(1)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklile 168 tuleb kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse. Liidu tegevus, mille eesmärk on täiendada liikmesriikide poliitikat, peaks olema suunatud rahvatervise parandamisele, füüsilise ja vaimse tervise häirete ja haiguste ennetamisele ning füüsilist ja vaimset tervist ohustavate tegurite, sealhulgas vähktõve ennetamisele.

(2)

Vaktsineerimispoliitika, -kavad ja -teenused kuuluvad liikmesriikide pädevusse ja vastutusalasse. Vaktsiinennetatavate haiguste piiriülese olemuse tõttu toetab ja koordineerib riikide jõupingutusi siiski komisjon. Seda tehakse muu hulgas teavitustöö kaudu, näiteks luuakse Euroopa vaktsineerimise infoportaal, kust inimesed leiavad usaldusväärset teavet vaktsineerimise ja vaktsiinide kohta, ning teabe- ja teadvustamiskampaaniatega, näiteks käimasolev kampaania #UnitedInProtection, mida on võimalik kohandada riikide probleemide ja vajadustega.

(3)

Teatavaid vähieelseid seisundeid ja vähivorme, nimelt inimese papilloomiviiruse (HPV) ja B-hepatiidi viiruse põhjustatud vähktõbe, saab vaktsineerimisega ära hoida. Vaktsineerimine on endiselt üks võimsamaid ja tõhusamaid liikmesriikide käsutuses olevaid rahvatervishoiu meetmeid.

(4)

Euroopa 2021. aasta vähitõrje tegevuskavas (2) (edaspidi „vähitõrjekava“) esitas komisjon eesmärgi 2030. aastaks täielikult HPV vastu vaktsineerida vähemalt 90 % liidu tüdrukute sihtrühmast ja suurendada märkimisväärselt poiste vaktsineerimist HPV vastu. Lisaks teatas komisjon, et vaktsineerituse suurendamiseks aitab ta tagada juurdepääsu B-hepatiidi vastu vaktsineerimisele.

(5)

Mõnes liikmesriigis on kasutusel rahvastikupõhised immuniseerimise infosüsteemid, millega jälgitakse vaktsineerituse taset riigis, sealhulgas riigi tasandist madalamal tasandil. Teistes liikmesriikides on jälgimine siiski killustatud ning mõni riik on teatanud probleemidest vaktsineerimisandmete kogumisel vaktsineerituse jälgimise kavade osana seoses määruse (EL) 2016/679 (liidu isikuandmete kaitse üldmäärus) (3) rakendamisega.

(6)

Mõnes liikmesriigis on esinenud probleeme seoses seal kehtiva korraga, mis puudutab alaealiste vaktsineerimiseks vajaliku nõusoleku hankimist lapsevanemalt või seaduslikult eestkostjalt, ning sellistel probleemidel võib olla vaktsineeritusele negatiivne mõju.

(7)

Igasugune liikmesriikidepoolne isikuandmete töötlemine vaktsineerimise eesmärgil peaks olema kooskõlas ELi andmekaitsealaste õigusaktidega, eelkõige isikuandmete kaitse üldmäärusega, eriti sätetega, mis reguleerivad isikuandmete eriliikide töötlemist isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 tähenduses. See säte võimaldab liikmesriikidel säilitada või kehtestada täiendavad tingimused, sealhulgas piirangud seoses geneetiliste, biomeetriliste või terviseandmete töötlemisega.

(8)

Kavas on anda liikmesriikidele liidu toetust elektrooniliste vaktsineerimisregistrite või nendega samaväärsete registrite väljatöötamiseks või ajakohastamiseks kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega, ilma et see piiraks riiklike andmekaitseasutuste ülesandeid ja Euroopa Andmekaitsenõukogu asjakohaste suuniste rakendamist, samuti on kavas täiustada kooskõlas liikmesriikide selle valdkonna õigusaktidega lapsevanema või seadusliku eestkostja nõusoleku saamise korda. Selleks kaardistataks muu hulgas riikide lähenemisviisid kogu liidus ja arutataks edukaid lähenemisviise liikmesriikidega.

(9)

HPV-nakkus võib põhjustada naistel emakakaelavähieelseid seisundeid ja emakakaelavähki. Liidus ja Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) on igal aastal ligikaudu 28 600 emakakaelavähi juhtumit ja 13 700 emakakaelavähist põhjustatud surma (4). HPV-nakkus võib põhjustada ka muid anogenitaalseid vähivorme nii naistel kui ka meestel (häbeme-, tupe-, peenise- ja pärakuvähk) ning pea- ja kaelavähki, näiteks suuneeluvähki, mille juhtumeid oli 2022. aastal liidus ja EMPs ligikaudu 19 700, neist enamik (ligikaudu 15 000) meestel (5). See näitab, kui tähtis ja vajalik on kõigi teismeliste ja varateismeliste tüdrukute ja poiste HPV-vastane vaktsineerimine ja vaktsineerimisele võrdse juurdepääsu võimaldamine, et saavutada kõrge vaktsineerituse tase – ja seda mitte ainult tütarlaste, vaid ka poiste seas.

(10)

Emakakaelavähki naiste seas võivad aidata ennetada riskipõhised sõeluuringud kooskõlas nõukogu soovitusega, milles käsitletakse ennetamise tõhustamist varase avastamise kaudu: (vähi sõeluuringuid käsitlev uus ELi lähenemisviis). (6) Kõigis liikmesriikides ja EMP riikides aga ei ole naistele praegu korraldatud kvaliteetset soovituslikku elanikkonna sõeluuringukava või suunatud sõeluuringukava, millega ennetada muid HPV-nakkusest põhjustatud vähktõve vorme. Samuti ei ole seni selliste vähivormide soovituslikke sõeluuringuid korraldatud meeste jaoks. Lisaks võivad teisesed ennetuskavad anda olulise panuse HPV-ga seotud vähikoormuse vähendamisse, eriti elanikkonna riskirühmade hulgas.

(11)

Ennetamaks vähktõbe nii naistel kui ka meestel, on väga oluline HPV vastu vaktsineerimine riiklike immuniseerimiskavade raames, aga laiema hõlmatuse ja kaitse saavutamiseks on tähtis tagada juurdepääs sellele ka väljaspool seda raamistikku.

(12)

Kõik liikmesriigid soovitavad teismelisi ja varateismelisi tüdrukuid HPV vastu vaktsineerida. Paljud liikmesriigid soovitavad seda ka nende vanuserühmade poistele, mõned riigid laiendavad soovitusi suunatud järelejõudmiskampaaniate kaudu ka noortele täiskasvanutele, kes jäid teismelise ja varateismelisena vaktsineerimata või keda ei vaktsineeritud täielikult.

(13)

Vaktsineeritust käsitlevatest andmetest nähtub, et kuigi mõned liikmesriigid on vaktsineerinud üle 90 % teismelistest ja varateismelistest tüdrukutest ühe doosiga nende vanuserühmade jaoks vajalikust kahest doosist, (7) on see näitaja teistes ELi liikmesriikides endiselt väike, alla 50 % (8). Praegu on nii poiste kui ka noorte täiskasvanute vaktsineerituse kohta vähe andmeid.

(14)

Üldsuse usaldus HPV-vaktsiinide vastu väheneb kogu liidus, eelkõige noorte seas. Kuigi tervishoiutöötajate usaldus nende vaktsiinide vastu on üldiselt suur, on see liikmesriigiti erinev (9).

(15)

HPV vastu vaktsineerimisega seotud usaldusprobleeme tuleks lahendada sellega, et käsitletakse püsivaid muresid ohutuse teemal ja vähest tajutud riski saada HPV-nakkusest tingitud vähktõbi. HPV vastu vaktsineerimise kui vähiennetusvahendi tähtsuse alahindamist eelkõige poiste ja nende vanemate ja seaduslike eestkostjate seas tuleks samuti vähendada jätkuvate teavitamispingutustega ning sellega, et jälgitakse ja käsitletakse HPV-nakkuse ja HPV vastu vaktsineerimisega seotud väär- ja desinformatsiooni.

