P9_TA(2023)0467

Mittenakkuslikud haigused

Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2023. aasta resolutsioon mittenakkuslike haiguste kohta (2023/2075(INI))

(C/2024/4171)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 168,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrust (EL) 2021/522, millega luuakse liidu tervisevaldkonna tegevusprogramm (programm „EL tervise heaks“) ajavahemikuks 2021–2027 (1),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. jaanuari 2022. aasta määrust (EL) 2022/123, mis käsitleb Euroopa Ravimiameti suuremat rolli ravimite ja meditsiiniseadmete alases kriisivalmiduses ja -ohjes (2),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. novembri 2022. aasta määrust (EL) 2022/2371, milles käsitletakse tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1082/2013/EL (3),

—	võttes arvesse 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (4) ja komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (COM(2019)0640),

—	võttes arvesse 10. juuli 2020. aasta resolutsiooni kestlikkust toetava kemikaalistrateegia kohta (5) ja komisjoni 14. oktoobri 2020. aasta teatist „Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia. Mürgivaba keskkonna loomise suunas“ (COM(2020)0667),

—	võttes arvesse 24. novembri 2021. aasta resolutsiooni Euroopa ravimistrateegia kohta (6) ja komisjoni 25. novembri 2020. aasta teatist „Euroopa ravimistrateegia“ (COM(2020)0761),

—	võttes arvesse 16. veebruari 2022. aasta resolutsiooni vähktõvevastase võitluse tugevdamise kohta Euroopas – ulatusliku ja koordineeritud strateegia suunas (7) ning komisjoni 3. veebruari 2021. aasta teatist „Euroopa vähktõvevastase võitluse kava“ (COM(2021)0044),

—	võttes arvesse 23. novembri 2022. aasta resolutsiooni ELis diabeedi ennetamise, kontrolli all hoidmise ja parema ravimise ning ülemaailmse diabeedipäeva kohta (8),

—	võttes arvesse 12. juuli 2023. aasta resolutsiooni COVID-19 pandeemiast saadud kogemuste ja tulevikuks mõeldud soovituste kohta (9),

—	võttes arvesse komisjoni 12. mai 2021. aasta teatist „Heas seisundis planeet kõigi jaoks. ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas“ (COM(2021)0400),

—	võttes arvesse komisjoni 2021. aasta detsembri algatust „Koos oleme tervemad“, mis käsitleb mittenakkuslikke haigusi (10),

—	võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2023. aasta teatist, milles käsitletakse kõikehõlmavat lähenemisviisi vaimsele tervisele (COM(2023)0298),

—	võttes arvesse komisjoni 16. septembri 2021. aasta otsust, millega luuakse tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus (11),

—	võttes arvesse komisjoni 3. mai 2022. aasta ettepanekut võtta vastu määrus ühtse Euroopa terviseandmeruumi kohta (COM(2022)0197),

—

võttes arvesse komisjoni 26. aprilli 2023. aasta ettepanekut võtta vastu määrus, milles sätestatakse liidu kord inimtervishoius kasutatavate ravimite müügilubade andmise ja järelevalve kohta ning millega kehtestatakse Euroopa Ravimiametit reguleerivad eeskirjad (COM(2023)0193), ning direktiiv inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate liidu eeskirjade kohta (COM(2023)0192),

—	võttes arvesse komisjoni 30. novembri 2022. aasta teatist „ELi üleilmne tervishoiustrateegia – Parem tervis kõigile muutuvas maailmas“ (COM(2022)0675),

—	võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke, eelkõige 3., 4. ja 8. eesmärki,

—	võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast,

—	võttes arvesse laste rasvumist käsitlevat ELi tegevuskava aastateks 2014–2020,

—	võttes arvesse 30. novembri 2022. aasta ELi ülemaailmset tervishoiustrateegiat,

—	võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 18. mai 2023. aasta raamistikku „Health service delivery framework for prevention and management of obesity“ (Tervishoiuteenuste osutamise raamistik rasvumise ennetamiseks ja ohjamiseks),

—

võttes arvesse WHO 2022. aasta kava „Acceleration plan to support Member States in implementing the recommendations for the prevention and management of obesity over the life course“ (Kiirenduskava liikmesriikide toetamiseks soovituste rakendamisel rasvumise ennetamiseks ja ohjamiseks kogu elu jooksul),

—	võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti (EEA) 8. detsembri 2022. aasta aruannet nullsaaste seire hindamise kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti 8. septembri 2020. aasta aruannet nr 21/2019 „Healthy environment, healthy lives: how the environment influences health and well-being in Europe“ (Tervislik keskkond, tervislik elu: kuidas keskkond mõjutab tervist ja heaolu Euroopas),

—	võttes arvesse komisjoni 17. jaanuari 2023. aasta uuringut „Scoping study on evidence to tackle high-burden under-researched medical conditions“ (Uuring tõendite kohta, mille abil võideldakse suure koormusega vähe uuritud terviseprobleemide vastu) (12),

—	võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni 8. detsembri 2021. aasta uuringut „Monitoring non-communicable disease commitments in Europe 2021“ (Mittenakkuslike haigustega seotud kohustuste seire Euroopas aastal 2021),

—	võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2023. aasta soovitust ELi meetmete tõhustamise kohta antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks terviseühtsuse põhimõtte raames,

—	võttes arvesse WHO ülemaailmset mittenakkuslike haiguste ennetamise ja tõrje seireraamistikku,

—	võttes arvesse WHO 14. novembri 2013. aasta ülemaailmset mittenakkuslike haiguste ennetamise ja tõrje tegevuskava aastateks 2013–2030,

—	võttes arvesse WHO 29. juuni 2022. aasta aruannet „A health perspective on the role of the environment in One Health“ (Tervise seisukohast keskkonna rollist terviseühtsuses),

—	võttes arvesse Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni / Euroopa Liidu (OECD/EL) 5. detsembri 2022. aasta aruannet „Health at a Glance: Europe 2022: State of Health in the EU Cycle“ (Euroopa tervishoiuülevaade Euroopa 2022: tsükkel „Tervise seis ELis“),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—	võttes arvesse arengukomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit (A9-0366/2023),

arvestades, et mittenakkuslikud haigused on haigused, mis ei kandu edasi inimeselt inimesele; arvestades, et mittenakkuslikud haigused põhjustavad 90 % kõigist surmajuhtumitest ELis (13), moodustavad 80 % ELi riikide tervishoiukoormusest (14) ja nende levimus kasvab jätkuvalt kogu ELis; arvestades, et mittenakkuslikud haigused panevad suure koormuse mittenakkuslike haigustega inimestele ja nende perekondadele, tervishoiusüsteemidele, riikide majandusele ja riigieelarvele;

arvestades, et enneaegsed surmajuhtumid südame-veresoonkonna haiguste, vähktõve, diabeedi ja hingamisteede krooniliste haiguste tagajärjel on 68 % kõigist enneaegsetest surmadest Euroopas; arvestades, et muude mittenakkuslike haiguste hulka kuuluvad muu hulgas vaimse tervise probleemid ja neuroloogilised häired, maksa- ja seedetrakti haigused, neeruhaigused, allergia- ja autoimmuunhaigused, suukaudsed haigused, reumaatilised ning luu- ja lihaskonna haigused ning endometrioos; arvestades, et andmelüngad konkreetsetes haigusvaldkondades võivad viia nende haiguste levimuse ja nende koormuse väära hindamiseni;

arvestades, et südame-veresoonkonna haigused on ELis peamine surmapõhjus, moodustades 37 % iga-aastastest surmajuhtumitest; arvestades, et liikmesriikide vahel on märkimisväärne lõhe ning südame-veresoonkonna haigused mõjutavad rohkem naisi ja vaesemate sotsiaal-majanduslike tingimustega inimesi; arvestades, et mittenakkuslike haiguste enneaegse suremuse tõenäosus (tingimuslik suremus 30–69-aastaste vahel) oli Euroopas 2018. aastal 8 % ja vähi puhul 7,2 % (15);

arvestades, et diabeet on üks levinumaid mittenakkuslikke haigusi; arvestades, et ELis põeb diabeeti üle 33 miljoni inimese; arvestades, et prognooside kohaselt suureneb ELis diabeeti põdevate inimeste arv 2030. aastaks 38 miljonini; arvestades, et mittenakkuslikud haigused, nagu II tüüpi diabeet, rasvumine ja sisesekretsioonihäired, mõjutavad üha enam lapsi, mis nõuab spetsiaalset ennetus- ja ohjekäsitlust (16); arvestades, et paljud mittenakkuslike haiguste, näiteks diabeediga inimesed on sageli diagnoosimata või diagnoositud väga hilja, mis põhjustab komplikatsioone;

E.	arvestades, et rasvumine on maailmas suuruselt neljas enneaegsete surmade põhjus, mille tõttu suri 2017. aastal hinnanguliselt 4,7 miljonit inimest (17); arvestades, et rasvumisega on seotud üle 200 meditsiinilise komplikatsiooni;

arvestades, et Euroopas on ligikaudu 20 miljonit inimest, kes on vähktõvest jagu saanud (18); arvestades, et vaid seitse ELi liikmesriiki tunnistavad endiste vähipatsientide õigust olla unustatud, kellel on seetõttu jätkuvalt raskusi finantsteenustele, näiteks kindlustusele või hüpoteegile juurdepääsul, aastaid pärast ravi edukat lõpetamist;

G.	arvestades, et mittenakkuslikud haigused moodustavad suurima osa liikmesriikide tervishoiukuludest, mille hinnanguline maksumus on 115 miljardit eurot ehk 0,8 % SKPst aastas;

arvestades, et neid kulusid saaks vähendada kaugeleulatuvate ennetusmeetmete, varajase ja ühise avastamise kavade rakendamise ning haiguste optimaalse ohjamise abil; arvestades, et 2018. aastal ei kulutatud ennetusele rohkem kui 2,8 % ELi tervishoiu kogukuludest; arvestades, et mittenakkuslike haiguste ravikulud on endiselt suured (19);

I.	arvestades, et investeeringuid tervise edendamisse ning mittenakkuslike haiguste ennetamisse ja ohjamisse tuleks veelgi tugevdada;

J.	arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 168 kohaselt võib EL täita tervishoiu valdkonnas koostööd ja täiendavat rolli, samas kui tervis kuulub põhimõtteliselt liikmesriikide pädevusse;

arvestades, et komisjoni algatuses „Healthier together – EU non-communicable diseases (NCD)“ rõhutatakse vajadust koordineerituma, integreerituma ja valdkonnaülese tegevuse järele mittenakkuslike haiguste valdkonnas kaugeleulatuvate eesmärkide kaudu, et paremini reageerida mittenakkuslike haiguste kasvavale koormusele;

L.	arvestades, et lähenemisviise „Tervis kõikides poliitikavaldkondades“ ja terviseühtsuse põhimõtet tuleks veelgi enam toetada ning mittenakkuslike haiguste vastu võitlemiseks tehtavad jõupingutused tuleks integreerida kõikidesse asjakohastesse ELi poliitikavaldkondadesse;

M.	arvestades, et nõukogu 2022. aasta soovituste (vähi sõeluuringute kohta Euroopas) heakskiitmine hõlmab põhjalikke strateegiaid rinna-, emakakaela- ja pärasoolevähi varasemaks avastamiseks;

arvestades, et WHO on seadnud eesmärgiks vähendada 2025. aastaks mittenakkuslikest haigustest tingitud enneaegseid surmasid 25 % ning maailma liidrid kinnitasid G20 tervishoiuministrite kohtumisel taas oma pühendumust saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärk 3.4 vähendada 2030. aastaks mittenakkuslikest haigustest tingitud enneaegsete surmade arvu ühe kolmandiku võrra (20);

arvestades, et mittenakkuslike haiguste kasvav koormus üksikisikutele, ühiskondadele ja vananeva elanikkonna tervishoiuvajadustele, kellest 40 % elab hulgihaigestumusega, kujutab endast probleeme liikmesriikide tervishoiusüsteemidele, mis nõuavad mittenakkuslike haiguste ennetamise, avastamise ja ravi eripoliitika väljatöötamist;

P.	arvestades, et mitmes liikmesriigis napib teatavates arstiabi valdkondades spetsialiste, mis põhjustab viivitusi vajalike tervishoiuteenuste osutamisel, millel võib olla tõsine individuaalne ja ühiskondlik mõju;

Q.	arvestades, et enamiku mitteametlikust hooldustööst ELis teevad naised, nagu ka muudest tasustamata hooldus- ja majapidamistööde vormidest (21); arvestades, et naiste ebaproportsionaalne osa tasustamata tööst mõjutab negatiivselt nende võimet osaleda tööturul;

arvestades, et enamikku mittenakkuslikke haigusi mõjutavad mitmed välditavad riskitegurid: tubaka tarbimine, ebatervislik toitumine, kehalise aktiivsuse puudumine ja alkoholi kuritarvitamine; arvestades, et käitumuslikud riskitegurid põhjustavad teatavaid bioloogilisi riskitegureid, millest kõige sagedamini on ülekaalulisus ja rasvumine, kõrge vererõhk, kõrge vere glükoosisisaldus ja kõrge vere kolesterool (22); arvestades, et need riskitegurid kattuvad sageli, põhjustades tõsiseid komplikatsioone ja suurendades muude mittenakkuslike haiguste ja nakkushaiguste väljatöötamise ohtu;

arvestades, et juurdepääs teenustele ja nende kasutamine, kokkupuude riskiteguritega, haigestumus ja suremus erinevad sõltuvalt soost; arvestades, et need erinevused tulenevad ka elukohast, töö liigist ja vanusest ning paljudest muudest sotsiaalsetest, demograafilistest ja kultuurilistest teguritest; arvestades, et mittenakkuslikud haigused põhjustavad nii naiste kui ka meeste halba tervist, kuid mittenakkuslike haiguste tagajärjel surevad mehed peaaegu kaks korda suurema tõenäosusega enneaegselt (23);

