P9_TA(2023)0481

Kohtualluvus, kohaldatav õigus, põlvnemisega seotud asjades tehtud lahendite tunnustamine ja ametlike dokumentide vastuvõtmine ning Euroopa vanematõendi loomine

Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2023. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust, põlvnemisega seotud asjades tehtud lahendite tunnustamist ja ametlike dokumentide vastuvõtmist ning Euroopa vanematõendi loomist COM(2022)0695 – C9-0002/2023 – 2022/0402(CNS))

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

(C/2024/4201)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2022)0695),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõiget 3, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C9-0002/2023),

—	võttes arvesse oma 2. veebruari 2017. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile lapsendamiste piiriüleste aspektide kohta (1),

—	võttes arvesse oma 5. aprilli 2022. aasta resolutsiooni lapse õiguste kaitse kohta tsiviil-, haldus- ja perekonnaõiguse menetlustes (2),

—	võttes arvesse petitsioonikomisjoni otsuseid seoses petitsioonidega, mille liidu kodanikud on esitanud seoses vajadusega luua õigusraamistik põlvnemise piiriüleseks tunnustamiseks liikmesriikide vahel,

—	võttes arvesse Euroopa Andmekaitseinspektori arvamust 2/2023 ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus põlvnemise küsimustes,

—	võttes arvesse Prantsusmaa Senati ja Itaalia Senati poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 82,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi,

—	võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A9-0368/2023),

kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud tekstist kõrvale kalduda;

palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)

Liit on seadnud endale eesmärgi luua täiel määral põhiõigusi austav vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine ja õiguskaitse kättesaadavus, ning seda ala säilitada ja arendada. Sellise ala järkjärguliseks loomiseks peab liit võtma meetmeid, mille eesmärk on tagada liikmesriikide vahel tsiviilasjades tehtud kohtu- ja kohtuväliste otsuste vastastikune tunnustamine ning liikmesriikides kollisiooninormide ja tsiviilasjades kohtualluvuse suhtes kohaldatavate õigusnormide kokkusobivus.

(1)

Liit on vastavalt aluslepingutele ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartale (edaspidi „harta“) seadnud endale eesmärgi luua täiel määral põhiõigusi austav vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine ja õiguskaitse kättesaadavus, ning seda ala säilitada ja arendada. Sellise ala järkjärguliseks loomiseks peab liit võtma meetmeid, mille eesmärk on tagada liikmesriikide vahel tsiviilasjades tehtud kohtu- ja kohtuväliste otsuste vastastikune tunnustamine ning liikmesriikides kollisiooninormide ja tsiviilasjades kohtualluvuse suhtes kohaldatavate õigusnormide kokkusobivus.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)

Käesolevas määruses käsitletakse lapse põlvnemise tunnustamist, kui see on kindlaks tehtud teises liikmesriigis. Määruse eesmärk on kaitsta laste põhiõigusi ja muid õigusi põlvnemisega seotud küsimustes piiriülestes olukordades, sealhulgas nende õigust identiteedile, (31) mittediskrimineerimisele (32) ning era- ja perekonnaelule, (33) seades esikohale lapse huvid (34). Käesoleva määruse eesmärk on tagada ka õiguskindlus ja prognoositavus ning vähendada perekonna, liikmesriikide kohtute ja muude pädevate asutuste kohtuvaidluste kulusid ja koormust seoses põlvnemise tunnustamise menetlustega teises liikmesriigis. Nende eesmärkide saavutamiseks tuleks käesoleva määrusega nõuda, et liikmesriigid tunnustaksid kõikidel eesmärkidel teises liikmesriigis kindlakstehtud põlvnemissuhteid.

(2)

Käesolevas määruses käsitletakse lapse põlvnemise tunnustamist, kui see on kindlaks tehtud teises liikmesriigis. Kõik liikmesriigid on kohustatud tegutsema lapse huvides, sealhulgas kaitstes iga lapse põhiõigust perekonnale ja keelates diskrimineerida last tema vanemate perekonnaseisu või seksuaalse sättumuse või lapse eostamise viisi alusel. Seetõttu on käesoleva määruse eesmärk kaitsta laste põhiõigusi ja muid õigusi põlvnemisega seotud küsimustes piiriülestes olukordades, sealhulgas nende õigust identiteedile, (31) mittediskrimineerimisele (32) ning era- ja perekonnaelule, (33) võttes arvesse lapse huvide esikohale seadmise põhimõtte täielikku austamist (34). Käesoleva määruse eesmärk on tagada ka õiguskindlus ja prognoositavus ning vähendada perekonna, liikmesriikide kohtute ja muude pädevate asutuste kohtuvaidluste kulusid ja koormust seoses põlvnemise tunnustamise menetlustega teises liikmesriigis , et laps piiriüleses olukorras ei kaotaks ühes liikmesriigis kindlaks tehtud põlvnemisest tulenevaid õigusi . Nende eesmärkide saavutamiseks tuleks käesoleva määrusega nõuda, et liikmesriigid tunnustaksid kõikidel eesmärkidel teises liikmesriigis kindlakstehtud põlvnemissuhteid.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)

Aluslepingute kohaselt on perekonnaõiguse valdkonnas materiaalõiguse normide, näiteks perekonna määratlemise normide ja põlvnemissuhte kindlakstegemise reeglite vastuvõtmise pädevus liikmesriikidel. ELi toimimise lepingu artikli 81 lõike 3 kohaselt võib aga liit võtta vastu perekonnaõiguse piiriülest toimet käsitlevaid meetmeid, eelkõige õigusnorme rahvusvahelise kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ja põlvnemise tunnustamise kohta.

(5)

Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 67 lõikega 1 moodustab liit vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala, kus austatakse põhiõigusi ning liikmesriikide erinevaid õigustraditsioone ja -süsteeme. Aluslepingute kohaselt on perekonnaõiguse valdkonnas materiaalõiguse normide, näiteks perekonna määratlemise normide ja põlvnemissuhte kindlakstegemise reeglite vastuvõtmise ainupädevus liikmesriikidel. ELi toimimise lepingu artikli 81 lõike 3 kohaselt võib aga liit võtta vastu perekonnaõiguse piiriülest toimet käsitlevaid meetmeid, eelkõige õigusnorme rahvusvahelise kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ja põlvnemise tunnustamise kohta.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)

Kuigi liidul on pädevus võtta vastu perekonnaõiguse piiriülest toimet käsitlevaid meetmeid, näiteks õigusnorme, mis reguleerivad rahvusvahelist kohtualluvust, kohaldatavat õigust ja laste põlvnemise liikmesriikidevahelist tunnustamist, ei ole liit seni nendes valdkondades põlvnemist puudutavaid sätteid vastu võtnud. Nendes valdkondades praegu kohaldatavad liikmesriikide sätted erinevad üksteisest , tekitades seega seaduslünki ja õiguslikku ebakindlust seoses lastega, kes kasutavad oma õigusi piiriülestes olukordades, mille tagajärjeks võib omakorda olla diskrimineerimine ja põhiõiguste mitteaustamine .

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)

Kuna liidus ei ole kehtestatud õigusnorme, mis reguleeriksid piiriülestes olukordades põlvnemise kindlakstegemisel rahvusvahelist kohtualluvust ja kohaldatavat õigust ning põlvnemise tunnustamist liikmesriikide vahel, võib perekondadel tekkida raskusi oma laste põlvnemise tunnustamisega liidus kõikidel eesmärkidel, sealhulgas siis, kui nad kolivad teise liikmesriiki või naasevad oma päritoluliikmesriiki.

