Nõukogu järeldused, mis käsitlevad tõenditel põhineva haridus- ja koolituspoliitika ning -tegevuse edendamist Euroopa haridusruumi loomiseks

(C/2024/3642)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

tuletades meelde liidus vastu võetud haridus- ja teadusalaseid tekste poliitikaküsimustes;

OLLES TEADLIK

liidu liikmesriikide riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning nende haridus- ja koolitusasutuste tehtud jõupingutustest tagada kõigile kvaliteetne ja kaasav haridus ja koolitus;

paljudest praegu hariduse ja koolituse ees seisvatest probleemidest, millega peavad tegelema poliitikakujundajad ja haridusvaldkonna töötajad, sealhulgas õpetajad, koolitajad, haridustöötajad, haridus- ja koolitusasutuste juhid ning kõrgharidusvaldkonna töötajad;

teadusuuringute ja andmete panusest haridus- ja koolituspoliitika ning -tegevuse alastesse teadmistesse ja kvaliteetsesse teabesse ning hariduslike, ühiskondlike ja majanduslike probleemide analüüsi;

sellest, et arvestades haridus- ja koolitussüsteemide ulatust ja keerukust, ei ole absoluutse kindluse saavutamine otsuste tegemisel võimalik;

ARVESTADES, ET

haridus ja koolitus on avalikus sfääris väga oluline ja hästi nähtav valdkond, kuna see avaldab olulist mõju ühiskonnale tervikuna ning iga inimese ametialasele arengule, eneseteostusele ja heaolule;

mõiste „tõendid“ osutab teabele, mida kogutakse, analüüsitakse ja hinnatakse süsteemselt ja teaduslikult, et anda teavet poliitika kujundamiseks, poliitika väljatöötamiseks, programmide rakendamiseks, hindamiseks ja tegevusteks. Need tõendid võivad pärineda erinevatest allikatest ja esineda eri vormides, sealhulgas teadusuuringud, järelevalve, hindamine, süstemaatilised ülevaated, kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed valideeritud andmed, praktilised kogemused ja ekspertide üksmeelsed arvamused. Käesolevates järeldustes keskendutakse teadusuuringutest ja andmetest saadud tõenditele;

mõistet „tõenditel põhinev haridus- ja koolituspoliitika ning -tegevus“ saab seega määratleda kui erinevate usaldusväärsete teabeallikate, sealhulgas teadusuuringutest ja/või andmetest saadud parimate kättesaadavate ja kõige asjakohasemate tõendite kogumist, kombineerimist ja hindamist kui sammu parema haridus- ja koolituspoliitika ning -tegevuse suunas;

kuigi teadusuuringutest ja/või andmetest saadud tõenditel peaks olema haridus- ja koolitusvaldkonna poliitika kujundamises ja tegevuses tähtis roll, tuleb arvesse võtta ka muude oluliste kaalutluste nüanssiderohket koosmõju. Need hõlmavad isiklikke ja kutsealaseid kogemusi, väärtusi, norme, praktilist mõtlemist, sidusrühmade seisukohti, tehnilist eksperditeavet, kontekstipõhiseid teadmisi ning poliitilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke kaalutlusi. Niisiis kirjeldab mõiste „tõenditel põhinev“ haridus- ja koolitusvaldkonna poliitika kujundamist ja tegevust paremini kui mõiste „tõenduspõhine“;

tõendite kasutamisel haridus- ja koolituspoliitikas ning -tegevuses tuleb lähtuda kontekstist. Seda tuleks kohandada vastavalt konkreetsetele vajadustele, kogemustele ja kultuuriaspektidele ning asjaomase valitsemistasandi oludele, samuti hariduse ja koolituse valdkonna õppe- ja õpetamiskeskkonnale. See, mis ühes kontekstis osutub tõhusaks ja asjakohaseks, ei pruugi teises tingimata sarnaseid tulemusi anda. Selles osas mängib olulist rolli poliitikakujundajate ja haridusvaldkonna töötajate kutsealane hinnang;

NÕUSTUDES, ET

10.

tõenditel põhineva haridus- ja koolituspoliitika ning -tegevuse oluliseks eeltingimuseks on kvaliteetsed, asjakohased ja kättesaadavad tõendid, mille tagavad hariduse ja koolituse alane tugev teaduskeskkond ja andmetaristu;

