P9_TA(2023)0366

Hiina püügitegevuse mõju ELi kalandusele ja edasised sammud

Euroopa Parlamendi 17. oktoobri 2023. aasta resolutsioon Hiina püügitegevuse mõju kohta ELi kalandusele ja edasiste sammude kohta (2022/2148(INI))

(C/2024/2652)

Euroopa Parlament,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (1),

—

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (2) (edaspidi „ETR-määrus“),

—	võttes arvesse nõukogu 7. detsembri 2020. aasta määrust (EL) 2020/1998, mis käsitleb inimõiguste raske rikkumise vastu suunatud piiravaid meetmeid (3),

—	võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2022. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega keelatakse sunniviisilise töö tulemusena valminud tooted liidu turul (COM(2022)0453), ja parlamendi raporti projekti selle ettepaneku kohta,

—

võttes arvesse komisjoni 30. mai 2018. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009, nõukogu määruseid (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 1967/2006 ja (EÜ) nr 1005/2008 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1139 kalanduskontrolli osas (COM(2018)0368), ja parlamendi raportit selle ettepaneku kohta,

—	võttes arvesse komisjoni 23. veebruari 2022. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 (COM(2022)0071), ja parlamendi raporti projekti selle ettepaneku kohta,

—	võttes arvesse komisjoni 20. mai 2020. aasta teatist „Strateegia „Talust taldrikule“ “ (COM(2020)0381) ja parlamendi 20. oktoobri 2021. aasta resolutsiooni selle strateegia kohta (4),

—	võttes arvesse komisjoni 20. mai 2020. aasta teatist „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030“ (COM(2020)0380) ja parlamendi 9. juuni 2021. aasta resolutsiooni selle strateegia kohta (5),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi 8. juuli 2021. aasta resolutsiooni Antarktika merekaitsealade loomise ja Lõuna-Jäämere elurikkuse kaitsmise kohta (6),

—

võttes arvesse kalanduskomisjoni 14. märtsi 2023. aasta seisukohta eesmärgiga valmistada ette rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitus, mis käsitleb komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitleva Marrakechi lepingu muutmise protokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (COM(2022)0582),

—	võttes arvesse ÜRO 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni, mis jõustus 16. novembril 1994 ja mille Hiina ratifitseeris 15. mail 1996,

—	võttes arvesse 1. novembri 1974. aasta rahvusvahelist konventsiooni inimelude ohutusest merel,

—	võttes arvesse 6. märtsi 1948. aasta konventsiooni, millega loodi Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO),

—	võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 14. juuni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni (nr 188),

—	võttes arvesse 2. aprilli 1993. aasta Torremolinose protokolli, mis käsitleb Torremolinose kalalaevade ohutuse rahvusvahelist konventsiooni ja 2012. aasta Kaplinna lepingut kalapüügiohutuse suurendamiseks,

—	võttes arvesse 4. märtsil 2023 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitud kokkulepet väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade mere elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kohta,

—	võttes arvesse kaugpüügi nõuandekomisjoni ja turgude nõuandekomisjoni 13. detsembri 2022. aasta ühist arvamust „Addressing China’s global distant water fleet activities: implications for fisheries governance“ (Hiina ülemaailmse kaugveelaevastiku tegevuse käsitlemine: mõju kalanduse juhtimisele),

—	võttes arvesse Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse (EUMOFA) 29. novembri 2022. aasta aruannet „The EU Fish Market – 2022 Edition“ (ELi kalaturg – 2022. aasta väljaanne),

—

võttes arvesse sisepoliitika peadirektoraadi struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika osakonna 9. detsembri 2022. aasta uuringut „Research for PECH Committee – Role and impact of China on world fisheries and aquaculture“ (Kalanduskomisjoni teadusuuring. Hiina roll ülemaailmses kalandus- ja vesiviljelussektoris ja Hiina mõju neile),

—	võttes arvesse lepingut sadamariigi võetavate meetmete kohta ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks, mis kiideti heaks ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 22. novembri 2009. aasta konverentsil ja mis jõustus 5. juunil 2016,

—	võttes arvesse FAO 2022. aasta aruannet „The State of World Fisheries and Aquaculture 2022 – Towards Blue Transformation“ (Maailma kalanduse ja vesiviljeluse olukord aastal 2022 – sinise ülemineku suunas),

—	võttes arvesse ELi ja Hiina Rahvavabariigi 16. juuli 2018. aasta lepingut „Blue Partnership for the Oceans: Towards Better Ocean Governance“ (Ookeanipartnerlus: teel ookeanide parema majandamise suunas),

—	võttes arvesse 17. juunil 2022. aastal 12. ministrite konverentsil vastu võetud protokolli, millega muudetakse Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitlevat Marrakechi lepingut seoses kalandustoetuste lepinguga,

—	võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 12. märtsi 2019. aasta ühisteatist „ELi ja Hiina suhete strateegilised väljavaated“ (JOIN(2019)0005),

—	võttes arvesse oma 5. juuli 2022. aasta resolutsiooni India ja Vaikse ookeani piirkonna strateegia kohta kaubanduse ja investeeringute vallas (7),

—	võttes arvesse Hiina Rahvavabariigi kalandusseadust, mis võeti vastu 20. jaanuaril 1986, ning kavandatud reformi, mille Hiina põllumajandus- ja maaeluministeerium avaldas 28. augustil 2019,

—	võttes arvesse Hiina 13. viisaastakukava oma kaugpüügi arendamiseks, mis avaldati 2017. aastal, ja 14. viisaastakukava, mis avaldati 1. juulil 2022,

—	võttes arvesse Tšiili, Colombia, Ecuadori ja Peruu 3. novembri 2020. aasta ühisavaldust välisriikide lipu all sõitvate kalalaevade kohta iga riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate vetega piirnevates piirkondades,