(16)

Et tegeleda probleemidega, mis puudutavad juurdepääsu HPV-vastasele vaktsineerimisele, peaks vaktsineerimist pakkuma nn madala läve teenusena ja inimesi sel teemal harima. See võiks hõlmata tasuta vaktsineerimist (näiteks koolides ja haridusasutustes), kutsete ja meeldetuletuste struktureeritud süsteemi ning sihipäraseid jõupingutusi, sealhulgas koostööd tervishoiutöötajate, kohalike ühenduste ja usaldusväärsete üksikisikutega kogukonna tasandil, et kõrvaldada struktuursed tõkked ning suurendada HPV vastu vaktsineeritust teismeliste ja varateismeliste tüdrukute ja poiste seas, kes kuuluvad sellistesse ebasoodsas olukorras inimeste rühmadesse nagu puuetega inimesed, kodutud, sisserändajad, varjupaigataotlejad ja pagulased, põgenikud Ukrainast, romad, kõrge riskiga seksuaalkäitumisega inimesed (näiteks seksitöötajad) ja LGBTI-inimesed (10).

(17)

2022. aastal käivitati ühismeede „PartnERship to Contrast HPV“ (PERCH), (11) mis toob kokku Euroopa riigid, et võidelda HPV-nakkuse põhjustatud vähktõve vastu mitmesugustest vaatenurkadest.

(18)

Riikide jõupingutusi selles valdkonnas võib toetada kooskõlastatud ja kogu liitu hõlmav HPVga seotud vähktõve ennetamise käsitus, mis tugineb vähitõrjekavas esitatud eesmärgile ja tööle, mida on tehtud ühismeetme „PartnERship to Contrast HPV“ (PERCH) raames ning milles võetakse arvesse üksikute liikmesriikide olukorda seoses HPV-nakkusest tuleneva vähikoormusega. Selles osas võiks abiks olla konkreetse eesmärgi seadmine selle kohta, kui suur osa liidu sihtpopulatsiooni kuuluvatest poistest tuleks 2030. aastaks rahvatervishoiust tulenevatel põhjustel vaktsineerida.

(19)

B-hepatiidi viirusnakkus võib muutuda krooniliseks ja sellest võivad tekkida krooniline maksahaigus, tsirroos ja maksavähk. Liikmesriikide ja EMP riikide hulka kuuluva 30 riigi teatel oli neis riikides 2021. aastal esmakordselt diagnoositud B-hepatiidi viirusnakkuse juhtumeid 16 187 ning neist suur osa, 43 %, liigitati kroonilisteks (12). Kuigi B-hepatiidi viiruse üldine esinemissagedus on aja jooksul tõhusate vaktsineerimiskavade ja muude ennetusstrateegiate tõttu pidevalt vähenenud, elab liikmesriikides ja EMP riikides kroonilise B-hepatiidi viirusnakkusega hinnanguliselt 3,6 miljonit inimest (13).

(20)

Liikmesriikides ja EMP riikides on B-hepatiidi viiruse nakkuskoormus üldelanikkonnast suurem mõnes elanikkonnarühmas, sealhulgas sisserändajad, varjupaigataotlejad ja pagulased riikidest, kus B-hepatiit on tugevalt endeemiline, vangid, kõrge riskiga seksuaalkäitumisega inimesed (näiteks seksitöötajad), uimasteid süstivad inimesed ja meestega seksivad mehed. Euroopas levib B-hepatiidi viirus tavajuhul endiselt siiski heteroseksuaalse suguühte kaudu, ja ehkki vertikaalne edasikandumine on maailma selles osas praegu ebatavaline, on vaja ennetusstrateegiaid, sest enamik sünni ajal nakatunud imikuid jääb krooniliselt nakatunuks (14).

(21)

B-hepatiidi vastu vaktsineerimine riiklike immuniseerimiskavade raames on keskse tähtsusega, et ennetada kroonilisest B-hepatiidi nakkusest põhjustatud haigusi, sealhulgas maksavähki.