(10)

Kuna liidus ei ole kehtestatud õigusnorme, mis reguleeriksid piiriülestes olukordades põlvnemise kindlakstegemisel rahvusvahelist kohtualluvust ja kohaldatavat õigust ning põlvnemise tunnustamist liikmesriikide vahel, tekib perekondadel raskusi oma laste põlvnemise tunnustamisega liidus kõikidel eesmärkidel, sealhulgas siis, kui nad kolivad teise liikmesriiki või naasevad oma päritoluliikmesriiki.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11a)

Ühes liikmesriigis kindlakstehtud põlvnemissuhte mittetunnustamine teise liikmesriigi poolt mõjutab eelkõige vikerkaareperesid (LGBTIQ+ pered) ja muud liiki perekondi, mis tuumperekonna mudeliga ei ühti. See on nii eelkõige juhul, kui vanemate ja lapse vahel puudub bioloogiline seos. Käesoleva määrusega tagatakse, et lapsed saavad kasutada oma õigusi ja säilitada oma õigusliku seisundi piiriülestes olukordades, olenemata pereoludest ja ilma diskrimineerimiseta.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)

Käesolev määrus ei tohiks mõjutada lapse õigusi, mis tulenevad liidu õigusest, eeskätt õigusi, mis on lapsel vaba liikumist käsitleva liidu õiguse, sealhulgas direktiivi 2004/38/EÜ alusel. Näiteks peavad liikmesriigid juba praegu tunnustama põlvnemist, et võimaldada lastel kasutada koos kummagi vanemaga õigust vabalt liikuda ja elada ilma takistusteta liikmesriikide territooriumil ning kasutada kõiki lapse õigusi, mis tulenevad liidu õigusest. Käesolevas määruses ei nähta ette lisatingimusi ega -nõudeid selliste õiguste kasutamiseks.

(13)

Käesolev määrus ei tohiks mõjutada lapse õigusi, mis tulenevad liidu õigusest, eeskätt õigusi, mis on lapsel vaba liikumist käsitleva liidu õiguse, sealhulgas direktiivi 2004/38/EÜ alusel. Näiteks peavad liikmesriigid juba praegu tunnustama põlvnemist, et võimaldada lastel kasutada koos vanematega õigust vabalt liikuda ja elada ilma takistusteta liikmesriikide territooriumil ning kasutada kõiki lapse õigusi, mis tulenevad liidu õigusest. Käesolevas määruses ei nähta ette lisatingimusi ega -nõudeid selliste õiguste kasutamiseks.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)

ELi toimimise lepingu artikli 21 ja sellega seotud teiseste õigusaktide alusel, nagu neid on tõlgendanud Euroopa Kohus, ei saa liikmesriigi riikliku identiteedi austamine ELi lepingu artikli 4 lõike 2 alusel ja liikmesriigi avalik kord olla põhjus, miks keelduda tunnustamast põlvnemissuhet laste ja nende samasooliste vanemate vahel lapse liidu õigusest tulenevate õiguste teostamisel. Lisaks võib selliste õiguste teostamise eesmärgil tõendada vanemaks olemist mis tahes viisil (52). Seega ei ole liikmesriigil õigust nõuda, et kui isik tugineb vaba liikumise õiguse kasutamisel õigustele, mis on lapsel liidu õigusest tulenevalt, siis isik peab esitama kas käesoleva määrusega ette nähtud tõendid koos lahendiga või põlvnemist käsitleva ametliku dokumendi või käesoleva määrusega loodud Euroopa vanematõendi. See ei tohiks siiski isikut takistada esitamast sellistel juhtudel soovi korral ka käesoleva määrusega ette nähtud asjakohase tõendi või Euroopa vanematõendi. Tagamaks, et liidu kodanikke ja nende pereliikmeid teavitatakse sellest, et käesolev määrus ei mõjuta lapse õigusi, mis tulenevad liidu õigusest, peaksid sellele määrusele lisatud tõendite ja Euroopa vanematõendi vormid sisaldama avaldust selle kohta, et asjakohane tõend või Euroopa vanematõend ei mõjuta lapse õigusi, mis tulenevad liidu õigusest, eelkõige õigusi, mis on lapsel vaba liikumist reguleeriva liidu õiguse alusel, ning et selliste õiguste teostamiseks võib põlvnemissuhet tõendada mis tahes viisil.

(14)

ELi toimimise lepingu artikli 21 ja sellega seotud teiseste õigusaktide alusel, nagu neid on tõlgendanud Euroopa Kohus, ei saa liikmesriigi riikliku identiteedi austamine ELi lepingu artikli 4 lõike 2 alusel ja liikmesriigi avalik kord olla põhjus, miks keelduda tunnustamast põlvnemissuhet laste ja nende samasooliste vanemate vahel lapse liidu õigusest tulenevate õiguste teostamisel. Selleks on äärmiselt oluline, et liikmesriigid tagaksid käesoleva määruse nõuetekohase rakendamise, et avalikku korda ei kasutataks käesolevas määruses sätestatud kohustustest kõrvalehoidmiseks ning et käesolevat määrust tõlgendataks kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga. Lisaks võib selliste õiguste teostamise eesmärgil tõendada vanemaks olemist mis tahes viisil (52). Seega ei ole liikmesriigil õigust nõuda, et kui isik tugineb vaba liikumise õiguse kasutamisel õigustele, mis on lapsel liidu õigusest tulenevalt, siis isik peab esitama kas käesoleva määrusega ette nähtud tõendid koos lahendiga või põlvnemist käsitleva ametliku dokumendi või käesoleva määrusega loodud Euroopa vanematõendi. See ei tohiks siiski isikut takistada esitamast sellistel juhtudel soovi korral ka käesoleva määrusega ette nähtud asjakohase tõendi või Euroopa vanematõendi. Tagamaks, et liidu kodanikke ja nende pereliikmeid teavitatakse sellest, et käesolev määrus ei mõjuta lapse õigusi, mis tulenevad liidu õigusest, peaksid sellele määrusele lisatud tõendite ja Euroopa vanematõendi vormid sisaldama avaldust selle kohta, et asjakohane tõend või Euroopa vanematõend ei mõjuta lapse õigusi, mis tulenevad liidu õigusest, eelkõige õigusi, mis on lapsel vaba liikumist reguleeriva liidu õiguse alusel, ning et selliste õiguste teostamiseks võib põlvnemissuhet tõendada mis tahes viisil.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14a)

Liikmesriigid peaksid komisjoni ja Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku toel korraldama kohtunikele, õigusala töötajatele ja asjaomastele riigiasutustele koolitusi, et tagada käesoleva määruse nõuetekohane rakendamine ja kohaldamine.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 20. novembri 1989. aasta lapse õiguste konventsiooni (edaspidi „ÜRO lapse õiguste konventsioon“) artikli 2 kohaselt peavad osalisriigid austama ja tagama laste õigusi ilma igasuguse diskrimineerimiseta ning võtma kõik asjakohased meetmed, et tagada lapse kaitse igasuguste diskrimineerimis- ja karistusvormide eest tema vanematega seotud asjaolude alusel. Konventsiooni artikli 3 kohaselt tuleb kõigis ettevõtmistes kohtute ja täidesaatvate organite poolt esikohale seada lapse huvid.

(16)

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17a)

Lapse huvide kaitsmine peaks olema esmane kaalutlus. Euroopa Inimõiguste Kohus on sõnaselgelt märkinud, et lapse huvid vähendavad osalisriikide kaalutlusruumi lapse ja vanema vahelise suhte tunnustamisel (1a) ning et see hõlmab nende kasvatamise, nende vajaduste rahuldamise ja nende heaolu tagamise eest vastutavate isikute õiguslikku kindlaksmääramist, samuti lapse võimalust elada ja areneda stabiilses keskkonnas (1b) . Harta ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi „Euroopa inimõiguste konventsioon“) kohaselt on lastel õigus era- ja perekonnaelule.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)

4. novembri 1950. aasta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi „Euroopa inimõiguste konventsioon“) artiklis 8 on sätestatud õigus era- ja perekonnaelu austamisele, samas kui nimetatud konventsiooni protokolli nr 12 artiklis 1 on sätestatud, et seadusega ette nähtud õiguste kasutamine peab olema tagatud ilma diskrimineerimiseta mis tahes alusel, sealhulgas sünnipära alusel. Euroopa Inimõiguste Kohus on tõlgendanud inimõiguste konventsiooni artiklit 8 nii, et see kohustab kõiki tema jurisdiktsiooni kuuluvaid riike tunnustama õiguslikku põlvnemissuhet, mis on tehtud kindlaks välismaal surrogaatemaduse abil sündinud lapse ja tulevase bioloogilise vanema vahel, ning nägema ette mehhanismi põlvnemise õiguslikuks tunnustamiseks tulevase mittebioloogilise vanema jaoks (näiteks lapse lapsendamise kaudu) (24).