—	võttes arvesse 20. detsembril 2019. aastal vastu võetud USA merendusjulgeoleku ja kalanduse jõustamise seadust,

—	võttes arvesse USA presidendi 27. juuni 2022. aasta riikliku julgeoleku memorandumi/NSM-11 ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitluse ja seotud töötajate kuritarvitamise kohta,

—	võttes arvesse 19. oktoobri 2022. aasta riiklikku viieaastast strateegiat ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemiseks (2022–2026), mille töötas välja USA asutustevaheline ETR-kalapüügi töörühm,

—	võttes arvesse USA Kongressi uuringuteenistuse 12. aprilli 2022. aasta aruannet „China’s role in the Exploitation of Global Fisheries: Issues for Congress“ (Hiina roll üleilmsete kalavarude kasutamises: kongressi küsimused),

—	võttes arvesse ülemeremaade arengu instituudi 2. juuni 2020. aasta aruannet „China’s distant-water fishing fleet: scale, impact and governance“ (Hiina kaugpüügilaevastik: ulatus, mõju ja juhtimine),

—

võttes arvesse keskkonnaõiguse sihtasutuse 30. märtsi 2022. aasta aruannet „Ever-Widening Net: The Ever-Widening Net: Mapping the scale, nature and corporate structures of illegal, unreported and unregulated fishing by the Chinese distant-water fleet“ (Järjest laienev võrk: Hiina kaugpüügilaevastiku ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ulatuse, laadi ja korporatiivsete struktuuride kaardistamine),

—	võttes arvesse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastase ülemaailmse algatuse ja Poseidon Aquatic Resource Management Ltd 23. detsembril 2021. aastal avaldatud aruannet „The Illegal, Unreported and Unregulated Fishing Index“ (Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi indeks),

—	võttes arvesse 28. juunil 2022. aastal kokku lepitud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitluse liidu lubadust ergutada ambitsioonikust ja tegevust võitluses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—	võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A9-0282/2023),

A.	arvestades, et määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 28 täpsustatakse, et Euroopa Liit peab arendama oma kalandusalaseid välissuhteid eesmärgiga tagada mere bioloogiliste ressursside ja merekeskkonna säästev kasutamine, majandamine ning kaitse;

arvestades, et ETR-määruse artiklis 12 sätestati ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi (edaspidi „ETR-kalapüük“) teel saadud kalatoodete impordi keeld; arvestades, et ELil kui maailma suurimal kalandustoodete imporditurul on keskne roll ETR-kalapüügi vastases võitluses kogu maailmas; arvestades, et nulltolerantsi poliitikat ETR-kalapüügi suhtes tuleks kohaldada võrdselt kõigi riikide suhtes, olenemata nende suurusest;

arvestades, et praeguse seisuga on neljal ELi mittekuuluval riigil punane kaart ja kaheksal ELi mittekuuluval riigil kollane kaart; arvestades, et Hiina Rahvavabariigi suhtes ei ole kunagi kohaldatud ETR-kalapüügi määruse kohast menetlust, hoolimata märkimisväärsetest tõenditest riigi märkimisväärse ja kasvava osalemise kohta ETR-kalapüügis, nagu on analüüsitud 2022. aasta detsembri uuringus „The role and impact of China on world fisheries and aquaculture“ (Hiina roll ja mõju maailma kalandusele ja vesiviljelusele), mille tellis kalanduskomisjon;

arvestades, et kooskõlas ETR-kalapüügi määruse artikliga 30 ja komisjoni taotlusel aitab Euroopa Kalanduskontrolli Amet (EFCA) ELil teha koostööd kolmandate riikide ja kalandusega tegelevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, sealhulgas piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, et tugevdada meetmete koordineerimist ja järgimist, eelkõige nende meetmete puhul, mille eesmärk on võidelda ETR-kalapüügi vastu;

arvestades, et ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõike 3 kohaselt võib kolmanda riigi liigitada koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks, kui ta ei täida lipu-, sadama-, rannikuäärse või turustusriigina oma rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi võtta meetmeid ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks; arvestades, et ETR-kalapüügi määruses sätestatud kollase kaardi menetlus on mõeldud hoiatuseks ja võimaldab ELil alustada dialoogi koostööd mittetegeva kolmanda riigiga;

arvestades, et usaldusväärsete ametlike andmete puudumisel on Hiinal hinnanguliselt maailma suurim kalalaevastik, sealhulgas maailma suurim kaugpüügilaevastik, millel on Hiina ametlike andmete kohaselt üle 2 700 laeva, ning et Hiina on maailma suurim kalajahu importija (8); arvestades, et ELi kaugpüügilaevastik on suhteliselt palju väiksem – 259 laeva;

arvestades, et mere bioloogiliste ressursside ülekasutamist oma territoriaalvetes ja majandusvööndis ning elupaikade seisundi halvenemist reostuse tõttu võib osaliselt pidada põhjuseks, miks Hiina on nüüdseks välja arendanud maailma suurima kaugpüügilaevastiku ja vesiviljelustööstuse; arvestades, et Hiina mereandide tootmisel, kaevandamisel ja tarbimisel on kaugeleulatuv mõju kalavarude majandamisele ja kaitsele ning toiduga kindlustatusele kogu maailmas; arvestades, et Hiina kaugpüügilaevastik on liidu kalalaevastiku peamine konkurent;

arvestades, et Hiina on Norra ja Ühendkuningriigi järel suuruselt kolmas kalandus- ja vesiviljelustoodete eksportija ELi; arvestades, et üle 80 % Hiinas tarbitavast kalast on pärit vesiviljelusest (9); arvestades, et Hiina vesiviljelustoodang moodustas 2020. aastal ligikaudu 70,5 miljonit tonni, mis iseenesest moodustab 58 % ülemaailmsest vesiviljelustoodangust ja 63 % Aasia vesiviljelustoodangust; arvestades, et HRVst pärit impordi väärtus 2022. aastal oli 1 815 371 000 eurot, mis on 5,6 % ELi koguimpordi väärtusest; arvestades, et ELi ja HRV vaheline kalandus- ja vesiviljelustoodete kaubandusbilanss on märkimisväärses puudujäägis (1 095 600 000 eurot);

