I jagu.

II jagu.

III jagu.

IV jagu.

V jagu.

VI jagu.

VII jagu.

VIII jagu.

—

suurettevõtjad;

—

VKEd (v.a mikroettevõtjad), kelle vabalt võõrandatavad väärtpaberid on noteeritud ELi reguleeritud turul, ning

—

suurte kontsernide emaettevõtjad.

—

suurettevõtjad (21) või

—

VKEd (22) (v.a mikroettevõtjad (23)), kelle vabalt võõrandatavad väärtpaberid (24) on noteeritud ELi reguleeritud turul,

esitama individuaalsel tasandil kestlikkusteavet (individuaalne kestlikkusaruanne), mis käsitleb ettevõtja mõju kestlikkusaspektidele ning seda, kuidas kestlikkusaspektid mõjutavad ettevõtja arengut, tulemusi ja positsiooni.

(i)

see peab sisalduma ettevõtja tegevusaruande spetsiaalses osas;

(ii)

see peab olema koostatud kooskõlas Euroopa kestlikkusaruandluse standarditega (ESRS), mis on vastu võetud komisjoni delegeeritud õigusaktidega (25). VKEd (v.a mikroettevõtjad), kelle vabalt võõrandatavad väärtpaberid on noteeritud ELi reguleeritud turul, võivad teise võimalusena koostada oma individuaalse kestlikkusaruande kooskõlas proportsionaalsete ESRSide spetsiaalse paketiga, (26) mis on vastu võetud komisjoni delegeeritud õigusaktidega (börsil noteeritud VKEde ESRS) (27);

(iii)

see peab olema märgistatud vastavalt digitaalsele taksonoomiale (28), mis on vastu võetud Euroopa ühtset elektroonilist aruandlusvormingut (ESEF) käsitleva komisjoni delegeeritud määruse (29) muudatusega, ning kestlikkusaruannet sisaldav tegevusaruanne tuleb koostada XHTML-vormingus (30);

(iv)

selle suhtes peavad tegema audiitorkontrolli (31) vannutatud audiitorid, või kui liikmesriik seda lubab, sõltumatud kindlustandvate audiitorteenuste osutajad, tuginedes piiratud kindlust andvatele standarditele (32);

(v)

kestlikkusaruannet sisaldav tegevusaruanne avaldatakse vastavalt kehtivatele tegevusaruannete avaldamise eeskirjadele (33) koos kestlikkusaruannet käsitleva kindlustandva arvamusega (34).

—

1. jaanuaril 2024 või pärast seda algavate majandusaastate puhul (st avaldatakse 2025. aastal): avaliku huvi üksustest suurettevõtjad, (36) kelle keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul on bilansipäeval üle 500 töötaja;

—

1. jaanuaril 2025 või pärast seda algavate majandusaastate puhul (st avaldatakse 2026. aastal): muud suurettevõtjad (st suurettevõtjad, kes ei ole „ avaliku huvi üksustest suurettevõtjad, kelle keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul on bilansipäeval üle 500 töötaja “);

—

1. jaanuaril 2026 või pärast seda algavate majandusaastate puhul (st avaldatakse 2027. aastal):

—

1. jaanuaril 2024 või pärast seda algavate majandusaastate puhul (st avaldatakse 2025. aastal): avaliku huvi üksused, mis on sellise suure kontserni emaettevõtjad, kelle keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul on bilansipäeval konsolideeritud alusel üle 500 töötaja;

—

1. jaanuaril 2025 või pärast seda algavate majandusaastate puhul (st avaldatakse 2026. aastal): muud suure kontserni emaettevõtjad (st suure kontserni emaettevõtjad, kes ei ole „ avaliku huvi üksused ja/või kelle kontserni keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul on bilansipäeval konsolideeritud alusel üle 500 töötaja “).

—

1. jaanuaril 2024 või pärast seda algavate majandusaastate puhul (st avaldatakse 2025. aastal): suurettevõtjast emitendid, kelle keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul on bilansipäeval üle 500 töötaja, ning suure kontserni emaettevõtjast emitendid, kelle keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul on bilansipäeval konsolideeritud alusel üle 500 töötaja;

—

1. jaanuaril 2025 või pärast seda algavate majandusaastate puhul (st avaldatakse 2026. aastal): muud suurettevõtjast emitendid ning muud suure kontserni emaettevõtjast emitendid;

—

1. jaanuaril 2026 või pärast seda algavate majandusaastate puhul (st avaldatakse 2027. aastal):

—

see peab olema koostatud kooskõlas teatavate kolmandate riikide ettevõtjate ESRSidega, mis on vastu võetud komisjoni delegeeritud õigusaktidega (53);

—

selle suhtes peab tegema audiitorkontrolli (54);

—

asjaomased tütarettevõtjad või filiaalid, mis on asutatud või asuvad liidus, peavad selle avaldama koos kestlikkusaruannet käsitleva kindlustandva arvamusega (55).

—

raamatupidamisdirektiivis sätestatud kestlikkusaruandluse nõuded (sh kestlikkusaruandluse vastavus raamatupidamisdirektiivi artiklite 29b/29c kohaselt vastu võetud ESRSidele, ettevõtja rakendatud menetlus, et teha kindlaks nende ESRSide kohaselt esitatav teave, ja vastavus nõudele märgistada kestlikkusaruanne raamatupidamisdirektiivi artikli 29d kohaselt) ning

—

taksonoomiamääruse artiklis 8 sätestatud aruandlusnõuded.

—

vannutatud audiitor, kes auditeerib asjaomase ettevõtja finantsaruandeid (62);

—

muu vannutatud audiitor kui see, kes teeb finantsaruannete auditit (kui liikmesriik seda lubab) (63);

—

sõltumatu kindlustandvate audiitorteenuste osutaja (kui liikmesriik seda lubab) (64).

—

sõltumatu kindlustandvate audiitorteenuste osutaja on akrediteeritud kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli tegemiseks kooskõlas määrusega (EL) nr 765/2008 (71)  (72) ning

—

sõltumatu kindlustandvate audiitorteenuste osutaja vastab nõuetele, mis on samaväärsed nendega, mis on sätestatud auditidirektiivis liidu vannutatud audiitoritele kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli läbiviimiseks (73). Need nõuded käsitlevad eelkõige järgmist: a) koolitus ja eksamid; b) täiendusõpe; c) kvaliteedi tagamise süsteemid; d) kutse-eetika, sõltumatus, objektiivsus, konfidentsiaalsus ja kutsesaladus; e) ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; f) uurimised ja karistused; g) sõltumatu kindlustandvate audiitorteenuste osutaja töö korraldus, eelkõige piisavate ressursside ja töötajate olemasolu ning kliendikontode andmete ja failide haldamine, ning h) õigusnormide rikkumisest teatamine.

1)

Kestlikkusaruandluse eesmärgil ettevõtja suuruse kindlaksmääramise eeskirjad põhinevad kehtivatel finantsaruandluse eeskirjadel, mida kohaldatakse ettevõtja suhtes tema registrijärgse asukoha liikmesriigis (76). Need eeskirjad on sätestatud liikmesriigi õigusaktides, millega võetakse üle varasem raamatupidamisdirektiiv.

2)

Kui ettevõtja areneb konkreetse majandusaasta jooksul, siis kestlikkusaruandluse eesmärgil ettevõtja suuruskategooria kindlaksmääramise eeskirjad põhinevad kehtivatel finantsaruandluse eeskirjadel (vt korduma kippuv küsimus 1). Need eeskirjad on sätestatud liikmesriigi õigusaktides, millega võetakse üle varasem raamatupidamisdirektiiv.

3)

Liidu õigusaktidega ei reguleerita töötajate keskmise arvu arvutamist ettevõtja liigitamiseks vastavalt raamatupidamisdirektiivile. Liikmesriigid võivad siiski olla vastu võtnud riigisisesed eeskirjad või andnud sellekohaseid suuniseid. Riigisiseste eeskirjade või suuniste puudumisel võivad ettevõtjad töötajate arvu mõõtmisel juhinduda komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituse (mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta) (77) artiklist 5, kasutades seda keskmise töötajate arvu asendajana: „[…] Töötajate arv on aasta tööühikute arv, st kogu vaatlusaluse võrdlusaasta jooksul asjaomase ettevõtja ettevõttes või tema heaks täistööajaga töötanud isikute arv. Nende isikute tööd, kes ei ole töötanud terve aasta, osalise tööajaga isikute tööd, olenemata kestusest, ja hooajatöötajate tööd võetakse arvesse aasta tööühikute murdosadena. Töötajad on: a) koosseisulised töötajad; b) ettevõtja heaks töötavad isikud, kes alluvad ettevõtjale ning keda loetakse töötajateks siseriikliku õiguse alusel; c) omanikust juhid; d) ettevõtja korrapärases tegevuses osalevad partnerid, kes saavad ettevõtja ettevõttest rahalist kasu. Töötajate hulka ei arvata praktikante ja üliõpilasi, kes on praktika- või kutseõppelepingu alusel kutseoskusi omandamas. Arvesse ei võeta rasedus- ja sünnitus- ega lapsehoolduspuhkuste kestust.“

4)

VKEd, kellel ei ole ELi reguleeritud turul noteeritud vabalt võõrandatavaid väärtpabereid, ei ole kohustatud esitama kestlikkusteavet individuaalsel tasandil vastavalt raamatupidamisdirektiivi artiklile 19a (individuaalne kestlikkusaruanne). Kui nad on suure kontserni (78) emaettevõtjad, peavad nad siiski esitama kestlikkusteabe konsolideeritud tasandil vastavalt raamatupidamisdirektiivi artiklile 29a (konsolideeritud kestlikkusaruanne). Raamatupidamisdirektiivi artikkel 29a on kohaldatav olenemata emaettevõtja suurusest.

5)

Jah. Vastavalt raamatupidamisdirektiivi artikli 1 lõikele 3 kuuluvad krediidiasutused (79) ja kindlustusandjad, (80) sealhulgas ühistud ja vastastikused kindlustusseltsid, nende õiguslikust vormist olenemata raamatupidamisdirektiivi artikli 19a kohaldamisalasse (individuaalne kestlikkusaruanne), kui tegemist on suurettevõtjate või VKEdega (v.a mikroettevõtjad), kelle vabalt võõrandatavad väärtpaberid on noteeritud ELi reguleeritud turul. Kui nad on suure kontserni emaettevõtjad, kuuluvad nad õiguslikust vormist olenemata ka raamatupidamisdirektiivi artikli 29a kohaldamisalasse (konsolideeritud kestlikkusaruanne).

Vastavalt raamatupidamisdirektiivi artikli 1 lõike 3 punkti b teisele lausele võivad liikmesriigid otsustada kestlikkusaruandluse nõudeid teatavate krediidiasutuste suhtes täielikult või osaliselt mitte kohaldada (81).

