P9_TA(2023)0294

VKEde olukord liidus

Euroopa Parlamendi 13. juuli 2023. aasta resolutsioon VKEde olukorra kohta liidus (2023/2750(RSP))

(C/2024/4013)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 3 lõiget 3,

—	võttes arvesse komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatist „Euroopa uus tööstusstrateegia“ (COM(2020)0102),

—	võttes arvesse komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatist „VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks“ (COM(2020)0103),

—	võttes arvesse komisjoni 5. mai 2021. aasta teatist „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“ (COM(2021)0350),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/7/EL hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul (1) (hilinenud maksmise direktiiv),

—	võttes arvesse oma 16. detsembri 2020. aasta resolutsiooni uue Euroopa VKEde strateegia kohta (2),

—	võttes arvesse komisjoni 27. juuni 2023. aasta aruannet „Aastaaruanne Euroopa VKEde kohta 2022/2023 – VKEde tulemuslikkuse ülevaade 2022/2023“,

—	võttes arvesse komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni 14. septembril 2022. aastal Euroopa Parlamendi täiskogu istungil peetud 2022. aasta kõnet olukorrast Euroopa Liidus,

—	võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,

A.	arvestades, et Euroopa väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on pidanud toime tulema märkimisväärsete probleemide ja raskustega COVID-19 pandeemia ja Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tõttu, mis on mõlemad põhjustanud häireid ülemaailmsetes väärtusahelates ja püsivat inflatsiooni;

B.	arvestades, et ELi lepingu artikli 3 lõikes 3 viidatakse ühtsele turule, kestlikule arengule ja sotsiaalsele turumajandusele;

C.	arvestades, et VKEd on meie majanduse selgroog, kuna need moodustavad 99 % kõigist ELi ettevõtjatest, annavad tööd ligikaudu 100 miljonile inimesele ja toodavad üle poole Euroopa sisemajanduse koguproduktist;

arvestades, et mikroettevõtjad moodustavad Euroopa VKEdest arvestatava osa ja neil on väga sageli raske pääseda ligi rahastamisele ning saada teada kõigist Euroopa ja riigi tasandil pakutavatest võimalustest; arvestades, et seda ettevõtjate kategooriat tabas väga rängalt ka COVID-19 kriis ning ilma et see piiraks VKEde kehtivat määratlust, väärib see kategooria suuremat toetust ja väärtustamist;

arvestades, et Euroopa Keskpanga ja komisjoni 2022. aasta oktoobri ühise küsitluse põhjal oli VKEde arvamus üldiste majandusväljavaadete osas negatiivsem kui kunagi varem; arvestades, et seoses ettevõtete juurdepääsuga rahastamisele tõstsid VKEd esile ka pankade vähenevat laenuvalmidust ja krediidiliinide kättesaadavuse vähenemist;

arvestades, et 2022.–2023. aasta aruandes Euroopa VKEde kohta rõhutati asjaolu, et inflatsioonimäärad on põhjustanud intressimäärade tõusu, mis omakorda on piiranud juurdepääsu avaliku ja erasektori rahastamisele; arvestades, et samas aruandes esitatud soovituste kohaselt tuleks inflatsiooni negatiivse mõju leevendamise meetmetes keskenduda VKEdele paremate rahastamisvõimaluste pakkumisele; arvestades, et aruandes rõhutati, et oskustööliste nappus on VKEde jaoks takistav tegur kogu ELis;

G.	arvestades, et võrreldes ülemaailmsete konkurentidega on tööstuse tegevuskulud Euroopas suured; arvestades, et need kulud on suures osas tingitud kõrgetest energiahindadest ja suurest regulatiivsest koormusest;

arvestades, et Euroopa konkurentsivõime jääb teistest arenenud majandusega riikidest maha, ohustades Euroopa jõukuse ja heaolu loomise potentsiaali; arvestades, et ELi õigusaktides tuleb tagada nõuetekohane tasakaal majanduskasvu, ettevõtluse, kliimamuutustega kohanemise ja ettevõtete tootlikkuse edendamise vahel;