T.	arvestades, et kõiki mittenakkuslikke haigusi ei saa ära hoida, sest mõned tegurid, nagu vanus, perekonna ajalugu, geneetika, sugu ja autoimmuunsus, ja/või teadmata, näiteks mõned neuroloogilised häired;

U.	arvestades, et mittenakkuslike haiguste areng ja sellest tulenevad tervisenäitajad on seotud tervist mõjutavate sotsiaalsete ja majanduslike teguritega, mis kajastavad tervisealast ebavõrdsust ELi riikides ja nende vahel;

V.	arvestades, et ebatervislikku toitu iseloomustab sageli suur suhkru-, soola-, küllastunud ja transrasvhapete ning vähese kiusisaldusega toitude sisaldus ning see on haiguste ja suremuse riskitegur;

W.	arvestades, et üleminek tasakaalustatumale ja taimerikkamale toitumisele oleks kasulik nii tervisele kui ka keskkonnale;

X.	arvestades, et tubaka tarbimine on mittenakkuslike haiguste peamine välditav riskitegur;

Y.	arvestades, et suitsetamist seostatakse 250 % suurema vaimse haigusega haiglasse sattumise ohuga (24);

arvestades, et WHO uuringu kohaselt on isegi minimaalse alkoholi tarbimise puhul vähi tekkimise oht; arvestades, et alkoholi kuritarvitamine on seotud paljude haiguste ja häiretega, sealhulgas südame-veresoonkonna haiguste, vähi, diabeedi ja vaimse tervise häiretega; arvestades, et risk suureneb, mida rohkem alkoholi tarbitakse;

AA.	arvestades, et kehvad uneharjumused, nagu unepuudus ja magamine vähem kui kuus tundi või rohkem kui üheksa tundi päevas, on seotud kognitiivsete funktsioonide vähenemise ja aju tervise halvenemisega (25);

AB.	arvestades, et krooniline põletik aitab kaasa mittenakkuslike haiguste, sealhulgas südame-veresoonkonna haiguste, reumaatiliste ning luu- ja lihaskonna haiguste, diabeedi ja vähktõve arengule ja progresseerumisele;

AC.	arvestades, et toidu märgistamine võib aidata tarbijatel teha tervislikumaid toiduvalikuid ja seega vältida suure soola-, rasva- ja suhkrusisaldusega toiduainete ebatervislikku tarbimist;

AD.	arvestades, et hambakaaries on kõige levinum mittenakkuslik haigus kogu maailmas (26);

AE.

arvestades, et mittenakkuslikke haigusi mõjutavad mitmed keskkonnariski tegurid, nagu sise- ja välisõhu saastumine, kemikaaliga kokkupuutumine ning toidu-, vee- ja pinnasereostus; arvestades, et kvaliteetne keskkond, suur hulk haljasalasid linnades ja välitingimustes aja veetmine võivad parandada füüsilist ja vaimset heaolu;

AF.

arvestades, et WHO hinnangute kohaselt haigustest tingitud keskkonnakoormuse kohta on igal aastal 13 % surmadest (630 000) WHO Euroopa piirkonnas seostatavad keskkonnastressi põhjustajatega (27); arvestades, et Euroopa Keskkonnaameti aruandes jõuti järeldusele, et 90 % keskkonnale omistatavatest surmajuhtumitest on põhjustatud mittenakkuslikest haigustest; arvestades, et Euroopa Keskkonnaameti aruande nr 21/2019 kohaselt on vähktõbi kõige suurem mittenakkuslik haigus, mida seostatakse keskkonnaga, kusjuures 2016. aastal oli 32 suure sissetulekuga Euroopa riigis enam kui 250 000 vähktõvest põhjustatud surmajuhtumit seostatud keskkonnaga; arvestades, et 2020. aastal põhjustas õhusaaste ELis märkimisväärse arvu enneaegseid surmajuhtumeid; arvestades, et õhusaaste põhjustab ligikaudu 30 000 enneaegset surma aastas ja märkimisväärne hulk mittenakkuslikke haigusi, nagu astma, südame-veresoonkonna probleemid ja kopsuvähk (28);

AG.

arvestades, et Madalmaade riiklik rahvatervise- ja keskkonnainstituut on koostanud ülevaate riiklikest ohtlike ainete piirnormidest töökeskkonnas, kusjuures sellesse loetellu on kantud ligikaudu 1 400 ainet, mille jaoks on ühes või mitmes ELi liikmesriigis kehtestatud seaduslikud riiklikud ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas (OELid) ja mille jaoks ei ole ELi tasandil ühtlustatud ohtlike ainete piirnormi töökeskkonnas kehtestatud ega pole ka kavas kehtestada (29);

AH.	arvestades, et mittenakkuslikke haigusi mõjutab kemikaalide ulatuslik kokkupuude endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega, mis esinevad keskkonnas ja tarbekaupades;

AI.

arvestades, et mürasaaste kahjustab jätkuvalt tervist, kusjuures mürasaaste vähendamiseks ELis on vaja teha täiendavaid edusamme (30); arvestades, et mürasaaste on midagi enamat kui üksnes häirimine, see võib muu hulgas põhjustada tõsiseid terviseprobleeme, nagu südame isheemiatõbi, rasvumine ja diabeet;

AJ.	arvestades, et täiustatud tõenduspõhine tervise edendamine, kahju vähendamise poliitika ning esmane ja teisene haiguste ennetamine võib mittenakkuslike haiguste levimust vähendada kuni 70 %;

AK.	arvestades, et teatavate nakkushaiguste ja mittenakkuslike haiguste, eriti vähiliikide vahel on kindel teaduslik seos, mida põhjustavad viirus- või bakteriaalsed infektsioonid;

AL.

arvestades, et COVID-19 pandeemia heitis valgust kaasuvate haiguste ja nendega seotud suremuse tõsisele nähtusele, kui nakkushaigused jõuavad mittenakkuslike haigustega patsientideni; arvestades, et nakkushaiguste ja mittenakkuslike haiguste vahelisi seoseid on viimastel aastakümnetel halvasti uuritud, peamiselt teadusuuringute ebapiisava rahastamise ning süsteemsete epidemioloogiliste, statistiliste ja muude teaduslike andmete puudumise tõttu;

AM.

arvestades, et ühe või mitme mittenakkusliku haigusega inimesed olid COVID-19 pandeemia ajal üks kõige rängemini mõjutatud elanikkonnarühmi (31) ja juurdepääs ravile ning hädavajalikele sõeluuringutele ja tüsistuste diagnoosimisele olid COVID-19 pandeemia ajal tõsiselt häiritud, mis võis põhjustada tõsiseid pikaajalisi tüsistusi;

AN.

arvestades, et sellised seosed nakkushaiguste ja mittenakkuslike haiguste vahel võivad eksisteerida paljudel muudel juhtudel ning veel on palju õppida, milline on nakkushaiguste mõju mittenakkuslikele haigustele, sealhulgas raskete viirusejärgsete seisundite mõju (näiteks COVID-19 järgsed seisundid); arvestades, et uued uuringud nakkushaiguste ja mittenakkuslike haiguste omavahelise seoste kohta parandavad oluliselt mittenakkuslike haiguste ennetamist ja diagnoosimist;

AO.

arvestades, et antimikroobikumiresistentsus häirib märkimisväärselt meditsiinilisi protseduure, nagu operatsioonid, hambaimplantaatide paigaldamine, vähiravi ja elundisiirdamine; arvestades, et antimikroobikumiresistentsus raskendab ka levinud mittenakkuslike haiguste, sealhulgas südame-veresoonkonna haiguste, dementsuse ja kasvajate ohjet (32); arvestades, et antimikroobikumiresistentsus mõjutab haiguste esinemissagedust, suremust, haiglas viibimist ja tervishoiukulusid (33);

AP.

arvestades, et tõenduspõhiste tavade rakendamine, tehnoloogia, ravimite ja tervishoiutavadega seotud innovatsioon ning kahju vähendamise poliitika on üliolulised, et tagada ennetus, riskitegurite kõrvaldamine või vähendamine, varajane avastamine, haiguste parem ohjamine, hoolduse ja uute, kättesaadavate ja paremate mittenakkuslike haiguste ravi integreerimine (34);

AQ.	arvestades, et tänu teadusuuringutele on teadmised paljude mittenakkuslike haiguste, näiteks neurodegeneratiivsete haiguste bioloogia kohta kasvanud eksponentsiaalselt, kuid neid ei ole veel muudetud otsustavateks raviprotseduurideks ning piirduvad endiselt üksnes sümptomaatiliste sekkumistega;

AR.	arvestades, et liikmesriigid peaksid pakkuma piisavaid stiimuleid ja kestlikke eelarveid mittenakkuslike haiguste ennetamiseks, raviks ja vähendamiseks ning välditavate riskide leevendamiseks ja vähendamiseks;

AS.	arvestades, et mitteoptimaalne ravi järgimine ja terapeutiline inerts võivad põhjustada halvemaid tervisenäitajaid, pöördumatuid tüsistusi, suuremat suremust ja suuremaid kulusid;

rõhutab, et mittenakkuslikud haigused moodustavad 90 % kõigist surmajuhtumitest ELis (35), millest paljusid iseloomustab suur välditavus; peab seetõttu mittenakkuslikke haigusi üheks kõige olulisemaks rahvatervisealaseks probleemiks ELis, mis teeb mittenakkuslikest haigustest suurima osa riikide tervishoiukuludest; rõhutab, et mittenakkuslikud haigused kujutavad endast suurt koormust mittenakkuslike haigustega elavate kodanike ning nende perekondade ja hooldajate elukvaliteedile; kutsub liikmesriike üles jätkama investeerimist mittenakkuslike haiguste raviga seotud innovatsiooni, et vähendada üldist haigestumust ja suremust ning parandada patsientide elukvaliteeti; tuletab meelde vajadust võtta koos tervishoiuprobleemidega arvesse ka mittenakkuslike haiguste sotsiaal-majanduslikku mõju, mis mõjutab tööjõudu ja üldist tootlikkust;

rõhutab, et oluline on ennetada ja vähendada mittenakkuslike haiguste esinemissagedust varajase diagnoosimise ja sõeluuringute abil, sealhulgas integreeritud tervisekontrolli rakendamise kaudu, eelkõige riskirühma kuuluvate isikute puhul esmatasandi arstiabi tasandil, parema juurdepääsu kaudu riiklikele tervishoiuteenustele ning parema haiguste ohjamise ja ravi kaudu; on veendunud, et tõhusam tervise edendamine, kahju vähendamine ja haiguste ennetamine võib oluliselt vähendada mittenakkuslike haiguste esinemissagedust 70 % (36) koos investeeringutega keskkonnareostuse ennetamisse, vähendamisse ja leevendamisse ning teadusuuringutesse, kliinilistesse uuringutesse ja katsetesse, terviseinnovatsiooni ja -tehnoloogiatesse, samuti nende kättesaadavusse ja taskukohasusse;

väljendab heameelt mittenakkuslike haiguste alase algatuse „Koos oleme tervemad“, Euroopa vähktõvevastase võitluse kava, tööprogrammi „EL tervise heaks“, komisjoni teatise „Vaimset tervist käsitlev uus terviklik lähenemisviis“ ja ELi ülemaailmse tervishoiustrateegia üle; kutsub komisjoni üles tugevdama mittenakkuslike haiguste alast algatust „Koos oleme tervemad“, võttes kasutusele tervikliku ja integreeritud ELi strateegia mittenakkuslike haiguste kohta, mida täiendavad konkreetsete mittenakkuslike haiguste tegevuskavad, sealhulgas võrdlusalused, näitajad ja mehhanismid edusammude jälgimiseks läbipaistval ja kättesaadaval viisil;

julgustab liikmesriike töötama välja, rakendama ja jälgima riiklikke mittenakkuslike haiguste kavasid ja strateegiaid, eelkõige kõrge suremuse ja haigestumuse määraga kõige levinumate haiguste puhul, millel on võrreldavad vahe-eesmärgid ja sihid; märgib, et need kavad ja strateegiad peaksid sisaldama riski vähendamise ja sõeluuringu / varajase avastamise komponenti, et muu hulgas keskenduda tervist mõjutavatele sotsiaal-majanduslikele teguritele, tervist soodustava keskkonna edendamisele ning tervisealasele digikirjaoskusele, haridusele ja teadlikkuse tõstmisele, mis on suunatud nii laiemale elanikkonnale kui ka eelkõige riskirühmadele, ning need tuleks kavandada ebavõrdsuse vähendamiseks ja tervishoiuressursside optimeerimiseks; väljendab heameelt riiklike kavade ja meetmete üle, mida liikmesriigid on mittenakkuslike haiguste vastu juba võtnud; palub liikmesriikidel lisada oma riiklikesse kavadesse kaugeleulatuvad meetmed, et käsitleda mittenakkuslike haiguste kõiki etappe alates varajasest avastamisest kuni haiguste ohjamiseni, ning kohandada need riiklikud kavad konkreetsetele mittenakkuslikele haigustele; rõhutab, et mittenakkuslike haiguste riiklike kavade eesmärk ei peaks olema mitte ainult mittenakkuslike haigustega elavate inimeste arvu tagasipööramine, vaid ka mittenakkuslike haiguste all kannatavate inimeste elukvaliteedi ja heaolu parandamine; kutsub komisjoni üles hõlbustama teadmiste jagamist ja olemasolevate riiklike kavadega kehtestatud heade tavade laiendamist teistes liikmesriikides;

tunnistab, et tervist mõjutavad sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkonnaalased tegurid ning tervisealane ebavõrdsus suurendavad mittenakkuslike haiguste riski; rõhutab vajadust käsitleda neid tegureid poliitikas ja meetmetes, kuna need mõjutavad ka individuaalseid valikuid, mis mõjutavad paljude mittenakkuslike haiguste riski; rõhutab põhimõtte „tervis kõikides poliitikavaldkondades“ jõulisema rakendamise tähtsust, pidades dialoogi rahvatervise kogukonnaga ja võttes põhjalikult arvesse valdkondliku poliitika mõju tervisele;