6)

Jah. Finantsasutused, mis ei ole kindlustusandjad või krediidiasutused, kuuluvad raamatupidamisdirektiivi artiklite 19a ja 29a kohaldamisalasse, kui nad vastavad mõlemale järgmisele tingimusele:

7)

Jah. Vastavalt äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi artikli 5 lõikele 2 peab väike ja mittekeerukas finantsinstitutsioon, mis on suurettevõtja või VKE (v.a mikroettevõtjad), kelle vabalt võõrandatavad väärtpaberid on noteeritud ELi reguleeritud turul, alates 2026. majandusaastast esitama kestlikkusteavet kooskõlas ESRSidega (või teise võimalusena börsil noteeritud VKEde ESRSiga). Seega peab väike ja mittekeerukas finantsinstitutsioon, kes praegu peab esitama muud kui finantsteavet vastavalt raamatupidamisdirektiivi artiklile 19a, nagu on ette nähtud direktiiviga 2014/95/EL (muu kui finantsteabe avalikustamist käsitlev direktiiv) (83) (st kuna lisaks sellele, et ta on krediidiasutus, on ta ka suurettevõtja, kelle keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul on bilansipäeval üle 500 töötaja), jätkama aruandlust muu kui finantsteabe avalikustamist käsitleva direktiivi korra alusel seni, kuni väikeste ja mittekeerukate finantsinstitutsioonide suhtes hakatakse kohaldama äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi korda (st alates 2026. majandusaastast).

8)

Kui ettevõtja (olenemata suurusest või konkreetsest liigist, sealhulgas näiteks väikesed ja mittekeerukad finantsinstitutsioonid) on suure kontserni emaettevõtja, peab ta vastavalt raamatupidamisdirektiivi artiklile 29a avaldama konsolideeritud kestlikkusaruande, mis on koostatud kooskõlas ESRSidega. Võimalus kasutada individuaalse kestlikkusaruande koostamisel börsil noteeritud VKEde ESRSi vastavalt raamatupidamisdirektiivi artikli 19a lõikele 6 kehtib ainult VKEde (v.a mikroettevõtjad) suhtes, kelle väärtpaberid on noteeritud ELi reguleeritud turul, ning väikeste ja mittekeerukate finantsinstitutsioonide, kaptiivkindlustusandjate või kaptiivedasikindlustusandjate suhtes (tingimusel, et nad on suurettevõtjad või VKEd (v.a mikroettevõtjad), kelle väärtpaberid on noteeritud ELi reguleeritud turul. (Vt ka korduma kippuv küsimus 10).

9)

Kui väike ja mittekeerukas finantsinstitutsioon on suure kontserni emaettevõtja, peab ta avaldama kooskõlas ESRSidega koostatud konsolideeritud kestlikkusaruande alates 2024. majandusaastast (kui väike ja mittekeerukas finantsinstitutsioon on avaliku huvi üksus, kelle keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul on bilansipäeval konsolideeritud alusel üle 500 töötaja) või alates 2025. majandusaastast (kõigil muudel juhtudel).

10)

Ei. Raamatupidamisdirektiivi artiklit 29a kohaldatakse suurte kontsernide emaettevõtjate suhtes. Kui aga suure kontserni emaettevõtja on vabastatud konsolideeritud finantsaruannete koostamisest ja avaldamisest raamatupidamisdirektiivi artikli 23 lõike 10 alusel (kuna tal on ainult sellised tütarettevõtjad, kes on nii üksikult kui ka üheskoos ebaolulised, või kuna ühtegi tema tütarettevõtjat ei ole vastavalt raamatupidamisdirektiivi artikli 23 lõikele 9 vaja konsolideerimisse kaasata), siis selline emaettevõtja ei pea konsolideeritud kestlikkusaruannet koostama ega avaldama. Kui selline emaettevõtja on siiski ise suurettevõtja, nagu on määratletud raamatupidamisdirektiivi artikli 3 lõikes 4, ja kuulub seega raamatupidamisdirektiivi artikli 19a kohaldamisalasse, peab ta koostama ja avaldama individuaalse kestlikkusaruande kooskõlas raamatupidamisdirektiivi artikliga 19a. Selles individuaalses kestlikkusaruandes tuleb arvesse võtta tema tütarettevõtjaid, kui esitatakse teavet väärtusahela kohta vastavalt ESRSidele.

11)

Ei. Raamatupidamisdirektiivi artikli 1 lõike 4 kohaselt on eurofondid ja alternatiivsed investeerimisfondid vabastatud raamatupidamisdirektiiviga ette nähtud kestlikkusteabe esitamise kohustusest, isegi kui need finantstooted kuuluvad raamatupidamisdirektiivi kohaldamisalasse (84).

12)

Raamatupidamisdirektiivi artikli 1 lõike 4 eesmärk on vabastada eurofondid ja alternatiivsed investeerimisfondid raamatupidamisdirektiivi artiklites 19a ja 29a sätestatud kestlikkusaruandluse nõuetest.

Eurofondide ja alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate suhtes kehtib siiski raamatupidamisdirektiivi artiklites 19a ja 29a sätestatud kestlikkusaruandluse kohustus, kui nad vastavad kõnealuse direktiivi artikli 1 lõikes 1 sätestatud õigusliku vormi tingimustele ja artiklites 19a ja 29a sätestatud äriühingu suuruse kriteeriumidele.

13)

Kuna börsil kaubeldavad fondid asutatakse eurofondi või alternatiivse investeerimisfondina, kohaldatakse sama erandit, mida kohaldatakse eurofondide ja alternatiivsete investeerimisfondide suhtes (vt korduma kippuv küsimus 11). Kui kinnisvarafondid vastavad direktiivi 2011/61/EL (85) artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud tingimustele, et kvalifitseeruda alternatiivseks investeerimisfondiks, kohaldatakse sama erandit, mida kohaldatakse alternatiivsete investeerimisfondide suhtes (vt korduma kippuv küsimus 11).

14)

Kui pensionifond on asutatud raamatupidamisdirektiivi I või II lisas (86) loetletud ettevõtjate liiki kuuluva ettevõtjana ja kuulub raamatupidamisdirektiivi artiklite 19a ja 29a kohaldamisalasse, peab ta lisama oma tegevusaruandesse kestlikkusaruande. Erinevalt eurofondidest või alternatiivsetest investeerimisfondidest ei hõlma raamatupidamisdirektiivi artikli 1 lõikes 4 sätestatud erand kestlikkusaruandluse nõuetest pensionifonde.

15)

Jah. Läbipaistvusdirektiivi artikli 2 lõike 1 punktis k on korraldatud teave muu hulgas määratletud kui „igasugune teave, mida emitent või iga teine isik, kes ilma emitendi nõusolekuta on taotlenud väärtpaberite lubamist reguleeritud turul kauplemisele, on kohustatud avalikustama vastavalt käesolevale direktiivile [st läbipaistvusdirektiivile] […]“. Läbipaistvusdirektiivi artikli 4 lõike 5 kohaselt peavad emitendid avalikustama kestlikkusaruande, mida seetõttu tuleb käsitada „korraldatud teabena“.

16)

Vastavalt raamatupidamisdirektiivi artikli 19a lõikele 7 võivad VKEd (v.a mikroettevõtjad), kelle vabalt võõrandatavad väärtpaberid on noteeritud ELi reguleeritud turul, otsustada, et nad ei esita raamatupidamisdirektiivi artikli 19a kohast kestlikkusteavet enne 1. jaanuari 2028 algavate majandusaastate kohta (nt 2026. ja 2027. majandusaasta kohta). Sellisel juhul märgib VKE siiski oma tegevusaruandes lühidalt, miks kestlikkusaruannet ei esitatud.

See erand kehtib ka väikeste ja mittekeerukate finantsinstitutsioonide ning kaptiivkindlustusandjate ja kaptiivedasikindlustusandjate suhtes, tingimusel et nad on VKEd (v.a mikroettevõtjad), kelle vabalt võõrandatavad väärtpaberid on noteeritud ELi reguleeritud turul.

17)

Ei. Raamatupidamisdirektiivi artikli 19 lõike 1 kolmandas lõigus, (87) mis reguleerib individuaalset tegevusaruannet, nõutakse, et teave peamiste tulemusnäitajate kohta tuleb avalikustada individuaalses tegevusaruandes. Raamatupidamisdirektiivi artikli 29 lõikes 1, (88) mis reguleerib konsolideeritud tegevusaruannet, nõutakse, et konsolideeritud tegevusaruanne peab sisaldama vähemalt artiklites 19 ja 20 nõutud teavet. Kuna raamatupidamisdirektiivi artikli 29a lõikega 7 (89) vabastatakse ettevõtjad kohustusest avalikustada oma individuaalses tegevusaruandes teave peamiste tulemusnäitajate kohta (nagu on nõutud raamatupidamisdirektiivi artikli 19 lõike 1 kolmandas lõigus), kui nad on täitnud artikli 29a lõigete 1–5 nõuded, ja kuna artikli 29 lõike 1 kohane konsolideeritud tegevusaruanne peab sisaldama ka artikli 19 lõikes 1 nõutud teavet, kohaldatakse erandit ka ettevõtja artikli 29a kohase konsolideeritud tegevusaruande suhtes.

18)

Jah. VKE, kelle väärtpaberid on noteeritud ELi reguleeritud turul ning kes vabatahtlikult koostab ja avaldab raamatupidamisdirektiivi artiklis 29a osutatud konsolideeritud kestlikkusaruande, vabastatakse raamatupidamisdirektiivi artiklis 19a osutatud individuaalse kestlikkusaruande koostamise ja avaldamise kohustusest, tingimusel et konsolideeritud kestlikkusaruanne koostatakse vastavalt ESRSidele.

19)

Vastavalt raamatupidamisdirektiivi artikli 19a lõikele 9 ja artikli 29a lõikele 8 vabastatakse ettevõtja, kes on ühtlasi tütarettevõtja, artikli 19a lõigetes 1–4 sätestatud kohustustest (või artikli 29a lõigetes 1–5 sätestatud kohustustest, kui tütarettevõtja ise on suure kontserni vahepealne emaettevõtja), kui selline ettevõtja ja tema tütarettevõtjad on lisatud emaettevõtja konsolideeritud tegevusaruandesse, mis on koostatud vastavalt raamatupidamisdirektiivi artiklitele 29 ja 29a (või kolmanda riigi emaettevõtja konsolideeritud kestlikkusaruandesse, mis on koostatud kooskõlas ESRSidega või nendega samaväärsel viisil).

See erand eeldab, et täidetud on kõik tingimused, mis on loetletud raamatupidamisdirektiivi artikli 19a lõike 9 teises lõigus (või artikli 29a lõike 8 teises lõigus, kui tütarettevõtja ise on suure kontserni vahepealne emaettevõtja). Kohustuse täitmisest vabastatud ettevõtja tegevusaruanne peab eelkõige sisaldama järgmist teavet: kontserni tasandil teavet esitava emaettevõtja nimi ja registrijärgne asukoht; veebilingid emaettevõtja konsolideeritud tegevusaruandele või konsolideeritud kestlikkusaruandele ning teave selle kohta, et ettevõtja on vabastatud kohustusest avaldada individuaalne kestlikkusaruanne (või konsolideeritud kestlikkusaruanne, kui tütarettevõtja on ise suure kontserni vahepealne emaettevõtja). Kui emaettevõtja on asutatud kolmandas riigis, tuleb tema konsolideeritud kestlikkusaruanne ja kindlust andev arvamus avaldada kooskõlas selle liikmesriigi õigusega, mida kohaldatakse tütarettevõtja suhtes, ning taksonoomiamääruse artiklis 8 sätestatud teave (mis hõlmab tütarettevõtja tegevust) tuleb lisada kas tütarettevõtja tegevusaruandesse või kolmanda riigi emaettevõtja konsolideeritud kestlikkusaruandesse.

