P9_TA(2024)0022

Teadusuuringute vabaduse edendamine ELis

Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2024. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile teadusuuringute vabaduse edendamise kohta ELis (2023/2184(INL))

(C/2024/5713)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 49 ja 56, artikli 179 lõiget 1 ning artiklit 225,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „põhiõiguste harta“) artikleid 12 ja 13,

—	võttes arvesse teadusuuringute vabaduse deklaratsiooni, mis võeti vastu Euroopa teadusruumi käsitleval ministrite konverentsil 20. oktoobril 2020 Bonnis (edaspidi „Bonni deklaratsioon“),

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2020. aasta teatist „Uus Euroopa teadusruum teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks“,

—	võttes arvesse komisjoni 18. mai 2021. aasta teatist „Teadusuuringute ja innovatsiooni alane üldine lähenemisviis – Euroopa strateegia rahvusvaheliseks koostööks muutuvas maailmas“,

—	võttes arvesse Euroopa teadusruumi poliitikakava meedet nr 6,

—	võttes arvesse komisjoni 3. detsembri 2020. aasta teatist Euroopa demokraatia tegevuskava kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/695 (millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013) (1) põhjendust 72,

—	võttes arvesse 2023. aasta Euroopa lisaväärtuse hinnangut teadusuuringute vabaduse edendamise kohta, mille Euroopa lisaväärtuse üksus esitas 18. septembril 2023 tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile,

—	võttes arvesse kõrghariduse eest vastutavate Euroopa ministrite 19. novembri 2020. aasta Rooma kommünikeed Euroopa kõrgharidusruumi raames, eelkõige selle I lisa akadeemilise vabaduse kohta,

—	võttes arvesse SFICi arvamust Bonni deklaratsiooni rakendamise kohta rahvusvahelises teadus- ja innovatsioonikoostöös (ERAC-SFIC 1356/21) (2021),

—	võttes arvesse UNESCO soovitust teaduse ja teadlaste kohta (2017),

—	võttes arvesse õppejõudude staatust käsitlevat soovitust, mille ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) peakonverents võttis vastu oma 29. istungjärgul, mis toimus 21. oktoobrist kuni 12. novembrini 1997,

—	võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

—	võttes arvesse majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti,

—	võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 47 ja 54,

—	võttes arvesse rahvusvahelise teaduse ja tehnika alase koostöö strateegilise foorumi soovitusi,

—	võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A9-0393/2023),

arvestades, et teadusuuringute vabadus, mis on demokraatia olemuslik aspekt ja üks akadeemilise vabaduse osiseid, on liidus surve all ja järk-järgult ahenemas (2), mida näitab asjaolu, et 2008. aastal oli kõikide liikmesriikide akadeemilise vabaduse indeksi skoor üle 0,85, kuid 2022. aastal langes mõne liikmesriigi skoor oluliselt ja 2022. aasta madalaim tulemus oli 0,34;

B.	arvestades, et teadusuuringute vabaduse piirangud avaldavad negatiivset mõju liidu majandusele, pärsivad innovatsiooni, aeglustavad teaduse arengut ja vähendavad Euroopa üleilmset konkurentsivõimet;

C.	arvestades, et teadusuuringute vabaduse ahenemine soodustab tippteadlaste väljarändest tingitud ajude äravoolu ja teadlaste enesetsensuuri ning vähendab sotsiaalsete ja poliitiliste küsimuste analüüside kriitilisust, interdistsiplinaarset koostööd ning avalikke mõttevahetusi ja arutelusid;

arvestades, et töökohtade ebakindlus piirab võimalust teadusuuringute vabadust täiel määral kasutada; arvestades, et tuhanded teadlased teevad tööd piiratud kestusega projektirahastuse alusel, kas personaalsete või projektipõhiste uurimistoetuste või tähtajaliste töölepingute alusel või iseenda tööandjana teatavaid eriülesandeid täites ning neil on madal töökohakindlus ja töökaitse;

