Raportöör:

Teppo SÄKKINEN

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 27.3.2024
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	21.5.2024
Vastuvõtmine täiskogus	30.5.2024
Täiskogu istungjärk nr	588
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	189/5/3

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

ELi 2040. aasta kliimaeesmärk näitab teed kliimaneutraalsuse suunas liikumisel 2050. aastaks ja aitab kaasa ülemaailmsete kliimaeesmärkide saavutamisele. Komitee toetab soovitatud eesmärki saavutada 2040. aastaks 90 %-line vähendamine, kuna see kattub teaduslike tõdemustega Euroopa õiglase panuse kohta 1,5 kraadi eesmärki. Komitee rõhutab, et eesmärk nõuab pingutamist ja seda on võimalik saavutada juhul, kui rakendatakse poliitikameetmeid, mis tagavad Euroopa tööstuse konkurentsivõime ja õiglase ülemineku ning kui kasutatakse kulutõhusalt vähese CO2 heitega tehnoloogiaid.

1.2.

Komitee rõhutab, et heitkoguste tegelik vähendamine on võimalik saavutada fossiilkütuste järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise kaudu. Kuigi süsiniku sidumisel on järjest suurem roll ELi kliimaeesmärkide saavutamisel, tähendab liigne tuginemine maakasutuspõhistele ja tööstuslikele sidujatele ebakindlust ja riske seoses fossiilkütustest sõltumise või sidujate kadumisega metsatulekahjude, kahjurite või muude ohtude tõttu. Süsiniku sidumiseks on vaja stiimuleid, et see saaks täita oma piiratud, kuid olulist rolli. Komitee kutsub komisjoni üles andma teadusliku ja majandusliku hinnangu heite vähendamise ja süsiniku sidumise vahelise tasakaalu kohta.

1.3.

2040. aasta ambitsioonikas eesmärk lähtub sellest, et 2030. aastaks on edukalt saavutatud netoheite vähemalt 55 %-line vähendamine. Komitee rõhutab, et tuleb keskenduda paketi „Eesmärk 55“ õigusaktide rakendamisele ning Euroopa ettevõtjate ja kodumajapidamiste toetamisele uue regulatiivse keskkonnaga kohanemisel.

1.4.

Komitee märgib, et kliimaeesmärgid nõuavad ennenägematul tasemel investeeringuid CO2 heite vähendamisse. See sõltub muu hulgas regulatiivse keskkonna prognoositavusest ja järjepidevusest, tõhusast teadus- ja arendustegevusest ning innovatsioonist, lubade kiiremast väljastamisest, juurdepääsust rahastamisele ja kvalifitseeritud tööjõu olemasolust ning Euroopa majanduse üldisest tulemuslikkusest. 2040. aasta eesmärk peaks olema seotud eesmärgiga luua ülemineku kaudu tugev majandus, suurendada Euroopa energiajulgeolekut ja pakkuda kvaliteetseid töökohti. Selleks et laiendada Euroopa puhtale energiale ülemineku ülemaailmset mõju ja kasutada ära kliimaalase juhtpositsiooni eeliseid, kutsub komitee komisjoni üles jälgima Euroopa puhta tehnoloogia toodete ja teenuste ekspordi kasvu ja seadma sellekohased eesmärgid.

1.5.

CO2 heidet tuleb kiiremini vähendada sektorites, kus heite vähendamise kulud on suhteliselt väikesed ja kus on olemas laiendamiskõlblikud lahendused, et võimaldada järkjärgulisemat edasiminekut sektorites, kus heite vähendamine on keeruline. Komitee nõuab, et elektritootmine saaks ELis 2040. aastaks süsinikuvabaks, kohe seejärel peab sama toimuma kütte- ja jahutussektoris. Puhta ja taskukohase energia kättesaadavus ning tulevikukindel energiataristu on teiste sektorite, näiteks tööstuse, hoonete ja transpordi CO2 heite vähendamise alus. Komitee teeb ettepaneku kehtestada põllumajandusliku toidutööstuse jaoks soovituslik heitkoguste vähendamise eesmärk tihedas dialoogis põllumajandustootjate ja teiste sidusrühmadega, tuginedes teadusele, tagades Euroopa toiduga kindlustatuse ja võttes arvesse erinevaid looduslikke tingimusi ELis.

1.6.