(18)

4. novembri 1950. aasta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 8 on sätestatud õigus era- ja perekonnaelu austamisele, samas kui nimetatud konventsiooni protokolli nr 12 artiklis 1 on sätestatud, et seadusega ette nähtud õiguste kasutamine peab olema tagatud ilma diskrimineerimiseta mis tahes alusel, sealhulgas sünnipära alusel. Euroopa Inimõiguste Kohus on tõlgendanud inimõiguste konventsiooni artiklit 8 nii, et see kohustab kõiki tema jurisdiktsiooni kuuluvaid riike tunnustama õiguslikku põlvnemissuhet, mis on tehtud kindlaks välismaal surrogaatemaduse abil sündinud lapse ja tulevase bioloogilise vanema vahel, ning nägema ette mehhanismi põlvnemise õiguslikuks tunnustamiseks tulevase mittebioloogilise vanema jaoks (näiteks lapse lapsendamise kaudu) (24). Kuigi käesolev määrus tugineb sellele kohtupraktikale ja tagab, et ühes liikmesriigis kehtivat põlvnemissuhet tuleks tunnustada kõigis liikmesriikides, ei saa käesolevat määrust tõlgendada nii, nagu kohustaks see liikmesriiki muutma oma sisulist perekonnaõigust, et aktsepteerida asendusemaduse tava. Sellega seoses tuleb austada liikmesriikide pädevust.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)

Kooskõlas rahvusvaheliste konventsioonide sätete ja liidu õigusega tuleks käesoleva määrusega tagada, et lapsed saavad kasutada oma õigusi ja säilitavad oma õigusliku seisundi piiriülestes olukordades ilma diskrimineerimiseta. Sel eesmärgil ja võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat, ka liikmesriikidevahelise vastastikuse usalduse vallas, ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat, peaks käesolev määrus hõlmama ühes liikmesriigis kindlakstehtud põlvnemise tunnustamist teises liikmesriigis, olenemata sellest, kuidas laps eostati või sündis või milline on tema perekond, ning hõlmama riigisisest lapsendamist. Seepärast peaks käesolev määrus, kui selle määruse kohaldatavat õigust käsitlevatest normidest ei tulene teisiti, hõlmama teises liikmesriigis kindlakstehtud põlvnemise tunnustamist samasooliste vanematega lapse puhul. Käesolev määrus peaks hõlmama ka teises liikmesriigis riigisiseselt lapsendatud lapse puhul põlvnemise tunnustamist liikmesriigis selle liikmesriigi riigisisest lapsendamist reguleerivate õigusnormide alusel.

(21)

Kooskõlas rahvusvaheliste konventsioonide sätete ja liidu õigusega tuleks käesoleva määrusega tagada, et lapsed saavad kasutada oma õigusi ja säilitavad oma õigusliku seisundi piiriülestes olukordades ilma diskrimineerimiseta. Sel eesmärgil ja võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat, ka liikmesriikidevahelise vastastikuse usalduse vallas, ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat, peaks käesolev määrus hõlmama ühes liikmesriigis kindlakstehtud põlvnemise tunnustamist teises liikmesriigis, olenemata sellest, kuidas laps eostati või sündis või milline on tema perekond, ning hõlmama riigisisest lapsendamist. Seepärast peaks käesolev määrus, kui selle määruse kohaldatavat õigust käsitlevatest normidest ei tulene teisiti, hõlmama teises liikmesriigis kindlakstehtud põlvnemise tunnustamist samasooliste vanematega lapse või lapse puhul , kes elab teistsugust tüüpi perekonnas, mis ei mahu tuumperekonna mudeli alla . Käesolev määrus peaks hõlmama ka teises liikmesriigis riigisiseselt lapsendatud lapse puhul põlvnemise tunnustamist liikmesriigis selle liikmesriigi riigisisest lapsendamist reguleerivate õigusnormide alusel.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)

Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada selliste eelnevalt lahendatavate küsimuste suhtes nagu abielu või suhtele kohaldatava õiguse kohaselt abielule sarnase toimega suhte olemasolu, kehtivus või tunnustamine, mida tuleks jätkuvalt reguleerida liikmesriikide siseriikliku õigusega, sealhulgas nende rahvusvahelise eraõiguse normidega, ning vajaduse korral Euroopa Kohtu vaba liikumist käsitleva praktikaga.

(30)

Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada selliste eelnevalt lahendatavate küsimuste suhtes nagu abielu või suhtele kohaldatava liikmesriigi õiguse kohaselt abielule sarnase toimega suhte , näiteks registreeritud kooselu olemasolu, kehtivus või tunnustamine, mida tuleks jätkuvalt reguleerida liikmesriikide õigusega, sealhulgas nende rahvusvahelise eraõiguse normidega, ning vajaduse korral Euroopa Kohtu vaba liikumist käsitleva praktikaga.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(36)

Selleks et hõlbustada põlvnemisküsimusi käsitlevate lahendite ja ametlike dokumentide tunnustamist, tuleks käesolevas määruses sätestada ühtsed kohtualluvuse eeskirjad põlvnemise kindlakstegemiseks, kui see on seotud piiriülese elemendiga. Samuti tuleks käesolevas määruses selgitada alla 18aastaste laste õigust, mille kohaselt antakse neile võimalus avaldada oma arvamust menetlustes, mille osalised nad on.

(36)

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(42)

Kui kohtualluvust ei ole võimalik kindlaks teha üldise alternatiivse kohtualluvuse alusel, peaksid pädevus olema selle liikmesriigi kohtul, kus laps asub. See asukoha reegel peaks eelkõige võimaldama liikmesriigi kohtutel teostada pädevust kolmandate riikide kodanikest laste suhtes, sealhulgas rahvusvahelise kaitse taotlejate või saajate suhtes, nagu lapspagulased ja lapsed, kes on rahvusvaheliselt ümber asustatud nende alalise elukoha riigis aset leidnud rahutuste tõttu.

(42)

Kui kohtualluvust ei ole võimalik kindlaks teha üldise alternatiivse kohtualluvuse alusel, peaks pädevus olema selle liikmesriigi kohtul, kus laps asub. See asukoha reegel peaks eelkõige võimaldama liikmesriigi kohtutel teostada pädevust kolmandate riikide kodanikest laste suhtes, sealhulgas rahvusvahelise kaitse taotlejate või saajate suhtes, nagu lapspagulased , lapsed, kes on rahvusvaheliselt ümber asustatud nende alalise elukoha riigis aset leidnud rahutuste tõttu , ja inimkaubanduse ohvrid .

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 44 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(44a)

Et hõlbustada piiriüleses olukorras lapse ja vanema või vanemate vahelise põlvnemise kindlakstegemist ning põlvnemisega seotud asjades tehtud lahendite ja ametlike dokumentide tunnustamist ning aidata kaasa käesoleva määruse rakendamisele, peaksid liikmesriigid, täielikult austades oma riigisisest kohtustruktuuri, kaaluma selliste menetluste pädevuse koondamist võimalikult vähestesse kohtutesse.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 49

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(49)

Käesoleva määruse kohane põlvnemise kindlakstegemise menetlus peaks aluspõhimõttena andma alla 18aastastele lastele , keda menetlus puudutab ja kes on võimelised vastavalt Euroopa Kohtu praktikale kujundama oma seisukoha, tegeliku ja tulemusliku võimaluse oma arvamust avaldada ning lapse huvisid hinnates tuleks neid seisukohti asjakohaselt arvesse võtta. Käesoleva määrusega tuleks siiski liikmesriikide õiguse ja menetluskorra alusel otsustada küsimus, kes lapse ära kuulab ja kuidas laps ära kuulatakse. Lisaks, kuigi lapsele jääb õigus olla ära kuulatud, ei peaks lapse ärakuulamine olema absoluutne kohustus, kuigi seda tuleks lapse huvisid arvesse võttes hinnata.

