(1a)

Käesolev direktiiv on osa paketist „Käibemaks digiajastul“, mille eesmärk on järgida proportsionaalsuse põhimõtet ühelt poolt eesmärgiga võidelda pettuste vastu ja teiselt poolt raskustega, mis võivad tekkida ettevõtjatel, eriti VKEdel ja mikroettevõtjatel, kavandatud eeskirjade kohaldamisel igapäevases juhtimisetegevuses, ja ka liikmesriikide ametiasutustel. Reformist tulenevad uued käibemaksukohustused peaksid kõigi kaasatud poolte jaoks olema lihtsad, selged, tulemuslikud ja tasakaalustatud, et ettevõtted ja haldusasutused saaksid neid praktiliselt täita.

(1b)

Paketi „Käibemaks digiajastul“ eesmärk on tagada eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse põhiõiguste täielik austamine ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2016/679  (1a) ja (EL) 2018/1725  (1b) kohaldamine isikuandmete töötlemisel. Kogutud teavet peaksid saama töödelda üksnes pädevad maksuhaldurid, et võidelda pettusega.

(1c)

Komisjon peaks tagama, et kaitstakse maksumaksjate õigusi, arvestades asjaolu, et maksuhalduritel on juurdepääs tohutule hulgale andmetele, sealhulgas algoritmilistest andmeanalüüsisüsteemidest pärit andmetele. Uue tehnoloogia kasutamisel tuleks austada liidu väärtusi, inimõigusi ja järgida esmaseid õigusakte.

(1d)

Üksikisikute isikuandmete kogumisel ei tohiks mingil juhul rikkuda üksikisikute õigust eraelu puutumatusele. Vastasel juhul tuleb seda käsitada samaväärsena ebaseadusliku järelevalvega. Arvetel olev teave võib paljastada tundlikku teavet konkreetsete füüsiliste isikute kohta, näiteks teave ostetud kaupade (sealhulgas intiimtoodete), reisikorraldusteenuste või õigusteenuste kohta.

(2)

Käibemaksuaruandluse kohustusi tuleks kohandada, et käsitleda platvormimajanduse probleeme ja vähendada vajadust mitmekordse käibemaksukohustuslasena registreerimise järele liidus.

(2)

Käibemaksuaruandluse kohustusi tuleks kohandada, et käsitleda platvormimajanduse probleeme ja vähendada vajadust mitmekordse käibemaksukohustuslasena registreerimise järele liidus ja vähendada märkimisväärselt nõuete täitmisega seotud kulusid maksumaksjate, eriti VKEde puhul, et tagada võrdsed tingimused ja siseturu nõuetekohane toimimine .

(3)

Käibemaksutulu vähenemine ehk käibemaksulõhe oli 2020. aastal liidus hinnanguliselt 93 miljardit eurot, 4 millest märkimisväärne osa on seotud pettustega, eelkõige varifirmadega seotud ühendusesisese pettusega,5 mille hinnanguline maht on 40–60 miljardit eurot6. Euroopa tuleviku teemalise konverentsi lõpparuandes kutsuvad kodanikud üles ühtlustama ja koordineerima ELi liikmesriikides maksupoliitikat, et hoida ära maksudest kõrvalehoidmist ja maksustamise vältimist, ning edendama koostööd ELi liikmesriikide vahel tagamaks, et kõik ELi ettevõtjad tasuksid oma õiglase osa maksudest. Algatus „Käibemaks digiajastul“ on nende eesmärkidega kooskõlas.  (61)  (62)  (63)

(3)

Käibemaksutulu vähenemine ehk käibemaksulõhe oli 2020. aastal liidus hinnanguliselt 93 miljardit eurot 4 , millest märkimisväärne osa on seotud pettustega, eelkõige varifirmadega seotud ühendusesisese pettusega,5 mille hinnanguline maht on 40–60 miljardit eurot6. Praegune käibemaksulõhe annab tunnistust vajadusest võidelda piiriülese käibemaksupettuse ja karussellpettuse vastu , rakendades nõuetekohaselt tõhusaid teabevahetusmehhanisme ja nähes ette piisavad vahendid selliseks vahetuseks, sealhulgas töötajad ning rahalised , tehnilised ja tehnoloogilised vahendid. Lisaks erineb käibemaksulõhe suurus liikmesriigiti märkimisväärselt ning seetõttu on oluline tõhustada koostööd ja koordineerimist liidu tasandil.  (61)  (62)  (63)

(3a)

Käibemaksulõhe tekitab usaldamatust liidu maksuhaldurite vahel ja on palju laiema ulatusega kui varifirmadega seotud ühendusesisene pettus. Parim viis sellise pettuse, sealhulgas karussellpettuse vastu võitlemiseks on kaotada ühendusesiseste kaupade ja teenuste käibemaksuvabastus, kuna seda liiki pettused on suuremas osas tingitud käibemaksu osalise kogumise katkestamisest. Käibemaksupettuse vastase võitluse paremaks piiritlemiseks peaks komisjon analüüsima ka seda, kuidas võiks käesoleva direktiivi rakendamine aidata panna aluse ühendusesiseste kaupade ja teenuste käibemaksuvabastuse kaotamiseks (st „lõplik käibemaksusüsteem“).

(3b)

Andmete kogumine rahvusvahelise kaubavahetuse statistika (Intrastat) jaoks ühendusesiseste tehingute kontekstis on liikmesriikide maksuhaldurite jaoks oluline vahend käibemaksupettuste vastases võitluses ning see tuleks alles jätta.

(3c)

Ühendusesiseste kaupade ja teenuste käibemaksuvabastusega võib kaasneda rohkem pettust, eriti jaemüügi tasandil.

(4)

Selleks et suurendada piiriülestelt tehingutelt maksude kogumist ja kaotada praegune killustatus, mis tuleneb liikmesriikide erinevate aruandlussüsteemide rakendamisest, tuleks kehtestada liidu digitaalse aruandluse nõuded. Selliste nõuete kohaselt peaksid maksuhaldurid saama teavet tehingute kaupa, et võimaldada andmete ristvõrdlust, suurendada maksuhaldurite kontrollisuutlikkust ja avaldada nõuete rikkumisele hoiatavat mõju, vähendades samal ajal eri liikmesriikides tegutsevate ettevõtjate nõuete täitmisega seotud kulusid ja kõrvaldades tõkked siseturul.