I.	arvestades, et Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni hinnangul moodustasid Hiina kalandustoetused aastatel 2008–2017 ligikaudu 41 % kõigist ülemaailmsetest toetustest;

arvestades, et Hiinal oli ETR-kalapüügi indeksi põhjal nii 2019. kui ka 2022. aastal 152 rannikuriigis ETR-kalapüügi eest õige halvem üldhinnang; arvestades, et Hiina laevastik ei ole kaugeltki ainus ETR-kalapüügiga tegelev laevastik, kuid sellel on oma suuruse ja ülemaailmse kohaloleku tõttu kaugeleulatuv mõju kogu maailmas;

K.	arvestades, et EL on pühendunud säästva kalapüügi arendamisele ja majandamisele, sealhulgas meetmetele, mille eesmärk on parandada seire-, inspekteerimis-, kontrolli- ja järelevalvesuutlikkust ETR-kalapüügi vastu võitlemiseks ning tagada konkurentsivõime ja võrdsed tingimused;

L.	arvestades, et Hiina ei ole veel ratifitseerinud peamisi rahvusvahelisi konventsioone ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemiseks, sealhulgas FAO kokkulepet sadamariigi meetmete kohta ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni nr 188 kalandustöö kohta;

M.	arvestades, et HRV allkirjastas 2022. aasta juunis Maailma Kaubandusorganisatsiooni kalandustoetuste kokkuleppe;

N.	arvestades, et HRV ratifitseeris 2022. aasta juunis Põhja-Jäämere keskosas reguleerimata avamerekalapüügi vältimist käsitleva kokkuleppe;

arvestades, et EL ja Hiina RV allkirjastasid 2018. aastal kahepoolse lepingu, mida tuntakse ookeanipartnerluse nime all ja mille eesmärk on parandada ülemaailmse ookeanide majandamise alast koostööd; arvestades, et alaline ookeanipartnerluse töörühm kohtub üks või kaks korda aastas; arvestades, et see assotsieerumine põhineb kolmel sambal, mis on kooskõlas ELi rahvusvahelise ookeanide majandamise poliitikaga – ookeanide majandamise raamistiku tugevdamine, sealhulgas kalapüük ja meetmed ETR-kalapüügi vastu võitlemiseks, säästva sinise majanduse tingimuste edendamine ning teadus-, uurimis- ja mereandmete alase koostöö edendamine;

arvestades, et kaugpüügi nõuandekomisjoni ja turu nõuandekomisjoni 15. detsembri 2022. aasta ühises nõuandes märgitakse, et „ELi ja Hiina koostöö ETR-kalapüügi vastases võitluses ei ole kooskõlas Hiina kaugpüügilaevastiku kiire laienemisega ega selle ulatusliku, jätkusuutmatu ja läbipaistmatu tegevuse ülemaailmse mõjuga“;

arvestades, et Ameerika Ühendriikide rahandusministeeriumi välisvarade järelevalve asutus kehtestas sunniviisilise töö kahtluste tõttu kogu maailmas rakendatava inimõiguste rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimi alusel sanktsioonid mitmetele Hiina kalandusettevõtetele, kellele kuulub kokku 157 laeva;

R.	arvestades, et Hiina kogu merepüük jääb praegu 14 ja 16 miljoni tonni vahele, millest kolm kuni neli miljonit tonni moodustab kaugpüük, mis on suures osas saadud süvapüügist Lääne-Aafrika ning Lõuna-Ameerika lääneosa (Ecuador ja Peruu) lähedastes vetes (10);

arvestades, et tagamaks, et liidu kalandustoodete tootmine ei satuks ohtu ja et töötlevale tööstusele oleks tagatud piisav kalandustoodetega varustatus, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kaks korda aastas vähendada teatavate kalandustoodete imporditollimakse või need peatada asjakohase mahuga tariifikvootide piires (11); arvestades, et 39 % 2017. aastal ELi imporditud tuunikalafileedest, millele kohaldati 0 % autonoomseid tariifikvoote, pärines Hiinast (12);

arvestades, et EUMOFA andmetel eksportis Hiina 2017. aastal 5,35 miljonit tonni kalandus- ja vesiviljelustooteid (9 % ELi) nominaalväärtusega 19,17 miljardit eurot (ELi import moodustas sellest väärtusest 8 %); arvestades, et EUMOFA andmed 2021. aasta kohta, mille kohta andmed on kättesaadavad, näitavad samuti, et Hiina mereandide eksport vähenes 3,71 miljoni tonnini (10 % EList) nominaalväärtusega 18,1 miljardit eurot (ELi import moodustab sellest väärtusest 8 %);

U.	arvestades, et Euroopa turule imporditavad Hiina mereannid on läbipaistmatute toimingute tulemus ja kahjustavad tõsiselt ELi ühtse turu konkurentsivõimet; arvestades, et sellel on tõsised majanduslikud ja tööjõuga seotud tagajärjed nii sektori ettevõtjatele kui ka kogu tarneahelas;