(49)

Vastavalt ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklile 12 ja harta artikli 24 lõikele 1 on kõigil lastel õigus väljendada oma seisukohti kõigis neid puudutavates küsimustes ning õigus sellele, et nende seisukohtadesse suhtutaks tõsiselt ning neid võetaks arvesse. Lapsele tuleks anda võimalus olla ära kuulatud mis tahes kohtu- või haldusmenetluses, mis teda puudutab . Seega tuleks käesoleva määruse kohase menetluse käigus anda aluspõhimõttena ja vajaduse korral lapsele, kelle suhtes on algatatud selline menetlus ja kes on võimeline kujundama oma seisukoha, tegelik ja tulemuslik võimalus avaldada oma arvamust , mis peaks hõlmama tema tundeid ja soove, ning lapse huvisid hinnates tuleks neid seisukohti asjakohaselt arvesse võtta. Käesoleva määrusega tuleks siiski liikmesriikide õiguse ja menetluskorra alusel otsustada küsimus, kes lapse ära kuulab ja kuidas laps ära kuulatakse. Lisaks, kuigi lapsele jääb õigus olla ära kuulatud, ei peaks lapse ärakuulamine olema absoluutne kohustus , eriti kui leitakse, et see on lapse huvide vastane , kuigi seda tuleks lapse huvisid arvesse võttes hinnata.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 56

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(56)

Avaliku huviga seotud kaalutlustel peaks liikmesriikide kohtutel ja teistel põlvnemist kindlakstegevatel pädevatel asutustel olema õigus erandkorras eirata välisriigi õiguse teatavaid sätteid, kui konkreetsel juhul oleks nende sätete kohaldamine ilmselgelt vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga (ordre public). Kohtul või muul pädeval asutusel ei tohiks siiski olla võimalik kasutada avaliku korra erandit teise riigi õiguse kohaldamise vältimiseks, kui see oleks vastuolus hartaga ja eelkõige selle artikliga 21, mis keelab diskrimineerimise. Kui liikmesriigi kohtud või muud pädevad asutused on tõstatanud avaliku korra erandi, peaks põlvnemise tuvastanud kohtu otsus kehtima seni, kuni liikmesriigi ja liidu tasandi õiguskaitsevahendid on ammendatud ja avaliku korra erandi kohta on tehtud lõplik otsus.

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 66

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(66)

Kuigi käesoleva määruse kohast kohustust anda alla 18aastastele lastele võimalus avaldada oma arvamust ei tuleks kohaldada siduva õigusjõuga ametlike dokumentide suhtes, tuleks siiski arvesse võtta laste õigust avaldada oma arvamust vastavalt harta artiklile 24 ning pidades silmas ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklit 12, nagu seda rakendatakse siseriikliku õiguse ja menetluskorraga. Asjaolu, et lastele ei antud võimalust avaldada oma arvamust, ei tohiks automaatselt olla siduva õigusjõuga ametlike dokumentide tunnustamisest keeldumise alus.

(66)

Lapse õigust avaldada oma arvamust vastavalt harta artiklile 24 ning pidades silmas ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklit 12, nagu seda rakendatakse siseriikliku õiguse ja menetluskorraga , tuleks arvesse võtta ka siduva õigusjõuga ametlike dokumentide puhul . Asjaolu, et alla 18aastasele lapsele ei antud võimalust avaldada oma arvamust, ei tohiks siiski automaatselt olla siduva õigusjõuga ametlike dokumentide tunnustamisest keeldumise alus.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 75

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(75)

Avaliku huvi kaalutlused peaksid võimaldama liikmesriikide kohtutel või muudel pädevatel asutustel erandlike asjaolude korral keelduda tunnustamast või vajaduse korral võtmast vastu lahendit või ametlikku dokumenti muus liikmesriigis kindlakstehtud põlvnemise kohta, kui selle tunnustamine või vastuvõtmine oleks konkreetsel juhul ilmselgelt vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga (ordre public). Kohtutel või muudel pädevatel asutustel ei tohiks siiski olla võimalik keelduda teises liikmesriigis tehtud lahendi või väljaantud ametliku dokumendi tunnustamisest või vajaduse korral vastuvõtmisest, kui see oleks vastuolus hartaga, eelkõige harta artikliga 21, millega keelatakse diskrimineerimine.

(75)

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 76

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(76)

Selleks et ühes liikmesriigis kindlakstehtud põlvnemist saaks tunnustada kiiresti, sujuvalt ja tõhusalt, peaksid lapsed või nende vanem(ad) suutma hõlpsasti tõendada lapse staatust teises liikmesriigis. Et võimaldada neil seda teha, tuleks käesoleva määrusega ette näha ühtse tõendi loomine, milleks on Euroopa vanematõend, mis väljastatakse kasutamiseks teises liikmesriigis. Subsidiaarsuse põhimõtte järgimise tagamiseks ei peaks Euroopa vanematõend asendama siseriiklikke dokumente, mis võivad liikmesriikides samalaadsel eesmärgil olemas olla.

(76)

Selleks et ühes liikmesriigis kindlakstehtud põlvnemist saaks tunnustada kiiresti, sujuvalt ja tõhusalt, peaksid lapsed või nende vanem(ad) suutma hõlpsasti tõendada lapse staatust teises liikmesriigis . See on oluline samm bürokraatia vähendamiseks ja vaba liikumise parandamiseks liidus, et edendada võrdõiguslikkust . Et võimaldada neil seda teha, tuleks käesoleva määrusega ette näha ühtse tõendi loomine, milleks on Euroopa vanematõend, mis väljastatakse kasutamiseks teises liikmesriigis. Subsidiaarsuse põhimõtte järgimise tagamiseks ei peaks Euroopa vanematõend asendama siseriiklikke dokumente, mis võivad liikmesriikides samalaadsel eesmärgil olemas olla.

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 81

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(81)

Kohus või muu pädev asutus peaks Euroopa vanematõendi väljastama taotluse korral. Euroopa vanematõendi originaal peaks jääma tõendeid välja andvale asutusele, kes peaks väljastama taotlejale või taotleja esindajale ühe või mitu Euroopa vanematõendi kinnitatud ärakirja. Võttes arvesse põlvnemisstaatuse stabiilsust enamikul juhtudel, ei peaks Euroopa vanematõendi ärakirjade kehtivus olema ajaliselt piiratud, ilma et see piiraks võimalust Euroopa vanematõendit vajaduse korral parandada, muuta, peatada või tühistada. Käesoleva määrusega tuleks ette näha võimalus vaidlustada väljaandva asutuse otsus, kaasa arvatud otsus Euroopa vanematõendi väljaandmisest keeldumise kohta. Kui Euroopa vanematõendit parandatakse, muudetakse, see peatatakse või tühistatakse, peaks väljaandev asutus teavitama isikuid, kellele on väljastatud vanematõendi kinnitatud ärakiri, et vältida ärakirjade väärkasutamist.

(81)

Kohus või muu pädev asutus peaks Euroopa vanematõendi väljastama lapse (edaspidi „taotleja“) või vajaduse korral seadusliku esindaja taotluse korral. Euroopa vanematõendi originaal peaks jääma tõendeid välja andvale asutusele, kes peaks väljastama taotlejale või taotleja esindajale ühe või mitu Euroopa vanematõendi kinnitatud ärakirja. Võttes arvesse põlvnemisstaatuse stabiilsust enamikul juhtudel, ei peaks Euroopa vanematõendi ärakirjade kehtivus olema ajaliselt piiratud, ilma et see piiraks võimalust Euroopa vanematõendit vajaduse korral parandada, muuta, peatada või tühistada. Käesoleva määrusega tuleks ette näha võimalus vaidlustada väljaandva asutuse otsus, kaasa arvatud otsus Euroopa vanematõendi väljaandmisest keeldumise kohta. Kui Euroopa vanematõendit parandatakse, muudetakse, see peatatakse või tühistatakse, peaks väljaandev asutus teavitama isikuid, kellele on väljastatud vanematõendi kinnitatud ärakiri, et vältida ärakirjade väärkasutamist.

