—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 168 ja 169,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta (1),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (2),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrust (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (3),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/46/EÜ toidulisandeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (4),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1925/2006 vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta (5),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 609/2013 imikute ja väikelaste toidu, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajate kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 92/52/EMÜ, komisjoni direktiivid 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/39/EÜ ning komisjoni määrused (EÜ) nr 41/2009 ja (EÜ) nr 953/2009 (6),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrust (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (7),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrust (EL) 2021/522, millega luuakse liidu tervisevaldkonna tegevusprogramm (programm „EL tervise heaks“) ajavahemikuks 2021–2027 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 282/2014 (8),

—

võttes arvesse oma 20. oktoobri 2021. aasta resolutsiooni strateegia „Talust taldrikule“ kohta õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks (9),

—

võttes arvesse komisjoni 20. mai 2020. aasta teatist „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ (COM(2020)0381),

—

võttes arvesse komisjoni talituste 20. mai 2020. aasta töödokumenti „Hindamisaruande kommenteeritud kokkuvõte Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1924/2006 (mis käsitleb toidu kohta esitatavaid toitumis- ja tervisealaseid väiteid) kohta seoses toitainelise koostise ning tervisealaste väidetega, mida esitatakse taimede ja neid sisaldatavate valmististe kohta, ning taimede ja nende toidus kasutamise üldine õigusraamistik“ (SWD(2020)0096),

—

võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 15. detsembri 2021. aasta teaduslikku arvamust „Tolerable upper intake level for dietary sugars“ (Toidusuhkrute lubatud päevadoos) (10),

—

võttes arvesse WHO 2022. aasta väljaannet „Nutrition labelling: policy brief“ (Toitumisalase teabe märgistus: poliitikaülevaade) (11),

—

võttes arvesse WHO 2019. aasta väljaannet „Guiding principles and Framework Manual for front-of-pack label for promotion health diets“ (Juhtpõhimõtted ja raamjuhend pakendi esiküljel esitatavaks märgistuseks, et edendada tervislikku toitumist) (12),

—

võttes arvesse kestliku arengu eesmärki nr 3 „tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu“.

—

võttes arvesse UNICEFi 2013. aasta detsembri väljaannet „Children’s rights in impact assessments – A guide for integrating children’s rights into impact assessments and taking action for children“ (Lapse õigused mõjuhinnangutes – juhend lapse õiguste integreerimiseks mõjuhinnangutesse ja meetmete võtmine laste hüvanguks) (13),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 54 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

—

võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A9-0416/2023),

A.

arvestades, et määrus (EÜ) nr 1924/2006 (toitumis- ja tervisealaseid väiteid käsitlev määrus) võeti kasutusele eesmärgiga tagada tarbijakaitse kõrgeim võimalik tase ja hõlbustada tarbijate valikuid; arvestades, et toitumis- ja tervisealaseid väiteid käsitlevat määrust kohaldatakse toidu kohta esitatavate vabatahtlike toitumis- ja tervisealaste väidete suhtes kõigis kaubanduslikes teadaannetes, sealhulgas märgistuses ja reklaamis, samuti tervishoiutöötajatele edastatavates teadaannetes (14); arvestades, et pärast EFSA teaduslikku hindamist kiidab komisjon heaks tervisealased väited, mis põhinevad teaduslikel tõenditel ja on tarbijatele arusaadavad;

B.

arvestades, et väited võib liigitada tervisealasteks väideteks, riski vähendamise väideteks või laste arengule viitavateks väideteks; arvestades, et 2023. aasta juulis lubati ELis kasutada 269 tervisealast väidet; arvestades, et toidu märgistamisel võib lubada laste arengule ja tervisele viitavaid väiteid kooskõlas toitumis- ja tervisealaseid väiteid käsitlevas määruses sätestatud menetluste ja nõuetega;

C.