(4)

Selleks et suurendada piiriülestelt tehingutelt maksude kogumist ja kaotada praegune killustatus, mis tuleneb liikmesriikide erinevate aruandlussüsteemide rakendamisest, mille tulemuseks on märkimisväärne ettevõtjate koormus suurenemine ja ebatõhus piiriülene kontroll, tuleks kehtestada liidu digitaalse aruandluse nõuded. Selliste nõuete kohaselt peaksid maksuhaldurid saama teavet tehingute kaupa, et võimaldada andmete ristvõrdlust, suurendada maksuhaldurite kontrollisuutlikkust ja avaldada nõuete rikkumisele hoiatavat mõju, vähendades samal ajal eri liikmesriikides tegutsevate ettevõtjate nõuete täitmisega seotud kulusid ja kõrvaldades tõkked siseturul.

(4a)

Käibemaksupettust seostatakse sageli organiseeritud kuritegevusega, aga vaid väike osa neist organiseeritud võrgustikest võib olla süüdi miljarditesse eurodesse ulatuvates piiriülestes käibemaksupettustes, mis mõjutavad mitte üksnes maksutulude kogumist liikmesriikides, vaid neil on kahjulik mõju ka liidu omavahenditele. Seepärast vastutavad liikmesriigid kõigi liikmesriikide käibemaksutulu kaitsmise eest ühiselt.

(4b)

Komisjon tagab, et digitaalse aruandluse nõuetes võetakse arvesse kogemusi, mis on saadud teatavates liikmesriikides, kes on juba investeerinud digitaalsete arvete koostamisse ja digitaalsesse aruandlusse, nii et nendes liikmesriikides tehtud investeeringud ei läheks kaduma ja sellest saaksid kasu kõik sidusrühmad.

(4c)

Digitaalse aruandluse nõuded, mille eesmärk on anda maksuhalduritele teavet tehingupõhiselt, peaksid olema õiglased, realiseeritavad ja tasakaalustatud ning kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Pettuste avastamiseks vajalike tehnoloogiliste lahenduste usaldusväärsus peaks suurendama maksumaksjate õiguskindlust.

(5)

Selleks et hõlbustada aruandlusprotsessi automatiseerimist nii maksukohustuslaste kui ka maksuhaldurite jaoks, tuleks maksuhalduritele teatatavad tehingud dokumenteerida elektrooniliselt. E-arveldamise kasutamine peaks muutuma arvete väljastamise vaikesüsteemiks. Liikmesriikidel peaks siiski olema lubatud anda omamaiste tarnete puhul luba kasutada muid vahendeid. E-arvete väljastamine tarnija poolt ja nende edastamine kaupade soetajale või teenuse saajale ei tohiks sõltuda maksuhalduri eelnevast loast või kontrollist.

(5)

Selleks et hõlbustada aruandlusprotsessi automatiseerimist nii maksukohustuslaste kui ka maksuhaldurite jaoks, tuleks maksuhalduritele teatatavad tehingud dokumenteerida elektrooniliselt. E-arveldamise kasutamine võiks muutuda arvete väljastamise vaikesüsteemiks. Liikmesriikidel peaks siiski olema lubatud anda omamaiste tarnete puhul luba kasutada muid vahendeid. E-arvete väljastamine tarnija poolt ja nende edastamine kaupade soetajale või teenuse saajale ei tohiks alates 1. jaanuarist 2028 sõltuda maksuhalduri eelnevast loast või kontrollist.

(6)

E-arve määratlus tuleks viia kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/55/EL7 kasutatud määratlusega, et saavutada käibemaksuaruandluse valdkonnas standardimine. (64)

(6)

Pärast üleminekuperioodi lõppu tuleks e-arve määratlus viia kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/55/EL7 kasutatud määratlusega, et saavutada käibemaksuaruandluse valdkonnas standardimine. Siiski peaks ettevõtjatel, eelkõige direktiivis 2013/34/EL7a määratletud mikro- ja väikestel ettevõtjatel ning mittetulundusühingutel olema õigus kehtestada muid standardeid kooskõlas direktiivi 2006/112/EÜ artikliga 217.  (64)  (64a)

(6a)

Ettevõtjate ja maksuhaldurite abistamiseks tuleks e-arveldamise Euroopa standardi sisu muuta kättesaadavaks, lihtsaks ja selgeks, avaldades eelkõige komisjoni veebisaidil kogu kõnealuse standardiga seotud asjakohase teabe. Pidades silmas asjaolu, et direktiivis 2014/55/EL osutatud e-arveldamise Euroopa standard on kohandatud ettevõtetelt riigile (B2G) arveldamiseks, tuleks selle väljatöötamisel võtta arvesse ettevõtjatevahelisi (B2B) vajadusi.

(7)

Käibemaksuaruandluse süsteemi tõhusaks rakendamiseks on vaja, et teave jõuaks maksuhaldurini viivitamata. Seepärast tuleks piiriüleste tehingute puhul kehtestada arve väljastamise tähtajaks kaks tööpäeva pärast maksustatava teokoosseisu tekkimist.

(7)

Käibemaksuaruandluse süsteemi tõhusaks rakendamiseks on vaja, et teave jõuaks maksuhaldurini viivitamata. Seepärast tuleks piiriüleste tehingute puhul kehtestada arve väljastamise tähtajaks kaheksa tööpäeva pärast maksustatava teokoosseisu tekkimist. Käibemaksupettuse eest süüdistuse esitamise aegumistähtaegu tuleks uute tähtaegadega kohandada.

(9)

E-arve kasutamine käibemaksuga maksustatavate tehingute dokumenteerimise vaikemeetodina ei oleks võimalik, kui e-arve kasutamise tingimuseks jääb saaja nõusolek. Seetõttu ei peaks sellist nõusolekut e-arvete väljastamiseks enam nõudma .

(9)

E-arve kasutamine käibemaksuga maksustatavate tehingute dokumenteerimise vaikemeetodina ei oleks võimalik, kui e-arve kasutamise tingimuseks jääb saaja nõusolek. Seetõttu ei tohiks alates 1. jaanuarist 2028 enam nõuda arve vastuvõtja nõusolekut .

(10a)

Koondarved säästavad aega ja kulusid ning vähendavad arvete esitamisega seotud halduskoormust. Samuti vähendavad need vigade tekkimise võimalusi ning hõlbustavad tarnijate ja klientide tööd tänu lihtsamale arvepidamisele. Kuid neid võidakse ka pettuse eesmärgil väärkasutada. Seetõttu tuleks koondarveid säilitada ainult ettevõtjatevaheliste tehingute puhul ja need peaksid hõlmama vaid piiratud ajavahemikku.

(12)

Selleks et teha arveandmete edastamine maksukohustuslaste jaoks võimalikuks, peaksid liikmesriigid muutma maksukohustuslaste jaoks kättesaadavaks selliseks edastamiseks vajalikud vahendid, mis peaksid võimaldama seda, et andmed saadab maksukohustuslane otse või kolmas isik tema nimel.

(12)

Üha mahukam iga päev vahetatava teabe voog nõuab kõrgjõudlusega arvutitarkvara, mis suudab turvalisel viisil riikide ametiasutustele pidevalt teavet edastada. Selleks et teha arveandmete edastamine maksukohustuslaste jaoks võimalikuks, peaksid liikmesriigid muutma maksukohustuslaste , eelkõige direktiivis 2013/34/EL määratletud mikro- ja väikeste ettevõtjate ning mittetulundusühingute jaoks kättesaadavaks selliseks edastamiseks vajalikud vahendid, mis peaksid võimaldama seda, et andmed saadab maksukohustuslane otse või kolmas isik tema nimel.

(13)

Kuigi ühendusesiseste tehingute digitaalse aruandluse nõuete kohaselt edastatav teave peaks olema sarnane koondaruannete kaudu edastatud teabega, tuleb maksukohustuslastelt nõuda lisaandmete, sealhulgas pangaandmete ja maksesummade esitamist, et maksuhaldurid saaksid jälgida mitte ainult kaupu, vaid ka rahavooge.

(13)

Kuigi ühendusesiseste tehingute digitaalse aruandluse nõuete kohaselt edastatav teave peaks olema sarnane koondaruannete kaudu edastatud teabega, tuleb maksukohustuslastelt nõuda lisaandmete, sealhulgas pangaandmete ja maksesummade esitamist, et maksuhaldurid saaksid jälgida mitte ainult kaupu, vaid ka rahavooge ja hankida nende kohta asjakohast teavet .

(14)

Tuleks vältida tarbetu halduskoormuse tekitamist eri liikmesriikides tegutsevatele maksukohustuslastele. Seepärast peaks nendel maksukohustuslastel olema võimalik esitada oma maksuhalduritele nõutud teavet, kasutades komisjoni rakendusotsuses (EL) 2017/18708 sätestatud Euroopa standardit, mis vastab direktiivi 2014/55/EL artikli 3 lõikes 1 sätestatud taotlusele koostada e-arve põhielementide semantilist andmemudelit käsitlev Euroopa standard. Liikmesriikidel peaks olema lubatud näha andmete esitamiseks ette täiendavaid meetodeid, mida teatavatel maksukohustuslastel oleks lihtsam järgida. (65)

(14)

Tuleks vältida tarbetu halduskoormuse tekitamist eri liikmesriikides tegutsevatele maksukohustuslastele. Seepärast peaks nendel maksukohustuslastel olema võimalik esitada oma maksuhalduritele vajalikku teavet, kasutades komisjoni rakendusotsuses (EL) 2017/18708 sätestatud Euroopa standardit, mis vastab direktiivi 2014/55/EL artikli 3 lõikes 1 sätestatud taotlusele koostada e-arve põhielementide semantilist andmemudelit käsitlev Euroopa standard. Liikmesriikidel peaks olema lubatud näha andmete esitamiseks ette muid meetodeid, mida teatavatel maksukohustuslastel oleks lihtsam järgida ja millega võiks kaasneda asjatu koormuse vähenemine . (65)

(15)

Selleks et saavutada vajalik ühtlustamine ühendusesiseseid tehinguid käsitlevate andmete esitamisel, peaks esitatav teave olema kõikides liikmesriikides sama, ilma et liikmesriikidel oleks võimalik nõuda lisaandmeid.

(15)

Selleks et saavutada vajalik ühtlustamine ühendusesiseseid tehinguid käsitlevate andmete esitamisel, peaks esitatav teave olema kõikides liikmesriikides sama, ilma et liikmesriikidel oleks võimalik nõuda lisaandmeid. Nende andmete kogumine peaks võimaldama koostada paremat statistikat käibemaksupettuste ulatuse kohta ja andma võimaluse sellist pettust vähendada.

(16a)

Digitaliseerimine muudab ettevõtjad küberkuritegevuse ja häkkerite rünnakute suhtes üha kaitsetumaks. Komisjon ja liikmesriigid peaksid igaüks nii palju kui võimalik tagama andmete kaitse küberrünnakute ning häkkerite ja zapper-programmide rünnakute eest nende edastamise ajal, tehingutepõhiselt ja nende säilitamise ajal maksuhaldurite valduses.

(16b)

E-arveldamist ja digitaalse aruandluse nõudeid käsitlevaid reegleid ei kohaldata kaitseotstarbeliste ostude suhtes, mis on direktiivi 2006/112/EÜ artiklite 143 ja 151 alusel sellest vabastatud.

(16c)

Edastatavate andmete turvalisuse tagamiseks tuleks koostada ammendav loetelu ametiasutustest, kellel on õigus andmeid kontrollida, ja kehtestada andmete töötlemise kord. Selles loetelus peaksid olema Euroopa Prokuratuur, Euroopa Pettustevastane Amet ja Europol.

