Raportöör:

Milena ANGELOVA

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 20.9.2023
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Täiskogu otsus	11.7.2023
Õiguslik alus	kodukorra artikli 52 lõige 2
	omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	välissuhete sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	21.12.2023
Vastuvõtmine täiskogus	14.2.2024
Täiskogu istungjärk nr	585
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	143/2/9

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee hindab teatises esitatud lähenemisviisi käsitleda majandusjulgeoleku meetmeid mitmest aspektist. Kuigi komitee kiidab heaks ohtude, riskide ja haavatavuste hindamisel põhineva lähenemisviisi, kutsub ta üles ka analüüsima ja kasutama võimalusi, mis tulenevad ülemaailmsetest probleemidest, tuginedes ELi tugevate külgede põhjalikule hindamisele.

1.2.

Komitee peab ELi konkurentsivõime edendamise prioriteeti väga oluliseks. Ta rõhutab, et investeerimine innovatsiooni, oskuste arendamisse ja tööstussuutlikkusse ning hästitoimiva siseturu tagamine on hädavajalikud vahendid tootlikkuse ja konkurentsivõime tugevdamiseks ning kriitilise sõltuvuse vähendamiseks, säilitades samal ajal ELi sotsiaalse turumajanduse.

1.3.

Komitee toonitab, et energia- ja toorainejulgeolek on kõigi tööstusharude jaoks väga oluline ja seega keskse tähtsusega ELi üldise majandusjulgeoleku jaoks. Turvalistel digisüsteemidel ja tugeval digisuutlikkusel on samuti üha tähtsam roll, arvestades, et digiteerimine mõjutab kogu majandust ja ühiskonda.

1.4.

Selleks, et tagada stabiilne juurdepääs rahastamisele ja vältida liigset välissõltuvust, on oluline viia kiiremas korras lõpule kapitaliturgude liidu ja pangandusliidu väljakujundamine. Komitee rõhutab, et EL on selles valdkonnas endiselt oma peamistest konkurentidest maha jäänud ning peab kõrvaldama olemasolevad takistused ja hoiduma uutest meetmetest, mis seavad ohtu juurdepääsu erasektori rahastamisele. Samuti peab EL tagama piisava riikliku rahastamise, seades esikohale investeeringud taristusse, teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning haridusse ja koolitusse.

1.5.

Selleks, et parandada tarneahelate mitmekesistamise ja tooteturgude laiendamise võimalusi, kutsub komitee üles kasutama täielikult ära kaubandus- ja investeerimislepinguid, viima kiiresti lõpule käimasolevad kaubandusläbirääkimised ning alustama uusi läbirääkimisi uute potentsiaalsete partneritega. Komitee leiab, et uus lähenemisviis kaubandusele ja kestlikule arengule on nende jõupingutuste oluline osa (1) ning seda tuleks kohaldada ka kriitilise tähtsusega toorainete partnerluste puhul. ELi prioriteetide hulka peaksid kuuluma ka reeglitel põhinevate mitmepoolsete kaubandussüsteemide ja ülemaailmsete lepingute edendamine, kahe- ja mitmepoolsed temaatilised partnerlused ning partnerlused arenguriikidega. Komitee leiab, et rahvusvaheline koostöö aitab ELil lisaks vastasseisu ja omaenda kriitiliste sõltuvuste vähendamisele suurendada ka vastastikust kasu ja innustada teisi majandusi sõlmima partnerlusi ELiga.

1.6.

Kuigi ennetavat partnerlust tuleks pidada peamiseks viisiks ELi majandusjulgeoleku tugevdamisel rahvusvahelistes suhetes, on vaja otsustavaid vastu- ja kaitsemeetmeid juhul, kui kolmandad riigid on kaubanduse, investeeringute või tehnoloogiaalase koostööga seotud meetmete kaudu ohuks ELi majandusjulgeolekule.

1.7.

Komitee kutsub ELi poliitikakujundajaid üles parandama riigisisese poliitika ja aktiivse diplomaatia kaudu tingimusi, mis võimaldavad ELi ettevõtjatel, sealhulgas mikro-, väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel oma tegevuses geomajanduslikke riske juhtida ning julgustavad ja toetavad neid selle tegemisel, ning tagama, et poliitikameetmed ei põhjustaks neile ebaproportsionaalseid kulusid ega takistusi. Seega peab komitee väga oluliseks kaasata ELi ettevõtjaid tihedalt majandusjulgeoleku riskide, võimaluste ja meetmete tuvastamisse ja hindamisse.

1.8.

Samuti kutsub komitee üles kaasama majandusjulgeoleku strateegia edasiarendamisse ja rakendamisse teisi asjaomaseid kodanikuühiskonna osalejaid. Lisaks rõhutab komitee vajadust tugevdada sünergiat liikmesriikide vahel ja luua kasu kogu ELis, aidates seeläbi kaasa ELi ühtsusele, ülemaailmsele tugevusele ja üldisele majandusjulgeolekule.

