1.

Kas nõukogu 6. oktoobri 2022. aasta määruse (EL) 2022/1854 (1), „mis käsitleb kõrgete energiahindadega seotud erakorralisi sekkumismeetmeid“, ajutist solidaarsuspanust puudutavad sätted on kehtivad, kuivõrd need on vastu võetud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 122 lõike 1 alusel?

2.

Kas juhul, kui vastus esimesele eelotsuse küsimusele on jaatav, tuleb määruse (EL) 2022/1854 artiklit 14 tõlgendada nii, et selline panus, nagu on kehtestatud 16. detsembri 2022. aasta seadusega „ajutise solidaarsuspanuse kehtestamise kohta naftasektoris“, on „samaväärne riiklik meede“?

3.

Kas juhul, kui vastus esimesele ja teisele eelotsuse küsimusele on jaatav, rikub määruse (EL) 2022/1854 artikkel 14, nagu seda on tõlgendatud teises küsimuses, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 20 ja 21, kuivõrd see lubab võtta riikliku meetme, mida kohaldatakse nii toornafta- ja rafineerimissektoris tegutsevate registreeritud naftaettevõtjate kui ka müügisektoris tegutsevate registreeritud naftaettevõtjate suhtes, ning kuivõrd see lubab võtta riikliku meetme, mida kohaldatakse registreeritud naftaettevõtjate suhtes, kes on 2022. aastal määratud peamisteks turuosalisteks diislikütuse, gaasiõli ja bensiinitoodete turul, olgugi et kõnealune meede ei ole kohaldatav registreeritud naftaettevõtjate suhtes, keda ei ole 2022. aastal peamisteks turuosalisteks diislikütuse, gaasiõli ja bensiinitoodete turul määratud, samuti ei ole see kohaldatav peamiste turuosaliste suhtes teiste tootekategooriate, näiteks petrooleumi ja kerosiini turul ning söe- ja maagaasisektoris tegutsevate ettevõtjate suhtes?

4.

Kas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 30 tuleb tõlgendada nii, et selline meede, nagu on eespool nimetatud 16. detsembri 2022. aasta seaduse kohaselt kohaldatav 2022. aastal peamisteks turuosalisteks diislikütuse, gaasiõli ja bensiinitoodete turul määratud registreeritud naftaettevõtjate suhtes, kujutab endast tollimaksuga samaväärse toimega maksu, mis on keelatud?

5.

Kas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 110 tuleb tõlgendada nii, et selline meede, nagu on eespool nimetatud 16. detsembri 2022. aasta seaduse kohaselt kohaldatav 2022. aastal peamisteks turuosalisteks diislikütuse, gaasiõli ja bensiinitoodete turul määratud registreeritud naftaettevõtjate suhtes, kujutab endast diskrimineerivat riiklikku maksu?

6.

Kas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõiget 1 ja artikli 108 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et selline meede, nagu on ette nähtud eespool nimetatud 16. detsembri 2022. aasta seadusega, kujutab endast uut riigiabi, millest oleks pidanud Euroopa Komisjonile teatama?

7.

Kas juhul, kui vastus esimesele ja teisele eelotsuse küsimusele on jaatav, rikub määruse (EL) 2022/1854 artikkel 14, nagu seda on tõlgendatud teises küsimuses, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 15, 16 ja 17 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 49 ja 56, kuivõrd see lubab määrata 2022. aastal peamisteks turuosalisteks diislikütuse, gaasiõli ja bensiinitoodete turul määratud registreeritud naftaettevõtjate suhtes eespool nimetatud 16. detsembri 2022. aasta seadusega kehtestatud ajutise solidaarsuspanuse suuruseks 7,80 eurot 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2023 tarbimisse lubatud toodete kuupmeetri kohta, ilma et oleks ette nähtud reguleerimismehhanismi, mis võimaldaks tagasi maksta summat, mille võrra ületab tasutud summa määruse (EL) 2022/1854 kohaselt arvutatud summa?

8.

Kas juhul, kui vastus esimesele ja teisele eelotsuse küsimusele on jaatav, rikuvad määruse (EL) 2022/1854 artikkel 14, nagu seda on tõlgendatud teises küsimuses, ja sama määruse artikkel 15 õiguskindluse üldpõhimõtet ja seaduste tagasiulatuva jõu puudumise põhimõtet, kuivõrd need lubavad võtta 2022. aastal peamisteks turuosalisteks diislikütuse, gaasiõli ja bensiinitoodete turul määratud registreeritud naftaettevõtjate suhtes eespool nimetatud 16. detsembri 2022. aasta seadusega kehtestatud ajutise solidaarsuspanuse suuruse arvutamisel aluseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2023 tarbimisse lubatud tooted, olgugi et kõnealune määrus ja kõnealune seadus jõustusid alles vastavalt 8. oktoobril 2022 ja 22. detsembril 2022?

9.

Kas konstitutsioonikohus võib juhul, kui ta peaks eespool sõnastatud eelotsuse küsimustele antud vastuste põhjal tegema järelduse, et eespool nimetatud 16. detsembri 2022. aasta seadus, millega rakendatakse määrust (EL) 2022/1854, rikub ühte või mitut nendes küsimustes viidatud sätetest tulenevat kohustust, jätta eespool nimetatud 16. detsembri 2022. aasta seaduse tagajärjed lõplikult kehtivaks, et vältida muutmata tühistamisega kaasnevaid eelarvelisi raskusi ja tagada määruses (EL) 2022/1854 sätestatud solidaarsuspanuse eesmärgi saavutamine?