P9_TA(2023)0270

Pangandusliit – 2022. aasta aruanne

Euroopa Parlamendi 11. juuli 2023. aasta resolutsioon pangandusliidu kohta – 2022. aasta aruanne (2022/2061(INI))

(C/2024/3997)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse oma 5. juuli 2022. aasta resolutsiooni pangandusliidu kohta – 2021. aasta aruanne (1),

—	võttes arvesse komisjoni järelmeetmeid seoses Euroopa Parlamendi 5. juuli 2022. aasta resolutsiooniga pangandusliidu kohta – 2021. aasta aruanne,

—

võttes arvesse Euroopa Keskpanga (EKP) 28. oktoobri 2022. aasta dokumenti „Feedback on the input provided by the European Parliament as part of its ‘Resolution on Banking Union – Annual Report 2021“ (Tagasiside Euroopa Parlamendi panuse kohta, mis anti osana resolutsioonist pangandusliidu kohta – 2021. aasta aruanne),

—	võttes arvesse 2022. aasta märtsis avaldatud EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlevat aastaaruannet 2021,

—	võttes arvesse Ühtse Kriisilahendusnõukogu 28. novembri 2022. aasta vastust Euroopa Parlamendi 5. juuli 2022. aasta resolutsioonile pangandusliidu kohta – 2021. aasta aruanne,

—	võttes arvesse eurorühma 16. juuni 2022. aasta avaldust pangandusliidu tuleviku kohta,

—	võttes arvesse viie juhi 22. juuni 2015. aasta aruannet „Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine“,

—	võttes arvesse komisjoni 24. novembri 2015. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 806/2014, et luua Euroopa hoiuste tagamise skeem (COM(2015)0586),

—	võttes arvesse nõukogu 8. novembri 2022. aasta pressiteadet „Banking sector: Council agrees its position on the implementation of Basel III reforms“ (Pangandussektor: nõukogu leppis kokku oma seisukohas Basel III reformide rakendamise kohta),

—	võttes arvesse nõukogu 7. detsembri 2022. aasta pressiteadet „Anti-money laundering: Council agrees its position on a strengthened rulebook“ (Võitlus rahapesu vastu: nõukogu leppis kokku oma seisukohas tugevdatud reeglistiku kohta),

—	võttes arvesse komisjoni 23. mai 2022. aasta aruannet Euroopa Järelevalveasutuste toimimise kohta (COM(2022)0228),

—	võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2020. aasta teatist viivislaenude probleemi lahendamise kohta COVID-19 pandeemia tagajärgede kontekstis (COM(2020)0822),

—	võttes arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) 14. detsembri 2022. aasta temaatilist läbivaatamist jaepangandustoodete tasude ja tasude läbipaistvuse ning taseme kohta ELis,

—	võttes arvesse EBA poolt 2022. aastal läbi viidud kogu ELi hõlmava iga-aastase läbipaistvustesti tulemusi, mis avaldati 9. detsembril 2022,

—	võttes arvesse 12. detsembril 2022 avaldatud EKP aruannet oma järelevalveprioriteetide kohta ajavahemikuks 2023–2025,

—	võttes arvesse SRB ja EKP ühiskonverentsi „The test of time: Banking Union a decade on“ (Ajaproov: pangandussektor kümnendi pärast), mis toimus 23.–24. juunil 2022,

—	võttes arvesse EKP nõukogu 27. juuni 2022. aasta avaldust Euroopa pangandusliidu käsitlemise kohta globaalsete süsteemselt oluliste pankade hindamismetoodikas,

—	võttes arvesse EKP 2022. aasta novembri dokumenti „Financial Stability Review“ (Finantsstabiilsuse ülevaade),

—	võttes arvesse EKP 15. detsembri 2020. aasta soovitust EKP/2020/62 dividendide väljamaksmise kohta COVID-19 pandeemia ajal, millega tunnistatakse kehtetuks soovitus EKP/2020/35,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022 aasta määrust (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (digitaalse tegevuskerksuse määrus) (2),

—	võttes arvesse EKP järelevalvenõukogu esimehe Andrea Enria avaldusi Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni kuulamistel 30. juunil 2022 ja 1. detsembril 2022,

—	võttes arvesse finantsstabiilsuse nõukogu 21. novembri 2022. aasta dokumenti „2022 List of Global Systemically Important Banks (G-SIBs)“ (2022. aasta globaalsete süsteemselt oluliste pankade nimekiri),

—	võttes arvesse Ühtse Kriisilahendusnõukogu esimehe Elke Königi 13. juuli 2022. aasta ja 30. novembri 2022. aasta avaldusi majandus- ja rahanduskomisjonis,

—	võttes arvesse avaldusi, mis tehti 24. oktoobril 2022 majandus- ja rahanduskomisjoni avalikel kuulamistel, milles osalesid kandidaadid, kelle komisjon esitas Ühtse Kriisilahendusnõukogu esimehe ja veel ühele alalisele ametikohale Ühtses Kriisilahendusnõukogus,

—	võttes arvesse Ühtse Kriisilahendusnõukogu 13. juuli 2022. aasta dokumenti „Resolvability of Banking Union banks: 2021“ (Pangandusliidu pankade kriisilahenduskõlblikkus 2021),

—	võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 22. septembri 2022. aasta hoiatust liidu finantssüsteemi haavatavuse kohta (3),

—	võttes arvesse 2. novembril 2022 avaldatud EKP temaatilise ülevaate „Walking the talk: Banks gearing up to manage risks from climate change and environmental degradation“ (Sõnad tegudeks – pangad püüavad ohjata kliimamuutustest ja keskkonnaseisundi halvenemisest tulenevaid riske) tulemusi,

—	võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 21. novembri 2022. aasta dokumenti „Fiscal support and macroprudential policy – Lessons from the COVID-19 pandemic“ (Fiskaaltoetus ja makrotasandi usaldatavuspoliitika – COVID-19 pandeemia õppetunnid),

—	võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 1. juuli 2022. aasta aruannet „Monitoring systemic risks in the EU securitisation market“ (Süsteemsete riskide järelevalve ELi väärtpaberistamise turul),

—	võttes arvesse EKP/ Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kliimariskide seiremeeskonna 2021. aasta juuli dokumenti „Climate-related risk and financial stability“ (Kliimaga seotud riskid ja finantsstabiilsus),

—

võttes arvesse EKP 2021. aasta novembri aruannet „The State of climate and environmental risk management in the banking sector – Report on the supervisory review of banks’ approaches to management climate and environmental risks“ (Kliima- ja keskkonnariskide juhtimise olukord pangandussektoris. Aruanne pankade kliima- ja keskkonnariskide juhtimise lähenemisviiside järelevalvealase läbivaatamise kohta),

—	võttes arvesse Baseli pangajärelevalve komitee 16. detsembri 2022. aasta standardeid krüptovarapositsioonide usaldatavusnõuetekohase käsitlemise kohta,

