Rumeenia 26. juunil 2024 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kümnes koda) 17. aprilli 2024. aasta otsuse peale kohtuasjas T-49/22: Rumeenia versus komisjon

(Kohtuasi C-457/24 P)

(C/2024/4850)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Pooled

Apellant: Rumeenia (esindajad: E. Gane, M. Chicu ja R. Antonie)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

Rumeenia palub Euroopa Kohtul:

—	tunnistada apellatsioonkaebus vastuvõetavaks, tühistada tervikuna Üldkohtu otsus kohtuasjas T-49/22 ja teha vaidluses lahend, nõustudes Rumeenia valitsuse hagiga tühistada osaliselt otsus 2021/2020 (1),

või

– tunnistada apellatsioonkaebuse vastuvõetavaks, tühistada tervikuna Üldkohtu otsus kohtuasjas T-49/22 ja saata see kohtuasi tagasi Üldkohtule uue otsuse tegemiseks, milles rahuldatakse Rumeenia valitsuse hagi tühistada osaliselt otsus 2021/2020;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab Rumeenia neli väidet.

Rikutud on määruse nr 1306/2013 (2) artiklit 52 koostoimes määruse nr 908/2014 (3) artikliga 34 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47.

Rumeenia väidab, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta

—	tuvastas, et komisjon võis muuta oma väidete õiguslikku alust vastavuse kontrolli menetluses, sh kahepoolse kohtumise raames;

—	järeldas, et määruse nr 1306/2013 artikkel 52 koostoimes määruse nr 908/2014 artikliga 34 on kohaldatav mitte üksnes finantskorrektsiooni arvutamist puudutava teabe edastamisele, vaid ka sellise teabe edastamisele, mis puudutas liidu õiguse rikkumise puudumist;

—	järeldas, et komisjoni tegevus, kus kaks uurimist kattusid osaliselt ja kus esimeses nendest selgitati hilinemisega teatud asjaolusid, mis olid oluliselt teisele uurimisele, ei saa kujutada endast nende kahe uurimise suhtes „välistegurit“ määruse nr 908/2014 artikli 36 lõike 6 punkti b tähenduses.

Neid õigusnorme rikkudes piiras Üldkohus Rumeenia õigust tõhusale kohtulikule kontrollile.

Rikutud on määruse nr 1306/2013 artiklit 52 koostoimes määruse nr 1307/2013 (4) artikli 44 lõigetega 1–3 ja proportsionaalsuse põhimõttega, seoses puudustega, mis käsitlevad kesade tuvastamist, võrreldes rohumaadega, juhul kui põllumaa suurus on 10–30 hektarit.

Rumeenia väidab, et Üldkohus moonutas Rumeenia ametiasutuste argumente, järeldades, et nendes argumentides on vaikimisi tunnistatud, et nad ei suuda tagada, et ei esineks riski fondidele 10–30 hektari suuruste põllumaadega seoses.

Ühtlasi väidab Rumeenia, et Üldkohus rikkus õigusnorme ka siis, kui ta

—	viitega määruse nr 1307/2013 artikli 44 lõigetele 1–3 lükkas tagasi argumendi, et 10–30 hektari suuruste põllumaade puhul – isegi kui kesa on segi aetud ajutiste rohumaadega – ei ole liidu fondidele mingit riski;

—	tuvastas, et kesa ja ajutise rohumaa segiajamine tõi kaasa aheltagajärjed, mis seavad kahtluse alla keskkonnasäästlikuks muutmise kvoodid, mis põhinevad põllumajanduskultuuride mitmekesistamisel kooskõlas määruse nr 1307/2013 artikliga 44;

—	tuvastas – viitega määruse nr 908/2014 artikli 34 lõikele 6 –, et komisjonil ei olnud kohustust võtta arvesse teavet selle kohta, et 10–30 hektari suuruste põllumaadega seoses ei ole rikutud liidu õigust;

—	järeldas – viitega proportsionaalsuse põhimõttele –, et taotlusaastatel 2017 ja 2018 kohaldatud kindlamääraline korrektsioon, mis oli enam kui kaks korda kõrgem sellest, mida kohaldati taotlusaastatel 2015 ja 2016, oli põhjendatud.

Rikutud on määruse nr 1306/2013 artiklit 52 ja komisjoni suuniseid finantskorrektsioonide arvutamise kohta (5), kuna ei olnud tehtud „LPISi (6) ajakohastamist“.

Rumeenia väidab, et Üldkohus määratles „LPISi ajakohastamise“ puudumise vastuoluliselt, sedastades vääralt, et see seisneb järgmises:

—	LPISi ajakohastamata jätmine iga 3 aasta tagant, kui selleks puutub õiguslik alus;

—	vead, mis tulenevad LPISi ajakohastamata jätmisest, kuigi 2018. aasta uurimine neid vigu ei tuvastanud.

Rikutud on määruse nr 809/2014 (7) artikleid 31, 34 ja 35, määruse nr 640/2014 (8) artikleid 23–26 ja töödokumenti DS/CDP/2015/19 (9), kuna keskkonnasäästlikuks muutmise maksmiskavade kohta ei tehtud piisavalt kohapealseid kontrolle.

Rumeenia leiab, et Üldkohus otsustas vääralt, et maa-ala, mille suhtes ei tulnud kohaldada ühtset pindalatoetuse kava (10), tuleb arvesse võtta, kui arvutatakse keskkonnasäästlikuks muutmise alusel mahaarvamisi hektari pealt, et suurendada kohapealsete kontrollide määra. Selles kontekstis samastas Üldkohus ekslikult pindala, millele ei kohaldata ühtset pindalatoetuse kava, sellise olukorraga, kus vähendatakse keskkonnasäästlikuks muutmise makseid.

(1) Komisjoni 17. novembri 2021. aasta rakendusotsus (EL) 2021/2020, mille kohaselt Euroopa Liit ei rahasta teatavaid kulusid, mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames (ELT 2021, L 413, lk 10).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT 2013, L 347, lk 549).

(3) Komisjoni 6. augusti 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 908/2014, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses makse- ja muude asutustega, finantsjuhtimisega, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega, kontrollieeskirjadega, tagatistega ja läbipaistvusega (ELT 2014, L 255, lk 59).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT 2013, L 347, lk 608).

(5) Komisjoni 8. juuni 2015. aasta teatis C(2015) 3675 final „Suunised vastavuse kontrolli ning raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluste raames kohaldatavate finantskorrektsioonide arvutamise kohta“.

(6) Põldude identifitseerimise süsteem, edaspidi „LPIS“.

(7) Komisjoni 17. juuli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 809/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega (ELT 2014, L 227, lk 69).

(8) Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas (ELT 2014, L 181, lk 48).

(9) Komisjoni töödokument DS/CDP/2015/19, mis puudutab toetusesaajate osakaalu suurendamist, kelle suhtes tuleb läbi viia kontroll keskkonnasäästlikuks muutmise raames, kui tuvastatakse arvestatavaid puudusi.

(10) Ühtse pindalatoetuse kava.