V.	arvestades, et Hiina tugevdas 2020. aastal oma määrust kaugpüügi haldamise kohta; arvestades, et Hiina võttis 2017. aastal kohustuse piirata 2020. aastaks oma kaugpüügilaevastikku 3 000 laevani;

arvestades, et merestrateegia on oluline osa Hiina plaanist laiendada oma võimu; arvestades, et võib täheldada tsiviilmeresektori politiseerimist ja militariseerimist, sealhulgas seoses kalapüügiga; arvestades, et EL peaks kaaluma kalandusega seotud strateegilisi suveräänsuse probleeme, eelkõige oma äärepoolseimates piirkondades;

Maksimaalse läbipaistvuse tagamine

peab kahetsusväärseks, et Hiina ametivõimude poolt puudub läbipaistvus kaugpüügilaevastiku laevade arvu osas; tunneb muret ja on hämmelduses, et usaldusväärsete ametlike andmete puudumisel on Hiina kaugpüügilaevastikus erinevate hinnangute kohaselt 2 900 kuni 16 966 laeva; märgib, et FAO andmetel hõlmab Hiina kalalaevastik kokku kuni 564 000 laeva; tuletab meelde, et FAO nõuab läbipaistvust, tunnistades, et Hiina kaugpüügi täpsemaks määramiseks piirkondade kaupa ja püügiliikide kaupa jaotamiseks on vaja teha parandusi; peab kahetsusväärseks, et Hiina poolt vastuvõetud kontrollimäärust kohaldatakse ainult tema kaugpüügilaevastiku suhtes, mis moodustab kõigest osa Hiina laevastikust; kutsub komisjoni üles ergutama ja juhendama Hiina Rahvavabariigi valitsust kaugpüügi standardite rakendamisel, et liikuda säästvate kalapüügimeetodite suunas;

tunneb muret selle pärast, et Hiina peab vaidlusaluse Lõuna-Hiina mere osi, mis on üks maailma kõige kalastatavamaid meresid, oma koduveteks ning ei arva seega selles piirkonnas tegutsevaid kalalaevu oma kaugpüügilaevastiku hulka, samuti toob see kaasa pingete suurenemise, kuna Hiina püüab oma tegevuse kaudu kinnitada oma valitsevat seisundit selles piirkonnas;

julgustab komisjoni toetama innovatsiooni ja teadusuuringuid, et töötada avamerel sõitvate laevade jaoks välja seire-, jälgimis- ja asukohatuvastuse vahendid, toetades rahvusvaheliste algatuste rakendamist, mille eesmärk on koordineerida andmesüsteeme ning anda täielikke, täpseid andmeid ja läbipaistvat teavet kalalaevade asukoha, päritolu ja tegevuse kohta;

väljendab heameelt asjaolu üle, et kolmepoolse kokkuleppe kohaselt reformida määrust (EÜ) nr 1224/2009 (13) kalanduskontrolli kohta nõutakse, et ELi imporditud ja merel püütud kalandustoodetel peab olema märgitud kalalaeva IMO number või muu laeva kordumatu tunnus, kui IMO numbrit ei kohaldata;

nõuab, et komisjon võtaks meetmeid mugavuslippude kasutamise lõpetamiseks; nõuab üldsuse juurdepääsu teabele kalalaevade tegeliku omandiõiguse kohta kõikide lippude puhul; kutsub komisjoni üles parandama oma ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga (ETR-kalapüügiga) tegelevate laevade tuvastamise süsteemi, nagu on sätestatud rakendusmääruses (EL) 2022/1184 (14), nii et laeva päritoluriigi saaks kindlaks teha isegi siis, kui laeva lipuriik on ebaselge, ja et see hõlmaks ka laevu, millel on tuvastatud inimõiguste rikkumisi;

kutsub komisjoni üles nõudma Hiina ametiasutustelt suuremat läbipaistvust Hiina kaugpüügilaevastike kalapüügi ja kalanduskokkulepete osas; kutsub komisjoni üles käivitama koostöös Hiina Rahvavabariigiga püügi identifitseerimise süsteemi, mis põhineb FAO püügi dokumenteerimise vabatahtlikes suunistes esitatud soovitustel; juhib tähelepanu sellele, kui oluline on kasutada ETR-kalapüügi vastases võitluses kõiki olemasolevaid rahvusvahelisi vahendeid; märgib murega, et nende lepingute läbipaistmatus võib ETR-kalapüüki soodustada ning raskendada mõjutatud valitsustel ja teistel huvitatud osapooltel jälgida Hiina kaugpüügilaevastiku tegevust; kutsub komisjoni üles algatama koos oma rahvusvaheliste partneritega strateegia Hiina sõlmitud kahepoolsete lepingute jälgimiseks, et vältida konkurentsi moonutamist nii tarneahelates kui ka kaubanduses;

märgib, et kalanduskokkuleppeid Hiina Rahvavabariigi ja kolmandate riikide vahel tuleb üha juurde; tunneb muret selle pärast, et need lepingud võivad kahjustada kohaliku tööstuse huve, ohustada elanikkonna toiduga kindlustatust ja moonutada ausat konkurentsi; taunib läbipaistvuse puudumist nende lepingute, litsentside ja lubade osas, eelkõige seoses võimaliku jätkusuutmatu kumulatiivse mõjuga nende kolmandate riikide kalavarudele, kellel on ka ELiga kalanduslepingud; on mures uudiste pärast, mis puudutavad ülepüüki Lääne-Aafrika vetes, eelkõige Guinea lahes ja Volta järves Ghanas, millega Hiina kaugpüügilaevastik on teadaolevalt seotud;

nõuab, et Hiina ratifitseeriks ja rakendaks võimalikult kiiresti FAO lepingu sadamariigi võetavate meetmete kohta ning muud rahvusvahelised kokkulepped ja lepingud, mille eesmärk on võidelda ETR-kalapüügi vastu, ning tagaks, et avamere kalalaevad järgiksid rahvusvahelisi kokkuleppeid mereökosüsteemide majandamise ja kaitsemeetmete kohta; kutsub rannikuriike üles avalikustama kaugpüügilaevade rikkumised ja sanktsioonid;

väljendab heameelt komisjoni merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi (DG MARE) algatuse üle käivitada 10. mail 2023 veebisait, mis sisaldab andmeid kalapüügilubade kohta, mis on antud ELi vetest väljaspool kala püüdvatele ELi laevadele ja ELi vetes kala püüdvatele ELi-välistele laevadele; nõuab tungivalt, et kolmandate riikide kalandusasutused ja piirkondlikud kalandusorganisatsioonid võtaksid samasuguseid meetmeid; rõhutab, kui tähtis on kohaldada ELi laevastike suhtes kehtivat õiguslikku süsteemi ka kolmandate riikide laevastike suhtes, et tagada samad kalapüügi läbipaistvuse ja toodete jälgitavuse standardid;