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 83

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(83)

Euroopa elektrooniline juurdepääsupunkt peaks võimaldama füüsilistel isikutel või nende esindajatel esitada Euroopa vanematõendi taotluse ning vanematõendit vastu võtta ja saata elektrooniliselt. Samuti peaks see võimaldama neil suhelda elektrooniliselt liikmesriikide kohtute või muude pädevate asutustega menetlustes, mille eesmärk on teha otsus, et puuduvad alused põlvnemisasjas tehtud lahendi või ametliku dokumendi tunnustamisest keeldumiseks, või menetlustes, mille eesmärk on põlvnemisasjas tehtud lahendi või ametliku dokumendi tunnustamisest keeldumine . Liikmesriikide kohtud või muud pädevad asutused peaksid suhtlema kodanikega Euroopa elektroonilise juurdepääsupunkti kaudu ainult siis, kui kodanik on andnud eelnevalt sõnaselge nõusoleku selle kommunikatsioonivahendi kasutamiseks.

(83)

Euroopa elektrooniline juurdepääsupunkt peaks võimaldama taotlejatel või nende esindajatel esitada Euroopa vanematõendi taotluse ning vanematõendit vastu võtta ja saata elektrooniliselt. Samuti peaks see võimaldama neil liikmesriikide kohtute või muude pädevate asutustega elektrooniliselt suhelda käesoleva määrusega hõlmatud menetlustes . Liikmesriikide kohtud või muud pädevad asutused peaksid suhtlema kodanikega Euroopa elektroonilise juurdepääsupunkti kaudu ainult siis, kui kodanik on andnud eelnevalt sõnaselge nõusoleku selle kommunikatsioonivahendi kasutamiseks.

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 89 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(89a)

Kui käesoleva määruse mõne normi tõlgendamisel tekib kahtlusi, on tähtis, et liikmesriikide kohtunikud kasutaksid aluslepingute kohast eelotsusemehhanismi, et saada Euroopa Liidu Kohtult ühetaoliselt kohaldatav tõlgendus.

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesolevas määruses sätestatakse ühised õigusnormid kohtualluvuse ja kohaldatava õiguse kohta seoses põlvnemise kindlakstegemisega liikmesriigis piiriülestes olukordades, ühised õigusnormid teises liikmesriigis põlvnemisasjades tehtud lahendite ning koostatud või registreeritud ametlike dokumentide tunnustamiseks või vajaduse korral vastuvõtmiseks liikmesriigis ning luuakse Euroopa vanematõend.	Käesolevas määruses sätestatakse ühised õigusnormid kohtualluvuse ja kohaldatava õiguse kohta seoses põlvnemise kindlakstegemisega liikmesriigis piiriülestes olukordades, ühised õigusnormid teises liikmesriigis põlvnemisasjades tehtud lahendite ning koostatud või registreeritud ametlike dokumentide vastastikuseks tunnustamiseks või vajaduse korral vastuvõtmiseks liikmesriigis ning luuakse Euroopa vanematõend.

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. „põlvnemine“ – põlvnemissuhe, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. See hõlmab konkreetse vanema või vanemate lapseks olemise õiguslikku seisundit;	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 4


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. „kohus“ – liikmesriigi ametiasutus , mis täidab põlvnemisasjades kohtulikke ülesandeid;	4. „kohus“ – liikmesriigi iga õigusasutus ja kõik muud asutused , kes on pädevad langetama otsuseid põlvnemisasjades ja täidavad kohtulikke ülesandeid või tegutsevad kohtuasutuse delegeeritud volituste alusel või kohtuasutuse kontrolli all, tingimusel et need muud asutused pakuvad tagatisi erapooletuse ja kõigi poolte õiguse kohta olla ära kuulatud ning et nende poolt selle liikmesriigi õiguse alusel tehtud otsused, kus nad tegutsevad

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)	võib kohtuasutusele edasi kaevata või kohtuasutusele võib esitada taotluse nende läbivaatamiseks; ning

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)	on samasuguse õigusjõu ja -mõjuga nagu samas küsimuses tehtud kohtuasutuse otsused.

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9a.	„videokonverents“ – audiovisuaalse edastustehnoloogia vahendite kasutamine, mis võimaldab piiriüleses kohtumenetluses osalevate isikute kaugosalemist.

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide asutuste pädevust põlvnemisega seotud asjade menetlemisel.	Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide asutuste pädevust põlvnemisega seotud asjade menetlemisel , millel ei ole piiriülest mõõdet .

Muudatusettepanek 33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – pealkiri


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Lapse õigus oma arvamust avaldada	Lapse õigus oma arvamust avaldada ja olla ära kuulatud

Muudatusettepanek 34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesoleva määruse alusel pädevust teostades annavad liikmesriigi kohtud kooskõlas siseriikliku õiguse ja menetluskorraga alla 18 aastasele lapsele , kelle põlvnemist kindlaks tehakse ja kes on suuteline kujundama oma seisukoha, tegeliku ja tulemusliku võimaluse avaldada oma arvamust kas otse või esindaja või asjakohase asutuse vahendusel.	1. Käesoleva määruse alusel pädevust teostades toetavad liikmesriigi kohtud kooskõlas siseriikliku õiguse ja menetluskorraga alla 18 aastast last , kelle põlvnemist kindlaks tehakse ja kes on suuteline kujundama oma seisukoha, ning annavad talle tegeliku ja tulemusliku võimaluse avaldada käesoleva määrusega hõlmatud menetlustes oma arvamust kas otse või esindaja või asjakohase asutuse vahendusel.

Muudatusettepanek 35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui kohus annab kooskõlas siseriikliku õiguse ja menetluskorraga alla 18aastasele lapsele võimaluse avaldada vastavalt käesolevale artiklile oma arvamust, kaalub kohus lapse arvamust nõuetekohaselt, võttes arvesse tema vanust ja küpsust.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek 36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)	põlvnemise kindlakstegemise või vaidlustamise kord;

a)	põlvnemise kindlakstegemise või vaidlustamise kord ja tingimused ;

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesolevas määruses osutatud mis tahes riigi õiguse kohaldamisest võib keelduda üksnes juhul, kui selle kohaldamine on ilmselgelt vastuolus kohtu asukohariigi avaliku korraga (ordre public).	1. Käesolevas määruses osutatud mis tahes riigi õiguse kohaldamisest võib keelduda üksnes juhul, kui selle kohaldamine on ilmselgelt vastuolus kohtu asukohariigi avaliku korraga (ordre public) , võttes arvesse lapse parimaid huve .

Muudatusettepanek 38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriikide kohtud ja muud pädevad asutused järgivad käesoleva määruse artikli 1 kohaldamisel hartas tunnustatud põhiõigusi ja põhimõtteid , eelkõige harta artiklit 21 mittediskrimineerimise põhimõtte kohta .	2. Liikmesriikide kohtud ja muud pädevad asutused tegutsevad käesoleva määruse artikli 1 kohaldamisel kooskõlas hartas tunnustatud põhiõiguste ja põhimõtetega , eelkõige harta artiklis 21 sätestatud mittediskrimineerimise põhimõttega .

Muudatusettepanek 39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Kui taotleja, kes taotleb juba teises liikmesriigis kindlakstehtud põlvnemise tunnustamist, kaebab lõike 1 kohaldamise edasi, kehtib põlvnemise kindlaks teinud kohtu otsus seni, kuni liikmesriigi ja liidu tasandi õiguskaitsevahendid on ammendatud ja avaliku korra erandi kohta on tehtud lõplik otsus.

Muudatusettepanek 40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Tõend täidetakse ja väljastatakse lahendi keeles. Tõendi võib väljastada ka mõnes muus poole soovitud Euroopa Liidu institutsioonide ametlikus keeles. See ei pane tõendit välja andvale kohtule kohustust esitada vabade tekstiväljade tõlgitava teksti tõlge või transliteratsioon .	2. Tõend täidetakse ja väljastatakse lahendi keeles. Tõend tuleb väljastada ka mõnes muus poole soovitud Euroopa Liidu institutsioonide ametlikus keeles. Liikmesriigid otsustavad, kas sellise tõlke või transliteratsiooni peab esitama kohus ja/või avaliku halduse organ .