Komitee rõhutab, et üldsuse toetuse säilitamiseks Euroopa kliimapoliitikale ja ühiskonna kõigi tasandite kaasamiseks on vaja ulatuslikke dialooge sidusrühmadega, sealhulgas sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga, ja kaasata kodanikke 2040. aasta eesmärgi saavutamisse ja sellega kaasnevate poliitikameetmete välja töötamisse. Struktureeritud dialoogi ja alalisi nõuandvaid organeid tuleks kasutada ka riiklikus kliimapoliitikas. Komitee rõhutab võimalust vähendada heitkoguseid veelgi ning vähendada materjali- ja energianõudlust, andes tarbijatele võimaluse teha kestlikke elustiilivalikuid.

1.7.

2040. aasta eesmärgi kohta seadusandliku ettepaneku ettevalmistamisel kutsub komitee komisjoni üles laiendama konkurentsivõime kontrolli võrreldes teiste suurte majandusriikidega, sealhulgas nende kliima-, energia- ja tööstuspoliitika ning majandusnäitajatega, et esitada ettepanekuid selle kohta, kuidas tugevdada Euroopa ülemaailmset konkurentsivõimet ja tööstusbaasi ning kaitsta meie kõrgete keskkonna- ja sotsiaalsete standarditega avatud turumajanduse mudelit.

2.   Sissejuhatus

2.1.

Euroopa Liit on kehtestanud õiguslikult siduvad eesmärgid vähendada 2030. aastaks heitkoguseid vähemalt 55 % ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Vastavalt Euroopa kliimamäärusele peab komisjon esitama ettepaneku 2040. aasta vahe-eesmärgi kohta.

2.2.

Komisjoni teatises (1) tehakse ettepanek vähendada heitkoguseid 90 % võrra. Teatises ja sellele lisatud mõjuhinnangus vaadeldakse kolme võimalikku varianti: 1. variant – heite vähendamine kuni 80 % kooskõlas lineaarse trajektooriga, 2. variant – heite vähendamine 85–90 % ja 3. variant – vähendamine 90–95 %. Teatises pakutakse ajavahemikus 2030–2050 ELi indikatiivseks prognoositud kasvuhoonegaaside eelarveks 16 miljardit CO2 ekvivalenttonni.

2.3.

Kliimamuutusi käsitlev Euroopa teadusnõukogu (ESABCC) soovitas oma 2023. aasta juuni aruandes seada 2040. aasta heidete vähendamise eesmärgiks 90–95 %, sealhulgas ajavahemikuks 2030–2050 kasvuhoonegaaside eelarveks 11–14 miljardit CO2 ekvivalenttonni (2). Komisjoni soovitatud 2040. aasta eesmärk on kooskõlas ESABCCi välja pakutud sihtvahemikuga, millele 2023. aastal avaldati komisjoni korraldatud avaliku konsultatsiooni käigus laialdast toetust.

2.4.

Käsitletav teatis on lähtepunkt aruteludele 2040. aasta eesmärgi ja selle saavutamise viiside üle. Komitee käesoleva arvamuse eesmärk on anda oma panus sellesse arutellu. Komisjon koostab järgmisel ametiajal seadusandliku ettepaneku 2040. aasta eesmärgi kohta ning töötab välja selle eesmärgi saavutamiseks vajaliku 2030. aasta järgse poliitikaraamistiku.

3.   ELi 2040. aasta eesmärk ülemaailmses kontekstis

3.1.

2023. aastal toimunud ÜRO kliimamuutuste konverentsil (COP28) kutsuti osalisi üles loobuma kõigist fossiilkütustest, aitama kaasa 2030. aastaks taastuvenergia kolmekordistamisele ja energiatõhususe meetmete kahekordistamisele ning kiirendama puhta tehnoloogia kasutuselevõttu. Lisaks kutsuti COP28 osalisi üles viima oma järgmised riiklikult kindlaksmääratud panused kooskõlla 1,5 kraadi eesmärgiga vastavalt teaduslikele tõdemustele.

3.2.

Nagu teatises märgitakse, on 2040. aasta eesmärk aluseks ELi uuele Pariisi kokkuleppe kohasele riiklikult kindlaksmääratud panusele. Vastavalt Pariisi kokkuleppele peab EL esitama 2025. aasta alguses ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile eesmärgi, mis kajastab tema suurimat võimalikku ambitsiooni 2035. aastaks. Komitee rõhutab, et 2040. aasta kliimaeesmärk ja sellega seotud 2035. aasta eesmärk peavad seega arvestama osaliste poolt COP28-l võetud kohustusi ning need tuleb viivitamatult heaks kiita.