—	võttes arvesse Baseli pangajärelevalve komitee 15. juuni 2022. aasta dokumenti „Principles for the effective management and supervision of climate-related financial risks“ (Kliimaga seotud finantsriskide tulemusliku juhtimise ja järelevalve põhimõtted),

—	võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 30. novembri 2022. aasta aruannet eelarveaasta 2021 tingimuslike kohustuste kohta, mis tulenevad Ühtse Kriisilahendusnõukogu, nõukogu või komisjoni tegevusest määruses (EL) nr 806/2014 sätestatud ülesannete täitmisel,

—	võttes arvesse Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee 13. aprillil 2022. aastal avaldatud aruannet „Risks and Vulnerabilities in the EU Financial System – March 2022“ (Ohud ja nõrkused ELi finantssüsteemis – märts 2022) (JC 2022 09),

—	võttes arvesse ELi maksuvaatluskeskuse 2022. aasta detsembri töödokumenti „Tax Planning by European Banks“ (Euroopa pankade maksuplaneerimine),

—	võttes arvesse EKP pangandusjärelevalve, EBA ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu 20. märtsi 2023. aasta ühisavaldust Šveitsi ametiasutuste 19. märtsi 2023. aasta teadaande kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni esimehe allkirjastatud ja kuue Euroopa Parlamendi fraktsiooni (PPE, S& D, Renew, Verts/ALE, ECR ja The Left) koordinaatorite 7. detsembri 2022. aasta deklaratsiooni Euroopa hoiusekindlustusskeemi kohta,

—	võttes arvesse oma 14. märtsi 2019. aasta resolutsiooni soolise tasakaalu kohta kandidaatide esitamisel ELi majandus- ja rahandusalastele ametikohtadele (4),

—	võttes arvesse oma 25. märtsi 2021. aasta resolutsiooni euro rahvusvahelise rolli tugevdamise kohta (5),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9-0177/2023),

arvestades, et pangandusliit koosneb praegu ühtsest järelevalvemehhanismist ja ühtsest kriisilahenduskorrast, mille aluseks on ühtne reeglistik, mis tagab täieliku kooskõla panganduskriiside järelevalve ja juhtimise vahel ning on ELi finantsstabiilsuse lahutamatu osa; arvestades, et kuigi hoiuste tagamise skeemi direktiivis (6) on sätestatud hoiusekindlustuse kõrged miinimumstandardid, on pangandusliidu loomine endiselt lõpule viimata, sest kolmandat sammast – Euroopa hoiusekindlustusskeemi (EDIS) – ei ole veel loodud;

arvestades, et vaatamata suurtele pingutustele ei ole Euroopa hoiusekindlustussüsteemi suhtes veel kokkuleppele jõutud; arvestades, et Euroopa Parlamendi liikmed on nõudnud kriisiohje ja hoiusekindlustuse raamistiku põhjalikku läbivaatamist, mis võib aidata Euroopa hoiusekindlustussüsteemi loomisel tekkinud takistustest üle saada; arvestades, et seda raamistikku ei tohiks siiski pidada Euroopa hoiusekindlustusskeemi asenduseks; arvestades, et Euroopa hoiusekindlustussüsteemi loomine on endiselt prioriteet;

C.	arvestades, et kokkuleppele on jõutud ühtse kriisilahendusfondi kaitsekorra loomises, kuid kaitsekorda ei ole ikka veel rakendatud;

arvestades, et lõpuleviidud pangandusliit kujutaks endast kodanike ja ELi majanduse jaoks positiivset arengut, kuna see looks aluse stabiilsemale pangandussüsteemile, väiksemale süsteemsele riskile, tõhustatud ja ausamale konkurentsile, paremale valikule tarbijate jaoks, suurematele võimalustele piiriüleseks panganduseks, jaefinantsteenuste kättesaadavusele, suurematele majandusinvesteeringutele, rahastuse paremale kättesaadavusele kodumajapidamiste ja ettevõtjate jaoks ning pangaklientide kulude vähenemisele;

E.	arvestades, et pangandusliit on avatud kõikidele ELi liikmesriikidele;

F.	arvestades, et stabiilne, vastupidav, dünaamiline ja konkurentsivõimeline pangandussektor on majanduskasvu, innovatsiooni ja investeeringute jaoks, samuti rohepöörde rahastamiseks ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) toetamiseks hädavajalik;

arvestades, et Venemaa agressioonil Ukraina vastu ja selle majanduslikel tagajärgedel on ELi pangandussektorile otsene ja kaudne mõju; arvestades, et selle mõjuga tuleb tegeleda asjakohaste meetmete abil, et tagada sektori finantsstabiilsus; arvestades, et ELi pankadel on Venemaa sissetungi tõttu tema vastu kehtestatud ELi sanktsioonide rakendamise ja järgimise tagamisel keskne roll;

arvestades, et pangandussektor on seni näidanud oma vastupanuvõimet COVID-19 pandeemia põhjustatud kriisile erakorraliste avaliku poliitika toetusmeetmete ja vastupidava ELi õigusraamistiku abil; arvestades, et kuna ELi pangandussektor on endiselt alles pandeemiast väljumas, peab EL jätkuvalt järgima kõrgeid standardeid, eelkõige seoses kapitalinõuete ja riskijuhtimistavadega, et tagada sektori edasine vastupanuvõime;

arvestades, et hoolimata pandeemiast ja Ukraina sõjast tingitud probleemidest vähenes viivislaenude kogumäär 2022. aasta kolmandas kvartalis veelgi, jõudes 2,29 %-ni; arvestades, et seda toetasid laenumoratooriumid ja uued krediidiläbirääkimised klientidega; arvestades, et pärast COVID-19 kriisi ajal kehtestatud ajutiste toetusmeetmete täielikku järkjärgulist kaotamist võivad varade kvaliteet halveneda ja viivislaenude suhtarvud suureneda;

J.	arvestades, et vaatamata suure finantskriisi järel võetud kohustusele ja märkimisväärsele tööle, mida on tehtud ja mida jätkuvalt tehakse, ei ole ikka veel piisavalt käsitletud „pankrotti minemiseks liiga suur“ ja „pankrotti minemiseks liiga tihedalt seotud“ küsimusi;

K.	arvestades, et pangandussektoriväline finantsvahendussektor kasvab jätkuvalt, mis ohustab veelgi finantsstabiilsust; arvestades, et pankade üldine riskipositsioon pangandusväliste finantsvahendajate suhtes on nende omavahelise seotuse tõttu endiselt suur;

arvestades, et pärast COVID-19 kriisi ja energiakriisi on pangandussektori roll majanduse taastumiseks ning kestlikule majandusele üleminekuks ülioluline, eriti VKEde jaoks; arvestades, et sektoril on oluline roll säästude suunamisel tootlikesse investeeringutesse; arvestades, et pangandussektor peaks seetõttu hoiduma liigsest avatusest spekulatiivsele tegevusele

M.	arvestades, et pangandussektori majanduspoliitika kujundamise peamine eesmärk peaks olema vähendada: 1) pankade maksejõuetuse tõenäosust, 2) maksejõuetute pankade majanduslikku mõju ja 3) süsteemsete panganduskriiside riski;

N.	arvestades, et kestlikkusriskid mõjutavad panku mitmel viisil, sealhulgas krediidi- või maineriski kaudu;

arvestades, et rahanduse digitaliseerimine on toonud ELi pangandussektoris kaasa märkimisväärseid tehnoloogilisi edusamme, mis on suurendanud pangandusteenuste osutamise tõhusust, ning pakub pangandussektorile ulatuslikke võimalusi, kuid tekitab ka probleeme, sealhulgas seoses küberriskidega, kuna pangad sõltuvad üha enam info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamisest, samuti andmekaitse, maineriskide, rahapesuvastaste riskide, tarbijakaitseprobleemide ja sotsiaalse tõrjutusega; arvestades, et 2025. aastal jõustuv digitaalse tegevuskerksuse õigusakt annab pankadele tugeva raamistiku küberohtudele valmisolekuks ja nendega tegelemiseks;

arvestades, et ELi rahapesuvastasesse raamistikku alles jäänud lünki silmas pidades on vaja tugevdatud, ühtlustatud ja mõjusat rahapesuvastast järelevalvet ja täitmise tagamist, sest see on vajalik ELi finantssüsteemi terviklikkuse kaitsmiseks ja suure riskiga kolmandatest riikidest lähtuvate ohtude eest kaitsmiseks; arvestades, et endiselt esineb suuri erinevusi lähenemisviisides, mida ELi liikmesriikide ametiasutused kasutavad rahapesu tõkestamise järelevalves ja järelevalves terrorismi rahastamise vastases võitluses, aga ka ELi rahapesuvastaste õigusaktide kohaldamises; arvestades, et rahapesuvastase paketi lõplik vormistamine peaks tugevdama rahapesuvastaseid reegleid ning tagama nende reeglite järjepideva ja tulemusliku rakendamise, sealhulgas luues ELi rahapesuvastase järelevalveasutuse loomise kaudu, mis tugevdaks ELi pangandussüsteemi;

Q.	arvestades, et jätkub töö ELi panganduspaketiga, mis loob asjakohase raamistiku pankade kapitali piisavuse, stressitestide ja likviidsusnõuete jaoks;

R.	arvestades, et pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu keskmes on tagada kõigi investorite ja hoiustajate võrdne juurdepääs finantsteenustele ja kõrgetasemeline kaitse; arvestades, et tarbijaid, investoreid ja hoiustajaid tuleks teavitada kõikidest neid mõjutavatest otsustest;

S.	arvestades, et ettevõtete peamiseks rahastajaks jääb suures osas Euroopa pangandussektor, põhjustades märkimisväärset sõltuvust sellest sektorist, erinevalt teistest jurisdiktsioonidest, kus oluline osa ettevõtete rahastamisest tuleb kapitaliturgudelt;

arvestades, et mõju, mida avaldas EKP otsus tõsta inﬂatsiooni vähendamiseks intressimäärasid, kajastus kohe intressides, mida kodumajapidamised ja ettevõtted pankadele maksavad, suurendades seeläbi pankade kasumit ja hoiustajate tulu, ent mõjutades samal ajal negatiivselt laenuvõtjate võimet oma laene tagasi maksta; arvestades, et intressimäärade tõus tekitab riske ka pankadele, eelkõige mõne vara võimaliku devalveerimise tõttu nende bilansis;

U.	arvestades, et kapitaliturgude liidu loomiseks on vaja kehtestada ühised reeglid ja mõjusad vahendid, et vähendada ühtse turu killustatust, hõlbustada juurdepääsu alternatiivsetele rahastamisvahenditele ning vältida kapitali väljavoolu ja maksustamise vältimise skeeme;

arvestades, et pangandusliidu väljakujundamine aitaks oluliselt lõhkuda riikide ja pankade allakäiguspiraali, sealhulgas vähendades pankade riskipositsioonide kontsentreerumist oma riigi suhtes, mis säilitaks ELi pangandussektori vastupanuvõime, takistaks avaliku sektori raha kasutamist pankrotiohus pankade päästmiseks ning suurendaks ettevõtjate, investorite ja kodanike usaldust ELi finantssüsteemi vastu;

W.	arvestades, et ühtse järelevalvemehhanismi analüüsi kohaselt ei tohiks Euroopa hoiusekindlustussüsteemi rakendamist siduda täiendavate riski vähendamise võrdlusalustega (7);

arvestades, et kriisijuhtimine on ELis ja pangandusliidus endiselt killustatud, mille tulemuseks on ebavõrdsed tingimused pankade ja jurisdiktsioonide vahel; arvestades, et kriisiohje ja hoiusekindlustuse raamistik peaks tagama, et kõik pangad kohaldavad järjepidevat ja tõhusat lähenemisviisi, ning aitama kaasa ka finantsstabiilsuse säilitamisele, maksumaksjate raha kasutamise minimeerimisele ja võrdsete tingimuste tagamisele kogu ELis;

arvestades, et stabiilsema, konkurentsivõimelisema ja ühtsema majandus- ja rahaliidu jaoks on vaja pangandusliit koos oma kolmanda sambaga, milleks on täiemahuline Euroopa hoiusekindlustussüsteem, lõpule viia, ning selleks on vaja ka põhjalikku ja täielikult toimivat kapitaliturgude liitu ja euroala turvalist vara;

arvestades, et EL ja Ühendkuningriik on praegu võtnud endale kohustuse jätkata finantsteenuste valdkonnas õigus- ja järelevalvealast koostööd; arvestades, et selline koostööl põhinev lähenemisviis peaks toetama ELi ja Ühendkuningriigi pikaajalisi suhteid; arvestades, et komisjon pikendab ajutist luba, mis võimaldab ELi pankadel ja fondivalitsejatel kasutada Ühendkuningriigi kliiringukodasid; arvestades, et ELi ja Ühendkuningriigi kavandatavat regulatiivset koostööd käsitlevat vastastikuse mõistmise memorandumit ei ole veel allkirjastatud;