11.

tõendite kaalumine ja tõhus kasutamine on osa poliitikakujundajate ja haridusvaldkonna töötajate kutsemeisterlikkusest;

JUHIB TÄHELEPANU SELLELE, ET

12.

tõenditega, mis tulenevad kvaliteetsetest andmetest ja teadusuuringutest selle kohta, mis kellegi jaoks missuguses kontekstis ja millistel eesmärkidel toimib, luuakse hariduse ja koolituse valdkonna poliitikakujundamisele ja tegevusele tugevam alus. Eelkõige:

a)	tõendid suurendavad usaldust poliitikakujundajate, teadlaste, haridusvaldkonna töötajate ja ühiskonna kui terviku vastu ning nende vahel;

b)	tõendid aitavad lahendada praeguseid probleeme, teha kindlaks vajadusi ja koostada tulevasi poliitikaotsuseid, kuna need hõlbustavad poliitikakujundamise ja reformide mõju hindamist;

tõendid on olulised, et hinnata rakendatud poliitikameetmete ja investeeringute tulemuslikkust, tõhusust, sidusust ja asjakohasust. Hindamistulemusi kasutatakse poliitika tagasisideahelas ning need aitavad suunata rahastamist ja vahendeid strateegiatesse, millel on suuremad eduvõimalused, maksimeerides seeläbi hariduse ja koolituse valdkonna poliitikavalikute ning investeeringute mõju;

d)	tõendid aitavad kaasa poliitikakujundajate ja haridusvaldkonna töötajate edasisele kutsealasele arengule;

13.

tõenditel põhinev haridus- ja koolituspoliitika ning -tegevus toetab haridus- ja koolitusasutusi ning nende õpikeskkonda ning õpetamis- ja õppimistegevust ning võib parandada õpitulemusi. Haridusvaldkonna töötajad saavad kujundada haridust ja koolitust, kasutades muu hulgas meetodeid, mis on tõestanud oma tõhusust;

14.

kontekstis, mida iseloomustavad erinevad arvamused ja ulatuslikud avalikud arutelud, pakub tõenditel põhinev haridus- ja koolituspoliitika ning -tegevus selgemat ja objektiivselt kajastatud teavet vajaduste, mõjude ja teostatavuse kohta, aidates seeläbi suurendada ühiskonna teadlikkust ja heakskiitu;

MÄÄRAB KINDLAKS JÄRGMISED NELI PRIORITEETI, ET EDENDADA TÕENDITEL PÕHINEVAT HARIDUS- JA KOOLITUSPOLIITIKAT NING -TEGEVUST EUROOPA HARIDUSRUUMI LOOMISEKS, VÕTTES NÕUETEKOHASELT ARVESSE RIIKLIKKE, PIIRKONDLIKKE JA KOHALIKKE HARIDUS- JA KOOLITUSALASEID PÄDEVUSI

I. EDENDADA POSITIIVSET SUHTUMIST TÕENDITEL PÕHINEVASSE HARIDUS- JA KOOLITUSPOLIITIKASSE NING -TEGEVUSSE JA VEELGI STIMULEERIDA HARIDUSALASEID TEADUSUURINGUID

liikmesriigid ja komisjon kooskõlas oma pädevustega peaksid

a)	täiendavalt edendama sellise tugeva teaduskeskkonna arendamist, millega tagatakse asjakohased, kättesaadavad ja kvaliteetsed teadusuuringud hariduse ja koolituse valdkonnas, võttes samal ajal arvesse teadusuuringute turvalisuse ja terviklikkuse tähtsust;

b)	edendama ja stimuleerima teadlaste ja haridusvaldkonna töötajate aktiivset osalemist haridus- ja koolituspoliitikas ning -tegevuses, luues võimalusi ja tugistruktuure;

c)	julgustama haridusvaldkonna töötajaid panustama haridusalastesse teadusuuringutesse ja neis osalema;

d)	innustama poliitikakujundajaid, teadlasi ja sidusrühmi võtma teadusuuringute tulemuste levitamisel selgeid ja sihipäraseid teavitusmeetmeid;