(17)

Mitu liikmesriiki on kehtestanud oma territooriumil tehtavatele tehingutele erinevad aruandlusnõuded , mis toob eri liikmesriikides tegutsevatele maksukohustuslastele kaasa märkimisväärse halduskoormuse, kuna nad peavad oma raamatupidamissüsteemid nende nõuetega vastavusse viima . Selleks et vältida sellisest erinevusest tulenevaid kulusid, peaksid liikmesriikides rakendatavad süsteemid, mille alusel teatatakse nende territooriumil maksukohustuslaste vahel tasu eest tehtavatest kaubatarnetest ja osutatavatest teenustest, vastama samadele omadustele, mis on ühendusesiseste tehingute suhtes rakendataval süsteemil. Liikmesriigid peaksid ette nägema elektroonilised vahendid teabe edastamiseks ning, nagu ühendusesiseste tehingute puhul, peaks maksukohustuslasel olema võimalik esitada andmed kooskõlas rakendusotsuses (EL) 2017/1870 sätestatud Euroopa standardiga, isegi kui asjaomane liikmesriik võib näha ette täiendavad vahendid andmete edastamiseks. Andmeid tuleks lubada esitada maksukohustuslasel otse või kolmandal isikul tema nimel.

(17)

Mitu liikmesriiki on kooskõlas direktiivi 2006/112/EÜ artikliga 273 kehtestanud oma territooriumil tehtavatele tehingutele erinevad aruandlusnõuded . Sellised erinevad aruandlusnõuded kahjustavad siseturu toimimist . Selleks et vältida õigusraamistiku killustatusest tulenevaid kulusid, võiksid liikmesriikides rakendatavad süsteemid, mille alusel teatatakse nende territooriumil maksukohustuslaste vahel tasu eest tehtavatest kaubatarnetest ja osutatavatest teenustest, vastata samadele omadustele, mis on ühendusesiseste tehingute suhtes rakendataval süsteemil. Liikmesriigid peaksid ette nägema elektroonilised vahendid teabe edastamiseks ning, nagu ühendusesiseste tehingute puhul, peaks maksukohustuslasel olema võimalik esitada andmed kooskõlas rakendusotsuses (EL) 2017/1870 sätestatud Euroopa standardiga, välja arvatud juhul, kui asjaomane liikmesriik võib näha ette muud sama tõhusad vahendid andmete edastamiseks. Andmeid tuleks lubada esitada maksukohustuslasel otse või kolmandal isikul tema nimel.

(18)

Liikmesriigid ei peaks olema kohustatud rakendama digitaalse aruandluse nõuet nende territooriumil maksukohustuslaste vahel tasu eest kaupade tarnimise ja teenuste osutamise suhtes. Kui nad aga soovivad sellise nõude tulevikus rakendada, peaksid nad viima selle vastavusse ühendusesiseste tehingute digitaalse aruandluse nõuetega. Liikmesriigid, kellel on juba olemas nende tehingute aruandluse süsteem, peaksid sellist süsteemi kohandama, et tagada andmete esitamine kooskõlas ühendusesiseste tehingute digitaalse aruandluse nõuetega.

(18)

Liikmesriigid ei peaks olema kohustatud rakendama digitaalse aruandluse nõuet nende territooriumil maksukohustuslaste vahel tasu eest kaupade tarnimise ja teenuste osutamise suhtes. Pärast üleminekuperioodi on liikmesriikidel endiselt võimalik kehtestada muid standardeid, kuigi nad peavad aktsepteerima Euroopa standardil põhinevaid elektroonilisi arveid.

(18a)

Üksikisikute isikuandmete kogumisel ei tohiks mingil juhul rikkuda nende õigust eraelu puutumatusele.

(19)

Selleks et hinnata digitaalse aruandluse nõuete tulemuslikkust, peaks komisjon koostama hindamisaruande, milles hinnatakse digitaalse aruandluse nõuete mõju käibemaksulõhe vähendamisele ning maksukohustuslaste ja maksuhaldurite rakendus- ja vastavuskuludele, et kontrollida, kas süsteem on oma eesmärgid saavutanud või vajab täiendavat kohandamist.

(19)

Selleks et hinnata liidusisese digitaalse aruandluse nõuete tulemuslikkust, peaks komisjon koostama hindamisaruande, milles hinnatakse liidusisese digitaalse aruandluse nõuete mõju käibemaksulõhe vähendamisele ning maksukohustuslaste ja maksuhaldurite rakendus- ja vastavuskuludele, et kontrollida, kas süsteem on oma eesmärgid saavutanud või vajab täiendavat kohandamist või sisetehingutele lisalaienduste kehtestamist. Peale selle peaks komisjon tellima sõltumatu uuringu, mis sisaldab põhjalikku analüüsi puuduvate kauplejate pettuste kohta, mis on käibemaksupettuste eriliik, ning eelkõige digitaalse aruandluse nõuete tulemuslikkuse kohta selliste pettustega võitlemisel. Samuti peaks komisjon korraldama sõltumatu uuringu, et põhjalikult hinnata impordi ühe akna süsteemi (IOSS) kohustuslikuks muutmise eeliseid ja puudusi.

(20)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik jätkata muude meetmete rakendamist, et tagada käibemaksu nõuetekohane kogumine ja hoida ära maksudest kõrvalehoidmist. Neil ei tohiks siiski olla võimalik kehtestada täiendavaid aruandluskohustusi tehingutele, mis on hõlmatud digitaalse aruandluse nõuetega.

(20)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik jätkata muude meetmete rakendamist, et tagada käibemaksu nõuetekohane kogumine ja hoida ära maksudest kõrvalehoidmist.

(20a)

Selleks et vähendada liidus käibemaksumäärade keerukuse tõttu ettevõtjate, eelkõige VKEde ja mikro-ettevõtjate jaoks tekkivat õiguslikke ohtusid, tuleks komisjoni andmebaase ajakohastada ja muuta need õiguslikult siduvaks vahendiks, mis on ettevõtjatele kergesti kättesaadav ja kus esitatakse reaalajalähedast teavet liidu käibemaksumäärade ja maksupäringutele reageerimise kohta.

(22)

Platvormimajandus on kaasa toonud põhjendamatu konkurentsimoonutuse veebiplatvormide kaudu osutatavate käibemaksust vabastatud teenuste ja traditsioonilises majanduses osutatavate käibemaksuga maksustatavate teenuste vahel . Moonutus on olnud kõige teravam kahes suurimas e-kaubanduse platvormimajanduse sektoris, nimelt lühiajalise majutuse või reisijateveo sektoris.