arvestades, et vähemalt 18 % ELi toidu- ja joogiturule sisenevatest uutest toodetest kannavad toitumis- või tervisealaseid väiteid, kusjuures hinnanguliselt veerand kõigist ELi turul kättesaadavatest toiduainetest kannab selliseid väiteid (15); arvestades, et toitumis- ja tervisealaseid väiteid käsitleva määruse põhjenduses 9 esitatud selgituse kohaselt võib tarbija väidete abil reklaamitava toidu puhul tajuda, et sellel on – võrreldes sarnaste või muude toodetega, millele niisuguseid toitaineid ja muid aineid pole lisatud – toitumisalaseid, füsioloogilisi või muid tervisealaseid eeliseid, mis võib ajendada tarbijat tegema otsuseid, mis mõjutavad otseselt tema konkreetsete toitainete või muude ainete tarbimist viisil, mis on vastuolus teaduslike soovitustega;

D.

arvestades, et toitumis- ja tervisealaseid väiteid käsitleva määruse artikli 13 lõike 3 kohaselt pidi komisjon hiljemalt 31. jaanuariks 2010 vastu võtma ühenduse nimekirja lubatud väidetest;

E.

arvestades, et toitumis- või tervisealaste väidete olemasolu mõjutab tarbijate toiduvalikuid koos muude omadustega, nagu hind, kaubamärk, värv ja pakendi kuju; arvestades, et tervisealased väited, eelkõige riski vähendamise väited, mõjutavad tarbijate suhtumist rohkem kui toitumisalased väited (16); arvestades, et tarbijate arusaamist toitumis- ja tervisealastest väidetest mõjutavad mitmesugused tegurid, sealhulgas toitumisalased teadmised ja haridustase, ning seda tuleks arvesse võtta, et hõlbustada üleminekut tervislikumale toitumisele ja stimuleerida toidu ümberkorraldamist; arvestades siiski, et ainuüksi teavitamine, harimine ja teadvustamiskampaaniad ei ole piisavad, et saavutada vajalik muutus tarbijate kestlikumatele ja tervislikumatele valikutele, sest neid võivad mõjutada muud toidukeskkonna põhielemendid, nagu taskukohasus, turustamine ja kättesaadavus;

F.

arvestades, et toitumis- ja tervisealaseid väiteid käsitlevas määruses volitatakse komisjoni kehtestama 19. jaanuariks 2009 toitude või konkreetsete toidugruppide toitaineline koostis; arvestades, et toitainelist koostist ei ole praktikas veel kehtestatud; arvestades, et 2020. aastal kinnitati riikliku tervisekontrolli aruande hindamisaruandes vajadust töötada välja toitaineline koostis, et kaitsta tarbijaid kokkupuutumise eest tervisealaseid väiteid kandvate toitudega, mille toitaineline koostis on halb; arvestades, et strateegias „Talust taldrikule“ kinnitati taas, et tuleks kehtestada toitaineline koostis, et piirata ebatervislike toitude turustamist ja edendamist toitumis- ja tervisealaste väidete kaudu;

G.

arvestades, et oma 2021. aasta resolutsioonis strateegia „Talust taldrikule“ kohta väljendas Euroopa Parlament sõnaselgelt heameelt seadusandliku ettepaneku üle kehtestada toitaineline koostis, et keelata toitumis- ja tervisealaste väidete kasutamine suure rasva-, suhkru- ja/või soolasisaldusega toiduainete või üldiselt ebatervislike toiduainete puhul, ning nõudis, et erilist tähelepanu pöörataks lastele mõeldud toidule ja muudele eriotstarbelistele toitudele;

H.

arvestades, et tarbijad puutuvad jätkuvalt kokku positiivsete toitumis- või tervisealaste väidetega suure rasva-, soola- või suhkrusisaldusega toiduainete kohta, mis ei ole kooskõlas kõrgetasemelise tarbijakaitse eesmärgiga;

I.