e)	kasutama poliitika kujundamisel teadusuuringute tulemusi haridusalaste meetmete või reformide toime ja mõju hindamiseks, eesmärgiga suurendada nende tõhusust ja tulemuslikkust;

edendama vastastikust õppimist, et paremini vahetada tavasid ja kogemusi seoses tõendite tõhusa kasutamisega poliitikakujundamises ja tegevuses; kasutama ära liikmesriikide ning piirkondlike, riiklike, Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonide (nagu OECD, UNESCO, Rahvusvahelise Haridustulemuslikkuse Hindamise Assotsiatsioon, Maailmapank ja teised organisatsioonid) eksperditeadmised ning uurima koostöö-, vahetus- ja partnerlusvõimalusi;

g)	kaaluma eduka tõenditel põhineva haridus- ja koolituspoliitika ning -praktika kaardistamist ja analüüsimist, et teha kindlaks tulemuslikkuse põhitegurid ja stimuleerida koostoimet;

liikmesriigid peaksid

julgustama poliitikakujundajaid, haridusvaldkonna ametiasutusi, haridus- ja koolitusasutusi ning sidusrühmi, samuti haridusvaldkonna töötajaid, kasutama tõendeid haridusvajaduste kindlakstegemisel ja nende vajaduste rahuldamiseks võetavate meetmete kindlaksmääramisel ning neid meetmeid pidevalt hindama ja kohandama;

võttes nõuetekohaselt arvesse subsidiaarsuse põhimõtet, peaks komisjon

looma kõigile liikmesriikidele, sidusrühmadele ja vahendusorganisatsioonidele võimalusi haridusalasteks teadusuuringuteks, vastastikuseks õppimiseks, partnerlusteks ja poliitikaeksperimentideks seoses tõenditel põhineva haridus- ja koolituspoliitika ning -tegevusega ja neid võimalusi stimuleerima selliste ELi programmide kaudu nagu Erasmus+ (sealhulgas selle 3. põhimeede), programm „Euroopa horisont“ (sealhulgas selle poliitika toetusvahend) ja tehnilise toe instrument;

tugevdama ELi tasandi meetmeid, et stimuleerida ja toetada tõenditel põhinevat haridus- ja koolituspoliitikat ning -tegevust, eelkõige hariduse ja koolituse valdkonna ülevaadet, Eurydicet, näitajate ja sihttasemete alalise töörühma tegevust, Teadusuuringute Ühiskeskust, Cedefopi, Euroopa Koolitusfondi, kvaliteetsesse haridusse ja koolitusse investeerimise õppelaborit, Euroopa teadusnõustajate foorumit, teadusnõustamise mehhanismi ja platvormi Knowledge4Policy;

II. TÕHUSTADA KÕIGI HARIDUSES JA KOOLITUSES OSALEJATE SUUTLIKKUSE SUURENDAMIST, ET NAD SAAKSID KASUTADA TÕENDEID NING LAHENDADA TEADUSUURINGUTE TEGEMISE, VAHENDAMISE JA KASUTAMISEGA SEOTUD PROBLEEMID

liikmesriigid peaksid

a)	edendama poliitikakujundajate ja haridusvaldkonna töötajate teadus- ja andmekirjaoskust, võimaldades neil pääseda juurde nende konkreetse kontekstiga seotud teadusuuringutele, neid mõista, neis osaleda ja neid tõhusalt rakendada;

b)	soodustama õpetajate põhikoolitust ja pidevat kutsealast arengut, et võtta arvesse ja edendada tõenditel põhinevat tegevust, sealhulgas pedagoogikat ning klassi- ja koolijuhtimist, samuti haridusvaldkonna töötajate koolitust ja kutsealast arengut kõigis sektorites;

c)	julgustama teadlasi arendama kirjaoskust n-ö poliitika ja praktika valdkonnas, kaasates poliitikakujundajaid ja haridusvaldkonna töötajaid kogu teadusuuringute protsessi vältel;

d)	toetama ja tugevdama vahendusüksusi ja/või -organisatsioone, millel on keskne roll haridusalaste teadusuuringute, poliitika, praktika ja ühiskonna kui terviku vahelise lõhe ületamisel;

e)	uurima haridusalastes haldusasutustes selliste konkreetsete üksuste loomise võimalust, mis toetavad ja edendavad tõenditel põhinevat poliitikat ja tegevust, või neid toetama;