Euroopa Liidu kaitsmine ebaausate kaubandustavade eest

10.

kutsub liikmesriike üles rangelt jõustama ELi õigusakte püügiaruannete ja jälgitavuse süsteemi kohta; on veendunud, et ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi sertifikaatide digiteerimine CATCH-süsteemi kaudu vähendab petturliku impordi võimalusi ja vähendab liikmesriikide halduskoormust; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles esitama teavet selle kohta, kui palju Hiina laevade püütud tooteid seejärel ELi turule siseneb; juhib tähelepanu vajadusele ühtlustada ja tõhustada kõigi imporditud kalandustoodete tolli- ja sadamakontrolli, samuti kaubandusplatvormidel, et piirata ebaseaduslikust kalapüügist saadud toodete liikumist ühtsel turul; nõuab imporditud kalandustoodete päritolu tõhusamat sertifitseerimist, et kalanduse suhtes kohaldataks pigem Euroopa kui lipuriigi õigusakte, tagamaks, et ühtsele turule sisenevad tooted pärineks kestlikest allikatest ning et nende päritolu ja nõuetele vastavus oleks kontrollitud ning et see aitaks hoida rahvatervist ja vältida konkurentsimoonutusi;

11.

on mures valitsuste ja valitsusväliste organisatsioonide arvukate teadete pärast Hiina lipu all sõitvate laevade ETR-kalapüügi kohta ning väidetava ETR-kalapüügi pärast, mille eest vastutavad Hiina ametivõimud ja Hiina omanduses olevad laevad, mis sõidavad kolmanda riigi lipu all; juhib tähelepanu sellele, et need ebaseaduslikud tavad hõlmavad kalapüüki ilma litsentsita, kaitsealuste liikide püüki, keelatud püügivahenditega püüki, uimepüüki, saagi deklareerimata jätmist ja jälgimiseks kasutatavate automaatsete identifitseerimissüsteemide blokeerimist;

12.

tunneb muret teabe pärast, mis puudutab Hiina laevade viibimist ja kontrollimata püügitegevust avamerel Ladina-Ameerika riikide, näiteks Ecuadori ja Argentina majandusvööndi lähedal; juhib tähelepanu sellele, et nendes püügipiirkondades tegutsev ELi laevastik seisab sageli silmitsi kõlvatu konkurentsiga kalavarude pärast, nagu Argentina lühiuim-kalmaar (Illex argentinus) ja Patagoonia kalmaar (Loligo gahi); on veendunud, et on tähtis luua piirkondlikke kalandusorganisatsioone, et tagada alade ja liikide piisav ülemaailmne hõlmatus, eriti piirkondades, kus piirkondlike kalandusorganisatsioonide struktuur üldse puudub (näiteks Atlandi ookeani lõunaosas), edendamaks kalavarude kaitset ja säästvat kasutamist ning ausat konkurentsi ülemaailmsel tasandil; nõuab tungivalt, et komisjon teeks selle eesmärgi saavutamiseks koostööd kõigi asjaosalistega;

13.

väljendab heameelt ÜROs saavutatud kokkuleppe üle mere bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästva kasutamise kohta väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel aladel ning nõuab tungivalt, et EL ja Hiina ratifitseeriksid ja jõustaksid selle kokkuleppe;

14.

peab kahetsusväärseks keerukaid ja mõnikord meelevaldseid bürokraatlikke tingimusi, mille Hiina ametivõimud on kehtestanud teatavatele ELi ettevõtetele, kes soovivad kalandustooteid Hiinasse eksportida; kutsub komisjoni üles tegema Hiina ametivõimudega koostööd, et see olukord lõpetada;

15.

on mures mitmete Hiina laevade agressiivse tegevuse pärast, näiteks 2020. aasta veebruaris toimunud rünnakud Hispaania kalalaeva Playa de Rodas vastu, mille käigus kuus Hiina lipu all sõitvat laeva olid seotud selle rammimisega, saatsid sellele tapmisähvardusi ning püüdsid seda saboteerida ja sellega kokku põrgata;

16.

julgustab Hiinat ja riike, kellega ta on sõlminud kalanduskokkulepped, tugevdama oma suutlikkust kontrollida, avastada, ennetada ETR-kalapüügiga seotud juhtumeid ja neile reageerida; kutsub komisjoni üles kaaluma sel eesmärgil EFCA kaudu tehnilise ja rahalise toetuse suurendamist; kutsub komisjoni üles andma tehnilist abi ja toetama suutlikkuse suurendamist, kasutades kõiki võimalikke kanaleid ühise kalanduspoliitika raames kooskõlas ELi rahvusvaheliste ookeanide majandamise eesmärkidega, et julgustada ja toetada rannikuriike, kellega EL peab dialoogi, et tugevdada võitlust ETR-kalapüügi vastu ning tugevdada jätkusuutlikkuse ja läbipaistvuse nõudeid juurdepääsul nende majandusvöönditele;

17.

