Taani Kuningriigi 7. mail 2024 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda laiendatud koosseisus) 28. veebruari 2024. aasta otsuse peale kohtuasjas T-364/20: Taani versus komisjon

(Kohtuasi C-337/24 P)

(C/2024/4577)

Kohtumenetluse keel: taani

Pooled

Apellant: Taani Kuningriik (esindajad: C. Maertens, advokaten R. Holdgaard ja J. Pinborg)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Belgia Kuningriik. Saksamaa Liitvabariik ja Luksemburgi Suurhertsogiriik

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—	tühistada Üldkohtu 28. veebruari 2024. aasta otsus kohtuasjas T-364/20, Taani Kuningriik vs. Euroopa Komisjon;

—

põhinõudena tühistada Euroopa Komisjoni 20. märtsi 2020. aasta otsuse riigiabi SA.39078 – 2019/C (ex 2014/N) (1) artikkel 2 osas, milles selles tuvastatakse, et „meetmed, mis seisnevad ettevõtjale Femern A/S antud kapitalisüstides ning riigilaenudes ja riigigarantiides, mida Taani rakendas vähemalt osaliselt ebaseaduslikult, kujutavad endast riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses“, ja mõista Euroopa Komisjonilt välja kohtukulud;

—	teise võimalusena saata asi tagasi Üldkohtusse ja otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.

Väited ja peamised argumendid

Esimene apellatsioonkaebuse väide: Üldkohus rikkus õigusnormi, sest tõlgendas avaliku võimu teostamise mõistet liiga kitsalt ega kontrollinud, kas komisjon hindas asjaolusid kogumis, nagu see oleks vajalik. Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 43–65 ja 75–91 rikkus Üldkohus õigusnormi, sest ta ei kontrollinud nõuetekohaselt – ELTL artikli 107 lõike 1 järgi – komisjoni hinnangut, kas Femern A/S tegevus on avaliku võimu teostamine, nagu väitis valitsus Üldkohtule esitatud hagis. Sellisele seisukohale jõudmiseks on vaja konkreetselt hinnata kõiki asjaolusid kogumis, st kas tegevus kujutab selle laadi, eesmärgi ja selle aluseks olevate normide järgi avaliku võimu teostamist.

Teine apellatsioonkaebuse väide: Üldkohus rikkus õigusnormi, sest ei kontrollinud, kas komisjon hindas asjaolusid kogumis, nagu see oleks vajalik, nimelt kas Femern A/S tegevus on täies ulatuses või osaliselt mittemajanduslik tegevus. Isegi kui Femern A/S tegevust ei saa pidada avaliku võimu teostamiseks, rikkus Üldkohus kohtuotsuse punktides 145–164 õigusnormi, sest ei kontrollinud, kas komisjon hindas tegevuse asjaolusid kogumis, mida on kohtupraktika kohaselt vaja tuvastamiseks, kas tegevus on täies ulatuses või osaliselt mittemajanduslik, nagu väitis valitsus Üldkohtule esitatud hagis.

Kolmas apellatsioonkaebuse väide: Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta asus seisukohale, et Femern A/S tegeleb alates ehituse algusest konkurentsivõimelise majandustegevusega. Kolmandas apellatsioonkaebuse väites leitakse, et isegi kui Femern A/S tegevust ei saa pidada avaliku võimu teostamiseks või muuks mittemajanduslikuks tegevuseks, rikkus Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 176–208 õigusnormi, sest ta jättis lihtsalt kontrollimata komisjoni seisukoha, et Femern A/S tegeleb alates ehituse algusest majandustegevusega, sest komisjon tuvastas, et Femern A/S tegeleb majandustegevusega alates tegevuse alustamisest.

(1) ELT 2020, L 339, lk 1.