Mittenakkuslike haiguste ennetamine

tunnistab, et tubaka tarvitamine, vähene kehaline aktiivsus, alkoholi liigtarvitamine, ebatervislik toitumine ja keskkonnategurid, nagu õhu-, toidu-, vee-, müra- ja pinnasereostus, UV-kiirgus, kokkupuude kemikaalidega ja tervist mõjutavad sotsiaal-majanduslikud tegurid suurendavad oluliselt mittenakkuslike haiguste riski (37);

rõhutab, et ennetamine on mittenakkuslike haiguste vastu võitlemisel keskse tähtsusega; on kindlalt veendunud, et mittenakkuslike haiguste vastased ulatuslikud ennetusmeetmed meetmete kaudu, millega toetatakse ennetatavate riskitegurite põhjustatud kahju kõrvaldamist või vähendamist, on olulised ja neid tuleks rakendada kõigis asjaomastes ELi poliitikavaldkondades; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles korraldama üldsuse teadlikkuse suurendamise kampaaniaid mittenakkuslike haiguste ennetamise kohta; usub kindlalt, et ennetusmeetmed peaksid olema tõenduspõhised; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama teadusuuringuid mittenakkuslike haiguste põhjuste ning ennetusmeetmete tõhususe ja rakendamise kohta;

rõhutab, et juurdepääs rahvatervise- ja sotsiaalkaitsesüsteemidele on mittenakkuslike haiguste ennetamisel otsustava tähtsusega; taunib märkimisväärset tervisealast ebavõrdsust ja ebaõiglust kogu ELis mittenakkuslike haiguste ennetamisel; rõhutab vajadust teha kindlaks vähekaitstud, tõrjutud ja sotsiaalselt eraldatud elanikkonnad ning inimesed, kes elavad maapiirkondades ja meditsiinikeskustest kaugel asuvates äärepoolseimates piirkondades, ning pöörata neile tähelepanu, et tagada nende juurdepääs tervishoiule ja ennetusprogrammidele;

tunnistab mittenakkuslike haiguste keerukaid ja mitmetegurilisi põhjuseid ning asjaolu, et mittenakkuslikke haigusi ei saa alati ennetada ning et isegi ennetatavate mittenakkuslike haiguste puhul on juhtumeid, mida ei saa seletada ennetatavate riskiteguritega, ning et paljudel mittenakkuslikel haigustel on suur pärilik risk;

10.

rõhutab keskkonnariske, mis suurendavad mittenakkuslike haiguste riski, ning rõhutab, kui oluline on vaadelda mittenakkuslikke haigusi positsioonist, milles tunnistatakse, et inimeste, loomade ja keskkonna tervis on omavahel lahutamatult seotud ning seetõttu peaksid mittenakkuslike haiguste vastu võitlemise meetmed põhinema terviseühtsuse põhimõttel; rõhutab mittenakkuslike haigustega inimeste suuremat kaitsetust äärmuslike ilmastikunähtuste ja muude kliimamuutuste mõjude suhtes ning nõuab seetõttu sihipäraseid meetmeid kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise poliitikas (38);

11.

rõhutab, et antimikroobikumiresistentsus häirib märkimisväärselt ravi ja protseduure ning raskendab ka levinud mittenakkuslike haiguste ohjamist; rõhutab, et antimikroobikumide vähendamisel ja kasutamisel antimikroobikumiresistentsuse ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks tuleks juhinduda terviseühtsuse põhimõttest; nõuab, et kiirendataks praeguste tegevuskavade ja konkreetsete ülemaailmsete antimikroobikumiresistentsuse seire, teadusuuringute ja innovatsiooni ning antimikroobikumiresistentsuse vältimise mehhanismide rakendamist; rõhutab vajadust toetada uute antimikroobsete toimeainete väljatöötamist ning tagada nende kättesaadavus ja taskukohasus;

12.

tunnistab, et tubaka tarbimine põhjustas 2019. aastal Euroopas 1,6 miljonit surmajuhtumit ning on suur riskitegur selliste mittenakkuslike haiguste nagu vähk, südame-veresoonkonna haigused ja kroonilised hingamisteede haigused; tunnistab, et täiskasvanud ja lapsed, kes puutuvad kokku passiivse suitsetamisega, hingavad paljusid samu kantserogeene nagu suitsetajad; tuletab meelde, et passiivne suitsetamine võib mittesuitsetajatel suurendada kõigi vähivormide üldist riski kuni 16 % (39); rõhutab, et 60 % lastest puutub kodus kokku passiivse suitsetamisega, mis võib põhjustada imikute äkksurma sündroomi, alumiste hingamisteede infektsioone, kõrvainfektsioone ja raskemat astmat; nõuab, et EL ja liikmesriigid tagaksid mittesuitsetajate parema kaitse passiivse suitsetamise eest ning töötaksid välja kampaaniad suitsuvaba keskkonna loomiseks ja esimese tubakavaba ELi põlvkonna kasvatamiseks 2040. aastaks;

13.

toetab Euroopa vähktõvevastase võitluse kava, mille eesmärk on saavutada tubakavaba põlvkond ja ennetada tubaka tarbimist, vähendades tubakatarbimist 5 %-ni elanikkonnast 2040. aastaks; toetab komisjoni ettepanekut vaadata läbi tubakatoodete direktiiv (40) ja tubakatoodete maksustamise direktiiv (41) ning ettepanekut ajakohastada nõukogu 30. novembri 2009. aasta soovitust suitsuvaba keskkonna kohta (42); nõuab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni ja Maailma Terviseorganisatsiooni tubakatoodetega ebaseadusliku kauplemise tõkestamise protokolli (edaspidi „protokoll“) täielikku rakendamist; nõuab, et tubakas ja seonduvates toodetes praegu kasutatavaid tõrva, nikotiini ja süsinikmonooksiidi mõõtmise meetodeid hinnataks ja vaadataks läbi, tuginedes sõltumatutele ja hiljutistele teadusuuringutele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles:

a.	edendama suitsetamisest loobumist ja rakendama meetmeid, et aidata tubaka tarvitamine maha jätta kooskõlas WHO tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooniga;

jälgima riiklike tervishoiuasutuste teaduslikke uuringuid ja hindamisi, mis käsitlevad elektrooniliste sigarettide, kuumutatud tubakatoodete ja uudsete tubakatoodetega seotud terviseriske, sealhulgas hindama kõnealuste toodete kasutamisega seotud riske võrreldes muude tubakatoodete tarbimisega, võttes eelkõige arvesse mittesuitsetajatele, lastele ja noortele avalduvat ohtu (43);

c.	kehtestama tubakatoodete miinimumaktsiiside tõstmine ja ülespoole suunatud lähenemine; rõhutab, et see võib parandada ennetust tubakatarbimise vähendamise kaudu eriti praeguste suitsetajate seas ja takistada noortel suitsetamisega alustamist;

d.	kehtestama standardkujundusega pakendi nõue ja kohustus lisada terviseohu hoiatused, sealhulgas pilthoiatused 80 %-le tubaka- ning suitsetatava toote pakendi esi- ja tagaküljest;

e.	tagama iseloomulike lõhna- ja maitseainete range keelustamine tubakatoodetes, et vähendada nende toodete atraktiivsust suitsetajate, mittesuitsetajate ja noorte hulgas;

f.	tõhustama veelgi tarbijate, eelkõige laste kaitset tubakatoodete ja suitsetamisseadmete reklaami eest;

g.	avaldama aastaaruandeid edusammude kohta tubakavaba põlvkonna saavutamisel aastaks 2040;

14.

nõuab, et liikmesriigid rakendaksid täielikult direktiivis (EL) 2019/904 (44) (ühekordsete plasttoodete direktiiv) sätestatud kohustust seoses tubakatoodete filtritega, mis sisaldavad plasti, et lahendada nende filtritega seotud keskkonna- ja terviseprobleeme;

15.

nõuab tungivalt, et komisjon rakendaks tubakatööstusega suheldes kõigi oma ametnike ja muude teenistujate suhtes konkreetseid käitumiseeskirju kooskõlas Euroopa Ombudsmani otsusega kohtuasjas 852/2014/LP;

16.

toetab komisjoni ettepanekut ajakohastada nõukogu 30. novembri 2009. aasta soovitust suitsuvaba keskkonna kohta (45), et laiendada selle ulatust uutele toodetele, nagu e-sigaretid ja kuumutatavad tubakatooted, ning laiendada keskkonda nii, et see hõlmaks ka välialasid;

17.

on seisukohal, et e-sigaretid võimaldaksid mõnel suitsetajal suitsetamisest järk-järgult loobuda; on samal ajal seisukohal, et e-sigarette ei tohiks muuta atraktiivseks alaealistele ja mittesuitsetajatele;

18.

rõhutab, et iga kümnes surmajuhtum WHO Euroopa piirkonnas on tingitud alkoholitarbimisest ehk umbes 1 miljon surmajuhtumit igal aastal (46); tunnistab, et alkoholi kuritarvitamine on paljude mittenakkuslike haiguste riskitegur, ning rõhutab, et mida väiksem on tarbitud alkoholi kogus, seda väiksem on risk haigestuda mittenakkuslikke haigustesse (47); tuletab meelde, et Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus on klassifitseerinud alkohoolsetes jookides etanooli ja atseetaldehüüdi inimestele kantserogeenseteks aineteks; tuletab meelde WHO viidatud uuringut (48), milles tunnistatakse, et alkoholi tarbimise kõige ohutum tase puudub, eriti vähktõve ennetamisel;

19.

tunnustab komisjoni jõupingutusi toetada liikmesriike mittenakkuslike haigustega seotud koormuse vähendamisel, käivitades 2021. aasta detsembris mittenakkuslikke haigusi käsitleva algatuse „Koos oleme tervemad“; nõuab ELi tasandil koordineeritumaid kaugeleulatuvaid meetmeid mitte ainult mittenakkuslike haigustega elavate inimeste arvu taastamiseks, vaid ka mittenakkuslike haiguste all kannatavate inimeste elukvaliteedi ja heaolu parandamiseks;

20.

kiidab heaks komisjoni eesmärgi vähendada alkoholi liigtarvitamist 2025. aastaks vähemalt 10 %; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles:

kaitsma alaealisi alkoholitarbimist käsitlevate äriliste teadaannete ning alkoholimarkide tootepaigutuse ja sponsorluse eest, sealhulgas digitaalses keskkonnas, kuna reklaam ei tohi olla suunatud konkreetselt alaealistele ega õhutada alkoholi tarbimist; keelama alkoholireklaami ja sponsorluse spordiüritustel, kui nendel üritustel osalevad peamiselt alaealised;

b.	suurendama alaealiste kaitset alkoholitarbimise negatiivse mõju eest, sealhulgas võtma haridusmeetmeid, mille eesmärk on vähendada alkoholi tarbimise atraktiivsust nendes vanuserühmades;

c.	edendama tõenduspõhiseid ja proportsionaalseid meetmeid, mille eesmärk on vähendada ja ennetada alkoholiga seotud kahju ELi muudetud alkoholistrateegia raames;

toetama tarbijate paremat teavitamist, parandades alkohoolsete jookide märgistamist, eelkõige lisades mõõdukat ja vastutustundlikku joomist käsitleva teabe ning kehtestades koostisosade loetelu ja toitumisalase teabe kohustusliku esitamise vastavalt Euroopa vähktõvevastase võitluse kavale, eelkõige seoses soovitustega alkohoolsete jookide kohta;

21.

