(2)

ELi tööstus on tõestanud oma sisemist vastupidavust, kuid on praegu ohus. Kiire inflatsioon, tööjõu nappus, COVIDi-järgsed tarneahelate häired, intressimäärade tõus ning energiakulude ja sisendihindade tõus kahjustavad ELi tööstuse konkurentsivõimet. Sellele lisandub tugev, kuid mitte alati õiglane konkurents killustunud maailmaturul. EL on juba esitanud mitu algatust oma tööstuse toetamiseks, näiteks rohelise kokkuleppe tööstuskava, (40) kriitilise tähtsusega toorainete määrus, (41) nullnetotööstuse määrus, (42) uus riigiabi ajutine kriisi- ja üleminekuraamistik (43) ning kava„REPowerEU“ (44). Kuigi need lahendused pakuvad kiiret ja sihipärast toetust, vajab EL oma tööstusharude investeerimisvajadustele struktuursemat lahendust, et tagada ühtekuuluvus ja võrdsed tingimused ühtsel turul ning vähendada ELi strateegilist sõltuvust.

(2)

ELi tööstus on tõestanud oma sisemist vastupidavust, kuid tagada tuleb ka selle konkurentsivõime. ELi tööstuse konkurentsivõimele mõjuvad halvasti kiire inflatsioon, tööjõupuudus, COVIDi-järgsed tarneahelahäired, Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda, intressimäärade tõus ning energiakulude ja sisendihindade tõus ning seetõttu on vaja, et liit kindlustaks avatud strateegilist autonoomiat ja vähendaks eri sektorites sõltuvust kolmandatest riikidest. Sellele lisandub tugev, kuid mitte alati õiglane konkurents killustunud maailmaturul. EL on juba esitanud mitu algatust oma tööstuse toetamiseks, näiteks rohelise kokkuleppe tööstuskava, (40) kriitilise tähtsusega toorainete määrus, (41) nullnetotööstuse määrus, (42) uus riigiabi ajutine kriisi- ja üleminekuraamistik (43) ning taaste- ja vastupidavusrahastu  (43a) , mida on muudetud kavaga„REPowerEU“ (44). Kuigi need lahendused pakuvad kiiret ja sihipärast toetust, vajab EL oma tööstusharude investeerimisvajadustele struktuursemat lahendust, et tagada ühtekuuluvus, luua kvaliteetseid töökohti ja tagada ühtsel turul võrdsed tingimused, suurendada rahastamisvõimalusi ning vähendada ELi strateegilist sõltuvust. Uute, eri riigiabiraamistike kohandamine on hõlbustanud märkimisväärses mahus riigiabi võimalikku eraldamist. Ebasoodsamates oludes võib selline olukord kahjustada siseturu tõhusust.

(2a)

Ühtne turg on andnud kogu liidule, sealhulgas selle kodanikele ja ettevõtjatele, suure majandusliku, sotsiaalse ja poliitilise kasu. Kuigi seda kasu on laialdaselt tunnustatud, tuleb tingimata leida veel lahendusi, kuidas selle ühiskondlikku potentsiaali veel rohkem ära kasutada. Komisjoni 16. märtsi 2023. aasta teatises „30 aastat ühtset turgu“ sillutatakse teed ühtse turu pikaajalisele strateegilisele suunale. Ühtne turg peab ka edaspidi kohanduma, võttes arvesse muutuvaid geopoliitilisi olusid, tehnoloogia arengut ning rohe- ja digipööret, edendades samal ajal tervishoiusüsteemide võimet tulla elanikkonna vananemisega toime ning aidates parandada liidu pikaajalist konkurentsivõimet ja tootlikkust.

(3)

Süva- ja digitehnoloogia, puhta tehnoloogia ja biotehnoloogia kasutuselevõtt ja laiendamine liidus on oluline, et kasutada ära rohe- ja digipöörde võimalusi ning saavutada nende eesmärgid, edendades seeläbi Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ja kestlikkust. Seepärast on vaja viivitamata võtta meetmeid, et toetada selliste tehnoloogiate arendamist või tootmist liidus, kaitsta ja tugevdada nende väärtusahelaid, vähendades seeläbi liidu strateegilist sõltuvust, ning vähendada nendes sektorites olemasolevat tööjõu ja oskuste nappust koolituste ja õpipoisiõppe ning kõigile kättesaadavate atraktiivsete ja kvaliteetsete töökohtade loomise kaudu.

(3)

Digitehnoloogia, nullnetotehnoloogia ning biotehnoloogia ja bioteaduste saavutuste kasutuselevõtt ja laiendamine on oluline, et vähendada liidu strateegilist sõltuvust, kasutada ära rohe- ja digipöörde võimalusi ning saavutada nende eesmärgid, kindlustades seeläbi liidu suveräänsust ja strateegilist autonoomiat ning edendades Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ja kestlikkust. Seepärast on vaja viivitamata võtta meetmeid, et toetada selliste tehnoloogiate arendamist või tootmist liidus, kaitsta ja tugevdada nende tarneahelaid, vähendades seeläbi liidu strateegilist sõltuvust, ning vähendada asjaomastes sektorites olemasolevat tööjõu ja oskuste nappust pidevõppe, koolituste ja õpipoisiõppe ning kõigile kättesaadavate atraktiivsete ja kvaliteetsete töökohtade loomise kaudu.

(4)

Elutähtsaid tehnoloogiaid on vaja toetada järgmistes valdkondades: süva- ja digitehnoloogia, puhas tehnoloogia ja biotehnoloogia (sealhulgas kriitilise tähtsusega toorainete väärtusahelad), eelkõige projektid, ettevõtted ja sektorid, millel on ELi konkurentsivõime ja vastupanuvõime ning väärtusahelate jaoks oluline roll. Näiteks peaksid süvatehnoloogiad ja digitehnoloogiad hõlmama mikroelektroonikat, kõrgjõudlusega andmetöötlust, kvanttehnoloogiat (st andmetöötlus-, side- ja anduritehnoloogiat), pilvandmetöötlust, servtöötlust ja tehisintellekti, küberturvalisuse tehnoloogiaid, robootikat, 5G-d ja täiustatud ühenduvust ning virtuaalreaalsust, sealhulgas süva- ja digitehnoloogiaga seotud meetmeid kaitse- ja lennundus- ja kosmoserakenduste arendamiseks. Puhtad tehnoloogiad peaksid muu hulgas hõlmama järgmist: taastuvenergia; elektri ja soojuse salvestamine; soojuspumbad; elektrivõrk; muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütused; säästvad alternatiivkütused; elektrolüüsiseadmed ja kütuseelemendid; süsinikdioksiidi kogumine, utiliseerimine ja säilitamine; energiatõhusus; vesinik ja sellega seotud taristu; arukad energialahendused; kestlikkuse seisukohast olulised tehnoloogiad, nagu vee puhastamine ja magestamine; kõrgtehnoloogilised materjalid, nagu nanomaterjalid, komposiitmaterjalid ja tulevased puhtad ehitusmaterjalid, ning tehnoloogiad kriitilise tähtsusega toorainete säästvaks kaevandamiseks ja töötlemiseks. Biotehnoloogia peaks hõlmama selliseid tehnoloogiaid nagu biomolekulid ja selle rakendused, ravimid ja meditsiinitehnoloogiad, mis on hädavajalikud terviseturbe, põllukultuuride biotehnoloogia ja tööstusliku biotehnoloogia, näiteks jäätmete kõrvaldamise ja biotootmise jaoks. Komisjon võib anda suuniseid, et täiendavalt täpsustada tehnoloogiate ulatust nendes kolmes valdkonnas, mis on käesoleva määruse kohaselt kriitilise tähtsusega, et edendada vastavate programmide raames toetatavate projektide, ettevõtete ja sektorite ühtset tõlgendamist, pidades silmas ühist strateegilist eesmärki. Lisaks tuleks kriitilise tähtsusega tehnoloogiateks pidada tehnoloogiaid, mis on seotud ükskõik millise nimetatud kolme valdkonnaga, mis kuuluvad üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti alla, mille komisjon on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b kohaselt heaks kiitnud, ning sellise üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti kohaldamisalasse kuuluvad üksikprojektid peaksid olema rahastamiskõlblikud kooskõlas vastavate programmieeskirjadega, kui kindlakstehtud rahastamispuudujääki ja rahastamiskõlblikke kulusid ei ole veel täielikult kaetud.

(4)

Elutähtsaid tehnoloogiaid on vaja toetada järgmistes valdkondades: digitehnoloogia, nullnetotehnoloogia ning biotehnoloogia ja bioteadused, sealhulgas ravimid, mis on kantud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/123  (44a) artikli 6 kohaselt koostatud liidu esmatähtsate ravimite loetellu, ja nende komponendid ning nende tehnoloogiate vastavad tarneahelad, eelkõige projektides, ettevõtetes ja sektorites, mis on ELi konkurentsivõime ja vastupanuvõime seisukohast väga tähtsad. Õigusselguse ja sidususe huvides tuleks digitehnoloogia määratlus viia kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses (EL) 2022/2481  (44b) esitatud määratlusega ning nullnetotehnoloogia määratlus on kooskõlas määruses (EL) .../... [nullnetotööstuse määruse] esitatud määratlusega. Kuna biotehnoloogia määratlus liidu õiguses puudub, tuleks käesoleva määrusega üle võtta OECD määratlus. Bioteadused peaksid hõlmama teaduslike teadmiste rakendamist sellistes valdkondades nagu bioloogia, zooloogia, botaanika, ökoloogia, füsioloogia, biokeemia, mikrobioloogia, farmakoloogia, agronoomia ja meditsiin. Samuti tuleks hõlmata esmatähtsad ravimid, sealhulgas ravimite toimeained, mis on loetletud liidu esmatähtsate ravimite loetelus. Liidu avatud strateegilist autonoomiat ja konkurentsivõimet ei saa suurendada ilma käesoleva määrusega hõlmatud tehnoloogiasektorite tarneahelaid tugevdamata. See tähendab, et STEPi eesmärke aitab saavutada ka kogu tarneahelas elutähtsa tehnoloogia tootmiseks elluviidavatele projektidele antav rahaline toetus. Elutähtsaks tuleks pidada sellist tehnoloogiat, mille abil jõuab ühtsele turule uuenduslik tipptasemel element, millel on suur majanduslik potentsiaal, või mis aitab liidu sõltuvust vältida või vähendada. Komisjon peaks hiljemalt kaks kuud pärast käesoleva määruse jõustumist võtma vastu delegeeritud õigusakti, milles täpsustatakse tehnoloogiate ulatust nendes kolmes sektoris, mis on käesoleva määruse kohaselt elutähtsad, et edendada vastavate programmide raames toetatavate projektide, ettevõtete ja sektorite ühtset tõlgendamist, pidades silmas ühist strateegilist eesmärki vähendada elutähtsates valdkondades sõltuvust. Strateegilise sõltuvuse kindlaksmääramisel peaks komisjon tuginema viimastel aastatel tehtud hindamistele. Strateegilise sõltuvuse kindlaksmääramisel peaks komisjon tuginema viimastel aastatel tehtud hindamistele (44c). Komisjon peaks delegeeritud õigusakti käesoleva määruse kohaselt koostatud vahehindamise aruande põhjal läbi vaatama ja kohandama seda valitsevatele turutingimustele. Kuna nullnetotööstuse määrusega luuakse terviklik arusaam Euroopa tööstusharudest, mida peetakse vajalikuks, et saavutada 2050. aastaks kliimaeesmärgid, tuleks kõigi käesoleva määruse kohaste tehnoloogiaprojektide kriitilisi aspekte arvestades lähtuda sellest, et määruses (EL) .../... [nullnetotööstuse määrus] määratletud strateegilised projektid, mis vastavad nullnetotööstuse määruse vastupanuvõime või konkurentsivõime kriteeriumidele, vastavad STEPi eesmärkidele. Sama peaks kehtima määruse (EL) ... [kriitilise tähtsusega toorainete määruse] alusel kindlaks määratud strateegiliste projektide kohta.

