Raportöör : Apuulia maavolikogu esimees ja liige Loredana CAPONE (IT/PES) Viitedokument : eesistujariigi konsulteerimistaotlus (kodukorra artikli 41 punkti b alapunkt i)

POLIITIKASOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE (RK),

Ringmajanduse kohandamine planeedi kolmikkriisi lahendamiseks

1.

kordab tungivalt pakilist vajadust tegeleda püsivate probleemidega sellistes valdkondades nagu elurikkuse vähenemine, ressursside kasutamine, kliimamuutuste mõju ning keskkonnaohud tervisele ja heaolule. Komitee on veendunud, et kestlikkuse saavutamine nõuab peamiste süsteemide – meie toidutootmise, kaupade tarbimise ja tootmise, liikumise ning linnade ja piirkondade ehitamise viiside – täielikku ümberkujundamist, suurendades samal ajal looduse vastupanuvõimet ja valmistudes kliimamuutuste mõjuks. Nagu on sätestatud Euroopa rohelises kokkuleppes, on ressursside kasutamise vähendamine ja ELi üleminek ringmajandusele üliolulised, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, vähendades survet loodusvaradele ning luues samal ajal jõudsalt areneva majanduse, kestliku heaolu ja kvaliteetse tööhõive;

2.

tuletab meelde, et ELi materjali jalajälg 2021. aastal – 14,1 tonni elaniku kohta – on ligikaudu 40–70 % suurem kui kestlik tase (tase, mis olemasolevate hinnangute põhjal võimaldab hoida keskkonnasurve laias plaanis planeedi taluvuspiiride sees). Pärast Venemaa jõhkrat sissetungi Ukrainasse ja sellele järgnenud energiakriisi on tänaseks suur osa tarbimise vähendamist käsitlevast arutelust keskendunud energiale, jättes kõrvale vajaduse vähendada üldist ressursitarbimist. Sellega seoses väljendab komitee heameelt ajakohastatud ringmajanduse seireraamistiku üle (2023), mis hõlmab uute näitajate hulgas järgmisi: tarbimisjalajälg, materjali jalajälg, toorainesõltuvus ja ressursitootlikkus;

3.

rõhutab, et ringmajandus on kasulik mitte ainult keskkonna seisukohast – see säästab tooraineid ja tekitab vähem jäätmeid –, vaid suurendab ka ELi strateegilist autonoomiat seeläbi, et vähendab sõltuvust toodete ja esmaste ressursside jätkuvast impordist ja vajadust selle järele ning muudab meie piirkonnad ja majanduskasvu mudeli kestlikumaks, konkurentsivõimelisemaks ja vastupidavamaks, jätmata kedagi ega mitte ühtegi kohta kõrvale;

4.

väljendab heameelt selle üle, et uues ringmajanduse tegevuskavas nõutakse eesmärkide ja poliitikameetmete kehtestamist, et saavutada ELi üldise materjalikasutuse ja tarbimise vähendamine, samuti tekstiili ja toidu raiskamist käsitlevate erieeskirjade üle komisjoni kavandatud jäätmete raamdirektiivi (1) muudatuses. Komitee rõhutab siiski, et ringmajanduse tegevuskava raames ja ELi liikmesriikide poolt tehtud jõupingutused ei ole piisavad, et muuta materjaliressursside tarbimise paradigmat. Seetõttu kutsub komitee ELi üles võtma juhtrolli materjaliressursside tarbimist käsitleva õigusraamistiku, sealhulgas eesmärkide, näitajate ja järelevalvenõuete väljatöötamisel kooskõlas planeedi taluvuspiiridega;

5.

rõhutab, et tänu 2020. aasta ringmajanduse tegevuskava soovitusele töötasid liikmesriigid välja sihtotstarbelise ringmajanduse poliitika, kuigi riigi tasandil on soovitusi märgatavalt rohkem kui siduvaid eesmärke. Komitee nõuab liikmesriikidele rangemaid kohustusi võtta vastu ringmajanduse strateegiad, mis hõlmavad riiklikul tasandil ambitsioonikaid siduvaid eesmärke ja nendega seotud strateegiaid, mis ei eelda, et kõigile sobib ühtne lähenemisviis, ning toetavad linnu ja piirkondi, kes kiirendavad oma üleminekut kliimaneutraalsusele ja kaasavale heaolule;