2.   Üldised märkused

2.1.

Komitee kiidab heaks Euroopa Komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja teatise „Euroopa majandusjulgeoleku strateegia“ (2). Tegemist on päevakajalise algatusega, et reageerida uutele ja pidevalt muutuvatele geopoliitilistele ja geomajanduslikele tingimustele. Arvamuses käsitletakse kavandatud strateegia üldist lähenemisviisi ja sisu, samas kui täiendavas arvamuses (3) keskendutakse strateegiliste tehnoloogiate ja sektorite rollile.

2.2.   Prioriteedid ja põhimõtted

2.2.1.

Komitee hindab teatises kirjeldatud lähenemisviisi, mille eesmärk on käsitleda majandusjulgeolekut mitmest aspektist, ning toetab strateegias esitatud prioriteete: edendada ELi konkurentsivõimet, kaitsta liitu majandusjulgeoleku ohtude eest ning teha koostööd usaldusväärsete riikidega, kes jagavad ELi muresid ja huvisid. Need prioriteedid on omavahel tihedalt seotud. Näiteks aitab tugevam konkurentsivõime vähendada sõltuvust ja kaitsevajadust ning muudab ELi kaubandus- ja majanduskoostöös atraktiivsemaks partneriks. Kasulik koostöö aitab omakorda suurendada konkurentsivõimet ja vähendada kahjulikku sõltuvust.

2.2.2.

Prioriteetide omavaheline seotus nõuab ELi välissuhete ja sisepoliitika alast valdkonnaülest lähenemisviisi. Tugev ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning tulevikku suunatud kaubandus-, investeerimis-, tehnoloogia- ja tööstuspoliitika mängivad üldiselt keskset rolli. Erinevate poliitikameetmete mõju ilmneb aga eri aegadel, mida tuleb arvesse võtta ka rakendamisetappide kavandamisel.

2.2.3.

Komitee juhib tähelepanu ka majandusjulgeoleku, sotsiaalkindlustuse ja geopoliitilise julgeoleku vahelistele seostele. Kuigi majandusjulgeolek on ELi sotsiaalse mudeli oluline võimaldaja, on põhiõigused ja õigusriik ELi majandusjulgeoleku alus. Ülemaailmsel tasandil peaks EL püüdma olla mõjukas osaleja nii tugeva majandusliku positsiooni kui ka diplomaatilise ja kaitsevõime kaudu, panustades geopoliitiliste konfliktide lahendamisse ning rahu, demokraatia, inimõiguste ja kestliku arengu eesmärkide edendamisse mitmepoolses koostöös ÜRO süsteemis. Sellega seoses on ÜRO reform otsustava tähtsusega.

2.2.4.

Komitee nõustub proportsionaalsuse ja täpsuse põhimõtetega, mida tuleb kohaldada kõigi majandusjulgeolekut tagavate meetmete suhtes. Lisaks soovitab komitee rakendamisel järgida ennetamise, praktilisuse ja osalemise põhimõtteid.

2.2.5.

Ennetamise põhimõte kutsub ELi üles võtma meetmeid ja suunama arengut, tuginedes oma tugevatele külgedele ja võimalustele, selle asemel et olla kaitsehoiakus ja reageerida üksnes teiste ülemaailmsete osalejate meetmetele. Praktilisuse jaoks peab EL tagama, et võetavad meetmed on praktikas teostatavad ning vastavad ettevõtjate ja teiste osalejate tegelikule olukorrale. Osalemise põhimõte viitab vajadusele teha koostööd ja kaasata kõik asjaomased sidusrühmad strateegia väljatöötamisse ja rakendamisse.

2.3.   Riskide ja võimaluste ning tugevuste ja nõrkuste hindamine

2.3.1.

Komitee nõustub strateegias nimetatud ohuvaldkondadega, st riskidega, mis on seotud tarneahelate vastupanuvõime, elutähtsa taristu füüsilise ja küberjulgeoleku, tehnoloogia turvalisuse ja tehnoloogia lekkega ning majandusliku sõltuvuse ja survestamise kasutamisega sõjalisel otstarbel. See nõuab majandusliku sõltuvuse kesksete tegurite hindamist ja neile nõuetekohase tähelepanu pööramist: impordi osakaal kriitilise tähtsusega või strateegiliste toorainete, toodete ja tehnoloogiate kasutamisel; impordi ja ekspordi kontsentreerumine riikide lõikes ja nende riikide usaldusväärsus; suutlikkus asendada kriitilise tähtsusega import omatoodangu või uuendustega; võimalus mitmekesistada tarneahelaid ja tooteturge (4).

2.3.2.

Lisaks juhib komitee tähelepanu majandusriskidele, mis on seotud loodusvarade ja keskkonna kasutamisega relvana. See kehtib näiteks veepuudusest tingitud kasvavate pingete ja kliimamuutuste mitmesuguse mõju kohta, mis võivad vähemalt kaudselt mõjutada ELi majandusjulgeolekut. Keskkonnaga seotud riskid ja konfliktid koos muude konfliktide ja sõdadega nõuavad ELilt nõuetekohast valmisolekut oma majandusjulgeoleku strateegia kontekstis.