Üldised märkused

mõistab kõige karmimalt hukka Venemaa agressiooni Ukraina vastu ja selle laastava mõju Ukraina rahvale; märgib, et Venemaa sissetungil on olnud ka ELi jaoks sotsiaalsed, majanduslikud ja finantstagajärjed, sealhulgas inflatsioonisuundumuste süvenemine; märgib, et pankade otsesed riskipositsioonid Venemaa ja Ukraina suhtes on piiratud, kuid pangandussektorile võivad olla kaudsed mõjud; kutsub EKPd, EBAd ja riikide pädevaid asutusi üles jälgima Ukraina sõjaga seotud muutusi, eelkõige nende mõju ELi finantseerimisasutustele, näiteks varade kvaliteedi võimalikku halvenemist; toonitab seetõttu usaldusväärse riskijuhtimise ja asjakohaste eraldiste tähtsust; märgib, et EKP järelevalvenõukogu esimehe andmetel (8) on pankade riskipositsioon energiamahukate ettevõtete ja energia tuletisinstrumentide suhtes pärast energiahindade tõusu suurenenud; rõhutab, et pangad on seisnud silmitsi suuremate vastaspoole riskidega, kuna nende klientide jaoks kliirivate liikmetena tegutsevatele pankadele on kehtestatud suuremad lisatagatise nõuded; rõhutab, et pangad peaksid tugevdama oma vastupanuvõimet makromajanduslikele ja finantsšokkidele; kutsub EKPd ja riikide pädevaid asutusi üles võtma asjakohaseid järelevalvemeetmeid, et vältida energiakriisist tulenevat finantskriisi;

jälgib, millised muutused toimuvad finantsturgudel pärast Silicon Valley Banki ja kahe teise keskmise suurusega USA panga pankrotti ning Credit Suisse’i ülevõtmist UBSi poolt; kiidab heaks EBA, Ühtse Kriisilahendusnõukogu ja EKP pangandusjärelevalve 20. märtsi 2023. aasta ühisavalduse Šveitsi ametiasutuste 19. märtsi 2023. aasta teadaande kohta;

rõhutab, et kapitaliturgude liidu süvendamine ja pangandusliidu lõpuleviimine loob paremad tingimused Euroopa majanduse rahastamiseks nii kodumajapidamiste kui ka ettevõtjate jaoks, kes sõltuvad investeeringute ja töökohtade loomise soodustamisel endiselt suuresti pangalaenust, ning aitab ka kaasa Euroopa majanduse vastupidavusele ja kestlikule majandusele üleminekule;

tuletab meelde, et pangandusliit on majandus- ja rahaliidule ning ühtsele turule oluline täiendus, millega kooskõlastatakse ELi tasandil vastutus järelevalve, kriisilahenduse ja rahastamise eest, mis tähendab, et euroala pangad peavad järgima sama reeglistikku; tunneb heameelt pärast 2008. aasta finantskriisi tehtud märkimisväärsete edusammude üle ühtse reeglistiku, ühtse järelevalvemehhanismi ja ühtse kriisilahenduskorra kehtestamise kaudu; toonitab, et Euroopa pankadel on nüüd tugevam positsioon finantsšokkidega toimetulekuks ning on olemas kriisilahendusmehhanismid, et tegeleda pankade maksejõuetusega ilma maksumaksjate raha kasutamata;

märgib, et avaliku sektori toetusmeetmed koos EKP rahapoliitika otsuste ja regulatiivsete kohandustega võimaldasid pangandussektoril toimida COVID-19 pandeemia põhjustatud majanduskriisi leevendajana; tunnistab, et pärast 2008. aastat rakendatud usaldatavusnõuete tugevdamine on parandanud ELi pangandussektori vastupanuvõimet; on siiski mures selle pärast, et viivislaenude osakaal võib suureneda nüüd, kui COVID-19 pandeemiaga seotud avaliku sektori toetusmeetmed on järk-järgult lõpetatud; tunneb muret kasvava krediidiriski ja viivislaenude taseme võimaliku suurenemise negatiivse mõju pärast finantsstabiilsusele; märgib, et dividendide jaotamise ja aktsiate tagasiostmise ajutine peatamine pankade vastupanuvõime tagamisel COVID-19 kriisi ajal osutus tulemuslikuks; märgib, et teised finantseerimisasutused ei ole seda vahendit järjepidevalt rakendanud, hoolimata teiste valdkondlike järelevalveasutuste sarnastest soovitustest; nõuab, et kriisi ajal kaalutaks dividendidele ja tagasiostudele riskiga kohandatud piirangu kehtestamist;

rõhutab, et EL peaks Basel III reformi rakendama korrektselt ja täielikult ning aegsasti; on seisukohal, et ELi pankade konkurentsivõime ja rahvusvahelisel tasandil võrdsete võimaluste tagamiseks tuleks arvesse võtta ELi pankade eripärasid, kui on piisavalt ja kindlaid tõendeid selle kohta, et rahvusvaheline raamistik ei hõlma neid iseärasusi, nagu rõhutati Euroopa Parlamendi 23. novembri 2016. aasta resolutsioonis (9); märgib, et EBA ja EKP tegid ühisavalduse, milles kutsutakse ELi üles pidama kinni oma rahvusvahelistest kohustustest;

tunneb muret kõrge inflatsioonitaseme pärast, mis oli 2022. aastal 8,4 %; märgib, et inflatsioonile reageerimiseks on EKP otsustanud tõsta põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärasid 0 %-lt 3 %-le; rõhutab, et praegune kiire inflatsioon on peamiselt välisteguritest, eelkõige Venemaa Ukraina-vastasest sõjast ja COVID-19 kriisist tingitud tarneahelate häiretest põhjustatud pakkumispoole nähtus, mis muudab rahapoliitika vahendid inflatsiooni pidurdamisel vähem mõjusaks; tuletab meelde, et EKP peamine eesmärk on tagada hindade stabiilsus, mis tähendab 2 %-list inflatsiooni keskpikas perspektiivis; tunnistab, et kõrgel inflatsioonil ja kõrgematel intressimääradel on sotsiaalsed ja majanduslikud puudused, sealhulgas kodumajapidamiste ja ettevõtete võime maksta tagasi oma laenud ja teha vajalikke investeeringuid, et muuta EL 2050. aastaks CO2-neutraalseks majanduseks;

toonitab, et kodumajapidamistele ja VKEdele pakutavad intressimäärad on liikmesriikides väga erinevad; nõuab tungivalt, et ELi institutsioonid ja organid kaaluksid meetmeid hüpoteeklaenude omanike ja VKEde koormuse vähendamiseks liikmesriikides, kus laenuintressid on kõrgemad, et tagada kõigi kodanike ja ettevõtjate juurdepääs hädavajalikule kapitalile õiglaste ja konkurentsivõimeliste intressimääradega;

rõhutab pangandussektori rolli süsinikuneutraalsele majandusele ülemineku toetamisel; on seisukohal, et uus geopoliitiline keskkond suurendab selle ülemineku pakilisust, eelkõige vajadust investeerida taastuvenergiasse; rõhutab sotsiaalselt õiglase ülemineku ülimat tähtsust; tuletab meelde, et selle ülemineku kulud on väiksemad kui tegevusetuse kulud, nagu on tunnistanud EKP;

10.

väljendab heameelt ühtse järelevalvemehhanismi poolt 2022. aastal läbi viidud kliima stressitesti üle ja võtab teadmiseks 2024. aastaks seatud eesmärgid; väljendab heameelt järelmeetmete üle, mida ühtne järelevalvemehhanism on juba võtnud, sealhulgas heade tavade avaldamise üle, mis aitavad kaasa teabe jagamisele ja teadmiste levitamisele kogu pangandussektoris; tuletab meelde, et ühtne järelevalvemehhanism võib kehtestada teise samba nõudeid pankadele, kes ei täida stressitesti osana esitatud soovitust; kordab oma muret kliimariskidest tulenevate finantsriskide pärast;