Kui liikmesriik nõuab emaettevõtja konsolideeritud tegevusaruande või konsolideeritud kestlikkusaruande tõlke esitamist, peaks selline tõlge olema kinnitatud (nt tõlkija või asjaomase liikmesriigi tõlgete kinnitamise eest vastutava asutuse poolt) või sisaldama avaldust, milles täpsustatakse, et tõlget ei ole kinnitatud.

Raamatupidamisdirektiivi artikli 19a lõike 10 ja artikli 29a lõike 9 kohaselt ei saa seda erandit kasutada suurettevõtjad, kelle väärtpaberid on noteeritud ELi reguleeritud turul, sealhulgas juhul, kui nad on väikesed ja mittekeerukad finantsinstitutsioonid, kaptiivkindlustusandjad, kaptiivedasikindlustusandjad või kolmandate riikide ettevõtjad.

20)

Ei. Selleks et tütarettevõtja saaks vabastuse kestlikkusaruande avaldamise kohustusest vastavalt raamatupidamisdirektiivi artikli 19a lõikele 9 või artikli 29a lõikele 8, peab tütarettevõtja avaldatav tegevusaruanne sisaldama veebilinki emaettevõtja konsolideeritud tegevusaruandele või konsolideeritud kestlikkusaruandele (90). Kui konsolideeritud tegevusaruanne või konsolideeritud kestlikkusaruanne ei ole tütarettevõtja tegevusaruande avaldamise ajal veel kättesaadav, võib kohustuse täitmisest vabastust taotlev tütarettevõtja viidata oma tegevusaruandes üldisele veebilingile, mille kaudu asjaomased dokumendid on tulevikus kättesaadavad. Liidu tütarettevõtja võiks kaaluda näiteks emaettevõtjalt avalduse hankimist selle kohta, et emaettevõtja tagab tütarettevõtja võetud kohustused, ja selle avalduse avaldamist koos tegevusaruandega oma liikmesriigis kehtestatud tähtaja jooksul.

21)

Liikmesriik, kelle õigust kohaldatakse tütarettevõtja suhtes, võib nõuda, et emaettevõtja konsolideeritud tegevusaruanne või (kui see on kohaldatav) konsolideeritud kestlikkusaruanne avaldatakse keeles, mida kõnealune liikmesriik aktsepteerib, ning et esitataks vajalikud tõlked sellesse keelde. Sellisel juhul peavad need nõuded olema täidetud, et tütarettevõtja saaks vabastuse kestlikkusaruande avaldamise kohustusest (91).

22)

Raamatupidamisdirektiivi artikli 19a lõike 9 ja artikli 29a lõike 8 kohaselt peab kohustuse täitmisest vabastatud tütarettevõtja lisama oma tegevusaruandesse teabe selle kohta, et ta on vabastatud kohustusest avaldada individuaalne kestlikkusaruanne (või konsolideeritud kestlikkusaruanne, kui tütarettevõtja on ise suure kontserni vahepealne emaettevõtja) (92).

23)

Kui tütarettevõtja kasutab raamatupidamisdirektiivi artikli 19a lõikes 9 või artikli 29a lõikes 8 sätestatud erandit, kohaldatakse tegevusaruande avaldamise üldeeskirju, sealhulgas kohustust esitada tegevusaruanne riiklikule äriregistrile vastavalt raamatupidamisdirektiivi artiklile 30 koostoimes äriühinguõiguse direktiivi I jaotise III peatüki sätetega. Raamatupidamisdirektiivi artiklis 29d sätestatud kestlikkusaruandluse diginõudeid ei kohaldata. Kui tütarettevõtjal, kes kasutab raamatupidamisdirektiivi artikli 19a lõikes 9 või artikli 29a lõikes 8 sätestatud erandit, on ELi reguleeritud turul noteeritud vabalt võõrandatavad väärtpaberid, peab ta täitma ka läbipaistvusdirektiivi artiklis 4 sätestatud üldnõudeid, mis käsitlevad tegevusaruande avaldamist majandusaasta aruande raames (st kasutama Euroopa ühtset elektroonilist aruandlusvormingut (ESEF) käsitleva delegeeritud määrusega kehtestatud ühtset elektroonilist aruandlusvormingut ja avaldama majandusaasta aruande nelja kuu jooksul alates majandusaasta lõpust).

24)

Ei. Raamatupidamisdirektiivi artikli 19a lõike 10 ja artikli 29a lõike 9 kohaselt ei vabastata kestlikkusteabe esitamise kohustusest suurettevõtjaid, kelle vabalt võõrandatavad väärtpaberid on noteeritud ELi reguleeritud turul, sealhulgas juhul, kui nad on väikesed ja mittekeerukad finantsinstitutsioonid, kaptiivkindlustusandjad, kaptiivedasikindlustusandjad või kolmandate riikide ettevõtjad. Seetõttu peavad nad esitama kestlikkusteabe vastavalt läbipaistvusdirektiivi artikli 4 lõikele 5 ning raamatupidamisdirektiivi artiklitele 19a/29a.

25)

Ettevõtja, kes peab esitama kestlikkusteabe, ent ei ole kohustatud koostama ega avaldama individuaalset või konsolideeritud tegevusaruannet, võib avaldada individuaalse või konsolideeritud kestlikkusaruande eraldi dokumendis. Seda põhimõtet kohaldatakse ka kolmanda riigi emaettevõtja konsolideeritud kestlikkusaruandluse suhtes, et tema tütarettevõtjad saaksid vabastuse kohustuse täitmisest vastavalt raamatupidamisdirektiivi artikli 19a lõikele 9 ja artikli 29a lõikele 8.

See eraldi dokument – mis sisaldab individuaalset või konsolideeritud kestlikkusaruannet – peab siiski vastama raamatupidamisdirektiivi artiklis 29d sätestatud vormingu- ja märgistusnõuetele (93).

26)

Ettevõtja, kes peab koostama ja avaldama konsolideeritud kestlikkusaruande, kuid ei pea koostama ega avaldama vastavat konsolideeritud finantsaruannet, peab konsolideeritud kestlikkusaruandesse lisama finantsteabe, mis on vajalik selleks, et saada ülevaade ettevõtja mõjust kestlikkusaspektidele, ja teabe, mis on vajalik, et saada ülevaade, kuidas kestlikkusaspektid mõjutavad ettevõtja arengut, tulemusi ja positsiooni (94).

27)

Kõik ettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse raamatupidamisdirektiivi artikleid 19a ja 29a, kasutavad vaikimisi artikli 29b alusel vastu võetud Euroopa kestlikkusaruandluse standardeid (ESRS). Euroopa Komisjon võttis Euroopa kestlikkusaruandluse standardite esimese paketi vastu komisjoni 31. juuli 2023. aasta delegeeritud määrusega (EL) 2023/2772.

Raamatupidamisdirektiivi artikli 19a kohase individuaalse kestlikkusaruande koostamiseks võivad VKEd (v.a mikroettevõtjad), kelle vabalt võõrandatavad väärtpaberid on noteeritud ELi reguleeritud turul, samuti väikesed ja mittekeerukad finantsinstitutsioonid, kaptiivkindlustusandjad ja kaptiivedasikindlustusandjad kasutada alternatiivina proportsionaalseid ESRSe, mis võetakse vastu vastavalt raamatupidamisdirektiivi artiklile 29c (börsil noteeritud VKEde ESRS). Vt ka korduma kippuv küsimus 28.

28)

Ettevõtjad, kes võivad kasutada oma individuaalse kestlikkusaruande koostamiseks börsil noteeritud VKEde ESRSi, on järgmised:

29)

Mõistet „mõistlikud jõupingutused“ kasutatakse selleks, et määrata kindlaks, millal ettevõtja peab esitama väärtusahela kohta hinnangulise teabe, selle asemel et esitada oma väärtusahelas osalejatelt kogutud teavet.

ESRS 1 („Peamised nõuded“) paragrahvis 65 on esitatud väärtusahelat käsitleva teabe kestlikkusaruandesse lisamise eesmärk. Selles on märgitud, et „[e]ttevõtja lisab olulise teabe väärtusahela kohta, kui see on vajalik selleks, et a) võimaldada kestlikkusaruannete kasutajatel mõista ettevõtja olulisi mõjusid, riske ja võimalusi ja/või b) koostada teabekogum, mis vastab teabe kvalitatiivsetele omadustele (vt käesoleva standardi B liide)“.

ESRS 1 („Peamised nõuded“) paragrahvis 68 on märgitud: „Ettevõtja suutlikkus saada vajalikku teavet väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kohta võib varieeruda sõltuvalt mitmesugustest teguritest, nagu ettevõtja lepingupõhised kokkulepped, see, mil määral tal on kontroll konsolideerimisest välja jäävate tehingute üle, ja tema ostujõud. Kui ettevõtjal ei ole suutlikkust kontrollida oma väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide tegevust ja ärisuhteid, võib väärtusahelat käsitleva teabe hankimine olla keerulisem“.

ESRS 1 („Peamised nõuded“) paragrahvis 69 on märgitud: „On olukordi, kus ettevõtja ei saa mõistlike jõupingutustega koguda teavet oma väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kohta, nagu on nõutud paragrahvis 63. Sellisel juhul hindab ettevõtja oma väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kohta esitatavat teavet, kasutades kogu mõistlikku ja toetavat teavet, nagu sektori keskmised andmed ja muud asendusandmed“.

ESRS 1 („Peamised nõuded“) paragrahvis 70 tunnistatakse, et väärtusahelat käsitleva teabe hankimine võib olla keeruline, kui asjaomane väärtusahelas osaleja on VKE või muu ettevõtja, kelle enda suhtes ei kohaldata äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi aruandlusnõudeid.

ESRS 1 („Peamised nõuded“) paragrahvis 71 eristatakse poliitikat, meetmeid ja eesmärke käsitlevat aruandlust ning mõõdikuid käsitlevat aruandlust. Seoses poliitika, meetmete ja eesmärkidega on märgitud, et ettevõtja esitab teavet väärtusahela kohta „niivõrd, kuivõrd see poliitika ning need meetmed ja eesmärgid hõlmavad väärtusahelas osalejaid“. Seoses mõõdikutega on märgitud, et „paljudel juhtudel, eelkõige keskkonnaaspektides, mille kohta on olemas asendusandmed, võib ettevõtja olla võimeline täitma aruandlusnõudeid ilma väärtusahela eelnevates ja järgmistes etappides osalejatelt, eelkõige VKEdelt, andmeid kogumata, nt mõjuala 3 KHG heitkoguste arvutamisel“.