nõuab üldisemalt ETR-kalapüügi vastase võitluse tõhustamist, eelkõige rahvusvahelistes vetes ja piirkondades, mis on hõlmatud rannikuriikide ametiasutustega, kellel puudub piisav kontrollisuutlikkus; on seisukohal, et seda on võimalik saavutada ühisoperatsioonidega, nagu PESCAO (parendatud piirkondlik kalanduse juhtimine Lääne-Aafrikas); tunnustab EFCAt rolli eest PESCAO projektis, mis loodi komisjoni 28. aprilli 2017. aasta otsusega C(2017)2951; juhib tähelepanu sellele, et see projekt, mille eesmärk on muu hulgas tugevdada ETR-kalapüügi ennetamist, peaks lõppema 2023. aasta detsembris; kutsub komisjoni üles alustama PESCAO projekti hindamist ja vajaduse korral määrama kindlaks uued prioriteedid ja muutma seda liiki projektid tulemuslikumaks, samuti laiendama seda ja eraldama sellele lisavahendeid; märgib, et merevägedel on konkreetne kaugvetealane suutlikkus ja et mõned liikmesriigid usaldavad püügikontrolli oma mereväele; rõhutab, et Euroopa kalanduskontrolli rahastamise raamistikku tuleks muuta, et mereväed saaksid neis piirkondades lisaks võitlusele piraatlusega osaleda võitluses ebaseaduslikus kalapüügi vastu;

18.

rõhutab, kui oluline on koordineeritud mereline kohalolek Guinea lahes, millel alates selle rakendamisest 2021. aasta märtsis on olnud väga positiivne mõju ETR-kalapüügi, piraatluse ja muu ebaseadusliku tegevuse vähendamisele piirkonnas (narkootikumide, relvade ja inimeste salakaubavedu, märkimisväärne kuritegevus sadamates, tõsine merereostus jne); tuletab meelde, et see koordineeritud mereline kohalolek vaadatakse läbi hiljemalt 2024. aasta veebruariks; kutsub nõukogu üles pöörama erilist tähelepanu Guinea lahele ja tegema edusamme selle koordineeritud merelise kohaloleku uuendamiseks tehtavas töös;

19.

julgustab ELi mereandide tootjaid mitmekesistama oma esmase töötlemise partnereid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama kasvavat säästvat vesiviljelustootmist ELis ja vähendama selle arengut takistavaid tegureid ning edendama innovatsiooni seoses täiendavate söödaallikate, näiteks vetikatega, et vältida edasist sõltuvust kalajahu impordist;

20.

rõhutab, et autonoomsete tariifikvootide abil on Hiina märkimisväärselt suurendanud mõnede toodete, näiteks tuuni eksporti ELi; märgib, et autonoomsete tariifikvootide mehhanism võib põhjustada turumoonutusi; on seisukohal, et mitteasjakohase mahuga autonoomsed tariifikvoodid võivad põhjustada ebaausat konkurentsi ELi laevastike ja soodusjuurdepääsu omavate riikidega (Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühm, ELi üldiste tariifsete soodustuste kava); palub seetõttu, et komisjon jätkaks nende tariifikvootide asjakohasuse hindamist, pidades silmas nende mõju Euroopa kalatööstusele, ning vajaduse korral kohandaks neid; kutsub Euroopa ametiasutusi üles olema ettevaatlik ja tõhustama kontrolli tagamaks, et mitte mingi ekspordi hulgas, mille suhtes kohaldatakse autonoomseid tariifikvoote, ei oleks ETR-kalapüügi saaduseid;

21.

märgib, et Euroopa Kontrollikoda täheldas hiljuti, et imporditud mereandide seaduslikkuse kontroll liikmesriikide poolt on ebaühtlane; palub komisjonil tagada, et kõik asjaosalised pühenduksid CATCH IT-süsteemi kiirele, ühtsele ja ülemaailmsele rakendamisele, kui selle kasutamine muutub kogu ELis kõigi ELi imporditavate kalandus- ja vesiviljelustoodete puhul kohustuslikuks, ning edendada süsteemi vabatahtlikku kasutamist kolmandates riikides;

22.

märgib, et Hiina toetab oma majandusvööndites ja avamerel tegutsevaid laevastikke; tuletab meelde, et seda toetust antakse mitmel kujul, sealhulgas otsetoetused (kütuseabi, laevade moderniseerimine ja asendamine), maksuvabastused, kindlustusmaksed ja laenusoodustused jne; juhib veel kord ametlike andmete puudumisel tähelepanu sellele, et Hiina valitsuse toetused kalandussektorile ulatusid 2018. aastal hinnanguliselt 7,2 miljardi USA dollarini, mis moodustab 20 % kõigist ülemaailmsetest kalandustoetustest; rõhutab, et need toetused on kiirendanud Hiina kaugpüügilaevastiku kiiret arengut, millega kaasneb liigse püügivõimsuse ja ülepüügi oht; rõhutab, et WTO kalandustoetuste kokkuleppe hiljutine allkirjastamine 2022. aasta juunis peaks väljamakstavaid summasid piirama; nõuab tungivalt, et Hiina ametivõimud rakendaksid seda lepingut võimalikult kiiresti;

Kalavarude, inimõiguste ja toidualase sõltumatuse kaitsmine

23.

märgib, et Hiina kalalaevastiku tegevuse intensiivsus on suund kalavarude ammendumisele, mis vähendab muu hulgas ELi laevastiku tehtud jõupingutuste positiivset mõju; on seisukohal, et püügimahu kindlaksmääramiseks tuleks teaduslikult hinnata sihtliikide üldist seisukorda; nõuab, et EL püüaks jätkuvalt eeskujuks, edendades samal ajal jätkuvalt ELi ettevõtjatele võrdseid tingimusi kolmandate riikide ettevõtjatega;

