Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour de cassation du Grand-Duché de Luxembourg (Luksemburg) 26. aprillil 2024 – TB, MV versus Caisse pour l’avenir des enfants

(Kohtuasi C-305/24, Choinquand (1) )

(C/2024/5066)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour de cassation du Grand-Duché de Luxembourg

Põhikohtuasja pooled

Kassaatorid: TB ja MV

Vastustaja: Caisse pour l’avenir des enfants

Eelotsuse küsimused

Kas mõistet „[last] ülal pidama“, millest tuleneb pereliikme staatus Euroopa Liidu õigusnormide tähenduses ja niisugusena, nagu see tuleneb Euroopa Kohtu praktikast töötajate vaba liikumise raames ja küsimuses, kas piirialatöötajal on õigus saada seoses liikmesriigis töötamisega sotsiaalne soodustus tema abikaasa või registreeritud elukaaslase lapse eest, kellega tal ei ole põlvnevussuhet, tuleb üksi või koostoimes põhimõttega, mille kohaselt tõlgendatakse töötajate vaba liikumise tagavaid õigusnorme laialt, tõlgendada nii, et see ülalpidamine esineb ja annab õiguse saada sotsiaalset soodustust

—	ainuüksi tänu abielule või registreeritud kooselule piirialatöötaja ja lapse vanema vahel;

—	ainuüksi tänu piirialatöötaja ja lapse ühisele elukohale;

—

ainuüksi tänu sellele, et piirialatöötaja kannab üldiselt ükskõik missuguse kulutuse lapse huvides, kuigi

—	see katab muid vajadusi kui põhilised elulised või ülalpidamisvajadused;

—	see tehti kolmandale isikule ja laps saab sellest kasu ainult kaudselt;

—	see on tehtud eranditult või konkreetselt lapse huvides, kuid toob kasu kogu leibkonnale;

—	see on ainult juhuslik;

—	see jääb alla vanemate panuse;

—	see on lapse vajadusi arvestades üksnes tähtsusetu;

—	ainuüksi tänu sellele, et kulutused tehakse piirialatöötaja ja tema abikaasa või registreeritud elukaaslase (kes on lapse vanem) ühiselt kontolt, võtmata arvesse seal olevate vahendite päritolu;

—	ainuüksi tänu sellele, et laps on alla 21aastane?

b.	Kas juhul, kui vastus esimesele küsimusele on eitav, tuleb mõistet „ülal pidama“ tõlgendada nii, et see ülalpidamine esineb ja annab seega õiguse saada sotsiaalset soodustust, kui kaks või enam nendest asjaoludest on tuvastatud?

Kas mõistet „[last] ülal pidama“, millest tuleneb pereliikme staatus Euroopa Liidu õigusnormide tähenduses ja niisugusena, nagu see tuleneb Euroopa Kohtu praktikast töötajate vaba liikumise raames ja küsimuses, kas piirialatöötajal on õigus saada seoses liikmesriigis töötamisega sotsiaalne soodustus tema abikaasa või registreeritud elukaaslase lapse eest, kellega tal ei ole põlvnevussuhet, tuleb üksi või koostoimes põhimõttega, mille kohaselt tõlgendatakse töötajate vaba liikumise tagavaid õigusnorme laialt, tõlgendada nii, et seda ülalpidamist ei esine ja seega on õigus saada sotsiaalset soodustust välistatud

—

ainuüksi seetõttu, et lapse vanematel on ülalpidamiskohustus, olenemata

—	sellest, kas elatisenõue on kindlaks määratud kohtu poolt või lepinguga;

—	sellest, millises summas see elatisenõue on kindlaks määratud;

—	sellest, kas elatist maksma kohustatud isik maksab tõesti seda elatist;

—	sellest, kas piiriala töötaja panus korvab lapse ühe vanema tegematajätmise;

—	ainuüksi seetõttu, et laps viibib suhtlus- ja majutusõiguse kasutamise või vahelduva elukoha või muu korra raames perioodiliselt teise vanema juures?

(1) Käesoleval kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele.