—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Liibanoni kohta, eelkõige 16. septembri 2021. aasta resolutsiooni olukorra kohta Liibanonis (1),

—

võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu varasemaid resolutsioone, eelkõige resolutsioone 1559 (2004), 1701 (2006), 2539 (2020), 2591 (2021) ja 2650 (2022),

—

võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingut assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Liibanoni Vabariigi vahel (2),

—

võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 2007. aasta otsust 2007/860/EÜ, makromajandusliku finantsabi andmise kohta Liibanonile (3),

—

võttes arvesse Mašriki riikidega suhtlemiseks loodud delegatsiooni pressiavaldust, mille ta tegi 19.–23. juunil 2023 toimunud ametliku visiidi käigus Liibanoni,

—

võttes arvesse kohustusi, milles lepiti kokku 2016. aasta novembris ELi ja Liibanoni partnerluse prioriteetide raames, 6. aprillil 2018. aastal toimunud majanduskonverentsil CEDRE (Conférence économique pour le développement, par les réformes et avec les entreprises), 2020. aasta detsembris kasutusele võetud Liibanoni reformi-, taastumis- ja rekonstruktsiooniraamistikus (3RF) ning rahvusvahelise Liibanoni toetusrühma 11. detsembri 2019. aasta, 23. septembri 2020. aasta ja 19. mai 2021. aasta kohtumistel,

—

võttes arvesse ELi valimisvaatlusmissiooni lõpparuannet 15. mai 2022. aasta parlamendivalimiste kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 26. juuli 2022. aasta otsust pikendada ELi sihipäraste sanktsioonide raamistikku ühe aasta võrra,

—

võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli 1. novembri 2022. aasta avaldust poliitilise olukorra kohta Liibanonis ning 8. aprilli 2023. aasta avaldust vägivalla eskaleerumise kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu delegatsiooni 13. novembri 2022. aasta avaldust hetkeolukorra kohta Liibanonis,

—

võttes arvesse ÜRO erisaadiku 3. aprilli 2023. aasta avaldust kohalike omavalitsuste valimise kohta Liibanonis,

—

võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku ja tema pressiesindaja avaldusi olukorra kohta Liibanonis,

—

võttes arvesse nelja 1949. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni ja nende lisaprotokolle, mille Liibanon on ratifitseerinud,

—

võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,

A.

arvestades, et Liibanoni praegune olukord on äärmiselt tõsine ja suurt muret tekitav poliit-, majandus-, sotsiaal-, finants- ja tervishoiukriisi ning institutsioonide kokkuvarisemise tõttu; arvestades, et elektrienergia-, gaasi- ja veehinnad saavutasid haripunkti, kasvades 2022. aasta juunis peaaegu 600 %; arvestades, et enamik Liibanoni elanikkonnast elab vaesuses ja ametivõimud ei suuda tagada igaühe õigust piisavale elatustasemele, sealhulgas õigust toidule; arvestades, et halvenev majandusolukord ja vaesuse suurenemine on toonud endaga kaasa raskusi juurdepääsul sellistele põhiõigustele nagu tervishoid või eluase ning suurendanud väljarännet;

B.

arvestades, et Liibanon on Euroopa Liidu lähedane ja tähtis partner; arvestades, et partnerlus põhineb ühistel huvidel, pikaajalistel ajaloolistel ja kultuurilistel sidemetel, korrapärasel poliitilisel ja sotsiaalsel dialoogil ning ulatuslikel inimestevahelistel kontaktidel; arvestades, et Liibanoni kodanikuühiskond on elujõuline ning erakonnad ühes paljude aktivistide, kogukonnajuhtide, teadlaste, kunstnike ja noorterühmitustega koonduvad ja nõuavad kiireloomulisi reforme;

C.

arvestades, et Liibanonis 15. mail 2022. aastal toimunud parlamendivalimiste järjel kaotasid Hezbollah ja tema liitlased parlamendis enamuse ning Najib Mikatile anti enamuse poolt taas volitused uue valitsuse moodustamiseks, ent see tal ei õnnestunud poliitilise blokaadi tõttu; arvestades, et selline olukord valitses kuni president Michel Aouni ametiaja lõpuni, mil Mikati ajutine valitsus määrati vastutavaks riigi käekäigu eest;

