5. juunil 2024 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Itaalia Vabariik

(kohtuasi C-394/24)

(C/2024/4318)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: G. Gattinara, M. Ioan)

Kostja: Itaalia Vabariik

Hageja nõuded

Komisjon palub Euroopa Kohtul:

1)

tuvastada, et — kuna Itaalia Vabariik tõlgendas ja kohaldas vabariigi presidendi 30. mai 2002. aasta dekreedi nr 115 artikli 168-bis lõiget 1 nii, et tasu eest telefoni ja ruumide pealtkuulamisseadmete rentimise teenuse osutamist ei peeta äritehinguks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/7/EL hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul (1) artikli 2 punkti 1 tähenduses, ja — kuna ta ei ole aastatel 2018–2023 taganud, et tema riigiasutused tegelikult järgiksid direktiivi 2011/7/EL artikli 4 lõikes 3 sätestatud maksetähtaegu tasu maksmisel telefoni ja ruumide pealtkuulamisseadmete rentimise teenuste eest, siis on ta rikkunud direktiivi nimetatud sätetest tulenevaid kohustusi;

2)	mõista kohtukulud välja Itaalia Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi esimeses väites leiab komisjon, et vabariigi presidendi 30. mai 2002. aasta dekreedi nr 115 artikli 168-bis lõike 1 tõlgendamine ja kohaldamine nii, et tasu eest telefoni ja ruumide pealtkuulamisseadmete rentimise teenus jäetakse välja direktiivi 2011/7/EL artikli 2 punktis 1 sisalduva mõiste „äritehing“ kohaldamisalast, on vastuolus Itaaliale viimasena nimetatud sättest tulenevate kohustustega. Komisjoni arvates tuleneb see viidatud sätte grammatilisest, kontekstipõhisest ja teleoloogilisest tõlgendusest.

Hagi teises väites märgib komisjon, et Itaalia riigiasutused on sedastanud, et aastatel 2018–2023 ületasid keskmised makseajad tasu eest telefoni ja ruumide pealtkuulamisseadmete rentimise teenuste eest tasumisel 30-päevast maksetähtaega, mis on sätestatud nimetatud direktiivi artikli 4 lõikes 3. Komisjon järeldab sellest, et Itaalia Vabariik on rikkunud sellest sättest tulenevaid kohustusi.

---

(1)   ELT 2011, L 48, lk 1.