3.3.

Komitee märgib, et Euroopa arvele langeb praegu 7 % ülemaailmsest heitest, mis väheneb veelgi, kui EL teeb edasiminekuid 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise suunas ning võtab samal ajal vastutuse selle eest, et ta on üks suurimaid ajaloolisi heitetekitajaid. EL on alates 1990. aastast suutnud vähendada oma territoriaalseid heitkoguseid 32 % ja lahutada eesrindliku olulise majanduspiirkonnana majanduskasvu kasvuhoonegaaside heite kasvust. Selline taust toonitab nii Euroopa vastutust kui ka võimalust juhtida üleilmseid kliimameetmeid ning vajadust teha koostööd teiste tähtsamate majandusriikidega, et saavutada Pariisi kokkuleppe eesmärgid. Komitee tuletab meelde oma ettepanekut tõsta kliimadiplomaatia ELi välissuhete juhtalgatuse staatusesse (3).

3.4.

Euroopa ülemaailmset juhtpositsiooni kliimamuutuste leevendamisel tuleb täiendada poliitikaga, millega tagatakse Euroopa tööstuse konkurentsivõime, välditakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumist ja edendatakse võrdseid tingimusi, aidates samal ajal kaasa ülemaailmsele koostööle kliimamuutuste vastu võitlemise rahastamise, tehnoloogiasiirde, tehnilise abi ja suutlikkuse suurendamise kaudu. Komitee tervitab komisjoni algatust luua CO2-turgude rakkerühm. Toetades kolmandates riikides CO2 heite maksustamise süsteemide loomist, millele lisandub süsiniku piirimeede (CBAM), saab EL edendada CO2 heite maksustamise laiendamist, mis hõlmab praegu vähem kui neljandikku ülemaailmsest CO2 heitest (4).

3.5.

Kasvavad geopoliitilised pinged rõhutavad vajadust loobuda fossiilkütustest, vältides samal ajal uusi sõltuvusi nii tehnoloogiast kui ka kriitilise tähtsusega toorainetest. Järkjärguline sõltuvuse kaotamine imporditud fossiilkütustest toetab Euroopa avatud strateegilist autonoomiat ja konkurentsivõimet. Ambitsioonikas 2040. aasta eesmärk võib aidata märkimisväärselt suurendada ELi energiajulgeolekut ning vähendada sõltuvust energiaimpordist poole võrra – rohkem kui 55 %-lt 2021. aastal (5) 26 %-le 2040. aastal. 2023. aastal moodustasid fossiilkütuste impordi netokulud 2,4 % ELi SKPst. Hiljutised kriisid, nagu COVID-19 pandeemia ja Venemaa agressioonisõjast tingitud energiakriis, rõhutavad vajadust säilitada energia- ja materjalide varustuskindlus ülemineku kõigis etappides. Lähitulevikus on väga oluline peatada ülejäänud osa Venemaa energiaimpordist ELi, et vähendada tuluvooge, millest rahastatakse Venemaa sissetungi Ukrainasse.

3.6.

Ülemaailmne majanduskeskkond on muutunud keerulisemaks seoses USA inflatsiooni vähendamise seaduse ja Hiina kasvava domineerimisega puhta tehnoloogia tarneahelates. Komitee rõhutab veel kord, et Euroopa peab säilitama tugeva tööstusbaasi, parandama Euroopas teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni ja tõstma tootmisvõimsust nullnetotööstuse ja kriitilise tähtsusega toorainete valdkonnas, samuti mitmekesistama kestlikke tarneallikaid, et vähendada meie majanduse CO2 heidet ning konkureerida võrdsetel alustel Ameerika Ühendriikide ja Hiinaga (6). Euroopa vastus ülemaailmsele subsideerimisrallile peaks toetuma meie tugevatele külgedele, nagu ühtse turu kaitse ja arendamine. Nagu on rõhutatud Antwerpeni deklaratsioonis, (7) on ELi rohelise kokkuleppe edukaks elluviimiseks vaja tugevat tööstusstruktuuri ja tugevdatud sotsiaaldialoogi.

3.7.

