(1)

Õiglase ja kestliku ettevõtluskeskkonna edendamine, sealhulgas investeeringuid ja majanduskasvu soodustavate sihipäraste maksumeetmete kaudu, on üks liidu poliitilistest prioriteetidest. Ettevõtete kestliku ja pikaajalise rahastamise toetamiseks tuleks maksusüsteemis minimeerida võimalus äriotsuste soovimatuks moonutamiseks, mille tulemusel näiteks eelistatakse laenuvahendite kasutamist omakapitali kaudu rahastamisele. Kuigi komisjoni kapitaliturgude liidu 2020. aasta tegevuskava (14) sisaldab olulisi meetmeid eelmainitud kestliku ja pikaajalise rahastamise toetamiseks (näiteks 4. meede – institutsionaalsete investorite julgustamine andma rohkem pikaajalist ja omakapitalipõhist rahastust), tuleks selliste meetmete tõhustamiseks vastu võtta sihipärased maksumeetmed. Selliste meetmete puhul tuleks arvesse võtta riigi rahanduse jätkusuutlikkuse kaalutlusi.

(1)

Õiglase ja kestliku ettevõtluskeskkonna edendamine ja ettevõtjate tulumaksusüsteemi parandamine , sealhulgas investeeringuid ja majanduskasvu soodustavate sihipäraste maksumeetmete kaudu, on üks liidu poliitilistest prioriteetidest. Selleks et toetada ettevõtjate kestlikku, tugevat ja pikaajalist rahastamist, seda eriti pärast kolme järjestikust majanduskriisi alates 2008. aastast, mistõttu paljud ettevõtjad peavad majandusliku kahju katmiseks kasutama laenupõhist rahastamist, tuleks maksusüsteemis minimeerida võimalus äriotsuste soovimatuks moonutamiseks, mille tulemusel näiteks eelistatakse laenuvahendite kasutamist omakapitali kaudu rahastamisele. Kuigi komisjoni kapitaliturgude liidu 2020. aasta tegevuskava (14) sisaldab olulisi meetmeid eelmainitud kestliku ja pikaajalise rahastamise toetamiseks (näiteks 4. meede – institutsionaalsete investorite julgustamine andma rohkem pikaajalist ja omakapitalipõhist rahastust), tuleks selliste meetmete tõhustamiseks vastu võtta sihipärased maksumeetmed. Selliste meetmete puhul tuleks arvesse võtta riigi rahanduse jätkusuutlikkuse kaalutlusi.

(1a)

Konkurentsivõimelise ja vastupidava kapitaliturgude liidu edendamine, mille üheks sambaks on tugev aktsiaturg, on oluline töökohtade, majanduskasvu ja investeeringute edendamiseks. Eesseisvate majandusprobleemide lahendamiseks on vaja rohkem erainvesteeringuid omakapitali kaudu. Seetõttu on väga soovitatav luua õigusakt, et ühtlustada olemasolevaid õigusnorme, et vähendada maksumaksjate poolset laenuvahendite eelistamist investeerimisvalikute tegemisel, ilma et see piiraks võlainstrumentide õiguspärast ja tõhusat kasutamist.

(2)

Liikmesriikide maksusüsteemid võimaldavad maksumaksjatel maha arvata laenuvahendite abil rahastamise intressimaksed ja vähendada seeläbi äriühingu tulumaksu kohustust, samal ajal kui omakapitali kaudu rahastamisega seotud kulud ei ole enamikus liikmesriikides maksubaasist mahaarvatavad. Laenuvahendite abil ja omakapitali kaudu rahastamise suhtes kehtivad asümmeetrilised maksustamislahendused põhjustavad liidus investeerimisotsuste tegemisel laenuvahendite eelistamist. Kui liikmesriigid on näinud oma siseriiklikus õiguses ette omakapitali kaudu rahastamise maksukompensatsiooni, erinevad sellised riiklikud meetmed poliitika ülesehituse poolest märkimisväärselt.