(5)

Peamiste tehnoloogiate tootmisvõimsuse suurendamine liidus ei ole võimalik ilma märkimisväärse kvalifitseeritud tööjõuta. Samas on tööjõupuudus ja oskuste nappus suurenenud kõigis sektorites, sealhulgas nendes, mida peetakse rohe- ja digipöörde jaoks oluliseks, ning see ohustab peamiste tehnoloogiate esilekerkimist, seda ka demograafiliste muutuste kontekstis. Seetõttu on vaja hoogustada rohkemate inimeste tulekut tööturule, mis on oluline strateegiliste sektorite jaoks, eelkõige töökohtade ja õpipoisiõppe loomise kaudu noortele ebasoodsas olukorras olevatele inimestele, eelkõige mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele. Selline toetus täiendab mitut muud meedet, mille eesmärk on täita üleminekust tulenevaid oskuste vajadusi, mis on esitatud ELi oskuste tegevuskavas (45).

(5)

Tehnoloogiate tootmisvõimsuse suurendamine käesolevas määruses määratletud asjaomastes sektorites liidus ei ole võimalik ilma märkimisväärse kvalifitseeritud tööjõuta. Samas on tööjõupuudus ja oskuste nappus, mis on suurenenud kõigis sektorites, sealhulgas nendes, mida peetakse rohe- ja digipöörde jaoks oluliseks, demograafilisi muutusi silmas pidades eeldatavasti veelgi suurenemas ning see ohustab tehnoloogiate esilekerkimist käesolevas määruses nimetatud asjaomastes sektorites. Seetõttu on vaja hoogustada rohkemate inimeste tulekut tööturule, mis on oluline asjaomaste sektorite jaoks, eelkõige investeerides õppimisse, sealhulgas pidevõppesse, asjakohaste oskuste parandamisse ning kvaliteetsete töökohtade ja õpipoisiõppe loomise kaudu ebasoodsas olukorras olevatele mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele. Selline toetus täiendab mitut muud meedet, mille eesmärk on täita üleminekust tulenevaid oskuste vajadusi, mis on esitatud ELi oskuste tegevuskavas (45). Neil meetmetel on oluline roll ümberõpet ja oskuste täiendamist soosiva mõtteviisi edendamisel, liidu ettevõtjate, eelkõige VKEde konkurentsivõime suurendamisel ning kvaliteetsete töökohtade loomisele kaasaaitamisel, et kasutada rohe- ja digipöörde kogu potentsiaali sotsiaalselt õiglasel, kaasaval ja õiglasel viisil.

(6)

Üleminekuks vajalike investeeringute ulatus nõuab olemasolevate ELi programmide ja fondide, sealhulgas selliste ELi programmide ja fondide täielikku kaasamist, millest antakse eelarvelisi tagatisi rahastamis- ja investeerimistoimingute ning rahastamisvahendite ja segarahastamistoimingute rakendamiseks. Sellist rahastamist tuleks kasutada paindlikumalt, et pakkuda strateegilistes sektorites õigeaegset ja sihipärast toetust elutähtsatele tehnoloogiatele. Seepärast peaks Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm (STEP) andma struktuurse vastuse liidu investeerimisvajadustele, aidates paremini suunata olemasolevaid ELi vahendeid elutähtsatesse investeeringutesse, mille eesmärk on toetada elutähtsate tehnoloogiate arendamist või tootmist ning tagada samal ajal ühtsel turul võrdsed tingimused, säilitades seeläbi ühtekuuluvuse ja seades eesmärgiks STEPi raames rahastatavate projektide geograafiliselt tasakaalustatud jaotuse kooskõlas vastavate programmivolitustega.

(6)

Lähiaastatel on vaja suuri investeeringuid, et tugevdada liidu avatud strateegilist autonoomiat terviklikul viisil, säilitada liidu konkurentsivõime ülemaailmsel turul ning saavutada rohe- ja digipööre. Olemasolevad ELi programmid ja rahastamisvahendid, sealhulgas need, millest antakse eelarvelisi tagatisi rahastamis- ja investeerimistoimingute ning rahastamisvahendite ja segarahastamistoimingute rakendamiseks, peaksid nende eesmärkide saavutamisele kaasa aitama. Lisaks liidu rahaliste vahendite täielikule kaasamisele tuleks neid kasutada paindlikumalt, et pakkuda asjaomastes sektorites õigeaegset ja sihipärast toetust tehnoloogiatele, tugevdades kogu liitu hõlmavate ja piiriüleste projektide rahastamist. Seepärast peaks Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm (STEP) aitama paremini suunata olemasolevaid liidu vahendeid elutähtsatesse investeeringutesse, mille eesmärk on toetada tehnoloogiate arendamist või tootmist asjaomastes sektorites ning tagada samal ajal ühtsel turul võrdsed tingimused, säilitades seeläbi ühtekuuluvuse ja seades eesmärgiks STEPi raames rahastatavate projektide geograafiliselt tasakaalustatud jaotuse kooskõlas vastavate programmivolitustega. Kuigi osaleda võivad kõik liikmesriigid, peaks STEP pöörama eritähelepanu määruses (EL) .../... [nullnetotööstuse määrus] määratletud nullnetotööstuse alade toetamisele, projektide toetamisele määruse (EL) 2021/1056 artiklis 11 osutatud õiglase ülemineku territoriaalsete kavadega hõlmatud territooriumidel ja vähem arenenud ja üleminekupiirkondades, samuti selliste liikmesriikide enam arenenud piirkondades, mille ostujõu standardites väljendatud ja liidu 2015.–2017. aasta arvnäitajate põhjal arvutatud keskmine SKP elaniku kohta on väiksem kui ELi 27 liikmesriigi keskmine.

(7)

STEP peaks määrama kindlaks vahendid, mida tuleks rakendada olemasolevate liidu programmide ja fondide, programmi„InvestEU“, programmi„Euroopa horisont“, Euroopa Kaitsefondi ja innovatsioonifondi raames. Sellega peaks kaasnema 10 miljardi euro suurune lisarahastamine. Sellest 5 miljardit eurot tuleks kasutada innovatsioonifondi rahastamise suurendamiseks (46) ja 3 miljardit eurot, et suurendada InvestEU määruse alusel ELi osa jaoks kättesaadava ELi tagatise kogusummat 7,5 miljardi euroni, (47) võttes arvesse asjakohast eraldiste määra. Programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse (48) kohase rahastamispaketi suurendamiseks tuleks teha kättesaadavaks 0,5 miljardit eurot, muutes vastavalt määrust, ning Euroopa Kaitsefondi (49) jaoks 1,5 miljardit eurot.

(7)

STEP peaks määrama kindlaks olemasolevate liidu programmide ja rahastamisvahendite, see on programmide„InvestEU“, „Euroopa horisont“, „EL tervise heaks“, „Digitaalne Euroopa“, Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi (JTF), Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), taaste- ja vastupidavusrahastu, Euroopa Kaitsefondi ja innovatsioonifondi kaudu STEPi eesmärkide saavutamisele kaasa aitavate projektide jaoks kättesaadavad vahendid. Sellega peaks kaasnema 13 miljardi euro suurune liidu lisarahastamine. Sellest 5 miljardit eurot tuleks kasutada innovatsioonifondi rahastamise suurendamiseks (46) ja 4,2 miljardit eurot, et suurendada InvestEU määruse (47) alusel ELi osa jaoks kättesaadava ELi tagatise kogusummat 10,5 miljardi euroni, võttes arvesse asjakohast eraldiste määra. Programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse (48) kohase rahastamispaketi suurendamiseks tuleks teha kättesaadavaks 1,3 miljardit eurot, muutes vastavalt määrust, ning Euroopa Kaitsefondi (49) jaoks 2,5 miljardit eurot.

(8)

Suveräänsusmärgis tuleks anda projektidele, mis aitavad kaasa STEPi eesmärkide saavutamisele, tingimusel et projekti on hinnatud ja see vastab kvaliteedi miinimumnõuetele, eelkõige rahastamiskõlblikkuse, kõrvalejätmise ja hindamiskriteeriumidele, mis on sätestatud programmi „Euroopa horisont“, programmi „Digitaalne Euroopa“, (50) programmi „EL tervise heaks“, (51) Euroopa Kaitsefondi või innovatsioonifondi konkursikutses, ning olenemata sellest, kas projekt on saanud rahastamist nende rahastamisvahendite alusel. Kõnealused kvaliteedi miinimumnõuded kehtestatakse eesmärgiga teha kindlaks kvaliteetsed projektid. Seda märgist tuleks kasutada kvaliteedimärgisena, et aidata projektidel meelitada ligi avaliku ja erasektori investeeringuid, tõendades projektide panust STEPi eesmärkide saavutamisse. Lisaks edendab märgis paremat juurdepääsu ELi rahastamisele, hõlbustades eelkõige kumulatiivset või kombineeritud rahastamist mitmest liidu rahastamisvahendist.

