KOMISJONI TEATIS,

mis käsitleb suuniseid ettevõtja taotluse kohta integreeritud tootmisrajatise või ELi avatud pooljuhitehase staatuse saamiseks vastavalt kiibimääruse (EL) 2023/1781 artiklile 15

(C/2024/4911)

Sisukord

Sissejuhatus

II.

„Esimesed omalaadsed“ rajatised

Mõiste „esimene omalaadne“ määratlus

Integreeritud tootmisrajatise ja ELi avatud pooljuhitehase määratlus

Integreeritud tootmisrajatise ja ELi avatud pooljuhitehase staatuse eelised

Koostoime ja erinevused võrreldes riigiabiga

Taotlemiseelne etapp

IPFi ja OEFi staatusest tulenevad kohustused

Kriisietapp

Prioriteetsed tellimused

III.

Integreeritud tootmisrajatise või ELi avatud pooljuhitehase staatuse saamise taotlus

Kes saab taotleda IPFi ja OEFi staatust?

Milliseid nõudeid komisjon taotluse hindamisel arvesse võtab?

Esimesed omalaadsed rajatised

Kohustus täita kiibimääruse artikli 13 lõikes 3 või artikli 14 lõikes 3 sätestatud kriteeriume.

Äriplaan (kiibimääruse artikli 15 lõike 2 punkt b.

Taotleja kogemust tõendavad dokumendid (kiibimääruse artikli 15 lõike 2 punkt c.

Dokument, mis tõendab rajatise tulevase asukoha liikmesriigi või liikmesriikide valmisolekut toetada sellise rajatise loomist (kiibimääruse artikli 15 lõike 2 punkt d.

Intellektuaalomandi põhimõtete ja kavade olemasolu (kiibimääruse artikli 15 lõike 2 punkt e.

Kohustus prioriseerida tellimusi kriisi korral (kiibimääruse artikkel 26.

Millist menetlust komisjon taotluste hindamisel järgib?

Taotluse vastuvõtt ja esimese tasandi hindamine (veebivormi kontroll.

Teise tasandi hindamine (taotluse täielikkus.

Kolmanda tasandi hindamine (vastavus IPFi ja OEFi staatuse kriteeriumidele.

Euroopa pooljuhtide nõukoja nõuanded ja otsus

Kas komisjon jälgib projekti rakendamist pärast IPFi või OEFi staatuse andmist?

Staatuse muutmine

Staatuse kehtetuks tunnistamine

Kuidas taotlust elektrooniliselt esitada?

IV.

Kontrollnimekiri ja IT-vahendid

Kontrollnimekiri

IT-vahendid taotlusprotsessi jaoks

I. Sissejuhatus

Käesolevas teatises (edaspidi ka „suunised“) antakse suuniseid selle kohta, kuidas ettevõtja saab taotleda integreeritud tootmisrajatise (edaspidi „IPF“) või ELi avatud pooljuhitehase (edaspidi („OEF“) staatust vastavalt määruse (EL) 2023/1781 (1) (edaspidi „kiibimäärus“) artiklile 15. Kiibimääruse artikliga 15 on komisjonile pandud kohustus esitada suuniseid projektile IPFi või OEFi staatuse taotlemiseks nõutava teabe ja selle asjakohase vormi kohta.

Kiibimäärus jõustus 21. septembril 2023 ja see on osa laiemast meetmepaketist ELi pooljuhiökosüsteemi tugevdamiseks (2).

Kiibimäärus on üles ehitatud kolmele sambale.

—	Esimese sambaga luuakse Euroopa kiibialgatus, millega toetatakse ulatuslikku tehnoloogilise suutlikkuse suurendamist ja innovatsiooni ELis, et võimaldada tipptasemel ja järgmise põlvkonna pooljuht- ja kvanttehnoloogia arendamist ja kasutuselevõttu.

—	Teise sambaga luuakse raamistik, et tagada varustuskindlus ja vastupanuvõime, meelitades ligi investeeringuid ja suurendades pooljuhtide tootmise võimsust ning täiustades pooljuhtide pakendamist, katsetamist ja montaaži.

—	Kolmanda sambaga luuakse liikmesriikide ja komisjoni vaheline koordineerimismehhanism, et tihendada Euroopa pooljuhtide nõukoja (3) juhtimisel koostööd liikmesriikidega ja liikmesriikide vahel järelevalve ja kriisidele reageerimise valdkonnas.

Teise samba raames võivad IPFi või OEFi staatust taotleda nn esimesed omalaadsed rajatised (st uued või oluliselt ajakohastatud pooljuhtide tootmise rajatised, mis pakuvad innovaatilist mõõdet, mida ELis veel ei ole). See raamistik annab neile rajatistele vahendid, mis hõlbustavad nende loomist ja käitamist ELis. Samuti nõuab see kriteeriumide täitmist, et tagada nende panus ELi eesmärkide saavutamisse ja usaldusväärsus kiipide tarnijana kriisi ajal.

Selleks et anda suuniseid IPFi ja OEFi staatuse taotlemise protsessi kohta, on käesolev dokument üles ehitatud järgmiselt.

—

II jaos tutvustatakse ELi esimese omalaadse rajatise mõistet, eelkõige seda, kuidas seda ainulaadset innovatsiooni tuleks kiibimääruse kohaldamisel tõendada (st kuidas seda tuleb tunnustada IPFi või OEFina). II jaos kirjeldatakse ühtlasi kasu ja koostoimet riigiabi menetlusega ning seda, milliseid kiibimääruse nõudeid kohaldatakse siis, kui IPFi või OEFi staatus on omandatud.

—

III jaos antakse ettevõtjatele praktilisi juhiseid selle kohta, kuidas IPFi või OEFi staatust taotleda ja kuidas komisjon neid taotlusi hindab. Eelkõige nimetatakse III jaos taotlusprotsessi peamised etapid ning täpsustatakse, kuidas taotlejad peaksid esitama taotlusvormi, lisadokumendid ja võetud kohustused.

—	IV jaos on ettevõtjatele kontrollnimekiri, milles on esitatud kõik peamised aspektid, mida tuleb taotluse ettevalmistamisel arvesse võtta, ning mõned tehnilised suunised IT-süsteemide „Futurium“ ja „S-CIRCABC“ kasutamise kohta.

II. „Esimesed omalaadsed“ rajatised

1. Mõiste „esimene omalaadne“ määratlus

Nagu mainitud, võivad „esimesed omalaadsed“ rajatised taotleda „integreeritud tootmisrajatise“ või „ELi avatud pooljuhitehase“ staatust. Kiibimääruse artikli 2 punkti 11 kohaselt on „esimene omalaadne rajatis“ „ uus või oluliselt ajakohastatud pooljuhtide tootmise (4) rajatis või rajatis, kus toodetakse seadmeid või selliste seadmete põhikomponente, mida kasutatakse peamiselt pooljuhtide tootmiseks, mis pakub uuendusi seoses tootmisprotsessi või lõpptootega ning mida ei ole liidus veel olulisel määral olemas või mida ei ole kavas ehitada; kõnealused uuendused hõlmavad innovatsiooni, mis on seotud andmetöötlusvõimsuse või turvalisuse, ohutuse või töökindluse taseme, energia- ja keskkonnatõhususe parandamisega, uue tehnoloogiasõlme või substraadi materjali kasutamisega või selliste tootmisprotsesside rakendamisega, mis toovad kaasa tõhususe suurenemise, või ringlussevõetavuse suurenemise või tootmissisendite vähenemise“ .

Selleks et rajatist saaks pidada esimeseks omalaadseks, hindab komisjon, kas sellel on innovaatiline mõõde, mis ELis seni puudub. Esimeseks omalaadseks rajatiseks liigitumise eelduseks on see, et siseturule tuuakse tootmisprotsesside või lõpptoote mõttes innovatiivne element, (5) mis võiks tugineda uutele või olemasolevatele tehnoloogiasõlmedele. Asjakohased innovatsioonielemendid võivad olla seotud tehnoloogiasõlmega või alusmaterjaliga või selliste lähenemisviisidega, mis viivad andmetöötlusvõimsuse või muude toimivusnäitajate, energiatõhususe, turvalisustaseme, ohutuse või töökindluse suurenemiseni, samuti uute funktsioonide, näiteks mälumahu lisamisega. Innovatsiooni näideteks on ka eri protsesside integreerimine, mis suurendab tõhusust, ning pakendamise ja montaaži automatiseerimine. Keskkonnakasu küsimuses võivad innovatsioonielemendid hõlmata kasutatava energia, vee või kemikaalide koguse vähendamist või ringlussevõetavuse parandamist. Sobiv võrdlusallikas, mille põhjal teha kindlaks, millistes valdkondades selline innovatsioon võib toimuda, on IEEE rahvusvaheline seadmete ja süsteemide tegevuskava (IRDS), milles määratakse kindlaks seadmete, süsteemide ja kogu asjaomase tehnoloogia peamised tehnoloogilised suundumused (6).

Määratluse kohaselt ei peaks tootmisrajatis olema mitte ainult uuenduslik, vaid sellel peaks olema ka innovatsioonivõime, mida ei ole ELis veel olulisel määral olemas või mille rajamist ei ole veel kavandatud. See tähendab, et tootmisrajatis, mis suudab pakkuda võrreldavat toodet, protsessi või jõudlust tööstuslikus mastaabis, ei tohiks olla ELis juba loodud või loomisel. Kui aga sellist innovatsiooni kasutatakse juba ELi teadus- ja arendustegevuses või väikesemahulises tootmises, ei välista see tingimata uut masstootmist, mis kvalifitseeruks „esimeseks omalaadseks“. Näiteks võib tootmisrajatis, mis kavatseb kasutada uudset alusmaterjali, liigituda ELis esimeseks omalaadseks hoolimata sellest, et seda alusmaterjali katsetatakse ühe liikmesriigi katseliinil. Sellega seoses ei ole välistatud, et mitut paralleelset projekti võib pidada „esimeseks omalaadseks“ projektiks, kui ükski neist ei tõrju välja käimasolevat või kavandatud erasektori tegevust ning puudub ületootmise oht (7). Nii uue kui ka oluliselt ajakohastatud rajatise paigaldamine võib tuua kaasa esimeseks omalaadseks rajatiseks liigitamise.