I.	arvestades, et märgatavalt tuleks vähendada regulatiivset koormust, sealhulgas ülereguleerimisest ja liiga keerukatest haldusmenetlustest ning aruandekohustustest tulenevaid nõuete täitmise kulusid;

J.	arvestades, et ainult 17 % VKEdest on oma ettevõttesse edukalt integreerinud digitehnoloogia; arvestades, et tugeva majanduskasvu ja ühtsel turul töökohtade loomise huvides on digiteerimine otsustava tähtsusega;

K.	arvestades, et kui komisjon kasutaks uute seadusandlike ettepanekute ettevalmistamisel innovatsioonipõhimõtet, parandaks see märkimisväärselt uuenduslike VKEde turutingimusi Euroopas, kuna see edendaks ausat konkurentsi ühtsel turul ja kiirendaks Euroopa kaksiküleminekut;

arvestades, et oma 2022. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus teatas komisjoni president, et komisjon teeb ettepaneku VKEde abipaketi kohta; arvestades, et ta teatas ka, et hilinenud maksmise direktiivi muudetakse, sest ei ole õiglane, et iga neljas pankrot ELis on tingitud arvete hilinenud tasumisest;

M.	arvestades, et ELi kodanike huve esindav Euroopa Parlament tunnistab VKEde olulist rolli majanduskasvu, töökohtade loomise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamisel;

kutsub komisjoni üles korraldama üldise hindamise ELi õigusaktide kumulatiivse mõju kohta VKEdele ELis, et teha vajaduse korral ettepanekuid lihtsustamiseks ja tugiraamistiku loomiseks, et EL oleks konkurentsivõime ja majanduskasvu seisukohast VKEde asutamiseks parim koht;

rõhutab vajadust vältida liigset bürokraatiat ja ülereguleerimist ning vähendada VKEde regulatiivset koormust absoluutse miinimumini, säilitades samal ajal tarbija-, töötajate, tervise- ja keskkonnakaitse kõrgeimad standardid;

VKEde abipakett

nõuab läbivaadatud hilinenud maksmise direktiivi kiiret vastuvõtmist, millega antakse VKEdele kindel ja prognoositav õigusraamistik makseviivitustega tegelemiseks nii ettevõtjatevahelistes kui ka ettevõtjate ja riigi vahelistes suhetes ning tagatakse samal ajal tasakaalustatud lähenemisviis, mis säilitab lepinguvabaduse;

märgib, et hilinenud maksed kujutavad endast VKEde püsimajäämisele jätkuvalt suurt ohtu, eriti praeguses suure inflatsiooni ja suurenenud energiakulude tingimustes; rõhutab, et hinnanguliselt iga neljas pankrot ELis on tingitud sellest, et arveid ei tasutud õigeaegselt;

toetab hilinenud maksmise jälgimisplatvormi loomist, nagu on välja kuulutatud VKEde strateegias, et jälgida VKEdele tehtavate maksete õigeaegsuse suundumusi ja arengut, austades samal ajal tundlikku äriteavet; nõuab tungivalt, et komisjon toetaks selliste digitaalsete vahendite nagu e-arveldamise ja automatiseeritud makseprotsesside laialdast kasutamist, et suurendada läbipaistvust, turvalisust ja tõhusust;

nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid, et ajutise kriisi- ja üleminekuraamistiku rakendamine hõlmaks täielikult VKEsid; kutsub komisjoni üles tagama VKEdele ausa konkurentsi ja hoidma ära ühtse turu moonutusi, mida põhjustavad ajutiselt leebemad riigiabireeglid; palub komisjonil hinnata riigiabireeglite võimalikku läbivaatamist, et hinnata, kuidas kaitstakse VKEde huve;

rõhutab vajadust hinnata VKEde praegust määratlust, et hõlbustada nende juurdepääsu riskikapitalile ja luua keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja standardmääratlus; peab kahetsusväärseks, et mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise käigus ei ole tehtud ettepanekut programmi „InvestEU“ VKEde komponendi tugevdamiseks;