(8)

Suveräänsusmärgis tuleks anda projektidele, mis aitavad kaasa STEPi eesmärkide saavutamisele, võttes arvesse projektide panust kohalike tööstusvõrkude tugevdamisse ja struktureerimisse ning töökohtade loomisse, tingimusel et projekti on hinnatud ja see vastab kvaliteedi miinimumnõuetele, eelkõige rahastamiskõlblikkuse, kõrvalejätmise ja hindamiskriteeriumidele, mis on sätestatud programmi „Euroopa horisont“, programmi „Digitaalne Euroopa“, (50) programmi „EL tervise heaks“, (51) Euroopa Kaitsefondi, innovatsioonifondi või ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahendite konkursikutses, ning olenemata sellest, kas projekt on saanud rahastamist nende rahastamisvahendite alusel. Kõnealused kvaliteedi miinimumnõuded kehtestatakse eesmärgiga teha kindlaks kvaliteetsed projektid. Selliste määruses (EL) .../... [nullnetotööstuse määrus] määratletud strateegiliste projektide puhul, mis vastavad nullnetotööstuse määruse vastupanuvõime või konkurentsivõime kriteeriumidele, lähtutakse sellest, et need aitavad saavutada käesoleva määruse eesmärke, sest nendega kas vähendatakse või välditakse strateegilist sõltuvust või nende kaudu jõuab ühtsele turule uuenduslik tipptasemel element. Seepärast tuleks sellistele määruse (EL) ../... [nullnetotööstuse määrus] kohastele strateegilistele projektidele anda suveräänsusmärgis. Suveräänsusmärgis tuleks anda ka kõigile määruse (EL) .../... [kriitilise tähtsusega toorainete määruse] kohastele strateegilistele projektidele, mis on mõeldud selle platvormi eesmärkide täitmiseks. Et edendada projekte, mis aitavad vähendada Euroopa strateegilist sõltuvust kolmandatest riikidest, tuleks märgis anda üksnes projektidele, mida haldavad liidus või asjaomase programmiga liitunud kolmandas riigis asutatud juriidilised isikud. Ja kui projekti haldavad mitu juriidilist isikut, tuleks projektile märgis anda ainult siis, kui vähemalt üks sõltumatu juriidiline isik on asutatud liikmesriigis ja vähemalt kaks muud sõltumatut juriidilist isikut on asutatud eri liikmesriikides või assotsieerunud riikides. Seda märgist tuleks kasutada kvaliteedimärgisena, et aidata projektidel meelitada ligi avaliku ja erasektori investeeringuid, tõendades projektide panust STEPi eesmärkide saavutamisse. Lisaks edendab märgis paremat juurdepääsu ELi rahastamisele, hõlbustades eelkõige kumulatiivset või kombineeritud rahastamist mitmest liidu rahastamisvahendist. Ka liikmesriike tuleks innustada omaenda programmide kaudu rahalise toetuse andmisel suveräänsusmärgist arvesse võtma.

(9)

Selleks peaks olema võimalik tugineda määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (52) artiklite 126 ja 127 kohaselt muude liidu programmide jaoks tehtud hindamistele, et vähendada liidu vahenditest toetuse saajate halduskoormust ja soodustada investeerimist prioriteetsetesse tehnoloogiatesse. Tingimusel, et need on kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse (53) sätetega, peaksid liikmesriigid kaaluma oma taaste- ja vastupidavuskavade koostamisel ning riiklike taaste- ja vastupidavuskavade esitamisel ning moderniseerimisfondi enda osa vahenditest rahastatavate investeerimisprojektide üle otsustamisel selliste meetmete lisamist, millele on antud suveräänsusmärgis. Komisjon peaks suveräänsusmärgist arvesse võtma ka EIP põhikirja artiklis 19 sätestatud menetluse ja InvestEU määruse artiklis 23 sätestatud poliitikavastavuse kontrolli raames. Lisaks tuleks rakenduspartneritelt nõuda, et nad vaataksid läbi projektid, millele on antud suveräänsusmärgis, juhul kui need kuuluvad kõnealuse määruse artikli 26 lõike 5 kohaselt nende geograafilisse ulatusse ja tegevusvaldkonda. STEPi alla kuuluvate programmide eest vastutavaid ametiasutusi tuleks samuti julgustada kaaluma selliste strateegiliste projektide toetamist, mis on kindlaks määratud kooskõlas nullnetotööstuse määruse ja kriitilise tähtsusega toorainete määrusega, mis kuuluvad määruse artikli 2 kohaldamisalasse ja mille suhtes võidakse kohaldada kumulatiivse rahastamise eeskirju.

(9)

Selleks peaks olema võimalik tugineda määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (52) artiklite 126 ja 127 kohaselt muude liidu programmide jaoks tehtud hindamistele, et vähendada liidu vahenditest toetuse saajate halduskoormust ja soodustada investeerimist prioriteetsetesse tehnoloogiatesse. Tingimusel, et need on kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse (53) sätetega, peaksid liikmesriigid kaaluma oma taaste- ja vastupidavuskavade muutmisel ning moderniseerimisfondi enda osa vahenditest rahastatavate investeerimisprojektide üle otsustamisel selliste projektide lisamist, millele on antud suveräänsusmärgis. Komisjon peaks suveräänsusmärgist arvesse võtma ka EIP põhikirja artiklis 19 sätestatud menetluse ja InvestEU määruse artiklis 23 sätestatud poliitikavastavuse kontrolli raames. Lisaks tuleks rakenduspartneritelt nõuda, et nad vaataksid läbi projektid, millele on antud suveräänsusmärgis, juhul kui need kuuluvad kõnealuse määruse artikli 26 lõike 5 kohaselt nende geograafilisse ulatusse ja tegevusvaldkonda. STEPi alla kuuluvate programmide eest vastutavad ametiasutused peaksid kaaluma selliste strateegiliste projektide toetamist, mis on kindlaks määratud kooskõlas määruse (EL) .../... [nullnetotööstuse määrus] ja määrusega (EL) .../... [kriitilise tähtsusega toorainete määrus], mis kuuluvad käesoleva määruse artikli 2 kohaldamisalasse ja mille suhtes võidakse kohaldada kumulatiivse rahastamise eeskirju.

(9a)

Et tagada avatud strateegiline autonoomia ning edendada turul elutähtsa tehnoloogiaga seotud teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste väärtustamist, peab liit tegutsema standardite kehtestajana, nagu on kirjeldatud komisjoni 2. veebruari 2022. aasta teatises „ELi standardimisstrateegia: ülemaailmsete standardite kehtestamine, et toetada vastupidavat, rohelist ja digitaalset ELi ühtset turgu“. Seepärast tuleks kõigis liidu programmides, mille raames eraldatakse STEPi kaudu raha, eelistada projekte, mille ettepanek hõlmab standardimist. Peale selle tuleb standardimist tingimata kaaluda ka STEPi projektide rakendamisel, et konkreetse tehnoloogia kasutuselevõttu kogu ühtsel turul kiirendada ja laiendada. Lisaks võib rahvusvaheliste standardite vastavusse viimine Euroopa huvidega tagada tehnoloogilise juhtpositsiooni ja võrdsed võimalused kogu maailmas. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema spetsiaalseid jõupingutusi, et toetada STEPi raames projekte, mille eesmärk on aktiivselt osaleda standardite väljatöötamises ning riigisiseses, Euroopa tasandi ja asjakohasel juhul rahvusvahelises standardimistegevuses.

(9b)

Kuna usaldus on investeeringute puhul väga tähtis, tuleks luua juhtimisstruktuur, millega on tagatud STEPi tulemuslik, tõhus, õiglane ja läbipaistev rakendamine. Selleks peaks komisjon looma STEPi komitee, mis koosneb käesoleva määrusega hõlmatud eri tehnoloogiate ning selliste liidu programmide ja rahastamisvahendite ekspertidest, mille kaudu antakse platvormile rahalist toetust. STEPi komitee ülesanne peaks olema suveräänsusmärgise andmine ja tutvustamine ning suveräänsusportaali haldamine ning ta peaks koordineerima võrgustikke ja sidusrühmi, kes on platvormi eesmärkide saavutamise seisukohast olulised. Kuna käesoleva määrusega hõlmatud tehnoloogiad arenevad pidevalt, tuleks luua tööstuslik strateegilise tehnoloogia nõuanderühm, kes abistab komisjoni sellega, et annab uusimate tehnoloogiliste suundumuste ja asjaomastes sektorites lahendamist vajavate küsimuste kohta nõu. See rühm peaks koosnema käesoleva määrusega hõlmatud sektorites tegutsevate liidu tööstusettevõtjate esindajatest. Arvesse tuleks võtta tööstusliku nõuanderühma geograafilist tasakaalu.

(10)

Komisjon peaks looma uue avalikult kättesaadava veebisaidi (edaspidi „suveräänsusportaal“), et anda olemasoleva toetuse kohta teavet ettevõtetele ja projektiarendajatele, kes otsivad vahendeid STEPi investeeringuteks. Selleks peaks ta näitama kättesaadaval ja kasutajasõbralikul viisil STEPi investeeringute rahastamisvõimalusi, mis on kättesaadavad ELi eelarvest. See peaks hõlmama teavet otsese eelarve täitmise raames rakendatavate programmide kohta, nagu programm„Euroopa horisont“, programm„Digitaalne Euroopa“, programm„EL tervise heaks“ ja innovatsioonifond, samuti muud programmid, nagu programm„InvestEU“, taaste- ja vastupidavusrahastu ning ühtekuuluvuspoliitika fondid. Lisaks peaks suveräänsusportaal aitama suurendada STEPi investeeringute nähtavust investorite jaoks, loetledes projektid, millele on antud suveräänsusmärgis. Portaalis tuleks loetleda ka riiklikud pädevad asutused, kes tegutsevad STEPi rakendamise kontaktpunktidena riiklikul tasandil.

(10)

Komisjon peaks looma uue avalikult kättesaadava veebisaidi (edaspidi „suveräänsusportaal“), et anda teavet olemasoleva toetuse kohta projektidele, mis aitavad kaasa STEPi eesmärkide saavutamisele. Et võtta arvesse selliste ettevõtjate ja projektiarendajate vajadusi, kes soovivad liidu rahastamisprogrammide kaudu STEPi projektide elluviimiseks raha saada, peaks suveräänsusportaal näitama kättesaadaval ja kasutajasõbralikul viisil STEPi investeeringute rahastamisvõimalusi, mis on kättesaadavad ELi eelarvest. See peaks hõlmama teavet otsese eelarve täitmise raames rakendatavate liidu programmide „Euroopa horisont“, „Digitaalne Euroopa“ja„EL tervise heaks“ning Euroopa Kaitsefondi ja innovatsioonifondi kohta ning muude liidu rahastamisallikate, see on programmi„InvestEU“, taaste- ja vastupidavusrahastu ning ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahendite kohta. Et projektiarendajatel oleks suveräänsusportaalist rohkem kasu, peaks portaal sisaldama kiirsimulaatorit, mis annaks juhiseid selle kohta, millisest liidu programmist või rahastamisvahendist projekt toetust võib saada, avaldamata konfidentsiaalset äriteavet ja olemata õiguslikult siduv. Lisaks peaks suveräänsusportaal aitama suurendada STEPi investeeringute nähtavust investorite jaoks, loetledes projektid, millele on antud suveräänsusmärgis. Julgeoleku ja kaitsega seotud projekte käsitleva teabe avaldamist tuleks hinnata igal üksikjuhul eraldi ja see peaks piirduma projektidega, mille avaldamist peab projektiarendaja või komisjon vajalikuks. Piisavalt suurt tähelepanu tuleks pöörata sellele, et kaitsta tuleb kaitseküsimustega seotud teabe turvalisust ja konfidentsiaalsust. Portaalis tuleks loetleda ka riiklikud pädevad asutused, kes tegutsevad STEPi rakendamise kontaktpunktidena riiklikul tasandil. Komisjon peaks tagama portaali vastastikuse täiendavuse sarnaste platvormidega, sealhulgas nullnetotööstuse määruse kohase platvormiga, ning vältima bürokraatiat ja halduskoormust.