2. Integreeritud tootmisrajatise ja ELi avatud pooljuhitehase määratlus

Selleks et soodustada investeerimist uude tootmisvõimsusse ning tagada, et see toob kasu kogu ELile, sätestatakse kiibimääruse III peatükis raamistik kaht liiki esimeste omalaadsete rajatiste rakendamiseks. Need kaks liiki kajastavad pooljuhtide tootmisrajatiste kaht tänapäeva pooljuhitööstuses levinud ärimudelit ning neid on kirjeldatud kiibimääruse artiklites 13 ja 14.

—

Kiibimääruse artikli 13 lõikes 1 on sätestatud, et „ Integreeritud tootmisrajatised on esimesed omalaadsed rajatised, kus toodetakse pooljuhte ning kus asjakohasel juhul muuhulgas projekteeritakse või toodetakse seadmeid või selliste seadmete põhikomponente, mida kasutatakse peamiselt pooljuhtide tootmiseks liidus, mis võivad hõlmata tarneahela muid etappe ning mis aitavad kaasa liidus pooljuhiökosüsteemi varustuskindlusele, ning lisaks, kui see on asjakohane, võivad nad panustada pooljuhtide ülemaailmsetesse tarneahelatesse.“ Teisisõnu on IPFid vertikaalselt integreeritud pooljuhitootmisrajatised, mis osalevad tootmise algfaasis (8) selliste seadmete või põhikomponentide tootmises, mida valdavalt kasutatakse ELi pooljuhitootmises, või integraallülituste projekteerimises ja/või lõppfaasi teenuste osutamises (9).

—

Kiibimääruse artikli 14 lõikes 1 on sätestatud, et „ ELi avatud pooljuhitehased on liidu esimesed omalaadsed pooljuhtide tootmisrajatised, mis pakuvad sõltumatutele ettevõtjatele tootmisvõimsust ning mis seeläbi aitavad kaasa varustuskindlusele siseturul ja liidu pooljuhiökosüsteemi toimepidevusele ning lisaks võivad nad asjakohasel juhul suurendada ülemaailmse pooljuhtide tarneahela turvalisust. “ Seega on OEFid pooljuhtide tootmise rajatised, mis eraldavad vähemalt osa oma tootmisvõimsusest kiipide tootmisele teiste ettevõtjate, eelkõige tootmisvabade ettevõtete disaini järgi.

3. Integreeritud tootmisrajatise ja ELi avatud pooljuhitehase staatuse eelised

IPFi või OEFi staatus annab ettevõtjatele mitmeid eeliseid.

(a)

Esiteks nähakse kiibimäärusega ette lihtsustatud lähenemisviis haldustaotlustele. Need sätted on kavandatud selleks, et kõrvaldada suurte pooljuhtide tootmise rajatiste kasutuselevõtu tüüpilised takistused seoses projektide halduslubade taotlemiseks kuluva aja pikkusega ning keerukate ja killustatud loamenetlustega. Artikli 18 kohaselt võivad staatuse omandanud projektid kasutada haldustaotluste menetlemise kiirendatud korda, nt keskkonnamõju hindamisel ja ruumilisel planeerimisel. Kui need on liikmesriigi haldusõiguse kohaselt juba olemas, võib neid käsitleda prioriteetsena.

Lisaks on kiibimääruses sätestatud, et pooljuhtide varustuskindlust võib käsitada üldiste huvide seisukohast eriti mõjuva põhjusena direktiivi 92/43/EMÜ (10) (elupaikade direktiiv) artikli 6 lõike 4 ja artikli 16 lõike 1 punkti c ning direktiivi 2000/60/EÜ (11) (vee raamdirektiiv) artikli 4 lõike 7 tähenduses. Erandlikel asjaoludel on nende direktiividega lubatud projekte rakendada ka juhul, kui nende keskkonnamõju on hinnatud negatiivseks, kui teatavad tingimused on täidetud ja kui on olemas üldiste huvide seisukohast eriti mõjuv põhjus. Selles kiibimääruse sättes selgitatakse, et IPFide ja OEFide projekteerimist, ehitamist ja käitamist võib sellistel asjaoludel pidada ülekaalukaks avalikuks huviks.

Artikli 18 lõike 4 kohaselt võivad liikmesriigid loataotluste ja haldusmenetluse koordineerimise tõhustamiseks kasutada ühtse kontaktpunkti lähenemisviisi, määrates asutuse, kes vastutab rajatiste planeerimise, ehitamise ja käitamisega seotud haldustaotluste hõlbustamise ja koordineerimise eest. Iga määratud asutus võib määrata koordinaatori, kes tegutseb IPFi või OEFi ühtse kontaktpunktina.

(b)

Teiseks võivad IPFid või OEFid saada eelisjuurdepääsu kiibimääruse esimese samba ehk Euroopa kiibialgatuse raames rajatud katseliinidele. See tähendab näiteks, et nende taotlust katseliinide kasutamiseks võib menetleda kiiremini ja rakendada nende suhtes eeliskohtlemist (kuid välistamata või takistamata teiste tegelikku juurdepääsu).

(c)

Kolmandaks tähendab IPFi või OEFi staatuse andmine seda, et rajatis on esimene omalaadne ja aitab kaasa ELi varustuskindlusele. Eraldi võtab komisjon seda elementi muu hulgas arvesse võimalikus riigiabi menetluses, mis põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 107 lõike 3 punktil c, nagu on kirjas teatises „Kiibimäärus Euroopa jaoks“, (12) juhul kui liikmesriik teeb ettepaneku toetada mis tahes sellist rajatist riigiabi kaudu. Kiibimääruses (EL) 2023/1781 sätestatud esimese omalaadse mõõde ja riigiabi hindamine on omavahel tihedalt seotud. Komisjon võib ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel lubada avaliku sektori toetust esimeste omalaadsete rajatiste loomiseks ELis. See lähenemisviis täiendab üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide suuniseid, mis põhinevad ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktil b ja mille eesmärk on toetada mitut riiki hõlmavaid teadus- ja innovatsiooniprojekte kuni esmakordse tööstusliku kasutuselevõtuni ühist huvi pakkuvates valdkondades, toetades seega erinevat innovatsioonitsükli etappi. Ehkki kiibimääruse (EL) 2023/1781 sõnastus ei piira ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist, võtavad komisjoni talitused arvesse riigiabi hindamise alla kuuluvate projektide esimese omalaadse mõõdet.

A. Koostoime ja erinevused võrreldes riigiabiga

Võib juhtuda, et liikmesriik teeb ettepaneku toetada projekti, mis taotleb IPFi või OEFi staatust, ka riigiabi kaudu. Tähtis on rõhutada, et IPFi või OEFi staatuse taotlemine on riigiabi hindamisest eraldiseisev menetlus. Nende kahe menetluse jaoks võib seega olla vaja erinevat teavet.

IPFi ja OEFi staatuse taotlemise menetluse eesmärk on, et taotluse esitanud ettevõtja rajatis vastaks kiibimääruse artiklis 13 või artiklis 14 esitatud määratlusele ja sellega seotud tingimustele ning seda peab tegema taotluse esitanud ettevõtja. Seevastu riigiabi menetlus algatatakse liikmesriigi teavitamisega ning see hõlmab laiemat õiguslikku ja majanduslikku hinnangut avaliku sektori toetusmeetmele, mida kavandatakse taotluse esitanud ettevõtja suhtes. Lisaks tehakse hindamine mitme ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohase kumulatiivse tingimuse alusel, tagamaks, et meede toob kasu majandustegevusele, mida sellega soovitakse hõlbustada, ega mõjuta kaubandustingimusi ebasoovitaval määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

Riigiabi kaudu antava avaliku sektori toetuse kavandamisel palutakse ettevõtjatel, kes soovivad taotleda IPFi või OEFi staatust, ning asjaomastel liikmesriikidel teatada nende kahe protsessi algatamisest komisjonile ühel ja samal ajal.

Ühtlasi, kui riigiabi menetlus on juba alanud või lõpule viidud, soovitatakse IPFi ja OEFi staatuse taotlejatel esitada vastav taotlus võimalikult kiiresti ning märkida taotlusvormile asjakohane viide riigiabile. Kui IPFi või OEFi staatuse taotlejatel on asjakohased dokumendid, mille teavitav liikmesriik on riigiabi menetluse käigus esitanud, ja neil on selliste dokumentide kasutamiseks seaduslikud õigused, kutsuvad komisjoni talitused selliseid ettevõtjaid üles selliseid lisadokumente ja kirjeldusi taaskasutama IPFi ja OEFi staatuse taotluses (vt ka punkt III.2). Samamoodi võivad IPFi või OEFi staatuse taotlejad kokkuleppel liikmesriigiga ja tema kaudu võimalikult suures ulatuses taaskasutada IPFi ja OEFi staatuse taotluse raames esitatud dokumente ka riigiabi menetluse jaoks. Võimaluse korral tehakse need kaks menetlust ja vastavad hindamised paralleelselt. Asjaomased komisjoni talitused suhtlevad üksteisega tihedalt, et parimal viisil koordineerida vastavust IPFi ja OEFi kriteeriumidele, kiirendada otsuste tegemist ning vältida lisakoormuse tekitamist taotlejatele. Komisjoni asjaomased talitused püüavad ühtlasi teha otsused ühel ajal, kuid ajakava sõltub nii taotleja kui ka liikmesriigi (liikmesriikide) esitatud andmete terviklikkusest ning iga uuritava üksikjuhtumi asjaoludest.