arvestades, et kaaluprobleemid ja rasvumine suurenevad enamikus liikmesriikides kiiresti, kusjuures üle poole Euroopa täiskasvanutest ja iga kolmas laps on ülekaalulised või rasvunud (17); arvestades, et laste ülekaalulisus ja rasvumine suurendavad ülemaailmseid rahvatervisega seotud probleeme; arvestades, et on piisavalt tõendeid selle kohta, et laste rasvumist mõjutab suure rasva-, soola- ja suhkrusisaldusega toidu turustamine, kuid lapsed puutuvad jätkuvalt suurel määral kokku sellise turustamisega, mis kasutab võimsaid ja veenvaid tehnikaid, sealhulgas üha enam digivahendite abil;

J.

arvestades, et ebatervislik toitumine, mis sisaldab palju soola, suhkrut ja rasva, sealhulgas küllastunud rasvu ja transrasvu, on Euroopas peamine haiguste ja suremuse riskitegur ning WHO andmetel põhjustab see igal aastal kaheksa miljonit enneaegset surma; arvestades, et iga viies surmajuhtum 2017. aastal oli tingitud ebatervislikust toitumisest, peamiselt südame-veresoonkonna haigustest ja vähktõvest; arvestades, et suuremat tähelepanu tuleb pöörata haiguste ennetamisele;

K.

arvestades, et Euroopa Parlament rõhutas oma 16. veebruari 2022. aasta resolutsioonis (vähktõvevastase võitluse tugevdamise kohta Euroopas – ulatusliku ja koordineeritud strateegia suunas (18)) tervisliku toitumise rolli vähktõve esinemise ennetamisel ja piiramisel;

L.

arvestades, et EFSA ei suutnud kehtestada vaba ja lisatud suhkru tarbimise ohutut taset, sest kahjulike tervisemõjude (reaktsioonide) oht suurenes kogu täheldatud tarbimiskoguste (dooside) ulatuses konstantsel (lineaarsel) viisil, st mida suurem on tarbimine, seda suurem on kahjulike mõjude oht (19); arvestades, et WHO Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus on magusaine aspartaami klassifitseerinud inimestele kantserogeenseks; arvestades, et WHO süstemaatiline ülevaade näitab, et suhkruvabu magusaineid võib seostada II tüüpi diabeedi ja südame-veresoonkonna haiguste tekke ning üldise suremuse ja kehakaalu suurenemise suurenenud ohuga; arvestades, et tervislikum toitumine, mis hõlmab taimse toidu, näiteks värskete puu- ja köögiviljade, täisterade ja kaunviljade tarbimise suurenemist ning liha ja väga töödeldud toodete ületarbimise vältimist, aitab parandada tervist, vähendada suremust toitumisega seotud mittenakkuslikest haigustest ja toob keskkonnakasu;

M.

arvestades, et tõhusad teabevahendid, näiteks pakendi esiküljel esitatava toitumisalase teabe märgistused, aitavad kodanikel teha tervislikumaid toiduvalikuid ja vältida suure soola-, rasva- ja suhkrusisaldusega toidu ebatervislikku tarbimist; arvestades, et Euroopa Parlament toetas sellise märgistuse vastuvõtmist oma 20. oktoobri 2021. aasta omaalgatuslikus resolutsioonis strateegia „Talust taldrikule“ kohta, milles ta kutsus komisjoni üles tagama ELi kohustusliku ja ühtlustatud pakendi esiküljel esitatava toitumisalase teabe märgistuse väljatöötamise, mis põhineb teaduslikel tõenditel ja tarbijate tõendatud arusaamisel, et toetada täpse teabe andmist toidu ja tervislikumate alternatiivide kohta;

N.

arvestades, et 2012. aastal koostas komisjon ootel oleva nimekirja 2 078 taimsete ainetega seotud tervisealase väite kohta, peamiselt seetõttu, et puudusid inimsekkumise uuringud, mis tõid kaasa EFSA hindamis- ja loamenetluse peatamise 2010. aastal; arvestades, et nii negatiivse hinnangu saanud kui ka veel läbi vaatamata ootel olevaid tervisealaseid väiteid võib ELi turul kasutada vastavalt toitumis- ja tervisealaseid väiteid käsitlevas määruses sätestatud üleminekumeetmetele, kuni võetakse vastu otsus ootel oleva nimekirja kohta;