E.	arvestades, et Bonni deklaratsioonis on määratletud teadusuuringute vabaduse mõiste ning deklaratsioonis tunnistatakse, et nii valitsustel kui ka teadusasutustel lasub kohustus edendada teadusuuringute vabadust;

F.	arvestades, et teadusuuringute vabaduse kaitsega tagatakse, et teadusuuringuid tehakse avalikes huvides ning need edendavad arengut ja aitavad parandada inimeste elamistingimusi;

G.	arvestades, et Bonni deklaratsioonis puuduvad Euroopa tasandi rakendusvahendid;

H.	arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohtul on akadeemilise vabaduse, sealhulgas teadusuuringute vabaduse valdkonnas olemas fundeeritud kohtupraktika, milles on sätestatud mitmed akadeemilise vabaduse kaitse ja edendamise õiguslikud standardid ja põhimõtted;

arvestades, et Euroopa Kohtu 6. oktoobri 2020. aasta otsuses kohtuasjas C-66/18 (3) leidis Euroopa Kohus, et Ungari riiklik kõrgharidusseadus ei taganud asjaomastele organisatsioonidele akadeemilise teadustöö läbiviimiseks vajalikku organisatsioonilist struktuuri, mis toob ilmsiks akadeemilise vabaduse ahenemise Ungaris;

J.	arvestades, et konkreetsed liidu õigusaktid piiravad teadusuuringute vabadust, kuna akadeemilise sektori suhtes kohaldatakse peamiselt siseturu reguleerimiseks kavandatud korda;

arvestades, et komisjoni president Ursula von der Leyen lubas enne Euroopa Parlamendis ametisse kinnitamist poliitilistes suunistes järgmisele Euroopa Komisjonile (2019–2024) toetada parlamendi algatusõigust ja võttis kohustuse vastata seadusandliku aktiga, kui parlament võtab vastu resolutsioone, milles palutakse komisjonil esitada seadusandlikke ettepanekuid;

kinnitab veel kord liidu võetud kohustust kaitsta põhiõigusi, sealhulgas õigust mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele, akadeemilist vabadust ning teadusuuringute vabadust kõigis teadusharudes ja kunsti vabadust, nagu on sätestatud põhiõiguste hartas;

tunnistab teadusuuringute vabaduse põhjapanevat tähtsust loodus- ja sotsiaalsete nähtuste alaste teadmiste suurendamisel, aidates seeläbi edendada innovatsiooni, ühiskonna arengut ja liidu kodanike üldist heaolu nii liidus kui ka väljaspool, ning tuletab meelde, et teadusuuringute vabadus on universaalne õigus ja avalik hüve, mida tuleb rakendada kõigis teadusharudes; rõhutab, et teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alases ülemaailmses konkurentsis on teadusuuringute vabadus konkurentsivõimeliste uute ideedega talentide ligimeelitamise eeltingimus; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et Bonni deklaratsiooni ei ole Euroopa tasandil konkreetselt rakendatud;

tunnistab, et sektoris püsival ebakindlusel on teadusuuringute vabadusele tõsised tagajärjed; toetab teadlaste tööõiguste kaitset, nende karjääri väärtustamist, tähtajatute töölepingute juurutamist ning juurdepääsu terviklikele sotsiaalkaitsesüsteemidele; on veendunud, et teadlastele tuleks tagada kvaliteetsed töökohad, inimväärsed töötingimused, korralik palk ja tervislik töökoht, sealhulgas hea töö- ja eraelu tasakaal;

rõhutab, et võrdsed võimalused, eriti soolise võrdõiguslikkuse osas, on olulised teadusuuringute vabaduse edendamiseks ning selle tagamiseks, et kestliku ja õiglase arengu edendamisega seotud probleemide lahendused hõlmaksid eri perspektiive;