B. Taotlemiseelne etapp

Komisjoni kogemused riigiabi menetlemises näitavad teavitamise eelsete kontaktide (13) lisaväärtust, mis võimaldab komisjoni talitusel ja teavitaval liikmesriigil (14) enne teavitamist mitteametlikult ja konfidentsiaalselt arutada kavandatava projekti õiguslikke ja majanduslikke aspekte ning seeläbi parandada teatiste kvaliteeti ja täielikkust. Seda silmas pidades võivad liikmesriik ja komisjoni talitus koos välja töötada konstruktiivsed ettepanekud kavandatud meetme problemaatiliste aspektide lahendamiseks. See etapp annab võimaluse kiirendada teatiste menetlemist pärast nende ametlikku esitamist komisjonile. Komisjon leiab, et neid kaalutlusi saab mutatis mutandis kohaldada ka IPFi või OEFi staatuse taotlemise menetluse suhtes „taotlemiseelse etapina“.

Taotlemiseelne etapp annab taotlejale võimaluse pidada nõu komisjoniga ja saada juhiseid selle kohta, kuidas tagada kogu nõutud teabe esitamine. Edukas taotlusemiseelne etapp parandab ka arusaamist kõigist kavandatud projektist tulenevatest sisulistest küsimustest. Tuleb rõhutada, et taotlemiseelne etapp ei ole kohustuslik. Ettevõtted võiksid kaaluda taotlemiseelset etappi, eriti kui nende projektidel on konkreetsed elemendid või iseärasused, mille puhul oleks kasu eelnevatest mitteametlikest aruteludest komisjoni talitustega.

Selleks et taotlemiseelne etapp oleks konstruktiivne ja tõhus, on taotleja huvides esitada komisjoni talitusele teave, mida too vajab kavandatava projekti hindamiseks, kasutades taotlusvormi mustandit. Taotluse kiire menetlemise hõlbustamiseks eelistatakse koosolekutele üldiselt muid taotlemiseelseid kontakte, nagu e-kirjad, konverentsikõned jne.

Taotlemiseelsed kontaktid ei tohiks kesta kauem kui kaks kuud ning neid korraldatakse rangelt konfidentsiaalselt, et komisjoni talitus saaks anda mittesiduvaid ja mitteametlikke suuniseid eesmärgiga lihtsustada ametlikku taotlusprotsessi.

Seepärast ei esita komisjon selles etapis ametlikku hinnangut. Eelkõige ei eeldata, et ettevõtjad võtaksid endale kohustuse täita IPFi ja OEFi staatusega seotud kohustusi.

4. IPFi ja OEFi staatusest tulenevad kohustused

Lisaks kohustustele, mis on võetud selleks, et taotleda IPFi või OEFi staatust (mille tegelikku täitmist jälgib komisjon, vt täpsemalt III jagu), peavad ettevõtjad, kes saavad IPFi või OEFi staatuse, järgima kiibimääruse artiklit 26. Selles artiklis on sätestatud, et „ Kui kriisietapp aktiveeritakse vastavalt artiklile 23, võib komisjon kohustada integreeritud tootmisrajatisi ja ELi avatud pooljuhitehaseid võtma vastu ja prioriseerima kriisi korral olulisi tooteid (edaspidi „prioriteetne tellimus“) “.

Nii kriisietapi aktiveerimine kui ka prioriteetsete tellimuste kohaldamine viimase abinõuna sõltub väga konkreetsetest kriteeriumidest ja tingimustest, mis tagavad nende vajalikkuse ja proportsionaalsuse.

A. Kriisietapp

Pooljuhtide kriisi etapp tuleks käivitada siis, kui sellise kriisi olemasolu kohta on konkreetseid, tõsiseid ja usaldusväärseid tõendeid. Pooljuhtide kriisiga on tegemist siis, kui ELis esineb pooljuhtide tarnes tõsiseid häireid või pooljuhtidega kauplemisel tõsiseid takistusi, mis viivad pooljuhtide, vahetoodete või toor- või töödeldud materjalide märkimisväärse nappuseni, ning kui selline märkimisväärne nappus takistab elutähtsates sektorites (15) kasutatavate oluliste toodete, näiteks meditsiini- ja diagnostikaseadmete tarnimist, parandamist ja hooldust sellises ulatuses, et sellega kaasneb kahjulik mõju elutähtsate sektorite toimimisele tulenevalt nende mõjust ELi ühiskonnale, majandusele ja julgeolekule. Kriis kuulutatakse välja nõukogu rakendusaktiga. Kui algatatakse kriisietapp ja kui see on vajalik pooljuhtide kriisi lahendamiseks ELis, võib komisjonil erandkorras võtta teatavaid erakorralisi meetmeid, mis sisalduvad kiibimääruses sätestatud hädaabimeetmetes. Iga meetme rakendamine toimub pärast dialoogi Euroopa pooljuhtide nõukojaga (16) ning sellises ulatuses, mis on vajalik, asjakohane ja proportsionaalne ning kooskõlas ELi rahvusvaheliste kohustustega.

Hädaabimeetmed koosnevad mitmest vahendist:

—

teabenõuded (artikkel 25): selleks et parandada arusaamist tarneahela häiretest ja võimaldada kriisile reageerimiseks otsuste tegemist, antakse kiibimäärusega komisjonile õigus esitada kohustuslikke teabenõudeid tootmisvõimekuse ja tootmisvõimsuse ning jooksvate esmaste häirete kohta ning muude olemasolevate andmete kohta, mis on vajalikud kriisi olemuse hindamiseks või võimalike leevendamis- või kiireloomuliste meetmete kindlakstegemiseks ja hindamiseks,

—	prioriteetsed tellimused (artikkel 26): vt punkt B,

—	ühisostmine (artikkel 27): täiendava meetmena, millega tagatakse vahendite eraldamine prioriteetsetele valdkondadele, on kiibimäärusega ette nähtud raamistik kriisi korral oluliste toodete ühisostmiseks.

Lisaks võib Euroopa pooljuhtide nõukoda anda nõu vajaduse kohta kehtestada kaitsemeetmed (nt ekspordiload) vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/479 (17).

B. Prioriteetsed tellimused

Selleks et leida meetmeid, mis tagaksid ELis nappuse ajal vahendite asjakohase eraldamise eriti haavatavatele elutähtsatele sektoritele, on kiibimäärusega ette nähtud IPFide ja OEFide prioriteetse tellimuse kohustus. See prioriteetse tellimuse kohustus hõlmab täitmisele pööratavat kohustust võtta vastu ja prioriseerida kriisi korral oluliste toodete tellimusi.

Selle kohustuse võib asjakohasel juhul kehtestada teistele pooljuhtide ettevõtjatele, kes on nõustunud sellise võimalusega avaliku sektori toetuse saamise kontekstis. Lisaks on artikli 26 lõike 3 kohaselt ELis asutatud pooljuhtide ettevõtja kohustatud teavitama komisjoni, kui tema suhtes kohaldatakse kolmanda riigi prioriteetse tellimuse meedet. Kui see kohustus mõjutab märkimisväärselt teatavate elutähtsate sektorite toimimist, võib komisjon kohustada kõnealust ettevõtjat võtma vastu ja käsitlema prioriteetsena kriisi korral oluliste toodete tellimusi, kui see on vajalik ja proportsionaalne.

Prioriteetsed tellimused piirduvad tarnete saajatega, kes kasutavad pooljuhte elutähtsates sektorites, ja ettevõtjatega, kes teevad tarneid elutähtsatele sektoritele, mille tegevus on häiritud või mille puhul on olemas tegevuse häirete oht, ning kes, olles võtnud asjakohaseid riskimaandamismeetmeid, ei suuda ära hoida või leevendada puudujääkide mõju. Komisjon võib nõuda, et toetusesaaja tõendaks seda asjakohaste tõenditega.

Selle kohustuse saab kehtestada konkreetsele ettevõtjale adresseeritud komisjoni otsusega pärast juhtumi konkreetsete asjaolude hindamist ning üksnes juhul, kui see on vajalik ja proportsionaalne, võttes arvesse ettevõtja õiguspäraseid eesmärke ning tootmisjärjekorra muutmiseks vajalikke kulusid ja jõupingutusi. Komisjoni otsuses täpsustatakse toode, kogus ja tähtaeg. Iga selline tellimus tuleb esitada õiglase ja mõistliku hinnaga. Ettevõtjad, kes täidavad prioriteetset tellimust, saavad omakorda vastutuskaitse sellise tellimuse täitmiseks vajaliku lepinguliste kohustuste rikkumise eest. Komisjon võtab vastu rakendusakti, millega kehtestatakse prioriteetsete tellimuste toimimiseks vajalik praktiline ja tegevuskord (artikli 26 lõige 8).

Kiibimääruse artikli 26 lõikes 6 on sätestatud, et „Enne prioriteetsete tellimuste esitamist [---] annab komisjon eeldatavale prioriteetse tellimuse saajale võimaluse esitada oma seisukohad tellimuse teostatavuse ja üksikasjade kohta. Komisjon ei esita prioriteetset tellimust, kui:

(a)	ettevõtja ei suuda täita prioriteetset tellimust ebapiisava tootmisvõimekuse või tootmisvõimsuse tõttu või tehnilistel põhjustel, isegi tellimuse eeliskohtlemise korral;

(b)	tellimuse vastuvõtmine tooks kaasa ebamõistliku majandusliku koormuse ja tooks ettevõtjale kaasa erilised raskused, sealhulgas talitluspidevusega seotud märkimisväärse riski.

Kui taotleja on saanud IPFi või OEFi staatuse, on ta õiguslikult kohustatud järgima sätteid, mis on seotud tellimuste prioriseerimisega kriisi ajal vastavalt kiibimäärusele. Komisjon palub ettevõtjatel seda kohustust taotlemismenetluse käigus selgesõnaliselt kinnitada.