Komitee märgib murega, et Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) andmetel oli 2023. aasta seni registreeritutest kõige soojem ja Euroopa soojeneb kaks korda kiiremini kui maailm keskmiselt. Esimeses Euroopa kliimariskide hindamises (EUCRA, 2024) (8) märgitakse, et mõnd Euroopa piirkonda ohustavad väga mitmed kliimariskid, näiteks metsapõlengud, kuumalained ja veenappus, üleujutused, erosioon ja soolase vee sissetung. Kui võtta otsustavaid ülemaailmseid meetmeid kliimamuutuste vastu võitlemiseks, saab ära hoida märkimisväärsed inimohvrid, tervisemõjud ja majandusliku kahju. Tegevusetusega kaasnevad kulud ületavad kaugelt meetmete võtmise kulu. Sellega seoses rõhutab komitee hästi kavandatud kiireloomuliste kliimameetmete sotsiaal-majanduslikku kasu, sealhulgas kõrgemat elukvaliteeti, tervishoiukulude vähenemist ja majandusliku mõju vältimist.

3.8.

Komitee tuletab meelde ELi võetud kohustust seoses Kunmingi-Montreali üleilmse elurikkuse raamistikuga ning viitab kliima ja bioloogilise mitmekesisuse vahelisele sõltuvusele, sest kliimamuutused kiirendavad loodusele avalduvaid riske ning elujõuliste ökosüsteemide pakutavad looduspõhised lahendused on väga tõhusad vahendid kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks. Näiteks aitab märgalade taastamine ohjata üleujutusi ja sademevee äravoolu tormi ajal, samal ajal kui vanade metsade säilitamine võib kaitsta suuri süsinikuvarusid.

4.   2040. aasta kliimaeesmärk

4.1.

ELi 2040. aasta kliimaeesmärk tagab nähtavuse 2050. aastaks kliimaneutraalsuse suunas liikumisel ja aitab kaasa ülemaailmsete kliimaeesmärkide saavutamisele. Komitee toetab soovitatud eesmärki saavutada 2040. aastaks netoheite 90 %-line vähendamine, kuna see kattub teaduslike tõdemustega Euroopa õiglase panuse kohta 1,5 kraadi eesmärki (9). Samal ajal rõhutab komitee, et see eesmärk nõuab pingutamist ja seda on võimalik saavutada ainult poliitika abil, mis tagab Euroopa tööstuse konkurentsivõime ja õiglase ülemineku ning kasutab kõiki heiteta ja vähese CO2 heitega tehnoloogiaid kulutõhusalt.

4.2.

90 % eesmärk on netoeesmärk, mis koondab heite vähendamise ja süsinikdioksiidi sidumise bioloogiliste ja tehnoloogiliste sidujate kaudu. Komitee rõhutab, et prioriteediks peab olema heitkoguste tegelik vähendamine ja süsinikdioksiidi sidumise roll peaks olema teisejärguline. Komitee kutsub komisjoni üles hoolikalt hindama tasakaalu heitkoguste vähendamise ja süsinikdioksiidi sidumise vahel, toetudes teaduslikele andmetele ja majandusanalüüsile, et vältida liigset tuginemist maakasutuspõhistele ja tööstuslikele sidujatele, mis on ebakindlad ja seotud riskidega. Samal ajal tuleb stimuleerida süsiniku sidumist, et see saaks täita oma piiratud, kuid olulist rolli, kooskõlas hiljuti vastu võetud süsiniku sidumise sertifitseerimise raamistikuga.

4.3.

Tööstuslik süsinikdioksiidi kogumine tööstusprotsessidest on vajalik osa ambitsioonikast 2040. aasta eesmärgist ja nullsaaste saavutamisest, nagu on tunnistanud valitsustevaheline kliimamuutuste eksperdirühm, kliimamuutusi käsitlev Euroopa teadusnõukogu ja Rahvusvaheline Energiaagentuur. Komitee rõhutab, et süsinikdioksiidi kogumine peab olema suunatud jääkemissioonidele sektorites, kus on heidet raske vähendada, et vältida sõltuvust fossiilkütuste jätkuvast kasutamisest seal, kus CO2 heite vähendamiseks on juba olemas teostatavad alternatiivid. Süsinikdioksiidi kogumine nõuab märkimisväärseid investeeringuid selle kogumisse, logistikasse ja säilitamisse ning suurendab energianõudlust. Seetõttu ei tohiks CO2 kogumine olla eelistatud variant CO2 heite vähendamiseks sektorites, kus fossiilkütuste järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine oleks juba teostatav ja kulutõhus. Biogeense süsinikdioksiidi kogumine võib tekitada püsivat sidumist ja pakkuda säästvaid CO2 allikaid tööstuslikuks kasutamiseks.