D.

arvestades, et Hezbollah, Amal ja nende liitlased kasutasid põhiseadusevastast taktikat, et takistada parlamendivalimiste läbiviimist, näiteks lahkuti pärast esimest vooru või tehti võimatuks kvoorumi saavutamine, et takistada opositsioonikandidaadi valimist; arvestades, et Liibanoni parlamendi esimees Nabih Berri keeldus läbi viimast presidendi avatud valimisi, mis on vastuolus Liibanoni põhiseaduses sätestatuga; arvestades, et selle kõige tagajärjel ei ole 10 kuud suudetud presidenti valida, ja seda ajal, mil presidenti on hädasti vaja, et viia ellu vajalikud reformid, ära hoida riigi täielik kokkuvarisemine ning uuesti üles ehitada institutsioonid ja demokraatlik süsteem; arvestades, et see poliitiline ummikseis on mitmekihilise poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse kriisi tagajärg, mis mõjutab Liibanoni riigi kõiki valdkondi;

E.

arvestades, et nõukogu 30. juuli 2021. aasta otsuse (ÜVJP) 2021/1277 kohaselt on võimalik kehtestada sanktsioone isikutele ja üksustele, kes vastutavad Liibanonis demokraatia või õigusriigi kahjustamise eest;

F.

arvestades, et 31. mail 2023 pidid toimuma kohalikud valimised, kuid need lükati teist aastat järjest edasi; arvestades, et Liibanoni ajutise valitsuse siseminister Bassam Mawlawi kinnitas riigi valmidust kohalike valimiste korraldamiseks; arvestades, et ÜRO Liibanoni erisaadik toetab igati neid valimisi ning peab neid oluliseks Liibanoni põhiseaduslikest tähtaegadest ja demokraatlikest tavadest kinnipidamise seisukohast ajal, kui riigis on presidendi ametikoht täitmata ja institutsioonide töö suurel määral seiskunud; arvestades, et Liibanoni parlament otsustas Hezbollah’, Amali, erakonna Vaba Patriootliku Liikumise (Free Patriotic Movement) ja nende poliitiliste liitlasrühmituste häälte toel kohalikud valimised rahaliste vahendite nappuse tõttu kõige rohkem ühe aasta võrra, s.o kuni 31. maini 2024, edasi lükata; arvestades, et edasilükkamine võib veelgi süvendada institutsioonide stagnatsiooni ja Liibanoni rahva usaldamatust demokraatia vastu;

G.

arvestades, et majandusraskused, kokkuhoiupoliitika ja laialt levinud korruptsioon on põhjustanud viimastel aastatel mitu protestilainet, millest suurim leidis aset 2019. aastal alanud 17. oktoobri revolutsiooni aastapäeva ajal; arvestades, et protestid ja ühiskondlikud rahutused on nendel põhjustel endiselt tavalised ning jätkuvad kogu riigis;

H.

arvestades, et Beiruti sadamas 4. augustil 2020 toimunud maailma seni suurimas muus kui tuumaplahvatuses hukkus üle 220 inimese, sealhulgas üle 20 ELi kodaniku, haavata sai 7 000 inimest, asustati ümber 300 000 inimest ja hävines või sai kahjustada 74 000 kodu;

I.

arvestades, et kolm aastat pärast Beiruti sadamas toimunud plahvatust on selle põhjuste väljaselgitamise riigisisest uurimismenetlust aktiivselt segatud, peamiselt poliitikute, sh Hezbollah’ ja tema liitlaste – justiitsministri ja peaprokuröri – võimu kuritarvitamise tõttu; arvestades, et pikaajaline korruptsioon, halb juhtimine ja hooletus ning sadama juhtimisstruktuur võimaldasid äärmiselt plahvatusohtlikku ühendit (ammooniumnitraati) sadamas peaaegu kuus aastat suvaliselt ladustada, vaatamata kohalike ametnike hoiatustele; arvestades, et 4. augustil 2021. aastal toimusid Beiruti tänavatel ulatuslikud meeleavaldused, kus meeleavaldajad nõudsid sadamas toimunud plahvatuse eest vastutavate isikute vastutusele võtmist; arvestades, et Hezbollahi ja Amali juhtimisel 14. oktoobril 2021. aastal toimunud veel üks laiaulatuslik meeleavaldus uurimise eest vastutava kohtuniku Bitari vastu kasvas üle Hezbollahi ja Amali organiseeritud rünnakuks Ain El Remmenehi ringkonna ja Beiruti sadamas toimunud plahvatuse uurimist toetava erakonna Liibanoni Relvajõud vastu;

