Çolakoğlu Metalurji AŞi, Çolakoğlu Dış Ticaret AŞi 17. juulil 2024 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda laiendatud koosseisus) 8. mai 2024. aasta otsuse peale kohtuasjas T-630/21: Çolakoğlu Metalurji ja Çolakoğlu Dış Ticaret versus komisjon

(Kohtuasi C-498/24 P)

(C/2024/5225)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellandid: Çolakoğlu Metalurji AŞ, Çolakoğlu Dış Ticaret AŞ (esindajad: advocaten J. Cornelis, F. Graafsma)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellantide nõuded

Apellandid paluvad Euroopa Kohtul:

—	tühistada Üldkohtu 8. mai 2024. aasta otsus kohtuasjas T-630/21, Çolakoğlu Metalurji AŞ ja Çolakoğlu Dış Ticaret AŞ vs. komisjon;

—

tühistada komisjoni 5. juuli 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/1100 (1) millega kehtestatakse Türgist pärit teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks, ning

—	mõista Euroopa Komisjonilt apellantide kasuks välja apellatsioonimenetluse kohtukulud ja Üldkohtu kohtuasja T-630/21 kohtukulud. Teise võimalusena:

—	saata kohtuasi tagasi Üldkohtusse ja

—	otsustada kohtukulude kandmine Üldkohtus ja apellatsiooniastmes edaspidi.

Väited ja peamised argumendid

Apellandid esitavad oma apellatsioonkaebuse põhjenduseks kuus väidet.

Esimene väide, et Üldkohus kohaldas vaidlustatud kohtuotsuses valesti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1036 (2) kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (edaspidi „alusmäärus“), artikli 2 lõiget 10, kui ta leidis, et ÇOTAŞ-le makstud komisjonitasu kujutas endast hindade võrreldavust mõjutavat tegurit.

Teine väide, et Üldkohus kohaldas vaidlustatud kohtuotsuses valesti alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i ja moonutas tõendeid, kui ta leidis, et apellandid ei moodusta ühte majandusüksust.

Kolmas väide, et Üldkohus kohaldas vaidlustatud kohtuotsuses valesti alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i, moonutas tõendeid ja kohaldas valesti õigust olla ära kuulatud, kui ta leidis, et komisjonitasu võis korrigeerida, ning komisjon ei olnud teinud korrektsiooni kindlakstegemisel ilmset hindamisviga.

Neljas väide, et Üldkohus kohaldas vaidlustatud kohtuotsuses seoses riskimaandustehingutega valesti alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti j.

Viies väide, et Üldkohus kohaldas vaidlustatud kohtuotsuses valesti WTO kohtupraktikat, kui ta järeldas, et kvartalipõhine arvutus ei olnud nõutav.

Kuues väide, et Üldkohus moonutas talle esitatud tõendeid, leides, et (1) ei olnud tõendatud, et tootmiskulude muutused mõjutasid hindade võrreldavust; (2) tootmiskulude kõikumised puudutasid üksnes ühte tooteliiki, ja (3) ebaühtlane jaotus puudutas 23-st tooteliigist üksnes 3.

(1) ELT 2021, L 238, lk 32.

(2) ELT 2016, L 176, lk 21.