(2)

Liikmesriikide maksusüsteemid võimaldavad maksumaksjatel maha arvata laenuvahendite abil rahastamise intressimaksed ja vähendada seeläbi äriühingu tulumaksu kohustust, samal ajal kui omakapitali kaudu rahastamisega seotud kulud ei ole enamikus liikmesriikides maksubaasist mahaarvatavad. Laenuvahendite abil ja omakapitali kaudu rahastamise suhtes kehtivad asümmeetrilised maksustamislahendused põhjustavad liidus investeerimisotsuste tegemisel laenuvahendite eelistamist. Hiljutised kriisid, mis on seotud ettevõtjate võlaprobleemidega siseturul, on näidanud vajadust reformi järele, mis asetab omakapitali ja võla võrdsele alusele ning lõpetab laenuvahenditega rahastamise eelise. Direktiiv on vastus parlamendi arvukatele üleskutsetele tegeleda maksudega seotud laenuvahendite kasutamise soodustamisega (1a). Kui liikmesriigid on näinud oma siseriiklikus õiguses ette omakapitali kaudu rahastamise maksukompensatsiooni, erinevad sellised riiklikud meetmed poliitika ülesehituse poolest märkimisväärselt. Seetõttu on oluline tagada võrdsed tingimused omakapitalilahendustele ja võlainstrumentidele, võttes arvesse vajadust tagada riiklike maksuraamistike vahelise süstemaatilise sidususe miinimumtase, nimelt maksusoodustuste tasandil.

—

Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2020. aasta resolutsioon kapitaliturgude liidu edasise arengu kohta: kapitaliturgude kaudu rahastamise kättesaadavuse parandamine, eelkõige VKEde jaoks, ja jaeinvestorite osalemise soodustamine (2020/2036(INI)) (ELT C 395, 29.9.2021, lk 89);

—

Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2018. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi kohta(2016/0337(CNS)) (ELT C 162, 10.5.2019, lk 181);

—

Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2022. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile õiglase ja lihtsama maksustamise kohta, millega toetatakse majanduse taastamise strateegiat (EP järelmeetmed komisjoni juulis avaldatud tegevuskavale ja 25 algatusele käibemaksu, äritegevuse ja üksikisiku maksustamise valdkonnas) (2020/2254(INL)) (ELT C 347, 9.9.2022, lk 211);

—

Euroopa Parlamendi 15. veebruari 2022. aasta resolutsioon resolutsioon riikide maksureformide mõju kohta ELi majandusele (2021/2074(INI)) (ELT C 342, 6.9.2022, lk 14).

(3)

Selleks et kõrvaldada võimalikud maksustamisega seotud moonutused liikmesriikide vahel, tuleb kehtestada ühine eeskirjade raamistik, et tegeleda kogu liidus kooskõlastatud viisil laenuvahendite kasutamise soodustamise probleemiga maksustamisel. Sellised eeskirjad peaksid tagama, et omakapitali kaudu ja laenuvahendite abil rahastamist käsitletakse maksustamisel ühtsel turul sarnaselt. Samal ajal peaks liidu ühine õigusraamistik olema ka lühikeses perspektiivis liikmesriikide eelarvete jaoks jätkusuutlik . Selline raamistik peaks seega sisaldama eeskirju ühelt poolt omakapitali kaudu rahastamise kulude maksubaasist mahaarvamise kohta ja teiselt poolt laenuvahendite abil rahastamise kulude maksubaasist mahaarvamise piiramise kohta.

(3)

Selleks et kõrvaldada võimalikud maksustamisega seotud moonutused liikmesriikide vahel, tuleb kehtestada ühine eeskirjade raamistik, et tegeleda kogu liidus kooskõlastatud viisil laenuvahendite kasutamise soodustamise probleemiga maksustamisel , järgides samal ajal täielikult liidu maksuküsimuste institutsioonilist raamistikku, nagu see on sätestatud aluslepingutes . Sellised eeskirjad peaksid tagama, et omakapitali kaudu ja laenuvahendite abil rahastamist käsitletakse maksustamisel ühtsel turul sarnaselt. Samal ajal peaks liidu ühine õigusraamistik olema jätkusuutlik ka liikmesriikide eelarvete jaoks , võttes arvesse võla ulatuslikku mahaarvamist maksubaasist ja asjaolu, et omakapitali kasvu kompensatsiooni mahaarvamise loomisel võib olla otsene mõju avaliku sektori tuludele . Selline raamistik peaks seega sisaldama eeskirju ühelt poolt omakapitali kaudu rahastamise kulude maksubaasist mahaarvamise kohta ja teiselt poolt laenuvahendite abil rahastamise kulude maksubaasist mahaarvamise piiramise kohta. Käesoleva direktiivi eesmärk on saavutada parem tasakaal liikmesriikide rahanduse jätkusuutlikkusega seotud eri probleemide vahel lühiajalises perspektiivis ning sellega tuleks vältida liikmesriikide tulude olulist vähenemist ja püüda parandada ettevõtjate finantsstabiilsust.