11.

väljendab heameelt, et EBA võttis vastu siduvad standardid ja ühtsed vormid pankade keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriske puudutava teabe avalikustamiseks; on seisukohal, et selline avalikustamine peaks parandama sidusrühmade teavet krediidiasutuste ja investeerimisühingute keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskide ja nende käsitlemise strateegiate kohta ning aitama seega vähendada keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskide andmelünka;

12.

märgib, et äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi (10) vastuvõtmine tagab finants- ja finantsvälises sektoris kestlikkusteabe järjepidevuse, võrreldavuse ja usaldusväärsuse;

13.

jälgib huviga EKP käimasolevat tööd digitaalse euro valdkonnas; ootab huviga komisjoni ja EKP seadusandlikku ettepanekut ja EKP nõukogu otsust digitaalse euro kohta; tuletab meelde, et see otsus peaks põhinema keskpanga digivääringu riskide ja kasu põhjalikul hindamisel; juhib tähelepanu sellele, et digitaalse euro puhul tuleb seada esikohale eraelu puutumatuse, andmekaitse, makseandmete konfidentsiaalsuse, kübervastupidavusvõime ja turvalisuse kõrge tase;

14.

väljendab heameelt asjaolu üle, et Horvaatia on nüüd 20. liikmesriik, kes euroalaga ühineb; kutsub neid ELi liikmesriike, kes ei ole veel pangandusliidu liikmed, astuma samme sellega ühinemiseks; tuletab meelde, et uute liikmesriikide ühinemine euroalaga sõltub tugeva ja mõjusa rahapesuvastase raamistiku olemasolust asjaomases liikmesriigis;

15.

julgustab panku kasutama ära digitaliseerimise pakutavaid võimalusi, sealhulgas investeerima IT-süsteemidesse ning teadus- ja arendustegevusse ning rakendama täielikult digitaalse tegevuskerksuse õigusakti nõudeid, säilitades samal ajal tarbijate ja investorite kaitse kõrge taseme, eriti kaitsetute rühmade puhul, kelle digi- või finantskirjaoskuse tase on madal; väljendab heameelt digirahanduse paketiga seoses tehtud edusammude üle; on seisukohal, et digitaalses kontekstis tuleb tugevdada tarbijakaitset ning prioriteediks tuleks seada finantsalane kaasamine, eelkõige digi- ja finantskirjaoskuse parandamise kaudu;

16.

rõhutab, et jaefinantsteenuste jaoks on vaja hästi toimivat ühtset turgu; märgib, et finantseerimisasutuste kogutavate tasude tase ja valik on nii ELis kui ka ühe ja sama liikmesriigi finantseerimisasutuste puhul väga erinev, mis takistab pakkujate võrreldavust ja kahjustab tarbijate huve; nõuab tarbijakaitse raamistiku parandamist, sealhulgas tulevases jaeinvestorite strateegias; võtab teadmiseks jaepangandusteenuste konsolideerimise teatavates liikmesriikides ja sellest tuleneva tarbijate valikuvõimaluste vähenemise jaepanganduse klientide jaoks; võtab teadmiseks pangandusjärelevalve probleemid, mida põhjustavad suured ja süsteemselt olulised institutsioonid; rõhutab Euroopa mitmekesise ja konkurentsivõimelise pangandussektori eeliseid; kutsub komisjoni üles hindama takistusi ja tõkkeid, millega tarbijad jaepangandust kasutades kokku puutuvad, ning pakkuma välja lahendusi tagamaks, et tarbijad saaksid jaefinantsteenustest piiriüleselt kasu;

17.

väljendab heameelt taasterahastu „NextGenerationEU“ loomise üle ja rõhutab selle olulist rolli majanduse taastamisel pärast COVID-19 kriisi ning makromajandusliku stabiilsuse säilitamisel; on seisukohal, et see peab olema võimalus suurendada avaliku ja erasektori investeeringuid ning toetada majanduse moderniseerimist; rõhutab, et ELi turvalise vara loomine võib aidata leevendada riikide ja riigisiseste pangandussektorite vastastikust sõltuvust; on seisukohal, et taasterahastu „NextGenerationEU“ pakub kvaliteetseid ja madala riskiga Euroopa varasid, mis võimaldab riigivõlakirjade tasakaalustamist pankade bilansis;

18.

peab kahetsusväärseks, et ELi finantseerimisasutustes ega organites ei ole suudetud tagada täielikku soolist tasakaalu; peab eriti kahetsusväärseks asjaolu, et naised on pangandus- ja finantsteenuste valdkonna juhtivatel ametikohtadel endiselt alaesindatud; rõhutab, et sooline tasakaal juhatustes ja töötajate seas toob nii ühiskondlikku kui ka majanduslikku tulu; väljendab heameelt selle üle, et pärast mitmeid aastaid ilma edusammudeta kiideti hiljuti heaks direktiiv, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtide seas ja sellega seotud meetmeid (11); kutsub finantseerimisasutusi üles korrapäraselt ajakohastama oma mitmekesisuse ja kaasamise poliitikat ning aitama edendada tervislikku töökultuuri, mille puhul seatakse esikohale kaasavus; kutsub järelevalveasutusi üles kasutama oma järelevalvevolitusi seoses mitmekesisuse ja soolise tasakaaluga finantseerimisasutuste juhtorganites;

19.

taunib sügavalt asjaolu, et EKP nõukogus, EKP järelevalvenõukogus ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu nõukogus puudub sooline tasakaal; nõuab, et ELi institutsioonid ja organid seaksid esikohale täieliku soolise tasakaalu saavutamine nii kiiresti kui võimalik, sealhulgas esitades eelvaliku läbinud kandidaatide sooliselt tasakaalustatud nimekirjad kõigi tulevaste ametisse nimetamiste puhul, mis vajavad parlamendi nõusolekut, sealhulgas EKP-s ja ELi kõrgemates finantseerimisasutustes, püüdes igas ametisse nimetamise menetluses lisada vähemalt ühe nais- ja ühe meessoost kandidaadi; tuletab meelde oma 14. märtsi 2019. aasta resolutsiooni, mille eesmärk on tagada sooline tasakaal ELi majandus- ja rahandusküsimuste ametikohtade kandidaatide nimekirjades; kordab oma kohustust mitte võtta arvesse nende kandidaatide nimekirju, milles ei ole järgitud soolise tasakaalu põhimõtet;

Järelevalve

20.