Paragrahvis 72 selgitatakse: „Sektori keskmisi andmeid või muid asendusandmeid kasutades antud hinnangute arvessevõtmise tulemuseks ei tohi olla teave, mis ei vasta teabe kvalitatiivsetele omadustele (vt käesoleva standardi 2. peatükk ja peatükk 7.2 „Hinnangute allikad ja tulemuste määramatus“)“.

Ettevõtja peaks kindlaks määrama ESRS 1 („Peamised nõuded“) paragrahvis 69 osutatud mõistlikud jõupingutused, võttes arvesse oma konkreetseid asjaolusid ja olukorda, samuti selle väliskeskkonna tingimusi, milles ta tegutseb. Seega on mõistlikud jõupingutused tõenäoliselt iga ettevõtja puhul erinevad.

Eeldatakse, et aruandlusnõuete kohaldamise esimestel aastatel kasutavad ettevõtjad sagedamini hinnanguid ning kui ettevõtjate ja nende väärtusahelas osalejate suutlikkus jagada kestlikkusteavet aja jooksul paraneb, kasutatakse hinnanguid üha vähem.

Igal juhul peaks ettevõtja kaaluma, kas hinnangute kasutamine võib mõjutada esitatud teabe kvaliteeti. Mõnes olukorras võib hinnangute kasutamine esitatud teabe kvaliteeti parandada, näiteks kui see aitab tagada, et mõju, riskide ja võimaluste kohta esitatud teave on erapooletu, või kui kogutud teave ei oleks piisavalt usaldusväärne. Sellistel asjaoludel aitaks hinnangute kasutamine paremini kajastada nähtusi, mida teave peaks kajastama, ja seetõttu on tõenäolisem, et aruandev ettevõtja kasutab hinnanguid. Muudes olukordades võib hinnangute kasutamine esitatud teabe kvaliteeti halvendada, näiteks kui selle tulemusena on teave vähem täpne ja/või vähem täielik ega kajasta seetõttu nii usaldusväärselt nähtusi, mida see peaks kajastama.

Kui mõistlike jõupingutuste kindlaksmääramiseks võetakse arvesse ettevõtja konkreetseid asjaolusid ja olukorda ning selle väliskeskkonna tingimusi, milles ta tegutseb, võivad kasulikuks juhiseks olla järgmised kriteeriumid. Ükskõik milline neist kriteeriumidest võib iseenesest olla piisav, et teha kindlaks, kas on tehtud mõistlikke jõupingutusi; samuti võib neid kriteeriume kombineerida.

30)

ESRS 1 („Peamised nõuded“) paragrahvides 132 ja 133 on esitatud üleminekusätted, mis piiravad väärtusahela teavet, mida äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad ettevõtjad peavad esimese kolme aasta jooksul esitama ja/või oma väärtusahelas osalejatelt koguma (98). Seda, mil määral nõutakse äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi ja ESRSide tulemusena VKEdelt kestlikkusteavet, mõjutab rakendamise esimese kolme aasta jooksul tugevalt see, kas äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad ettevõtjad kasutavad neid väärtusahela aruandlust käsitlevaid üleminekusätteid.

Olenemata eespool nimetatud üleminekusätetest peaksid VKEd eeldama, et äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad ettevõtjad teevad „mõistlikke jõupingutusi“, et koguda oma väärtusahelas osalejatelt teavet, mida nad vajavad ESRSide järgimiseks. Vastavalt eelmisele küsimusele antud vastusele saab „mõistlike jõupingutuste“ kindlaksmääramiseks kasutada selliseid kriteeriume nagu suurus ja ressursid, tehniline valmisolek ja väärtusahelas osaleja lähedus. Seetõttu eeldatakse selliste väiksemate VKEde puhul, kes ei ole kunagi kestlikkusteavet vabatahtlikult esitanud, ei ole seotud tõsise negatiivse mõjuga ega ole äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate ettevõtjate esimese tasandi tarnijad või kliendid, vähemalt aruandlusnõuete kohaldamise esimestel aastatel vähem, et neil on olemas kestlikkusteave ja et nad seda jagavad. Suurematelt VKEde puhul, kes on varem esitanud kestlikkusteavet (näiteks seetõttu, et nad kohaldavad keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteeme või muid keskkonna- või kestlikkusalaseid sertifitseerimis- või aruandlussüsteeme), ning selliste VKEde puhul, kes on äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate ettevõtjate esimese tasandi tarnijad või kliendid, võidakse eeldada, et neil on olemas kestlikkusteave ja et nad seda jagavad.

EFRAG töötab praegu välja kahte VKEdele mõeldud kestlikkusaruandluse standardit: kohustuslik standard börsil noteeritud VKEdele (börsil noteeritud VKEde ESRS) ja vabatahtlik standard börsil noteerimata VKEdele (börsil noteerimata VKEde ESRS). Börsil noteeritud VKEde ESRSiga kehtestatakse kestlikkusteabe maksimaalne tase, mille ulatuses võib ESRSide kohaselt nõuda, et äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi kohaldamisalasse kuuluv ettevõtja hangiks seda teavet oma väärtusahela VKEdelt. Börsil noteerimata VKEde ESRS peaks saama kõigile turuosalistele võrdlusaluseks, mis tagab, et äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate ja mittekuuluvate ettevõtjate aruandluskoormus oleks proportsionaalne.

31)

ESRS 1 peatükis 10.2 on esitatud üleminekusätted, mis on seotud väärtusahelaid käsitleva 5. peatükiga. Väärtusahelalt nõutava teabe avalikustamise üleminekuperiood kehtib iga ettevõtja puhul aruandlusnõuete kohaldamise esimese kolme majandusaasta jooksul. Näiteks kui ettevõtja kuulub 2024. majandusaastal raamatupidamisdirektiivi artikli 19a või 29a kohaldamisalasse, siis võib ta kasutada väärtusahela aruandluse üleminekuperioodi 2024., 2025. ja 2026. majandusaasta puhul.

32)

Jah, raamatupidamisdirektiivi artikli 19a või 29a kohaldamisalasse kuuluvad ettevõtjad peavad oma kestlikkusaruannetes esitama taksonoomiamääruse artikli 8 kohaselt avalikustatava teabe.

33)

Ei. Taksonoomiamääruse artiklit 8 kohaldatakse kõigi ettevõtjate suhtes, kes peavad koostama ja avaldama kestlikkusaruande vastavalt raamatupidamisdirektiivi artiklitele 19a ja 29a. Kui VKE (v.a mikroettevõtjad), kelle vabalt võõrandatavad väärtpaberid on noteeritud ELi reguleeritud turul, otsustab siiski mitte lisada oma tegevusaruandesse raamatupidamisdirektiivi artikli 19a lõike 7 kohast kestlikkusaruannet – millesse oleks vaja lisada taksonoomiamääruse artikli 8 kohaselt avalikustatav teave –, ei ole ta kohustatud taksonoomiamääruse artikli 8 kohaselt avalikustatavat teavet avalikustama.

34)

Jah, kuid ainult siis, kui emaettevõtja on asutatud kolmandas riigis ja taksonoomiamääruse artikli 8 kohaselt avalikustatav teave ei sisaldu emaettevõtja konsolideeritud kestlikkusaruandes. Kui ettevõtja kasutab raamatupidamisdirektiivi artikli 19a lõike 9 või artikli 29a lõike 8 kohast vabastust kestlikkusaruande avaldamise kohustusest ja tema emaettevõtja on asutatud kolmandas riigis, tuleb kohustuse täitmisest vabastatud tütarettevõtja tegevusaruandes või kolmandas riigis asutatud emaettevõtja konsolideeritud kestlikkusaruandes esitada taksonoomiamääruse artikli 8 kohaselt avalikustatav teave, mis hõlmab liidus asutatud kohustuse täitmisest vabastatud tütarettevõtja ja tema tütarettevõtjate tegevust (99).

35)

Ettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse raamatupidamisdirektiivi artikleid 19a ja 29a, peaksid kooskõlas raamatupidamisdirektiivi artikli 30 lõikega 1 avaldama tegevusaruande (sh kestlikkusaruande) koos artiklis 34 osutatud vannutatud audiitori või audiitorühingu arvamuse ja aruandega, milles viidatakse iga liikmesriigi poolt vastavalt äriühinguõiguse direktiivi 1. jaotise III peatükile kehtestatud õigusaktidele. Eelkõige on äriühinguõiguse direktiivi artiklis 21 sätestatud järgmine: „1. Artikli 14 kohaselt avalikustamisele kuuluvad dokumendid ja andmed koostatakse ja esitatakse liikmesriigis kehtivate keelenormide kohaselt ühes lubatud keeles, milles on avatud artikli 16 lõikes 1 osutatud toimik.“ Niisiis peavad ettevõtjad tegevusaruandes sisalduva kestlikkusaruande avaldama keeles, mis on sätestatud asjaomase liikmesriigi õigusaktides, mis on vastu võetud kooskõlas äriühinguõiguse direktiivi artikliga 21.

Kui ettevõtjal, kelle suhtes kohaldatakse raamatupidamisdirektiivi artikleid 19a ja 29a, on ELi reguleeritud turul noteeritud väärtpaberid, peab ta täitma ka tegevusaruandega seotud avalikustamiskohustused, mis on sätestatud läbipaistvusdirektiivis. Iga liikmesriik kehtestab kooskõlas läbipaistvusdirektiivi artikliga 20 majandusaasta aruande osaks olevat tegevusaruannet hõlmava „korraldatud teabe“ keelekasutuse korra.

36)

Raamatupidamisdirektiivi artikli 29d kohaselt peavad ettevõtjad, kes on kohustatud esitama kestlikkusaruande, koostama tegevusaruande (vajaduse korral konsolideeritud tasandil) ESEFi delegeeritud määruse artiklis 3 sätestatud elektroonilises aruandlusvormingus (st XHTMLis) ja märgistama tegevusaruandes sisalduva kestlikkusaruande vastavalt digitaalsele taksonoomiale, mis täpsustatakse ESEFi delegeeritud määruse muudatusega.

37)

Jah. Raamatupidamisdirektiivi artikli 29d kohaselt peavad ettevõtjad, kes on kohustatud avaldama oma tegevusaruandes kestlikkusaruande, märgistama oma kestlikkusaruande, sealhulgas taksonoomiamääruse artikli 8 kohaselt avalikustatava teabe, vastavalt digitaalsele taksonoomiale, mis määratakse kindlaks ESEFi delegeeritud määruse muudatusega.

38)

Raamatupidamisdirektiivi artikli 29d kohaselt peavad ettevõtjad, kes on kohustatud avaldama oma tegevusaruandes kestlikkusaruande, koostama tegevusaruande ESEFi delegeeritud määruse artiklis 3 sätestatud elektroonilises aruandlusvormingus (st XHTMLis) ja märgistama tegevusaruandes sisalduva kestlikkusaruande vastavalt konkreetsele digitaalsele taksonoomiale, mis võetakse vastu ESEFi delegeeritud määruse muudatusega. Kuni kõnealuse digitaalse taksonoomia vastuvõtmiseni ei ole ettevõtjad kohustatud oma kestlikkusaruandeid märgistama. Võttes arvesse, et kestlikkusaruanne muutub masinloetavaks alles siis, kui see lisatakse XHTML-dokumenti ja märgistatakse digitaalse taksonoomiaga, ei pea ettevõtjad kuni digitaalse taksonoomia vastuvõtmiseni tegevusaruannet XHTMLis koostama.