6.

märgib, et paljud ELi liikmesriigid juba tunnistavad ringmajanduse CO2 heite vähendamise potentsiaali, mida mainitakse üha enam vastavates riiklikes strateegiates ja programmides. Siiski ei selgu ei ringmajanduse kavadest ega riiklike kliima- ja energiakavade aruannetest järjepidevat meetodit ringmajanduse meetmete mõju hindamiseks kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele;

7.

rõhutab, (2) et turunõudlus ringmajanduse toodete ja teenuste järele on endiselt väike, mis kujutab endast olulist takistust ringmajanduse ärimudelite laiendamisele. Komitee nõuab vahendite kasutuselevõttu kestlike tarbimisharjumuste püsimise eesmärgil. Ta rõhutab, et riigihanked on võimas vahend, mille kaudu kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad kehtestada standardeid ning suunata turgu kestlikumate toodete ja teenuste suunas, kuid rõhutab, et eeskirjade keerukus soodustab sageli kohalike ja piirkondlike omavalitsuste riskikartlikkust;

8.

juhib tähelepanu sellele, et Euroopa kliimamääruse preambulis mainitakse ringmajanduse tegevuskava ainult üks kord, viidates süsiniku sidumise sertifitseerimise õigusraamistikele. See võib tähendada, et Euroopa kliimamääruse võimalik panus ELi ringmajandusele üleminekusse pole suur;

9.

rõhutab täiendava juhendamise ning arvutusmudelite, -meetodite ja -aruandluse ühtlustamise vajalikkust, et a) hõlmata nii ressursside tarbimine kui ka vähendamine ning aidata võidelda kliimamuutuste, elurikkuse vähenemise ja reostuse vastu; b) suurendada sidusust riiklike, piirkondlike ja kohalike kliimastrateegiate vahel; c) vältida soovimatut koormuse nihkumist, st keskkonnaalase, majandusliku või sotsiaalse mõju suurenemist materjalitarbimise vähendamise tagajärjel; d) hinnata olemasolevate ja uute poliitikameetmete mõju mitte ainult ELi ja liikmesriikide, vaid ka kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Lisaks rõhutab komitee vajadust terviklike strateegiate järele, mis integreeriksid ringmajanduse põhimõtted eri sektorites, sealhulgas, kuid mitte ainult, elamumajanduses, transpordis ja hankesektoris;

10.

rõhutab, et kodumajapidamiste tarbimismahud ELis suurenesid aastatel 2000–2019 rohkem kui veerandi võrra (26 %). Et muuta kurssi ja tarbida edaspidi jätkusuutlikumalt, tuleks olemasolevat pakkumisele ja tootmisele keskenduvat poliitikat täiendada ambitsioonikate nõudluspoole meetmetega. Komitee rõhutab, et Euroopa Parlamendi poolt hiljuti vastu võetud parandamise õigust käsitlev ettepanek kujutab endast konkreetset meedet tarbimisharjumuste muutmiseks. Seetõttu kutsub komitee üles uurima lisaks tõhususe ja tarbimise paradigma nihkele piisavuse põhimõtet kui täiendavat strateegiat;

11.

tuletab meelde, kuidas ELi linnapeade kliima- ja energiapakti raames võeti kasutusele teedrajav alt üles lähenemisviis energia- ja kliimameetmetele, mis toetab pakti liikmete ja muude osalejate poliitilist pühendumust. Komitee soovitab, et linnapeade pakti kõnealuse lähenemisviisi ulatust laiendataks materjaliressursside säästvale majandamisele, luues selleks spetsiaalsed töörühmad ja andes pakti liikmetele vahendid säästva energia ja kliimameetmete tegevuskavade ning ringmajanduse tegevuskavade paremaks integreerimiseks;

12.