III. EDENDADA ANDMETE KASUTAMIST TÕENDITEL PÕHINEVAS HARIDUS- JA KOOLITUSPOLIITIKAS NING -TEGEVUSES

liikmesriigid ja komisjon kooskõlas oma pädevustega peaksid

a)	kaaluma andmenõuete integreerimist alates mis tahes hariduspoliitika/-meetme käivitamisest, et saada võimalikult palju teavet selle rakendamise ja väärtuse kohta ning julgustada tõendite esitamist;

b)	püüdma tagada, et andmed on leitavad, kättesaadavad, koostalitlusvõimelised ja taaskasutatavad (FAIR-andmed); edendama FAIR-andmete ja avatud andmete juurdepääsetavust, kättesaadavust ja kasutamist, et toetada tõenditel põhinevat poliitikat ja tegevust;

c)	tagama, et andmete kogumine ja analüüsimine hariduses ja koolituses annaks lisaväärtust, mis on proportsionaalne investeeritud vahenditega;

d)	uurima tehisintellekti kasutamise võimalusi andmete töötlemisel, analüüsimisel ja kasutamisel, võttes arvesse kvaliteedi, objektiivsuse ja usalduse küsimusi;

liikmesriigid peaksid

kaaluma sellise haridus- ja koolitusvaldkonna FAIR-andmete strateegia uurimist, milles käsitletakse andmete kogumist, esitamist ja levitamist, võttes arvesse järgmist:

i)	jõulised andmekaitsemeetmed, et kaitsta tundlikku teavet, sealhulgas õppijate kohta, ning haridus- ja koolitusandmete privaatsus- ja julgeolekuaspektid;

ii)	kvaliteetsete uurimisvahendite tähtsus, et tagada selliste usaldusväärsete andmete saamine, mis on olulised poliitika kujundamiseks hariduse ja koolituse valdkonnas;

iii)	haridus- ja koolitusandmete hajutatus avalikus ja erasektoris;

iv)	andmete kättesaadavuse ja ülekantavuse lihtsustamise, sealhulgas metaandmete kvaliteedi tähtsus;

b)	jätkama jõupingutusi ühiseks andmete kogumiseks hariduse ja koolituse valdkonnas; kaaluma investeerimisvõimaluste uurimist haldusandmetele kulutõhusa juurdepääsu ja nende ühtse kasutamise tagamiseks;

c)	jätkama investeerimist kindlasse andmetaristusse, tipptasemel andmeanalüüsi, andmete väärtuse loomisesse ja andmeinnovatsiooni. Tõenditel põhinev haridus- ja koolituspoliitika ning -tegevus vajavad kvaliteetseid ja FAIR-andmeid üksikisiku ja süsteemi tasandil;

võttes nõuetekohaselt arvesse subsidiaarsuse põhimõtet, peaks komisjon

edendama ja toetama haridus- ja koolitusandmete ja parimate tavade jagamist liikmesriikide vahel ning asjakohasel juhul avalikus ja erasektoris; jagama tõendeid ning andma liikmesriikidele suuniseid ja tuge haridus- ja koolitusandmetega seotud tõhusate andmetavade, metoodikate ja eraelu puutumatust käsitlevate liidu õigusnormide rakendamisel;

IV. ARENDADA EDASI KVALITEETSESSE HARIDUSSE JA KOOLITUSSE INVESTEERIMISE ÕPPELABORIT KUI VÄÄRTUSLIKKU LIIDU VAHENDIT, ET EDENDADA TÕENDITEL PÕHINEVAT HARIDUS- JA KOOLITUSPOLIITIKAT EUROOPA HARIDUSRUUMI LOOMISEKS

võttes nõuetekohaselt arvesse subsidiaarsuse põhimõtet, peaks komisjon

konsulteerides liikmesriikidega ning asjakohasel juhul kohalike ja piirkondlike ametiasutustega, laiendama kvaliteetsesse haridusse ja koolitusse investeerimise õppelabori tegevuse ulatust, et see hõlmaks tõenditel põhineva haridus- ja koolituspoliitika laiemat valdkonda; tagama, et osalemine õppelabori tegevuses jääb vabatahtlikuks;