rõhutab karjääri alustavate teadlaste eriti ebakindlat olukorda ning vajadust tagada selgemad ja struktureeritumad karjäärivõimalused, et suurendada karjääri alustavate teadlaste arvu; rõhutab, et ühtlasi tuleks selle tagamiseks edendada läbipaistvaid ja eelarvamusevabasid värbamismenetlusi ning tagada asjakohane sotsiaalkindlustus kõigile teadlastele, sealhulgas doktorantidele, kes tegelevad tasustatud teadustegevusega;

märgib, et teadusorganisatsioonide teadusuuringute alased prioriteedid määratakse kindlaks nende asutuste juhtorganite tasandil; tunnistab, et kui demokraatia olukord teadusorganisatsioonides halveneb, kahaneb ka teadusuuringute vabadus; rõhutab seetõttu, kui oluline on akadeemiline omavalitsus, mis peaks hõlmama teadlaste õigust kaasa rääkida oma teadusasutuse juhtimises, sealhulgas asutuse töötingimuste küsimuses; rõhutab, et teadlastel on õigus kõigile põhiõiguste harta artiklist 12 tulenevatele õigustele;

on veendunud, et teadusorganisatsioone tuleks ergutada, austades täielikult nende institutsioonilist autonoomiat, tegema rahvusvahelist koostööd, et tugevdada kahe- ja mitmepoolseid suhteid eesmärgiga arendada edasi tugevat teadusdiplomaatia komponenti, mille raames käsitletakse teadusuuringute vabadust ja võimalikke tagajärgi rikkumiste korral;

rõhutab, et liit peaks olema turvaline paik kõigile ohus olevatele teadlastele ning looma ohus olevatele teadlastele mõeldud Euroopa stipendiumikava, millega antakse rahalist toetust ohus olevate teadlaste erakorraliseks Euroopa teadusasutustesse tööle suunamiseks; on veendunud, et selline kava peaks olema ka solidaarsusmehhanism, et toetada Euroopa teadlasi, kelle teadusuuringute vabadust rikutakse;

tunnistab kooskõlas Bonni deklaratsiooniga, et teadusuuringute vabadus tähendab avatust, vahetust, tipptaset, rahvusvahelisust, mitmekesisust, võrdsust, usaldusväärsust, uudishimu, vastutust ja refleksiivsust, mis teeb temast demokraatia tugisamba;

10.

võtab teadmiseks teadusuuringute vabaduse määratluse, mis on esitatud komisjoni 13. juuli 2023. aasta ettepaneku võtta vastu nõukogu soovitus andekate teadlaste, innovaatorite ja ettevõtjate Euroopasse meelitamise ja nende Euroopas hoidmise Euroopa raamistiku kohta (4) II lisa punktis 2;

11.

on veendunud, et teadusuuringute vabadusega peab kaasnema kohustus järgida teadusuuringutes kõrgeimaid eetikastandardeid ja tagada usaldusväärsus, samuti peab teadusuuringute vabadus soodustama avatud teadust; rõhutab, et teadusuuringute usaldusväärsus eeldab rahastamise läbipaistvust ning teadusuuringute vabadusega kaasneb ühiskondlik vastutus tagada selline läbipaistvus; toetab seetõttu kindlalt nõuet tagada läbipaistev teabevahetus teadustegevuse rahastamisallikate kohta, mis on levinud tava, ning kutsub teadussektorit üles seda tava kaitsma;

12.

rõhutab nõuetekohaselt kavandatud ja hästi rakendatud tugiraamistiku otsustavat rolli teadusuuringute vabaduse tulemuslikul kaitsmisel ja edendamisel kogu liidus, võttes täiel määral arvesse olemasolevat avalikku toetust, et hõlbustada teadmiste genereerimist, jagamist ja levitamist avaliku hüvena ning vältida teadusuuringutesse sekkumise ohtu või ohtu, et õõnestatakse teadusuuringute sõltumatust;

13.

rõhutab avatud teadmiste rolli teadusuuringute vabaduse tagamisel; nõuab tõhusat ja läbipaistvat teadmiste genereerimist ilma kunstlike tõketeta, mis takistavad juurdepääsu teabele ja selle levitamist; on seisukohal, et liidu õigusaktidega tuleb kaitsta ja aktiivselt edendada teadusuuringute tulemuste jagamist mitteärilistel eesmärkidel; rõhutab, et avaliku sektori rahastatud teadusuuringute tulemused tuleb avaldada avatud juurdepääsuga teadusajakirjades ning tulemused tuleb teha kõigile kergesti kättesaadavaks;