tunnistab veesektori panuse olulisust ringmajanduses ja väljendab heameelt vee taaskasutuse määruse (3) üle, milles on sätestatud vee kvaliteedi, seire ja riskijuhtimise miinimumnõuded, et tagada vee ohutu taaskasutus. Komitee nõuab ettevalmistavaid meetmeid, et a) stimuleerida toitainete ringi sulgemist, sätestades jäätmete raamdirektiivis, reoveesetete direktiivis (4) ja väetisemääruses (5) materjalide taaskasutusse võtmise sihtarvud; b) tagada joogivee ja reovee ohtlike ainete eest kaitsmise meetmed ja kontroll saaste tekkekohas; c) stimuleerida ulatusliku avalikkuse teavitamise, sihtotstarbelise rahalise toetuse ja ökomärgiste kasutamise kaudu ökodisaini, mis vähendab kodumajapidamistes veetarbimist;

Linnadel ja piirkondadel ringmajandusele ülemineku võimaldamine

Poliitika puudujääkide parandamine ja mitmetasandilise dialoogi tõhustamine

13.

rõhutab, et suuremat osa ELi rohelise kokkuleppe poliitikameetmetest rakendatakse kohalikul ja piirkondlikul tasandil, mis avaldab veelgi suuremat survet kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkusele. Nad peavad kaasama kohalikke ettevõtjaid, kogukondi ja kodanikuühiskonda ning neid võimestama;

14.

tunnistab vajadust biomajanduse ja ringmajanduse strateegiaid paremini integreerida, kuna bioressursipõhiste toodete suurem koostoime, taastuvate loodusvarade kestlik kasutamine ja looduspõhised lahendused on planeedi kolmekordse kriisiga tegelemisel keskse tähtsusega;

15.

hindab tööd, mida teevad platvormid ja võrgustikud, nagu Euroopa ringmajanduse sidusrühmade platvorm, nullsaasteteemaline sidusrühmade platvorm ning ringmajanduspiirkondade ja -linnade algatus, ja selle töö tulemusi. Kõnealused platvormid ja võrgustikud teevad võimalikuks detsentraliseeritud koostöö partnerõppe, suutlikkuse suurendamise ja tehnilise abi vormis. Komitee tunnistab vajadust suurendada nende platvormide ja võrgustike koostalitlusvõimet ja koostööd, sealhulgas rakendada ühtseid kontaktpunkte ja integreeritud meetodeid, mis hõlbustavad linnade ja piirkondade juurdepääsu neile ressurssidele;

16.

rõhutab, et linnad ja piirkonnad seisavad ringmajandusele ülemineku käigus silmitsi paljude tõsiste probleemidega, sealhulgas keskkonna- (nt õhu-, vee- ja pinnasereostus ning jäätmekäitlus), sotsiaalsete (tõrjutus, ebavõrdsus ja sotsiaalse struktuuri lagunemine) ja majanduslike (konkurentsivõime ja tööhõive) probleemidega. Euroopa roheline kokkulepe pakub terviklikku ja laiaulatuslikku õigusraamistikku, mida on vaja kestliku ja kliimaneutraalse Euroopa saavutamiseks kooskõlas kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärkidega inimeste tervise ja keskkonnakaitse vallas;

17.

märgib, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel puudub endiselt laiem poliitiline fookus, sest sageli kapseldunud poliitikavaldkondi pole integreeritud. Ringmajanduse poliitika kujundamist on vaja rohkem integreerida, hõlmates lisaks keskkonnale täiendavad valdkonnad, mille hulgas peaks olema vähemalt elamumajandus ja maakasutuse planeerimine, õiglane üleminek, arukas spetsialiseerumine, hanked, toit ning transport, tööstus-/äripoliitika ja turism. Komitee on seisukohal, et kõigis valdkondades peaks üleminek ringmajandusele algama ressursside kasutamise ja tarbimise vähendamisest;

18.

