Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de lo Mercantil no 1 de Alicante (Hispaania) 2. mail 2024 – Deity Shoes, S.L. versus Mundorama Confort, S.L. ja Stay Design, S.L.

(Kohtuasi C-323/24)

(C/2024/5207)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Juzgado de lo Mercantil no 1 de Alicante

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Deity Shoes, S.L.

Kostjad: Mundorama Confort, S.L. ja Stay Design, S.L.

Eelotsuse küsimused

Kas selleks, et disainilahendus kuuluks nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määruses (EÜ) nr 6/2002 (1) ette nähtud kaitsekorra kohaldamisalasse, on vaja, et oleks olemas tõeline disainimine, mis on autori intellektuaalse töö tulemus? Ja kas selles osas võib pidada tõeliseks disainimiseks selliste disainilahenduste komponentide kombineerimist, mille väliskujunduse omadused on suuremas osas kaubandusettevõtjate poolt eelnevalt kindlaks määratud, nii et teatavate elementide muudatusi tuleb pidada vaid üksikuteks ja teisejärgulisteks?

Kas eeltoodut arvestades võib asuda seisukohale, et toote väliskujunduse omadused on vastavalt nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 6/2002 artiklile 6 täielikult või osaliselt eristatavad, mis tuleneb Hiina kaubandusettevõtjate pakutavate disainilahenduste kohandamisest vastavalt nende ettevõtjate kataloogidele, kui disainilahenduse omaniku tegevus piirdub nende disainilahenduste turustamisega EMP-s ilma komponente muutmata või koos komponentide (näiteks talla, neetide, paelte, pannalde...) üksikute muudatustega ja kaubandusettevõtjad on selle väliskujunduse omadused suuremas osas eelnevalt kindlaks määranud? Kas seejuures omab tähtsust asjaolu, et ka komponente ei ole disaininud Euroopa turustusettevõtja, vaid tegemist on komponentidega, mida pakub kaubandusettevõtja ise oma kataloogis?

Kas nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 6/2002 artiklit 14 tuleb tõlgendada nii, et disainilahenduse autoriks võib pidada isikut, kes on kaubandusettevõtjate poolt kataloogi järgi pakutava disainilahenduse alusel seda olemasolevat disainlahendust ainult kohandanud, muutes selle komponente, mida pakub samuti kaubandusettevõtja ja mida ei ole disaininud Euroopa turustusettevõtja? Kas selleks, et tõendada, et lõplik kuju erineb märkimisväärselt algsest disainilahendusest, on vaja tõendada teatavat kohandamise määra?

Kas sellisel juhul nagu käesolevas asjas, ilma et see piiraks eespool öeldut, tuleb kaubandusettevõtjate näidisekataloogide järgi valmistatud jalatsite eripära arvestades ja kuna „disainimine“ piirdub disainilahenduste valimisega näidisekataloogidest ja vajaduse korral nende teatavate komponentide muutumisega tootja (kauplemisettevõtja) enda pakutud kataloogist, järgides seejuures moesuundumusi, asuda seisukohale, et need moesuundumused: a) piiravad autori vabadust nii, et väikesed erinevused registreeritud (või registreerimata) disainilahenduse või mudeli ja mõne muu disainilahenduse või mudeli vahel võivad olla piisavad selleks, et jätta erinev üldmulje, või vastupidi, et need b) mõjutavad registreeritud (või registreerimata) disainilahenduse eristatavust, nii et need elemendid või komponendid on asjatundjale jäävas üldmuljes vähem olulised, kuna need tulenevad tuntud moesuundumustest?

(1) Nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta (EÜT 2002, L 3, lk 1; ELT eriväljaanne 13/27, lk 142).