(10a)

Komisjon peaks jälgima platvormi eesmärkide täitmist, et jälgida edusamme liidu poliitikaeesmärkide saavutamisel. Järelevalve peaks olema sihipärane ja proportsionaalne platvormi raames elluviidavate tegevustega, et vältida ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige toetusesaajate jaoks. Et tagada liidu kodanike vastu aruandekohustuse täitmine, peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande edusammude kohta, mida on tehtud platvormi eesmärkide täitmisel iga programmi ja rahastamisvahendi raames, asjaomaste programmide ja rahastamisvahendi raames rahastatud STEPi kogukulude kohta ning STEPi tulemuslikkuse kohta, mis põhineb nende programmide jaoks ette nähtud tulemusnäitajatel. Ühtlasi tuleks esitada teave platvormi kvalitatiivse ja kvantitatiivse panuse kohta piiriülestesse projektidesse ja projektidesse igas liikmesriigis.

(11)

Kuigi STEP tugineb strateegiliste investeeringute toetamiseks olemasolevate programmide ümberplaneerimisele ja nende vahendite suurendamisele, on see oluline element ka uute meetmete teostatavuse ja ettevalmistamise katsetamisel, mis kujutab endast sammu Euroopa suveräänsusfondi loomise poole. 2025. aasta hindamise käigus hinnatakse võetud meetmete asjakohasust ja selle alusel hinnatakse strateegilistele sektoritele antava toetuse suurendamise vajadust.

(11)

Kuigi STEP tugineb strateegiliste investeeringute toetamiseks ja liidu sõltuvuse vähendamiseks olemasolevate programmide ümberplaneerimisele ja nende vahendite suurendamisele, on see oluline element ka uute sekkumismeetmete teostatavuse ja ettevalmistamise katsetamisel, sest see kujutab endast liidu investeerimisvajaduste täitmiseks vajalikku struktuurset lahendust. Eelkõige võib seda pidada sammuks sellise Euroopa suveräänsusfondi loomise suunas, mis võiks Euroopa tööstuspoliitika kujundamisele ja tugevdamisele kaasa aidata sellega, et selle kaudu tagatakse Euroopa tööstusele 2027. aasta järgses mitmeaastases finantsraamistikus rohkem rahalisi vahendeid. 2025. aasta vahehindamise käigus hinnatakse võetud meetmete asjakohasust ning antakse liidus ja kõige strateegilisemates sektorites valitsevast sõltuvusest ajakohane ülevaade, et tugevdada liidu autonoomiat terviklikult. Vahehindamise käigus peaks komisjon hindama ka seda, kas suveräänsusportaali on võimalik laiendada, et kõik olemasolevad avalikult kättesaadavad veebisaidid ühendada ning anda eelarve otsese, jagatud ja kaudse täitmise raames ellu viidavate liidu programmide ja kasutatavate rahastamisvahendite kohta teavet ühesainsas portaalis. Selle alusel peaks hinnatama, kas 2027. aasta järgses mitmeaastases finantsraamistikus tuleb strateegilistele sektoritele antavat toetust suurendada, et kindlaks tehtud probleeme paremini lahendada ja selles valdkonnas liidu poliitikaeesmärgid täita.

(12)

Direktiivi 2003/87/EÜ (54) tuleks muuta, et võimaldada lisarahastamist, mille rahastamispakett aastateks 2024–2027 on 5 miljardit eurot. Innovatsioonifondist toetatakse investeeringuid uuenduslikesse vähese CO2 heitega tehnoloogiatesse, mis on STEPi kohaldamisalasse kuuluv valdkond. Innovatsioonifondi mahu suurendamine peaks seega võimaldama pakkuda rahastamist, mis vastab eesmärgile toetada kriitilise tähtsusega puhaste tehnoloogiate arendamist või tootmist liidus. Kooskõlas ühtekuuluvuse tagamise ja ühtse turu edendamise eesmärkidega ning selleks, et toetada rohepööret ja puhaste tehnoloogiate arendamist kogu liidus, tuleks täiendav rahastamispakett teha kättesaadavaks projektikonkursside kaudu, mis on avatud nende liikmesriikide üksustele, mille keskmine SKP elaniku kohta on väiksem kui EL 27 keskmine ostujõu standardites mõõdetuna ja arvutatud liidu 2015.–2017. aasta andmete põhjal.

(12)

Direktiivi 2003/87/EÜ (54) tuleks muuta, et võimaldada lisarahastamist, mille rahastamispakett aastateks 2024–2027 on 5 miljardit eurot, mis tuleb eraldada Euroopa Liidu üldeelarvest. Innovatsioonifondist toetatakse investeeringuid uuenduslikesse vähese CO2 heitega tehnoloogiatesse, mis on STEPi kohaldamisalasse kuuluv valdkond. Innovatsioonifondi mahu suurendamine peaks seega võimaldama pakkuda rahastamist, mis vastab eesmärgile toetada nullnetotehnoloogiate arendamist või tootmist liidus. Kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamise ja ühtse turu edendamise eesmärkidega ning selleks, et toetada rohepööret ja nullnetotehnoloogiate arendamist kogu liidus, tuleks täiendav rahastamispakett teha kättesaadavaks projektikonkursside kaudu, mis on mõeldud strateegilistele projektidele, nagu on määratletud määruses (EL) (.../...) [nullnetotööstuse õigusakt], tingimusel et need vastavad strateegiliste projektide valimise menetluses kas vastupanuvõime või konkurentsivõime kriteeriumidele. Kuni 31. detsembrini 2025 peaks rahastamispakett olema võrdsetes osades kättesaadav juriidilistele isikutele, kes on pärit liikmesriikidest, mille keskmine SKP elaniku kohta on väiksem kui EL 27 keskmine ostujõu standardites mõõdetuna ja arvutatud liidu 2015.–2017. aasta andmete põhjal, ja kõigist liikmesriikidest pärit juriidilistele isikutele. Tehnilise abi andmine liikmesriikidele, kelle osalus on väike, nagu on sätestatud ELi HKSi direktiivi viimati läbivaadatud versioonis, tuleks nendes projektikonkurssides säilitada.

(13)

Selleks et laiendada võimalusi selliste investeeringute toetamiseks, mille eesmärk on tugevdada tööstuse arengut ja väärtusahelaid strateegilistes sektorites, tuleks ERFist antava toetuse kohaldamisala laiendada, nähes ERFi raames ette uued erieesmärgid, ilma et see piiraks määruses (EL) 2021/1060 (55) ja määruses (EL) 2021/1058 (56) sätestatud kulude rahastamiskõlblikkust ja kliimameetmetega seotud kulusid käsitlevate eeskirjade kohaldamist. Strateegilistes sektorites peaks olema võimalik toetada ka tulusaid investeeringuid muudesse ettevõtetesse kui VKEd, mis võivad anda olulise panuse vähem arenenud ja üleminekupiirkondade arengusse, samuti selliste liikmesriikide enam arenenud piirkondadesse, mille SKP elaniku kohta on alla ELi keskmise. Korraldusasutusi julgustatakse edendama koostööd suurettevõtjate ja kohalike VKEde vahel, tarneahelaid, innovatsiooni ja tehnoloogia ökosüsteeme. See võimaldaks suurendada Euroopa üldist suutlikkust tugevdada oma positsiooni nendes sektorites, pakkudes kõikidele liikmesriikidele juurdepääsu sellistele investeeringutele, mis vähendaks ebavõrdsuse suurenemise ohtu.

(13)

Selleks et laiendada võimalusi selliste investeeringute toetamiseks, mille eesmärk on tugevdada tööstuse arengut ja väärtusahelaid strateegilistes sektorites, tuleks ERFist antava toetuse kohaldamisala laiendada, nähes ERFi raames ette uued erieesmärgid, ilma et see piiraks määruses (EL) 2021/1060 (55) ja määruses (EL) 2021/1058 (56) sätestatud kulude rahastamiskõlblikkust ja kliimameetmetega seotud kulusid käsitlevate eeskirjade kohaldamist. Strateegilistes sektorites peaks olema võimalik toetada ka ettevõtjatesse, eelkõige VKEdesse ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatesse, tehtavaid tulusaid investeeringuid, mis võivad anda olulise panuse vähem arenenud ja üleminekupiirkondade ning selliste liikmesriikide enam arenenud piirkondade arengusse, mille SKP elaniku kohta on alla ELi keskmise. Korraldusasutusi julgustatakse edendama koostööd suurettevõtjate ja kohalike VKEde vahel, tarneahelaid, innovatsiooni ja tehnoloogia ökosüsteeme. See võimaldaks suurendada Euroopa üldist suutlikkust tugevdada oma positsiooni nendes sektorites, pakkudes kõikidele liikmesriikidele juurdepääsu sellistele investeeringutele, mis vähendaks ebavõrdsuse suurenemise ohtu. Nende uute erieesmärkide jaoks kavandatud vahendid peaksid moodustama kõige rohkem 20 % ERFi esialgsest eraldisest kooskõlas määrusega (EL) 2021/1058.

(14)

Määruses (EL) 2021/1056 (57) sätestatud Õiglase Ülemineku Fondi toetuse kohaldamisala tuleks samuti laiendada, et see hõlmaks investeeringuid puhastesse tehnoloogiatesse, mis aitavad suurettevõtjatel saavutada STEPi eesmärke, tingimusel et need investeeringud on kooskõlas õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades sätestatud eeldatava panusega kliimaneutraalsusele üleminekusse. Sellistele investeeringutele antav toetus ei tohiks nõuda õiglase ülemineku territoriaalse kava läbivaatamist, kui läbivaatamine oleks seotud üksnes puudujääkide analüüsiga, mis õigustab investeerimist töökohtade loomise seisukohast.

(14)

Määruses (EL) 2021/1056 (57) sätestatud Õiglase Ülemineku Fondi toetuse kohaldamisala tuleks samuti laiendada, et see hõlmaks investeeringuid nullnetotehnoloogiatesse ning nende investeeringute toel tööjõu ja oskuste nappuse probleemi lahendamist, aidates ettevõtjatel, eelkõige VKEdel ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatel, saavutada STEPi eesmärke, tingimusel et need on kooskõlas õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades sätestatud eeldatava panusega kliimaneutraalsusele üleminekusse. Seoses muude ettevõtete kui VKEde toetamisega tuleks kaaluda ka investeeringuid, mis aitavad luua õpipoisiõpet ja töökohti või pakkuda haridust või koolitust uute oskuste omandamiseks. Sellisteks investeeringuteks toetuse andmine ei tohiks tähendada, et õiglase ülemineku territoriaalse kava tuleb läbi vaadata.

