Société générale’i 13. augustil 2024 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda laiendatud koosseisus) 5. juuni 2024. aasta otsuse peale kohtuasjas T-191/22: Société générale versus EKP

(Kohtuasi C-550/24 P)

(C/2024/5615)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Société générale (esindajad: advokaadid A. Gosset-Grainville, M. Trabucchi, C. Duriez)

Teine menetlusosaline: Euroopa Keskpank

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—	tunnistada käesolev apellatsioonkaebus vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

—	tühistada tervikuna Euroopa Liidu Üldkohtu 5. juuni 2024. aasta otsus Société générale vs. EKP (T-191/22, EU:T:2024:358) ja teha kohtuasjas ise uus otsus;

—	rahuldada nõuded, mille apellant esitas esimeses kohtuastmes, ja seega tühistada osaliselt EKP 2. veebruari 2022. aasta otsus ECB-SMM-2022-FRSOG-7 ja 21. detsembri 2022. aasta otsus ECB-SSM-2022-FRSOG-88;

—	mõista kõik kohtukulud välja EKP-lt.

Väited ja peamised argumendid

Société générale põhjendab apellatsioonkaebust kolme väitega.

Esimene väide, et Üldkohus rikkus õigusnormi ja ühtse järelevalvemehhanismi määruse (1) artikleid 4 ja 16, kuna ta ei tuvastanud, et EKP ületas oma pädevust 2. samba piires. See väide jaguneb kaheks osaks:

—	Üldkohus jättis tuvastamata, et riski kindlakstegemine ja sellest tulenev analüüs ei põhine hageja konkreetsel olukorral;

—	Üldkohus jättis tuvastamata, et kindlaks tehtud riski maandamise küsimuses ei analüüsitud reaalselt hageja individuaalset olukorda.

Teine väide, et Üldkohus ei järginud kohtuliku kontrolli piire, rikkus tõhusa kohtuliku kontrolli põhimõtet ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 47. See väide jaguneb kaheks osaks:

—

Üldkohus ei analüüsinud piisavalt ja nõuetekohaselt järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise otsuseid, mis tehti menetlust korraldava meetme raames, millega Üldkohus nõudis EKP-lt kõigi järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise käigus tehtud otsuste väljavõtete esitamist, mis käsitlevad „tagasivõtmatute maksekohustustega krediidiasutuste olukorrale avaldatava mõju hindamist“;

—	Üldkohus ei andnud hinnangut, kas EKP esitatud individuaalne analüüs oli reaalne, vaid piirdus selle analüüsi puhtametliku uurimisega.

Kolmas väide, et vaidlustatud kohtuotsuse põhjendused on puudulikud ja omavahel vastuolus.

---

(1)  Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT 2013, L 287, lk 63).