esitama uusi tõendeid ja muutma olemasolevad tõendid ELi haridus- ja koolituspoliitika kujundajatele kättesaadavamaks; looma teabehoidla, mis on varustatud vahenditega, hõlbustades juurdepääsu tõenditel põhineva poliitika ja tegevuse tõdemustele, mis on kategoriseeritud nende vastavate mõjualade ja probleemide lahendamise suutlikkuse järgi; tõhustama haridusse ja koolitusse tehtavate kulutõhusate investeeringute näidete kindlakstegemist; uurima koostoimet Eurydice võrgustikuga;

korraldama suutlikkuse suurendamise tegevusi, et suurendada tõenditel põhinevas haridus- ja koolituspoliitikas osalevate poliitikakujundajate oskusi ja pädevusi. Koolitusvahendeid tuleks kohandada vastavalt poliitikakujundamise eri tasanditele ja liikmesriikide vastavatele edenemisetappidele haridus- ja koolitusvaldkonna tõenditel põhinevas poliitikakujundamises;

d)	toetama partnerluste loomist haridusvaldkonna teadusringkondade, poliitikakujundajate ja haridusvaldkonna töötajate vahel; toetama ELi vahendusorganisatsioonide võrgustikku, millel on keskne roll haridusalaste teadusuuringute, poliitika, praktika ja ühiskonna kui terviku vahelise lõhe ületamisel;

suhtlema ja tegema koostööd selliste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu OECD, UNESCO, Rahvusvahelise Haridustulemuslikkuse Hindamise Assotsiatsioon ja Maailmapank, et luua ja kasutada ära koostoimet, vältides samal ajal topelttööd, et edendada tõenditel põhinevat haridus- ja koolituspoliitikat ning -tegevust;

f)	edendama pidevat dialoogi ja teabevahetust liikmesriikide vahel seoses tõenditel põhineva haridus- ja koolituspoliitika ning -tegevusega, sealhulgas hariduspoliitika vastupidise stsenaariumi mõju hindamise praktikakogukonna kaudu;

g)	esitama hariduskomiteele tagasiside saamiseks kvaliteetsesse haridusse ja koolitusse investeerimise õppelabori töökava, et optimeerida seda vastavalt liikmesriikide vajadustele ja muredele; andma selles küsimuses aru hariduskomiteele ja tegema temaga korrapäraselt koostööd;

h)	nägema ette piisavad vahendid, et tagada õppelabori tegevuse sisuline mõju;

liikmesriigid peaksid

a)	uurima õppelabori pakutavates tegevustes osalemise võimalusi; jagama oma seisukohti hariduskomitee spetsiaalsetel aruteludel, et pidevalt parandada õppelabori tõhusust ja kvaliteeti;

KUTSUB LIIKMESRIIKE JA KOMISJONI KOOSKÕLAS OMA PÄDEVUSTEGA ÜLES

tegema koostööd käesolevate järelduste järelmeetmete küsimuses hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku kontekstis tehtava töö raames Euroopa haridusruumi loomise eesmärgil;

KUTSUB KOMISJONI ÜLES

toetama käesolevaid järeldusi, kasutades uute haridus- ja koolitusalaste algatuste kavandamisel ja esitamisel tõenditel põhinevat lähenemisviisi; tegema tööd ettepanekutega, tuginedes näitajate ja sihttasemete alalise töörühma eksperdiarvamusele ja seda arvesse võttes; seadma esikohale ja võtma arvesse nõukogu ja selle spetsiaalse ettevalmistava organi – hariduskomitee poolt esitatud liikmesriikide seisukohti ja muresid;

TEEB HARIDUSKOMITEELE ÜLESANDEKS

a)	pöörata erilist tähelepanu tõendite kasutamisele komisjoni poolt nõukogule esitatud ettepanekute või nõukogu järelduste ja resolutsioonide eelnõude läbivaatamisel;

b)	esitada asjakohasel juhul arvamus mis tahes ettepaneku kohta, mis käsitleb hariduse ja koolituse valdkonda mõjutavat ELi näitajat või eesmärki.