väljendab heameelt selle üle, et komisjoni president tegi oma 2022. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus teatavaks, et VKEde abipaketi osana esitatakse ettepanek Euroopas ettevõtlusega tegelemise ühtsete maksureeglite kohta „Äritegevus Euroopas: tulumaksuga maksustamise raamistik“ (BEFIT); võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse esitada BEFITi ettepanek 12. septembril 2023, et töötada välja uus ja ühtne ELi äriühingu tulumaksu reeglistik; märgib, et algatus BEFIT peaks pakkuma võimalust tegeleda maksunõuete täitmise kuludega ja vähendada halduskoormust, aidates seejuures minimeerida agressiivset maksuplaneerimist ja edendada VKEde võrdseid võimalusi;

märgib, et ettevõtted peavad toime tulema muutliku ettevõtluskeskkonnaga ja üha suurema hulga ELi maksudirektiividega, eriti pärast rahvusvaheliste lepingute sõlmimist liikmesriikide poolt; peab kahetsusväärseks, et hargmaistele ettevõtjatele kehtiv tegelik maksumäär on tavaliselt palju madalam kui VKEdel; on veendunud, et nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2523 hargmaiste ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta liidus (3) aitab praegust vahet vähendada;

10.

kutsub komisjoni üles tagama, et VKEde erinõudmised oleksid täidetud, jättes BEFITi VKEdele, eriti nendele, kes ei tegele piiriülese äritegevusega, alati vabatahtlikuks;

11.

võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse lubada kavandatud BEFITi reeglite kohaselt VKEdel, kes tegutsevad piiriüleselt teistes liikmesriikides, tegutseda maksuhalduse all, mida nad kõige paremini tunnevad;

VKEde paremad rahastamisvõimalused

12.

märgib, et praeguste majandusprobleemide ja intressimäärade tõusu tõttu on kehtestatud rangemad tingimused rahastamisele juurdepääsu otsivate VKEde jaoks; kutsub komisjoni üles suurendama kapitaliturgude liidu nimel tehtavaid pingutusi ja vabastama rahalisi vahendeid Euroopa majanduskasvu ergutamiseks;

13.

kiidab komisjoni tööd noteerimist käsitleva õigusakti paketiga, mille eesmärk on parandada eelkõige VKEde juurdepääsu aktsiaturgudele, leevendades ettevõtte börsil noteerimisega seotud halduskoormust; väljendab heameelt noteerimist käsitleva õigusakti avaldamise üle; tunnistab selle potentsiaali hõlbustada VKEde juurdepääsu kapitalile ja võimaldada nende skaleerimist; tunnistab võimalust tugevdada kapitaliturgude liitu, et suurendada kogu ELis investeeringuid VKEdesse, ning rõhutab vajadust seada kapitaliturgude liidu projekti raames esikohale VKEde omakapitali kaudu rahastamine;

14.

kordab, kui oluline on suunata investeeringud VKEdesse, et aidata kaasa sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele;

15.

nõuab VKEdele ette nähtud ekspordikrediidi Euroopa strateegia väljatöötamise kiirendamist, et tagada ekspordikrediidi tagatiste järjepidev ja tegelik pakkumine kogu ELis;

16.

rõhutab, et rahalistes raskustes olevaid VKEsid tuleb toetada, pakkudes neile piisavat rahalist ja mitterahalist toetust pankroti vältimiseks; kutsub liikmesriike üles rakendama ennetava saneerimise direktiivi (4);

17.

võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku jaeinvesteeringute strateegia kohta, milles seatakse tarbijate huvid jaeinvesteeringute keskmesse; kordab, kui oluline on tagada VKEde rahastamisvõimaluste paranemine jaeinvestorite suurema osaluse tõttu kapitaliturgudel, mis peaks olema selle strateegia tulemus;

18.

kutsub üles toetama kaksiküleminekut – CO2 heite vähendamist ja digitaliseerimist, sest VKEd on meie majanduse selgroog ja seega Euroopa pikaajalise konkurentsivõime nurgakivi;

19.

tuletab meelde vajadust võrdsete digitaalsete võimaluste järele, mis tagaksid koostalitlusvõime ja mittediskrimineeriva juurdepääsu andmetele ja võimaldaksid VKEdel Euroopa õiglases andmepõhises majanduses jõudsalt areneda;

20.