39)

Raamatupidamisdirektiivi artiklis 30 on sätestatud tegevusaruande (mis sisaldab vajaduse korral raamatupidamisdirektiivi artiklite 19a/29a kohaselt koostatud kestlikkusaruannet) avaldamise eeskirjad: see tuleb avaldada koos kindlustandva arvamuse/aruandega ja hiljemalt 12 kuu jooksul alates selle majandusaasta bilansipäevast, mille kohta aruanne on koostatud, nagu iga liikmesriik on ette näinud.

Ettevõtjad, kes on ELi reguleeritud turul noteeritud väärtpaberite emitendid, on kohustatud avaldama ka oma majandusaasta aruande (mis sisaldab tegevusaruannet ja seega kestlikkusaruannet) hiljemalt neli kuud pärast iga majandusaasta lõppu, tuginedes läbipaistvusdirektiivi artikli 4 lõikele 5, milles viidatakse raamatupidamisdirektiivi artiklitele 19a ja 29a.

40)

Äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiviga ei muudeta varasemat ELi järelevalvekorda, mille kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused piiratud vastutusega äriühingute kohustuste rikkumise korral (raamatupidamisdirektiivi artikkel 51) ning looma riikliku järelevalveasutuse, kellel on volitused kontrollida ELi reguleeritud turul noteeritud vabalt võõrandatavate väärtpaberite emitentide vastavust nõuetele (läbipaistvusdirektiivi artikkel 28). See tähendab, et ettevõtjate kestlikkusaruandluse nõuete täitmise suhtes kohaldatakse riiklikku karistuste korda, mis kehtib piiratud vastutusega äriühingute (kelle suhtes kohaldatakse raamatupidamisdirektiivi) ja ELi reguleeritud turul noteeritud vabalt võõrandatavate väärtpaberite emitentide (kelle suhtes kohaldatakse läbipaistvusdirektiivi) tegevusaruannete suhtes. ELi reguleeritud turul noteeritud vabalt võõrandatavate väärtpaberite emitentide puhul peab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve andma välja ka suunised kestlikkusaruandluse järelevalve kohta, mida läbipaistvusdirektiivi artikli 28d kohaselt teevad liikmesriikide pädevad asutused.

Igal juhul peab tegevusaruandesse lisatavat kestlikkusaruannet alati auditeerima vannutatud audiitor või sõltumatu kindlustandvate audiitorteenuste osutaja, kui liikmesriik seda vastavalt raamatupidamisdirektiivi artiklile 34 lubab.

41)

Ei. Lõpliku kolmanda riigi emaettevõtja õiguslik vorm ei ole raamatupidamisdirektiivi artikli 40a kohaldamisel oluline.

42)

Kui kolmanda riigi ettevõtja kuulub raamatupidamisdirektiivi artikli 40a kohaldamisalasse, siis peab tema liidu tütarettevõtja või liidu filiaal avaldama ja tegema kättesaadavaks kestlikkusaruande kolmanda riigi emaettevõtja nimel. Kestlikkusaruande koostamise kohustus ei laiene sõnaselgelt liidu tütarettevõtjale või filiaalile. See tähendab, et kolmanda riigi emaettevõtja võib koostada aruande, mille liidu tütarettevõtja või filiaal avaldab ja teeb kättesaadavaks kas liidu äriregistris või oma veebisaidil. Teise võimalusena võib liidu tütarettevõtja või filiaal aruande koostada, avaldada ja teha kättesaadavaks oma kolmanda riigi emaettevõtja nimel.

43)

Raamatupidamisdirektiivi artikli 40a kohaselt peab igas liikmesriigis üks tütarettevõtja või filiaal avalikustama vähemalt ühe kestlikkusaruande („Liikmesriigid nõuavad, et nende territooriumil asutatud tütarettevõtja, […]“). Selleks et vältida sama kolmanda riigi ettevõtja tütarettevõtjate ja filiaalide topeltaruandlust, võivad liikmesriigid lubada, et üks nende territooriumil asutatud või asuv tütarettevõtja või filiaal täidab raamatupidamisdirektiivi artiklis 40a sätestatud kohustust, esitades lingi kestlikkusaruandele, mille on avaldanud kolmanda riigi ettevõtja teine liidu tütarettevõtja või filiaal.

44)

Raamatupidamisdirektiivi artiklis 40a osutatud kestlikkusaruanne tuleb koostada kooskõlas artikli 40b kohaselt vastu võetavate kestlikkusaruandluse standarditega.

Erandina lubab raamatupidamisdirektiivi artikli 40a lõike 2 teine lõik, et kestlikkusaruande võib koostada vastavalt artikli 29b kohaselt vastu võetud kestlikkusaruandluse standarditele (st ESRSidele) või viisil, mis on raamatupidamisdirektiivi artikli 29b alusel vastu võetud kestlikkusaruandluse standarditega samaväärne, nagu on kindlaks määratud komisjoni otsusega samaväärsuse kohta. Seda sätet tuleks tõlgendada nii, et kolmanda riigi emaettevõtja, kes kuulub raamatupidamisdirektiivi artikli 40a kohaldamisalasse, võib otsustada avaldada artiklis 29a ette nähtud konsolideeritud kestlikkusaruande (mis on koostatud vastavalt artikli 29b kohaselt vastu võetud standarditele), selle asemel et lasta oma liidu tütarettevõtjal või liidu filiaalil avaldada kestlikkusaruanne kontserni tasandil vastavalt artiklile 40a. Sellisel juhul kohaldatakse liidu tütarettevõtja suhtes raamatupidamisdirektiivi artikli 19a lõikes 9 ja artikli 29a lõikes 8 sätestatud erandeid.

45)

Kui kogu nõutud teavet ei esitata, koostab ja avaldab tütarettevõtja või filiaal kestlikkusaruande, mis sisaldab kogu tema valduses olevat, saadud või omandatud teavet, ning teeb avalduse selle kohta, et kolmanda riigi ettevõtja ei ole vajalikku teavet kättesaadavaks teinud (raamatupidamisdirektiivi artikli 40a lõike 2 neljas lõik).

46)

Ei. Ettevõtjad, kes esitavad aruande kooskõlas raamatupidamisdirektiivi artikliga 40a, ei pea kestlikkusaruandesse lisama taksonoomiamääruse artikli 8 kohaselt avalikustatavat teavet.

47)

Kolmanda riigi emaettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse raamatupidamisdirektiivi artiklit 40a ja kes otsustab kestlikkusaruande asemel avaldada konsolideeritud kestlikkusaruande, mis on koostatud kooskõlas ESRSidega, ei pea taksonoomiamääruse artikli 8 kohaselt avalikustatavat teavet esitama.

Selleks et selle kolmanda riigi emaettevõtja liidu tütarettevõtjad saaksid vabastuse kestlikkusaruandluse kohustusest vastavalt raamatupidamisdirektiivi artiklitele 19a/29a (kui nende liidu tütarettevõtjate suhtes kohaldatakse kestlikkusaruandluse nõudeid vastavalt raamatupidamisdirektiivi artiklitele 19a/29a), tuleb taksonoomiamääruse artikli 8 kohaselt avalikustatav teave liidu tütarettevõtjate tegevuse kohta esitada nende endi tegevusaruannetes või kolmanda riigi emaettevõtja koostatud konsolideeritud kestlikkusaruandes (100).

48)

Raamatupidamisdirektiivi artiklite 19a/29a kohaselt koostatud kestlikkusaruanne ja artikli 40a kohaselt koostatud kestlikkusaruanne on erineva sisuga ja toimivad erinevate kordade alusel.

Seega, kui liidu tütarettevõtja avaldab kestlikkusaruande oma kolmanda riigi emaettevõtja kontserni tasandil vastavalt artikli 40a sätetele, ei vabasta see liidu tütarettevõtjat ega tema tütarettevõtjaid artikli 19a ja/või 29a kohaste aruandluskohustuste täitmisest.

Samas võib kolmanda riigi emaettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse artiklit 40a, otsustada avaldada artiklis 29a ette nähtud konsolideeritud kestlikkusaruande (mis on koostatud kooskõlas artikli 29b kohaselt vastu võetud kestlikkusaruandluse standarditega või viisil, mis on nende standarditega samaväärne), selle asemel et lasta oma ELi tütarettevõtjal või liidu filiaalil avaldada kestlikkusaruanne kontserni tasandil vastavalt raamatupidamisdirektiivi artiklile 40a. Sellisel juhul on liidu tütarettevõtja vabastatud artikli 40a kohase kestlikkusaruande avaldamise kohustusest, tingimusel et täidetud on artikli 19a lõikes 9 ja artikli 29a lõikes 8 sätestatud tingimused.

49)

Iga liikmesriik kehtestab vastavalt äriühinguõiguse direktiivi artiklile 21 kestlikkusaruande keelekasutuse korra.

50)

Raamatupidamisdirektiivis ei ole nõutud kestlikkusaruande avaldamist konkreetses vormingus. Artiklis 33a (mis on kehtestatud direktiiviga (EL) 2023/2864, (101) mis käsitleb Euroopa ühtse juurdepääsupunkti toimimist (Euroopa ühtse juurdepääsupunkti koonddirektiiv)) nõutakse siiski, et tütarettevõtjad ja filiaalid, kelle suhtes kohaldatakse artiklit 40a, esitavad liikmesriigi määratud kogumisasutusele kestlikkusaruande andmete väljavõttu võimaldavas vormingus koos asjakohaste kaasnevate metaandmetega (102). Samuti on komisjonil õigus võtta vastu rakendusmeetmeid, et täpsustada kestlikkusaruandele lisatavaid metaandmeid ja nõuda masinloetavat vormingut.

51)

Raamatupidamisdirektiivi artikli 40d lõike 1 kohaselt peavad artikli 40a lõikes 1 nimetatud tütarettevõtjad ja filiaalid avaldama kestlikkusaruande koos kindlustandva arvamusega ja (kui see on kohaldatav) artikli 40a lõike 2 neljandas lõigus nimetatud avaldusega 12 kuu jooksul pärast selle majandusaasta bilansipäeva, mille kohta aruanne on koostatud.

52)

Äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiviga ei muudeta raamatupidamisdirektiivis sätestatud varasemat karistuste korda, mille kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused juhuks, kui ettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse raamatupidamisdirektiivi nõudeid, neid nõudeid rikuvad (103). Seega kohaldatakse ettevõtjate kestlikkusaruandluse nõuete täitmise suhtes riiklikku karistuste korda, mis kehtib raamatupidamisdirektiivi kohaldamisalasse kuuluvate ettevõtjate tegevusaruannete suhtes. Igal juhul peab kestlikkusaruannet alati auditeerima kindlustandvate audiitorteenuste osutaja vastavalt raamatupidamisdirektiivi artikli 40a lõikele 3 (104).

53)

Auditidirektiivi artiklis 3, millega reguleeritakse vannutatud audiitorite ja audiitorühingute tunnustamist, on sätestatud, et pädevad asutused võivad vannutatud audiitoreid ja audiitorühinguid tunnustada ainult siis, kui täidetud on teatavad tingimused.