nõuab kohalike ja piirkondlike sotsiaalmajanduslike tegevuskavade, näiteks aruka spetsialiseerumise strateegiate suuremat integreerimist ringmajanduse poliitikasse. Komitee väljendab heameelt selliste algatuste üle nagu piirkondlikud innovatsiooniorud, mis aitavad suurendada innovatsioonialast ühtekuuluvust, vähendades Euroopas püsivat innovatsioonilõhet piirkondade vahel. Komitee nõuab, et piirkondlike innovatsiooniorgude kohaldamisala laiendataks ringmajandusele, sealhulgas programmi „Euroopa horisont“ sihtotstarbelise eraldise, piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute (I3) instrumendi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi ning tehnilise toe kaudu;

19.

hoiatab, et suutmatus kaasata kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi asjakohastesse riiklikesse otsustusprotsessidesse, mis käsitlevad materjaliressursside taaskasutamist ning kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, takistab üleminekut ringmajandusele. Selge näide sellest on ebakindlus seoses jäätmevoogude liigitamisega ja sellega, kuidas materjale saab uuesti tootmisse lisada. Muud regulatiivsed tõkked, mida saaks leevendada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suurema kaasamisega otsustusprotsessidesse, on seotud kasutatud materjalide, maa eraldamise, vee taaskasutuse, lammutusmaterjalide taaskasutuse, sette kasutamise ja taaskasutusveega vastavalt tervise- ja ökoloogilistele standarditele. Lisaks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suuremale kaasamisele asjakohaste riiklike otsuste tegemisse tuleks luua selged mehhanismid, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saaksid teatada tuvastatud regulatiivsetest tõketest. Tõketest teatamise mehhanismid puuduvad ka Euroopa tasandil;

20.

rõhutab, et rohepöördest tingitud metallide ja muude strateegiliste materjalide kasvava nõudlusega tegelemiseks tuleb viivitamatult rakendada piisavuse põhimõtet. Komitee rõhutab tungivat vajadust seada prioriteediks nende materjalide täiustatud töötlemis- ja ringlussevõtusuutlikkuse arendamine, tagades, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on võtmeroll strateegiliseks materjalihalduseks vajaliku taristu ja innovatsiooni edendamisel. See põhimõte mitte ainult ei toeta ringmajanduse eesmärke vähendada jäätmeid ja edendada materjalide korduskasutamist, vaid vastab ka tungivale vajadusele tagada ressursside kestlik tarbimine ja varustuskindlus, pidades silmas kasvavat ülemaailmset nõudlust kriitiliste materjalide järele;

21.

väljendab heameelt komisjoni hiljutise ettepaneku üle vaadata sihipäraselt läbi jäätmete raamdirektiiv ja kehtestada tekstiilisektoris kohustuslikud laiendatud tootjavastutuse süsteemid. Komitee tunnistab, et laiendatud tootjavastutus on oluline poliitikapõhimõte materjalivoogude ringluse parandamiseks muudatuste kaudu väärtusahela eri etappides. Kuid komitee rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused tuleks aktiivselt kaasata laiendatud tootjavastutuse süsteemide väljatöötamisse, et tagada territoriaalsete eripärade arvesse võtmine ja säilitada paindlikkus, et võimaldada kontekstipõhiseid operatiivlahendusi. Laiendatud tootjavastutuse tasude jaoks on vaja ühtset struktuuri, mis peaks hõlmama tasude keskkonnahoidlikkuse alusel kohandamise kriteeriume, et tagada võrdsed tingimused ning stimuleerida ökodisaini ja ringmajanduse ärimudeleid. Laiendatud tootjavastutuse finants- ja tegevusmudeleid kokku pannes tuleks arvestada ka mikroettevõtjate potentsiaalseid nõrku kohti;

22.

tunnistab, et laiendatud tootjavastutuse süsteemide avardamine on aidanud suurendada ringlussevõtu määra ja rahalist toetust jäätmekäitlusteenustele, kuigi on vähe tõendeid selle kohta, et olemasolevad laiendatud tootjavastutuse süsteemid oleksid tootedisaini mõjutanud. Laiendatud tootjavastutuse tasusid tuleks kohandada iga tootekategooria puhul, võttes arvesse nende vastupidavust, parandatavust, korduskasutamise potentsiaali ja ohtlike ainete olemasolu, järgides olelusringil põhinevat lähenemisviisi ja tuginedes ühtlustatud kriteeriumidele, et tagada siseturu elujõuline ja nõuetekohane toimimine. Komitee rõhutab vajadust kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning muud kohalikud osalejad, näiteks sotsiaalmajanduse ettevõtjad, laiendatud tootjavastutuse süsteemide kavandamisse, eelkõige selliste voogude puhul nagu tekstiilid ning elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed, mis sõltuvad ulatusliku kogumispunktide võrgustiku olemasolust;