III. Integreeritud tootmisrajatise või ELi avatud pooljuhitehase staatuse saamise taotlus

Järgmine osa sisaldab mitmeid küsimusi ja vastuseid (vastavalt kiibimääruse artiklile 15), milles antakse taotlejatele juhiseid taotlusprotsessi, nõutavate dokumentide ja asjakohase vormi kohta, täiendades nii taotlusvormi ja IV jaos esitatud kontrollnimekirja.

Käesolevates suunistes tuginetakse komisjoni talituste lisanduvatele kogemustele seoses taotlustega kiibimääruse kohase IPFi või OEFi staatuse saamiseks. Suunistes võetakse arvesse Euroopa Kohtu ja Üldkohtu kohtupraktikat. Komisjon võib käesolevad suunised läbi vaadata, võttes arvesse edasist arengut ja muutuvaid arusaamu.

IPFi või OEFi staatuse taotluste analüüs ei piira kiibimääruse tõlgendamist Euroopa Kohtu või Üldkohtu poolt. Komisjon kohustub käsitlema mis tahes teavet, mida ta võib IPFi või OEFina tunnustamise taotluses saada, kõige suurema konfidentsiaalsusega ning kasutama sellist teavet, mille suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 339 ja komisjoni sisereeglitele andmete turvalise käitlemise kohta (eelkõige komisjoni otsusele (EL, Euratom) 2015/443 (18)), üksnes kiibimääruse kohaldamisel.

1. Kes saab taotleda IPFi ja OEFi staatust?

Kiibimääruse artikli 15 lõikes 1 on sätestatud, et „ Iga ettevõtja või ettevõtjate konsortsium võib esitada komisjonile taotluse , et saada projektile integreeritud tootmisrajatise või ELi avatud pooljuhitehase staatus.“ Staatuse saamiseks peavad siiski olema täidetud mõned kriteeriumid (vt vastus küsimusele 2).

2. Milliseid nõudeid komisjon taotluse hindamisel arvesse võtab?

Taotluse hindamisel kontrollib komisjon, kas allpool loetletud nõuded on täidetud ja dokumendid esitatud.

NB! Riigiabi loamenetluse raames esitatud dokumendid on kasulikud ka IPFi või OEFi staatuse taotluste hindamisel. IPFi ja OEFi staatuse taotlejaid, kes on juba osalised riigiabi menetluses või on selle lõpetanud, kutsutakse üles märkima taotlusvormile asjakohane viide riigiabile. Kui IPFi või OEFi staatuse taotlejatel on asjakohased dokumendid, mille teavitav liikmesriik on riigiabi menetluse käigus esitanud, ja neil on selliste dokumentide kasutamiseks seaduslikud õigused, kutsuvad komisjoni talitused selliseid ettevõtjaid üles selliseid lisadokumente ja kirjeldusi taaskasutama IPFi ja OEFi staatuse taotluses. Teise võimalusena võivad taotlust esitavad ettevõtjad esitada teavitava liikmesriigi loa, et mõningaid riigiabist teatamise raames esitatud dokumente võib kasutada ka taotlusprotsessis. Selliseid konkreetselt nimetatud dokumente ei ole vaja uuesti esitada. Samamoodi võivad IPFi või OEFi staatuse taotlejad kokkuleppel liikmesriigiga ja tema kaudu võimalikult suures ulatuses taaskasutada IPFi ja OEFi staatuse taotluse raames esitatud dokumente ka riigiabi menetluse jaoks. See kehtib kõigi IPFi ja OEFi staatuse taotluses hinnatavate kriteeriumide kohta, kui riigiabi menetluses kasutatud dokumente ja kirjeldusi saab kasutada vastavuse tõendamiseks allpool nimetatud kriteeriumidele ja nõuetele. Vastasel korral tuleb esitada uued dokumendid ja tõendid või asjakohased lisamaterjalid.

A. Esimesed omalaadsed rajatised

Komisjon käsitleb kõigepealt esimese omalaadse rajatise olemust (taotlusvormi punkt 1), nagu on sätestatud kiibimääruse artikli 13 lõikes 2 või artikli 14 lõikes 2.

Taotlejal palutakse kirjeldada projekti vastavalt mõistele „esimene omalaadne“. Kui teatatud riigiabi otsusega on juba tunnustatud rajatist esimese omalaadsena, eeldatakse seda tunnustamist ka kiibimääruse kohases menetluses. Eelkõige peaks taotleja tooma välja innovatsioonielemendi(d), mida rajatise tootmisprotsessi või lõpptoote abil tuuakse siseturule ning mida ei ole veel ELis olemas või kavandatud. Taotleja peaks selgitama, kuidas tema projekt erineb olemasolevatest rajatistest ja – temale teadaolevalt – kavandatud projektidest ELis (avaliku sektori toetusega või ilma).

Taotleja peaks esitama avalikest allikatest pärit tõendid või turuteadmised mis tahes olemasolevate või kavandatavate rajatiste kohta, milles on kasutusel sarnane tehnoloogia, ning selgitama üksikasjalikult, kuidas need erinevad taotluse esemeks oleva rajatise omast.

Selgitus ei tohiks olla pikem kui 5 000 tähemärki (ligikaudu kolm lehekülge). Lisadokumendid võib üles laadida S-CIRCABC kausta „01-First-of-a-kind“.

Dokumendid, mis võivad olla asjakohased rajatise tunnustamisel „esimese omalaadsena“, hõlmavad turu-uuringuid ja aruandeid rajatise äritegevuse ja toodete kohta, projektide sisedokumente ja/või dokumente, mida juhatus kasutab sisemiseks otsusetegemiseks. Vt ka käesolevate suuniste II jagu.

B. Kohustus täita kiibimääruse artikli 13 lõikes 3 või artikli 14 lõikes 3 sätestatud kriteeriume.

Teiseks palub komisjon taotlejal taotlusvormi punktis 2 võtta kohustus järgida IPFi või OEFi kriteeriume, mis on sätestatud vastavalt kiibimääruse artikli 13 lõikes 3 ja artikli 14 lõikes 3. Kriteeriumid on järgmised.

(a)

Positiivne mõju (taotlusvormi punkt 2.1): ettevõtja peab näitama, et loomisel on selge positiivne mõju pooljuhtide väärtusahelale ELis koos ülekanduva mõjuga väljaspool asjaomast ettevõtjat või liikmesriiki keskpikas ja pikas perspektiivis, et tagada pooljuhiökosüsteemi varustuskindlus ja toimepidevus, sealhulgas idufirmade ja VKEde kasv, ning aidata kaasa ELi rohe- ja digipöördele.

Selgitus ei tohiks olla pikem kui 5 000 tähemärki (ligikaudu kolm lehekülge).

Võimalikku ülekanduvat mõju kaalutakse igal üksikjuhul eraldi.

Kiibimääruse põhjenduses 34 on kirjeldatud mitmesuguseid positiivset mõju avaldavaid meetmeid, mida taotleja võib võtta selleks, et tema rajatis liigituks IPFiks või OEFiks. Näiteks:

—	tootmisrajatistele turuhinnaga juurdepääsu võimaldamine kolmandatele isikutele;

—	protsessi projekteerimise komplektide andmine väiksematele projekteerimisettevõtetele või virtuaalsele projekteerimisplatvormile (kiibimääruse artikkel 5);

—	teadus- ja arendustegevuse tulemuste levitamine;

—	osalemine teaduskoostöös Euroopa ülikoolide ja uurimisinstituutidega;

—	koostöö riiklike ametiasutuste või haridus- ja kutseõppeasutustega, et aidata kaasa oskuste arendamisele;

—	panustamine kogu ELi hõlmavatesse teadusprojektidesse;

—	sihtotstarbeliste toetusvõimaluste pakkumine idufirmadele ja VKEdele.

Üheks näitajaks, mis osutab, et IPFil või OEFil on selge positiivne mõju pooljuhtide väärtusahelale ELis, tuleks pidada mõju mitmele liikmesriigile, sealhulgas seoses ühtekuuluvuseesmärkidega.

Ainult ELi avatud pooljuhitehaste puhul (19): komisjon võtab arvesse seda, mil määral pakub taotleja piisava nõudluse korral alg- ja/või lõppfaasi tootmisvõimsust ettevõtjatele, kes ei ole rajatisega seotud.

(b)

Kinnitus selle kohta, et tema suhtes ei kohaldata ekstraterritoriaalselt kolmandate riikide avaliku teenindamise kohustusi (taotlusvormi punkt 2.2): taotlejal palutakse kinnitada, et tema suhtes ei kohaldata ekstraterritoriaalselt kolmandate riikide kehtestatud avaliku teenindamise kohustusi, mis võiksid kahjustada nende võimet kasutada oma taristut, tarkvara, teenuseid, rajatisi, varasid, ressursse, intellektuaalomandit või oskusteavet, mis on vajalikud kiibimääruse kohaste prioriteetsete tellimuste täitmiseks. Lisaks kohustub taotleja komisjoni sellise kohustuse tekkimisest teavitama.

Kui IPFi või OEFi suhtes võib eelduste kohaselt kehtida kolmanda riigi avaliku teenindamise kohustus ja sellele vasturääkiv kohustus komisjonilt, palutakse rajatisel korraldada ja järjestada oma tootmisvõimsus nii, et oleks tagatud komisjoni kehtestatud kohustuste täitmine.

Sellise kinnituse võib anda näiteks kirjaliku avaldusega ja see peaks sisaldama kohustust teavitada komisjoni, kui nimetatud juhtum esineb.

NB! Selgitus ei tohiks olla pikem kui 5 000 tähemärki (ligikaudu kolm lehekülge).

Tõend selle kohta, et ettevõtja suhtes ei kohaldata eksterritoriaalselt kolmandate riikide avaliku teenindamise kohustusi, tuleks üles laadida S-CIRCABC kausta „02-IPF-OEF compliance criteria“.