4.4.

Süsiniku sidujate vähenemise peatamiseks ELis on vaja tegeleda metsastamise, agrometsanduse, raadamise peatamise, kestliku metsamajandamise, turbaalade asjakohase majandamise ja taastamise ning süsinikku siduva majandamisega. Euroopa metsad ja põllud aitavad kaasa ka kliimameetmetele, pakkudes bioressursipõhiseid materjale, mis võivad asendada fossiilseid ressursse ja säilitada süsinikku puitehitistes ja muudes pikaajalistes toodetes. Komitee toonitab, et suurte bioloogiliste neeldajatega arvestamine on ebakindel, kuna looduslike protsesside kulg on ebamäärane ning muret valmistavad üha suurenevad riskid, mis on seotud metsatulekahjude, kahjurite ja haiguste ning ilmastikunähtustega, mida süvendavad jätkuvad kliimamuutused. Seepärast tuleks rohkem keskenduda kliimamuutustega kohanemisele ning LULUCFi sektori osakaalu selles eesmärgis tuleks käsitada ettevaatlikult. Vaja on usaldusväärseid seiresüsteeme, et anda korrapärast ja õigeaegset teavet süsinikuvarude olukorra kohta.

4.5.

2040. aasta eesmärk lähtub sellest, et 2030. aastaks on edukalt saavutatud netoheite vähemalt 55 %-line vähendamine. Komitee märgib murega, et praegused riiklikud energia- ja kliimakavad ei ole piisavad 2030. aasta eesmärgi (10) saavutamiseks, ning palub liikmesriikidel pöörata ajakohastatud riiklikes energia- ja kliimakavades tähelepanu lünkadele ning komisjonil keskenduda 2030. aasta poliitikaraamistiku rakendamisele. Paljud paketi „Eesmärk 55“ õigusaktide elemendid, nagu HKS2 või süsiniku piirimeede, on alles jõustumisjärgus. Euroopa ettevõtjad, eelkõige VKEd ja kodumajapidamised vajavad ruumi ja toetust, et kohaneda uue regulatiivse keskkonnaga. Samuti tuleb tagada investeerimiskindlus tööstuse jaoks.

4.6.

2040. aasta eesmärk määrab kliimaneutraalsuse saavutamise trajektoori 2050. aastani. Mittelineaarne areng pakub võimalusi ja väljakutseid, mis mõjutavad Euroopa positsiooni teiste suurte majandusriikide suhtes, sealhulgas vajaduse kiirendada investeeringuid ja tehnoloogia kasutuselevõttu ning võimaluse vähendada sõltuvust energiaimpordist ja saavutada juhtpositsioon puhta tehnoloogia valdkonnas. 2040. aasta eesmärgi seadusandliku ettepaneku ettevalmistamisel kutsub komitee komisjoni üles laiendama konkurentsivõime kontrolli võrreldes teiste suurte majandusriikidega, sealhulgas nende kliima-, energia- ja tööstuspoliitika ning majandusnäitajatega, ja esitama ettepanekuid dekarboniseerimise kiirendamise kavade väljatöötamise kohta, et see tugevdaks Euroopa ülemaailmset konkurentsivõimet ja tööstusbaasi ning kaitseks meie kõrgete keskkonna- ja sotsiaalsete standarditega avatud turumajanduse mudelit (11).

4.7.

Komitee rõhutab, et üldsuse toetuse säilitamiseks Euroopa kliimapoliitikale ja ühiskonna kõigi tasandite kaasamiseks on vaja ulatuslikke dialooge sidusrühmadega ja kodanike kaasamist 2040. aasta eesmärgi ja sellega kaasnevate poliitikameetmete kehtestamisse. Komitee toetab puhtale majandusele ülemineku dialoogide jätkamist ja teatises väljendatud vajadust struktureeritud ja süstemaatilise dialoogi järele sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga, aga ka piirkondlike osalejate kaasamist. Komitee kutsub kõiki liikmesriike üles korraldama energia- ja kliimadialooge ning looma riiklikud kliimanõuandeorganid.

5.   Tee 2040. aasta eesmärgi saavutamiseks

5.1.