märgib, et ebatervislik toitumine, mida sageli iseloomustab kõrge suhkru- ja soolasisaldus, küllastunud ja transrasvad ning vähese kiudainesisaldusega toiduained, on üks peamisi mittenakkuslike haiguste riskitegureid, sealhulgas rasvumine, südame-veresoonkonna haigused, suukaudsed haigused, vähk, diabeet, neeruhaigused ning maksa-, kõhunäärme- ja muud seedekulgla haigused (49); rõhutab tervisliku toitumise rolli mittenakkuslike haiguste esinemissageduse ja kordumise ennetamisel ja piiramisel ning rõhutab, et individuaalseid riske saab vähendada toitumisega, mis põhineb süsivesikute, kiudainete, rasvade, valkude, vitamiinide ja mineraalainete, sealhulgas rohkemate köögiviljade, värskete puuviljade, täisteraviljade ja kaunviljade nõuetekohasel osakaalul; tunnistab, et rasvumist peetakse mitme mittenakkusliku haiguse riskiteguriks ja seda tunnustatakse ise mittenakkusliku haigusena; rõhutab tervisliku toidukeskkonna olulist rolli mittenakkuslike haiguste ennetamisel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles:

julgustama ja aitama tarbijatel teha teadlikke ja tervislikke valikuid toiduainete kohta, andes neile võimaluse järgida tervislikku, mitmekesist ja tasakaalustatud toitumist; edendada käitumismuutusi tervislikku toitumist käsitlevate teavitus- ja massimeediakampaaniate kaudu; julgustama avalikke toiduhankeid ja -teenuste poliitikat tervisliku, kestliku ja taimsema toitumise edendamiseks; julgustab liikmesriike kaaluma toidu märgistamise kasutamist, et teavitada tarbijaid toiduainetest;

b.	rakendama terviklikku strateegiat toitumishäirete vastu võitlemiseks, eraldades selleks vahendeid, kogudes andmeid, korraldades ennetuskampaaniaid, samuti tugisüsteeme ja koordineerides tegevust liikmesriikide olemasolevate asutustega;

tegema ettepaneku uue, tervikliku ja integreeritud ELi rasvumise tegevuskava kohta, mis sisaldab võrdlusaluseid, näitajaid ja mehhanisme tulemuste jälgimiseks ja tagamiseks; kutsub liikmesriike üles võitlema aktiivselt rasvumise vastu, tehes kättesaadavaks tervislikud toitumisvalikud ja sportimise tava, mitte ainult harides ja julgustades kodanikke tegema õigeid valikuid, vaid ka integreeritud programmide lisamise kaudu esmatasandi tervishoidu, mis aitavad ülekaalulisuse all kannatavatel patsientidel tervislikul viisil kehakaalu kaotada; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama rasvumist käsitlevaid teadusuuringuid ja innovatsiooni, mille eesmärk on kirjeldada geneetiliste tegurite, inimese mikrofloora või psühholoogilise seisundi mõju muu hulgas kehakaalule ning uurida kõige tõhusamaid sekkumisi;

d.	võtma vastu WHO suunised tervisliku toitumise kohta osana ühisest kohustusest tegeleda mittenakkuslike haiguste koormusega;

e.	parandama toitumisteadlaste ja toitumisspetsialistide pakutavate toitumisteenuste kättesaadavust, taskukohasust ja juurdepääsetavust;

f.	edendama käitumismuutusi tervislikku toitumist käsitlevate teavitus- ja meediakampaaniate kaudu ning soodustama tervislikku ja kestlikku toitumist toetavaid avalikke toiduhankeid ja -teenuste poliitikat;

g.	võitlema kantserogeensete saasteainete esinemise vastu toidus; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks kiiresti seadusandlikud ettepanekud;

22.

kutsub komisjoni üles pöörama tähelepanu parlamendi 16. jaanuari 2019. aasta resolutsioonis esitatud erinevatele üleskutsetele parandada ELi pestitsiididega seotud loamenetlust;

23.

rõhutab kehalise aktiivsuse rolli mittenakkuslike haiguste ennetamisel ja tervise edendamisel elanikkonna tasandil kõigi peamiste mittenakkuslike haiguste puhul ning väljendab heameelt komisjoni algatuse „HealthyLifestyle4All“ üle (50); kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama linnaplaneerimises kehalist aktiivsust ja sporti kui kättesaadavat ja laialdaselt kättesaadavat vahendit mittenakkuslike haiguste riskitegurite vähendamiseks ning korraldama teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, et ennetada mittenakkuslikke haigusi ja panna suuremat rõhku kehalisele tegevusele koolides; tunnistab, et elanikkonna elustiilivalikute parandamisest ei piisa, et tulla toime mittenakkuslike haiguste koormusega, ning kuigi esmasel ennetamisel on oluline roll paljude mittenakkuslike haiguste esinemissageduse vähendamisel, on teisene ennetamine krooniliste haiguste optimaalseks raviks keskse tähtsusega ning aitab vähendada tüsistuste, kaasnevate haiguste ja surmariski;

24.

rõhutab tervisehariduse rolli mittenakkuslike haiguste ennetamisel ning julgustab komisjoni ja liikmesriike edendama terviseharidust ja kehtestama tervisehariduse kohustusliku õppeainena alg- ja keskharidusasutustes;

25.

rõhutab otsest seost keskkonnategurite ja paljude mittenakkuslike haiguste vahel; tuletab meelde, kui oluline on kaitsta inimesi kokkupuute eest keskkonnaohtudega nii nende igapäevaelus kui ka töökeskkonnas; rõhutab vajadust ühtlustada terviseühtsuse põhimõtet, et paremini kaitsta inimeste tervist; on seisukohal, et Euroopa roheline kokkulepe ja strateegia „Talust taldrikule“ on olulised mittenakkuslike haiguste ennetamiseks ELis, vähendades õhu, toidu, vee ja pinnase saastamist ja kokkupuudet kemikaalidega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles vähendama pestitsiidide kasutamist; julgustab tegema teadusuuringuid selliste toodete kasutamise ja arendamise kohta nagu ravimid ja kestlikud taimekaitsevahendid, mis on keskkonna jaoks ohutumad; julgustab rakendama tõhusaid jäätmete kõrvaldamise mehhanisme, mis väldivad keskkonna saastamist kooskõlas Euroopa ravimistrateegia eesmärkidega; rõhutab, et hingamisteede krooniliste haiguste ennetamine lisaks tubakast loobumisele hõlmab ka tahkete peenosakeste, tolmu, ohtlike kemikaalide, gaaside, näiteks radooni, ohtlike materjalide, nagu asbest ja muude siseruumide saasteainetega kokkupuute ennetamist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma vastu ELi asbesti kõrvaldamise kava;

26.

tuletab meelde Euroopa Parlamendi ambitsioone seoses ELi õhukvaliteedi standarditega, mis võeti vastu parlamendi esimesel lugemisel uuesti sõnastatud direktiivi (välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta) (51), eelkõige seoses täieliku vastavusse viimisega WHO õhukvaliteedi suunistega;

27.

tunnistab mõju, mida mõned mittenakkuslike haiguste raviviisid võivad keskkonnale avaldada, ning rõhutab, et mittenakkuslike haiguste varajane ennetamine ja avastamine võib seda mõju märkimisväärselt vähendada; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama meetmeid, et vähendada tervishoiusektori ökoloogilist jalajälge ja kiirendada üleminekut jätkusuutlikele tervishoiuteenustele, seadmata ohtu patsiendi ravi tõhusust ja kvaliteeti;

28.

juhib tähelepanu sellele, et päikesekiirgus sisaldab nähtamatut ultraviolettkiirgust, mis võib põhjustada nahavähki; toetab kaitse tugevdamist ultraviolettkiirgusega kokkupuute eest ELi tasandil välitöötajate ohutust käsitlevate õigusaktide kaudu;

29.

märgib, et 2011. aastal liigitas Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus raadiosageduslikud elektromagnetväljad inimestele potentsiaalselt kantserogeenseteks, tuginedes mobiiltelefoni kasutamisega seotud glioomi suuremale riskile; märgib, et nende seotud riskide kindlakstegemiseks on vaja täiendavaid uuringuid;

30.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kiirendama üleminekut säästvale energia- ja transpordisektorile ning tagama ülemineku kestlikule põllumajandusele ja kestlikele toidusüsteemidele;

31.

rõhutab mittenakkuslike haiguste ennetamise ja varajase sekkumise tähtsust; tunnistab, et paljud mittenakkuslikud haigused saavad alguse varases eas (52), samuti on oluline investeerida strateegiatesse ja programmidesse, mis edendavad emade tervist ning laste tervislikku kasvu ja arengut alates lapsepõlvest ja varasest east;

32.

rõhutab, et mõned perfluoritud ja polüfluoritud alküülühendid (PFAS) võivad põhjustada tõsiseid terviseprobleeme, nagu rasvumine, diabeet (53) ja vähktõbi (54); kutsub komisjoni üles kiiresti rakendama PFASide piiramise ettepanekut, mis esitati Euroopa Kemikaaliametile 13. jaanuaril 2023 (55), lähtudes riskipõhisest lähenemisviisist;

33.

kordab, et kemikaalidega kokkupuude on seotud mitme mittenakkusliku haigusega; toetab seetõttu kestlikkust toetavas kemikaalistrateegias ja nullsaaste tegevuskavas kavandatud meetmeid, et vähendada kodanike kokkupuudet kahjulike kemikaalidega, näiteks kantserogeensete, reproduktiivtoksiliste, mutageensete ja endokriinseid häireid põhjustavate ainetega kõigi erinevate kokkupuuteviiside kaudu; rõhutab vajadust tagada töötervishoid kõigile ELi töötajatele;

34.

peab kahetsusväärseks kestlikkust toetava kemikaalistrateegia aeglast rakendamist ja kordab eelkõige oma nõudmist vaadata läbi kemikaalimäärus REACH (56), sealhulgas kooskõlas parema õigusloome põhimõtetega, et oleks võimalik kindlaks teha kõik probleemsed ained, mida ELis toodetakse või imporditakse; kutsub komisjoni üles käsitlema kemikaale, millel on kahjulik mõju kodanike tervisele, vaadates läbi asjakohaseid tarbekaupade alaseid õigusakte, nagu määrus (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutuvate materjalide kohta (57) ja määrus (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta (58), tagamaks, et tarbekaubad ei sisaldaks kemikaale, mis põhjustavad vähki või mõjutavad sisesekretsioonisüsteemi, kooskõlas kestlikkust toetava kemikaalistrateegiaga; toetab täielikult komisjoni ettepanekut muuta määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb kemikaalide klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (59), et kehtestada uued ohuklassid muu hulgas endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide, sealhulgas arvatavate endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kohta, ning ajakohastada teabele esitatavaid nõudeid kõigis asjaomastes õigusaktides, et võimaldada nende määratlemist;

35.

kutsub Euroopa Keskkonnaametit üles koostama koos Euroopa Kemikaaliametiga aruande Euroopa keskkonnas esinevate kemikaalide kohta; märgib, et aruandes tuleks hinnata kahjulike kemikaalide süsteemset olemust keskkonnas ja inimeste tervisele, keskendudes kantserogeenidele, mutageensetele ja/või reproduktiivtoksilistele sisesekretsioonisüsteemi kahjustavatele kemikaalidele Euroopa tootmis- ja tarbimissüsteemides, samuti nende kasutamisele toodetes, nende esinemisele keskkonnas Euroopas ja kahjule, mida need põhjustavad inimeste tervisele, eriti mittenakkuslike haiguste puhul;

36.

tuletab meelde, et komisjoni teatises „Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia. Mürgivaba keskkonna suunas“ rõhutati vajadust kaitsta töötajaid nende ainete eest; kutsub komisjoni üles hindama direktiivi 2004/37/EÜ (60) kohaldamisala laiendamist endokriinfunktsiooni kahjustavatele kemikaalidele; väljendab heameelt tööga seotud surmajuhtumite nulleesmärgil põhineva lähenemisviisi üle ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilises raamistikus aastateks 2021–2027; peab siiski kahetsusväärseks, et strateegias käsitletud ainete arv on piiratud;

37.

märgib, et praeguse töömeetodiga esitatakse Euroopa Kemikaaliameti riskihindamise komiteele igal aastal ainult viis ainet; julgustab pidevalt analüüsima ja uurima uusi aineid, mille puhul kahtlustatakse, et need on kantserogeensed, mutageensed ja/või reproduktiivtoksilised, kehtestama tööalase kokkupuute piirnormid keemilistele mõjuritele, mille jaoks neid veel ei ole, ning tegema vajaduse korral korrapäraseid läbivaatamisi, võttes arvesse uusimaid teaduslikke andmeid ja tehnika arengut; kutsub komisjoni üles suurendama oma ambitsioonikust, ajakohastades korrapäraselt direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest; kutsub komisjoni üles jälgima töötervishoiu ja tööohutuse nõuandekomiteega konsulteerimist, et vaadata läbi oma tegevuskava, et saavutada 2024. aastaks tööalase kokkupuute piirnormid rohkemate ainete, ainerühmade või protsessi käigus tekkivate ainete jaoks; rõhutab sellega seoses, et komisjon peab suurendama tööalase kokkupuute piirnormide läbivaatamise ja uute piirnormide lisamise suutlikkust;

38.

nõuab piisavat riiklikku rahastamist ning selgeid ja proportsionaalseid stiimuleid erainvesteeringuteks teadusuuringutesse, mis käsitlevad nakkushaiguste ja mittenakkuslike haiguste omavahelist seotust, kuna ei ole suudetud tagada teadusandmete süstematiseerimist nende omavaheliste ühenduste kohta, ning edendada haiguste ennetamist, varajast diagnostikat, vaktsineerimist ja/või ravi, mis viib mittenakkuslike haiguste tekkimiseni;

39.

julgustab komisjoni ja liikmesriike tegema koostööd, et saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid, mis on suunatud haiguste vastu võitlemisele, et edendada infektsioonhaigustega seotud mittenakkuslike haiguste, näiteks vähktõve ennetamist; väljendab sellega seoses heameelt vaktsineerimisprogrammide üle, näiteks võitluses inimese papilloomiviiruse (HPV) leviku vastu; kutsub liikmesriike üles lisama oma vaktsineerimisprogrammidesse sooneutraalsed HPV-vastased vaktsineerimised; rõhutab vajadust kooskõlastatud meetmete järele kantserogeensete viiruste, näiteks HPV ja B-hepatiidi viiruse (HBV) vastu, et vältida nende edasikandumist; rõhutab vajadust ühtlustada HPV ja HBV vastu vaktsineerimist liikmesriikide riiklikes programmides, tagades samal ajal teabe andmise vaktsineerimise kohta ning edendades vähekaitstud ja riskirühmade võrdset juurdepääsu; julgustab praegust HPV- ja HBV-vastast vaktsineerimist ELi tasandil korrapäraselt jälgima, kasutades Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) välja töötatud COVID-19 vaktsiinide jälgimise süsteemiga sarnast jälgimissüsteemi, mis julgustab ka liikmesriike võtma kasutusele parimaid tavasid ja jätkama jõupingutusi;