nõuab tehisintellekti kasutuselevõtu hõlbustamist, edendades strateegilistes väärtusahelates tehisintellekti valdkonnas VKEde liitude loomist;

21.

tunnistab, et kliimakriis eeldab miljonitelt ELi VKEdelt üleminekut nullnetoheitele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rohkem pingutama, et kujundada kestlik rahastamine VKEdele sobivamaks;

22.

rõhutab, kui oluline on kaasata VKEd rohelise kokkuleppe tööstuskava sihtotstarbelistesse programmidesse ja vahenditesse, eelkõige puhta tehnoloogia arendamisel;

23.

tuletab meelde, et Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) on uus ja ainulaadne Euroopa rahastamisprogramm, mille eesmärk on pakkuda süvatehnoloogia idufirmadele rahastamise ühtset kontaktpunkti, et võimaldada neil arendada innovatsiooni varasest ideest kuni turustatava tooteni ning laiendada oma ettevõtet; väljendab heameelt selle üle, et EIC on Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi ettepaneku raames suurendanud eelarveeraldisi ja laiendanud omakapitaliga seotud tegevust; soovitab komisjonil eraldada osa kavandatud Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormist spetsiaalselt VKEdele;

24.

nõuab lisastiimuleid VKEde osalemise soodustamiseks programmi „Euroopa horisont“ rahastamise projektikonkurssidel, tagades selle, et EIC VKEde samba raames oleks olemas paindlikkus vahendite kiireks kasutuselevõtuks ja vajaduse korral selle eelarve suurendamiseks;

25.

nõuab, et komisjon määraks ühtse kontaktpunkti, mis annaks VKEdele selgeid suuniseid ja tuge; nõuab sellise ühtse digivärava loomist, mis toimiks ühtse kontaktpunktina ja koondaks kogu asjaomase rahalise ja mitterahalise toetuse, vormid ja teabe kõigi ettevõtete, sh VKEde jaoks; nõuab, et kõik ELi õigusaktide kohased aruandlusnõuded, samuti paketist „Eesmärk 55“ tulenevad aruandlusnõuded, koondataks ühte aruandlusvahendisse, mida saab paindlikult kavandada koos erinõuete ja kasutusvalmis peamiste tulemusnäitajatega äriühingute jaoks; rõhutab, et selle vahendiga tuleks luua ka seos ELi hanke- ja rahastamisvõimalustega, mis võimaldaks ettevõtjatel saavutada edu digi- ja rohepöördes;

26.

julgustab liikmesriike jagama parimaid tavasid ja töötama riigi tasandil välja lisamenetlused, mis oleksid eelkõige kasulikud mikro- ja väikeettevõtjatele;

27.

toetab selliste meetmete kehtestamist, millega suurendada VKEde osalemist avalikes hangetes, sealhulgas lihtsustatud pakkumismenetlused ja digitaalsete vahendite laialdasem kasutamine piiriülestes hankemenetlustes;

28.

nõuab piiriüleseid äritehinguid ja ELi-siseseid investeeringuid takistavate tegurite kiiret kõrvaldamist, et luua kogu majandustegevuse jaoks täielik ühtne turg;

29.

nõuab tungivalt, et komisjon nimetaks viivitamata ametisse lubatud VKEde saadiku; on seisukohal, et VKEde saadikul peaks olema keskne koht komisjoni presidendi alluvuses, et võimaldada järelevalvet VKEde küsimuste üle kõigis peadirektoraatides; on veendunud, et VKEde saadiku üks peamisi ülesandeid peaks olema võrdsete võimaluste loomine piiriülesele ettevõtlusele ja ülereguleerimise probleemiga tegelemine;

30.

on veendunud, et õiguskontrollikomiteed tuleb laiendada ja see peaks suures osas koosnema sõltumatutest ekspertidest;

31.

kutsub komisjoni üles ajakohastama taaste ja vastupidavuse tulemustabelit, mis võimaldaks luua järelevalvesüsteemi, mis oleks suuteline tuvastama VKEdest toetusesaajaid; rõhutab, kui oluline on koguda üksikasjalikke andmeid, et hinnata eri sektorite VKEsid;

32.