23.

rõhutab pakilist vajadust tegeleda toodete enneaegse vananemise probleemidega, eelkõige nendega, mis on tingitud tarkvarauuendustest ja sellest, et paljud tooted on kavandatud viisil, mis parandamise välistab. See mõjutab märkimisväärselt nii keskkonda kui ka kodumajapidamiste rahandust. Komitee julgustab võtma vastu täiendavaid õigusakte, et suurendada digiseadmete ja -komponentide korduskasutamist ja ringlussevõttu ELis ning vähendada andmetöötluse ja krüptorahaga seotud energiatarbimist, et oluliselt vähendada interneti materjalijalajälge;

24.

rõhutab, et oluline on rakendada kogu ELis tõhusat ja taskukohast parandamise õigust, mis hõlmaks ühtse parandatavushinde kehtestamist, et anda tarbijatele teavet valikute tegemiseks ja edendada pikaealisust tootedisainis. Komitee toonitab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste otsustavat rolli parandajate ja tarbijate võimestamisel sihipäraste toetus- ja teadlikkuse suurendamise programmide abil, tugevdades seeläbi kohalikku majandust ja edendades kestlikke tarbimistavasid kogukonna tasandil;

Rahalise toetuse andmine üleminekuks ringmajandusele kohalikul ja piirkondlikul tasandil

25.

hoiatab, et üleminek lineaarselt ja esmaseid materjale kasutavalt majanduselt regeneratiivsele ja ringluspõhisele majandusele nõuab märkimisväärseid investeeringuid ajal, mil linnad ja piirkonnad teatavad ebapiisavatest rahalistest vahenditest. Rohepöörde rahaliste vajaduste rahuldamiseks on kliima- ja keskkonnavaldkonna rahastamine integreeritud kõikidesse ELi programmidesse: 30 % ELi 2021.–2027. aasta eelarvest ja 37 % ELi taasterahastust (NextGenerationEU) on eraldatud rohelise kokkuleppega seotud meetmetele. Komitee nõuab, et komisjon, kaasseadusandjad ja liikmesriigid näeksid järgmises mitmeaastases finantsraamistikus, eelkõige ühtekuuluvuspoliitika ja taasterahastu „NextGenerationEU“ jätkuprogrammi raames pärast 2026. aastat ette võrreldavad või veelgi ulatuslikumad kulutused. Lisaks kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles tagama, et mitmeaastase finantsraamistiku rahaliste vahendite eraldamisel eelistataks algatusi, mis toetavad töötajate haridust, ümberõpet ja oskuste täiendamist eeskätt vähem arenenud piirkondades, edendades samal ajal investeeringuid ringmajanduse projektidesse ja suurendades vastupanuvõimet;

26.

märgib, et ringmajanduse tegevuskava põhimeetmete ning nendega seotud seadusandlike ettepanekute ja vahendite hindamine näitas, kuidas suur osa rahalistest vahenditest kulus ELi jäätmealaste õigusaktide rakendamisele. Komitee nõuab seetõttu selliste meetmete kehtestamist, mis tagaksid tasakaalustatuma juurdepääsu rahastamisele projektide puhul, mis käsitlevad süsteemsemaid ringmajanduse lahendusi, mis suudavad hõlmata terveid tootmisahelaid, ja keskenduvad jäätmehierarhia kõrgematele etappidele. Rahaliste stiimulite kohandamine nõuab ulatuslikke analüüse ja koostööd kõigi sidusrühmade vahel ELi, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, nagu on juba väljendatud komitee varasemates arvamustes (6). Lisaks rõhutab komitee vajadust pakkuda sihtotstarbelisi toetus- ja rahastamismehhanisme, mis on spetsiaalselt kohandatud piirkondadele vastavalt eri arengutasemele, et hõlbustada nende üleminekut ringmajandusele;