(3a)

Kapitaliturgude liidu edasiarendamiseks on käesoleva direktiivi eesmärk mitmekesistada liidu ettevõtjate, eelkõige VKEde rahastamisallikaid. Seetõttu peaks see vältima uute kulude ja tõkete tekitamist seoses juurdepääsuga rahastamisele nende ettevõtjate jaoks, kellel ei ole veel hõlpsat juurdepääsu kapitaliturgudele. Nende ettevõtjate intressikulude mahaarvamise piiramine võib takistada investeerimist kogu liidus, mistõttu ei tohiks intresside mahaarvamist piirata VKEde ja keskmise suurusega kontsernide puhul.

(5)

Selleks et kaotada erapoolik suhtumine omakapitali kaudu rahastamisse, tuleks ette näha kompensatsioon, et maksumaksja omakapitali kasv võrreldes eelneva maksustamisperioodiga oleks teatavatel tingimustel tema maksubaasist mahaarvatav. Kompensatsiooni arvutamiseks tuleks omakapitali kasv korrutada tingliku intressimääraga, mis põhineb riskivabal intressimääral, mis on sätestatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77e lõike 2 kohaselt vastu võetud rakendusaktides. Sellised riskivabad intressimäärad on juba osa ELi õigusest ning neid on praktiliselt ja tulemuslikult kohaldatud. Kompensatsiooni selle osa, mida ei saa maksustamisperioodil ebapiisava maksustatava kasumi tõttu maha arvata, võib edasi kanda. Võttes arvesse konkreetseid probleeme, millega väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) kapitaliturgudele sisenemisel silmitsi seisavad, tuleks VKEdest maksumaksjatele ette näha suurem omakapitali kompensatsioon. Selleks et omakapitali kompensatsiooni mahaarvamine oleks riigi rahanduse jaoks lühikeses perspektiivis jätkusuutlik, peaks see olema ajaliselt piiratud. Süsteemi kaitsmiseks kuritarvituste eest tuleb jätta omakapitali muutuste arvutamisel välja maksumaksja omaaktsiate maksustamisväärtus ja selle osaluse maksustamisväärtus, mis tal on sidusettevõtjates. Selleks et vältida omakapitali kuritahtlikku suurendamist, tuleb ühtlasi ette näha maksumaksja omakapitali vähenemise maksustamine juhul, kui maksumaksja omakapital eelneva maksustamisperioodiga võrreldes väheneb. Sellised eeskirjad soodustaksid ka omakapitali taseme säilitamist. Neid kohaldataks nii, et omakapitali kasvu kompensatsiooni saanud maksumaksja omakapitali vähenemise korral oleks summa, mis arvutatakse samal viisil nagu kompensatsioon, maksustatav kümnel järjestikusel maksustamisperioodil; see ei kehti juhul, kui maksumaksja esitab tõendid selle kohta, et vähenemine on tingitud üksnes maksustamisperioodil tekkinud kahjumist või juriidilisest kohustusest.