2040. aasta kliimaeesmärgiga peab kaasnema võimestav poliitika, näiteks keskendumine õiglasele üleminekule ja Euroopa tööstuse konkurentsivõimele. Komitee kutsub komisjoni üles alustama võimalikult kiiresti dialoogi 2030. aasta järgse kliima- ja energiapoliitika raamistiku üle.

5.2.

Komitee väljendab heameelt selle üle, et teatises leiavad käsitlemist kõik heiteta ja vähese CO2 heitega tehnoloogiad. Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul on suurem osa kliimameetmete kiirendamiseks vajalikest tehnoloogiatest 2030. aastaks juba kaubanduslikult kättesaadavad, samas kui kliimaneutraalsuse saavutamine 2050. aastaks nõuab alles väljatöötamisel olevaid tehnoloogiad (12). 2040. aasta ambitsioonikas eesmärk sõltub seega nii olemasolevate kulutõhusate, testitud ja katsetatud tehnoloogiate (nt taastuvenergia, soojuspumbad ja elektrisõidukid) laialdasest kasutuselevõtust kui ka kujunemisjärgus tehnoloogiate (nt täiustatud biokütused, taastuv ja vähese CO2 heitega vesinik, akud, sünteetilised kütused ja materjalid, väikesed ja moodultuumareaktorid ning süsinikdioksiidi kogumine, kasutamine ja säilitamine eriti sektorites, kus heidet on raske vähendada) arendamisest ja laiendamisest.

5.3.

Kliimaalase juhtpositsiooni ärakasutamiseks peaks EL püüdma luua atraktiivse regulatiivse ja tegevuskeskkonna keskkonnahoidlike tehnoloogiate ja materjalide väljatöötamiseks, katsetamiseks, laiemaks kasutamiseks ja tootmiseks. Kuigi nullnetotööstuse määruses on seatud eesmärgid Euroopa sõltumatuse saavutamiseks nullnetotehnoloogiate valdkonnas, peaks EL jälgima ja jätkama ka puhta tehnoloogia toodete ja teenuste ekspordi kasvu. Euroopa taasindustrialiseerimise edendamiseks on vaja digiüleminekut ja kõrgtehnoloogilist tootmist. See peaks omakorda tagama kvaliteetsed, õiglaste töötingimuste ja hea töötasuga töökohad. 2030. aasta järgse poliitika eesmärk peaks olema lihtsustada ja ühtlustada Euroopa keskkonnaeeskirju, eelkõige tuleks silmas pidada VKEde halduskoormuse vähendamist.

5.4.

CO2 heidet tuleb kiiremini vähendada sektorites, kus heite vähendamise kulud on suhteliselt väikesed ja kus on olemas laiendamiskõlblikud lahendused, et võimaldada järkjärgulisemat edasiminekut sektorites, kus heite vähendamine on keeruline. Energiasektor juhib Euroopa teed kliimaneutraalsuse poole. Elektritootmine ELis peab 2040. aastaks muutuma süsinikuvabaks, kohe seejärel peab sama toimuma kütte- ja jahutussektoris. Elektrifitseerimine on üks olulisemaid CO2 heite vähendamise strateegiaid. Elektritarbimise osakaalu suurendamine 23 %-lt 2021. aastal (13) üle 50 %-le 2040. aastaks nõuab elektritootmise peaaegu kahekordistamist, samal ajal kui energia kogutarbimine väheneb suurema energiatõhususe tõttu.

5.5.

Taastuvenergia, eelkõige päikese- ja tuuleenergia, moodustab suurema osa elektritootmise kasvust, kusjuures tuumaenergia annab olulise baaskoormuse liikmesriikides, kes otsustavad selle kasutamise kasuks. Taskukohase ja stabiilse puhta energia kättesaadavus on teiste sektorite, näiteks tööstuse, hoonete ja transpordi CO2 heite vähendamise alus. Komitee tuletab meelde, et oluline on investeerida sellistesse energiasüsteemidesse nagu võrgud, paindlikkus ja salvestamine ning suurendada Euroopa energiaturu omavahelist ühendatust piiriülese energiataristu kaudu võrkudest vesinikujuhtmeteni, (14) mida on rõhutatud ka Letta aruandes ühtse turu kohta. Selleks et suunata rahavood puhta energia tootmisesse ja taristusse, kutsub komitee üles kaotama järk-järgult kahjulikud fossiilkütuste toetused.

5.6.