(14a)

Liikmesriikidel peaks olema õigus kanda Brexitiga kohanemise reservi vahenditest kogu oma esialgne eraldis või osa sellest üle ERFi või ESF+, tingimusel et nende eesmärk on toetada tulusaid investeeringuid, mis võivad märkimisväärselt kaasa aidata vähem arenenud ja üleminekupiirkondade arengule, ning toetada selliste liikmesriikide enam arenenud piirkondi, mille SKP elaniku kohta on alla ELi keskmise, sealhulgas piirkondi ja kohalikke kogukondi, millele Ühendkuningriigi väljaastumine liidust on mõjunud kõige halvemini. ERFist ja ESF+-ist ja Brexitiga kohanemise reservist rahastatavatel investeeringutel, mille eesmärk on aidata saavutada STEPi eesmärke, võivad olla ühesugused eesmärgid ja sisu, sest nende põhieesmärk on anda liikmesriikidele võimalus selliseid investeeringuid teha ja võimaldada niimoodi suurendada Euroopa üldist suutlikkust tugevdada teatavates sektorites oma positsiooni ning vähendada sellega ebavõrdsuse suurenemise ohtu ja leevendada negatiivset mõju majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele.

(14b)

Liikmesriikidel peaks ühtlasi olema õigus kanda Brexitiga kohanemise reservi vahenditest kogu oma esialgne eraldis või osa sellest üle Õiglase Ülemineku Fondi, tingimusel et nende vahenditega toetatakse meetmeid, mis on kooskõlas heakskiidetud õiglase ülemineku territoriaalsete kavadega, sealhulgas õiglase ülemineku piirkondades, mida Ühendkuningriigi liidust väljaastumine on otseselt või kaudselt mõjutanud kõige rohkem. Nii Õiglase Ülemineku Fond kui ka Brexitiga kohanemise fond võivad aidata kaasa STEPi eesmärkide saavutamisele, sest mõlema põhieesmärk on anda liikmesriikidele võimalus selliseid investeeringuid teha ja võimaldada niimoodi mitmekesistada piirkondlikku majandust ja suurendada Euroopa üldist suutlikkust tugevdada teatavates sektorites oma positsiooni ning vähendada sellega ebavõrdsuse suurenemise ohtu ja leevendada negatiivset mõju majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele.

(16)

Selleks et aidata kiirendada investeeringuid ja tagada kohe likviidsed vahendid selliste investeeringute tegemiseks, millega toetatakse STEPi eesmärke ERFi, ESF+ (59) ja Õiglase Ülemineku Fondi raames, tuleks erakorralise ühekordse eelmaksena ette näha lisasummaseoses prioriteetidega, mis on ette nähtud STEPi eesmärke toetavatele investeeringutele. Täiendavaid eelmakseid tuleks kohaldada kogu Õiglase Ülemineku Fondi eraldise suhtes, võttes arvesse vajadust kiirendada selle rakendamist ja Õiglase Ülemineku Fondi tugevaid sidemeid liikmesriikide toetamiseks STEPi eesmärkide saavutamisel. Nende erakorraliste eelmaksete summade suhtes kohaldatavad normid peaksid olema kooskõlas määruses (EL) 2021/1060 sätestatud eelmaksete suhtes kohaldatavate normidega. Selleks et veelgi stimuleerida selliste investeeringute kasutuselevõttu ja tagada nende kiirem rakendamine, peaks olema võimalik suurendada STEPi prioriteetide ELi rahastamismäära 100 %ni. Uute STEPi eesmärkide rakendamisel julgustatakse korraldusasutusi kohaldama teatavaid sotsiaalseid kriteeriume või edendama sotsiaalseid positiivseid tulemusi, näiteks looma õpipoisiõpet ja töökohti ebasoodsas olukorras olevatele noortele, eelkõige mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele, kohaldama riigihankeid käsitlevates direktiivides sätestatud sotsiaalseid pakkumuste hindamise kriteeriume, kui projekti viib ellu asutus, kellele kehtivad riigihanke-eeskirjad, ning maksma kollektiivläbirääkimistel kokku lepitud asjakohast palka.

(16)

Selleks et aidata kiirendada investeeringuid ja tagada kohe likviidsed vahendid selliste investeeringute tegemiseks, millega toetatakse STEPi eesmärke ERFi, ESF+ (59) ja Õiglase Ülemineku Fondi raames, tuleks erakorralise ühekordse eelmaksena ette näha lisasummaseoses prioriteetidega, mis on ette nähtud STEPi eesmärke toetavatele investeeringutele. Täiendavaid eelmakseid tuleks kohaldada kogu Õiglase Ülemineku Fondi eraldise suhtes, võttes arvesse vajadust kiirendada selle rakendamist ja Õiglase Ülemineku Fondi tugevaid sidemeid liikmesriikide toetamiseks STEPi eesmärkide saavutamisel. Nende erakorraliste eelmaksete summade suhtes kohaldatavad normid peaksid olema kooskõlas määruses (EL) 2021/1060 sätestatud eelmaksete suhtes kohaldatavate normidega. Selleks et veelgi stimuleerida selliste investeeringute kasutuselevõttu ja tagada nende kiirem rakendamine, peaks olema võimalik suurendada STEPi prioriteetide ELi rahastamismäära 100 %ni. Uute STEPi eesmärkide rakendamisel julgustatakse korraldusasutusi kohaldama teatavaid sotsiaalseid kriteeriume ja edendama sotsiaalseid positiivseid tulemusi, näiteks looma õpipoisiõpet ja kvaliteetseid töökohti ebasoodsas olukorras olevatele noortele, eelkõige mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele, kohaldama riigihankeid käsitlevates direktiivides sätestatud sotsiaalseid pakkumuste hindamise kriteeriume, kui projekti viib ellu asutus, kellele kehtivad riigihanke-eeskirjad, ning maksma kollektiivläbirääkimistel kokku lepitud asjakohast palka.

(18)

2014.–2020. aasta programmide rakendamise õigusraamistikku on viimastel aastatel kohandatud, et anda liikmesriikidele ja piirkondadele rakenduseeskirjade osas täiendav paindlikkus ja suurem likviidsus, et tulla toime COVID-19 pandeemia ja Ukraina-vastase agressioonisõja mõjuga. Need programmitöö perioodi lõpus kehtestatud meetmed nõuavad piisavalt aega ja haldusressursse, et neid täielikult ära kasutada ja rakendada; samuti ajal, mil liikmesriigid suunavad ressursid STEPi eesmärkidega seotud 2021.–2027. aasta rakenduskavade läbivaatamisele. Selleks et leevendada programmi haldavate asutuste halduskoormust ja vältida vahendite võimalikku kaotamist programmide lõpetamisel puhtalt halduslikel põhjustel, tuleks perioodi 2014–2020 programmide haldusliku lõpetamise tähtaegu määruses (EL) nr 1303/2013 (61) ja määruses (EL) nr 223/2014 (62) pikendada. Täpsemalt tuleks kõnealuse lõppmakse taotluse esitamise tähtaega pikendada 12 kuu võrra. Samuti tuleks 12 kuu võrra pikendada lõpetamisdokumentide esitamise tähtaega. Käesoleva muudatusettepaneku kontekstis on asjakohane selgitada, et kuni rahastamiskõlblikkuse perioodi lõpuni (2023. aasta lõpp) ostetud toidu ja materjali jaotamine võib jätkuda ka pärast seda kuupäeva. Selleks et tagada ELi eelarve usaldusväärne täitmine ja maksete ülemmäärade järgimine, peaks 2025. aastal tehtavate maksete ülemmäär olema 1 % mitmeaastase finantsraamistiku vahenditest saadavatest finantsassigneeringutest programmi kohta. Tasumisele kuuluvaid summasid, mis ületavad 2025. aastaks ette nähtud programmi assigneeringute 1 % ülemmäära fondi kohta, ei maksta välja 2025. aastal ega järgnevatel aastatel, vaid kasutatakse üksnes eelmaksete tasaarvestamiseks. Kasutamata summad vabastatakse vastavalt lõpetamisel kulukohustustest vabastamise üldreeglitele.

(18)

2014.–2020. aasta programmide rakendamise õigusraamistikku on viimastel aastatel kohandatud, et anda liikmesriikidele ja piirkondadele rakenduseeskirjade osas täiendav paindlikkus ja suurem likviidsus, et tulla toime COVID-19 pandeemia ja Ukraina-vastase agressioonisõja mõjuga. Need meetmed nõuavad piisavalt aega ja haldusressursse, et neid täielikult ära kasutada ja rakendada; samuti ajal, mil liikmesriigid suunavad ressursid STEPi eesmärkidega seotud 2021.–2027. aasta rakenduskavade läbivaatamisele. Selleks et leevendada programmi haldavate asutuste halduskoormust ja vältida vahendite võimalikku kaotamist programmide lõpetamisel puhtalt halduslikel põhjustel, tuleks perioodi 2014–2020 programmide haldusliku lõpetamise tähtaegu määruses (EL) nr 1303/2013 (61) ja määruses (EL) nr 223/2014 (62) pikendada. Täpsemalt tuleks kõnealuse lõppmakse taotluse esitamise tähtaega pikendada 12 kuu võrra. Samuti tuleks 12 kuu võrra pikendada lõpetamisdokumentide esitamise tähtaega. Seega peaks liikmesriikidel olema õigus esitada lõplik maksenõue 30. juuniks 2025 ja määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 138 osutatud dokumendid 15. veebruariks 2026, et liikmesriikidel oleks projektide lõpetamisega seotud protsessi lõpuleviimiseks piisavalt aega. Käesoleva muudatusettepaneku kontekstis on asjakohane selgitada, et kuni rahastamiskõlblikkuse perioodi lõpuni (2023. aasta lõpp) ostetud toidu ja materjali jaotamine võib jätkuda ka pärast seda kuupäeva. Selleks et tagada ELi eelarve usaldusväärne täitmine ja maksete ülemmäärade järgimine, peaks 2025. aastal tehtavate maksete ülemmäär olema 10 % mitmeaastase finantsraamistiku vahenditest saadavatest finantsassigneeringutest programmi kohta. Tasumisele kuuluvaid summasid, mis ületavad 2025. aastaks ette nähtud programmi assigneeringute 10 % ülemmäära fondi kohta, ei maksta välja 2025. aastal ega järgnevatel aastatel, vaid kasutatakse üksnes eelmaksete tasaarvestamiseks. Kasutamata summad vabastatakse vastavalt lõpetamisel kulukohustustest vabastamise üldreeglitele. Võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklis 349 määratletud äärepoolseimate piirkondade spetsiifilisi probleeme, tuleks ette näha võimalus teha viimase aruandeaasta lõpliku vahemaksetaotluse esitamise tähtajast erand ning 2025. aasta vahemaksete ülemmääraks peaks olema 15 %.