14.

on mures hiljutise sellest poliitilise vabaduse ja sotsiaalse osaluse jaoks olulisest põhiõigusest taganemise pärast liidus, kuna see ähvardab kahjustada toimiva ja konkurentsivõimelise Euroopa teadusruumi arengut;

15.

märgib, et komisjoni 30. septembri 2020. aasta teatises „Uus Euroopa teadusruum teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks“ kinnitatakse, et Euroopa teadusruumi loomise lõpuleviimine eeldab teadusuuringute vabaduse täielikku austamist, mis hõlmab muu hulgas mittesekkumist teadusuuringute kavadesse, institutsioonilist autonoomiat, piisavat rahastamist ning teadusuuringute tulemuste levitamiseks vajaminevaid vahendeid;

16.

on sügavalt mures, et vaatamata teatise jõulisele retoorikale ei kasuta komisjon oma seaduslikke volitusi selle vabaduse kaitsmiseks liidus; kinnitab veel kord liidu võetud kohustust kaitsta põhiõigusi, sealhulgas õigust mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele, akadeemilist vabadust ning teadusuuringute ja kunsti vabadust, nagu on sätestatud põhiõiguste hartas; on sügavalt mures, et teadusuuringute vabadus on moraalse ja poliitilise surve all;

17.

nõuab tungivalt, et komisjon võtaks kõik võimalikud meetmed, et kaitsta ja edendada teadusuuringute vabadust liidus ning hoida ära teadusuuringute eetilisuse ja usaldusväärsuse kahjustamist, sealhulgas kasutades oma seaduslikke volitusi, et vältida edasist sellest põhiõigusest taganemist; kutsub komisjoni üles aktiivselt edendama ja rahastama teaduslikku pluralismi, toetades projekte kõigis teadusuuringute valdkondades;

18.

kutsub liikmesriike üles teadusuuringute vabadust täielikult austama ja kaitsma ning tagama, et avalikes huvides, näiteks riigi julgeoleku, territoriaalse terviklikkuse või avaliku julgeoleku huvides, korratuste ja kuritegude ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste maine või õiguste kaitseks, konfidentsiaalse teabe avalikustamise vältimiseks või kohtuvõimu autoriteedi ja erapooletuse säilitamiseks võetavad meetmed ei piira põhjendamatult teadusuuringute vabadust;

19.

rõhutab, et Euroopa teadusruumi loomise lõpuleviimine eeldab teadusuuringute vabaduse igakülgset austamist ja aktiivset edendamist kogu liidus, ning on veendunud, et kõik katsed seda vabadust õõnestada või suutmatus teadusuuringute vabadust aktiivselt edendada mõjutavad negatiivselt konkurentsivõimelise ja uuendusliku Euroopa teadusruumi arengut; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles suurendama teadusringkondade võimalusi nende tegevuse jaoks olulisele teabele juurde pääseda, seda kasutada ja levitada, kasutades selleks ka avatud lähtekoodiga digivahendeid;

20.

tunneb muret, et komisjon ei ole kasutanud talle aluslepingutega antud seaduslikke volitusi, et kaitsta teadusuuringute vabadust kui üht liidu kodanike põhiõigust, mistõttu leiab, et komisjon on tõsiselt eiranud oma kohustust tagada õigusriigi järgimine liidus, ning kutsub komisjoni üles võtma viivitamata meetmeid selle olukorra parandamiseks;

21.

kutsub Euroopa Ülemkogu üles toetama teadusuuringute vabaduse kaitset ja edendamist ning tagama, et seda põhiõigust austatakse nõuetekohaselt kõigis liikmesriikides;

22.