(5)

Selleks et kaotada erapoolik suhtumine omakapitali kaudu rahastamisse, tuleks ette näha kompensatsioon, et maksumaksja omakapitali kasv võrreldes eelneva maksustamisperioodiga oleks teatavatel tingimustel tema maksubaasist mahaarvatav. Kompensatsiooni arvutamiseks tuleks omakapitali kasv korrutada tingliku intressimääraga, mis põhineb riskivabal intressimääral, mis on sätestatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77e lõike 2 kohaselt vastu võetud rakendusaktides. Sellised riskivabad intressimäärad on juba osa ELi õigusest ning neid on praktiliselt ja tulemuslikult kohaldatud. Kompensatsiooni selle osa, mida ei saa maksustamisperioodil ebapiisava maksustatava kasumi tõttu maha arvata, võib edasi kanda. Võttes arvesse konkreetseid probleeme, millega väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) ja keskmise suurusega kontsernid kapitaliturgudele sisenemisel silmitsi seisavad, nende suuremaid rahastamiskulusid, kapitali väiksemat kättesaadavust ja suuremat tõenäosust, et neil tekib pikem kahjumiperiood, tuleks VKEdele või keskmise suurusega kontsernidele ette näha suurem omakapitali kompensatsioon ja pikem maksude mahaarvamise periood . Selleks et omakapitali kompensatsiooni mahaarvamine oleks riigi rahanduse jaoks lühikeses perspektiivis jätkusuutlik, peaks see olema nõuetekohaselt ja proportsionaalselt ajaliselt piiratud. Süsteemi kaitsmiseks kuritarvituste eest tuleb jätta omakapitali muutuste arvutamisel välja maksumaksja omaaktsiate maksustamisväärtus ja selle osaluse maksustamisväärtus, mis tal on sidusettevõtjates. Selleks et vältida omakapitali kuritahtlikku suurendamist, tuleb ühtlasi ette näha maksumaksja omakapitali vähenemise maksustamine juhul, kui maksumaksja omakapital eelneva maksustamisperioodiga võrreldes väheneb. Sellised eeskirjad soodustaksid ka omakapitali taseme säilitamist. Neid kohaldataks nii, et omakapitali kasvu kompensatsiooni saanud maksumaksja omakapitali vähenemise korral oleks summa, mis arvutatakse samal viisil nagu kompensatsioon, maksustatav kümnel järjestikusel maksustamisperioodil , VKEde ja keskmise suurusega kontsernide puhul ning seitsmel järjestikusel maksustamisperioodil mis tahes muu maksumaksja kui VKE või keskmise suurusega kontserni puhul ; see ei kehti juhul, kui maksumaksja esitab tõendid selle kohta, et vähenemine on tingitud üksnes maksustamisperioodil tekkinud kahjumist või juriidilisest kohustusest. Komisjon ja liikmesriigid peaksid rakendama käesoleva direktiiviga seotud teabe- ja teavitusmeetmeid, eelkõige seoses selle võimaluste ja eelistega VKEde jaoks.

(6)

Selleks et vältida omakapitali kompensatsiooni mahaarvamise kuritarvitamist, tuleb kehtestada konkreetsed maksustamise vältimise vastased eeskirjad. Sellised eeskirjad peaksid käsitlema eelkõige skeeme, mis on kasutusele võetud selleks, et hoida kõrvale tingimustest selle kohta, milline omakapitali kasv vastab käesoleva direktiivi kohase kompensatsiooni tingimustele, näiteks sidusettevõtjates omatavate osaluste kontsernisisese ülekandmise kaudu. Sellised eeskirjad peaksid käsitlema ka skeeme, mis on kasutusele võetud kompensatsiooni nõudmiseks juhul, kui kapital kontserni tasandil ei suurene. Selleks võidakse kasutada näiteks kontsernisisest laenuvahendite abil rahastamist või rahalisi sissemakseid. Konkreetsed maksustamise vältimise vastased eeskirjad peaksid ühtlasi takistama selliste skeemide kasutuselevõttu, mille eesmärk on väita, et omakapitali kasv ja vastav kompensatsioon on tegelikust suuremad, näiteks laenu kaudu rahastamisega seotud nõuete suurenemise või varade ülehindamise tõttu. Lisaks kohaldatakse nõukogu direktiivi (EL) 2016/1164 (15) artiklis 6 sätestatud üldist maksualaste kuritarvituse vastast reeglit kuritarvituste suhtes, mis ei ole hõlmatud käesoleva direktiivi konkreetse maksustamise vältimise vastase raamistikuga.