(19)

Programm „InvestEU“ on ELi juhtprogramm investeeringute, eelkõige rohe- ja digipöörde edendamiseks, pakkudes nõudlusel põhinevat rahastamist, sealhulgas segarahastamismehhanismide kaudu, ja tehnilist abi. See lähenemisviis võimaldab kaasata täiendavat avaliku ja erasektori kapitali. Võttes arvesse programmi „InvestEU“ tagatise suurt turunõudlust, tuleks programmi „InvestEU“ ELi osa vahendeid suurendada, et see vastaks STEPi eesmärkidele. See parandab muu hulgas programmi „InvestEU“ olemasolevat võimalust investeerida kindlaksmääratud elutähtsates tehnoloogiasektorites projektidesse, mis on osa üleeuroopalist huvi pakkuvatest tähtsatest projektidest. Lisaks julgustatakse liikmesriike panustama programmi „InvestEU“ liikmesriikide osasse, et toetada finantstooteid kooskõlas STEPi eesmärkidega, ilma et see piiraks kohaldatavate riigiabi eeskirjade kohaldamist. Liikmesriikidel peaks olema võimalik lisada oma riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse meetmena rahaline osalus programmi „InvestEU“ liikmesriigi osas, et toetada STEPi eesmärke. See täiendav osalus STEPi eesmärkide toetamiseks võib ulatuda kuni 6 %ni nende riikliku taaste- ja vastupidavuskava rahalistest kogueraldistest programmi „InvestEU“ liikmesriigi osale. STEPi eesmärkide paremaks saavutamiseks tuleks ette näha ka täiendav paindlikkus ja täpsustused.

(19)

Programm „InvestEU“ on ELi juhtprogramm investeeringute, eelkõige rohe- ja digipöörde edendamiseks, pakkudes nõudlusel põhinevat rahastamist, sealhulgas segarahastamismehhanismide kaudu, ja tehnilist abi. See lähenemisviis võimaldab kaasata täiendavat avaliku ja erasektori kapitali. Võttes arvesse programmi „InvestEU“ tagatise suurt turunõudlust, tuleks programmi „InvestEU“ ELi osa vahendeid suurendada, et see vastaks STEPi eesmärkidele. See parandab muu hulgas programmi „InvestEU“ olemasolevat võimalust investeerida kindlaksmääratud asjaomastes tehnoloogiasektorites projektidesse, mis on osa üleeuroopalist huvi pakkuvatest tähtsatest projektidest. Kui rakenduspartnerid ei ole võimelised neile ette nähtud ELi tagatisest 25 % ära kasutama, võib komisjon selleks, et tagada kättesaadavate vahendite täielik ärakasutamine, anda ELi tagatisest üle 75 % erandkorras EIP grupile. Sellega seoses peaks komisjon innustama muid rakenduspartnereid peale EIP grupi kasutama nende käsutuses olevaid rahalisi vahendeid täielikult ära ning neid selles abistama. Lisaks julgustatakse liikmesriike panustama programmi „InvestEU“ liikmesriikide osasse, et toetada finantstooteid kooskõlas STEPi eesmärkidega, ilma et see piiraks kohaldatavate riigiabi eeskirjade kohaldamist. Liikmesriikidel peaks olema võimalik lisada oma riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse meetmena rahaline osalus programmi „InvestEU“ liikmesriigi osas, et toetada STEPi eesmärke. See täiendav osalus STEPi eesmärkide toetamiseks võib ulatuda kuni 6 %ni nende riikliku taaste- ja vastupidavuskava rahalistest kogueraldistest programmi „InvestEU“ liikmesriigi osale. STEPi eesmärkide paremaks saavutamiseks tuleks ette näha ka täiendav paindlikkus ja täpsustused. Üldiselt tuleks komisjoni ja kõiki STEPi eesmärkide täitmisele kaasa aitavate programmide eest vastutavaid ametiasutusi innustada tagama rahastamisallikate ühtsust, sidusust, vastastikkust ja koostoimet STEPi eesmärkidega.

(20)

Programm „Euroopa horisont“ on ELi peamine teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise programm ning selle Euroopa Innovatsiooninõukogu toetab potentsiaalselt läbimurdelise ja murrangulise iseloomuga innovatsiooni, millel on kasvupotentsiaal, kuid mis võib olla erainvestorite jaoks liiga riskantne. Programmi „Euroopa horisont“ raames tuleks ette näha täiendav paindlikkus, et Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamisvahend „Accelerator“ saaks pakkuda üksnes omakapitalipõhist toetust pangakõlbmatutele VKEdele, sealhulgas idufirmadele, ning pangakõlbmatutele VKEdele ja väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, kes tegelevad innovatsiooniga STEPist toetatavates tehnoloogiates, ja olenemata sellest, kas nad on varem saanud rahastamisvahendist „Accelerator“ muud liiki toetust. Euroopa Innovatsiooninõukogu fondi rakendamine on praegu piiratud 15 miljoni euro suuruse maksimaalse investeeringusummaga, välja arvatud erandjuhtudel, ning see ei saa hõlmata jätkurahastamist ega suuremaid investeerimissummasid. Üksnes omakapitalipõhise toetuse võimaldamine pangakõlbmatutele VKEdele ja väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele kõrvaldaks olemasoleva turulõhe, mille tõttu vajatakse 15–50 miljonit eurot investeeringuid. Lisaks on kogemused näidanud, et programmi „Horisont 2020“ raames Euroopa Innovatsiooninõukogu katseprojekti jaoks eraldatud summasid ei ole täielikult ära kasutatud. Need kasutamata vahendid tuleks teha kättesaadavaks programmi „Euroopa horisont“ raames rahastamisvahendi „Accelerator“ jaoks. Programmi „Euroopa horisont“ määrust tuleks samuti muuta, et kajastada Euroopa Kaitsefondi suurendatud rahastamispaketti.

(20)

Programm „Euroopa horisont“ on ELi peamine teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise programm ning selle Euroopa Innovatsiooninõukogu toetab eelkõige potentsiaalselt läbimurdelise ja murrangulise iseloomuga innovatsiooni, millel on kasvupotentsiaal, kuid mis võib olla erainvestorite jaoks liiga riskantne. Programmi „Euroopa horisont“ raames tuleks ette näha täiendav paindlikkus, et Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamisvahend „Accelerator“ saaks pakkuda üksnes omakapitalipõhist toetust pangakõlbmatutele VKEdele, sealhulgas idufirmadele, ning pangakõlbmatutele VKEdele ja väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, kes tegelevad innovatsiooniga, eelkõige neile, kes töötavad STEPi kaudu toetatavate tehnoloogiate kallal, ja olenemata sellest, kas nad on varem saanud rahastamisvahendist „Accelerator“ muud liiki toetust. Euroopa Innovatsiooninõukogu fondi rakendamisel piiras komisjon fondi investeeringud 15 miljoni euro suuruse maksimaalse investeeringusummaga, välja arvatud erandjuhtudel, ning see ei võimaldanud fondil tulemuslikult hõlmata jätkurahastamist ega suuremaid investeerimissummasid. Üksnes omakapitalipõhise toetuse võimaldamine pangakõlbmatutele VKEdele ja väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele kõrvaldaks olemasoleva turulõhe, eelkõige investeerimisvajaduste puhul vahemikus 15–50 miljonit eurot. Lisaks on kogemused näidanud, et programmi „Horisont 2020“ raames Euroopa Innovatsiooninõukogu katseprojekti jaoks eraldatud summasid ei ole täielikult ära kasutatud. Kooskõlas määruse (EL) 2018/1046 artikli 15 lõikega 3 tuleks need kasutamata vahendid kättesaadavaks teha programmi „Euroopa horisont“ raames rahastamisvahendi „Accelerator“ jaoks. Programmi „Euroopa horisont“ määrust tuleks samuti muuta, et kajastada Euroopa Kaitsefondi suurendatud rahastamispaketti.

(20a)

Euroopa Innovatsiooninõukogul on oluline roll kiirelt kasvavatele idufirmadele ja väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele esialgse rahalise toetuse pakkumisel. Tänu oma eriteadmistele on Euroopa Innovatsiooninõukogul ideaalses olukorras, et pakkuda rahastamisvõimalusi ettevõtetele, kes otsivad pärast esialgset innovatsioonietappi laienemiseks vajalikku kapitali. Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamisvahendi „Accelerator“ senine rakendamine on aga näidanud, et Euroopa Innovatsiooninõukogu ambitsioonikas ja ümberkujundav olemus läbimurdelise innovatsiooni investorina Euroopas Euroopa Innovatsiooninõukogu fondi kaudu on tekitanud rakendavatele üksustele rakendamisprobleeme ja õiguskindlusetust, eelkõige seoses Euroopa Innovatsiooninõukogu ja VKEde Rakendusameti rolliga. Võttes arvesse Euroopa Innovatsiooninõukogu fondi keskset rolli STEPi edus, tuleks Euroopa Innovatsiooninõukogu toimimist käsitlevaid asjakohaseid õigusnorme täpsustada. Euroopa Innovatsiooninõukogu toimimise edasiseks parandamiseks tuleks kaaluda sõltumatu liidu asutuse loomist vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 187 Euroopa Innovatsiooninõukogu rakendamise eest vastutava peamise üksusena.

(21)

Euroopa Kaitsefond on juhtiv programm, mille eesmärk on suurendada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet, innovatsiooni, tõhusust ja tehnoloogilist autonoomiat, aidates seeläbi kaasa liidu avatud strateegilisele autonoomiale. Kaitsevõime arendamine on ülioluline, sest see toetab Euroopa tööstuse suutlikkust ja sõltumatust töötada välja kaitseotstarbelisi tooteid ning soodustab liikmesriikide kui kaitseotstarbeliste toodete lõpptarbijate sõltumatust. Seetõttu tuleks teha kättesaadavaks täiendav rahastamispakett, et toetada süva- ja digitehnoloogia valdkonna meetmeid, mis aitavad kaasa kaitserakenduste arendamisele.

(21)

Euroopa Kaitsefond on juhtiv programm, mille eesmärk on suurendada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet, innovatsiooni, tõhusust ja tehnoloogilist autonoomiat, aidates seeläbi kaasa liidu avatud strateegilisele autonoomiale. Kaitsevõime arendamine on ülioluline, sest see toetab Euroopa tööstuse suutlikkust ja sõltumatust töötada välja kaitseotstarbelisi tooteid ning soodustab liikmesriikide kui kaitseotstarbeliste toodete lõpptarbijate sõltumatust. Seetõttu tuleks teha kättesaadavaks täiendav rahastamispakett, et toetada süva- ja digitehnoloogia valdkonna projekte, mis aitavad kaasa kaitserakenduste arendamisele.