Muudatusettepanek 41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)	kui tunnustamine on ilmselgelt vastuolus selle liikmesriigi avaliku korraga, kus taotletakse tunnustamist, võttes arvesse lapse huvisid ;

a)	kui tunnustamine on ilmselgelt vastuolus selle liikmesriigi avaliku korraga, kus taotletakse tunnustamist, võttes arvesse lapse parimaid huve ;

Muudatusettepanek 42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)	sellise isiku taotluse alusel , kes väidab, et lahend kahjustab tema isadust või emadust lapse suhtes, kui lahend on tehtud ilma seda isikut ära kuulamata;

(c)

sellise isiku taotlusel ja tõendite esitamisel , kellel on õigustatud huvi selle liikmesriigi menetlusõiguse kohaselt, kus menetlus algatatakse, ja kes väidab, et lahend kahjustab tema vanemlust lapse suhtes, kui lahend on tehtud ilma seda isikut ära kuulamata ja andmata talle võimalust esitada tõendeid ;

Muudatusettepanek 43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriikide kohtud ja muud pädevad asutused kohaldavad lõike 1 punkti a , järgides põhiõigusi ja põhimõtteid , mis on sätestatud hartas, eelkõige harta artiklis 21, mis käsitleb õigust mittediskrimineerimisele.	2. Liikmesriikide kohtud ja muud pädevad asutused kohaldavad lõike 1 punkti a kooskõlas põhiõiguste ja põhimõtetega , mis on sätestatud hartas, eelkõige harta artiklis 21, mis käsitleb õigust mittediskrimineerimisele.

Muudatusettepanek 44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 2 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Kui taotleja, kes taotleb juba teises liikmesriigis kindlakstehtud põlvnemise tunnustamist, kaebab lõike 1 punkti a kohaldamise edasi, kehtib põlvnemise kindlaks teinud kohtu otsus seni, kuni liikmesriigi ja liidu tasandi õiguskaitsevahendid on ammendatud ja avaliku korra erandi kohta on tehtud lõplik otsus.

Muudatusettepanek 45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kumbki pool võib tunnustamisest keeldumise avalduse kohta tehtud lahendi vaidlustada või edasi kaevata.	1. Kumbki tõestatud õigustatud huviga pool võib tunnustamisest keeldumise avalduse kohta tehtud lahendi vaidlustada või edasi kaevata.

Muudatusettepanek 46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37 – lõige 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Tõend täidetakse ametliku dokumendi koostamise keeles. Selle võib väljastada ka mõnes muus poole soovitud Euroopa Liidu institutsioonide ametlikus keeles. See ei pane tõendit väljastavale pädevale asutusele kohustust esitada vabade tekstiväljade tõlgitava teksti tõlge või transliteratsioon .	3. Tõend täidetakse ametliku dokumendi koostamise keeles. See tuleb väljastada ka mõnes muus poole soovitud Euroopa Liidu institutsioonide ametlikus keeles. Liikmesriigid otsustavad, kas sellise tõlke või transliteratsiooni peab esitama kohus ja/või avaliku halduse organ .

Muudatusettepanek 47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)	kui tunnustamine on ilmselgelt vastuolus selle liikmesriigi avaliku korraga, kus taotletakse tunnustamist, võttes arvesse lapse huvisid ;

a)	kui tunnustamine on ilmselgelt vastuolus selle liikmesriigi avaliku korraga, kus taotletakse tunnustamist, võttes arvesse lapse parimaid huve ;

Muudatusettepanek 48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)	kui ametlik dokument koostati või registreeriti ametlikult, ilma et oleks kaasatud isikut, kes oma taotluses väidab, et ametlik dokument rikub tema isadust või emadust lapse suhtes;

b)	kui ametlik dokument koostati või registreeriti ametlikult, ilma et oleks kaasatud isikut, kes oma taotluses väidab, et ametlik dokument rikub tema vanemlust lapse suhtes;

Muudatusettepanek 49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriikide kohtud ja muud pädevad asutused kohaldavad lõike 1 punkti a , järgides põhiõigusi ja põhimõtteid , mis on sätestatud hartas, eelkõige harta artiklis 21, mis käsitleb õigust mittediskrimineerimisele.	2. Liikmesriikide kohtud ja muud pädevad asutused kohaldavad lõike 1 punkti a kooskõlas põhiõiguste ja põhimõtetega , mis on sätestatud hartas, eelkõige harta artiklis 21, mis käsitleb õigust mittediskrimineerimisele.

Muudatusettepanek 50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 2 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Kui taotleja, kes taotleb juba teises liikmesriigis kindlakstehtud põlvnemise tunnustamist, kaebab lõike 1 punkti a kohaldamise edasi, tunnustatakse ametlikke dokumente ja sellest tulenevaid õigusi seni, kuni liikmesriigi ja liidu tasandi õiguskaitsevahendid on ammendatud ja tehtud on lõplik otsus.

Muudatusettepanek 51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Põlvnemist kinnitava ja siduva õigusjõuga ametliku dokumendi tunnustamisest võib keelduda, kui see on ametlikult koostatud või registreeritud, ilma et lastele oleks antud võimalust avaldada oma arvamust. Kui lapsed olid dokumendi koostamise ajal alla 18aastased, kohaldatakse käesolevat sätet juhul, kui lapsed olid suutelised oma seisukohti kujundama.	3. Põlvnemist kinnitava ja siduva õigusjõuga ametliku dokumendi tunnustamisest võib erandkorras keelduda, kui see on ametlikult koostatud või registreeritud, ilma et lapsele oleks artikli 15 kohaselt antud võimalust avaldada oma arvamust.

Muudatusettepanek 52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Taotleja, kellele on päritoluliikmesriigis võimaldatud tasuta menetlust komisjonile artikli 71 alusel teatatud haldusasutuses, on õigus saada artikli 25 lõikes 1 ning artiklis 32 sätestatud menetlustes õigusabi käesoleva artikli lõike 1 kohaselt. Sel eesmärgil esitab kõnealune pool päritoluliikmesriigi pädeva asutuse avalduse selle kohta, et ta vastab majanduslikele tingimustele, mille puhul on õigus saada täielikult või osaliselt õigusabi või vabastust kulude tasumisest.	2. Taotleja, kellele on päritoluliikmesriigis võimaldatud tasuta menetlust komisjonile artikli 71 alusel teatatud haldusasutuses, on õigus saada artikli 25 lõikes 1 ning artiklis 32 sätestatud menetlustes õigusabi käesoleva artikli lõike 1 kohaselt. Sel eesmärgil esitab kõnealune pool päritoluliikmesriigi pädeva asutuse avalduse selle kohta, et ta vastab majanduslikele tingimustele, mille puhul on õigus saada täielikult või osaliselt õigusabi või vabastust kulude tasumisest. Päritoluliikmesriigi pädev asutus annab sellise avalduse tasuta ja kahe nädala jooksul pärast poolelt taotluse saamist.

Muudatusettepanek 53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 45 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriikide kohtud ja muud pädevad asutused kohaldavad lõikes 1 osutatud avalikku korda (ordre public) , järgides põhiõigusi ja põhimõtteid , mis on sätestatud hartas, eelkõige harta artiklis 21, mis käsitleb õigust mittediskrimineerimisele.	2. Liikmesriikide kohtud ja muud pädevad asutused kohaldavad lõikes 1 osutatud avalikku korda (ordre public) kooskõlas põhiõiguste ja põhimõtetega , mis on sätestatud hartas, eelkõige harta artiklis 21, mis käsitleb õigust mittediskrimineerimisele.

Muudatusettepanek 54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 45 – lõige 2 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Kui taotleja, kes taotleb juba teises liikmesriigis kindlakstehtud põlvnemise tunnustamist, kaebab lõike 1 kohaldamise edasi, jääb ametliku dokumendi tõendusjõud ja sellest tulenevad õigused kehtima seni, kuni liikmesriigi ja liidu tasandi õiguskaitsevahendid on ammendatud ja tehtud on lõplik otsus.

Muudatusettepanek 55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Taotluse esitamiseks võib taotleja kasutada IV lisas esitatud vormi.	2. Taotluse esitamiseks kasutab taotleja IV lisas esitatud vormi.