27.

rõhutab, et kõrged tööjõumaksud pärsivad tugevalt ringmajanduse ärimudelite kohaldamist. Komitee rõhutab vajadust arutada rahaliste stiimulite vastavusse viimist kaasava ringmajanduse eesmärkidega, näiteks kaaludes maksustamise nihutamist tööjõu maksustamiselt saastavate tegevuste ja ressursside kasutamise maksustamisele, soodustades samal ajal fossiilkütuste toetuste järkjärgulist kaotamist ning rakendades põhimõtet „saastaja maksab“, nagu on sätestatud Euroopa Liidu aluslepingutes ja ELi rohelises kokkuleppes;

28.

nõuab parandatud tehnilisi ja finantsnõustamisteenuseid, mis võivad suurendada ringmajanduse tehnoloogiate, projektide ja ärimudelite kasutuselevõttu. Komitee väljendab heameelt selliste linnade ja piirkondade nõustamiskavade positiivsete näidete üle nagu Euroopa Investeerimispank, programm „Circular City Centre“ ja Euroopa kohaliku energia abivahend. Komitee märgib, et tehnilist tuge tuleks pakkuda viisil, mis sobib ka väiksematele kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, kellel on piiratumad ressursid ja kes võivad muidu kõrvale jääda;

29.

osutab selgele vajadusele tõhustada ELis mitmetasandilist dialoogi, mis edendab kaasavat ja osalemisel põhinevat poliitikakujundamist ja -rakendamist kui parimat viisi territoriaalse potentsiaali realiseerimiseks. Liikmesriigid peavad tõhusalt kaasama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kui olulisi osalejaid paremas mitmetasandilises valitsemises. Et kohalikest ja piirkondlikest omavalitsustest saaks tõeline liikumapanev jõud rohelise kokkuleppe eesmärkide elluviimisel, on neil vaja vastavat õigus-, haldus- ja finantspädevust;

30.

märgib, et ringmajanduse projektide tavaliselt väike ja kohalik fookus võib kujutada endast rahastamisprobleemi. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saaksid toetuste, laenude või tagatisskeemide kaudu aidata täita ringmajandusega alustavate VKEde rahastamispuudujääke. Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond pakuvad ringmajanduse rahastamisvajaduste rahuldamiseks mitmesuguseid rahastamistooteid ja tagatisi ning neil on ringmajanduse projektide rahastamisel head tulemused. Komitee rõhutab, et selliseid tooteid tuleks laiendada ja kergemini kättesaadavaks teha, kuna suurenevad ka uute ja uuenduslike ringmajanduse ärimudelitega noorte ettevõtete rahastamisvajadused;

31.

märgib, et üleminekul keskkonnahoidlikule ja läbipaistvale ringmajandusele tuleks teha krediidiasutuste (nende tütarettevõtjate või sidusettevõtjate) rohevarade suhtarvud ja taksonoomiaga kooskõlla viimise nõuded – nagu on täpsustatud ELi taksonoomiaga seotud avalikustamist käsitlevas delegeeritud õigusaktis – kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele hõlpsasti kättesaadavaks, et nad saaksid neid hankemenetlustes arvesse võtta. Komitee kutsub üles motiveerima kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kasutama rohevarade suhtarve hangete peakriteeriumina, veendudes, et kogu projekt ja selles osalejad on taksonoomiaga kooskõlas;

32.

nõuab, et loodaks ELi rahastamisvood, mis on kavandatud vastavalt väiksema suurusega või piiratud ressursside ja teadmistega kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vajadustele. Kõnealuste rahastamisvoogudega peaksid kaasas käima ühtlustatud ja lihtsustatud taotlusmenetlused, mis aitavad vähendada halduskeerukust ning pakkuda kiiret ja lihtsustatud tehnilist ja rahalist toetust, tuginedes paljutõotavatele näidetele, nagu TAIEX ja ELi linnarahastu;

33.