40.

nõuab koostööd liikmesriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, et võidelda vaktsineerimist käsitleva väärinfo mõju vastu ja tegeleda vaktsiinikõhklusega; soovitab ELi desinformatsiooni käsitlevat tegevusjuhendit rangemalt kohaldada, eelkõige seoses vaktsiinialase väärinfoga;

41.

rõhutab vajadust edendada tervisealast teadlikkust mittenakkuslike haigustega seotud riskide ja tegurite kohta ning digitaalset kirjaoskust, et töötada välja ennetustöövahendid; nõuab, et erilist tähelepanu pöörataks ebasoodsas olukorras olevatele, vähekaitstud, sotsiaalselt eraldatud ja tõrjutud inimestele; rõhutab, et väga olulised on spetsiaalsed teadlikkuse suurendamise kampaaniad terviseteadlikkusega rühmadele; nõuab, et ennetusprogrammide rakendamine muudetaks kaasavaks, kaasates piirkonnad ja omavalitsused, kodanikud, sotsiaalpartnerid, kodanikuühiskonna ja patsientide organisatsioonid otsustusprotsessi kõikidesse etappidesse;

Nakkushaiguste ja mittenakkuslike haiguste vaheline seos

42.

märgib, et nakkushaigustel võivad olla mittenakkuslikud, kroonilised tagajärjed; rõhutab, et hulgihaigestumus, sealhulgas HIV-infektsioon, diabeet, hüpertensioon, vähktõbi ja kroonilised hingamisteede haigused, oli COVID-19 pandeemia ajal eriline riskitegur; on seisukohal, et kapseldunud terviseprogrammid ei ole olnud abiks inimestele, kes juba kannatasid mittenakkuslike haiguste all; rõhutab, et eriravi tuleks integreerida esmatasandi ja riiklikesse tervishoiusüsteemidesse, et see sobiks tulevaste pandeemiate ja nende krooniliste tagajärgedega; rõhutab kahesuunalist seost nakkushaiguste ja mittenakkuslike haiguste vahel, nagu oli näha COVID-19 pandeemia ajal, eelkõige riikides, kus HIV/AIDSi levimus on suur;

43.

toetab täiendavaid teadusuuringuid vaktsiinide ja uuenduslike ravivõimaluste väljatöötamiseks muude viiruste vastu, nagu C-hepatiidi viirus ja HIV, mis on mittenakkuslike haiguste riskitegurid; on seisukohal, et seni tuleks ravilahendusi laialdaselt kasutada, et saavutada WHO eesmärk likvideerida C-hepatiit 2030. aastaks; on seisukohal, et vaja on suuremat poliitilist pühendumust ning tugevat partnerlust ja koostööd ametiasutuste ja kõigi asjaomaste osalejate vahel, et saavutada WHO eesmärk lõpetada HIV/AIDSi epideemia 2030. aastaks, sealhulgas Euroopas; kutsub liikmesriike üles suurendama oma toetust tagamaks, et kõiki kodanikke, sealhulgas rohkem ohustatud vähekaitstud kogukondi, oleks võimalik testida, diagnoosida ning et neil oleks kiire juurdepääs parimatele uuenduslikele hooldusvõimalustele ja võimalus neid säilitada; julgustab liikmesriike investeerima suure mõjuga uuenduslikesse ennetusmeetoditesse ja toetama neid, mis on peamine täiendav vahend HIV-epideemia lõpetamiseks Euroopas; märgib, et HIVi/AIDSi põdevatel inimestel on märkimisväärne risk haigestuda pikka COVIDisse (neli korda suurem risk);

44.

rõhutab postakuutsete infektsiooni sündroomide (PAIS) järsku kasvu pärast COVID-19 nakkusi, mida käesoleval juhul nimetatakse ka pikaajaliseks COVIDiks; märgib, et PAIS esineb ka muude bakteri-, viirus- ja parasiitnakkuste, sealhulgas muu hulgas mononukleoosi, Lyme’i tõve, Ebola viiruse, lastehalvatuse ja gripi tagajärjel; rõhutab, et PAISi patogenees on seotud müalgilise entsefalomüeliidi/kroonilise väsimuse sündroomiga (ME/CFS); on mures selle pärast, et vaatamata 65 miljonile inimesele, kes on seni kannatanud pikaajalise COVIDi all, ning hoolimata taasnakatumise survest ja tulevastest pandeemiatest, ei käsitletud 2022. aasta ülemaailmses tervishoiustrateegias SARS-CoV-2 postakuutseid tüsistusi ega PAISi üldiselt; nõuab, et EL töötaks välja PAISi strateegia;

45.

tuletab meelde, et ülemaailmne terviseohutus ei pea arvesse võtma mitte ainult infektsioonhaiguste vahetut ohtu, vaid ka tegelema nende tagajärjel tekkivate krooniliste pikaajaliste kannatustega; märgib, et nakkushaiguste ja mittenakkuslike haiguste vastastikmõju on keeruline ja seda vahendavad sageli ühised riskitegurid; on seisukohal, et mittenakkuslike haiguste ja nakkushaiguste kooseksisteerimine suurendab haigestumust, eelkõige madalama ja keskmise sissetulekuga riikides;

46.

kordab, et uute teadustööde ja uuringute rahastamine ning mittenakkuslikke haigusi käsitlevate põhjalike epidemioloogiliste, statistiliste ja muude teaduslike andmete süstematiseerimise ja uurimise tagamine ning nende sidumine nakkushaigustega võib heita uut valgust mitmesuguste mittenakkuslike haiguste põhjuste kohta, sealhulgas uute käitumis- ja keskkonnariskide määratlemise kaudu;

Suure riskiga elanikkonna kindlakstegemine ja mittenakkuslike haiguste varajane diagnoosimine

47.

juhib tähelepanu sellele, et paljud mittenakkuslike haigustega elavad inimesed Euroopas on diagnoosimata ning nad ei ole oma haigusest teadlikud ega saa seega nõuetekohast ja õigeaegset ravi; rõhutab seetõttu, kui oluline on teha võimalikult varakult kindlaks inimesed, kellel on suur risk mittenakkuslike haiguste tekkeks, ja diagnoosida inimesed võimalikult varakult, näiteks varajase avastamise programmide ja esmatasandi tervisekontrolli rakendamise kaudu, pannes rõhku järjepidevate ja tõhusate ravimeetodite toetamisele, et parandada haiguste ohjamist, ennetada komplikatsioone ja säästa tervishoiusüsteemide, eelkõige riskirühmade kulusid; rõhutab sellega seoses, kui oluline on hoolitseda laste ja noorukite eest, sealhulgas seoses nende vaimse tervisega;

48.

kutsub komisjoni üles koguma näiteid mittenakkuslike haiguste sõeluuringute ja varajase avastamise parimate tavade kohta; väljendab heameelt nõukogu ajakohastatud soovituse üle vähktõve sõeluuringute kohta ja kutsub liikmesriike üles seda hoolikalt rakendama;

49.

kutsub komisjoni üles toetama liikmesriike nende riiklike hooldusmudelite läbivaatamisel, keskendudes ennetamisele suunatud esmatasandi tervishoiusüsteemidele ja esmatasandi tervishoiutöötajate oskuste täiendamisele;

50.

väljendab heameelt Euroopa vähktõvevastase võitluse kava üle; rõhutab, kui oluline on varajane avastamine ja asjaolu, et 25 liikmesriiki kehtestasid 2020. aastal oma riiklikes vähktõve kontrolli all hoidmise kavades rahvastikupõhised rinnavähi sõeluuringuprogrammid, 22 emakakaelavähi ja 20 pärasoolevähi sõeluuringuprogrammi (61); tunneb heameelt nõukogu 2022. aasta soovituse üle „Ennetuse tugevdamine varajase avastamise kaudu: vähi sõeluuringuid käsitlev uus ELi lähenemisviis; tunneb heameelt Euroopa vähktõvevastase võitluse kavas teatavaks tehtud kavatsuse üle luua Euroopa võrgustik, mis ühendab kõikehõlmavaid vähikeskuste võrgustikke igas liikmesriigis (referentkeskused), et hõlbustada tagatud kvaliteediga diagnoosimise ja ravi kasutuselevõttu, sealhulgas koolituse, uurimistööde ja kliiniliste uuringute edendamise kaudu kogu ELis;

51.

nõuab mittenakkuslike haiguste terviklikku ja süsteemset perspektiivi, milles tunnistatakse omavahel seotud probleeme, millega seisavad silmitsi suure riskiga elanikkonnarühmad, nagu piiratud juurdepääs haridusele, haljasaladele, tervislikule toidule, kehalise aktiivsuse võimalustele, tervishoiuasutustele, nõuetekohasele õhukvaliteedile ja sobivale eluasemele;

52.

kutsub liikmesriike üles tegema koostööd, eelkõige piiriülestes ja eraldatud piirkondades, et vähendada mittenakkuslike haiguste varajase diagnoosimise teenuste sotsiaalset ja geograafilist ebavõrdsust; julgustab liikmesriike andma üldsusele korrapäraselt teavet mittenakkuslike haiguste ohu kohta ning vajaduse kohta viia läbi korrapäraseid kontrolle ja uuringuid, et neid võimalikult varakult avastada;

53.

rõhutab, et mittenakkuslike haiguste ennetamine ja ohjamine võib aidata vähendada mittenakkuslike haiguste koormust tervishoiusüsteemidele ja tugevdada nende vastupanuvõimet tervisekriisidele;

54.

julgustab liikmesriike parandama vähekaitstud elanikkonnarühmade juurdepääsu sotsiaal- ja tervishoiuteenustele; julgustab liikmesriike tegelema tervisealaste erinevustega, mis tulenevad haldustõketest, sotsiaal-majanduslikest teguritest ning keele- ja kultuuriprobleemidest; julgustab liikmesriike vähendama diagnoosimata mittenakkuslikke haigusi, kehtestades riskigrupi inimeste sihipärased tervisekontrollid ning edendades eneseproovide võtmist, kui see on asjakohane ja rahvaterviseasutuste soovitatud, käsitledes peamisi ühiseid metaboolseid riskitegureid, nagu kõrge vererõhk, kõrge vere glükoosisisaldus, kõrge kehamassiindeks ja kõrge LDL-kolesterool; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama kättesaadavate, taskukohaste ja uudsete vahendite väljatöötamist ja kasutamist mittenakkuslike haiguste diagnoosimiseks riskirühmades;

55.

julgustab liikmesriike tagama õigeaegse juurdepääsu kvaliteetsele ravile ja toetama mittenakkuslike haigustega patsientide enesejuhtimist; nõuab kättesaadavate ja õiglaste enesejuhtimisvahendite, sealhulgas vastastikuse toe võrgustike, koostööhooldusplatvormide ja vaimse tervise teenuste rakendamist, võttes arvesse selliseid tegureid nagu digiteenuste ja -tehnoloogiate kättesaadavus;

56.

juhib tähelepanu sellele, et mittenakkuslike haigustega inimesed põevad tõenäolisemalt muid haigusi; märgib, et mõned mittenakkuslikud haigused on omavahel tihedalt seotud, näiteks diabeet, suukaudsed haigused ja neeruhaigused, rasvumine ja südame-veresoonkonna haigused ning vähk ja depressioon, ning et nende haiguste vahelised seosed süvendavad nende haigestumust ja suremust; märgib, et on olemas oluline koostoime, mis tuleb saavutada diagnoosimise, varajase avastamise, sõeluuringute ja integreeritud hoolduse parandamisega (62) koostöös kohalike sotsiaal- ja kogukonnateenistustega, kuna tervishoiu- ja sotsiaalsed vajadused on sageli omavahel seotud;

57.

kutsub liikmesriike üles pöörama oma riiklikes tervisekavades suuremat tähelepanu mittenakkuslike haiguste ja nende ravi füüsilisele ja psühholoogilisele mõjule, sealhulgas valuravile ning patsientide ja hooldajate juurdepääsule psühholoogilisele toele ning palliatiivsele ja toetavale hooldusele;

58.

rõhutab, et kõigi liikmesriikide toimivad, tõhusad, kättesaadavad ja asjakohaselt rahastatud riiklikud tervishoiusüsteemid on võitluses mittenakkuslike haiguste vastu üliolulised; rõhutab vajadust tagada võrdne juurdepääs esmatasandi arstiabile ja tervishoiuteenustele; rõhutab vajadust tegeleda piirkondlike erinevustega juurdepääsul põhilistele tervishoiuteenustele, ennetusteenustele, sõeluuringuprogrammidele ning pidevale hooldusele ja ravile, püüdes tagada mittenakkuslike haiguste kvaliteetse ohjamise võrdset kättesaadavust liikmesriikide eri geograafilistes piirkondades; kutsub komisjoni üles kaaluma soovituste esitamist tervishoiuteenuste standardite kohta, austades samal ajal liikmesriikide kohustust määratleda oma tervishoiupoliitika ning hallata, korraldada ja rahastada oma tervishoiusüsteeme;

Mittenakkuslike haiguste alase tervishoiu parandamine

59.

rõhutab, et tervishoiutöötajatel, patsiendiorganisatsioonidel ja kogu kolmandal sektoril on oluline roll patsientide suunamisel varajastele diagnostilistele testidele ja mittenakkuslike haiguste ravile; julgustab liikmesriike tagama patsientide jätkuvat juurdepääsu esma- ja teise tasandi arstiabile ning pakkuma tervishoiutöötajatele kutsealadevahelist koolitust, et paremini ära tunda riskirühma kuuluvaid isikuid ning paremini ennetada, tuvastada ja ravida mittenakkuslikke haigusi;

60.