rõhutab vajadust lisada paketti „Käibemaks digiajastul“ VKEde perspektiiv; nõuab VKEdele kohandatud suuniste väljatöötamist, et toetada nende tagasihoidlikke võimalusi kasutada ühtse turu eeliseid;

33.

nõuab tungivalt, et komisjon avaldaks VKEdele suunatud vahendite kogumi, milles antakse ülevaade liikmesriikidele kättesaadavatest meetmetest ja vahenditest VKEde toetamiseks energiakriisi ajal; julgustab liikmesriike jagama eelkõige seoses eelarvepoliitikaga parimaid tavasid selle kohta, kuidas leevendada mõju, mida avaldavad inflatsioon ja väärtusahelate häired VKEdele;

VKEdele sobivad poliitikavahendid

34.

toetab kindlalt seda, et komisjon võtab uute õigusaktide ettevalmistamisel kasutusele konkurentsivõime kontrolli; on veendunud, et see kontroll peaks olema kindlalt seotud komisjoni institutsioonilise raamistikuga;

35.

nõuab innovatsioonipõhimõtte rakendamist ja hindamist kõigi komisjoni esitatud uute ja muudetud õigusaktide puhul, et soodustada innovatsiooni, mis aitab saavutada ELi keskkonna-, sotsiaalseid ja majanduslikke eesmärke ning ette näha ja rakendada tulevasi tehnoloogilisi edusamme; palub komisjonil analüüsida kavandatavate uute õigusaktide võimalikku negatiivset mõju uuenduste arendamisele ja turule toomisele;

36.

nõuab põhimõtte „üks sisse, üks välja“ kohaldamist, et stabiliseerida ELi regulatiivne koormus praegusel, olgugi kõrgel tasemel; kutsub komisjoni üles kaaluma riikliku tasandi parimaid tavasid, sealhulgas hindama VKEsid mõjutava regulatiivse koormuse vähendamist vähemalt 30 %, et piirata kulusurvet ja edendada konkurentsivõimet; julgustab komisjoni ja liikmesriike ühtlustama menetlusi ja rakendama ühekordsuse põhimõtet ja põhimõtet „vaikimisi digitaalne“, tehes sellega haldusmenetlused VKEdele lihtsamaks;

37.

nõuab põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele“ järjepidevat kohaldamist sisearuteludes ja VKEde osalemise mehhanismide tugevdamist, ning juhtudel, mil nende panust arvesse ei võeta, nõuetekohaselt põhjendatud selgituse esitamist; tunnistab VKEde esindajatega konsulteerimise tähtsust ja peab kahetsusväärseks, et vahendite nappus piirab selle võimaluse kasutamist;

38.

nõuab, et EL ja selle liikmesriigid töötaksid selle nimel, et parandada kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavust; rõhutab, kui oluline on VKEde töötajate jaoks oskuste omandamine, täiendõpe ja ümberõpe, eelkõige 2023. aastal, mis on oskuste aasta; nõuab tungivalt, et komisjon hindaks poliitikat, mis võimaldab VKEdel säilitada kvalifitseeritud tööjõudu; rõhutab, et sellistes algatustes nagu oskuste pakt, digitaalsed kiirkursused, kestlikkusnõustajate võrgustik ja digitaalse innovatsiooni keskused tuleks seada esikohale VKEdele tehnilise abi andmine ja nende töötajate koolitamine; nõuab, et Euroopa Sotsiaalfond+, õiglase ülemineku fond ja Euroopa oskuste tegevuskava käsitleksid asjakohaselt VKEde erivajadusi; on arvamusel, et digikirjaoskus, hangetealane pädevus, finantsharidus ja tarneahela juhtimise oskused on VKEde konkurentsivõime suurendamiseks hädavajalikud;

39.

kordab oma üleskutset, et komisjon esitaks seadusandliku ettepaneku Euroopa sotsiaalkindlustuspassi kohta, et hõlbustada tööjõu liikuvust ja parandada sotsiaalkindlustusõiguste digitaalset jõustamist, eesmärgiga anda riiklikele ametiasutustele ja sotsiaalpartneritele reaalajas vahend riiklike ja ELi õigusaktide tulemuslikuks jõustamiseks, kaasa arvatud porditavate A1 dokumentide kontrollimine;