Kohustused, millest tuleb komisjonile teatada, on muud prioriteetsed tellimused, mille ettevõtja on vastu võtnud kolmandatest riikidest, või mis tahes seaduse või lepinguga ettevõtjale pandud kohustused osutada avalikku teenust kolmandale riigile, mille tõttu võib sattuda ohtu ettevõtja suutlikkus täita kiibimäärusest tulenevaid kohustusi.

(c)

Investeerimine jätkuvasse innovatsiooni (taotlusvormi punkt 2.3): ettevõtjalt nõutakse, et ta kohustuks jätkama innovatsiooni, et saavutada konkreetseid edusamme pooljuhitehnoloogias või valmistada ette järgmise põlvkonna tehnoloogiaid.

NB! Selgitus ei tohiks olla pikem kui 5 000 tähemärki (ligikaudu kolm lehekülge).

Selline kohustus võib hõlmata näiteks kiibimääruse esimese samba rakendamisele kaasaaitamist, pakkudes teadmisi ja oskusi katseliinide ettevalmistamiseks, hoolikaks jälgimiseks ja arendamiseks. Kohustus võib olla ka eeltootmisrajatise paigaldamine nende rajatistesse, et kanda katseliini tulemused üle laborist (nt teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioon) tehasesse. Kohustuse täitmine võib väljenduda kavas investeerida arenenumatesse tehnoloogiasõlmedesse (nt andmetöötlusvõimsuse ja energiatõhususe parandamine), katseliinide ettevalmistamises, eeltootmisrajatiste paigaldamises jne. Taotleja peaks selgitama, kuidas rajatise abil tuuakse ELi innovatsiooni ning tehakse konkreetseid edusamme pooljuhitehnoloogias ja/või järgmise põlvkonna tehnoloogiate ja kiipide ettevalmistamisel.

On tähtis, et ettevõtja näitaks, kuidas ta kavatseb pakkuda jätkuvat innovatsiooni (näiteks loetledes investeeringuid teadus- ja arendustegevusse aastate kaupa või seades konkreetsed vahe-eesmärgid uute tipptasemel kiipide ja toodete turule laskmiseks). Kiibimäärusega ei kehtestata konkreetseid peamisi tulemusnäitajaid jätkuva innovatsiooni mõõtmiseks, kuid taotlust esitav ettevõtja peab kasutama selgeid innovatsiooniparameetreid, et eristada jätkuvat innovatsiooni igapäevasest äritegevusest.

(d)

Kavatsus investeerida haridusse ja oskustesse (taotlusvormi punkt 2.4): taotleja peab selgitama, kuidas tema projekt konkreetselt toetab ELi talendivõrgustikku haridus- ja oskustepõhise koolituse arendamise ja kasutuselevõtu ning kvalifitseeritud ja oskustega tööjõu suurendamise kaudu.

NB! Selgitus ei tohiks olla pikem kui 5 000 tähemärki (ligikaudu kolm lehekülge).

Lisamaterjalid tuleks üles laadida S-CIRCABC kausta „02-IPF-OEF compliance criteria“.

Taotleja peaks mainima kavandatud haridus- ja oskustepõhiseid koolituskursusi, mille eesmärk on suurendada kvalifitseeritud töötajate arvu ELis. Taotleja peaks selgitama, kuidas ta eristab tavapäraseid tööjõu koolituskursusi tegevustest, mille eesmärk on omandada töötajaid, kelle oskused on ELi pooljuhisektori jaoks kõige asjakohasemad ja vajalikumad.

Näiteks võiks taotleja anda lähemat teavet kavatsuse kohta teha koostööd mõne tehnikakõrgkooliga, et suurendada pooljuhisektori nähtavust ja üliõpilaste huvi sealsete töökohtade vastu. Lisaks võib taotleja mainida partnerlussuhteid tehnoloogiliste uurimiskeskuste ekspertidega. Taotleja võib tutvustada ka kaasamisprogramme, seminare ja koolitusi, mille eesmärk on anda praegustele töötajatele tulevikus vajalikud oskused. Näiteks võib suureneda nõudlus digi- ja analüüsioskuste järele võrreldes inseneritöö ja tootmisega. Kasulik võib olla ka andekate töötajate karjääri edendamise mainimine.

C. Äriplaan (kiibimääruse artikli 15 lõike 2 punkt b)

Kolmandaks peab taotlus võimaldama komisjonil mõista ettevõtja äriplaani, milles hinnatakse rajatise rahalist ja tehnilist elujõulisust (taotlusvormi punkt 3). Äriplaan peab hõlmama rajatise kogu kasutusiga, sealhulgas teavet mis tahes avaliku sektori rahastuse kohta, mida kavatsetakse saada selle liikmesriigi valitsuselt või riigi omanduses olevatelt ettevõtetelt, kus rajatis asub, või muudelt (ka ELi-välistelt) riikidelt.

Komisjon ei anna suuniseid nende dokumentide konkreetse vormi kohta. Dokumentide sisu peaks olema selge ja kokkuvõtlik.

NB! Selgitus ei tohiks olla pikem kui 15 000 tähemärki (st kuni 10 lehekülge).

Lisamaterjalid tuleks üles laadida S-CIRCABC kausta „03-Business plan“.

Siin esitatud teavet kasutatakse üksnes kiibimääruse kohaldamisel ja selle suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 339 ning komisjoni sise-eeskirjadele andmete turvalise käitlemise kohta, eelkõige komisjoni otsusele (EL, Euratom) 2015/443.

D. Taotleja kogemust tõendavad dokumendid (kiibimääruse artikli 15 lõike 2 punkt c)

Neljandaks peab taotlus võimaldama komisjonil hinnata taotleja kogemusi sarnaste rajatiste paigaldamisel ja käitamisel (taotlusvormi punkt 4). Seda saab tõendada eelmiste aastate tegevusaruannete esitamisega või projektirühma ja asjakohaste kogemuste kirjeldusega sarnaste projektide haldamisel ja/või sarnaste rajatiste käitamisel. Kui tegevusaruanded puuduvad, soovitab komisjon luua taotluse jaoks eraldi aruande, mille kinnitab seaduslik esindaja.

Eespool nimetatud dokument tuleks üles laadida S-CIRCABC kausta „04-Proven experience“.

E. Dokument, mis tõendab rajatise tulevase asukoha liikmesriigi või liikmesriikide valmisolekut toetada sellise rajatise loomist (kiibimääruse artikli 15 lõike 2 punkt d)

Viiendaks peab taotlus võimaldama komisjonil kontrollida, kas taotleja esitab asjakohase lisadokumendi, mis tõendab selle liikmesriigi või nende liikmesriikide, kus taotleja kavatseb oma rajatise luua, valmisolekut toetada sellise rajatise loomist (taotlusvormi punkt 5).

See dokument võib olla liikmesriigi kiri (nt asjaomaselt pädevalt ministrilt) või liikmesriigi esialgne otsus toetada (rahaliselt, halduslikult ja/või muul viisil) taotleja rajatise loomist.

Liikmesriigi abstraktne kavatsus toetada kavandatava rajatisega sarnaseid rajatisi ei ole piisav tõend. Liikmesriigi toetus võib, kuid ei pea hõlmama rahalist toetust.

Dokument tuleks üles laadida S-CIRCABC kausta „05-Member State support“.

F. Intellektuaalomandi põhimõtete ja kavade olemasolu (kiibimääruse artikli 15 lõike 2 punkt e)

Uuenduslikud kõrgtehnoloogiaettevõtjad puutuvad üha enam kokku ka ELi seest, eelkõige aga väljastpoolt ELi lähtuva konfidentsiaalse teabe, ärisaladuste ja kaitstud andmete omastamisega, nagu intellektuaalomandi vargus, loata kopeerimine, sunniviisiline tehnosiire, tööstusspionaaž või konfidentsiaalsusnõuete rikkumine. Viimase aja suundumused, nagu allhangete sagenemine, üleilmsete väärtusahelate pikenemine ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise kasv, on sellist ohtu suurendanud. Konfidentsiaalse teabe, ärisaladuste või kaitstud andmete ebaseaduslik omandamine, kasutamine või avalikustamine vähendab ettevõtjate võimalusi innovatsioonialastest jõupingutustest esimese turuletulijana tulu saada.

Taotleja peab (vt taotlusvormi punkt 6) tõendama, et on olemas asjakohased tegevuspõhimõtted, sealhulgas tehniline kaitse ja rakendusmeetmed, mille eesmärk on:

(a)	tagada avalikustamata teabe kaitse;

(b)

tagada intellektuaalomandi õiguste kaitse, eelkõige selleks, et vältida ärisaladuste loata avalikustamist või kujunemisjärgus tehnoloogiat käsitleva tundliku teabe leket.

Taotleja võib esitada näiteks ettevõtte sise-eeskirjad või juhendid töötajatele, intellektuaalomandi omanike ja tarnijate, nt tootmisettevõtete vahelised lepingud, vastavussertifikaadid või tööstusharu tegevusjuhised, olenemata sellest, kas need on vabatahtlikud või kohustuslikud.

Eelistatav on, et ettevõtja kehtivad tegevuspõhimõtted oleksid kirjutatud lihtsas sõnastuses ning selgelt ja kokkuvõtlikult koos täpselt piiritletud meetmetega. Meetmetes tuleks selgelt näidata, kuidas järgitakse ettevõtte tegevuspõhimõtete juhiseid teabe, andmete ja intellektuaalomandi õiguste nõuetekohaseks kaitsmiseks.

Dokumendid, mis tõendavad nende kahe aspekti kaitset, tuleks üles laadida S-CIRCABC kausta „06-Protection of sensitive information“.