märgib, et rõhuasetus majanduslike, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete probleemide vähendamisele Euroopa piirkondades muudab ERFi ringmajanduse seisukohast väga oluliseks, eriti vähem arenenud või üleminekupiirkondade puhul, kus sageli puuduvad tehnilised ja rahalised vahendid ulatuslike ringmajanduse strateegiate rakendamiseks;

34.

tuletab meelde, et ringmajandus, jäätmetekke vältimine ja kestlik jäätmekäitlus on olulised, et vältida ülemaailmse ebavõrdsuse ja keskkonnaalase ebaõigluse süvenemist, ning osutab kolmandatesse riikidesse eksporditavate ELi jäätmete murettekitavale kogusele, mis ulatus 2022. aastal 32,1 miljoni tonnini. Komitee väljendab heameelt kaasseadusandjate saavutatud hiljutise esialgse poliitilise kokkuleppe üle jäätmesaadetiste määruse ajakohastamiseks ning nõuab tungivalt, et säilitataks liikmesriikidele kehtestatud keeld eksportida jäätmeid nende kõrvaldamiseks kolmandatesse riikidesse ja taaskasutamiseks ettenähtud ohtlikke jäätmeid OECD-välistesse riikidesse;

Ringmajanduse riigihangete võimendamine ülemineku kiirendamiseks

35.

märgib, et nii ettevõtjate kui ka valitsusasutuste hangetel on oluline roll ringmajandusele ülemineku edendamisel ja kiirendamisel, ning väljendab heameelt olulise ja selge püüde üle teha keskkonnahoidlikud riigihanked kohustuslikuks nii kestlike toodete algatuses kui ka tulevases kestlike toodete ökodisaini määruses;

36.

rõhutab kohustuslike ringmajanduse hangete kriteeriumide tähtsust paremate tingimuste loomisel, et kasutada hankeid ringmajanduse katalüsaatorina, ning toonitab, et kohustus töötada välja kohustuslikud sektoripõhised miinimumkriteeriumid vastavalt ELi ringmajanduse tegevuskavale on kiireloomuline ja tähtis meede ringmajanduse hangete laiendamiseks, mis võimaldab kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel ning ettevõtjatel piisavalt varakult vajalikku suutlikkust luua;

37.

rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad riigihangete kaudu luua nõudlust, mis ajendab turgu välja töötama uusi pakkumisi ning olema valmis pakkuma ringmajanduse tooteid ja teenuseid. Seepärast on vajalik selline regulatiivne ja poliitiline keskkond, mis julgustab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi minema miinimumstandarditest kaugemale ja tagama, et eestvedajatel on endiselt võimalusi innovatsiooniks. Komitee tuletab meelde kohalike roheliste kokkulepete edukat kogemust. Tegemist on vahendiga, mida tuleb täiendavalt uurida ja korrata, et toetada ettevõtjate osalemist ringmajanduse hankekavades ning hõlbustada linnade ja piirkondade osaluspõhist üleminekut ringmajandusele;

Õiglane ja kaasav üleminek ringmajandusele

38.

tunnistab, et institutsiooniliste teadmiste kujundamine on oluline hoob ringmajanduse poliitika rakendamise kiirendamiseks. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on sageli puudus spetsialistidest, kellel on laiemad oskused ja paremad teadmised mitmesugustest materjalide väärtusahelatest, sealhulgas ehituse, tekstiili, toidu, vee ja plasti valdkonnas. Lisaks vajavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused üha enam selliseid kriitilise tähtsusega oskusi nagu hõlbustamine, sidusrühmade kokkukutsumine, tõhus teabevahetus ja koostöö. Eeltoodut arvesse võttes peaksid riikide valitsused ja ELi institutsioonid suurendama kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele antavat tehnilist abi, et hõlbustada kliimafondide ja kõigist allikatest rahaliste vahendite kasutamist, tugevdades suutlikkuse suurendamist ja sihipäraseid koolitusprogramme;

39.