Auditidirektiivi artikli 3 lõikes 3 osutatud vannutatud audiitorite tunnustamise tingimustes viidatakse artiklitele 4 ja 6–10, samas kui artikli 3 lõikes 4 osutatud audiitorühingute tunnustamise tingimustes viidatakse artiklitele 4 ja 6–12.

Auditidirektiivi head mainet käsitleva artikli 4 sõnastus on piisavalt lai, et see kehtiks ka kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli suhtes, samas kui artikleid 6–12 on muudetud, et need kehtiksid sõnaselgelt kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli suhtes.

Kui vannutatud audiitor või audiitorühing soovib olla tunnustatud kestlikkusaruannete audiitorkontrolli läbiviijana, peab ta vastama kõigile auditidirektiivi üle võtvas riigisiseses õigusaktis sätestatud asjaomastele nõuetele, mis käsitlevad kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli, sealhulgas auditidirektiivi artikli 3 lõikes 4 osutatud nõuetele. Kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli nõuete järgimine ei ole kohustuslik sellise vannutatud audiitori või audiitorühingu tunnustamiseks vastavalt auditidirektiivi artiklile 3, kes kestlikkusaruannete audiitorkontrolle ei tee.

54)

Selleks et vannutatud audiitor saaks teha kestlikkusaruannete audiitorkontrolli, peab ta olema tunnustatud ja seejärel täitma täiendavaid kestlikkust käsitlevad nõudeid.

Täpsemalt ei pea auditidirektiivi artikli 14a kolmanda lõigu kohaselt enne 1. jaanuari 2026 tunnustatud vannutatud audiitorid (kes olid saanud tunnustuse enne 1. jaanuari 2024 või kes 1. jaanuaril 2024 läbisid tunnustamisprotsessi), kes soovivad teha ka kestlikkusaruannete audiitorkontrolli, raamatupidamisdirektiivi artikli 7 lõike 2, artikli 8 lõike 3, artikli 10 lõike 1 teise lõigu ja artikli 14 lõike 2 neljanda lõigu tingimustele vastama, kuid peavad siiski omandama vajalikud teadmised täiendusõppes.

55)

Auditidirektiivi artikli 14a kolmanda lõigu kohaselt peavad enne 1. jaanuari 2026 tunnustatud vannutatud audiitorid, kes soovivad teha kestlikkusaruannete audiitorkontrolli, omandama artiklis 13 osutatud täiendusõppe kaudu vajalikud teadmised kestlikkusaruandluse enda ja kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli kohta, sealhulgas artikli 8 lõikes 3 loetletud teemade kohta. Auditidirektiivi artiklis 14a ei ole nõutud, et enne tunnustuse saamist tuleb teha lisaeksamid või omandada kõnealused teadmised. Auditidirektiivis ei ole sätestatud tähtaegu, mille jooksul peavad enne 1. jaanuari 2026 tunnustatud vannutatud audiitorid taotlema tunnustamist kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli tegijana kooskõlas nende nõuetega.

56)

Selleks et vannutatud audiitorit või koolituse läbijat tunnustataks ka kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli tegijana, peab auditidirektiivi artikli 10 lõike 1 esimeses lõigus nõutav kolmeaastane praktiline koolitus hõlmama kaheksa kuu pikkust praktilist koolitust, mis käsitleb aruandeaasta ja konsolideeritud kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli või muid kestlikkusega seotud teenuseid.

Vannutatud audiitor või koolituse läbija, kes on kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli tegemiseks tunnustuse taotlemise ajaks kolmeaastase praktilise koolituse juba läbinud, peab läbima täiendava kaheksa kuu pikkuse praktilise koolituse, mis käsitleb aruandeaasta ja konsolideeritud kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli või muid kestlikkusega seotud teenuseid.

Auditidirektiivi artikli 14a esimese ja teise lõigu kohaselt on sellest nõudest vabastatud järgmised kutsetöötajate kategooriad: vannutatud audiitorid, kes on saanud tegevusloa või tunnustuse kohustusliku auditi tegemiseks enne 1. jaanuari 2024, ja isikud, kes 1. jaanuari 2024 seisuga läbivad tunnustamisprotsessi, tingimusel et nad viivad selle protsessi lõpule 1. jaanuariks 2026. Vastavalt auditidirektiivi artikli 14a kolmandale lõigule peavad need kutsetöötajad siiski omandama vajalikud teadmised täiendusõppe kaudu.

57)

Mõistet „muud kestlikkusega seotud teenused“ tuleks mõista kui audiitorkontrollist erinevaid kestlikkusaruandlusega seotud teenuseid. Need võivad hõlmata näiteks kestlikkusaruandluse alaseid konsultatsiooniteenuseid ja kestlikkusaruannete koostamist.

58)

Liikmesriigis B registreerumiseks peab vannutatud audiitor olema selles liikmesriigis tunnustatud vannutatud audiitorina (vt auditidirektiivi artikli 3 lõige 1 ja artikli 14 lõige 1). Kui see on nii ja audiitor soovib registreeruda kindlustandvate audiitorteenuste osutajana, kohaldatakse liikmesriigis B auditidirektiivi artikli 14a kohast üleminekukorda (vt ka korduma kippuv küsimus 54). Tunnustamine liikmesriigis A kindlustandvate audiitorteenuste osutajana ei ole nõutav.

59)

Vannutatud audiitor tuleks liikmesriigis B registreerida nii vannutatud audiitorina kui ka kindlustandvate audiitorteenuste osutajana. Ainsad üksused, kes võivad olla registreeritud kindlustandvate audiitorteenuste osutajatena, ilma et nad oleksid audiitorid, on sõltumatud kindlustandvate audiitorteenuste osutajad.

60)

Jah. Auditidirektiivi artikli 2 punktis 23 ja raamatupidamisdirektiivi artikli 2 punktis 20 on sõltumatu kindlustandvate audiitorteenuste osutaja määratletud kui „vastavushindamisasutus, kes on akrediteeritud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 765/2008 konkreetseks vastavushindamistegevuseks, millele on osutatud direktiivi 2013/34/EL artikli 34 lõike 1 teise lõigu punktis aa“. Määruses nr 765/2008 on vastavushindamisasutus määratletud ka kui „asutus, mis teostab vastavushindamist, sealhulgas kalibreerimist, katsetamist, sertifitseerimist ja kontrolli“.

Kuigi määruses (EÜ) nr 765/2008 viidatakse ainult asutuste akrediteerimisele, tuleb meeles pidada, et sõltumatud kindlustandvate audiitorteenuste osutajad ei kuulu kõnealuse määruse kavandatud kohaldamisalasse. Et tagada võrdsed võimalused sõltumatutele kindlustandvate audiitorteenuste osutajatele ja vannutatud audiitoritele, tuleks mõistet „asutus“ tõlgendada nii, et see hõlmab ka füüsilisi isikuid.

61)

Raamatupidamisdirektiivi artikli 34 lõike 4 kohaselt tuleb sõltumatute kindlustandvate audiitorteenuste osutajate suhtes kohaldada nõudeid, mis on samaväärsed auditidirektiivis sätestatud nõuetega, et nad saaksid teha kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli. Need nõuded hõlmavad raamatupidamisdirektiivi artikli 34 lõikes 4 esitatud mittetäielikku loetelu ja auditidirektiivi artikli 2 punktis 22 määratletud kestlikkusaruandluse audiitorkontrolliga samaväärsuse hindamist.

Selleks et tagada sõltumatutele kindlustandvate audiitorteenuste osutajatele ja vannutatud audiitoritele võrdsed võimalused, peaksid sõltumatud kindlustandvate audiitorteenuste osutajad vastama ka auditidirektiivi artiklis 3a sätestatud nõuetega samaväärsetele registreerimisnõuetele.

62)

Äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi põhjenduses 63 on märgitud: „Liikmesriigid peaksid tagama, et kui liidu õiguse kohaselt peab ettevõtja kestlikkusaruandluse elemente tõendama akrediteeritud sõltumatu kolmas isik, tuleks akrediteeritud sõltumatu kolmanda isiku aruanne teha kättesaadavaks kas tegevusaruande lisana või mis tahes muul avalikult kättesaadaval viisil. Selline kättesaadavaks tegemine ei tohiks mõjutada kindlustandva arvamuse tulemust, millest kolmanda isiku tehtav kontroll peaks jääma sõltumatuks. See ei tohiks kaasa tuua töö dubleerimist kindlustandvat arvamust väljendava audiitori või kindlustandvate teenuste osutaja ja akrediteeritud sõltumatu kolmanda isiku poolt.“

„Akrediteeritud sõltumatu kolmas isik“ on üksus, tavaliselt muu ekspert kui vannutatud audiitor või sõltumatu kindlustandvate audiitorteenuste osutaja, kes esitab kestlikkusaruande kohta kindlustandva arvamuse ja võib kontrollida kestlikkusaruande osi, näiteks kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi kohaselt peavad tema töö tulemused olema läbipaistvad ega tohi dubleerida vannutatud audiitorite / sõltumatute kindlustandvate audiitorteenuste osutajate tööd (105).

63)

Ei. Teise liikmesriigi territooriumil asutatud sõltumatu kindlustandvate audiitorteenuste osutaja ei saa teha kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli liikmesriigis, kes ei luba sõltumatutel kindlustandvate audiitorteenuste osutajatel tegeleda oma territooriumil kestlikkusaruandluse audiitorkontrolliga.

Raamatupidamisdirektiivi artikli 34 lõike 4 esimeses lõigus on sätestatud liikmesriikidele võimalus lubada oma territooriumil asutatud sõltumatutel kindlustandvate audiitorteenuste osutajatel avaldada kestlikkusaruandluse kohta kindlustandvat arvamust tingimusel, et nende suhtes kohaldatakse nõudeid, mis on samaväärsed nõuetega, mis on sätestatud auditidirektiivis vannutatud audiitoritele, kes teevad kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli. Raamatupidamisdirektiivi artikli 34 lõike 5 esimeses lõigus nõutakse, et ainult need liikmesriigid, kes on kasutanud seda võimalust, lubavad teises liikmesriigis asutatud sõltumatutel kindlustandvate audiitorteenuste osutajatel teha oma territooriumil kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli.

64)

Kui sõltumatu kindlustandvate audiitorteenuste osutaja teeb kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli teise liikmesriigi (vastuvõttev liikmesriik) territooriumil, peaks see liikmesriik, kus sõltumatu kindlustandvate audiitorteenuste osutaja on asutatud (päritoluliikmesriik), vastutama sõltumatu kindlustandvate audiitorteenuste osutaja töö järelevalve eest, välja arvatud juhul, kui vastuvõttev liikmesriik otsustab teha järelevalvet sõltumatute kindlustandvate audiitorteenuste osutajate poolt tema territooriumil tehtava kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli üle (106). Kui vastuvõttev liikmesriik otsustab teha järelevalvet kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli üle, mida tema territooriumil teevad teises liikmesriigis registreeritud sõltumatud kindlustandvate audiitorteenuste osutajad, teeb vastuvõttev liikmesriik järgmist: i) ei kehtesta sellistele sõltumatutele kindlustandvate audiitorteenuste osutajatele rangemaid nõudeid ega vastutust kui see, mis on liikmesriigi õigusaktide kohaselt nõutav kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli tegevate asjaomases vastuvõtvas liikmesriigis asutatud sõltumatute kindlustandvate audiitorteenuste osutajate või audiitorite puhul, ja ii) teavitab teisi liikmesriike oma otsusest teha järelevalvet kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli üle, mida teevad teistes liikmesriikides asutatud sõltumatud kindlustandvate audiitorteenuste osutajad.