Muudatusettepanek 56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 3 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Kui liikmesriik võimaldab digitaalset juurdepääsu lõikes 3 osutatud teabele, antakse taotlejale juurdepääs IV lisas sätestatud vormi digitaalsele versioonile, mille pädevad asutused täidavad automaatselt kas täielikult või osaliselt, sõltuvalt kättesaadavast teabest. Taotlejal või asjakohasel juhul taotleja seaduslikul esindajal on võimalik enne taotluse esitamist lisada vormile puuduv teave.

Muudatusettepanek 57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Vanematõendit välja andev asutus kontrollib pärast taotluse saamist taotleja poolt esitatud teavet ja avaldusi ning dokumente ja muid tõendeid. Asutus teostab selliseks kontrolliks vajalikku uurimist omal algatusel, kui see on nõutav või lubatud vanematõendit välja andva asutuse riigi õiguse kohaselt, või palub taotlejal esitada täiendavaid asjakohaseid tõendeid .	1. Vanematõendit välja andev asutus kontrollib pärast taotluse saamist taotleja poolt esitatud teavet ja avaldusi ning dokumente ja muid tõendeid. Asutus teostab selliseks kontrolliks vajalikku uurimist omal algatusel, kui see on nõutav või lubatud vanematõendit välja andva asutuse riigi õiguse kohaselt, või palub taotlejal esitada vanematõendi väljaandmiseks kogu teabe, mis asutuse arvates on puudu .

Muudatusettepanek 58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 1 – lõik 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Vanematõendit välja andev asutus annab vanematõendi välja viivitamata vastavalt käesolevas peatükis kehtestatud korrale, kui tõendamist vajavad asjaolud on määratud kindlaks kooskõlas õigusega, mida kohaldatakse põlvnemise kindlakstegemise suhtes. Ta kasutab selleks V lisas esitatud vormi.	Vanematõendit välja andev asutus annab vanematõendi välja viivitamata ja mitte hiljem kui kaks nädalat pärast taotluse saamist vastavalt käesolevas peatükis kehtestatud korrale, kui tõendamist vajavad asjaolud on määratud kindlaks kooskõlas õigusega, mida kohaldatakse põlvnemise kindlakstegemise suhtes. Ta kasutab selleks V lisas esitatud vormi.

Muudatusettepanek 59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Vanematõendi väljaandmise eest võetav lõiv ei tohi olla suurem kui lõiv, mida nõutakse taotleja põlvnemist tõendava dokumendi väljastamise eest siseriikliku õiguse alusel.	2. Vanematõendi väljaandmise eest võetav lõiv ei tohi olla suurem kui lõiv, mida nõutakse sünnitunnistuse või taotleja põlvnemist tõendava dokumendi väljastamise eest siseriikliku õiguse alusel.

Muudatusettepanek 60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 2 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Vanematõend peab olema kättesaadav nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt.

Muudatusettepanek 61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 54 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Vanematõendit välja andev asutus säilitab vanematõendi originaali ning väljastab taotlejale või taotleja esindajale ühe või mitu kinnitatud ärakirja.	1. Vanematõendit välja andev asutus säilitab vanematõendi originaali ning väljastab taotlejale või taotleja esindajale ühe või mitu kinnitatud ärakirja , tingimusel et taotleja või asjakohasel juhul tema seaduslik esindaja esitab kooskõlas vanematõendi välja andnud liikmesriigi õigusega isikut tõendavad dokumendid .

Muudatusettepanek 62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 54 – lõige 1 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Vanematõendi elektroonilised ärakirjad tehakse kättesaadavaks määruse (EL) .../... [õigusalase koostöö digiteerimise määruse] artikli 4 kohaselt Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis loodud Euroopa elektroonilise juurdepääsupunkti ja asjakohaste olemasolevate riiklike IT-portaalide kaudu.

Muudatusettepanek 63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Vanematõendit välja andev asutus parandab iga õigustatud huvi omava isiku taotlusel või omal algatusel vanematõendis esinevad tehnilised vead.	1. Vanematõendit välja andev asutus parandab viivitamata iga õigustatud huvi omava isiku taotlusel või omal algatusel vanematõendis esinevad tehnilised vead.

Muudatusettepanek 64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Vanematõendit välja andev asutus, kes tegutseb õigustatud huvi omava isiku taotlusel või omal algatusel, kui see on siseriikliku õiguse kohaselt võimalik, muudab vanematõendit või võtab selle tagasi, kui on kindlaks tehtud, et vanematõend või selle üksikud andmed ei vasta tegelikkusele.	2. Vanematõendit välja andev asutus, kes tegutseb õigustatud huvi omava isiku taotlusel või omal algatusel, kui see on siseriikliku õiguse kohaselt võimalik, muudab vanematõendit või võtab selle tagasi ilma viivitusteta , kui on kindlaks tehtud, et vanematõend või selle üksikud andmed ei vasta tegelikkusele.

Muudatusettepanek 65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Vanematõendit välja andev asutus teavitab vanematõendi parandamisest, muutmisest või tagasivõtmisest viivitamata kõiki isikuid, kellele on vastavalt artikli 54 lõikele 1 väljastatud vanematõendi kinnitatud ärakirjad.	3. Vanematõendit välja andev asutus teavitab vanematõendi parandamisest, muutmisest või tagasivõtmisest viivitamata ja vähemalt kahe nädala jooksul pärast oma otsuse tegemist kõiki isikuid, kellele on vastavalt artikli 54 lõikele 1 väljastatud vanematõendi kinnitatud ärakirjad.

Muudatusettepanek 66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 3 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Kui vanematõendit parandatakse, seda muudetakse või see tühistatakse, kaotavad vanematõendi originaal ja kõik varasemad kinnitatud ärakirjad kehtivuse.

Muudatusettepanek 67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 56 – lõige 2 – lõik 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui lõikes 1 osutatud vaidlustamise tulemusena tehakse kindlaks, et väljaantud vanematõend ei vasta tegelikkusele, siis pädev kohus parandab, muudab või võtab vanematõendi tagasi või tagab vanematõendi parandamise, muutmise või tühistamise vanematõendi välja andnud asutuse poolt.	Kui lõikes 1 osutatud vaidlustamise tulemusena tehakse kindlaks, et väljaantud vanematõend ei vasta tegelikkusele, siis pädev kohus parandab, muudab või võtab vanematõendi tagasi või tagab viivitamata vanematõendi parandamise, muutmise või tühistamise vanematõendi välja andnud asutuse poolt.

Muudatusettepanek 68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 56 – lõige 2 – lõik 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui lõikes 1 osutatud vaidlustamise tulemusena tehakse kindlaks, et vanematõendi väljaandmisest keeldumine oli põhjendamatu, väljastab pädev kohus vanematõendi või tagab, et vanematõendit välja andev asutus vaatab juhtumi uuesti läbi või teeb uue otsuse.	Kui lõikes 1 osutatud vaidlustamise tulemusena tehakse kindlaks, et vanematõendi väljaandmisest keeldumine oli põhjendamatu, väljastab pädev kohus vanematõendi või tagab, et vanematõendit välja andev asutus vaatab vähemalt kahe nädala jooksul pärast oma otsuse tegemist juhtumi uuesti läbi või teeb uue otsuse.

Muudatusettepanek 69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 57 – lõige 2 – lõik 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Selle aja jooksul, mil vanematõendi õigusjõud on peatatud, ei või välja anda ühtegi vanematõendi kinnitatud ärakirja.	Selle aja jooksul, mil vanematõendi õigusjõud on peatatud, ei või välja anda ühtegi vanematõendi kinnitatud ärakirja. Juba välja antud vanematõendi tõestatud ärakirjad ei kehti vanematõendi kehtivuse peatamise ajal.

Muudatusettepanek 70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 58 – lõige 1 – sissejuhatav osa


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis [õigusalase koostöö digiteerimise määruse] artikli 4 kohaselt loodud Euroopa elektroonilist juurdepääsupunkti võib kasutada elektrooniliseks teabevahetuseks füüsiliste isikute või nende esindajate ja liikmesriikide kohtute või muude pädevate asutuste vahel seoses järgmisega:	1. Taotlejate või nende esindajate ning liikmesriikide kohtute või muude pädevate asutuste vaheliseks elektrooniliseks teabevahetuseks on võimalik kasutada Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis [õigusalase koostöö digiteerimise määruse] artikli 4 kohaselt loodud Euroopa elektroonilist juurdepääsupunkti seoses käesoleva määrusega hõlmatud menetlustega.