G. Kohustus prioriseerida tellimusi kriisi korral (kiibimääruse artikkel 26)

Ettevõtja, kes on saanud IPFi või OEFi staatuse, on õiguslikult kohustatud järgima kiibimääruse sätteid, mis on seotud tellimuste prioriseerimisega kriisi korral. Taotlusmenetluse korral palutakse ettevõtjatel taotlusvormi punktis 2.2 sõnaselgelt kinnitada, et nad on võtnud teadmiseks kohustuse, mis tuleneb IPFi ja OEFi staatusest seoses prioriteetsete tellimustega, nagu on kirjeldatud kiibimääruse artiklis 26.

3. Millist menetlust komisjon taotluste hindamisel järgib?

Kooskõlas kiibimääruse artikliga 15 hindab komisjon taotlust õiglase ja läbipaistva protsessi käigus, lähtudes teisele küsimusele antud vastuses nimetatud kriteeriumidest ja näidetest ning järgides kiibimääruse artiklis 15 kirjeldatud menetlust. Hindamine on jagatud nelja etappi, nagu on kirjeldatud allpool. Iga etapi jaoks määratud ajakavas võetakse arvesse asjaolu, et komisjon peab menetlema taotlust ja võtma vastu otsuse kuue kuu jooksul alates täieliku taotluse saamisest. Mittetäielik taotlus võib menetluse mis tahes etapis põhjustada viivitusi taotlusprotsessis.

A. Taotluse vastuvõtt ja esimese tasandi hindamine (veebivormi kontroll)

Futuriumi platvormi kaudu saavad ettevõtjad näidata üles huvi saada IPFi või OEFi staatus, täites veebivormi oma andmetega ning rajatise ja projekti lühikirjeldusega (üksikasjalikum teave on esitatud lisas). Niipea kui taotlus on esitatud, saab taotleja Futuriumi platvormilt automaatse teate ja samuti teavitatakse komisjoni.

Kui taotlejat on teavitatud, hakkab komisjon kontrollima, kas veebivorm on nõuetekohaselt täidetud. Menetluse selles etapis võib komisjon võtta ettevõtjaga ühendust, kasutades veebivormil esitatud e-posti aadressi, ja küsida vajaduse korral täiendavaid üksikasju või teavet.

Kui komisjon on kontrollinud taotleja isikusamasust ja kavatsust, kutsutakse taotleja Futuriumis asuvasse alarühma, mis on kättesaadav ainult temale ja komisjonile. Selles alarühmas annab komisjon taotlejale teavet ja jagab linki turvatud platvormile S-CIRCABC, kus taotleja saab jätkata IPFi või OEFi staatuse taotlemist. S-CIRCABCs palutakse taotlejal üles laadida täidetud taotlusvorm ja sellekohased lisadokumendid.

Pärast seda, kui taotleja on üles laadinud kõik vajalikud dokumendid ja tõendid, kinnitab komisjon Futuriumi alarühma kaudu, et taotlus on täielik ja jõuab nüüd teisele hindamistasandile.

Allpool esitatud tähtajad on näitlikud ja põhinevad hinnangulisel ajal, mis kulub taotluse hindamiseks menetluse igas etapis.

—	Vastuvõtmise ja esimese tasandi hindamise etapp peaks kestma kaks nädalat.

B. Teise tasandi hindamine (taotluse täielikkus)

Selles etapis hindab komisjon, kas kõik dokumendid on lisatud ja tehniliselt loetavad. Kui komisjon leiab, et taotluses esitatud teave ei ole täielik, palub ta Futuriumi alarühmas taotlejal esitada põhjendamatu viivituseta taotluse täiendamiseks vajalikku lisateavet.

—	Kui komisjon leiab, et taotlus on täielik ning sisaldab kõiki asjakohaseid dokumente ja teavet, teavitab ta kahe nädala jooksul taotlejat Futuriumi alarühma kaudu kolmandale ja viimasele hindamistasandile jõudmisest.

C. Kolmanda tasandi hindamine (vastavus IPFi ja OEFi staatuse kriteeriumidele)

Kolmanda tasandi hindamise käigus võetakse arvesse vastavust IPFi või OEFi staatuse kriteeriumidele ja projekti elujõulisust, nagu on selgitatud vastuses teisele küsimusele. Viimase puhul hindab komisjon äriplaani, mis tõendab projekti rahalist elujõulisust, taotleja kogemusi tõendavaid dokumente ning kirja või dokumenti, mis tõendab rajatise tulevase asukoha liikmesriigi või liikmesriikide valmisolekut toetada sellise rajatise loomist. Need dokumendid võimaldavad komisjonil omistada staatuse projektidele, mille eduväljavaade on tõendatud.

—	Kolmanda tasandi hindamine võib kesta kolm kuni neli kuud kuuest, sõltuvalt sellest, kui keerukas esitatud projekt on ja kas seda on varem riigiabimenetluse raames hinnatud.

D. Euroopa pooljuhtide nõukoja nõuanded ja otsus

Pärast hindamise lõpuleviimist konsulteerib komisjon Euroopa pooljuhtide nõukojaga, tuginedes taotleja esitatud mittekonfidentsiaalsele teabele ning kooskõlas komisjoni kasutatava infoturberaamistiku ja kõigi konfidentsiaalsusnormidega (vt allpool).

Võttes arvesse Euroopa pooljuhtide nõukoja seisukohti, viib komisjon hindamise lõpule ja teavitab taotlejat otsusest e-posti teel. Otsus avaldatakse hiljem ka Futuriumis. Otsuse avalikust versioonist jäetakse välja kõik viited konfidentsiaalsele teabele.

Komisjoni otsuses on kirjas antud staatus (IPF või OEF) ja selle kestus projekti eeldatava kestuse alusel.

—	Otsus tehakse hiljemalt kuus kuud pärast täieliku taotluse saamist (vt ka teise astme hindamine).

Joonis 1

IPFi ja OEFi staatuse taotluste hindamise protsess

4. Kas komisjon jälgib projekti rakendamist pärast IPFi või OEFi staatuse andmist?

Komisjon jälgib IPFi või OEFi loomisel ja käitamisel tehtud edusamme. Eelkõige võib komisjon nõuda, et ettevõtja esitaks (igal aastal või muu sagedusega, sõltuvalt projekti kogukestusest) aruande, milles kirjeldatakse üksikasjalikult projekti edenemist ning nende oluliste kriteeriumide ja kohustuste jätkuvat täitmist, mille alusel IPFi või OEFi staatus anti. Komisjon teavitab S-CIRCABC kaudu korrapäraselt ka Euroopa pooljuhtide nõukoda.

A. Staatuse muutmine

Rajatise käitaja taotletud muudatused

Kui see on ettenägematute väliste asjaolude ilmnemisel nõuetekohaselt põhjendatud, võib rajatise käitaja, kes on saanud IPFi või OEFi staatuse, esitada komisjonile (Futuriumi alarühma kaudu ja vajaduse korral S-CIRCABCsse üles laaditud tõendite kaudu) põhjendatud taotluse vaadata läbi staatuse kestus või muuta rakenduskavasid seoses nõuetele vastavusega. Komisjon hindab põhjendust ja/või väliseid asjaolusid igal üksikjuhul eraldi. Komisjon võib muuta esialgse otsusega antud staatuse kestust või kiita heaks rakenduskavade muutmise.

Komisjoni taotletud muudatused

Kui komisjon leiab, et rajatis ei vasta enam IPFi või OEFi nõuetele, mis on sätestatud kiibimääruse artiklites 13 ja 14, palub ta käitajal esitada märkusi ja pakkuda välja asjakohased meetmed.

B. Staatuse kehtetuks tunnistamine

Komisjon võib IPFi või OEFi staatuse tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistada, kui tunnustus põhines ebaõiget teavet sisaldaval taotlusel või kui rajatis ei vasta vaatamata menetluse lõpetamisele staatuse andmise tingimustele. Enne sellise otsuse tegemist konsulteerib komisjon Euroopa pooljuhtide nõukojaga, esitades kavandatava kehtetuks tunnistamise põhjused.

Rajatise käitajal on õigus vaidlustada komisjoni otsus staatuse kehtetuks tunnistamise kohta. Rajatised, mille staatus on kehtetuks tunnistatud, kaotavad kõik selle staatuse tunnustamisega seotud õigused, mis tulenevad kiibimäärusest. Kiibimääruse artikli 15 lõike 8 kohaselt kohaldatakse selliste rajatiste suhtes siiski jätkuvalt artikli 26 lõikes 1 sätestatud kohustust võtta vastu ja prioriseerida kriisi korral olulisi tooteid (prioriteetseid tellimusi) ajavahemiku jooksul, mis on samaväärne algselt staatuse andmise või läbivaatamise ajal ettenähtud ajavahemikuga, kui kriisietapp on aktiveeritud.

5. Kuidas taotlust elektrooniliselt esitada?

IPFi ja OEFi staatuse taotlejatel palutakse esitada dokumendid elektrooniliste failidena ja eelistatavalt elektroonilisel teel. Käsipost, mis on lubatud ainult erandjuhtudel, tuleks saata lahtiolekuaegadel Futuriumi kontaktlehel märgitud aadressile.

Oma (kavandatud) projekti tunnustamiseks IPFi või OEFina võivad üksikud ettevõtjad või ettevõtjate konsortsium pöörduda otse komisjoni poole kogukonnaplatvormi Futurium kaudu. Futuriumis peaks taotleja täitma veebivormi, mis sisaldab järgmist põhiteavet:

—	ettevõtja nimi ja akronüüm (vajaduse korral);

—	taotluse liik (IPF või OEF);

—	peamine kontaktpunkt (rajatise käitaja või projektijuht);

—	päritoluriik;

—	rajatise liikmesriik või -riigid;

—	ettevõtja ja projekti lühikokkuvõte (kuni 5 000 tähemärki);

—

mittekonfidentsiaalne kokkuvõte rajatisest või selle projektist ja eesmärkidest (kuni 5 000 tähemärki). Kokkuvõte peab olema koostatud selliselt, et see ei sisalda konfidentsiaalset teavet ega ärisaladusi. Seda mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet jagatakse kooskõlas komisjoni infoturberaamistiku ja kõigi konfidentsiaalsusnormidega (vt allpool) Euroopa pooljuhtide nõukojaga, et pidada nõu enne lõpliku otsuse tegemist.