24.

julgustab kehtestama majandamiskavasid – sealhulgas piirkondlikke – neis riikides, kellega ELil on säästva kalapüügi partnerluslepingud; märgib, et Mauritaaniaga sõlmitud säästva kalapüügi partnerlusleping, mis sisaldab pelaagiliste liikide majandamiskava, on vähendanud kõigi neid kalaliike püüdvate laevade püügisurvet; rõhutab, kui tähtsad on sellised majandamiskavad, et vältida otseseid ja kaudseid mõjusid, mis soodustavad asjaomaste riikide majandusvööndites ülepüüki, ning negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju, ja seejuures tuleb erilist tähelepanu pöörata kohalikele väikesemahulise kalapüügi laevastikele, samuti sellele, et mitte kahjustada usaldust ELi kui partneri vastu;

25.

rõhutab, et kalanduse parem juhtimine arengumaades peaks olema prioriteet, et võidelda ETR-kalapüügi vastu ja luua sobiv taristu, koolitada sadamakontrolli alal kvalifitseeritud tööjõudu ja korraldada toimiv kaitsesüsteem merel esinevate häiretega toimetulekuks; tuletab meelde, et ETR-kalapüük toimub peamiselt arengumaade majandusvööndites, kes sõltuvad majanduslikult ja sotsiaalselt kalapüügist väga palju ning kellel puuduvad vajalikud vahendid, et võidelda välisriikide laevade sekkumise vastu nende vetes;

26.

kutsub komisjoni üles töötama välja strateegia, et tulla toime asjaoluga, et Hiina impordib üha enam kalajahu mujalt maailmast, eelkõige Aafrika lääneranniku riikidest; rõhutab, et see ja iga selline import mujal võib põhjustada tohutut kahju kohalikule kalandussektorile ja ohustada toiduga kindlustatust Aafrikas; väljendab heameelt hiljutiste paljulubavate edusammude üle taimsete valkude kasutamisel säästvas kalasöödas ning nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid seda arengut;

27.

peab väga murettekitavaks teavet, et töötingimused mõnede Hiina kalalaevade pardal on ebainimlikud; nõuab tungivalt, et Hiina ratifitseeriks võimalikult kiiresti Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kalandustöö konventsiooni (nr 188);

28.

rõhutab, et EL peab tugevdama koostööd Ühendkuningriigi, USA, Jaapani ja teiste ookeani- ja kalanduspoliitika oluliste osalejatega, kasutades diplomaatilisi ja kaubandusega seotud vahendeid, et julgustada Hiinat edendama oma kalanduse juhtimise raamistiku vajalikke reforme; väljendab heameelt asjaolu üle, et 2022. aastal tegi USA president koostöös USA esindusega Euroopa Liidu juures riigisekretärile ülesandeks teha koostööd ELi, Jaapani, teiste G7 liikmete ja teiste partneritega, et võidelda kahjulike püügitavade vastu Lääne-Aafrikas, Ladina-Ameerikas, Kariibi mere piirkonnas ning India ja Vaikse ookeani piirkonnas; tuletab komisjonile meelde, et ELil peab olema rahvusvahelistel läbirääkimistel juhtroll, et edendada oma säästva kalanduse ambitsioone, visiooni ja eesmärke;

29.

nõuab tungivalt, et komisjon tõhustaks koostööd USA valitsusega, et rakendada üldist lähenemisviisi võitluses ETR-kalapüügi vastu ning selle nähtusega seotud kõige raskemate töö- ja inimõiguste rikkumiste vastu; kutsub komisjoni ja nõukogu üles jõustama nõuetekohaselt määrust (EL) 2020/1998 (15) Hiina äriühingute suhtes, keda Ameerika Ühendriikide rahandusministeerium on juba karistanud, ja vajaduse korral laiendama seda meedet teistele äriühingutele, keda süüdistatakse inimõiguste rikkumises, mis kahjustavad ka kohalike elanike majanduskasvu väljavaateid;

30.

rõhutab, et EL peab tegema kolmandate riikidega ulatuslikku koostööd kalanduse ja eelkõige kalanduskontrolli valdkonnas;

31.

väljendab heameelt asjaolu üle, et FAO liikmed on andnud organisatsioonile erivolituse edendada sotsiaalset kestlikkust kalanduse ja vesiviljeluse väärtusahelates, sealhulgas inimõiguste ja töötajate õiguste tunnustamist ja kaitset; märgib, et FAO kalanduse ja vesiviljeluse osakond kavatseb koostada suunised, mis koosnevad üldosast ja kuuest osast, milles keskendutakse tööstuslikule kalapüügile, väikesemahulisele kalapüügile, vesiviljeluse tootmisele, töötlemisele, turustamisele ja jaemüügile; kutsub FAOd üles pöörama nende suuniste väljatöötamisel erilist tähelepanu Hiina kalandus- ja vesiviljelussektori ülemaailmsele mõjule;

32.

väljendab heameelt asjaolu üle, et nii EL kui ka Hiina osalevad FAO sinise sadama algatuses, mille eesmärk on töötada välja suunised parimate rahvusvaheliste tavade kohta kalasadamatele, kes on üle minemas meremajanduse mudelitele, et parandada nende kestlikkust, kaitstes keskkonda ja edendades sellega seotud sotsiaalset ja majanduslikku kasu;

33.

kutsub komisjoni üles hindama kõiki Hiina algatusi, mille eesmärk on võidelda ETR-kalapüügi vastu, ning võtma sellistest hinnangutest lähtudes asjakohaseid meetmeid ETR-kalapüügi määruse alusel;

Hiina ja ELi vahelise dialoogi järjepidevuse tagamine

34.

julgustab tegema koostööd Hiinaga ülemaailmsel tasandil FAOs, piirkondlikes kalandusorganisatsioonides ja WTOs, et töötada välja ETR-kalapüügi vastane ülemaailmne poliitika ja reeglid;