(22)

On oht, et veebiplatvormide kaudu osutatavate käibemaksust vabastatud teenuste ja traditsioonilises majanduses osutatavate käibemaksuga maksustatavate teenuste vahel võivad tekkida konkurentsimoonutused .

(23)

Seepärast on vaja kehtestada eeskirjad, et kõrvaldada konkurentsimoonutused lühiajalise majutuse või reisijateveo sektoris , muutes platvormide rolli käibemaksu kogumisel (platvormidest saab „eeldatav tarnija“) . Selle mudeli kohaselt tuleks platvormidelt nõuda käibemaksu arvestamist , kui käibemaks kuulub tasumisele , kuid asjaomane tarnija seda ei arvesta, sest ta on näiteks füüsiline isik või maksukohustuslane , kes kasutab väikeettevõtjate erikorda .

(23)

Seepärast on vaja kehtestada selged, tasakaalustatud ja proportsionaalsed eeskirjad, et kõrvaldada võimalikud konkurentsimoonutused lühiajalise majutuse või reisijateveo sektoris eeldatava tarnija mudeli kasutusele võtmise kaudu . Selle mudeli kohaselt peavad platvormid võtma aluseks olevalt tarnelt käibemaksu ja seda arvestama , kui tarnija käibemaksu ei nõua , ning nende suhtes võidakse kohaldada aruandluskohustust. Kuigi käibemaksu neutraalsuse põhimõte on käibemaksusüsteemi üks peamisi aspekte ja seda tuleks võimalikult suurel määral arvestada, on lühiajalise majutuse ja reisijateveo sektori omaduste tõttu vajalik järgida erilähenemisviisi eeldatava tarnija mudeli kaudu.

(23a)

Kuna eeldatava tarnija mudeli kasutusele võtmine põhjustab väikestele platvormidele lisakulusid, tuleks neile pakkuda stiimuleid, mis innustaksid neid nõudeid võimalikult kiiresti täitma, et tagada nendel turgudel võrdsed võimalused ja õiglase konkurentsi tingimused.

(23b)

Eeldatava tarnija mudelit ei tohiks kohaldada platvormide suhtes, mis on direktiivi 2013/34/EL kohaselt määratletud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatena, st väikeste lühiajalise majutuse pakkujate suhtes (võõrustajad või ettevõtjad, kes ei ole käibemaksukohustuslased), kes edendavad liidus säästvat turismi ja reisimist harvemini külastatavatesse kohtadesse. Samuti peaks eeldatava tarnija mudel tagama võrdsed võimalused ning mitte andma konkurentsieelist suurtele platvormidele, mis suudavad paremini lisakuludega toime tulla.

(24)

Liikmesriigid tõlgendavad mittemaksukohustuslastele platvormide poolt pakutava võimalikuks tegemise teenuse osutamise kohta erinevalt. Seepärast on vaja seda õigusnormi selgitada .

(24)

Liikmesriigid tõlgendavad mittemaksukohustuslastele platvormide poolt pakutava võimalikuks tegemise teenuse osutamise kohta erinevalt. Seda õigusnormi on vaja selgitada, nii et vahendusplatvormi kasutamine ei annaks teenuseosutajale mingil viisil konkurentsieelist. Selguse ja õiguskindluse huvides tuleb termin „vahendusplatvorm“ ka ühtselt määratleda.

(31a)

Erinevate liidu ühe akna süsteemide rakendamise tõttu liikmesriikides on vaja, et ettevõtjad esitaksid piisavad tehnilised kirjeldused tagamaks, et ühe akna süsteemi deklaratsioonid ei erineks riigiti, ning et ettevõtjatele antaks võimalus laadida alla fail ühe akna süsteemi deklaratsiooni esitamiseks.

(31b)

Ettevõtjate igapäevase tegevuse lihtsustamiseks võiks komisjon kaaluda kolme praeguse registreerimisvõimaluse (impordi ühe akna süsteem, IOSS), liidu ühe akna süsteemi (UOSS) ja liiduvälise ühe akna süsteemi (non-UOSS)) konsolideerimist, et kõik tarned (st imporditud kaubad, teenused ja sisemüük) saaks deklareerida ühe portaali kaudu.

(32)

Muude meetmete hulgas laiendati direktiiviga (EL) 2017/2455 väikse ühe akna süsteemi kohaldamisala, et sellest saaks laiem ühe akna süsteem, mis hõlmab kõiki liidus mittemaksukohustuslastele osutatavaid piiriüleseid teenuseid ja kogu kaupade ühendusesisest kaugmüüki. Erandkorras võivad elektroonilised liidesed, nagu kauplemiskohad ja platvormid, millest saavad teatavate liidusiseste kaubatarnete eeldatavad tarnijad, deklareerida liidu ühe akna süsteemi raames ka teatavaid omamaiseid kaubatarneid. Liidus ühtse käibemaksukohustuslasena registreerimise eesmärgi toetamiseks tuleks liidu ühe akna süsteemi kohaldamisala veelgi laiendada, et see hõlmaks muid kaubatarneid, sealhulgas ettevõtjate ja tarbijate vahelisi omamaiseid kaubatarneid liidus maksukohustuslaste poolt, kes ei ole tarbimisliikmesriigis käibemaksukohustuslasena registreeritud, tagades, et ettevõtjad ei pea end käibemaksukohustuslasena registreerima igas liikmesriigis, kus sellised kaubatarned tarbijatele toimuvad. Lisaks tuleks liidu ühe akna süsteemi kohaldamisala laiendada nii, et see hõlmaks ka kasuminormi maksustamise korra kohaste kaupade omamaiseid tarneid mis tahes isikule, kui neid kaupu tarnib maksukohustuslane (maksukohustuslik edasimüüja), kes ei ole registreeritud liikmesriigis, kus sellised kaubatarned toimusid. See muudatusettepanek võimaldaks maksukohustuslikel edasimüüjatel kasutada ühe akna süsteemi lihtsustusi ning võimaldaks deklareerida ja maksta nende tarnete eest tasumisele kuuluvat käibemaksu ühes registreerimisliikmesriigis laiendatud liidu ühe akna süsteemi kaudu.