rõhutab tõsiasja, et teaduslikult tunnustatud ja tervishoiuasutuste heaks kiidetud integratiivne meditsiin võib tuua patsientidele kasu seoses mitmete haiguste, näiteks vähktõve paralleelsete mõjude ja nende raviga; rõhutab, kui oluline on töötada välja terviklik, integreeriv ja patsiendikeskne lähenemisviis ning julgustada vajaduse korral nende ravimeetodite täiendavat kasutamist tervishoiutöötajate järelevalve all;

61.

rõhutab vajadust rakendada inimesekeskset, pidevat ja täielikult integreeritud hooldust kogu krooniliste haiguste ravi jooksul ning tugevdada kogukondlikku ja esmatähtsat hooldust, keskendudes mittenakkuslikele haigustele, mis nõuavad juurdepääsu ravile erinevatel erialadel ja hooldustasanditel; julgustab liikmesriike sel eesmärgil oma riiklikke hooldusmudeleid läbi vaatama ja vajaduse korral edasi arendama; väljendab heameelt Euroopa vähktõvevastase võitluse kava patsiendikeskse lähenemisviisi üle ja eelkõige 2021.–2027. aasta programmi „EL tervise heaks“ juhtalgatuse üle, mille eesmärk on töötada välja kiipkaart vähktõvest jagusaanutele mobiilirakenduse kujul, et parandada vähktõvest jagusaanute tervist ja heaolu kogu Euroopas;

62.

rõhutab kättesaadavate ja kulutõhusate tervishoiuteenuste tähtsust, et piiratud ressursse kasutataks parimal võimalikul viisil ja osutataks patsientidele, kes seda kõige enam vajavad;

63.

julgustab liikmesriike kaasama patsientide organisatsioone ja mittenakkuslikke haigusi põdevaid inimesi tegevustesse ja algatustesse, mis on seotud ennetus- ja hooldustegevuse kavandamise ja rakendamisega;

64.

rõhutab jaemüügiapteekide väärtuslikku rolli oluliste teenuste pideval osutamisel mittenakkuslike haiguste ravi toetamiseks ja üldsuse teavitamiseks; rõhutab, et apteekrid on kindel ja usaldusväärne teabeallikas; teeb ettepaneku, et apteekrid peaksid etendama aktiivsemat rolli ravimiohutuse järelevalve toimingutes, et hinnata ja jälgida ravimite tõhusust, ning kutsub liikmesriike üles kaasama neid tervishoiu-, hooldus- ja teadusprogrammidesse; nõuab maapiirkondade apteekide suuremat tunnustamist, kuna need võimaldavad neil säilitada oma elanikkonda ja tagada kodanike heaolu;

65.

rõhutab, et mittenakkuslike haigustega tegelemise strateegiates ja poliitikameetmetes tuleb arvesse võtta tervishoiutöötajate põhjapanevat tähtsust; rõhutab, et tervishoiutöötajate nappuse küsimus ELis peaks olema üks strateegilistest prioriteetidest, millega tuleb tegeleda, koos poliitika ja toetusega asjakohasel tasandil; on mures enneolematu tervishoiutöötajate nappuse pärast ELis ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pakkuma kohapealset abi sellele reageerimiseks; kutsub komisjoni üles koostama uuringut ELi tervishoiutöötajate nappuse praeguse olukorra ja mõju kohta; rõhutab, et toimivad ja tõhusad tervishoiusüsteemid ei saa eksisteerida ilma vajaliku koolituse ja oskusteabega töötajate asjakohase tasemeta; rõhutab, kui oluline on võimendada digiteenuste kasutamist, et toetada ELi tervishoiu- ja hooldustöötajate töö- ja eraelu tasakaalustamise meetmeid;

66.

on veendunud, et iga patsient on erinev ja et ükski mittenakkuslik haigus ei ole ühesugune; nõuab, et mittenakkuslikke haigusi ennetataks ja koheldaks võimalikult tõhusalt personaalse, integreeritud ja tõenduspõhise lähenemisviisi abil, mis on kohandatud patsiendile ja haigusele; julgustab liikmesriike seadma prioriteediks tervishoiutöötajate koolituse, et võimaldada neil toetada patsiente nende endi ravis osalemisel ja ravinõuete järgimise parandamisel;

67.

märgib, et mittenakkuslikel haigustel võib olla märkimisväärne negatiivne mõju vaimsele tervisele, ning rõhutab, et asjaomased patsiendid vajavad integreeritud tervishoiuteenuseid; rõhutab, et teatavate mittenakkuslike haigustega seotud negatiivsed stereotüübid võivad tervishoius ja ennetamises olla kahjulikud; on seisukohal, et iga patsient seisab silmitsi erinevate takistustega mittenakkuslike haiguste ravi järgimisel; kutsub liikmesriike üles pakkuma tervishoiutöötajatele mitmesuguseid koolituskursusi patsientidele terapeutilise hariduse pakkumise kohta; julgustab liikmesriike pakkuma tervishoiutöötajatele koolitust tervist mõjutavate sotsiaalsete ja keskkonnaalaste tegurite ning patsientide terapeutilise hariduse ja sektoritevahelise koostöö kohta ning integreerima teenuste osutamise ja tagama neile vajalikud vahendid, et anda patsientidele asjakohast nõu; rõhutab, kui oluline on tervishoiutöötajate pidev koolitus, et hoida neid kursis uute ravivõimalustega;

68.

nõuab ELi strateegia vastuvõtmist, et ennetada ja jälgida tõsiste terviseohtude mõju inimestele, keda mõjutavad nakkushaigused ja mittenakkuslikud haigused ning muud haigused või seisundid; teeb ettepaneku uurida võimalust luua Euroopa mittenakkuslike haiguste spetsialistide erakorraline reserv, mis koosneks vabatahtlikest mittenakkuslike haiguste ekspertidest, keda koolitatakse ja kes on valmis osutama kriisi ajal hooldust inimestele, kes elavad mittenakkuslike haigustega mis tahes liikmesriigis või naaberriigis;

69.

väljendab suurt heameelt selliste digitaalsete tervishoiulahenduste üle nagu telemeditsiin, mis võivad võimaldada paremat juurdepääsu tervishoiuteenustele maapiirkondades ja kaitsta immuunpuudulikkusega mittenakkuslike haigustega patsiente kokkupuute eest nakkushaigustega; rõhutab, et digitaalsed tervisetehnoloogiad ja telemeditsiin on kasulikud paljude mittenakkuslike haiguste ohjamisel ja järelmeetmete võtmisel;

70.

soovitab Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse volituste eelseisvat läbivaatamist silmas pidades Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusele anda uusi ülesandeid, sealhulgas jälgida tõsiste terviseohtude mõju peamistele mittenakkuslikele haigustele, sealhulgas vaimsetele häiretele, ning hinnata sõeluuringute, diagnoosimise, seire, ravi ja hoolduse järjepidevust tervishoiusüsteemis kooskõlas olemasolevate andmekogumite, vahendite ja registritega;

71.

palub tõhustada suhtlust tervishoiutöötajate, patsientide, ellujäänute, hooldajate, vanemate ja ametiasutuste vahel tervisealaste sekkumiste, eriti mittenakkuslike haiguste diagnoosimise ja ravi puhul, ning ennetusalase teadlikkuse suurendamise kampaaniate ulatuslikumat kasutamist kriisi ajal;

72.

rõhutab vajadust tunnustada mitteametlike hooldajate keskset rolli, integreerida nad tervishoiu- ja hooldusrühmadesse ning anda neile võimalus teha tervishoiutöötajate toel teadlikke valikuid olemasolevate toetusmeetmete kohta; tunnistab, et COVID-19 pandeemia on süvendanud mitteametlike hooldajate olulist rolli, kuna nad pakuvad enamikku igapäevasest hooldusest mittenakkuslike haigustega patsientidele ning seisavad silmitsi selge praktilise ja poliitilise toetuse puudumisega; märgib mitteametlike hooldajate suurt osakaalu ELi elanikkonna hulgas ning erinevusi selles, kuidas neid toetatakse ja kuidas nende õigusi liikmesriikides tunnustatakse;

73.

rõhutab, et COVID-19 pandeemial olid diagnoosimise ja ravi viivituste ja häirete tõttu rasked tagajärjed mittenakkuslike haigustega patsientide tervisele; rõhutab, et tõsised terviseohud võivad avaldada suurt tugevat tervishoiusüsteemide suutlikkusele, avaldades negatiivset mõju mittenakkuslike haigustega patsientide tervishoiuteenuste osutamisele, sealhulgas tervishoiuteenuste järjepidevusele ning patsientide ja vaimse tervise probleemidega inimeste ravi edasilükkamisele või katkestamisele (63); rõhutab, et liikmesriigid peavad ennetama ja jälgima rahvatervise hädaolukordade mõju muude haiguste ja seisunditega seotud tervishoiuteenuste osutamisele; rõhutab patsientide vähenenud ellujäämisvõimalusi, tüsistusi ja elukvaliteedi edasist halvenemist, mis on tingitud ravi hilinenud kättesaadavusest; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles seadma prioriteediks mittenakkuslike haiguste ennetamise ja ohjamise, kuna see tugevdaks tervishoiusüsteemide vastupanuvõimet ja valmistaks neid ette tulevasteks šokkideks;

74.

tuletab meelde, et vaatamata enamiku COVID-19-ga seotud piirangute kaotamisele on mittenakkuslike haigustega patsientidel koroonaviiruse nakkuse korral endiselt suurem risk; rõhutab, et neid patsiente tuleb kaitsta nende igapäevaelus ja eelkõige juurdepääsul riiklikele tervishoiuteenustele nende raviks ja hoolduseks; rõhutab vajadust säilitada kõrgel tasemel järelevalve uute tüvede ning COVID-19 ja muude mittenakkuslike haigustega patsiente mõjutada võivate haiguspuhangute võimalike suundumuste üle;

Patsientide võimestamine

75.

tuletab meelde, et patsientide võimestamine, tervisealane teadlikkus ja ravi järgimine on üliolulised mittenakkuslike haiguste Euroopa strateegia jaoks ning et ennetamine, käitumuslike riskitegurite vähendamine, varajane avastamine, ravi ja hooldus peaksid olema patsiendikesksed; julgustab edendama hästi informeeritud patsiente, kes on aktiivselt kaasatud ennetavasse ravisse, käitumuslike riskitegurite ja ravi vähendamisse, ning nõuab hooldajate ja patsientide terapeutilist väljaõpet ning nende võimestamist hooldusprogrammides, sealhulgas riski vähendamisele keskendumise puhul; rõhutab terapeutilise järgimise tähtsust, et vähendada haiglaravi ja suremust ning optimeerida meditsiiniinvesteeringute mõju; julgustab liikmesriike pakkuma tervishoiutöötajatele patsiendi ravialase hariduse koolitust; julgustab liikmesriike võtma meetmeid ravist kinnipidamise parandamiseks, et tagada mittenakkuslike haiguste ravisse tehtavatest investeeringutest suurem kasu tervisele;

76.

nõuab, et patsientidele tagataks personaalse ja arusaadava tõenduspõhise teabega, osapooli kaasav otsustusprotsess, ning nõuab selliste algatuste ja meetmete toetamist, et patsiente võimestada; märgib, et mõnede mittenakkuslike haiguste puhul on patsientide häbimärgistamine tervishoiuasutustes endiselt üks suurimaid takistusi varajasele diagnoosimisele ning õigeaegsele ravile ja juhtimisele ning et sellist häbimärgistamist tuleks takistada ja leevendada; rõhutab, et patsiendikesksus ja kaasav otsustusprotsess peavad olema ravi ja hoolduse arendamise protsesside keskmes; julgustab töötama välja lähenemisviisi, mis võimaldab teadlikke patsiente, kes oma ravis aktiivselt osalevad;

77.

märgib, et tuleb keskenduda selliste mittenakkuslike haigustega patsientide elukvaliteedile, kelle haigusi ei ole võimalik ravida, kuid mis võivad stabiliseeruda; rõhutab, kui olulised on konkreetsed ELi soovitused mittenakkuslike haigustega patsientide elukvaliteedi parandamiseks, sealhulgas integreerides ulatusliku toetava psühholoogilise abi laiaulatuslikku tervishoidu, alustades diagnoosimisest ja jätkates kogu haiguse vältel, ning pakkudes juurdepääsu spetsiaalsetele tugikeskustele ja vahenditele, et soodustada ravi jätkamist, luues näiteks kõikehõlmavad mittenakkuslike haiguste keskused, kuhu kuuluvad eri erialade asjatundjatest koosnevad meeskonnad;

78.

toetab tänapäevaseid, sealhulgas digitaalseid lahendusi, mis on suunatud mittenakkuslike haigustega patsientidele; rõhutab, et sellised lahendused – näiteks abitelefonid või mobiilirakendused, mis on patsientidele ja nende perekondadele kättesaadavad, et aidata neil saada vajalikku teavet protseduuride ja selle kohta, mida haiguse avastamisel teha, samuti ravi ja uuringute kuupäevade kohta – on äärmiselt kasulikud vahendid, mis lihtsustavad raviprotsessi ja muudavad patsientide elu lihtsamaks;

79.

on seisukohal, et tuleb tegeleda piirkondlike erinevustega tervishoiuteenuste kättesaadavuses; rõhutab vajadust uurida uuenduslikke meetodeid tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks, nagu mobiilsed kliinikud, traumast teadlikud meeskonnad ja kolleegide eestkõnelejad, et edendada personaalset patsiendikeskset lähenemisviisi mittenakkuslike haiguste ennetamisele ja ravile;

80.