J.

arvestades, et kohtunik Tarek Bitar esitas 2. juulil 2021 Liibanoni parlamendile taotluse kolmelt parlamendiliikmelt puutumatuse äravõtmiseks, et neile saaks esitada süüdistuse kuritegeliku hooletuse ja tõenäoliselt tahtlikult surma põhjustamise eest seoses sadamas toimunud plahvatusega, kuna nad olid vastutavad ministrid ohtliku materjali ladustamise ajal; arvestades, et kaks endist ministrit, kellele süüdistus esitati, on vahepeal tagasi valitud ja nad on praegu parlamendi liikmed; arvestades, et 2023. aasta juuni seisuga ei olnud enamik Liibanoni parlamendist andnud nõusolekut nende puutumatuse äravõtmiseks;

K.

arvestades, et Human Rights Watch, Amnesty International, Legal Action Worldwide, Legal Agenda ja Rahvusvaheline Juristide Komisjon on dokumenteerinud riigisiseses uurimises mitmeid menetluslikke ja süsteemseid vigu, nagu lubamatu poliitiline sekkumine, kõrgetasemeliste poliitiliste ametnike puutumatus ning õiglase kohtumenetluse põhimõtte rikkumine ja menetlusnormide mittenõuetekohane järgimine, mis muudavad õigusemõistmise usaldusväärsuse küsitavaks; arvestades, et sellises olukorras on järjest olulisem korraldada rahvusvaheline teabekogumismissioon ÜRO Inimõiguste Nõukogu egiidi all; arvestades, et rohkem kui 162 Liibanoni ja rahvusvahelist inimõiguste organisatsiooni, ellujäänud ja ohvrite perekonnad on nõudnud ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmetelt sellesisulise resolutsiooni vastuvõtmist;

L.

arvestades, et 2017. aastal tapeti sadama uimastiosakonna endine direktor, rikkumisest teataja kolonel Joseph Skaf, kes hoiatas 2014. aastal juhtkonda kemikaalide ladustamise ohu eest; arvestades, et Joe Bejjany, kes pildistas ohtlikku angaari enne ja pärast plahvatust, tapeti 2020. aasta detsembris ja tema telefon varastati; arvestades, et aktivist ja kirjastaja Lokman Slim tapeti 2021. aasta veebruaris kümme päeva pärast seda, kui ta süüdistas Hezbollahi selles, et see varustab Bashar al-Assadi režiimi ammooniumnitraadiga;

M.

arvestades, et alates 22. septembrist 2021 on plahvatust uuriva vastutava kohtuniku Tarek Bitari ja teiste asja käsitlevate kohtunike vastu algatatud 21 kohtuasja, peamiselt Hezbollah’ga seotud poliitikute ja nende liitlaste – peaprokuröri ja justiitsministri poolt; arvestades, et plahvatuse riigisisene uurimine peatati 23. detsembrist 2021 2023. aasta jaanuarini pärast seda, kui kaks poliitikut, kellele selles kohtuasjas süüdistus esitati, esitasid uue kaebuse nii kohtunik Bitari kui ka Liibanoni kõrgeima astme kohtu (kõrgem kohtunõukogu) vastu, mis oli menetlenud nende varasemat taotlust kohtunik Bitari ametist vabastada ja selle tagasi lükanud; arvestades, et Liibanoni kassatsioonikohtu üldkogul on nüüd küll pädevus, kuid see ei saa neis asjades otsust teha kvoorumi puudumise tõttu, kuna üldkogu üks liikmetest läks 2021. aasta lõpus pensionile ning kohtumenetlust ei saa enne uute kohtunike ametisse nimetamist jätkata; arvestades, et rahandusministri kohusetäitja Youssef Khalil keeldus allkirjastamast dekreeti kohtunike ametisse nimetamise kohta, mille tulemusena oli kohtunik Bitar sunnitud uurimise taas peatama;