märgib, et alates 2022. aasta algusest on ühtse järelevalvemehhanismi pankade esimese taseme põhiomavahendite määr langenud 14,74 %-le ja likviidsuskattekordaja on samuti langenud 162,03 %-le (12); väljendab heameelt asjaolu üle, et viivislaenude maht pankade bilansis on jätkuvalt vähenenud, kuigi erineval määral ja hoolimata liikmesriikide erinevast tasemest; tunneb siiski muret varade kvaliteedi halvenemise pärast, mis tuleneb kõrgematest intressimääradest; märgib, et teise etapi laenud on kasvanud 9,5 %-ni pankade kõigist laenudest, mis on kõrgeim tase alates 2018. aastast, ning et see kasv on tugevalt koondunud mõnesse liikmesriiki; rõhutab, et mõnes turusegmendis, sealhulgas kinnisvarasektoris, kuhjuvad nõrgad kohad; rõhutab, et pangad peaksid säilitama piisava kapitali ja likviidsed varad, et tulla toime Venemaa sõja majanduslike tagajärgedega;

21.

märgib, et riskide vähendamine pankade bilansis aitaks stabiilsemale, tugevamale ja majanduskasvule orienteeritud pangandusliidule kaasa; on seisukohal, et viivislaenude vähendamise jälgimine peaks jääma tasakaalustatud viisil üheks järelevalvealaseks prioriteediks, võttes arvesse dekapitaliseerimise riske ja tagajärgi võlgnikele; nõuab, et kaasseadusandjad jätkaksid selle prioriteediga tegelemiseks asjakohase raamistiku väljatöötamist;

22.

võtab teadmiseks, et EKP vaatas läbi oma järgmise kolme aasta järelevalveprioriteedid, milleks on 1) vastupanuvõime suurendamine vahetutele makromajanduslikele ja geopoliitilistele šokkidele, 2) digiüleminekuga seotud probleemide lahendamine ja juhtorganite juhtimissuutlikkuse tugevdamine ning 3) pingutuste suurendamine kliimamuutustega tegelemiseks;

23.

märgib, et pangandussektori kasumlikkus on viimase aasta jooksul suurenenud, jõudes 14 aasta kõrgeimale tasemele, mis annab tunnistust ELi pankade konkurentsivõime paranemisest; tunnistab, kui oluline on kasutada kasumit puhvrite loomiseks, finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseks ja Euroopa majanduse rahastamiseks;

24.

rõhutab, et ELi liikmesriikide viie suurima panga käes on keskmiselt 68 % kõigist turul olevatest pangavaradest, mõnel juhul üle 80 %, ning et ELi 37 suurima panga käes on 71,4 % riigisiseste pankade koguvaradest;

25.

on veendunud, et mitmekesine pangandussektor, mis hõlmab ka väikeseid ja kohalikke panku, samuti riiklikke ja ühistupanku, pakub ettevõtetele ja kodumajapidamistele hea lahenduse; rõhutab omavahelistest ühendustest ja keerukusest tulenevaid süsteemseid riske, mis toetavad probleemi „liiga suur, et pankrotti minna“, mis ajendas ELi institutsioonide olulist tööd selles valdkonnas, ning nõuab selle töö jätkamist;

26.

märgib, et mõnede pankade riskipositsioonid riigisiseste riigivõlakirjade suhtes on endiselt suured ning sellega kaasneb avaliku sektori COVID-19 kriisi järgne enneolematu rahastamisvajadus; tuletab meelde, et pangandusliidu üks peamisi eesmärke on kaotada seos panga- ja riigi maksejõuetuse riski vahel, säilitades samal ajal finantsstabiilsuse ja kaitstes maksumaksjate raha; võtab teadmiseks Baseli pangajärelevalve komitee töö riikide maksejõuetusriski alal; on seisukohal, et ELi lahendus peaks olema kooskõlas rahvusvaheliste standarditega;

27.

rõhutab, et pankadel on oluline roll üleminekul kestlikule majandusele ja selle tagamisel, et EL suudab täita oma keskkonnaalaseid kohustusi; märgib, et selline üleminek nõuab märkimisväärseid investeeringuid; märgib, et ka VKEdel peaks olema võimalik sellele üleminekule kaasa aidata; nõuab, et kaalutaks konkreetsete usaldatavusnõuete kehtestamist suure keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskiga seotud tegevustele; märgib, et finantseerimisasutused rahastavad endiselt fossiilkütustega seotud tegevust, kuigi tunnistatakse, et kliimamuutused kujutavad endast suurt ohtu finantsstabiilsusele;

28.

tuletab meelde, et komisjon lubas oma kestlikule majandusele ülemineku rahastamise strateegia raames võtta meetmeid, et tagada asjakohaste keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kaasamine krediidireitingutesse, ning ootab kavandatavat seadusandlikku ettepanekut huviga;

29.

rõhutab seost rahapesuvastase võitluse ja usaldatavusriskide vahel; nõuab tungivalt, et usaldatavusnõuete täitmise järelevalve tegijad võtaksid oma järelevalvetegevuses täielikult arvesse rahapesuvastaseid riske ning kooskõlastaksid oma tegevust rahapesuvastaste asutuste ja terrorismi rahastamise vastu võitlevate asutustega; nõuab, et kaasseadusandjad lepiksid kiiresti kokku rahapesuvastases paketis, sealhulgas uue rahapesuvastase asutuse loomises, millele tuleb anda piisavad ressursid; rõhutab, et rahapesuvastase asutuse loomine on ainulaadne võimalus parandada ja lihtsustada usaldatavusnõuete täitmise järelevalveasutuste ja rahapesuvastaste asutuste vahelist koordineerimist ja teabevahetust; on seisukohal, et ELi finantssektori terviklikkuse kaitsmiseks tuleks tõhustada suure riskiga kolmandate riikide ELi loetelu koostamise menetlust, sealhulgas kaaludes rahapesuvastase asutuse kaasamist protsessi; rõhutab, et pangad tegutsevad rahapesuvastases võitluses sisule juurdepääsu kontrollijatena ning seetõttu peavad neil olema tugevad riskijuhtimisraamistikud ja nende üle tuleb teostada tulemuslikku järelevalvet;

30.

palub komisjonil tagada kõigi olemasolevate rahapesuvastaste reeglite kohaldamise; võtab teadmiseks rikkumismenetluste algatamise nende liikmesriikide suhtes, kes ei kohalda nõuetekohaselt V rahapesuvastast direktiivi (13);

31.

kordab, et pangalaadsed süsteemsed riskid võivad tekkida siis, kui krediidivahendus toimub keskkonnas, kus regulatiivsed standardid ja järelevalve on leebemad kui tavaliste pankade puhul; rõhutab riske, mis tulenevad pankade riskidest varipanganduse sektoris; rõhutab vajadust suurendada pangandusväliste finantsvahendajate vastupanuvõimet, sealhulgas töötades likviidsuskriisi ennetamiseks välja konkreetsed regulatiivsed ja järelevalvevahendid; palub komisjonil esitada asjakohasel juhul sellealased seadusandlikud ettepanekud.