(6)

Selleks et vältida omakapitali kompensatsiooni mahaarvamise kuritarvitamist, tuleb kehtestada konkreetsed maksustamise vältimise vastased eeskirjad. Sellised eeskirjad peaksid käsitlema eelkõige skeeme, mis on kasutusele võetud selleks, et hoida kõrvale tingimustest selle kohta, milline omakapitali kasv vastab käesoleva direktiivi kohase kompensatsiooni tingimustele, näiteks sidusettevõtjates omatavate osaluste kontsernisisese ülekandmise kaudu. Sellised eeskirjad peaksid käsitlema ka skeeme, mis on kasutusele võetud kompensatsiooni nõudmiseks juhul, kui kapital kontserni tasandil ei suurene. Selleks võidakse kasutada näiteks kontsernisisest laenuvahendite abil rahastamist või rahalisi sissemakseid. Konkreetsed maksustamise vältimise vastased eeskirjad peaksid ühtlasi takistama selliste skeemide kasutuselevõttu, mille eesmärk on väita, et omakapitali kasv ja vastav kompensatsioon on tegelikust suuremad, näiteks laenu kaudu rahastamisega seotud nõuete suurenemise või varade ülehindamise tõttu. Lisaks kohaldatakse nõukogu direktiivi (EL) 2016/1164 (15) artiklis 6 sätestatud üldist maksualaste kuritarvituse vastast reeglit kuritarvituste suhtes, mis ei ole hõlmatud käesoleva direktiivi konkreetse maksustamise vältimise vastase raamistikuga. Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmiseks võetavad meetmed on kooskõlas käitumisjuhendi töörühma (äriühingute maksustamine) suunistega.

(6a)

Käesoleva direktiivi rakendamisest tulenevaid võimalikke eelarvekulusid tuleks hinnata koos kasuga, mida annab liidu ettevõtjatele kindlama rahastamisbaasi tagamine, mis oleks finantsraskuste korral äärmiselt oluline.

(7)

Selleks et tõhusalt lahendada laenuvahendite kasutamise soodustamise probleem maksustamisel viisil, mis on liidu rahanduse seisukohast jätkusuutlik, peaks omakapitali kaudu rahastamise kompensatsiooniga kaasnema laenuvahendite abil rahastamise mahaarvamise piirang. Seega tuleks intresside mahaarvamise piiranguga piirata ülejääva laenukasutuse kulu mahaarvamist ja seda tuleks kohaldada kompensatsioonist sõltumatult. Võttes arvesse sellise piirangu ja direktiivi (EL) 2016/1164 artiklis 4 juba sätestatud maksustamise vältimise vastase intresside mahaarvamise piirangu erinevaid eesmärke, tuleks mõlemad piirangud säilitada. Maksumaksjad peaksid kõigepealt arvutama mahaarvatava ülejääva laenukasutuse kulu vastavalt käesolevale direktiivile ja seejärel vastavalt maksustamise vältimise vastasele direktiivile. Kui viimase arvutuse tulemuseks on väiksem mahaarvatav ülejääv laenukasutuse kulu, peaks maksumaksja selle väiksema summa maha arvama ja mis tahes vahe nende kahe summa vahel maksustamise vältimise vastase direktiivi artikli 4 kohaselt edasi või tagasi kandma.

(7)

Selleks et tõhusalt lahendada laenuvahendite kasutamise soodustamise probleem maksustamisel viisil, mis on liidu rahanduse seisukohast jätkusuutlik, peaks omakapitali kaudu rahastamise kompensatsiooniga kaasnema eeskiri, millega piiratakse selliste kontsernide puhul, kes ei ole keskmise suurusega kontsernid, ja ettevõtjate puhul, kes ei ole VKEd, ülejääva laenukasutuse kulu mahaarvamist . Võttes aga arvesse COVID-19 kriisist ja Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast tulenevaid ebasoodsaid majandustingimusi, tuleks see piirang kehtestada alles alates 2027. aastast . Võttes arvesse sellise piirangu ja direktiivi (EL) 2016/1164 artiklis 4 juba sätestatud maksustamise vältimise vastase intresside mahaarvamise piirangu erinevaid eesmärke, tuleks mõlemad piirangud säilitada. Maksumaksjad peaksid kõigepealt arvutama mahaarvatava ülejääva laenukasutuse kulu vastavalt käesolevale direktiivile ja seejärel vastavalt maksustamise vältimise vastasele direktiivile. Kui viimase arvutuse tulemuseks on väiksem mahaarvatav ülejääv laenukasutuse kulu, peaks maksumaksja selle väiksema summa maha arvama ja mis tahes vahe nende kahe summa vahel maksustamise vältimise vastase direktiivi artikli 4 kohaselt edasi või tagasi kandma.