N.

arvestades, et rohkem kui 1,5 miljoni süürlase viibimine Liibanonis lisaks ligikaudu 15 800 Etioopia, Iraagi, Sudaani ja muu päritolu pagulasele, kes on registreeritud ÜRO pagulaste ülemvoliniku juures, ning ligikaudu 207 700 Palestiina pagulasele avaldab mõju Liibanoni majandusele ja on aidanud kaasa selle mitmemõõtmelisele kriisile; arvestades, et Palestiina pagulased Liibanonis seisavad jätkuvalt silmitsi märkimisväärsete probleemide ja piirangutega, kusjuures enamik neist elab vaesuses ja sõltub ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsiooni Lähis-Idas (UNRWA) abist, mis on nende peamine elatusallikas;

O.

arvestades, et pärast 2011. aastal toimunud araabia kevadet ja rahvaülestõusu Süürias alustas Assadi režiim oma elanikkonna vastu jõhkraid repressioone, milles hukkus üle poole miljoni inimese ja peaaegu pool kogu elanikkonnast on sundümberasustatud, mistõttu on kuus miljonit inimest nüüd pagulased ja seitse miljonit riigisisesed põgenikud; arvestades, et Hezbollah on Assadi režiimi Süüria sõjas abistanud ja toetanud ning andnud sellele muu hulgas võitlejaid ja abistanud islami revolutsioonilise kaardiväe personali Süüria relvarühmituste moodustamisel ja väljaõppes; arvestades, et Hezbollah sõjaline tiib on kantud ELi keelatud terroriorganisatsioonide nimekirja;

P.

arvestades, et Human Rights Watchi aruannete kohaselt on paljud pagulased kinni peetud ja Süüria-Liibanoni piirile saadetud ning antud üle Süüria võimudele;

Q.

arvestades, et 11. oktoobril 2022. aastal saavutasid Iisrael ja Liibanon ajaloolise läbimurde, kui nad jõudsid kokkuleppele nendevahelise alalise merepiiri loomises, mis võib aidata kaasa nii kahe naaberriigi kui ka laiema piirkonna stabiilsusele ja õitsengule;

R.

arvestades, et 31. augustil 2022 võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni 2650 (2022), millega pikendati ÜRO Liibanoni ajutiste relvajõudude (UNIFIL) mandaati 31. augustini 2023; arvestades, et Julgeolekunõukogu tuletas meelde, et Lõuna-Liibanoni tuleb lähetada Liibanoni relvajõud ning kõik osapooled peavad kinni pidama vaenutegevuse lõpetamise kokkuleppest, hoiduma sinise joonega seotud rikkumistest ning tagama UNIFILi liikumisvabaduse ja juurdepääsu sinisele joonele;

S.

arvestades, et alates 1993. aastast Liibanoni keskpanga presidendi ametis olnud Riad Salameh’ kohta anti 2023. aasta mais Prantsusmaa ja Saksamaa taotlusel välja rahvusvaheline vahistamismäärus rahapesu, pettuse, võltsimise, omastamise ja kuritegelikus ühenduses osalemise süüdistuse alusel; arvestades, et 28. märtsil 2022 kinnitas Eurojust, et Prantsusmaa, Saksamaa ja Luksemburgi ametiasutused on konfiskeerinud hr Salamehi vara ja külmutanud 120 miljoni euro väärtuses varasid; arvestades, et hr Salameh eitab väärtegusid ja keeldub ametist tagasi astumast; arvestades, et hr Salamehi volitused lõpevad 2023. aasta juulis;

T.

arvestades, et Monaco peaprokurör on algatanud rahapesu uurimise peaminister Mikati suhtes, keda on nimetatud ka Pandora dokumentides;