väljendab heameelt komisjoni teatise üle Euroopa haldusruumi tugevdamise kohta (ComPAct), milles pakutakse välja konkreetsed meetmed, et aidata haldusasutustel vastata inimeste ja ettevõtete vajadustele kogu Euroopas. Komitee kutsub komisjoni üles minema kaugemale, luues riiklikud programmid ja ELi tasandi koordineerimismehhanismi, et töötada välja koolituspakkumisi kohalikele ja piirkondlikele ametnikele ning koondada olemasolevate programmide, nagu Interreg Europe’i ja Erasmus+-i vahendid;

40.

rõhutab, et ringmajanduse poliitika peaks toonitama õiglase ja kaasava ülemineku vajalikkust. Komitee tunnistab, et õiglase ja kaasava ülemineku tähendus tuleb määratleda ning et selleks tuleb muuhulgas analüüsida, mil määral kohalikud ja piirkondlikud üleminekud nõuavad töötajate ümberõpet ja oskuste täiendamist, ning palub, et rohelise kokkuleppe eesmärkide rakendamine hõlmaks ELi tööjõu valmisolekut kohaneda ringmajanduse ärimudelitega, võimaldades luua ringmajanduse töökohti (nt hariduses, disainis ja digitehnoloogias) ning ringmajandusega kaudselt seotud töökohti (nt teabeteenuste ja logistika valdkonnas). Digioskuste lõhe kaotamine võib parandada piirkondlike majandussüsteemide vastupanuvõimet ja võimaldada üleminekut traditsioonilistelt jätkusuutmatutelt tootmisstruktuuridelt uuenduslikumatele struktuuridele;

41.

rõhutab, et investeeringud hariduse ning kutsehariduse ja -koolituse reformidesse ja nende toetamine peaksid olema esmatähtsad ning need tuleks kavandada nii, et ringmajanduse strateegiate elluviimine oleks kooskõlas oskuste pakkumise ja laiema majandusarengu poliitikaga. Vaja on suuremat rahalist toetust ja vahendite koondamist olemasolevatest programmidest, nagu Euroopa Sotsiaalfond ja programm „Erasmus+“, et töötada välja näitajad, millega mõõta ringmajandusega seotud töökohtade kvaliteeti ja kvantiteeti, ning säilitada kutsehariduse ja -koolituse võimaluste laiem pakkumine ning julgustada ettevõtteid astuma avaliku ja erasektori koostööpartnerlustesse, nagu kutsehariduse tipptaseme keskused;

42.

rõhutab, et sotsiaalmajanduse organisatsioonidel on aastakümneid olnud teedrajav roll ringmajanduse tavade kujundamisel ja laiendamisel selliste tegevuste kaudu nagu elektroonika ja tekstiili ringlussevõtt, korduskasutatavad tarbekaubad ning parandus- ja taastootmistegevus. Komitee juhib tähelepanu linnade ja piirkondade kesksele rollile sotsiaalmajanduse panuse võimendamisel, töötades välja valdkonnaüleseid poliitikameetmeid koos ühiste eelarvete ja asjakohase toetusega, kasutades sotsiaalmajanduse organisatsioonide eksperditeadmisi oskuste täiendamise ja ümberõppe strateegiate väljatöötamisel, toetades töötingimuste parandamist ning tugevdades kestlike kriteeriumide lisamist riigihangetesse, et suurendada turunõudlust.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008 , mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

(2)  Nagu juba märgitud komitee varasemates arvamustes: Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Uus ringmajanduse tegevuskava“ (ELT C 440, 18.12.2020, lk 107) ja Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „ELi kestliku ja ringse tekstiili strateegia“ (ELT C 79, 2.3.2023, lk 17).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/741, 25. mai 2020, mis käsitleb vee taaskasutuse miinimumnõudeid (ELT L 177, 5.6.2020, lk 32).

(4)  NÕukogu direktiiv, 12. juuni 1986, keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses (EÜT L 181, 4.7.1986, lk 6).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1009, 5. juuni 2019, millega kehtestatakse ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõuded ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2003/2003 (ELT L 170, 25.6.2019, lk 1).

(6)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Uus ringmajanduse tegevuskava“ (ELT C 440, 18.12.2020, lk 107).