O.

arvestades, et 2020. aastal jõudis komisjon toitumis- ja tervisealaseid väiteid käsitleva määruse hindamisaruandes järeldusele, et tarbijad puutuvad jätkuvalt kokku erineva teadusliku hindamise tasemega taimsete ainete tervisealaste väidetega, sealhulgas põhjendamata tervisealaste väidetega, mille puhul nad võivad arvata, et väidetavat kasulikku mõju on teaduslikult hinnatud, kui see nii ei ole;

P.

arvestades, et taimsete ainete ohutusraamistiku suurem koordineerimine võib aidata parandada tarbijakaitset;

Q.

arvestades, et toidus ja toidulisandites sisalduvaid taimseid aineid käsitlevad õigusaktid ei ole ELi tasandil ühtlustatud; liikmesriikidel on toidus lubatud taimsete ainete kohta kas positiivsed või negatiivsed nimekirjad või puuduvad nimekirjad üldse; arvestades, et taimsete ainete liigitamine toiduks või ravimiteks kuulub iga liikmesriigi pädevusse; arvestades, et ravimi eesmärk on inimeste haiguste ravimine või ennetamine ning toidulisandid on ette nähtud tarbijatele, kellel ei ole vahetuid meditsiinilisi vajadusi; arvestades, et seetõttu on oluline säilitada selge erinevus toidu ja meditsiini vahel;

R.

arvestades, et taimsed ravimid peavad enne nende ELi turule toomist läbima autoriseerimismenetlused, millega nõutakse toote ohutuse ja tõhususe tõendamist ning õiguslike lisanõuete täitmist sellistes valdkondades nagu kvaliteedi hindamine, ravimiohutuse järelevalve ja heade tootmistavade järgimine; arvestades, et taimsed ravimid, mida on ohutult kasutatud 30 aastat, sealhulgas 15 aastat ELis, võivad läbida traditsiooniliste taimsete ravimite lihtsustatud registreerimismenetluse, kus ravimi ohutuse ja tõhususe tõendamiseks aktsepteeritakse traditsioonilise kasutuse andmeid;

S.

arvestades, et toitumis- ja tervisealaseid väiteid käsitleva määruse jõustamine taimsete ainetega seotud nõuete suhtes on märkimisväärselt edasi lükkunud; arvestades, et toitumis- ja tervisealaseid väiteid käsitleva määruse eesmärk tagada tarbijakaitse kõrge tase nõuab komisjonilt kiireid meetmeid toitumis- ja tervisealaseid väiteid käsitleva määruse täielikuks jõustamiseks või läbivaatamiseks, kuna see ei ole teatavas osas eesmärgipärane;

T.

arvestades, et liikmesriigid vastutavad toitumis- ja tervisealaseid väiteid käsitleva määruse jõustamise eest oma jurisdiktsiooni piires; arvestades, et liikmesriigid on kohustatud kohaldama vastastikuse tunnustamise põhimõtet; arvestades, et tõlgendamis- ja jõustamiserinevuste tõttu liikmesriikide vahel on nõuete ebaõigest kasutamisest tulenevad täitemeetmed erinevad, ulatudes nõuannetest selle kohta, kuidas nõudeid kohandada, kuni trahvideni nende ebaõige kasutamise eest;

U.

arvestades, et sotsiaalmeedia aitab märkimisväärselt kaasa toidu ja toidulisandite reklaamile ja müügile, samas kui see, mil määral reguleeritakse tervisega seotud veebipõhist toidualast teabevahetust, jääb ebaselgeks; arvestades, et mõjutajate või seltskonnategelaste sotsiaalmeedias avaldatud teated ei ole alati selgelt ärilised või mitteärilised (20) ning võivad põhjustada toiduainete kohta kontrollimata vale- ja eksitavaid väiteid, näiteks seoses proteiini ja lihaste kasvu suurendavate muude toidulisandite reklaamiga;