(22)

Enamik liikmesriike soovitab B-hepatiidi viiruse vastu vaktsineerida kõik lapsed. Neil on ka erinevad strateegiad emalt lapsele (vertikaalse) edasikandumise ennetamiseks, sealhulgas imikute vaktsineerimine esimese B-hepatiidi vaktsiini doosiga 24 tunni jooksul pärast sündi (sünnidoos), rasedate naiste sõeluuringud B-hepatiidi pinnaantigeeni (HBsAg) suhtes ja kokkupuutejärgne ennetus, mis on suunatud imikutele, kes sünnivad B-hepatiidiga nakatunud emadel.

(23)

Paljudes liikmesriikides soovitatakse B-hepatiidi vastu vaktsineerida suure riskiga ja mõnikord ebasoodsas olukorras olevaid rühmasid, nt uimasteid süstivad inimesed, vangid, kõrge riskiga seksuaalkäitumisega inimesed (näiteks seksitöötajad), meestega seksivad mehed, transsoolised inimesed ning sisserändajad, varjupaigataotlejad ja pagulased riikidest, kus B-hepatiit on tugevalt endeemiline, samuti tervishoiutöötajad. Siiski esineb vaktsineerituse osas andmelünki.

(24)

2017. aastal esitas WHO oma tegevuskavas tervishoiusektori reageerimise kohta viiruslikule hepatiidile WHO Euroopa piirkonnas eesmärgi kõrvaldada aastaks 2030 hepatiit kui oht rahvatervisele (15).

(25)

Konkreetselt vaktsineerimise osas seadis WHO 2020. aastaks järgmised vahe-eesmärgid: 95 % vaktsineeritus B-hepatiidi vaktsiini kolme doosiga riikides, kus rakendatakse üldist laste vaktsineerimist, ja 2) 90 % hõlmatus sekkumistega, mille eesmärk on ära hoida vertikaalset edasikandumist (B-hepatiidi vaktsiini sünnidoos või muud lähenemisviisid) (16).

(26)

2022. aastal ajakohastas WHO piirkondlikku tegevuskava ja seadis 2030. aastaks eesmärgid, milleks on 1) vaktsineerida 95 % lapsi B-hepatiidi vastu (kolmanda doosiga), 2) saavutada 95 % rasedate naiste osalemine B-hepatiidi pinnaantigeeni sõeluuringus, ja 3) vaktsineerida 95 % vastsündinutest õigeaegselt (24 tunni jooksul pärast sündi) B-hepatiidi vastase vaktsiini sünnidoosiga (17).

(27)

ECDC aitab liikmesriikidel jälgida edusamme WHO hepatiidi kõrvaldamise eesmärkide suunas, sealhulgas laste vaktsineerimise osas ja B-hepatiidi viiruse vertikaalse edasikandumise ennetuse alal. Lünkadest hoolimata näitavad 2021. aasta andmed, et paljudes liikmesriikides tuleb vaktsineeritust veelgi suurendada, et saavutada isegi 2020. aasta vahe-eesmärgid (18). 2030. aasta eesmärkide puhul ei ole probleem vähem oluline.

(28)

Üldsuse usalduse küsimusi seoses B-hepatiidi vastu vaktsineerimisega tuleks lahendada sel teel, et parandada tervisealast teadlikkust suure riskiga ja mõnikord ebasoodsas olukorras olevate rühmade seas, nagu uimasteid süstivad inimesed, vangid, kõrge riskiga seksuaalkäitumisega inimesed (näiteks seksitöötajad), meestega seksivad mehed, transsoolised inimesed ning sisserändajad, varjupaigataotlejad ja pagulased riikidest, kus B-hepatiit on endeemiline, samuti tervishoiutöötajad, ning väljendada toetust B-hepatiidi vastu vaktsineerimisele vähktõve ennetamise vahendina.