(21a)

Et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 [taaste- ja vastupidavusrahastu] alusel kättesaadava laenutoetuse mõju oleks kõnealuse määruse artiklis 4 sätestatud eesmärkide saavutamisele võimalikult suur, peaks liikmesriikidel olema võimalik taotleda täiendavaid rahalisi vahendeid laenudena, mis saadakse laenutoetusest, mis on kõnealuse määruse alusel pärast 1. septembrit 2023 veel kättesaadav, et kanda nendest laenudest saadud tulu rahana InvestEU liikmesriigi osasse, et toetada STEPi eesmärke. Liikmesriikidel peaks olema õigus taotleda sellist laenutoetust kuni 15. detsembrini 2023.

a)

elutähtsa tehnoloogia arendamise või tootmise toetamine kogu liidus või vastavate väärtusahelate kaitsmine ja tugevdamine järgmistes valdkondades:

a)

tehnoloogia arendamise või tootmise toetamine kogu liidus või lõikes 4 osutatud vastavate tarneahelate kaitsmine ja tugevdamine järgmistes sektorites:

i)

süva- ja digitehnoloogiad,

i)

digitehnoloogiad, sealhulgas mitut riiki hõlmavad projektid, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse (EL) 2022/2481 artikli 2 punktis 2, ning mis aitavad kaasa kõnealuse otsusega loodud digikümnendi poliitikaprogrammi 2030 sihtide ja eesmärkide saavutamisele;

ii)

puhtad tehnoloogiad ,

ii)

määruse (EL) .../... [nullnetotööstuse määrus] artikli 3 punktis (...) määratletud nullnetotehnoloogiad ,

iii)

biotehnoloogiad;

iii)

biotehnoloogiad, nagu on määratletud käesoleva määruse lisas, ja bioteadused, sealhulgas ravimid, mis on kantud ühenduse elutähtsate ravimite loetellu, ja nende komponendid;

b)

tegelemine punktis a osutatud eesmärgi toetamiseks igat liiki kvaliteetsete töökohtade jaoks kriitilise tähtsusega tööjõu ja oskuste nappusega.

b)

tegelemine punktis a sätestatud eesmärgi toetamiseks igat liiki kvaliteetsete töökohtade jaoks kriitilise tähtsusega tööjõu ja oskuste nappusega, eelkõige elukestva õppe kaudu ja tihedas koostöös tööturu osapooltega ning juba olemasolevate haridus- ja koolitusteemaliste algatustega, sealhulgas nullnetotööstuse akadeemiatega, mis on asutatud määruse (EL) .../... [nullnetotööstuse määrus] artikli 23 kohaselt.

ba)

punktis a sätestatud eesmärgi toetamiseks sellise süvatehnoloogia innovatsiooni edendamine, mis võib pakkuda murrangulisi lahendusi, mis on tihedalt seotud tipptasemel teaduse, tehnoloogia ja inseneriteadusega, sealhulgas sellise innovatsiooni edendamine, mis koondab füüsika, bioloogia ja digivaldkonnas tehtavaid edusamme.

a)

määruse (EL) 2021/523 artikli 4 lõikes 1 osutatud liidu tagatis soovitusliku summaga 7 500 000 000 eurot. Seda tagatist rakendatakse kooskõlas määrusega (EL) 2021/523;

a)

määruse (EL) 2021/523 artikli 4 lõikes 1 osutatud liidu tagatis soovitusliku summaga 10 500 000 000 eurot, mida rakendatakse kooskõlas nimetatud määrusega;

b)

määruse (EL) 2021/695 artikli 12 lõike 2 punkti c alapunktis i osutatud rahastamispaketist 500 000 000 eurot jooksevhindades. Seda summat rakendatakse kooskõlas määrusega (EL) 2021/695;

b)

määruse (EL) 2021/695 artikli 12 lõike 2 punkti c alapunktis i osutatud rahastamispaketist 1 300 000 000 eurot jooksevhindades, mida rakendatakse kooskõlas nimetatud määrusega;

c)

direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 8 kuuendas lõigus osutatud rahastamispaketist 5 000 000 000  eurot jooksevhindades. Seda summat rakendatakse innovatsioonifondi raames kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 8 ja komisjoni delegeeritud määruses [2019/856] sätestatud normidega;

c)

direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 8 kuuendas lõigus osutatud rahastamispaketist 5 000 000 000  eurot jooksevhindades, mida rakendatakse innovatsioonifondi raames kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 8 ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/856 sätestatud normidega;

d)

määruse (EL) 2021/697 artikli 4 lõikes 1 osutatud rahastamispaketist 1 500 000 000  eurot jooksevhindades. Seda summat rakendatakse kooskõlas määrusega (EL) 2021/697.

d)

määruse (EL) 2021/697 artikli 4 lõikes 1 osutatud rahastamispaketist 2 500 000 000 eurot jooksevhindades, mida rakendatakse kooskõlas nimetatud määrusega.

a)

meetmele toetuse saamine liidu mõne muu fondi või programmi raames kooskõlas selle fondi või programmi suhtes kohaldatavate normidega või

a)

projekti jaoks toetuse saamine liidu mõne muu fondi või programmi raames kooskõlas selle fondi või programmi suhtes kohaldatavate normidega või

b)

meetme rahastamine kumulatiivse või kombineeritud rahastamise kaudu liidu muu rahastamisvahendiga kooskõlas kohaldatavate alusaktide normidega.

b)

projekti rahastamine kumulatiivse või kombineeritud rahastamise kaudu liidu muu rahastamisvahendiga kooskõlas kohaldatavate alusaktide normidega.

a)

anda artikli 4 lõikes 1 osutatud suveräänsusmärgis ja seda propageerida ning teha koostööd projektikonkursside ja pakkumismenetluste eest vastutavate korraldusasutustega, et suurendada eri programmide rahastamisvõimalusi selliste projektide puhul, millele on antud suveräänsusmärgis, sekkumata valikumenetlusse;

b)

anda suveräänsusmärgis ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahenditest rahastatavatele projektidele, mis aitavad kaasa käesoleva määruse artiklis 2 sätestatud platvormi eesmärkide saavutamisele;

c)

luua suveräänsusportaal ja hallata seda vastavalt artiklile 6;

d)

teha koostööd muude olemasolevate struktuuridega, eelkõige kooskõlas määrusega (EL) .../... [nullnetotööstuse määrus] loodud Euroopa nullnetotehnoloogia platvormi ja määruse (EL) .../... [kriitilise tähtsusega toorainete määrus] kohaselt loodud kriitiliste toorainete nõukogu, käesoleva määruse artikli 6 lõike 4 kohaselt määratud riikide pädevate asutuste, rakenduspartnerite ja käesoleva artikli lõikes 3 osutatud tööstusliku nõuanderühmaga, et koordineerida ja vahetada teavet projektide rahastamisvajaduste, puuduste ja parimate tavade kohta kogu liidus;

e)

edendada kontakte artiklis 2 osutatud sektorite vahel, kasutades eelkõige olemasolevaid tööstusliite, võrgustikke ja struktuure, nagu Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) ja ühisettevõtted.

a)

käimasolevad ja tulevased projektikonkursid ja pakkumiskutsed, mis on seotud platvormi eesmärkidega vastavate programmide ja fondide raames;

a)

teave käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate liidu programmide ja rahastamisvahendite kohta ning käimasolevate ja tulevaste projektikonkurside ja pakkumiskutsete kohta, mis on seotud platvormi eesmärkidega vastavate programmide ja fondide raames;

d)

lõike 4 kohaselt määratud riigi pädevate asutuste kontaktid.

d)

lõike 4 kohaselt määratud riigi pädevate asutuste kontaktandmed.

a)

vastavate programmide raames rahastatud STEPi kogukulud;

a)

vastavate programmide ja fondide raames rahastatud STEPi kogukulud;

ba)

mõjuhinnang, millega tehakse kindlaks, kuidas aitavad STEPi alla kogutud projektid kaasa liidu pikaajalise konkurentsivõime tagamise strateegiliste eesmärkide saavutamisele;

bb)

suveräänsusmärgise saanud projektide geograafilise ja tehnoloogilise jaotuse analüüs.

a)

liikmesriikides, mille keskmine SKP elaniku kohta on väiksem kui EL 27 keskmine ostujõu standardites mõõdetuna ja arvutatud liidu 2015.–2017. aasta andmete põhjal, ja

b)

kõigis liikmesriikides.

ix)

määruse .../... artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis ii osutatud STEPi eesmärgi saavutamisele kaasa aitavate investeeringute toetamine.

ix)

määruse .../... [STEPi määrus] artiklis 2 osutatud STEPi eesmärkide saavutamisele kaasa aitavate investeeringute toetamine.

(3)

Artiklisse 3 lisatakse lõige 1a:

3)

Artiklisse 3 lisatakse lõige 1a:

1a.

Artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis vi ja punkti b alapunktis ix osutatud erieesmärgi vahendid kavandatakse sihtotstarbeliste prioriteetide raames, mis vastavad asjakohasele poliitikaeesmärgile, ning nende ülemmäär on kuni 20 % ERFi esialgsest eraldisest.

e)

kui need aitavad kaasa artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunktis vi sätestatud poliitikaeesmärgi 1 erieesmärgi või kõnealuse lõigu punkti b alapunktis ix sätestatud poliitikaeesmärgi 2 erieesmärgi saavutamisele vähem arenenud ja üleminekupiirkondades ning selliste liikmesriikide enam arenenud piirkondades, mille ostujõu standardites väljendatud ja liidu 2015.–2017. aasta arvnäitajate põhjal arvutatud keskmine SKP elaniku kohta on väiksem kui EL 27 keskmine.

e)

kui need aitavad kaasa artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunktis vi sätestatud poliitikaeesmärgi 1 erieesmärgi või kõnealuse lõigu punkti b alapunktis ix sätestatud poliitikaeesmärgi 2 erieesmärgi saavutamisele vähem arenenud ja üleminekupiirkondades ning selliste liikmesriikide enam arenenud piirkondades, mille ostujõu standardites väljendatud ja liidu 2015.–2017. aasta arvnäitajate põhjal arvutatud keskmine SKP elaniku kohta on väiksem kui EL 27 keskmine, säilitades samas põhitähelepanu VKEdele ja keskmises turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele.

(6)

I lisa I tabelisse lisatakse poliitikaeesmärgi 1 all järgmine rida:

6)

I lisa I tabelisse lisatakse poliitikaeesmärgi 1 all järgmine rida:

(7)

I lisa I tabelisse lisatakse poliitikaeesmärgi 2 all järgmine rida:

7)

I lisa I tabelisse lisatakse poliitikaeesmärgi 2 all järgmine rida:

(4)

I lisa tabelisse 1 lisatakse järgmised read:

4)

I lisa tabelisse 1 lisatakse järgmised read:

(5)

I lisa tabelisse 6 lisatakse järgmine rida:

5)

I lisa tabelisse 6 lisatakse järgmine rida:

-1a)

Artikli 2 punkt 29 asendatakse järgmisega:

29)

„aruandeaasta” – kolmanda ja neljanda osa kohaldamisel tähendab see ajavahemikku 1. juulist 30. juunini, välja arvatud programmiperioodi esimese aruandeaasta puhul, mil see tähendab ajavahemikku alates kulutuste rahastamiskõlblikkuse alguskuupäevast kuni 30. juunini 2015. Viimane aruandeaasta kestab 1. juulist 2023 kuni 30. juunini 2024;

„29)

„aruandeaasta” – kolmanda ja neljanda osa kohaldamisel tähendab see ajavahemikku 1. juulist 30. juunini, välja arvatud programmiperioodi esimese aruandeaasta puhul, mil see tähendab ajavahemikku alates kulutuste rahastamiskõlblikkuse alguskuupäevast kuni 30. juunini 2015. Viimane aruandeaasta kestab 1. juulist 2024 kuni 30. juunini 2025;”

-1b)

Artiklisse 24 lisatakse järgmine lõik:

-1c)

Artikli 65 lõige 2 asendatakse järgmisega:

a)

lisatakse lõige 6:

b)

lisatakse lõige 6a:

2a)

artikli 141 lõige 1 asendatakse järgmisega:

aa)

lõikesse 1 lisatakse neljas lõik:

4a)

Artikli 9 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

b)

liikmesriigi osa käsitleb konkreetseid turutõrkeid või mitteoptimaalseid investeerimisolukordi ühes või mitmes piirkonnas või liikmesriigis, et saavutada eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate fondide või liikmesriigi poolt artikli 4 lõike 1 kolmanda lõigu kohaselt antud lisasumma poliitikaeesmärgid, eelkõige selleks, et tugevdada liidus selle piirkondade vahelise tasakaalustamatuse vähendamise kaudu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust.