(9)

Käesoleva direktiivi tulemuslikkuse hindamiseks peaks komisjon koostama ja avaldama hindamisaruande, mis põhineb liikmesriikide esitatud teabel ja muudel kättesaadavatel andmetel.

(9)

Käesoleva direktiivi tulemuslikkuse ning selle VKEdele ja maksutuludele avalduva mõju hindamiseks liikmesriikides peaks komisjon koostama ja avaldama hindamisaruande, mis põhineb liikmesriikide esitatud teabel ja muudel kättesaadavatel andmetel. Selles aruandes tuleks pöörata erilist tähelepanu VKEdele ja eelkõige hinnata, kas VKEdele kättesaadavaks tehtud eritingimused on osutunud piisavaks, et suurendada nende jaoks omakapitali kaudu rahastamise atraktiivsust. Kui kõnealuses aruandes esitatakse negatiivne hinnang, peaks komisjon põhjendamatu viivituseta esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule seda küsimust käsitleva seadusandliku ettepaneku. Komisjoni aruanne tuleks avaldada.

5a)

„suurettevõtja“ – suurettevõtja direktiivi 2013/34/EL artikli 3 lõike 4 tähenduses;

5b)

„keskmise suurusega kontsern“ – keskmise suurusega kontsern direktiivi 2013/34/EL artikli 3 lõike 6 tähenduses;

5c)

„suur kontsern“ – suur kontsern direktiivi 2013/34/EL artikli 3 lõike 7 tähenduses;

—

kümnel järjestikusel maksustamisperioodil äriühingu tulumaksuga maksustamisel VKE või keskmise suurusega kontserni maksubaasist mahaarvatav kuni 30 % ulatuses maksumaksja intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelsest kasumist (EBITDA);

—

seitsmel järjestikusel maksustamisperioodil äriühingu tulumaksuga maksustamisel VKE või keskmise suurusega kontserni maksubaasist mahaarvatav kuni 30 % ulatuses EBITDAst.

—

maksimaalselt kolme maksustamisperioodi jooksul, kui maksumaksja on suurettevõtja või suur kontsern;

—

ajalise piiranguta, kui maksumaksja on VKE või keskmise suurusega kontsern.

b)

maksustamisperioodil kompensatsiooni saanud VKEde arv, sealhulgas protsendina käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate VKEde koguarvust, ja selliste kompensatsiooni saanud VKEde arv, kes kuuluvad suurtesse kontsernidesse direktiivi 2013/34/EL artikli 3 lõike 7 tähenduses;

b)

maksustamisperioodil kompensatsiooni saanud VKEde ja keskmise suurusega kontsernide arv, sealhulgas protsendina käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate VKEde ja keskmise suurusega kontsernide koguarvust, ja selliste kompensatsiooni saanud VKEde arv, kes kuuluvad suurtesse kontsernidesse direktiivi 2013/34/EL artikli 3 lõike 7 tähenduses;

a)

VKEd, hinnates ennekõike seda, kas nende käsutuses olevad eritingimused on osutunud piisavaks, et suurendada selliste ettevõtjate hulgas omakapitali kaudu rahastamise atraktiivsust;

b)

intressi mahaarvamise piirang, eelkõige seoses artikli 6 lõikes 1 osutatud summa a mõjuga liikmesriikide maksutuludele.

c)

seos äriühingu tulumaksu valdkonna õigusaktidega, nimelt direktiiviga, millega tagatakse suurte hargmaiste kontsernide ülemaailmsele tegevusele minimaalne tegelik maksumäär, ja direktiiviga tulumaksuga maksustamise raamistiku kohta Euroopas (BEFIT).