(29)

Et tegeleda probleemidega, mis puudutavad juurdepääsu B-hepatiidi vastu vaktsineerimisele, tuleks sihipäraselt püüda mõista struktuurseid takistusi ning pakkuda vaktsineerimist kohalikes oludes, mis on kohandatud sihtrühmadele vastavalt nende riskiprofiilile ja olukorrale, näiteks kasutada mobiilseid üksusi, pakkuda vaktsineerimist muude tervishoiusündmuste, näiteks arstliku läbivaatuse ajal, või tagada tasuta vaktsineerimine.

(30)

Erilist tähelepanu tuleks pöörata eakatele ja kõrvalistes piirkondades elavatele inimestele, samuti inimestele, kes süstivad uimasteid, ja kodututele; selleks tuleks teha B-hepatiidi vastu vaktsineerimine tavapäraseks uimastisõltuvuse ravis, vanglates ja kahjude vähendamise teenustes, tehes seda ilma häbimärgistamata ja vabatahtlikkuse alusel, vaktsineeritava isiku jaoks tasuta ning koos võimalusega kasutada kiirendatud annustamisskeemi.

(31)

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusele (ECDC) Euroopa terviseliidu raames antud laiendatud volituste kohaselt (19) on ECDC ülesanne jälgida vaktsineerituse taset liikmesriikides riikidelt saadavate usaldusväärsete andmete põhjal.

(32)

Nõukogu võtab teadmiseks, et 2024. aasta lõpuks kavatseb komisjon teha ECDC-le ülesandeks näidata kättesaadavaid andmeid HPV ja B-hepatiidi vastu vaktsineerituse kohta liikmesriikides sihtotstarbelise ülevaatetabeli kujul koos riikide meetoditega vaktsineerituse jälgimiseks ning saavutamist vajavate eesmärkidega (20). Soodustada tuleks koordineerimist asjaomaste rahvusvaheliste organitega ja vältida topeltaruandlust.

(33)

Tegevustasandil on vaja HPV ja B-hepatiidi vastu vaktsineerimine paremini lõimida ennetuskavadesse, kuid samuti pakkuda terviklikku terviseteavet vähktõve ennetamise kohta ning tutvustada vaktsineerimist vähiennetusvahendina lisaks selle tutvustamisele seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu vahendina. Samuti on vaja kooskõlastada vaktsineerimis-, sõeluuringu- ja vähiregistrid (või nendega samaväärsed registrid), et mõõta vaktsineerimis- ja vähiennetuskavade üldist mõju, sealhulgas selleks, et suurendada sõeluuringukavade kulutõhusust. Kuna eesmärk on suurendada laste ja noorte vaktsineeritust, tuleks erilist tähelepanu pöörata sotsiaalmeedia ja digiplatvormide mõjule ja rollile.

(34)

Nõukogu võtab teadmiseks, et komisjon kavatseb töötada välja mudeli tõenduspõhiste teadlikkuse suurendamise kampaaniate jaoks, millega teavitatakse HPV ja B-hepatiidi vastu vaktsineerimise kui vähktõve ennetamise vahendi tähtsusest; seda mudelit on võimalik kohandada riikide probleemide ja vajadustega, kaasates Euroopa tasandi sidusrühmade ühendusi, sealhulgas tervishoiutöötajate ühendusi, teadusvaldkonna koostööpartnereid ja riiklikke partnereid, ning kasutades lõimitud strateegiat selleks, et liidu tasandil jätkuvalt jälgida ja käsitleda konkreetselt HPV-nakkuse ja HPV vastase vaktsineerimisega seotud väär- ja desinformatsiooni, sealhulgas sotsiaalmeedias. Teavituskampaaniates tuleb siiski arvesse võtta liikmesriikide eripärasid.

(35)

Nõukogu võtab teadmiseks, et komisjon kavatseb teha Euroopa Ravimiametile ja ECDC-le ülesandeks korrapärase teabe esitamise HPV ja B-hepatiidi vaktsiinide ohutust ja tõhusust käsitlevate ajakohastatud ülevaadete ja uuringute tulemuste kohta, et anda ajakohast teavet ja käsitleda ELis esinevaid ohutusega seotud muredest tulenevaid probleeme vaktsiinide omaksvõtuga, sealhulgas Euroopa vaktsineerimise infoportaali kaudu.