„b)

liikmesriigi osa käsitleb konkreetseid turutõrkeid või mitteoptimaalseid investeerimisolukordi ühes või mitmes piirkonnas või liikmesriigis, et saavutada eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate fondide või liikmesriigi poolt artikli 4 lõike 1 kolmanda lõigu kohaselt antud lisasumma poliitikaeesmärgid, eelkõige selleks, et tugevdada liidus selle piirkondade vahelise tasakaalustamatuse vähendamise kaudu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. Lisasumma, mille liikmesriik annab artikli 4 lõike 1 neljanda lõigu alusel sularahana, eraldatakse projektidele, mis aitavad kaasa määruse .../... [STEPi määrus] artiklis 2 osutatud eesmärkide saavutamisele.“

4b)

Artikli 10 lõikesse 3 lisatakse uus punkt h:

„h)

mis tahes rahaline osalus liikmesriigi osas, mis pärineb taaste- ja vastupidavusrahastu laenudest saadud tulust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241  (1a) artiklile 33a.“

5a)

Artikli 11 lõike 1 punkti b lisatakse uus alapunkt:

„viii)

taaste- ja vastupidavusrahastu laenudest saadud tulust rahastatavate STEPi projektide rakendamise ning riiklike taaste- ja vastupidavuskavadega kooskõla seire.“

(6)

Artikkel 13 lõige 4 asendatakse järgmisega :

6)

Artiklit 13 muudetakse järgmiselt :

a)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

6b)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

c)

lisatakse järgmine lõige:

d)

lõike 7 teine lõik asendatakse järgmisega:

e)

lisatakse järgmine lõige:

„j)

annab nõustamistuge aktsiafondide fondivalitsejatele, kes tegutsevad artikli 8 lõike 1 punktis e osutatud valdkondades.“

„j)

annab nõustamistuge aktsiafondide fondivalitsejatele ja teistele asjaomastele sidusrühmadele, kes tegutsevad artikli 8 lõike 1 punktis e osutatud valdkondades, sealhulgas seoses immateriaalse vara väärtuse hindamisega.“

e)

kuni 7 500 000 000  eurot artikli 3 lõike 2 punktis e osutatud eesmärkide puhul.

e)

kuni 10 500 000 000  eurot artikli 3 lõike 2 punktis e osutatud eesmärkide puhul.

16)

määruse .../... [STEPi määrus] artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud elutähtsa tehnoloogia laiendamine, kasutuselevõtt ja ulatuslik tootmine ning kõnealuse määruse artikli 2 lõikes 4 osutatud vastav väärtusahel.

16)

määruse .../... [STEPi määrus] artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud tehnoloogia arendamine või tootmine ning kõnealuse määruse artikli 2 lõikes 2 osutatud vastav tarneahel.

7a.1

Kaasatud investeeringud tehnoloogiavaldkondade kaupa: i) süva- ja digitehnoloogia, ii) puhas tehnoloogia ja iii) biotehnoloogia.

7a.2

Toetatavate ettevõtjate arv tehnoloogiavaldkondade kaupa: i) süva- ja digitehnoloogia, ii) puhas tehnoloogia ja iii) biotehnoloogia.“

-1

artikli 7 lõige 10 asendatakse järgmisega:

-1a)

artikli 9 lõike 1 punktid b ja c asendatakse järgmisega:

b )

autonoomia,

c)

riskimisvõime,

„b )

autonoomia, eelkõige omakapitalitoetuse rakendamiseks, et tagada turutingimustele vastav investeeringute ajakava ja punktis c osutatud riski võtmine,

c)

võime võtta turutavadest rohkem riske, eelkõige pakkudes pikaajalisi investeeringuid pangakõlbmatule innovatsioonile,“

b)

lõike 2 punktid b ja c asendatakse järgmisega:

b)

lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„b)

46 628 000 000  eurot aastatel 2021–2027 II sambale „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“, millest eraldatakse: “

„c )

13 237 000 000  eurot aastatel 2021–2027 III sambale „Innovaatiline Euroopa“, millest eraldatakse:

i)

6 775 000 000  eurot teemavaldkonnale „Tervis“;

i)

10 052 000 000  eurot Euroopa Innovatsiooninõukogule;

ii)

1 350 000 000  eurot teemavaldkonnale „Kultuur, loovus ja kaasav ühiskond“;

ii)

459 000 000  eurot Euroopa innovatsiooni ökosüsteemidele;

iii)

1 276 000 000  eurot teemavaldkonnale „Ühiskonna tsiviiljulgeolek“;

iii)

2 726 000 000  eurot EIT-le;“.

iv)

13 229 000 000  eurot teemavaldkonnale „Digivaldkond, tööstus ja kosmos“;

v)

13 229 000 000  eurot teemavaldkonnale „Kliima, energeetika ja liikuvus“;

vi)

8 799 000 000  eurot teemavaldkonnale „Toit, biomajandus, loodusvarad, põllumajandus ja keskkond“;

vii)

1 970 000 000  eurot JRC otsemeetmetele väljaspool tuumaenergiavaldkonda;

c)

13 237 000 000  eurot aastatel 2021–2027 III sambale „Innovaatiline Euroopa“, millest eraldatakse:

i)

10 052 000 000  eurot Euroopa Innovatsiooninõukogule;

ii)

459 000 000  eurot Euroopa innovatsiooni ökosüsteemidele;

iii)

2 726 000 000  eurot EIT-le;“.

(3)

Artikli 48 esimesele lõigule lisatakse punkt d:

3)

Artiklit 48 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 teise lõigu punkt c asendatakse järgmisega:

c )

samuti võidakse pangakõlbmatutele VKEdele, sealhulgas iduettevõtjatele, kes on juba saanud üksnes toetuspõhist toetust, anda üksnes omakapitalipõhist toetust.

„c )

samuti võidakse pangakõlbmatutele VKEdele, sealhulgas iduettevõtjatele, kes tegelevad läbimurdelise ja murrangulise pangakõlbmatu innovatsiooniga, anda üksnes omakapitalipõhist toetust.“

b)

lõike 1 teisele lõigule lisatakse punkt d:

d)

üksnes omakapitalipõhine toetus, mida on vaja kasvuks pangakõlbmatutele VKEdele, sealhulgas idufirmadele, ja pangakõlbmatutele väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, sealhulgas üksustele, kes on juba saanud toetust kooskõlas punktidega a–c, ning mis viivad ellu läbimurdelist ja murrangulist pangakõlbmatut innovatsiooni määruse .../... [STEPi määrus] artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud elutähtsate tehnoloogiate valdkonnas, mida rahastatakse kõnealuse määruse artikli 3 punkti b alusel.

d)

üksnes omakapitalipõhine toetus, mida on vaja kasvuks pangakõlbmatutele VKEdele, sealhulgas idufirmadele, ja pangakõlbmatutele väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, sealhulgas üksustele, kes on juba saanud toetust kooskõlas punktidega a–c, ning kes tegelevad läbimurdelise ja murrangulise pangakõlbmatu innovatsiooniga määruse .../... [STEPi määrus] artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud tehnoloogiate valdkonnas, mida rahastatakse kõnealuse määruse artikli 3 punkti b alusel.

c)

lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

d)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

e)

lõike 8 esimene lõik asendatakse järgmisega:

f)

lõike 11 esimene lõik asendatakse järgmisega:

a)

3 151 000 000  eurot teadustegevuseks,

a)

3 484 000 000  eurot teadustegevuseks,

b)

6 302 000 000  eurot arendustegevuseks.

b)

6 969 000 000  eurot arendustegevuseks.

c )

lisatakse lõige 5:

b )

lisatakse lõige 5:

(1)

Artiklisse 7 lisatakse lõige 3:

1)

Artiklisse 7 lisatakse lõige 3:

„3.

Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, võivad liikmesriigid teha ka ettepaneku lisada oma riiklikusse taaste- ja vastupidavuskavasse hinnanguliste kuludena rahalise osaluse liikmesriigi osas vastavalt InvestEU määruse asjakohastele sätetele üksnes selliste meetmete puhul, millega toetatakse investeerimistoiminguid, mis aitavad kaasa määruse .../... (71) [STEPi määrus] artiklis 2 osutatud STEPi eesmärkide saavutamisele. Need kulud ei tohi ületada 6 % riikliku taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest ning riiklikus taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud asjakohased meetmed peavad vastama käesoleva määruse nõuetele. Seda piirangut ei kohaldata artikli 33a kohase rahalise osaluse suhtes.“

2a)

Lisatakse uus peatükk:

□

DNA/RNA: genoomika, farmakogenoomika, geenisondid, geenitehnoloogia, DNA/RNA järjestamine/süntees/paljundamine, geenide avaldumise võrdlemine ja antisensstehnoloogia kasutamine, ulatuslik DNA süntees, genoomi- ja geenikorrektuur, geeni levitamine;

□

valgud ja muud molekulid: valkude ja peptiidide (sealhulgas makromolekulaarsete hormoonide) järjestamine/süntees/tehnoloogia; parandatud meetodid makromolekulaarsete ravimite sihtkohta toimetamiseks; proteoomika, valkude eraldamine ja puhastamine, signaaliülekanne, rakuretseptorite tuvastamine;

□

raku- ja koekultuur ja -tehnoloogia: raku-/koekultuur, koetehnoloogia (sealhulgas koetoesed ja biomeditsiinitehnoloogia), rakkude ühinemine, vaktsiini-/immuunstimulandid, embrüo töötlemine, markerite abil aretamise tehnoloogia, metabolismi tehnoloogia;

□

biotehnoloogiliste protsesside meetodid: fermenteerimine bioreaktorite abil, biorafineerimine, biotöötlus, bioleostus, tselluloosi biotootmine, biopleegitamine, väävli bioärastus, reostuse looduslik eemaldamine, bioseire, biofiltreerimine ja reostuse eemaldamine taimede abil, molekulaarne vesiviljelus;

□

geeni- ja RNA-vektorid: geeniteraapia, viirusvektorid;

□

bioinformaatika: genoomide ja valgujärjestuste andmebaaside loomine; keerukate bioloogiliste protsesside modelleerimine, sealhulgas süsteemibioloogia;

□

nanobiotehnoloogia: kasutab nano- ja mikrotootmise vahendeid ja -protsesse, et luua seadmeid biosüsteemide uurimiseks ja rakendusi ravimite sihtkohta toimetamiseks, diagnostika jaoks jne.