35.

kutsub ELi ja Hiinat üles tegema tihedat ja läbipaistvat koostööd mere bioloogiliste ressursside säästvaks kasutamiseks ja ookeanide (eelkõige kalanduse) majandamiseks ning ETR-kalapüügi vastaseks võitluseks ning asjakohaste jälgitavussüsteemide kasutuselevõtuks; palub, et komisjon hindaks Hiina Rahvavabariigiga sõlmitud sinise partnerluse algatuse tulemusi;

36.

väljendab heameelt asjaolu üle, et Hiina 14. viieaastases tegevuskavas kalanduse arendamise kohta on seatud järgmised eesmärgid: tõhustada õiguskaitset, tõhustada veeorganismide kaitset ja edendada kalavarude säästvat kasutamist, suurendada välisriikide osalusel toimuva püügitegevuse ohutust, edendada avatud arengut ja mõlemale poolele kasu toovat koostööd, edendada rahvusvahelist koostööd kalandussektoris ning parandada jätkuvalt lepingute täitmise suutlikkust; nõuab tungivalt, et Hiina täidaks need eesmärgid, sealhulgas oma kaugpüügilaevastikuga seotud meetmed;

37.

väljendab heameelt asjaolu üle, et 2019. aastal avaldatud Hiina kalandusseaduse reformi eelnõus viidatakse kestlikkusele ja kaitsele kui teguritele, mis viivad edasi Hiina kalanduse ümberkujundamist, selgitatakse ETR-kalapüügi eest määratavaid karistusi ja kehtestatakse uued kontrollimehhanismid kaugpüügilaevastiku jaoks; loodab, et rahvakongress kiidab põllumajandus- ja maaeluministeeriumi ettepaneku võimalikult kiiresti heaks; kutsub Hiina ametivõime üles ajakohastama võimalikult kiiresti oma õigusakte, et tulemuslikult võidelda ETR-kalapüügi ja ülepüügi vastu;

38.

märgib, et merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadile ja EFCAle seoses Hiinaga ja kolmandate riikidega tehtava koostööga eraldatud inim- ja rahalised ressursid ei vasta tegelikele vajadustele; nõuab tasakaalustamist, et tagada dialoogi jätkumine;

39.

nõuab tungivalt, et komisjon tagaks Hiinat käsitleva kalanduspoliitika kooskõla kõigi teiste poliitikavaldkondadega, eelkõige kaubandus-, sotsiaal- ja arengukoostööpoliitikaga; nõuab tungivalt, et komisjon ja Euroopa välisteenistus kaaluksid ETR-kalapüügi teemalise talitustevahelise töörühma loomist komisjoni asepresidendi järelevalve all; teeb ettepaneku, et kõnealune töörühm võiks koordineerida komisjoni eri peadirektoraatide, Euroopa välisteenistuse, EFCA ja Teadusuuringute Ühiskeskuse jõupingutusi; märgib, et USAs on selline töörühm juba loodud, nimelt USA meresõidu turvalisuse ja kalanduse seaduse alusel loodud asutustevaheline ETR-kalapüügi töörühm, mis ühendab 21 föderaalset osakonda ja ametit;

40.

väljendab heameelt asjaolu üle, et EL ühines hiljuti ETR-kalapüügi vastu võitlemiseks loodud liiduga; nõuab tungivalt, et liidu liikmed kooskõlastaksid oma riiklikud süsteemid ETR-kalapüügi vastu võitlemiseks ning eelkõige uuriksid võimalust anda ühiselt välja kollaseid ja punaseid kaarte või muid samasuguseid vahendeid;

° °

41.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja Euroopa Kalanduskontrolli Ametile.

(1) ELT L 354, 28.12.2013, lk 22

(2) ELT L 286, 29.10.2008, lk 1

(3) ELT L 410 I, 7.12.2020, lk 1.

(4) ELT C 184, 5.5.2022, lk 2.

(5) ELT C 67, 8.2.2022, lk 25.

(6) ELT C 99, 1.3.2022, lk 214.

(7) ELT C 47, 7.2.2023, lk 15.

(8) Pauly, D. jt., „Kalanduskomisjoni teadusuuring. Hiina roll ülemaailmses kalandus- ja vesiviljelussektoris ja mõju neile“, Euroopa Parlament, struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika osakond, Brüssel, 2022, lk 14 ja 28.

(9) Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu vaatluskeskus, „The EU Fish Market – 2022 Edition“ (ELi kalaturg – 2022. aasta väljaanne), 29. november 2022.

(10) Pauly, D. jt., „Kalanduskomisjoni teadusuuring. Hiina roll ülemaailmses kalandus- ja vesiviljelussektoris ja mõju neile“, Euroopa Parlament, struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika osakond, Brüssel, 2022, lk 14 ja 28.

(11) Nõukogu 13. novembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/1706, millega avatakse teatavate kalandustoodete autonoomsed liidu tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine aastatel 2021–2023 (ELT L 385, 17.11.2020, lk 3).

(12) Kaugpüügi nõuandekomisjoni arvamus „EU autonomous tariff quotas (ATQs) for certain fishery products Tuna loins for the period 2021-2023“, (ELi ühepoolsed tariifikvoodid teatavatele kalandustoodetele. Tuunikalafilee aastateks 2021–2023), juuli 2020.

(13) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(14) Komisjoni 8. juuli 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/1184, millega muudetakse määrust (EL) nr 468/2010, millega kehtestatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ELi nimekiri (ELT L 184, 11.7.2022, lk 9).

(15) Nõukogu 7. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/1998, mis käsitleb inimõiguste raske rikkumise vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 410 I, 7.12.2020, lk 1).