Kui veebivorm on esitatud, saavad komisjon ja taotleja automaatse teate ning komisjon võib alustada veebivormis esitatud teabe kontrollimist. Kui komisjon on taotleja isiku ja kavatsuse kindlaks teinud, loob ta kausta S-CIRCABCs, mis on veebipõhine rakendus, mis võimaldab dokumentide, teabe ja vahendite turvalist jagamist privaatses ruumis. See kaust on nähtav ainult komisjonile ja taotlejale. Selles põhikaustas loob komisjon rea alamkaustasid, ühe iga hindamisetapi jaoks, mida on selgitatud vastuses küsimusele 3. Seejärel kutsub komisjon taotleja Futuriumi alarühma ning annab talle teavet ja materjale taotlusprotsessi järgmiste etappide jaoks. Taotleja saab lingi S-CIRCABC platvormile ning loodud individuaalsetele kaustadele ja alamkaustadele ning taotlusvormi, mis tuleb täita ja üles laadida koos käesolevates suunistes nimetatud lisamaterjaliga. Pärast seda, kui ettevõtja on S-CIRCABCsse üles laadinud kõik asjakohased dokumendid, peaks ta sellest teavitama komisjoni Futuriumi alarühma kaudu.

Reeglina tuleb kõik dokumendid esitada S-CIRCABC kaudu. Dokumente aktsepteeritakse ükskõik millises liidu ametlikus keeles või institutsioonide töökeeles. Taotlejad vastutavad ainuisikuliselt dokumentide sisu eest.

Esmaspäevast neljapäevani enne kella 17.00 Brüsseli aja järgi ning reedel ja komisjoni pühadele eelnevatel päevadel enne kella 16.00 Brüsseli aja järgi esitatud taotlusi töödeldakse samal päeval ja seega loetakse nende kättesaamise kuupäev teatamise kuupäevaks vastavalt varasemale paberdokumentide esitamise tavale. Pärast kella 17.00 või 16.00 saabuvaid taotlusi käsitletakse järgmisel tööpäeval, mis loetakse teatamise kuupäevaks.

Konfidentsiaalsus ja isikuandmed

ELi toimimise lepingu artiklis 339 on sätestatud, et komisjon, ELi institutsioonide liikmed, komiteede liikmed ning ELi ametnikud ja muud teenistujad ei tohi isegi pärast oma ametikohustuste lõppemist avalikustada ametisaladuse pidamise kohustuse alla kuuluvat informatsiooni, iseäranis informatsiooni, mis puudutab ettevõtjaid, nende ärisuhteid või nende kulutuste komponente.

Lisaks võib kiibimääruse (EL) 2023/1781 artikli 32 kohaselt määruse rakendamise käigus saadud teavet kasutada üksnes selle määruse kohaldamiseks ning see on kaitstud asjakohase ELi ja siseriikliku õigusega. Mis puutub käesolevate suuniste kohaldamisalasse, on artikli 15 ning artikli 26 lõike 3 kohaselt saadud teave ametisaladus ning seda kaitstakse ELi institutsioonide suhtes kohaldatavate reeglite ja asjaomase liikmesriigi õigusega, sealhulgas kõnealuste reeglite rikkumise suhtes kohaldatavate sätete käivitamisega.

Kiibimääruses on ühtlasi sätestatud, et komisjon ja liikmesriikide asutused, nende ametnikud, teenistujad ja muud nende asutuste järelevalve all töötavad isikud tagavad oma ülesannete ja tegevuse käigus saadud andmete konfidentsiaalsuse viisil, mis kaitseb eelkõige intellektuaalomandiõigust ja tundlikku äriteavet või ärisaladusi. See kohustus kehtib kõigi liikmesriikide esindajate, vaatlejate, ekspertide ja muude osalejate suhtes, kes osalevad Euroopa pooljuhtide nõukoja istungitel vastavalt artiklile 28, ning pooljuhtide komitee liikmete suhtes vastavalt artikli 38 lõikele 1.

Kui taotlejad usuvad, et nõutava teabe avaldamine või teistsugusel viisil teistele osalistele avalikustamine riivaks nende huve, siis peaksid nad esitama sellise teabe eraldi, kusjuures iga lehekülg peab kandma selget märgistust „ärisaladus“. Taotlejad peaksid ühtlasi selgitama, miks seda teavet ei tohiks avalikustada ega avaldada.

Kõiki taotlusvormil esitatud isikuandmeid (20) töödeldakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrusega (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (21).

IV. Kontrollnimekiri ja IT-vahendid

A. Kontrollnimekiri

IPFi või OEFi staatuse taotlemisel vaadake palun järgmist kontrollnimekirja. NB! Eeltaotluse etapp ei ole kohustuslik (1. meede). Lisaks tuleb enne 2. meetme võtmist ja taotlusvormi täitmist S-CIRCABCs saada komisjonilt positiivne hinnang veebivormile Futuriumis.

Meede

Ülesanne

Vajalik teave

Kontroll.

1.	(VABATAHTLIK) IPFi või OEFi staatuse eeltaotlus

(VABATAHTLIK) Võtke komisjoniga ühendust aadressil CNECT-IPF-OEF@ec.europa.eu

Puudub

2.	IPFi või OEFi staatuse taotlemine – huvi ülesnäitamine

Täitke Futuriumis veebivorm, klõpsates kollasel nupul „Integreeritud tootmisrajatise ja ELi avatud pooljuhitehase taotlus“.

Ettevõtja või konsortsiumi nimi

Projekti akronüüm (vajaduse korral)

Taotluse liik (IPF või OEF)

Rajatise käitaja / projektijuhi ees- ja perekonnanimi, roll, organisatsioon ja e-posti aadress

ELi liikmesriik või -riigid, kus rajatis asub

Ettevõtja/konsortsiumi lühitutvustus (kuni 5 000 tähemärki)

Rajatise või selle projekti ja eesmärkide kokkuvõte (kuni 5 000 tähemärki)

Rajatise või selle projekti ja eesmärkide mittekonfidentsiaalne kokkuvõte (kuni 5 000 tähemärki). Kokkuvõte peab olema koostatud selliselt, et see ei sisalda konfidentsiaalset teavet ega ärisaladusi. Seda kokkuvõtet jagatakse kooskõlas kõigi konfidentsiaalsusnormidega Euroopa pooljuhtide nõukojaga, et pidada nõu enne lõpliku otsuse tegemist.

3.	IPFi või OEFi staatuse taotlemine – vastavus nõuetele

Täitke taotlusvorm ja laadige see PDF-vormingus üles S-CIRCABC kausta „00-application form“.

Palun järgige käesolevates suunistes esitatud juhiseid teksti pikkuse kohta.

Rajatise kirjeldus, lähtudes esimese omalaadse määratlusest, ning selgitus selle kohta, kuidas projekt erineb olemasolevatest ja kavandatud rajatistest, kas avaliku sektori toetusega või ilma, Euroopa Majanduspiirkonnas.

Lisamaterjalid võivad hõlmata järgmist:

—	asjakohased turu-uuringud ja aruanded rajatise äritegevuse ja toodete kohta, projektide sisedokumendid ja/või dokumendid, mida juhatus kasutab siseotsuste tegemiseks jne;

—	lisamaterjalid, mis laaditakse üles S-CIRCABC kausta „01-First-of-a-kind“.

Selgitus rajatise positiivse ja ülekanduva mõju kohta ELi pooljuhtide väärtusahelale keskpikas ja pikas perspektiivis.

Lisamaterjal: ei ole täpsustatud.

Ainult OEFide puhul: rajatise alg- või lõppfaasi tootmisvõimsuse näitajad

Meede

Ülesanne

Vajalik teave

Kontroll.

3.	IPFi või OEFi staatuse taotlemine – vastavus nõuetele

Täitke taotlusvorm ja laadige see PDF-vormingus üles S-CIRCABC kausta „00-application form“.

Palun järgige käesolevates suunistes esitatud juhiseid teksti pikkuse kohta.

Kinnitus selle kohta, et rajatisel ei ole kohustusi kolmandate riikide ees.

Lisamaterjal:

—	kirjalik avaldus, sealhulgas õiguslik või poliitiline alus, millega selline kohustus kehtestatakse;

—	lisamaterjalid, mis laaditakse üles S-CIRCABC kausta „02-IPF-OEF compliance criteria“.

Kinnitus kohustuse kohta võtta vastu prioriteetseid tellimusi vastavalt kiibimääruse artiklile 26.

Lisamaterjal: mittevajalik.

Selgitus ettevõtja kohustuse kohta jätkata innovatsiooni.

Lisamaterjal: ei ole täpsustatud.

Kirjeldus selle kohta, kuidas kavatsetakse investeerida haridusse ja oskustesse.

Lisamaterjalid võivad hõlmata järgmist:

—	nt lingid tegevuskavadele, koolitustele, partnerlustele jne;

—	lisamaterjalid, mis laaditakse üles S-CIRCABC kausta „02-IPF-OEF compliance criteria“.

Rajatise äriplaani kirjeldus.

Lisamaterjal:

—	vorming ei ole kindlaks määratud, kuid peab olema kasutajasõbralik (nt Excel);

—	lisamaterjalid, mis laaditakse üles S-CIRCABC kausta „03-Business Plan“.

Meede

Ülesanne

Vajalik teave

Kontroll.