rõhutab, et mittenakkuslike haigustega patsiendid ei tohiks haiguse tõttu oma igapäevaelu muudes aspektides rohkem kannatada, kuna see tähendaks topeltkaristust; nõuab seetõttu finantsteenuseid käsitlevate direktiivide, näiteks tarbijakrediidi direktiivi (64) õiglast rakendamist, diskrimineerimata mittenakkuslike haigustega patsiente ja ellujääjaid;

81.

julgustab liikmesriike võtma arvesse mittenakkuslike haigustega patsientide perekondade ja sugulaste sagedast kurnatust ning pakkuma kogu haiguse vältel neile abi, eeskätt kõige vähem kaitstutele, ning andma leinatuge; julgustab töökohti looma võimalusi puhkamiseks töökohal; julgustab lisaks töötama välja integreeritud, piisavad ja kättesaadavad toetuskavad mittenakkuslike haigustega patsientidele ja nende peredele, milles võetakse arvesse tervishoiu-, kogukonna- ja sotsiaalteenuseid;

82.

rõhutab mitteametlike hooldajate keskset rolli, kes osutavad enamiku igapäevasest hooldusest mittenakkuslike haigustega patsientidele ja kellel puudub toetus; kutsub liikmesriike üles looma hooldajatele koolituskursusi ja raviprogramme, andes neile kvalifikatsioone ja tunnustades nende oskusi;

83.

tunnistab sõltumatute patsientide ja hooldajate ühenduste keskset rolli seoses patsientide toetamise ja abistamisega, mittenakkuslike haigustega patsientidele ja nende hooldajatele osutatavate teenustega, tervisealase teadlikkuse levitamise, teadlikkuse suurendamise ja pideva toetamisega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma mittenakkuslike haiguste poliitika ja õigusaktide koostamisel arvesse nende ühenduste asjatundlikkust ja ametlikku osalemist ning nende soovitusi;

Innovatsiooni edendamine, et kiirendada tõhusa, kättesaadava ja taskukohase tehnoloogia ja ravimite väljatöötamist

84.

väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle, mis käsitleb ravimipaketti; nõuab Euroopa ravimituru tugevdamist, et tagada kogu ELis võrdne ja taskukohane juurdepääs ravimitele ja uuenduslikele ravimeetoditele, sealhulgas personaliseeritud ravimitele, leevendada ravimite nappust, ületada uuenduslike tehnoloogiate ja ravi kõrgete hindade probleem, julgustada geneeriliste ja sarnaste bioloogiliste ravimite kasutamist, tagada, et kõigil patsientidel kogu ELis on õigeaegne ja võrdne juurdepääs ohututele, tõhusatele ja taskukohastele ravimitele, ning vähendada tõkkeid piiriülesele ettevõtlusele, tugevdades samal ajal stiimuleid investeeringuteks teadusuuringutesse ja innovatsiooni; rõhutab, et intellektuaalomandi õigused ja regulatiivne andmekaitse on muu hulgas vahendid konkurentsivõime säilitamiseks ELis, motiveerides novaatoreid töötama välja uusi tooteid ja stimuleerides käimasolevaid teadusuuringuid; tuletab meelde, et avaliku sektori vahendite kasutamine peab olema kooskõlas avaliku huviga ning hõlmama tingimuslikkust, nagu läbipaistvus, jälgitavus ja juurdepääsetavus; märgib, et rahuldamata ravivajaduste kitsas määratlus võib kahjustada mittenakkuslikke haigusi põdevate inimeste jaoks oluliste ravimeetodite väljatöötamist;

85.

kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku vaadata läbi nõukogu direktiiv 89/105/EMÜ ravimite hinnakujundust reguleerivate meetmete läbipaistvuse kohta (65), et tagada liikmesriikides ravimite, eelkõige vähiravimite, hinna ja hüvitamise määra kindlaksmääramiseks kasutatavate menetluste tõhus kontroll ja läbipaistvus, austades samal ajal konfidentsiaalset äriteavet ja intellektuaalomandi õigusi;

86.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles aitama kaasa WHO 2019. aasta resolutsiooni (ravimite, vaktsiinide ja muude tervishoiutoodete turgude läbipaistvuse parandamise kohta) rakendamisele;

87.

väljendab heameelt üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide loomise üle tervishoiu valdkonnas, mille eesmärk on toetada innovatsiooni ning parandada Euroopa patsientide ravi kvaliteeti ja kättesaadavust; on seisukohal, et üleeuroopalist huvi pakkuv tähtis projekt tervishoiu valdkonnas peaks hõlbustama uuenduslike ja keskkonnahoidlikumate tehnoloogiate, antimikroobikumiresistentsuse geeni- ja rakuteraapia väljatöötamist ning innovatsiooni strateegilise ravi valdkonnas;

88.

kutsub liikmesriike üles tegema kindlaks ja kõrvaldama poliitikatõkked mittenakkuslike haiguste optimaalsele ravile, parandades kliinilistest suunistest kinnipidamist ja vähendades komplikatsioonide riski;

89.

märgib, et mittenakkuslike haigustega patsiente mõjutab ravimite nappus ning et tõsised häired nende ravi pakkumises on neile, nende hooldajatele ja perekondadele väga kahjulikud; rõhutab vajadust teha koostööd, et ennetada ja hallata kõigi ravimite ja meditsiinitoodete ning eelkõige mittenakkuslike haiguste ravimite nappust, sealhulgas odavate ja hädavajalike mittenakkuslike haiguste ravimite nappust;

90.

kutsub komisjoni üles hindama vajadust esmatähtsate ravimite õigusakti järele, et toetada esmatähtsate ravimite, ravimite toimeainete ja vahekomponentide rohelist ja digitaalset tootmist Euroopas, et mitmekesistada ELi ravimite tarneahelaid ja tagada esmatähtsate ravimite strateegiline autonoomia koos ELi ravimialaste õigusaktide läbivaatamisega;

91.

nõuab ravimite tarneahela tugevdamist ja mitmekesistamist ning tarnepingete ja nappuse hoolikat jälgimist; rõhutab kestlike hanketavade tähtsust ravimite nappuse ennetamisel;

92.

julgustab tegema täiendavaid investeeringuid avalikku huvi pakkuvate eesmärkide saavutamisele suunatud teadus- ja arendustegevusse, suurendades ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi vahendeid meditsiinitoodete kättesaadavaks tegemiseks; kordab oma varasemates resolutsioonides vastu võetud seisukohta (66), et ühised hankemenetlused võiksid olla vahend, mille abil võidelda nappusega ning parandada ravi taskukohasust ja kättesaadavust ELi tasandil; tuletab meelde, et ühishankeid tuleks sõlmida läbipaistval, õigeaegsel ja tõhusal viisil; rõhutab sellega seoses, et protsessi, ulatuse, pakkumuse, tehniliste kirjelduste, tähtaegade ja formaalsuste jaoks tuleks määratleda selged ja läbipaistvad etapid;

93.

väljendab heameelt avaliku ja erasektori partnerluste üle innovatsiooni tugevdamiseks tervishoius; rõhutab Euroopa tervishoiualase innovatsiooni koostööd, mis edendab ettevõtlust ja innovatsiooni tervishoiusektoris ning ühendab akadeemilisi ringkondi, teadusuuringuid ja tööstust, et edendada koostööd ja investeeringuid tervisetehnoloogiatesse; julgustab komisjoni ja liikmesriike edendama ja kiirendama avaliku ja erasektori partnerlust; rõhutab erasektori potentsiaali, eelkõige seoses selle täiendava rolliga haiguste tõrje ja tervishoiu valdkonnas;

94.

rõhutab uuenduste tähtsust mittenakkuslike haiguste avastamise, diagnoosimise, ohjamise ja ravi parandamisel ning rõhutab, et kvaliteetsete meditsiinitehnoloogiate väljatöötamine on parandanud kliinilisi ja protseduurilisi tulemusi ning mittenakkuslikke haigusi põdevate inimeste elukvaliteeti;

95.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma Euroopa ravimite teadus- ja arendustaristu keskust, mis töötaks teadusringkondade ja riiklike tervishoiuasutuste seatud prioriteetide alusel, et uurida, arendada ja toota tervishoiu jaoks strateegilise tähtsusega ravimeid, et toetada ELi turutõrgete ületamisel, keskendudes mittenakkuslike haiguste ravi ja hoolduse parandamisele;

96.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles uurima võimalust luua üks või mitu Euroopa kasumit mittetaotlevat farmaatsiaettevõtjat, kes tegutseksid avalikes huvides ja valmistaksid olemasoleva tööstusliku tootmise puudumisel tervishoiu- ja strateegilise tähtsusega ravimeid, et viia lõpule ja tagada varustuskindlus ning vältida hädaolukordades ravimite võimalikku nappust;

97.

rõhutab vajadust tagada juurdepääs olemasolevatele meditsiiniseadmetele ning tugevdada rahuldamata meditsiiniliste vajaduste toetamist ja neisse investeerimist, samuti uuenduslike meditsiiniseadmete, ravimite, tervishoiuteenuste ning diagnostika- ja ravilahenduste võimalikult kiiret arendamist ja neile juurdepääsu; rõhutab vajadust toetada riiklike tervishoiuteenuste digiteerimist, mis aitab parandada kvaliteeti, tõhusust ja kättesaadavust patsientidele, kes neid vajavad; on veendunud, et tehnoloogia ja digiüleminek võivad aidata kaasa mittenakkuslike haiguste uuele ja paremale ohjamisele ja ravile ning parandada mittenakkuslike haigustega inimeste elukvaliteeti; märgib siiski meditsiiniseadmete aeglast kasutuselevõttu kehtiva meditsiiniseadmete määruse (67) ja in vitro diagnostikaseadmete määruse (68) alusel ning väljendab heameelt teatavate sätete kohaldamise edasilükkamise üle; kutsub komisjoni üles hindama pediaatriliste ja harva kasutatavate meditsiiniseadmete sektori erivajadusi ning tegema ettepanekuid õigusaktide muutmiseks, mis on vajalikud, et tagada nende patsiendirühmade pidev varustamine;

98.

kutsub liikmesriike üles pidevalt investeerima innovatsiooni, mille eesmärk on tegeleda mittenakkuslike haigustega; nõuab, et digitaalsete tervishoiustrateegiate puhul võetaks kasutusele õiglane lähenemisviis; märgib sellega seoses, et tuleks tagada tehnoloogia kvaliteet ja ohutus ning tegeleda ebavõrdse juurdepääsuga;

99.

märgib tehisintellekti, suurandmete algoritmilise analüüsi ja muude kaasaegsete tehnoloogiate kasutamise märkimisväärset potentsiaali mittenakkuslike haiguste diagnoosimisel ja otsuste tegemisel lähiaastatel; rõhutab, et tegelike andmete, matemaatilise modelleerimise, tehisintellekti ja digitaalsete vahendite kombineerimine aitab märkimisväärselt kaasa uuenduslike raviviiside väljatöötamisele kulutõhusamal viisil; nõuab tungivalt, et kõik rakenduspartnerid võtaksid alati arvesse andmekaitse ja turvalisuse, usalduse, läbipaistvuse, patsiendikesksuse ja patsientide kaasamise põhimõtteid;

Teadlikkus, teadustöö ja teadmiste jagamine

100.

on veendunud, et eksperditeadmiste, andmete, koolitusprogrammide, kommunikatsioonivahendite ja tõenduspõhiste parimate tavade jagamine liikmesriikide vahel on vajalik, et kiirendada tulemuslikke ennetusmeetmeid ja uuenduslikke tavasid ning parandada mittenakkuslike haiguste ohjet, hoolduse ja tervishoiutulemuste kvaliteeti, sealhulgas digilahendusi;

101.

rõhutab, et kvaliteetsed andmed ja tõendid on üliolulised, et toetada tõenditel põhineva ja sihipärase tervise parandamise poliitika väljatöötamist; märgib, et terviseandmete sidumine sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaandmetega ning tugevamad elemendid, sealhulgas olemasolevate terviseseiresüsteemide võrdsuse elemendid (69), toetavad tõenditel põhineva ja sihipärase poliitika väljatöötamist;

102.

on seisukohal, et tulevane ühtne Euroopa terviseandmeruum võiks aidata tugevdada alusandmeid tõenduspõhise rahvatervisepoliitika ja tervisealase võrdsuse jaoks; tunnistab, et andmete kogumisel tuleb keskenduda kõigile mittenakkuslikele haigustele, kasutades mitmesuguseid ühiseid näitajaid, nagu levimus, esinemissagedus, suremus, tervisealane koormus ja terviseökonoomika; on veendunud, et on vaja majandusandmete täiendavat kogumist riiklikul tasandil, et paremini mõista sellega seotud kulusid ja koormust liikmesriikides;

103.

julgustab liikmesriike rakendama või parandama e-tervise tehnoloogiaid, telemeditsiini- ja kaughooldusteenuseid, et tagada statsionaarse ja ambulatoorse ravi ning kogukonnapõhise hoolduse järjepidevus; rõhutab, et programmi „Euroopa horisont“ teadusuuringute rahastamine võiks toetada telemeditsiini kasutamist ja aidata kehtestada tõenduspõhiseid suuniseid; nõuab meetmeid, et tagada juurdepääs telemeditsiiniteenustele, ning märgib, et programmi „Digitaalne Euroopa“ rahastamine võiks toetada patsientide ja tervishoiutöötajate digikirjaoskuse suurendamist;

104.

kutsub komisjoni üles looma vajaduse korral ELi mittenakkuslike haiguste partnerlusi; usub, et sellised partnerlused võiksid edendada koostööd liikmesriikide ja riiklike ametiasutuste vahel, et koostada tegevuskavasid ja uuenduslikke ettepanekuid, tagamaks tõhusad ja sihipärased meetmed mittenakkuslike haiguste vastu;

105.

kutsub komisjoni üles toetama Euroopa tervise teadmuskeskust, et parandada mittenakkuslike haiguste alaseid teadusuuringuid, sealhulgas CDde ja mittenakkuslike haiguste vahelisi seoseid ning võrreldavate ja usaldusväärsete andmete kogumist mittenakkuslike haiguste kohta ELi tasandil, et anda ülevaade ennetusstrateegiate kulutõhususest ja stimuleerida investeerimist selles valdkonnas, tagades sünergia ja tulevase Euroopa terviseandmeruumi optimaalse kasutamise; julgustab liikmesriike vahetama asjakohastel foorumitel parimaid tavasid mittenakkuslike haiguste ennetamise, ohje ja hooldamise kohta; rõhutab, et vaja on täiendavaid uuringuid mittenakkuslike haigustega kaasnevate haiguste ja ohje kohta; kutsub liikmesriike üles looma mittenakkuslike haiguste spetsiifilisi andmeregistreid ja märgib, et mittenakkuslike haiguste kohta on vaja avatud andmeid;

106.

kiidab heaks komisjoni rahvatervise eksperdirühma ja mittenakkuslike haiguste alarühma; kutsub komisjoni üles laiendama rühma patsientide ekspertidele; kutsub komisjoni üles looma Euroopa tugivõrgustike mudelil põhinevat Euroopa ekspertide võrgustikku mittenakkuslike haiguste ja komplikatsioonide ennetamiseks ja kontrolliks, sealhulgas patsientide eksperte;

107.

tunnistab, et ELil on roll ülemaailmse tervise toetamisel, sealhulgas seoses mittenakkuslike haiguste levikuga rahvusvahelisel tasandil; nõuab seetõttu tungivalt, et ELi ülemaailmne tervishoiustrateegia sisaldaks selliseid eesmärke nagu WHO emakakaelavähi likvideerimise ülemaailmse strateegia toetamine kooskõlas ELi eesmärgiga kõrvaldada HPV-st põhjustatud vähk;

o o

108.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 107, 26.3.2021, lk 1.