Komitee märgib, et ELi kliimaeesmärgid nõuavad ennenägematul tasemel investeeringuid olemasolevate tööstusprotsesside ja transpordi CO2 heite vähendamisse, investeeringuid nullnetotehnoloogiate ja -materjalide tootmisse, aga ka investeeringuid keskonnasäästliku elektri ja soojusega varustamisse eelneva saavutamiseks. Selle aluseks on muu hulgas regulatiivse keskkonna prognoositavuse ja järjepidevus, lubade kiirem väljastamine, juurdepääs rahastamisele ja kvalifitseeritud tööjõu olemasolu. 2040. aasta ambitsioonikas eesmärk nõuab CO2 heite vähendamisse tehtavate iga-aastaste investeeringute varasemat kasutuselevõttu, mis võib vahemikus 2030–2040 tähendada hinnanguliselt kuni 710 miljardit eurot aastas. Seda tuleb rahastada peamiselt erasektori vahendite kaasamise teel ja liikmesriikide vahenditest. Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettevalmistamisel tuleks pöörata tähelepanu ELi rahastamisvahendite rollile nõudluse rahuldamisel.

5.7.

Heitkogustega kauplemise süsteem (HKS) on olnud kõige edukam heite vähendamise hoob ELis ning see on ka kõige olulisem vahend 2030. ja 2040. aasta kliimaeesmärkide saavutamisel. Lineaarse trajektoori kohaselt kaotatakse lubatud heitkoguse ühikud HKSis 2030. aastate lõpuks. Kuid ka kõige ambitsioonikamate stsenaariumite kohaselt jätkub fossiilkütustest sõltumine mõnes sektoris, kus heidet on raske vähendada, sealhulgas keemiatööstus ja meretransport. HKS vaadatakse läbi 2026. aastal. Komitee rõhutab, et oluline on tagada HKSi lõppfaasi läbipaistvus ja prognoositavus ning kaitsta samal ajal süsteemi terviklikkust. Üks võimalus jääkheite jaoks piiratud arvu heitkoguste ühikute loomiseks ilma heitkoguste ülempiiri ohtu seadmata, on siduda stabiilne CO2 sidumine heitkogustega kauplemise süsteemiga.

5.8.

Põllumajanduse põhjustatav heide püsis 2000. aastatel suures osas stabiilsena. Põllumajanduslikud protsessid, nagu mullaharimine ja kariloomade seedeprotsessid, põhjustavad vältimatuid heitkoguseid. Samal ajal mõjutavad kliimamuutused tugevalt ka põllumajandust ennast. Asjakohased lähenemisviisid võivad aga seda heidet vähendada ning põllumajandustootjad saavad samas CO2 eemaldada süsinikku siduva majandamise teel. Komitee teeb ettepaneku kehtestada põllumajandusliku toidutööstuse jaoks soovituslik heitkoguste vähendamise eesmärk tihedas dialoogis põllumajandustootjate ja teiste sidusrühmadega, tuginedes strateegilisele dialoogile põllumajanduse tuleviku üle ning lähtudes teadusest ja teadusuuringutest. Eesmärk peab olema tagada kestlikud toidusüsteemid, toiduga kindlustatus ja Euroopa toidutootmise konkurentsivõime (15) ning võtta arvesse ELi erinevaid looduslikke tingimusi. Komitee viitab põllumajandustootjate ja metsandusettevõtjate rollile ringbiomajanduses. Komitee kutsub komisjoni üles seadma prioriteediks teadus- ja arendustegevuse, mis võib toetada Euroopa põllumajanduse roheüleminekut kestlikumale tootmisele, mille kasvuhoonegaaside heide on väiksem. Peale selle palub komitee komisjonil prioriseerida Euroopa põllumajandusettevõtete rohepööret toetavaid rahalisi vahendeid.

5.9.

Komitee märgib, et kestlikumad tarbimismudelid, nagu üleminek tervislikule toitumisele, energia- ja materjalitarbimise vähendamine ning võimaluse korral ühistranspordi, jalgrattasõidu ja kõndimise eelistamine, aitavad märkimisväärselt kaasa heitkoguste vähendamisele nii ELis kui ka kolmandates riikides ning vähendavad ka materjali jalajälge ja kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalikke investeeringuid. Komitee leiab, et üleminekuks on oluline tarbijate ja kodumajapidamiste mõjuvõimu suurendamine, näiteks faktipõhise teabe kättesaadavuse kaudu, tagades äärmiselt terviklikud roheväited ja kasutades digitaalseid tootepasse, parandamisõiguse ja ökodisaini põhimõtete rakendamine ning stiimulid taskukohaste kestlike valikute tegemiseks. Üleminekut säästvale eluviisile tuleks toetada ka hariduse ja teadlikkuse suurendamise kaudu.