(36)

Nõukogu võtab teadmiseks, et kooskõlas kõikehõlmava lähenemisviisiga vaimsele tervisele (21) ning võttes arvesse ELi lapse õiguste strateegiat (22) ja Euroopa lastegarantiid, (23) kavatseb komisjon töötada välja ennetusvahendite komplekti, milles käsitletakse seoseid laste vaimse ja füüsilise tervise, sealhulgas vaktsineerimisega seotud füüsilise tervise vahel, ning mis seega mõjutab lapsi kõige haavatavamas ja isiksust kujundavamas eas.

(37)

Vaktsineerimisandmed tuleks esitada ka digitaalses, struktureeritud ja korduskasutatavas vormis ning jätkuvalt hõlbustada liidu kodanike juurdepääsu oma vaktsineerimisandmetele, kasutades ära olemasolevaid taristuid ja teenuseid ning võttes arvesse esilekerkivaid taristuid. See annaks neile võimaluse paremini jälgida oma vaktsineerimisajalugu ja teha vaktsineerimise kohta otsuseid. Samuti tuleks veelgi hõlbustada selliste andmete vahetamist ravi järjepidevuse eesmärgil kogu liidus.

(38)

Komisjon ja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on kokku leppinud partnerluse, et arendada välja WHO ülemaailmne digitaalsete tervisetõendite võrgustik, mis võtab kasutusele ELi digitaalse COVID-tõendi tehnoloogia. Seda tehnoloogiat võib kasutada ka muudel juhtudel, näiteks tavapäraste immuniseerimiste registrina, et tagada liidu kodanike parem tervis.

(39)

Kui liikmesriigid kasutavad HPV ja B-hepatiidi vastu vaktsineerimise kavade rakendamiseks, sealhulgas nende edendamise eesmärgil teavitustöö tegemiseks, edaspidigi täielikult ära rahastamisvahendeid, mida pakub liidu eelarve, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond+ ja programm „EL tervise heaks“, igaüks vastavalt oma kesksele eesmärgile ja õiguslikule alusele, siis võib see vähendada vaktsineerimisele juurdepääsu ja vaktsineerimise kättesaadavusega seotud tervisealast ebavõrdsust ja ebaõiglust.

(40)

Nõukogu võtab teadmiseks, et komisjon kavatseb toetada modelleerimisvahendite ja analüüside väljatöötamist, selleks, et hinnata, kui kulutõhus on vaktsineerimise teel ennetada HPV ja B-hepatiidi nakkuse poolt põhjustatud vähktõbe, aitamaks ELi liikmesriikidel teha otsust lisada selline vaktsineerimine oma immuniseerimis- ja ennetuskavadesse, eelkõige vähktõve puhul. Samuti kavatseb komisjon liidu tasemel edendada HPV ja B-hepatiidi vaktsiinidega seotud teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, sealhulgas programmi „Euroopa horisont“ ja selle jätkuprogrammide kaudu.

(41)

On kavas jätkuvalt toetada liidu meetmeid, millega suurendatakse HPV ja B-hepatiidi vastu vaktsineerimist ülemaailmsel tasandil, sealhulgas selleks, et teha kindlaks vaktsineeritust mõjutavad käitumuslikud tegurid ja kõrvaldada vaktsineerimise takistused, koostöös rahvusvaheliste partneritega, nagu WHO, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ning ÜRO Lastefond (UNICEF).

(42)

Nõukogu võtab teadmiseks, et komisjon kavatseb kutsuda liikmesriike üles esitama (kasutades, kui ei ole teisiti põhjendatud, olemasolevaid andmeid, näitajaid ja aruannete esitamise tähtaegu, kaasa arvatud neid, mida kasutavad rahvusvahelised organisatsioonid) korrapäraselt teavet, mis võimaldaks rahvatervise eksperdirühmal jälgida käesolevas nõukogu soovituses esitatud soovituste rakendamist, ning teavitada liikmesriike soovituste rakendamisest rahvatervise eksperdirühma kaudu ajakohastatud teadetega nelja aasta pärast ja uuesti 2030. aastal,