40.

tuletab meelde, kui tähtis on sotsiaaldialoogi edendamine VKEde poliitika kujundamisel ja rakendamisel kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga;

41.

peab kahetsusväärseks, et seoses naiste juhitud mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega püsib endiselt sooline erinevus ettevõtluses ja rahastamisele juurdepääsul; kutsub komisjoni üles hindama tegureid, mis endiselt takistavad naisi oma ettevõtlusvõimeid täielikult rakendamast, ning edendama parimate tavade vahetamist seoses naiste oskuste täiendamise ja enesekindluse suurendamisega selles valdkonnas;

42.

rõhutab vajadust vähendada halduskoormust ja teha kolmandatest riikidest pärit kvalifitseeritud töötajate värbamine VKEde jaoks lihtsamaks, sealhulgas uurides võimalust võimaldada tööstusharul või ettevõtjate ühendustel tegutseda oma VKEdest liikmete nimel sertifitseeritud tööandjatena;

43.

nõuab soodsa poliitika rakendamist, et toetada pereettevõttena loodud VKEde edasikestmist ja edendada järgmise põlvkonna ettevõtlusvaimu; nõuab tungivalt, et ennetava saneerimise direktiivi rakendamist põhjalikult hinnataks; soovitab lisada VKEde abipaketti ettevõtete ülemineku edendamise meetmed, näiteks üleeuroopalise ettevõtete ülemineku baromeetri rakendamine;

44.

peab rõõmustavaks esimeseks sammuks komisjoni välja kuulutatud püüet ratsionaliseerida ja lihtsustada ettevõtete ja haldusasutuste aruandlusnõudeid, vähendades aruandluskohustusi 25 %; tuletab siiski meelde, et aruandluskohustused moodustavad regulatiivsest koormusest vaid väikese osa ja seetõttu on vaja jõulisemaid meetmeid; on veendunud, et aruandluskohustuste kavandatud vähendamist tuleks kohaldada nii kehtivate kui ka tulevaste õigusaktide suhtes;

45.

on veendunud, et EL peaks edendama lihtsaid ja kasutajasõbralikke digivahendeid, et võimaldada VKEdel liidu regulatiivses keskkonnas orienteeruda;

46.

kutsub komisjoni üles ergutama parimate tavade levitamist ja ligipääsu täpsetele andmetele, et toetada turvalist edastamist ja järjepidevust, eelkõige pereettevõtete jaoks, kus põlvkondade järjepidevus on ülimalt tähtis;

47.

on veendunud, et EL peab tugevdama põhimõtet „suur suurtes asjades, väike väikestes asjades“, et paremini tagada proportsionaalsus ja subsidiaarsus ning luua VKEde jaoks soodne ettevõtluskeskkond;

48.

nõuab täiustatud põhjalikke mõjuhinnanguid, milles pööratakse erilist tähelepanu VKEdele, sealhulgas siduvat VKE-testi mõju hindamise etapis, et täielikult hinnata VKEsid käsitlevate seadusandlike ettepanekute majanduslikku mõju, sealhulgas nõuete täitmisega seotud kulusid; nõuab testi ajakohastamist kogu õigusloomeprotsessi jooksul; soovitab VKE-testi põhjalikult läbi vaadata, võttes kasutusele asjakohased vahendid VKEde panuse soodustamiseks, mõjuhinnangute korrapäraseks läbivaatamiseks ja VKEde eri suuruskategooriate eristamiseks; juhib tähelepanu sellele, kui olulised on usaldusväärsed mõjuhinnangud, milles võetakse arvesse Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet;

49.

rõhutab, kui oluline on kehtestada seadusandlikes ettepanekutes VKEde jaoks lihtsustatud nõuded ja puhverperioodid, et hõlbustada nõuete täitmist; kutsub komisjoni üles kaasama VKEsid teiseste õigusaktide koostamisse;

o o

50.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 48, 23.2.2011, lk 1.

(2) ELT C 445, 29.10.2021, lk 2.

(3) ELT L 328, 22.12.2022, lk 1.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1023, mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid, ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 (saneerimise ja maksejõuetuse direktiiv) (ELT L 172, 26.6.2019, lk 18).