Muudatusettepanek 71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 58 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)	menetlus otsuse tegemiseks selle kohta, et põlvnemisasjas tehtud lahendi või ametliku dokumendi tunnustamisest keeldumiseks ei ole alust, või põlvnemisasjas tehtud lahendi või ametliku dokumendi tunnustamisest keeldumise menetlus;

välja jäetud

Muudatusettepanek 72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 58 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)	Euroopa vanematõendi taotlemise, väljaandmise, parandamise, muutmise, tühistamise, peatamise või edasikaebamise menetlused.

välja jäetud

Muudatusettepanek 73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 58 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1a. Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis [õigusalase koostöö digiteerimise määruse] artikli 4 kohaselt loodud Euroopa elektroonilist juurdepääsupunkti kasutatakse elektrooniliseks teabevahetuseks pädevate asutuste vahel seoses järgmisega:

a)	kõigi käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud menetluste ja taotluste puhul;

b)	samal ajal pooleli olevate kohtuasjade (lis pendens) puhul.

Muudatusettepanek 74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 58 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõike 1 kohase elektroonilise teabevahetuse suhtes kohaldatakse [õigusalase koostöö digiteerimise määruse] artikli 4 lõiget 3, artikli 5 lõikeid 2 ja 3, artiklit 6, artikli 9 lõiget 1, artiklit 3 ja artiklit 10.	2. Käesoleva artikli lõigete 1 ja 1a kohase elektroonilise teabevahetuse suhtes kohaldatakse [õigusalase koostöö digiteerimise määruse] artikli 4 lõiget 3, artikli 5 lõikeid 2 ja 3, artiklit 6, artikli 9 lõiget 1, artiklit 3 ja artiklit 10.

Muudatusettepanek 75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 58 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 58a
	Videokonverentsi või muu kaugsidetehnoloogia kasutamine
	1. Käesoleva määrusega hõlmatud menetlustega seotud ärakuulamistel on võimalik kasutada videokonverentsi või muud kaugsidetehnoloogiat kooskõlas määrusega (EL) .../... [õigusalase koostöö digiteerimise määrus].
	2. Artikli 15 alusel võivad liikmesriigi kohtud juhtumipõhiselt lubada last, kes on võimeline kujundama oma seisukoha, ära kuulata videokonverentsi või muu kaugsidetehnoloogia abil. Kui pädev asutus otsustab, kas kuulata laps üle videokonverentsi või muu kaugsidetehnoloogia vahendusel, peab ta eeskätt lähtuma lapse parimatest huvidest.

Muudatusettepanek 76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 63 – lõik 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjonil on õigus võtta artikli 64 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad I–V lisa muutmist, et neid lisasid ajakohastada või teha nendes tehnilisi muudatusi.	Komisjonil on õigus võtta artikli 64 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad I–V lisa muutmist, et neid lisasid ajakohastada või teha nendes tehnilisi muudatusi. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisele ja koostamisele eelneb konsulteerimine sidusrühmadega, sealhulgas asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide ja akadeemiliste ekspertidega, ning seda konsulteerimist võetakse arvesse.

Muudatusettepanek 77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 67a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 67a
	Toetusmeetmed
	1. Komisjon töötab välja käesoleva määruse kohaldamise ja täitmise suunised, mis on kättesaadavad [kuus kuud enne artiklis 72 osutatud kohaldamiskuupäeva].
	2. Liikmesriigid täiendavad asjakohasel juhul komisjoni suuniseid kõigile asjaomastele spetsialistidele ning lastele ja vanematele mõeldud suunistega, võttes arvesse riiklike haldus- ja õigussüsteemide eripära. Need suunised peavad olema kättesaadavad hiljemalt [artiklis 72 osutatud kohaldamise kuupäevaks].
	3. Komisjon ja liikmesriigid vaatavad lõigetes 1 ja 2 osutatud suunised korrapäraselt läbi ja vajadusel ajakohastavad neid.
	4. Liikmesriigid annavad kergesti kättesaadavat ja kasutajasõbralikku teavet käesoleva määrusega hõlmatud menetluste kohta, sealhulgas avaliku veebisaidi kaudu.
	5. Liikmesriigid korraldavad komisjoni ja Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku toetusel kõigile asjaomastele spetsialistidele, eelkõige kohtunikele, õigustöötajatele ja avaliku halduse ametnikele, käesoleva määruse kohaldamist käsitlevaid koolitusi.

Muudatusettepanek 78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Hiljemalt [viis aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva] esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta, sealhulgas hinnangu tekkinud praktiliste probleemide kohta, mida toetab liikmesriikide esitatud teave. Aruandele lisatakse vajaduse korral seadusandlik ettepanek.	1. Hiljemalt [kolm aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva] ning seejärel iga viie aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta, sealhulgas hinnangu liikmesriikide vaheliste sarnasuste ja erinevuste ning tekkinud praktiliste probleemide kohta, mida toetab liikmesriikide esitatud teave. Aruandele lisatakse vajaduse korral seadusandlik ettepanek.

Muudatusettepanek 79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70 – lõige 2 – sissejuhatav osa


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid esitavad komisjonile taotluse korral teabe (kui see on kättesaadav) , mis on oluline selleks, et hinnata käesoleva määruse toimimist ja kohaldamist, eelkõige teabe järgmise kohta:	2. Liikmesriigid esitavad komisjonile teabe, mis on oluline selleks, et hinnata käesoleva määruse toimimist ja kohaldamist, vähemalt järgmise kohta:

Muudatusettepanek 80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70 – lõige 2 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

aa)	käesoleva määruse alusel esitatud põlvnemise tunnustamise taotluste arv ja tagasilükatud taotluste arv koos ülevaatega tagasilükkamise põhjuste kohta;

Muudatusettepanek 81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70 – lõige 2 – punkt a b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ab)	juhul kui käesoleva määruse sätteid keeldutakse kohaldamast põhjusel, et need ei ole kooskõlas liikmesriigi avaliku korraga, selgitus iga juhtumi põhjuste kohta ning teave selle kasutamise peale esitatud kaebuste kohta;

Muudatusettepanek 82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70 – lõige 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ca)	päritoluliikmesriigis tehtud lahendi või põlvnemist kindlakstegeva, siduva õigusjõuga ametliku dokumendi tunnustamise taotluste arv vastavalt artiklile 32 ning nende juhtumite arv, mille puhul lahendit või dokumenti tunnustati;

Muudatusettepanek 83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70 – lõige 2 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Komisjon alustab dialoogi asjaomaste sidusrühmadega, et aidata kaasa lõikes 1 osutatud hindamisaruande koostamisele.

(1) ELT C 252, 18.7.2018, lk 14.

(2) ELT C 434, 15.11.2022, lk 11.

(31) ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikkel 8.

(32) ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikkel 2, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 21.

(33) ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikkel 9, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklid 7 ja 24.

(34) ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikkel 3, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 24.

(52) Euroopa Kohtu 25. juuli 2002. aasta otsus kohtuasjas C-459/99, MRAX, ECLI:EU:C:2002:461, punktid 61 ja 62, ning 17. veebruari 2005. aasta otsus kohtuasjas C-215/03, Oulane, ECLI:EU:C:2005:95, punktid 23–26.

(1a) 1a Kohtuotsus, Euroopa Inimõiguste Kohus, 22. november 2022 [III jagu], D.B. jt vs Šveits – 58252/15 ja 58817/15.

(1b) 1b Kohtuotsus, Euroopa Inimõiguste Kohus, 10. aprill 2019 [GC], Prantsuse kassatsioonikohtu taotletud nõuandev arvamus.

(24) Nt Mennesson vs. Prantsusmaa (kaebus nr 65192/11, Euroopa Nõukogu: Euroopa Inimõiguste Kohus, 26. juuni 2014) ja nõuandev arvamus P16-2018-001 (kaebus nr P16-2018-001, Euroopa Nõukogu: Euroopa Inimõiguste Kohus, 10. aprill 2019).