32.

rõhutab vajadust jätkata riiklike pädevate asutuste järelevalvealast lähenemist, et tagada võrdsed tingimused ELi jurisdiktsioonides ja ühtsel turul, kuna see aitab lõppkokkuvõttes toetada finantsstabiilsust ELi ja riiklikul tasandil;

33.

märgib, et krüptovarad tekitavad finantssüsteemis uusi probleeme ja võimalusi; väljendab seetõttu heameelt krüptovaraturge käsitleva määruse ning rahaülekannetes ja teatavates krüptovaraülekannetes edastatavat teavet käsitleva määruse vastuvõtmise üle; rõhutab, et hiljutised turusündmused toonitavad vajadust jätkata tööd sellistes valdkondades nagu detsentraliseeritud rahastamine, krüptolaenud, krüptokonglomeraadid ja mitteasendatavad varad; palub komisjonil kaaluda sellealaseid seadusandlikke ettepanekuid, kui see on asjakohane; väljendab heameelt Baseli pangajärelevalve komitee poolt 16. detsembril 2022 vastu võetud standardi üle, mis käsitleb pankade krüptovaradega seotud riskipositsioonide usaldatavusnõuete kohast käsitlemist, ning nõuab, et kaasseadusandjad kaaluksid selle käsitlemist kapitalinõuete määruse (14) käimasoleva läbivaatamise raames;

34.

juhib tähelepanu vajadusele tagada kooskõla horisontaalsete meetmete ja finantsturu reguleerimise vahel, eelkõige seoses küberturvalisuse ja digipoliitikaga, et vältida dubleerimist ja bürokraatlikku koormust;

35.

rõhutab, et otsestest riigiabimeetmetest kasu saavate finantseerimisasutuste suhtes tuleks kohaldada märkimisväärseid piiranguid dividendide jaotamisel, aktsiate tagasiostmisel ja muutuvtasude väljamaksmisel;

36.

võtab teadmiseks päritoluriigi ja vastuvõtva riigi küsimusega seotud küsimused ja probleemid; juhib tähelepanu sellele, et turu suurem integreerimine nõuab vastuvõtvate liikmesriikide jaoks usaldusväärseid kaitsemeetmeid ELi õiguses;

Kriisilahendus

37.

väljendab heameelt Ühtse Kriisilahendusnõukogu tegevuse üle 2022. aastal, sealhulgas Sberbanki kokkuvarisemise haldamise üle pärast seda, kui Venemaa alustas sõda Ukrainas; väljendab heameelt asjaolu üle, et Ühtse Kriisilahendusnõukogu pädevusalasse kuuluvad pangad on üldiselt teinud suuri edusamme kriisilahenduskõlblikkuse ja kahjumikatmisvõime suurendamise suunas;

38.

juhib tähelepanu sellele, et selleks, et kriisilahenduskavad oleksid täielikult kooskõlas õiguslike nõuetega, peavad need sisaldama põhjalikku hinnangut iga panga kriisilahenduskõlblikkuse kohta, sealhulgas selle kohta, kas on olemas kriisilahenduskõlblikkust pärssivad olulised takistused ja kuidas neid takistusi kõrvaldada; väljendab heameelt kriisilahenduskõlblikkust käsitleva termokaardi avaldamise üle; kutsub Ühtset Kriisilahendusnõukogu üles veelgi parandama oma otsuste läbipaistvust;

39.

tuletab meelde, et pangad peavad pärast kriisilahendusotsuse rakendamist jätkama oma kohustuste täitmist ja täitma oma põhifunktsioone; tunneb muret likviidsusprobleemi pärast, millega suur pank võib kriisilahenduse korral silmitsi seista; nõuab, et ELi institutsioonid lepiksid kokku lahenduses, mis tagab usalduse ja suurendab prognoositavust;

40.

võtab teadmiseks Ühtse Kriisilahendusnõukogu 2023. aasta tööprogrammi; rõhutab, et ühtne kriisilahendusfond tuleks täielikult täita ja et kõik pangad peaksid olema 2023. aasta lõpuks täielikult kriisilahenduskõlblikud, sealhulgas tänu siduvatele eesmärkidele omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kohta; märgib, et kõik pangad peavad tegema täiendavaid edusamme;

41.

väljendab heameelt eurorühma kokkuleppe üle võtta ühtse kriisilahendusfondi jaoks kasutusele kaitsemeede Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) vaba tagasimaksega krediidiliini kujul; peab kahetsusväärseks, et kokkulepe jäi 2022. aastal viivituste tõttu ESMi lepingu ratifitseerimisel rakendamata; rõhutab ühtse kriisilahendusfondi olulist rolli maksumaksjate poolse pankade päästmise vältimisel; rõhutab selle tähtsust kriisiohjeraamistiku tugevdamisel; rõhutab, et ühtne kriisilahendusfond on oluline samm pangandusliidu lõpuleviimise suunas; nõuab, et kõik liikmesriigid ratifitseeriksid täielikult ESMi asutamislepingu muutmislepingu, sealhulgas ühtse kriisilahendusfondi ühise kaitsekorra;

42.

juhib tähelepanu vajadusele tegeleda kriisiohjeraamistikus tuvastatud lünkadega; palub, et avaliku huvi hindamist täpsustataks ja ühtlustataks viisil, mis tagab kriisilahendusstrateegiate järjepideva ja prognoositava kohaldamise; nõuab väikeste ja keskmise suurusega pankade kohtlemise suuremat ühtlustamist ning rõhutab, et kriisilahendusnõukogu käsutuses olevate kriisilahendusvahenditega peab kaasnema juurdepääs asjakohastele rahalistele vahenditele, välja arvatud maksumaksjate raha; nõuab pangakontserni eri struktuuridele võrdseid tingimusi ja kõige asjakohasemat kriisilahendusstrateegiat, mis tagab valitud kriisilahendusstrateegia tegeliku rakendamise; rõhutab, et kriisilahendusraamistik ja riigiabi eeskirjad peaksid olema järjepidevad; rõhutab, et pangandusteatise (15) läbivaatamine on ammu hilinenud, kuna see avaldati enne pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi (16) jõustumist; nõuab tungivalt, et komisjon vaataks pangandusteatise läbi ja viiks selle kooskõlla kriisiohje ja hoiusekindlustuse raamistiku läbivaatamise tulemustega, et tagada mõlema raamistiku vaheline kooskõla;

43.

peab kahetsusväärseks, et komisjon ei esitanud kriisiohje ja hoiusekindlustuse raamistikku käsitlevat seadusandlikku algatust aja jooksul, mille ta võttis endale komisjoni 2021. aasta tööprogrammis; võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku vaadata kriisiohje ja hoiusekindlustuse raamistik läbi; rõhutab, et kriisiohje ja hoiusekindlustuse raamistik tuleb põhjalikult läbi vaadata, et muuta see järjepidevamaks, usaldusväärsemaks ja tulemuslikumaks; tuletab meelde, et maksumaksjate raha kaitsmine on üks kriisiohjeraamistiku põhieesmärke, et kahju peaksid kandma peamiselt aktsionärid ja võlausaldajad ning et alati, kui kriisilahendusstrateegiate tulemuslikuks rakendamiseks on ikkagi vaja välisrahastamist, peaks selline rahastamine tulema tööstusharu rahastatavatest turvavõrkudest; rõhutab, et usaldusväärne ja hästi toimiv kriisilahendussüsteem on ülimalt oluline, et tagada ebakindlas makromajanduslikus kontekstis finantsstabiilsus; on seisukohal, et kriisiohje ja hoiusekindlustuse raamistiku läbivaatamine on vajalik samm, mis võib aidata ületada takistusi Euroopa hoiusekindlustussüsteemi loomisel, pidades silmas pangandusliidu lõpuleviimist;

44.

võtab teadmiseks Ühtse Kriisilahendusnõukogu uue esimehe ja kriisilahendusnõukogu uue liikme ametisse nimetamise; juhib tähelepanu soolise tasakaalu puudumisele kriisilahendusnõukogu juhtivatel ametikohtadel; nõuab tungivalt, et Ühtne Kriisilahendusnõukogu tegeleks selle küsimusega ja tagaks oma juhtivatel ametikohtadel tasakaalustatuma soolise esindatuse;

45.

julgustab kriisilahendusnõukogu liikuma selle suunas, et kasutada kriisilahenduses edasi üleandmisstrateegiaid, tuginedes olemasolevatele parimatele tavadele;

Hoiusekindlustus

46.

peab kahetsusväärseks, et Euroopa hoiusekindlustusskeemi puudumise tõttu on pangandusliit endiselt puudulik; märgib, et tänu hoiusekindlustussüsteemide direktiivi rakendamisele on hoiustajate kaitset parandatud ja ühtlustatud; tunnistab, et Euroopa hoiusekindlustusskeem parandaks hoiustajate kaitset ELis, olenemata nende panga asukohast; on seisukohal, et Euroopa hoiusekindlustusskeem annaks vastuvõtvatele liikmesriikidele täiendava kaitsemeetme ja võiks seega koos kriisiohje ja hoiusekindlustuse raamistiku läbivaatamisega aidata kaasa päritolu-/vastuvõtvate riikide probleemide lahendamisele; tuletab meelde, et Euroopa Parlamendil on volitused pidada Euroopa hoiusekindlustusskeemi üle läbirääkimisi ja ta on valmis jätkama tööd, et viia see võimalikult kiiresti lõpule;

47.

rõhutab, et hoolimata COVID-19 pandeemia ja Ukraina sõja tagajärgedest on viivislaenude suhtarv vähenenud 2,29 %-le; tunnustab märkimisväärseid edusamme riskide vähendamisel pangandussektoris; märgib, et teisest küljest on riskijagamisel tehtud vähe edusamme; nõuab õiglase riskijagamismehhanismi loomist hoiusekindlustusskeemi kaudu, jätkates samal ajal riskide vähendamise suundumust kõigis ELi riikides; rõhutab, et pangandusliidu edu jaoks on oluline jätkata riskide vähendamist;

48.

rõhutab, kui oluline on riski proportsionaalsus hoiusekindlustusskeemidesse ja tulevasse Euroopa hoiusekindlustusskeemi tehtavate sissemaksete puhul; nõuab, et kaalutaks institutsioonide kaitseskeemide eripärasid; hoiatab, et stiimulitega kokkusobiva riskipõhise lähenemisviisi puudumine võib tekitada moraaliriske ja süsteemi enda huvides ärakasutamist, mille tulemuseks on spekulatiivsete ärimudelite subsideerimine konservatiivsete arvel;

49.

juhib tähelepanu sellele, et iga Euroopa hoiusekindlustusskeem peaks võtma arvesse selgeid reegleid euroalaväliste liikmesriikide osalemiseks;

50.

peab kahetsusväärseks, et liikmesriigid tegutsevad endiselt väljaspool ühenduse raamistikku, kahjustades parlamendi rolli kaasseadusandjana; palub hoida end kursis eurorühma ja Euroopa hoiusekindlustusskeemi kõrgetasemelise töörühma käimasolevate aruteludega;

51.

võtab teadmiseks eurorühma 16. juuni 2022. aasta avalduse pangandusliidu tuleviku kohta; toetab Euroopa hoiusekindlustusskeemi ettepaneku üle läbirääkimisi pidavate parlamendiliikmete 7. detsembri 2022. aasta avalduses esitatud üleskutset vaadata põhjalikult läbi kriisiohjamise ja hoiusekindlustuse raamistik, mis võib aidata ületada Euroopa hoiusekindlustusskeemi loomise takistusi, tunnistades samas, et raamistikku ei tohiks pidada Euroopa hoiusekindlustusskeemi asendamiseks ja et 2015. aasta Euroopa hoiusekindlustusskeemi ettepanekut ei tohiks tagasi võtta; kordab oma tungivat üleskutset nõukogule lõpetada ummikseis ja teha parlamendiga konstruktiivset koostööd, et jõuda Euroopa hoiusekindlustusskeemi suhtes kokkuleppele;

52.

tunnistab Euroopa hoiusekindlustusskeemi erinevaid kontseptsioone; on siiski seisukohal, et mis tahes lühiajaline lahendus ei tohiks takistada täiemahulise Euroopa hoiusekindlustusskeemi loomist, mis võimaldab kahju jagamist konkreetsete kriteeriumide alusel;

° °

53.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Keskpangale, Euroopa Pangandusjärelevalvele ja Ühtsele Kriisilahendusnõukogule.

(1) ELT C 47, 7.2.2023, lk 75.

(2) ELT L 333, 27.12.2022, lk 1.

(3) ELT C 423, 7.11.2022, lk 1.

(4) ELT C 23, 21.1.2021, lk 105.

(5) ELT C 494, 8.12.2021, lk 118.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149).

(7) EKP dokument „Feedback on the input provided by the European Parliament as part of its ‘Resolution on Banking Union – Annual Report 2020“ (Tagasiside Euroopa Parlamendi panuse kohta, mis anti osana resolutsioonist pangandusliitu käsitleva 2020. aasta aruande kohta), 2021, lk 11.

(8) EKP järelevalvenõukogu esimehe Andrea Enria avaldus Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni kuulamisel 1. detsembril 2022.

(9) Euroopa Parlamendi 23. novembri 2016. aasta resolutsioon Basel III viimistlemise kohta (ELT C 224, 27.6.2018, lk 45).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2464, millega muudetakse määrust (EL) nr 537/2014, direktiivi 2004/109/EÜ, direktiivi 2006/43/EÜ ja direktiivi 2013/34/EL seoses äriühingute kestlikkusaruandlusega (ELT L 322, 16.12.2022, lk 15).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. novembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2381, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (ELT L 315, 7.12.2022, lk 44).

(12) EKP, „Publication of supervisory data“ (Järelevalveandmete avaldamine), vaadatud 28. aprillil 2022.

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/843, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning millega muudetakse direktiive 2009/138/EÜ ja 2013/36/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 43).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(15) Komisjoni teatis riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta alates 1. augustist 2013 pankade kasuks finantskriisi kontekstis võetavate toetusmeetmete suhtes (ELT C 216, 30.7.2013, lk 1).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).