65)

Jah, ettevõtjatel lubatakse kasutada sõltumatuid kindlustandvate audiitorteenuste osutajaid oma kestlikkusaruande audiitorkontrolliks, kui liikmesriik on lubanud sõltumatutel kindlustandvate audiitorteenuste osutajatel teha kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli.

66)

Raamatupidamisdirektiivi artikli 34 lõike 4 kohaselt võib liikmesriigi territooriumil asutatud sõltumatutel kindlustandvate audiitorteenuste osutajatel lubada teha kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli.

Auditidirektiivi artikli 2 punktis 23 ja raamatupidamisdirektiivi artikli 2 punktis 20 sätestatud sõltumatu kindlustandvate audiitorteenuste osutaja määratluse kohaselt peab sõltumatu kindlustandvate audiitorteenuste osutaja olema akrediteeritud vastavalt määrusele nr 765/2008. Kuigi selles määruses viidatakse ainult liikmesriigi territooriumil asutatud asutuste akrediteerimisele, tuleb meeles pidada, et sõltumatud kindlustandvate audiitorteenuste osutajad ei kuulu kõnealuse määruse kavandatud kohaldamisalasse. Sõltumatud kindlustandvate audiitorteenuste osutajad osutavad kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli teenuseid. Seega tuleb sõltumatutele kindlustandvate audiitorteenuste osutajatele lubade andmise süsteemi tõlgendada GATSi (Maailma Kaubandusorganisatsiooni teenuskaubanduse üldleping) ja liidu kahepoolsete lepingute raames võetud liikmesriikide kohustuste valguses. Järelikult tuleb määrust nr 765/2008 seoses sõltumatute kindlustandvate audiitorteenuste osutajatega tõlgendada nii, et kolmandate riikide sõltumatutel kindlustandvate audiitorteenuste osutajatel on lubatud teha kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli kooskõlas liikmesriikide kohustustega.

67)

Jah. Auditidirektiivi artiklis 23 sätestatud konfidentsiaalsusnõuded on kohaldatavad ka kutsetöötajate suhtes, kes teevad kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli. Kui liikmesriik on lubanud sõltumatul kindlustandvate audiitorteenuste osutajal või muul kui finantsaruandeid auditeerival vannutatud audiitoril teha kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli, peaksid need kindlustandvate audiitorteenuste osutajad saama vahetada teavet, et oma tegevust asjakohaselt kooskõlastada.

68)

Seoses vannutatud audiitoritega kasutati mõistet „kestlikkusanalüüs“ auditidirektiivis samaaegselt mõistega „finantsanalüüs“. Kui „finantsanalüüs“ viitab ettevõtte, osaettevõtte või projekti elujõulisuse, stabiilsuse ja kasumlikkuse hindamisele, siis „kestlikkusanalüüsi“ tuleks vaadelda kui hinnangut kestlikkusaspektidele, mis mõjutavad ettevõtet, ja kestlikkusaspektidele, millele ettevõte võib mõju avaldada.

69)

Auditidirektiivi artikli 25 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et kohustusliku auditi ja kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli eest makstavaid tasusid ei mõjuta ega määra auditeeritavale üksusele osutatavad „lisateenused“, mis peaksid olema „muud teenused kui kohustuslik audit ja kestlikkusaruandluse audiitorkontroll“. Kohustusliku auditi ja kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli tasude vahelist suhet auditidirektiiviga ei reguleerita.

70)

Vastavalt raamatupidamisdirektiivi artikli 34 lõike 1 teise lõigu punktile aa peab iga ettevõtja, kes peab vastavalt kõnealuse direktiivi artiklitele 19a ja 29a esitama kestlikkusaruande, saama oma kestlikkusaruande kohta kindlustandva arvamuse.

Kindlust andev arvamus põhineb piiratud kindlust andval töövõtul seoses kestlikkusaruande vastavusega järgmistele nõuetele:

Kindlustandvate audiitorteenuste osutajatelt eeldatakse selliste menetluste rakendamist, mis võimaldavad neil järeldada, et nad ei ole märganud ühtegi asjaolu, mille tõttu nad usuksid, et kestlikkusaruandes sisalduv teave ei ole kõigis olulistes aspektides õiglaselt esitatud kooskõlas liidu poolt vastu võetud ESRSidega ning et see ei vasta õigusaktides sätestatud kestlikkusteabe märgistamise nõuetele (st digitaalne märgistamine) ega taksonoomiamääruse artikli 8 õiguslikele nõuetele.

Järelduse esimene osa, mis viitab õiglasele esitamisele kõigis olulistes aspektides kooskõlas ESRSidega, sisaldab arvamust järgmise kohta:

71)

Vastavalt raamatupidamisdirektiivi artikli 34 lõike 1 teise lõigu punktile aa peab iga ettevõtja, kes peab vastavalt raamatupidamisdirektiivi artiklitele 19a ja 29a esitama kestlikkusaruande, saama oma kestlikkusaruande kohta piiratud kindlust andval töövõtul põhineva kindlustandva arvamuse. Ettevõtja aruannet, mis on koostatud vastavalt ELi keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) määrusele (EÜ) nr 1221/2009, kontrollib tõendaja ja seda kontrolli saab pidada vähemalt sama kindlustaset andvaks kui äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivis sätestatud piiratud kindlust andva töövõtu nõue.

72)

Raamatupidamisdirektiivi artikli 34 lõike 1 teise lõigu punkti a alapunkti i kohaselt peab finantsaruannete kohustuslikku auditit tegev vannutatud audiitor või audiitorühing avaldama arvamust selle kohta, kas tegevusaruanne vastab sama aruandeaasta kohta koostatud finantsaruandele. Kui vannutatud audiitor või audiitorühing, kes ei tee finantsaruannete kohustuslikku auditit, vastutab kestlikkusaruande kohta kindlustandva arvamuse esitamise eest, peab finantsaruandeid auditeeriv vannutatud audiitor või audiitorühing ikkagi esitama arvamuse sama majandusaasta tegevusaruande ja finantsaruannete kooskõla kohta.

73)

Audiitorkontrolli aruanne (107). Kui kindlustandva arvamuse esitab sama audiitor, kes auditeerib finantsaruandeid, võivad liikmesriigid lubada audiitoritel lisada kindlustandva arvamuse auditiaruande eraldi osana.

74)

Praegu ei ole liidu õigusega ette nähtud auditiaruande ja/või selle allkirjastamise konkreetset vormingut. Euroopa ühtse juurdepääsupunkti paketiga muudetud raamatupidamisdirektiivi artikli 33a kohaselt peavad ettevõtjad siiski esitama audiitorkontrolli aruande selle avalikustamisel asjaomasele Euroopa ühtse juurdepääsupunkti kogumisasutusele andmete väljavõttu võimaldavas vormingus (või masinloetavas vormingus, kui seda nõuab liidu või liikmesriigi õigus) koos asjakohaste kaasnevate metaandmetega. Samuti on komisjonil õigus võtta vastu rakendusmeetmeid, et täpsustada audiitorkontrolli aruandele lisatavaid metaandmeid ja nõuda masinloetavat vormingut.

75)

Auditidirektiivi artikli 26 lõike 1 teise lõigu kohaselt võivad liikmesriigid kohaldada riigisiseseid auditeerimisstandardeid, menetlusi või nõudeid seni, kuni komisjon ei ole võtnud vastu sama valdkonda hõlmavat rahvusvahelist auditeerimisstandardit.

Võttes arvesse ESRS 1 kohaselt nõutava teabe kvalitatiivseid omadusi (2. peatükk ja B liide: asjakohasus ja tõene esitamine, samuti võrreldavus, tõendatavus ja arusaadavus) ning selleks, et vältida killustatust ja tagada, et tavad on üleminekuperioodi jooksul kuni liidu kindlustandvate standardite vastuvõtmiseni võimalikult ühtsed, on komisjon palunud Euroopa audiitorite järelevalveasutuste komiteel (CEAOB) töötada 2024. aastal välja mittesiduvad suunised vannutatud audiitorite ja muude kindlustandvate audiitorteenuste osutajate jaoks.

76)

Vastavalt raamatupidamisdirektiivi artikli 34 lõike 1 teise lõigu punktile aa peab kindlust andev arvamus kestlikkusaruande kohta põhinema piiratud kindlust andval töövõtul (108). Võttes arvesse, et piisavat kindlust andev töövõtt tagab suurema kindluse võrreldes piiratud kindlust andva töövõtuga, ei takista äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv ettevõtjal otsustada vabatahtlikult taotleda piisavat kindlust andva töövõtu alusel arvamust kogu kestlikkusaruande või selle osade kohta. Selle otsuse teeb ettevõtja, mitte kindlustandvate audiitorteenuste osutaja.

77)

Äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiviga ei reguleerita vabatahtlikkuse alusel toimuvat kestlikkusaruandlust. Ettevõtja, kes koostab kestlikkusaruande vabatahtlikult, ei ole seega kohustatud laskma oma kestlikkusteabe suhtes teha kindlustandvat töövõttu.

78)

Auditidirektiivi artikli 25c lõike 1 kohaselt ei tohi audiitor või audiitorühing (ega võrgustiku liige), kes teeb avaliku huvi üksuse kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli, osutada avaliku huvi üksusele auditimääruse artikli 5 lõike 1 teise lõigu punktides b, c ja e–k nimetatud keelatud auditiväliseid teenuseid.

Auditidirektiivi artikli 25c lõike 2 kohaselt võib kõnealune vannutatud audiitor või audiitorühing osutada avaliku huvi üksusele auditiväliseid teenuseid, mis ei ole:

Seega:

79)

Raamatupidamisdirektiivi artikli 40a lõikes 3 on sätestatud, et kui kolmanda riigi ettevõtja ei esita kindlustandvat arvamust, teeb tütarettevõtja või filiaal sellekohase avalduse.

80)

Raamatupidamisdirektiivi artikli 40d lõike 1 kohaselt avaldatakse vastavalt artiklile 40a koostatud kestlikkusaruande kohta kindlustandev arvamus koos kestlikkusaruandega ja vajaduse korral artikli 40a lõike 2 neljandas lõigus nimetatud avaldusega 12 kuu jooksul pärast selle aruandeaasta bilansipäeva, mille kohta aruanne on koostatud, nagu iga liikmesriik on ette näinud, vastavalt äriühinguõiguse direktiivi artiklitele 14–28 ja asjakohasel juhul kooskõlas nimetatud direktiivi artikliga 36. Praegu ei ole liidu õigusega kindlustandva arvamuse konkreetset vormingut ette nähtud. Raamatupidamisdirektiivi artiklis 33a, mis on kehtestatud Euroopa ühtse juurdepääsupunkti paketiga, (109) nõutakse siiski, et tütarettevõtjad ja filiaalid, kelle suhtes kohaldatakse raamatupidamisdirektiivi artiklit 40a, esitavad liikmesriigi määratud kogumisasutusele kestlikkusaruande andmete väljavõttu võimaldavas vormingus koos asjakohaste kaasnevate metaandmetega. Samuti on komisjonil õigus võtta vastu rakendusmeetmeid, et täpsustada täiendavalt kindlustandvale arvamusele lisatavaid metaandmeid ja nõuda masinloetavat vormingut.