(32)

Muude meetmete hulgas laiendati direktiiviga (EL) 2017/2455 väikse ühe akna süsteemi kohaldamisala, et sellest saaks laiem ühe akna süsteem, mis hõlmab kõiki liidus mittemaksukohustuslastele osutatavaid piiriüleseid teenuseid ja kogu kaupade ühendusesisest kaugmüüki. Erandkorras võivad elektroonilised liidesed, nagu kauplemiskohad ja platvormid, millest saavad teatavate liidusiseste kaubatarnete eeldatavad tarnijad, deklareerida liidu ühe akna süsteemi raames ka teatavaid omamaiseid kaubatarneid. Liidus ühtse käibemaksukohustuslasena registreerimise eesmärgi toetamiseks tuleks liidu ühe akna süsteemi kohaldamisala veelgi laiendada, et see hõlmaks muid kaubatarneid, sealhulgas ettevõtjate ja tarbijate vahelisi omamaiseid kaubatarneid liidus maksukohustuslaste poolt, kes ei ole tarbimisliikmesriigis käibemaksukohustuslasena registreeritud, tagades, et ettevõtjad ei pea end käibemaksukohustuslasena registreerima igas liikmesriigis, kus sellised kaubatarned tarbijatele toimuvad. Lisaks tuleks liidu ühe akna süsteemi kohaldamisala laiendada nii, et see hõlmaks ka kasuminormi maksustamise korra kohaste kaupade omamaiseid tarneid mis tahes isikule, kui neid kaupu tarnib maksukohustuslane (maksukohustuslik edasimüüja), kes ei ole registreeritud liikmesriigis, kus sellised kaubatarned toimusid. See muudatusettepanek võimaldaks maksukohustuslikel edasimüüjatel kasutada ühe akna süsteemi lihtsustusi ning võimaldaks deklareerida ja maksta nende tarnete eest tasumisele kuuluvat käibemaksu ühes registreerimisliikmesriigis laiendatud liidu ühe akna süsteemi kaudu. Siiski tuleks vältida liidu ühe akna süsteemi laiendamist maksukohustuslase poolt teisele maksukohustuslasele tarnitavatele kaupadele ja osutatud teenustele. Eri liikmesriikides püsiva tegevuskohaga maksukohustuslaste vabadus valida registreerimisliikmesriik ühe akna süsteemi kasutamise eesmärgil suurendab majanduskasvu soodustavat siseturu toimimist.

(33)

Tavaliselt arvestab ja nõuab käibemaksu sisse kauba tarnija või teenuse osutaja. Teatavatel juhtudel võivad liikmesriigid siiski ette näha, et pöördmaksustamise mehhanismi alusel on tasumisele kuuluva käibemaksu arvestamise kohustus pigem teenuse saajal kui osutajal. Selleks et toetada veelgi ühtse käibemaksukohustuslasena registreerimise eesmärki liidus, tuleks sätestada õigusnormid, mille kohaselt liikmesriigid peavad kohaldama pöördmaksustamise mehhanismi olukordades, kus tarnija ei ole käibemaksukohustuslane liikmesriigis, kus käibemaks tasumisele kuulub. Tarnijal, kes tarnib kaupu või osutab teenuseid isikule, kes on registreeritud käibemaksukohustuslasena liikmesriigis, kus tarne on maksustatav, peaks olema õigus kohaldada pöördmaksustamist. Kontrolli eesmärgil tuleks sellised tarned esitada koondaruandes.

(33)

Tavaliselt arvestab ja nõuab käibemaksu sisse kauba tarnija või teenuse osutaja. Teatavatel juhtudel võivad liikmesriigid siiski ette näha, et pöördmaksustamise mehhanismi alusel on tasumisele kuuluva käibemaksu arvestamise kohustus pigem teenuse saajal kui osutajal. Selleks et toetada veelgi ühtse käibemaksukohustuslasena registreerimise eesmärki liidus, tuleks sätestada õigusnormid, mille kohaselt liikmesriigid peavad kohaldama pöördmaksustamise mehhanismi olukordades, kus tarnija ei ole käibemaksukohustuslane liikmesriigis, kus käibemaks tasumisele kuulub. Kontrolli eesmärgil tuleks sellised tarned esitada koondaruandes.

(35a)

Impordi ühe akna süsteemid peaksid toimima läbipaistvalt ja turvaliselt. Ühtne lähenemisviis ühelt poolt impordi ühe akna süsteemile ning teiselt poolt tollialastele õigusaktidele ja tavadele aitaks kaotada vastuolud, vead ja topeltmaksustamise.

(36)

Selleks et tagada direktiivi 2006/112/EÜ ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda volitused tagada paremini IOSSi käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrite nõuetekohane kasutamine ja kontrollimine kõnealuses direktiivis sätestatud maksuvabastuse eesmärgil. See õigus peaks võimaldama komisjonil võtta vastu rakendusakt, et kehtestada erimeetmed eesmärgiga hoida ära teatavas vormis maksudest kõrvalehoidmist või maksustamise vältimist. Sellised erimeetmed hõlmavad muu hulgas kordumatu saadetise numbri sidumist IOSSi käibemaksukohustuslasena registreerimise numbriga. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/201114 artiklis 5 osutatud kontrollimenetlusega ning selleks peaks komitee olema Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 904/201015 artikliga 58 loodud komitee. (71)  (72)

(36)

Selleks et tagada direktiivi 2006/112/EÜ ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda volitused tagada paremini IOSSi käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrite nõuetekohane kasutamine ja kontrollimine kõnealuses direktiivis sätestatud maksuvabastuse eesmärgil. See õigus peaks võimaldama komisjonil võtta vastu rakendusakt, et kehtestada erimeetmed eesmärgiga hoida ära teatavas vormis maksudest kõrvalehoidmist või maksustamise vältimist. Sellised erimeetmed hõlmavad muu hulgas kordumatu saadetise numbri sidumist IOSSi käibemaksukohustuslasena registreerimise numbriga. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/201114 artiklis 5 osutatud kontrollimenetlusega ning selleks peaks komitee olema Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 904/201015 artikliga 58 loodud komitee. Komisjoni volituste puhul tuleks arvesse võtta maksumaksjate õigust konfidentsiaalsusele. Kõik rakendusakti eelnõud tuleb edastada teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile, et tal oleks võimalik kasutada oma õigusi.  (71)  (72)