(2) ELT L 20, 31.1.2022, lk 1.

(3) ELT L 314, 6.12.2022, lk 26.

(4) ELT C 270, 7.7.2021, lk 2.

(5) ELT C 371, 15.9.2021, lk 75.

(6) ELT C 224, 8.6.2022, lk 47.

(7) ELT C 342, 6.9.2022, lk 109.

(8) ELT C 167, 11.5.2023, lk 36.

(9) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0282.

(10) Euroopa Komisjon, „ Healthier together – EU non-communicable diseases initiative “ („Koos oleme tervemad“ – mittenakkuslikke haigusi käsitlev algatus), detsember 2021.

(11) ELT C 393 I, 29.9.2021, lk 3.

(12) Euroopa Komisjon, „ Scoping Study on evidence to tackle high-burden under-research medical conditions “, 17. jaanuar 2023.

(13) Maailma Terviseorganisatsioon, „ Monitoring noncommunicable disease commitments in Europe 2021 “ (Mittenakkuslike haigustega seotud kohustuste seire Euroopas aastal 2021), 8. detsember 2021.

(14) Euroopa Komisjon, „ Mittenakkuslikud haigused “.

(15) Maailma Terviseorganisatsioon, „ Monitoring noncommunicable disease commitments in Europe 2021 “ (Mittenakkuslike haigustega seotud kohustuste seire Euroopas aastal 2021), lk 13, 8. detsember 2021.

(16) Abbasi, A. et al., „Body Mass Index and Incident Type 1 and Type 2 Diabetes in Children and Young Adults: A Retrospective Cohort Study“, Journal of the Endocrine Society, 1. köide, 5. väljaanne, 1. mai 2017, lk 524–537.

(17) Haiguste ülemaailmse koorma 2017. aasta uuringu riskitegurite valdkonna koostööpartnerid, „Global, regional, and national comparative risk assessment of 84 behavioural, environmental and occupational, and metabolic risks or clusters of risks for 195 countries and territories, 1990-2017: a systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2017“ (Üleilmne, piirkondlik ja riiklik võrdlev riskihinnang 84 käitumusliku, keskkonna- ja kutsealase riski ning ainevahetusriski või riskiklastri kohta 195 riigis ja territooriumil, 1990–2017: 2017. aasta ülemaailmse haiguskoormuse uuringu süstemaatiline analüüs).

(18) Euroopa Vähipatsientide Koalitsioon, „ Right to be Forgotten for Cancer Survivors “ (Vähktõve ellujääjate õigus olla unustatud).

(19) Euroopa Komisjon, „ Healthier together – EU non-communicable diseases initiative “ („Koos oleme tervemad“ – mittenakkuslikke haigusi käsitlev algatus), lk 15, juuni 2022.

(20) Maailma Terviseorganisatsioon, „ On the road to 2025:The global NCD deadline “ (Teel 2025. aastani. Mittenakkuslike haiguste üldine tähtaeg).

(21) OECD iLibrary, „ Supporting informal carers of older people “, (Eakamate inimeste mitteametlike hooldajate toetamine), 2022.

(22) Maailma Terviseorganisatsioon, „ Monitoring noncommunicable disease commitments in Europe 2021 “ (Mittenakkuslike haigustega seotud kohustuste seire Euroopas aastal 2021), lk 13, 8. detsember 2021.

(23) Maailma Terviseorganisatsioon, „Gender and noncommunicable diseases in Europe: analysis of STEPS data“ (Sugu ja mittenakkushaigused Euroopas: STEPSi andmete analüüs), lk 6, 8. detsember 2020.

(24) Århusi Ülikool, „ Do smoking significantly increases the risk of mental illness? “ (Kas suitsetamine suurendab märkimisväärselt vaimuhaiguste ohtu?).

(25) Namsrai, T., Ambikairajah, A. & Cherbuin, N., „ Poorer sleep impairs brain health at midlife “, Sci Rep 13, 1874, 1. veebruar 2023.

(26) Maailma Terviseorganisatsioon, „ Sugars and dental caries “ (Suhkrud ja hambakaaries), 9. november 2017.

(27) Euroopa Keskkonnaamet, „Healthy environment, healthy lives: how the environment influences health and well-being in Europe“ (Tervislik keskkond, tervislik elu: kuidas keskkond mõjutab tervist ja heaolu Euroopas), 2019 (andmed pärinevad Maailma Terviseorganisatsioonilt 2012. aastast).

(28) Soares J, González Ortiz A, Gsella A, et al., „Health risk assessment of air pollution and the impact of the new WHO Guidelines“ (Õhusaaste terviseriskide hindamine ja WHO uute suuniste mõju), Eioneti aruanne – ETC HE 2022/10, Euroopa inimeste tervise ja keskkonna teemakeskus, 2022.

(29) Madalmaade riiklik rahvatervise- ja keskkonnainstituut, „ Overview of national occupational exposure limits for substances without a European occupational exposure limit “ (Ülevaade riiklikest ohtlike ainete piirnormidest töökeskkonnas, mis ei ole Euroopa ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas), 2022.

(30) Euroopa Keskkonnaamet, „ Are you noticing the harmful noise around you? “ (Kas märkate kahjulikku müra oma ümbruses?), 21. juuni 2023.

(31) Maailma Terviseorganisatsioon, „ Invisible numbers: the true extent of noncommunicable diseases and what to do about them “ (Nähtamatud numbrid: mittenakkuslike haiguste tegelik ulatus ja mida nendega seoses teha), 15. september 2022.

(32) Luisa Antunes, „ Tackling antimicrobial resistance:From science to pharmaceuticals policy “ (Antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemine. Teaduspoliitikast ravimipoliitikani), Euroopa Parlamendi uuringuteenistus, märts 2023.

(33) Christopher J L Murray, et al., „ Global burden of bacterial antimicrobial resistance in 2019: a systematic analysis “ (Bakterite antimikroobse resistentsuse ülemaailmne koormus 2019. aastal: süstemaatiline analüüs), The Lancet, köide 399, nr 10325, lk 629–655, 2022.

(34) Euroopa Komisjon, „ Healthier together – EU non-communicable diseases initiative “ („Koos oleme tervemad“ – mittenakkuslikke haigusi käsitlev algatus), lk 15, juuni 2022.

(35) Euroopa Komisjon, „ Non-communicable diseases: overview “ (Mittenakkuslikud haigused: ülevaade).

(36) Euroopa Komisjon, „ The EU ‘Healthier Together’ Non-Communicable Diseases Initiative “ (Koos oleme tervemad – mittenakkuslikke haigusi käsitlev algatus), 2022.

(37) The Pan American Health Organization (Üleameerikaline terviseorganisatsioon), „ Noncommunicable Diseases “ (Mittenakkuslikud haigused).

(38) The Lancet Oncology, „ Climate change and non-communicable diseases “ (Kliimamuutused ja mittenakkuslikud haigused), jaanuar 2016.

(39) Kim et al., 2018.

(40) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/40/EL tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (ELT L 127, 29.4.2014, lk 1).

(41) Nõukogu 21. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/64/EL tubakatoodetele kohaldatava aktsiisi struktuuri ja määrade kohta (ELT L 176, 5.7.2011, lk 24).

(42) ELT C 296, 5.12.2009, lk 4.

(43) Haiguste tõrje ja ennetamise keskused, „ Quick Facts on the Risks of E-cigarettes for Kids, Teens, and Young Adults “ (Kiired lühifaktid e-sigarettide riskide kohta lastele, teismelistele ja noortele täiskasvanutele).

(44) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/904 teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta (ELT L 155, 12.6.2019, lk 1).

(45) ELT C 296, 5.12.2009, lk 4.

(46) Maailma Terviseorganisatsioon, „ Alkoholi käsitlev Euroopa tegevusraamistik, 2022–2025 “.

(47) Haiguste ülemaailmse koorma 2016. aasta uuringu alkoholivaldkonna koostööpartnerid, „ Alcohol use and burden for 195 countries and territories, 1990–2016: a systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2016 “ (Alkoholitarbimine ja -koormus 195 riigis ja territooriumil, 1990–2016: süstemaatiline analüüs 2016. aasta ülemaailmse haiguskoormuse uuringu jaoks).

(48) Maailma Terviseorganisatsioon, „ No level of alcohol consumption is safe for our health “ (Ükski alkoholitarbimise tase ei ole meie tervisele ohutu), 4. jaanuar 2023.

(49) Maailma Terviseorganisatsiooni Vahemere idaosa regionaalne kontor, „ Non-communicable diseases “ (Mittenakkuslikud haigused).

(50) Euroopa Komisjon „ Sport “.

(51) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiiv 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (ELT L 152, 11.6.2008, lk 1; 2022/0347(COD)).

(52) UNICEF, „ Non-communicable diseases “ (Mittenakkuslikud haigused), detsember 2023.

(53) Clinical Trials Arena, „ High exposure to PFAS more than doubles risk of developing diabetes in women “ (Suur kokkupuude PFAS-ainetega enam kui kahekordistab diabeedi tekke riski naistel), aprill 2022.

(54) Euroopa Keskkonnaamet, „ What are PFAS and how are they dangerous for my health? “ (Mis on PFASid ja kuidas need minu tervist ohustavad?).

(55) Euroopa Kemikaaliamet, „ ECHA publishes PFAS restriction proposal “ (ECHA avaldas PFASide piiramise ettepaneku), 2023.

(56) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(57) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta, ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/590/EMÜ ja 89/109/EMÜ (ELT L 338, 13.11.2004, lk 4).

(58) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta (uuesti sõnastatud), (ELT L 342, 22.12.2009, lk 59).

(59) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006, ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.

(60) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest, ELT L 158, 30.4.2004, lk 50.

(61) Euroopa Komisjon, „Euroopa vähktõvevastase võitluse kava“, lk 14.

(62) Euroopa Komisjon, „ Healthier together – EU non-communicable diseases initiative “, 2022 („Koos oleme tervemad“ – mittenakkuslikke haigusi käsitlev algatus).

(63) Maailma Terviseorganisatsioon, „Invisible numbers: the true extent of NCDs and what to do about them“ (Nähtamatud numbrid: mittenakkuslike haiguste tegelik ulatus ja mida nendega seoses teha), 2022.

(64) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ, ELT L 133, 22.5.2008, lk 66.

(65) Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiiv 89/105/EMÜ, mis käsitleb inimtervishoius kasutatavate ravimite hinnakujundust reguleerivate meetmete läbipaistvust ja nende hõlmamist siseriiklike tervisekindlustussüsteemidega, EÜT L 40, 11.2.1989, lk 8.

(66) Euroopa Parlamendi 12. juuli 2023. aasta resolutsioon COVID-19 pandeemia kohta: saadud kogemused ja soovitused tulevikuks, P9_TA(2023)0282; 16. veebruari 2022. aasta resolutsioon vähktõvevastase võitluse tugevdamise kohta Euroopas – tervikliku ja koordineeritud strateegia suunas, ELT C 342, 6.9.2022, lk 109; 24. novembri 2021. aasta resolutsioon Euroopa ravimistrateegia kohta, ELT C 224, 8.6.2022, lk 47; 17. septembri 2020. aasta resolutsioon ravimite nappuse ja tekkiva probleemi lahendamise kohta, ELT C 385, 22.9.2021, lk 83.

(67) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/745 meditsiiniseadmete kohta (ELT L 117, 5.5.2017, lk 1).

(68) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/746 in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta (ELT L 117, 5.5.2017, lk 176).

(69) Euroopa Komisjon, „ Healthier together – EU non-communicable diseases initiative “ („Koos oleme tervemad“ – mittenakkuslikke haigusi käsitlev algatus).