81)

Raamatupidamisdirektiivi artikli 19 lõike 1 neljas lõik ei ole piiratud teabega peamiste immateriaalsete ressursside kohta, mida ei kajastata bilansis immateriaalse varana. Järelikult kehtib see avalikustamisnõue ettevõtja kõigi peamiste immateriaalsete ressursside suhtes, sealhulgas bilansis kajastatud immateriaalsete varade suhtes.

Selline terviklik lähenemisviis võimaldab kasutajatel mõista, kuidas ettevõtja ärimudel sõltub peamistest immateriaalsetest ressurssidest ja milline on nende olulisus ettevõtte väärtuse loomisel, sõltumata sellest, kas need vastavad kohaldatava raamatupidamisraamistiku kajastamis- ja mõõtmiskriteeriumidele. See aitab kasutajatel hinnata ettevõtja turuväärtust.

82)

Suurettevõtjad ja börsil noteeritud VKEd (v.a mikroettevõtjad) peavad esitama teabe peamiste immateriaalsete ressursside kohta ja selgitama, kuidas ettevõtja ärimudel neist ressurssidest põhimõtteliselt sõltub ja kuidas sellised ressursid on ettevõtja jaoks väärtuse loomise allikad. Raamatupidamisdirektiivi artiklit 19 kohaldatakse ainult kõnealuse direktiivi artikli 1 lõikes 1 osutatud ettevõtjate liikide suhtes, sealhulgas krediidiasutuste ja kindlustusandjate suhtes, kes vastavad artikli 1 lõikes 1 sätestatud tingimustele. See teave peab sisalduma tegevusaruandes (kuid mitte tingimata kestlikkusaruandes).

83)

Raamatupidamisdirektiivi artikli 19 lõikes 1 on sätestatud teave, mis peab sisalduma ettevõtja tegevusaruandes. Raamatupidamisdirektiivi artikli 19 lõike 1 kohaselt tuleb peamisi immateriaalseid ressursse käsitlev teave esitada tegevusaruandes. Seetõttu ei pea see teave tingimata sisalduma kestlikkusaruandes ja selle võib esitada tegevusaruande muus osas.

84)

Ilma et see piiraks läbipaistvusdirektiivi artikli 23 kohaldamist, peavad kolmandate riikide ettevõtjad vastavalt raamatupidamisdirektiivi artiklitele 19a/29a esitama kestlikkusteabe individuaalsel ja/või konsolideeritud tasandil, kuid ainult juhul, kui kolmanda riigi ettevõtja on ELi reguleeritud turul noteeritud vabalt võõrandatavate väärtpaberite emitent (v.a mikroettevõtjad).

Kolmandate riikide emitendid peavad vastavalt läbipaistvusdirektiivi artikli 4 lõikele 5, milles viidatakse raamatupidamisdirektiivi artiklitele 19a ja 29a, lisama oma majandusaasta aruande osaks olevasse tegevusaruandesse kestlikkusteabe.

85)

Jah, raamatupidamisdirektiivi artikli 19a lõikes 7 sätestatud erandit kohaldatakse ka kolmandate riikide VKEde suhtes, kelle vabalt võõrandatavad väärtpaberid on noteeritud ELi reguleeritud turul (vt korduma kippuv küsimus 16).

86)

Kolmanda riigi emaettevõtja, kes järgib vabatahtlikult raamatupidamisdirektiivi artiklit 29a, võib konsolideeritud kestlikkusaruande esitada eraldi dokumendina.

87)

Kestlikkusaruande konsolideerimise eeskirjad on samad, mis finantsaruannete konsolideerimise puhul. Raamatupidamisdirektiivi artikli 22 lõike 6 (110) kohaselt peab konsolideeritud kestlikkusaruanne hõlmama kõiki tütarettevõtjaid, olenemata sellest, kus on nende tütarettevõtjate registrijärgne asukoht.

88)

Kolmanda riigi ettevõtja, kes ei pea liidu õiguse kohaselt esitama kestlikkusteavet ja soovib võimaldada oma liidu tütarettevõtjatel saada vabastuse kestlikkusaruandlusest vastavalt raamatupidamisdirektiivi artiklitele 19a ja 29a, võib avaldada konsolideeritud kestlikkusaruande, mis on koostatud kooskõlas ESRSidega.

Teise võimalusena peavad liikmesriigid raamatupidamisdirektiivi artikli 48i lõike 1 alusel lubama kuni 6. jaanuaril 2030 lõppevate majandusaastateni tütarettevõtjal, kelle suhtes kohaldatakse raamatupidamisdirektiivi artikleid 19a ja 29a ja kelle emaettevõtja suhtes kohaldatakse kolmanda riigi õigust, koostada ja avaldada raamatupidamisdirektiivi artikli 29a kohase konsolideeritud kestlikkusaruande, mis hõlmab kõiki sellise kolmanda riigi emaettevõtja otseseid või kaudseid liidu tütarettevõtjaid, kelle suhtes kohaldatakse raamatupidamisdirektiivi artikleid 19a ja 29a. Raamatupidamisdirektiivi artikli 48i lõikes 2 on sätestatud, et konsolideeritud kestlikkusaruannet koostav liidu tütarettevõtja on üks kontserni liidus tegutsevatest tütarettevõtjatest, mille käive liidus oli vähemalt ühel viimasest viiest eelarveaastast – kui see on kohaldatav, konsolideeritud alusel – suurim.

Raamatupidamisdirektiivi artikli 48i lõikes 3 on sätestatud, et kui artikli 48i lõikes 1 osutatud liidu tütarettevõtja koostab ja avaldab konsolideeritud kestlikkusaruande, vabastatakse kõik konsolideerimisse kaasatud ettevõtjad kestlikkusaruandlusest, juhul kui on täidetud artikli 19a lõikes 9 ja artikli 29a lõikes 8 sätestatud tingimused.

89)

Ilma et see piiraks läbipaistvuse direktiivi artikli 23 kohaldamist, peavad kolmandate riikide emitendid, kes esitavad aruande vastavalt raamatupidamisdirektiivi artiklile 19a või 29a, lisama oma kestlikkusaruandesse taksonoomiamääruse artikli 8 kohaselt avalikustatava teabe.

Läbipaistvusdirektiivi artikli 4 lõikes 5 on sätestatud, et ELi turul noteeritud vabalt võõrandatavate väärtpaberite ELi ja kolmandate riikide emitendid (v.a mikroettevõtjad) peavad koostama oma tegevusaruande vastavalt raamatupidamisdirektiivi artiklitele 19, 19a, 20 ja artikli 29d lõikele 1 (või konsolideeritud tegevusaruande puhul vastavalt raamatupidamisdirektiivi artiklitele 29, 29a ja artikli 29d lõikele 2) ning see peab sisaldama taksonoomiamääruse artikli 8 lõike 4 kohaselt vastu võetud täpsustusi, „kui selle on koostanud nimetatud sätetes osutatud ettevõtja“.

Kooskõlas kaasseadusandjate selge kavatsusega laiendada raamatupidamisdirektiivis (mida kohaldatakse ainult liidu ettevõtjate suhtes) sätestatud kestlikkusaruandluse nõudeid liidu ja kolmandate riikide emitentidele, tuleb väljendit „kui selle on koostanud nimetatud sätetes osutatud ettevõtja“ tõlgendada nii, et see viitab raamatupidamisdirektiivi artiklites 19a ja 29a osutatud ettevõtjate kategooriatele (st suurettevõtjad, börsil noteeritud VKEd (v.a mikroettevõtjad) ja suurte kontsernide emaettevõtjad). Kuna läbipaistvusdirektiivi kohaldatakse kõigi liidu ja kolmandate riikide emitentide (sh mikroettevõtjate) suhtes, on see lause vajalik tagamaks, et börsil noteeritud mikroettevõtjate suhtes ei kohaldata kestlikkusaruandluse nõudeid.

Taksonoomiamääruse artikli 8 kohaselt peavad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse raamatupidamisdirektiivi artiklit 19a või 29a, avaldama, kuidas ja millises ulatuses on äriühingu tegevus seotud majandustegevusega, mis liigitatakse keskkonnasäästlikuks. Läbipaistvusdirektiivi artikli 4 lõike 5 sõnastusest nähtub, et kui liidu või kolmanda riigi emitendi suhtes kohaldatakse raamatupidamisdirektiivi artikli 19a või 29a kohaseid kestlikkusaruandluse nõudeid, peab ta oma tegevusaruandes esitama taksonoomiamääruse artikli 8 kohaselt avalikustatava teabe.

90)

Jah. Finantsturu osalised võivad eeldada, et mis tahes näitaja, millest ESRSe kohaldav investeerimisobjektiks olev äriühing on teatanud kui mitteolulisest, ei suurenda vastavat põhilise negatiivse mõju näitajat seoses jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruse kohaselt avalikustatava teabega, st selle investeeringu väärtust ei pea jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruse kohase asjaomase põhilise negatiivse mõju näitaja lugejasse lisama.

Raamatupidamisdirektiivi artikli 29b lõike 5 punkti b kohaselt peab komisjon kestlikkusaruandluse standardite vastuvõtmisel võtma võimalikult suures ulatuses arvesse teavet, mida finantsturu osalised vajavad määruses (EL) 2019/2088 ja selle määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud avalikustamiskohustuste täitmiseks.

Tulenevalt äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivis sätestatud kohustusest võtta arvesse finantsturu osaliste teabevajadusi, on mis tahes näitaja, millest investeerimisobjektiks olev äriühing, kelle suhtes kohaldatakse äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi nõudeid, teatab kui mitteolulisest, asjakohane teave ja seda võib käsitada nii, et see ei põhjusta jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruse kohast põhilist negatiivset mõju.

Finantsturu osalised leiavad selle teabe äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi kohasest aruandest, kuna ESRS 1 paragrahvis 35 nõutakse, et kui ettevõtja leiab, et jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määrusest tulenev konkreetne andmepunkt ei ole oluline, märgib ta sõnaselgelt, et kõnealune teave „ei ole oluline“  (111).

Lisaks sellele peavad ESRS 2 paragrahvi 56 kohaselt ettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi, lisama tabeli muudest ELi õigusaktidest, sealhulgas jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määrusest tulenevatest andmepunktidest, märkides ära nende asukoha kestlikkusaruandes ja märkides nende puhul, mida ettevõtja on hinnanud mitteoluliseks, ESRS 1 paragrahvi 35 kohasesse tabelisse „ei ole oluline“.