nõuab, et tunnistataks vajadust kaasata rohkem avaliku sektori vahendeid, et rahastada sõltumatuid teadusuuringuid, vältides põhjendamatut sekkumist, mis võib mõjutada teadusuuringute eesmärke ning uurimismeetodeid või -tulemusi;

23.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama üldsuse teadlikkust teadusuuringute vabaduse tähtsusest, tehes seda hariduse, avalikkuse teavitamise ja teadusajakirjanduse toetamise kaudu;

24.

nõuab, et komisjon esitaks ELi toimimise lepingu artikli 182 lõike 5 alusel koostoimes artikli 179 lõikega 1 ettepaneku võtta vastu õigusakt teadusuuringute vabaduse kohta, järgides käesoleva dokumendi lisas esitatud soovitusi, et tagada, kaitsta ja edendada seda vabadust teadusasutuste ja teadlaste tasandil kogu nende karjääri jooksul;

25.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja lisas toodud soovitused komisjonile ja nõukogule ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1).

(2) STOA uuring „State of play of academic freedom in the EU member states: Overview of de facto trends and developments“ (Akadeemilise vabaduse hetkeseis ELi liikmesriikides: tegelike suundumuste ja arengute ülevaade).

(3) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. oktoober 2020, Euroopa Komisjon vs. Ungari, C-66/18, ECLI:EU:C:2020:792.

(4) COM(2023)0436.

RESOLUTSIOONI LISA:

SOOVITUSED TAOTLETAVA ETTEPANEKU SISU KOHTA

Teadusuuringute vabaduse määratlemine

Teadusuuringute vabadus on Euroopas akadeemilise vabaduse ja teadusliku usaldusväärsuse lahutamatu osa, kuid sellel on ka iseseisev väärtus, mille näiteks on konkreetne viide Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 13.

Teadusuuringute vabadusega kaasnevad õigused teadlastele, õigused ja kohustused teadusorganisatsioonidele ning kohustused avaliku sektori asutustele.

Kuna teadusuuringute vabaduse kasutamisega kaasnevad kohustused ja vastutus, võidakse selle kohta seaduses ette näha formaalsusi, tingimusi, piiranguid või karistusi, mis on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud riigi julgeoleku, territoriaalse terviklikkuse või ühiskondliku turvalisuse huvides, korratuste või kuritegude ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste maine või õiguste kaitseks, konfidentsiaalse teabe avalikustamise vältimiseks või õigusemõistmise autoriteedi ja erapooletuse säilitamiseks.

Teadusuuringute vabadust võidakse piirata ka konkreetse teadusuuringu asjaolude või tegevuspiirangute ajendil. Teadusuuringute vabadust tuleb hoolikalt tasakaalustada muude õigustatud huvidega, nagu õiguspäraste konkurentsieeliste saamine ja intellektuaalomandi kaitse. Nimetatud piirangud ei tohi siiski minna vastuollu eetiliste põhimõtete ja tavadega, millest teadlased peavad kinni pidama.

Ettepanekus tuleks tugineda teadusuuringute vabaduse määratlusele, mis on esitatud Bonni deklaratsioonis ja ettepaneku võtta vastu nõukogu soovitus andekate teadlaste, innovaatorite ja ettevõtjate Euroopasse meelitamise ja nende Euroopas hoidmise Euroopa raamistiku kohta II lisa punktis 2.

Teadlastele kaasnev vabadus

Teadlasi tuleks määratleda laialt kooskõlas ettepanekuga võtta vastu nõukogu soovitus andekate teadlaste, innovaatorite ja ettevõtjate Euroopasse meelitamise ja nende Euroopas hoidmise Euroopa raamistiku kohta.

Akadeemiline vabadus hõlmab teadlaste õigust vabalt määratleda uurimisküsimusi, valida teooriaid ja neid välja töötada, koguda empiirilist materjali, kasutada usaldusväärseid uurimismeetodeid, säilitada teaduslik usaldusväärsus, seada kahtluse alla vanad tõed, vabalt avaldada ja suhelda, pakkuda välja uusi ideid ja teooriaid ning neid vabalt levitada.