3.	IPFi või OEFi staatuse taotlemine – vastavus nõuetele

Täitke taotlusvorm ja laadige see PDF-vormingus üles S-CIRCABC kausta „00-application form“.

Palun järgige käesolevates suunistes esitatud juhiseid teksti pikkuse kohta.

Taotleja kogemust tõendavad dokumendid (sealhulgas tegevusaruanne, milles kirjeldatakse rajatise eelmiste aastate tegevust, või kui see ei ole kättesaadav, siis juriidiline tõend).

Lisamaterjal:

—	tegevusaruanne või projektirühma ja sellega seotud kogemuste kirjeldus;

—	lisamaterjalid, mis laaditakse üles S-CIRCABC kausta „04-Proven experience“.

Kinnitus selle kohta, et rajatise asukohaliikmesriik toetab rajatise rajamist.

Lisamaterjalid võivad hõlmata järgmist:

—	juriidiline tõend, liikmesriigi kiri või eelotsus, riigiabi dokumendid;

—	lisamaterjalid, mis laaditakse üles S-CIRCABC kausta „05-Member State support“.

Konfidentsiaalse teabe ja intellektuaalomandi õiguste kaitsmiseks vajalike asjakohaste tegevuspõhimõtete ja meetmete kirjeldus koos selgitusega selle kohta, kuidas järgida põhimõtetes sisalduvaid juhiseid.

Lisamaterjalid võivad hõlmata järgmist:

—	ettevõtte sise-eeskirjad või juhendid töötajatele, intellektuaalomandi omanike ja tarnijate, nt tootmisettevõtete vahelised lepingud, vastavussertifikaadid või tööstusharu tegevusjuhised;

—	lisamaterjalid, mis laaditakse üles S-CIRCABC kausta „06-Protection of sensitive information“.

B. IT-vahendid taotlusprotsessi jaoks

Juurdepääsuks IT-vahenditele, mida kasutatakse IPFi ja OEFi staatuse taotlemisel – Futurium ja S-CIRCABC –, on vajalik EU Logini konto.

—	Uue EU Logini konto loomiseks külastage veebilehte: https://ecas.ec.europa.eu/cas/eim/external/register.cgi

—	Tehnilise toe asjus külastage ka väliskasutajaid käsitlevat jaotist: https://europa.eu/!rdDfPj

Futurium

—	Kui EU Logini konto on loodud, saate Futuriumile juurdepääsuks kasutada järgmist veebiaadressi: https://futurium.ec.europa.eu/en/application-status-integrated-production-facility-and-open-eu-foundry.

Kui olete sisse loginud, näete avalehte ning saate tutvuda suuniste ja veebivormiga, et huvi väljendada. Täieliku ülevaate vajaminevast teabest leiate suuniste lisas esitatud kontrollnimekirjast (vt kuvatõmmis).

Kui veebivormis esitatud teave on heaks kiidetud, lisatakse teid allrühma, mis on nähtav ainult teile ja komisjoni töötajatele. See on peamine teabevahetuskanal kogu taotlusprotsessi vältel (vt näide kuvatõmmisel).

Vältige tundliku või konfidentsiaalse teabe üleslaadimist Futuriumi.

Selleks tuleks kasutada S-CIRCABC platvormi ja vajaduse korral turvatud e-kirju.

—	Lisateavet Futuriumi põhifunktsioonide kohta leiate kasutusjuhendist aadressil https://futurium.ec.europa.eu/en/documentation.

S-CIRCABC

Lisaks sellele, et vaja on EU Logini kontot, eeldab kõnealusel otstarbel juurdepääs S-CIRCABC-le kaksikautentimist. Palun konfigureerige oma EU Logini konto vastavalt ja lisage sellele mobiilinumber.

—	Kui EU Logini konto on loodud, saate juurdepääsu S-CIRCABC-le ja määratud rühmale järgmise veebiaadressi kaudu: https://s-circabc.europa.eu/ui/welcome.

Kui olete sisse loginud, näete jaotises „ Library “ järgmist kaustastruktuuri:

Palun laadige lisadokumendid üles asjakohastesse kaustadesse, nagu on osutatud suunistes.

Täieliku ülevaate dokumentidest ja kaustadest leiate suuniste lisas esitatud kontrollnimekirjast. NB! Täielik taotlusvorm tuleb üles laadida S-CIRCABC kausta „00-application form“ .

Dokumentide üleslaadimiseks minge asjaomasesse kausta või alamkausta, klõpsake nupul „ADD“ ja valige „FILES“ (vt kuvatõmmis).

Lisateabe või -küsimuste korral võtke ühendust sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadi tehisintellekti ja digitaaltööstuse direktoraadiga järgmisel e-posti aadressil: CNECT-IPF-OEF@ec.europa.eu.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/1781, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa pooljuhiökosüsteemi tugevdamiseks ja muudetakse määrust (EL) 2021/694 (kiibimäärus) (EMPs kohaldatav tekst), PE/28/2023/INIT, ELT L 229, 18.9.2023, lk 1. (https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.L_.2023.229.01.0001.01.ENG&toc=OJ%3AL%3A2023%3A229%3ATOC)

(2) 8. veebruaril 2022 võttis komisjon vastu paketi, mis koosneb järgmistest osadest:

(a)	teatis, milles kirjeldatakse pooljuhtide põhimõtteid ja üldist strateegiat (COM(2022) 45 final);

(b)	ettepanek võtta vastu määrus ELi pooljuhiökosüsteemi tugevdamiseks (kiibimäärus);

(c)	ettepanek muuta nõukogu määrust, millega luuakse Peamiste Digitehnoloogiate Ühisettevõte (COM(2022) 47 final);

(d)	soovitus liikmesriikidele, millega edendatakse pooljuhtide tarneahela häirete seire ja leevendamise meetmeid (C/2022/782, ELT L 35, 17.2.2022, lk 17.).

(3) Euroopa pooljuhtide nõukoda on juhtorgan, mis koosneb ELi liikmesriikide kõrgetasemelistest esindajatest ja on asutatud kiibimääruse artiklitega 28–30. Euroopa pooljuhtide nõukoda annab komisjonile nõu, abi ja soovitusi vastavalt kiibimääruse V peatükile.

(4) Kiibimääruse artikli 2 punkti 15 kohaselt on „pooljuhtide tootmine“ pooljuhtplaatide tootmise ja töötlemise mis tahes etapp, sealhulgas substraadi materjalid, ning alg- ja lõppfaas, mis on vajalik pooljuhttoodete lõplikuks valmistamiseks.

(5) Lõpptoode on (potentsiaalselt pakendatud) pooljuhtide tasandil, mitte selle seadme tasandil, kus pooljuhti kasutatakse.

(6) See tugineb varasemale tööle, mida on tehtud rahvusvahelise pooljuhitehnoloogia tegevuskavaga (ITRS), milles määratleti ka protsessisõlmede võrdlusalus (nanomeetrites), mis lähtub transistoride prognoositavast mastabeerimisest kooskõlas Moore’i seadusega. IRDS hõlmab praegu mitmesuguste rahvusvaheliste fookusrühmade tööd järgmistes valdkondades: rohkem Moore’i seadust (mastabeerimine); enamat kui Moore’i seadus; CMOSi edasiarendused; süsteemid ja arhitektuur; pakendamise integreerimine; süsteemiväline ühendatus; krüoelektroonika ja kvantteabe töötlemine; litograafia; tootluse suurendamine; metroloogia; integreerimine tehases; keskkond, ohutus, tervis ja kestlikkus.

(7) Mitut paralleelset projekti võib tunnistada „esimeseks omalaadseks“, kui tõendatakse, et riigi toetatav tegevus ei tõrju kõrvale olemasolevat ega kavandatud erasektori tegevust. Põhjendamatute konkurentsimoonutuste vältimiseks hinnatakse iga riigiabi ettepanekut selle sisu põhjal. See hõlmab põhjalikku vajaduse hindamist, et vältida liigse tootmisvõimsuse tekkimist. Vt teatise „Euroopa kiibimäärus“, COM(2022) 45 joonealune märkus 56.

(8) „algfaas (front-end)“ – kogu pooljuhtplaadi töötlemise protsess (artikli 2 punkt 16). IPFide ja OEFide algfaasi tootmistegevus võib hõlmata ühte või kõiki pooljuhtplaadi töötlemise etappe, alustades mitmesugustest alusmaterjalidest (räni, ränikarbiid, räni-isolaator jne).

(9) „lõppfaas (back-end)“ – iga üksiku integraallülituse pakendamine, montaaž ja katsetamine (artikli 2 punkt 17).

(10) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.

(11) EÜT L 327, 22.12.2000, lk. 1.

(12) Komisjoni 8. veebruari 2022. aasta teatis, COM(2022) 45 final. Teatis on kättesaadav kõigis ELi ametlikes keeltes.

(13) Parimate tavade juhend riigiabi kontrollimenetluste teostamiseks, kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/best_practices_code_en.pdf

(14) Riigiabi menetluste puhul võib (eel)teatise esitada ainult asjaomane liikmesriik.

(15) Elutähtsad sektorid on määratletud kiibimääruse IV lisas ja need hõlmavad energeetikat, transporti, pangandust, finantsturutaristut, tervist, joogivett, reovett, digitaristut, avalikku haldust, kosmost, toiduainete tootmist, töötlemist ja turustamist, kaitset ja julgeolekut.

(16) Vt käesolevate suuniste joonealune märkus 5 ja kiibimääruse artiklid 28–30.

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta määrus (EL) 2015/479 ühiste ekspordieeskirjade kohta (ELT L 83, 27.3.2015, lk 34).

(18) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41).

(19) Artikli 14 lõike 3 punkt a.

(20) DPR-EC-22368.

(21) ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, kättesaadav aadressil https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32018R1725. Vt ka ühinemiste uurimist käsitlev privaatsusteade aadressil https://ec.europa.eu/competition-policy/index/privacy-policy-competition-investigations_en.