(38)

Direktiiviga 2006/112/EÜ on ette nähtud nõudmiseni varu korra alusel veetavate kaupade lihtsustatud käibemaksuga maksustamine, kui teatavad ettenähtud tingimused on täidetud. Kuna ühe akna süsteemi lihtsustamiskava oma kaupade üleviimiseks on kõikehõlmav ja hõlmab praegu kõnealuse direktiivi artikli 17a kohase nõudmiseni varu korra alla kuuluvate kaupade piiriülest liikumist, on vaja see kord järk-järgult kaotada, lisades lõppkuupäeva enne nõudmiseni varusid käsitlevate sätete täielikku eemaldamist direktiivi 2006/112/EÜ. Seepärast tuleks kehtestada lõppkuupäev 31. detsember 2024 , pärast mida ei ole enam võimalik uut nõudmiseni varu korda rakendada. 31. detsembril 2024 või enne seda algava nõudmiseni varu korra puhul tuleks jätkuvalt kohaldada asjakohaseid tingimusi, sealhulgas 12kuulist tähtaega kõnealuse kauba omandiõiguse kavandatavale ostjale üleandmiseks. Paralleelselt selle uue lõppkuupäeva lisamisega tuleks nõudmiseni varu korda käsitlevatesse sätetesse lisada uus lõige tagamaks, et selle korra kohaldamine lõpetatakse 31. detsembril 2025 , kuna seda ei ole pärast seda kuupäeva enam vaja.

(38)

Direktiiviga 2006/112/EÜ on ette nähtud nõudmiseni varu korra alusel veetavate kaupade lihtsustatud käibemaksuga maksustamine, kui teatavad ettenähtud tingimused on täidetud. Kuna ühe akna süsteemi lihtsustamiskava oma kaupade üleviimiseks on kõikehõlmav ja hõlmab praegu kõnealuse direktiivi artikli 17a kohase nõudmiseni varu korra alla kuuluvate kaupade piiriülest liikumist, on vaja see kord järk-järgult kaotada, lisades lõppkuupäeva enne nõudmiseni varusid käsitlevate sätete täielikku eemaldamist direktiivi 2006/112/EÜ. Seepärast tuleks kehtestada lõppkuupäev 31. detsember  2025 , pärast mida ei ole enam võimalik uut nõudmiseni varu korda rakendada. 31. detsembril  2025 või enne seda algava nõudmiseni varu korra puhul tuleks jätkuvalt kohaldada asjakohaseid tingimusi, sealhulgas 12-kuulist tähtaega kõnealuse kauba omandiõiguse kavandatavale ostjale üleandmiseks. Paralleelselt selle uue lõppkuupäeva lisamisega tuleks nõudmiseni varu korda käsitlevatesse sätetesse lisada uus lõige tagamaks, et selle korra kohaldamine lõpetatakse 31. detsembril  2026 , kuna seda ei ole pärast seda kuupäeva enam vaja.

(39)

Kasuminormi maksustamise kord võimaldab maksukohustuslikel edasimüüjatel maksta käibemaksu erikorraga hõlmatud kaupade, nimelt kasutatud kaupade, kunstiteoste, kollektsiooni- ja antiikesemete müügi- ja ostuhinna vahelt. Tagamaks, et kõnealuseid konkreetseid tarneid maksustatakse liikmesriigis, kus on kauba soetaja või teenuse saaja asukoht, alaline elu- või asukoht või peamine elukoht, tuleks direktiivi 2006/112/EÜ muuta, et kehtestada uus teenuste osutamise koha õigusnorm. Lisaks tuleks muuta direktiivi 2006/112/EÜ, et jätta pöördmaksustamise mehhanismi kohustuslikust kohaldamisest konkreetselt välja kasuminormi maksustamise korra kohaste kaupade tarned. Selleks et toetada liidus ühtse käibemaksukohustuslasena registreerimise eesmärki ja vähendada nõuete täitmisega seotud koormust, võivad maksukohustuslikud edasimüüjad, kes tegutsevad kasuminormi maksustamise korra alusel, otsustada kasutada liidu ühe akna süsteemi, et deklareerida ja maksta käibemaksu, mis kuulub tasumisele teatavate kasuminormi maksustamise korra kohaste kaupade tarnetelt selle korra kaudu, ilma et oleks vaja registreeruda mitmes liikmesriigis.

(39)

Kasuminormi maksustamise kord võimaldab maksukohustuslikel edasimüüjatel maksta käibemaksu erikorraga hõlmatud kaupade, nimelt kasutatud kaupade, sealhulgas kapitalikaupade nagu hoonete, masinate, vahendite ja seadmete, ning kunstiteoste, kollektsiooni- ja antiikesemete müügi- ja ostuhinna vahelt. Tagamaks, et kõnealuseid konkreetseid tarneid maksustatakse liikmesriigis, kus on kauba soetaja või teenuse saaja asukoht, alaline elu- või asukoht või peamine elukoht, tuleks direktiivi 2006/112/EÜ muuta, et kehtestada uus teenuste osutamise koha õigusnorm. Lisaks tuleks muuta direktiivi 2006/112/EÜ, et jätta pöördmaksustamise mehhanismi kohustuslikust kohaldamisest konkreetselt välja kasuminormi maksustamise korra kohaste kaupade tarned. Selleks et toetada liidus ühtse käibemaksukohustuslasena registreerimise eesmärki ja vähendada nõuete täitmisega seotud koormust, võivad maksukohustuslikud edasimüüjad, kes tegutsevad kasuminormi maksustamise korra alusel, otsustada kasutada liidu ühe akna süsteemi, et deklareerida ja maksta käibemaksu, mis kuulub tasumisele teatavate kasuminormi maksustamise korra kohaste kaupade tarnetelt selle korra kaudu, ilma et oleks vaja registreeruda mitmes liikmesriigis.