Teadlaste õigused hõlmavad vähemalt järgmist:

a)	õigus ühineda kutse- või akadeemiliste esindusorganisatsioonidega;

b)	avalikule teabele vaba juurdepääsu õigus ning erateabele teaduslikel eesmärkidel juurdepääsu õigus, mis peab olema tasakaalus teabe valdajate õiguste ja teabe laadi/tundlikkusega;

c)	õigus hoida konkreetne teave või andmed, samuti teabe allikas või kuupäev konfidentsiaalsena, et järgida eetilisi ja teaduslikke standardeid ning saavutada teaduslikke või muid õiguspäraseid eesmärke;

d)	õigus avaldada, jagada, levitada ja suhelda avatult nii oma teadusasutuses kui ka sellest väljaspool ning õigus rääkida vabalt teadusasutuse tööst, poliitikast, samuti uurimistulemustest ja teadusandmetest, ning neid kritiseerida, kartmata survestamist;

e)	õigus vabalt määratleda uurimisteemasid, valida ja koguda empiirilist materjali ja seda välja töötada ning suhelda teiste teadlastega.

Teadlased peaksid saama kasutada neid individuaalseid õigusi survestamist kartmata.

Teadusorganisatsioonide õigused ja kohustused

Selleks et tagada teadlastele teadusuuringute vabadus, peaks teadusorganisatsioonidel olema tegelik institutsiooniline autonoomia. Kuigi institutsiooniline autonoomia on teadlaste teadusuuringute vabaduse ja teadusuuringute autonoomse olemuse eeltingimus, ei ole see põhimõtteliselt allutatud teadlaste õigustele. Lisaks sellele, et institutsiooniline autonoomia kaitseb teadusuuringute vabadust, on see vajalik ka teadussektori nõuetekohaseks toimimiseks. Seetõttu tuleks ettepanekus saavutada sobiv tasakaal üksikisiku õiguste ja institutsioonilise autonoomia vahel.

10.

Teadusorganisatsioonidel peaks olema vabadus osaleda rahvusvahelises koostöös.

11.

Teadusorganisatsioonid peavad oma institutsioonilise autonoomia raames pakkuma teadlaskarjääri soodustamiseks läbipaistvaid, õiglasi ja tipptasemel põhinevaid menetlusi.

12.

Institutsioonilise autonoomia saavutamisel tuleb arvestada teadusasutuse organisatsioonilist, rahalist ja teaduslikku sõltumatust ning sõltumatust personali valikul.

13.

Institutsiooniline autonoomia on väga kontekstuaalne ja seda on võimalik saavutada mitmel eri viisil ning eri kombinatsioonides. Tõelise institutsioonilise autonoomia saavutamiseks ei pea olema ühtselt täidetud kõik need institutsioonilise autonoomia eri aspektid. Seetõttu ei tohiks ettepanekus institutsioonilist autonoomiat määratleda staatiliselt, vaid see peaks pigem võimaldama kohandamist eri riiklike, piirkondlike ja institutsiooniliste kontekstidega, eelkõige võimaldades rõhuasetust institutsioonilise autonoomia eri aspektide vahel muuta, võttes omaks eri aspektide järkjärgulise, mitte binaarse hindamise.

14.

Institutsioonilise autonoomiaga peaks teadusorganisatsioonidele kaasnema kohustus kaasata teadlased mingil määral otsuste tegemisse.

15.

See hõlmab õigust avaldada avalikult arvamust organisatsiooni ja süsteemi juhtimise kohta, kartmata survestamist. See hõlmab ka teadusorganisatsioonide kohustust luua avatud arutelu kultuur. Samuti hõlmab see tulemuslike menetluste kehtestamist väärkäitumisest teatamiseks, et kaitsta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/1937 (1) sätestatud standarditega isikuid, kes teatavad väärkäitumisest, akadeemiliste standardite või eetikastandardite rikkumisest, ning eraelu puutumatuse kaitsel ja süütuse presumptsioonil põhinevaid eraldi menetlusi teatatud väärkäitumise käsitlemiseks.