5.10.

Üleminek rohelisele majandusele 2040. aasta kliimaeesmärgi saavutamise teel nõuab kvalifitseeritud tööjõudu uute tehnoloogiate ja kestlike tavade alal. See muutus annab noortele võimaluse osaleda uutes haridusprogrammides ja roheoskuste õppes, viies oma karjääri kooskõlla vähese CO2 heitega majanduse vajadustega. Samuti tuleks tunnistada vajadust olemasoleva tööjõu ümber- ja täiendusõppe järele. Strateegia rõhuasetus innovatsioonile ja teadusuuringutele peaks suurendama haridusvõimalusi teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonnas kliimateaduse ja keskkonnahoidliku tehnoloogiaga seotud erialadel.

5.11.

Lõpetuseks kordab komitee vajadust tugeva õiglase ülemineku poliitikaraamistiku järele, mis on inimkeskne, vastab kohalikele tingimustele, kaitseb loodust ja keskkonda ning kasutab ära võimalusi (16).

---

(1)   „Meie tuleviku kindlustamine. Euroopa 2040. aasta kliimaeesmärk ja tee kliimaneutraalsuse saavutamiseni 2050. aastaks, ehitades üles kestliku, õiglase ja jõuka ühiskonna“, COM(2024) 63 final.

(2)   https://climate-advisory-board.europa.eu/news/eu-climate-advisory-board-recommends-ambitious-2040-climate-target-and-urgent-transitions-for-the-european-union.

(3)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „ELi kliimadiplomaatia“ (omaalgatuslik arvamus) (ELT C, C/2024/1575, 5.3.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/1575/oj).

(4)   https://www.worldbank.org/en/news/press-release/2023/05/23/record-high-revenues-from-global-carbon-pricing-near-100-billion.

(5)   https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Energy_statistics_-_an_overview.

(6)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus järgmistel teemadel: a) „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Rohelise kokkuleppe tööstuskava kliimaneutraalsuse ajastuks“ “ (COM(2023) 62 final), b) „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks (nullnetotööstuse määrus)“ (COM(2023) 161 final – 2023/0081 (COD)) ( ELT C 349, 29.9.2023, lk 179).

(7)   https://antwerp-declaration.eu/pdf/declaration.pdf.

(8)   https://www.eea.europa.eu/en/newsroom/news/europe-is-not-prepared-for.

(9)  Kliimamuutusi käsitlev ELi teadusnõukogu soovitab Euroopa Liidule ambitsioonikat 2040. aasta kliimaeesmärki ja kiiret üleminekut, https://climate-advisory-board.europa.eu/news/eu-climate-advisory-board-recommends-ambitious-2040-climate-target-and-urgent-transitions-for-the-european-union.

(10)   https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/etip_23_6622.

(11)  Konkurentsivõimet ning selle seost keskkonna- ja sotsiaalsete standarditega on täiendavalt arutatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ „Eesmärk 55“: ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamine teel kliimaneutraalsuseni“ (COM(2021) 550 final) ( ELT C 275, 18.7.2022, lk 101), „Konkurentsivõime tagamist ei tohiks ekslikult tõlgendada ettekäändena, et tegutseda üleilmsel turul keskkonnahoiu standardite madalaimal tasandil“.

(12)   https://www.iea.org/reports/net-zero-by-2050.

(13)   https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Energy_statistics_-_an_overview.

(14)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „REPowerEU: Euroopa ühismeede taskukohasema, kindlama ja kestlikuma energiavarustuse tagamiseks“ “ (COM(2022) 108 final) ( ELT C 323, 26.8.2022, lk 123).

(15)  Põllumajandusliku toidutööstuse konkurentsivõimet on täpsemalt käsitletud komitee Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Toiduga kindlustatus ja jätkusuutlikud toidusüsteemid“ (ettevalmistav arvamus eesistujariigi Prantsusmaa taotlusel) ( ELT C 194, 12.5.2022, lk 72).

(16)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „ELi õiglase ülemineku poliitikaraamistiku edasiarendamine: milliseid meetmeid on vaja?“ (ettevalmistav arvamus eesistujariigi Belgia taotlusel) (ELT C, C/2024/1576, 5.3.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/1576/oj).