(39a)

Jätkusuutlike tavade tähtsust tunnistades on oluline tagada, et kasutatud ja kollektsioonikaupade müügi kasumimarginaali käibemaksu arvutamise meetod oleks lihtne ja selge. Liit peaks kaaluma, kas kasutatud kaupade käibemaksusüsteemi paremaks kohaldamiseks ja toimimiseks vajatakse teistsuguseid arvutusmeetodeid (näiteks müüja esitatud keskmine käibemaksumarginaali määr ja arvutamine esemeliikide kaupa).

(39b)

Mõned liikmesriigid ei vabasta mitterahalisi annetusi käibemaksust, kuigi selline maksuvabastus on kehtiva käibemaksudirektiivi kohaselt võimalik, mistõttu ettevõtjad pigem hävitavad tarbekaupu, eelkõige tagastatud kaupu, selle asemel et annetada neid heategevuslikul eesmärgil. Komisjon peaks andma liikmesriikidele suuniseid, milles selgitatakse, et mitterahaliste annetuste käibemaksuvabastused on liidu kehtivate käibemaksu reguleerivate õigusaktidega kooskõlas.

(41a)

Digitaalse aruandluse nõuete samaaegne rakendamine kõikide liikmesriikide turgudel 2028. aastal saab olema äärmiselt keeruline. Digitaalse aruandluse nõuete järkjärguline rakendamine tagaks piisavalt kvalifitseeritud personali olemasolu kõikide ettevõtete tarkvara kohandamiseks. Komisjon peaks enne käesoleva direktiivi rakendamist pakkuma ettevõtjatele välja praktilisi lahendusi rakendamiskulude vähendamiseks.

(41b)

Pakett „Käibemaks digiajastul“ tuleks järk-järgult kasutusele võtta alates 1. jaanuarist 2025.

(41c)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725  (1a) artikli 42 lõikega 1 ning ta esitas oma arvamuse 3. märtsil 2023  (1b) .

(41d)

Pilvteenuste laiendamine digitaalse aruandluse nõuete tõttu võib kaasa tuua kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemise. Komisjon peaks võtma meetmeid ja pakkuma stiimuleid, et tagada digisektori keskkonnasäästlikumaks muutmine, näiteks koondada andmekeskused, et optimeerida nende toimimist, aidata ettevõtetel oma andmekeskuste energiaga varustamisel kasutada fossiilkütuste asemel taastuvaid energiaallikaid ning tehisintellekti saaste vähendamiseks.

(41e)

Käesolev direktiiv hõlmab mitmeid muudatusi käibemaksutulu deklareerimise viisis. Sellel võib olla märkimisväärne mõju maksuhaldurite töötajate töö olemusele. Seetõttu peaksid maksuhaldurid tagama, et nende töötajad saaksid enne käesoleva direktiivi jõustumist osaleda vajalikel koolitustel.

(9)

Artikkel 232 jäetakse välja.

9)

Artikkel 232 asendatakse järgmisega:

f)

maksukohustuslane, kelle suhtes kohaldatakse väikeettevõtjate erikorda.

(4)

Artikkel 35 jäetakse välja.

4)

Artikkel 35 asendatakse järgmisega:

(6)

Lisatakse artikkel 46a:

a)

majutuse pidevat üürimist kuni 31 ööks koos muude kõrvalteenuste osutamisega või ilma nendeta;

b)

kolme või enama olulise kõrvalteenuse osutamine majutuse üürimise ajal.

1)

„oma kaupade üleviimine“ – kaupade üleviimine teise liikmesriiki vastavalt artikli 17 lõikele 1, sealhulgas artikli 14a lõike 3 kohane üleviimine , mis ei hõlma kapitalikaupade üleviimist, nagu need on määratlenud liikmesriik, kuhu kaubad lähetatakse või veetakse vastavalt artikli 189 punktile a, ega selliste kaupade üleviimist, mille puhul ei ole selles liikmesriigis täielikku mahaarvamisõigust .

1)

„oma kaupade üleviimine“ – kaupade üleviimine teise liikmesriiki vastavalt artikli 17 lõikele 1, sealhulgas artikli 14a lõike 3 kohane üleviimine.

(b)

võib muul viisil oletada, et asjaomase maksukohustuslase käesoleva erikorraga hõlmatud maksustatav tegevus on lõppenud;

(2)

Artikli 138 lõige 1a asendatakse järgmisega:

(5)

Artikkel 223 jäetakse välja.

16)

korrigeeriva arve puhul järjenumber, mis tähistab parandatud arvet, nagu on osutatud punktis 2;

16)

korrigeeriva arve puhul järjenumber, mis tähistab parandatud arvet, nagu on osutatud punktis 2 , või parandatud arve seerianumber või paranduse aluseks oleva kokkuleppe number või muu sarnane tunnus, nagu on osutatud punktis 2 ;

17)

tarnija pangakonto IBAN-number, millele arve tasumine krediteeritakse. Kui IBAN-number ei ole kättesaadav, mis tahes muu tunnus, mis üheselt identifitseerib pangakonto, millele arve krediteeritakse;

18)

kuupäev, mil kaupade tarnimise või teenuste osutamise eest tuleb tasuda, või kui on kokku lepitud osalised maksed, siis iga makse kuupäev ja summa.“

18a)

direktiivi 2014/55/EL artiklis 6 sätestatud elektroonilise arve põhielemendid, välja arvatud punktid a, b, i ja k, mis ei ole käibemaksuloogika seisukohast vajalikud;

a)

käibemaksu ühe akna süsteemi tulemuslikkuse analüüs ja allesjäänud puuduste väljaselgitamine;

b)

käibemaksu ühe akna süsteemi eeliste edasise laiendamise kaalumine ettevõtja ja tarbija vahelistele tehingutele ülejäänud valdkondades, mida seni ei hõlmata;

c)

ühtse kontaktpunkti kohaldamisala laiendamise eeliste kontrollimine, et hõlmata ka ettevõtjatevahelisi tehinguid;

d)

hinnang selle kohta, millistes valdkondades saaks menetlusi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks veelgi lihtsustada ning soodustada seeläbi ühtse turu integratsiooni.