Valitsusasutuste kohustused

16.

Liikmesriikides peaks valitsusasutustel kõigil valitsustasanditel, sealhulgas liidu institutsioonidel, organitel ja asutustel olema kohustus austada, kaitsta ja edendada teadusuuringute vabadust, sealhulgas institutsioonilist autonoomiat, ning see tagada.

17.

Teadusuuringute vabaduse austamine tähendab, et valitsusasutused hoiduvad meelevaldsest sekkumisest teadusuuringute vabadusse ega sea sellele põhjendamatuid piiranguid ning hoiduvad selle õiguse rikkumises aktiivselt osalemast või sellele kaasa aitamast.

18.

Teadusuuringute vabaduse kaitsmine tähendab, et valitsusasutustel on kohustus võtta aktiivseid meetmeid, et kaitsta teadusuuringute vabadust kolmandate isikute põhjendamatu sekkumise eest mis tahes tasandil.

19.

Teadusuuringute vabaduse tagamine tähendab, et valitsusasutused peavad aktiivselt looma kõik tingimused, mis on vajalikud selle vabaduse tagamiseks kõigis selle aspektides, kaasa arvatud institutsiooniline autonoomia. See hõlmab meetmeid jätkusuutliku teadlaskarjääri ja kvaliteetsete töökohtade tagamiseks kõigis karjäärietappides ning pikaajalist, usaldusväärset ja stabiilset institutsioonilist rahastamist.

20.

Teadusuuringute vabaduse edendamine tähendab, et valitsusasutustel on kohustus astuda aktiivsesse dialoogi kolmandate isikutega, et panustada teadusuuringute vabaduse austamisse ja kaitsesse ning selle tagamisse, ning vajaduse korral loobuda koostööst kolmandate isikutega, kes ei järgi samu põhimõtteid ja väärtusi.

Üldised märkused

21.

Seadusandlikus ettepanekus peaks kajastuma, et teadusuuringute vabadust tuleb käsitleda terviklikult, tagades, et sellesse ei sekkuta ja olemas on soodsad raamtingimused. Valitsused ei tohiks teadusuuringutesse põhjendamatult sekkuda ning teadusuuringute vabaduse tagamiseks on vaja tugevat teadusringkonda ja teaduslikult põhjendatud teadmistele avatud ühiskonda.

Avaliku sektori asutustel peaks olema kohustus uurida väidetavaid teadusuuringute vabaduse rikkumisi ja võtta rikkumiste toimepanijad vastutusele.

22.

Seadusandlik ettepanek peaks hõlmama seiresüsteemi loomist teadusuuringute rikkumistest teatamiseks, kui need on kindlaks tehtud.

23.

Seadusandlikus ettepanekus tuleks tunnistada, et kuigi teadusuuringute vabadusel on iseseisev väärtus, on tänapäeva ülikoolide raamistikus teadusuuringute vabadus lahutamatult seotud õpetamisvabadusega. See tähendab, et võttes arvesse ettepaneku õiguslikku alust ja liidu põhipädevusi teadusuuringute valdkonnas ning järgides nõuetekohaselt liidu piiratud pädevust haridusvaldkonna reguleerimisel, peaks ettepaneku eesmärk olema kaitsta võimalikult ulatuslikku organisatsioonisisest levitamist.

24.

Kavandatav õigusakt peaks olema kogu liidus õiguslikult siduv. Ettepaneku eesmärk peaks olema luua õigusraamistik, mis tagab piisava paindlikkuse õiguste ja kohustuste tasakaalustamiseks igal üksikjuhul eraldi ning mida saab kohaldada kogu liidus, hoolimata sellest, et olemas on palju erinevaid riiklikke ja piirkondlikke teadusuuringute süsteeme. See peaks olema lähtealus teadusuuringute vabaduse õiguslike miinimumnõuete väljatöötamiseks, tuginedes Euroopa kohtute, sealhulgas Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikale.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17).