2.3.3.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et lisaks välistele riskidele ja ohtudele on ka selliseid riske, mis on seotud ELi sisearengutega. Kuna ühtne turg on väliskoostöö alus, on siseturu moonutused kriitiline oht ka ELi ülemaailmsele rollile. Lisaks ohustab investeerimistingimusi nõrgendav sisepoliitika ELi majandusjulgeolekut. See rõhutab vajadust võtta ELi poliitika kujundamisel kasutusele nõuetekohane konkurentsivõime kontroll.

2.3.4.

Komitee toetab ettepanekut riskide ja nende arengu korrapärase hindamise kohta. Arvestades, et paljude riskidega seisab silmitsi ja neid juhib erasektor, peab komitee väga oluliseks kaasata ELi ettevõtjad tihedalt riskide kindlakstegemisse ja hindamisse. Nõuetekohaselt tuleks arvesse võtta ka teiste asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas sotsiaalpartnerite, teadus- ja haridusringkondade, tarbijate ja muude kodanikuühiskonna osalejate seisukohti ja panust.

2.3.5.

Lisaks mitmesuguste riskide tunnistamisele ja hindamisele tuleks analüüsida ka ELile geomajanduslikust, tehnoloogilisest ja keskkonnaalasest arengust tulenevaid võimalusi. Võimalused on peamiselt seotud lahenduste pakkumisega üleilmsetele probleemidele, mis puudutavad puhast vett ja kanalisatsiooni, toitu ja energiat, digitaliseerimist ja transporti ning tervishoidu ja haridust, samuti kliimamuutusi ja keskkonnaseisundi halvenemist. Kliimast ja konfliktidest tingitud rände haldamine on samuti valdkond, kus piiriüleste lahenduste loomine ja ELi majandusjulgeoleku tugevdamine nõuab ennetavat strateegiat ja vahendeid.

2.3.6.

ELi suutlikkus hallata oma majandusjulgeolekut sõltub tema tugevatest ja nõrkadest külgedest, mida tuleks pidevalt hinnata praeguste ja eeldatavate riskide ja võimaluste valguses. Majandusjulgeoleku tugevdamiseks peab EL seetõttu keskenduma oma tugevate külgede jätkuvale arendamisele ja nõrkade külgede kõrvaldamisele.

2.3.7.

Võimaluste valdkonnas peab EL leidma konkreetsed aspektid, mis annaksid Euroopa osalejatele konkurentsieelise. Seepärast kutsub komitee komisjoni üles tegema tihedat koostööd ELi ettevõtjate ja teiste asjaomaste osalejatega, et määratleda meetmed, mis aitavad neid võimalusi ära kasutada, vastates seeläbi ülemaailmsetele vajadustele ja tugevdades samal ajal ELi majandusjulgeolekut.

2.4.   Konkurentsivõime ja suutlikkuse edendamine

2.4.1.

ELi konkurentsivõime on nõrgenenud mitmel põhjusel, sealhulgas avaliku ja erasektori investeeringute puudujääk, tootlikkustegurite (nt teadus- ja arendustegevus ja innovatsioon ning koolitus) kasin tugevdamine, samuti hiljutised arvukad kriisid ja nendega seotud kulude suurenemine. Seepärast peab komitee ELi konkurentsivõime edendamise prioriteeti äärmiselt oluliseks. Komitee kiidab heaks strateegia lähenemisviisi, mille eesmärk on tugevdada ühtset turgu ning innovatsiooni-, tehnoloogilist ja tööstuslikku suutlikkust, säilitades samal ajal ELi sotsiaalse turumajanduse. Sisetootmise edendamine koos tarneahelate mitmekesistamisega ja hästitoimiva siseturu tagamine on samuti hädavajalikud vahendid kriitilise sõltuvuse vähendamiseks.

2.4.2.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles edendama ausat konkurentsi ja võrdseid võimalusi siseturul ning tõhusalt jõustama kehtivaid eeskirju. Tarvis on tagada, et kõik turuosalised, sealhulgas välismaised, järgiksid ELi ühtsel turul ELi eeskirju ja standardeid.

2.4.3.

Kindel ja taskukohane juurdepääs energiale ja toorainetele on äärmiselt oluline kõigi tööstusharude jaoks ning see kajastab selgelt piisava riigisisese tarnimise, hästi toimiva siseturu ja usaldusväärsete välismaiste tarneahelate tähtsust. Turvalised digisüsteemid ja tugev digisuutlikkus on üha olulisemad ka ELi majandusjulgeoleku jaoks, kuna digiteerimine mõjutab kogu majandust ja ühiskonda ning andmed on lahutamatult seotud kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste ühtse turuga. Eelkõige tuleks tagada ELi suutlikkus ja mõju tehisintellekti ja muude kõrgtasemel digitehnoloogiate arendamisel ja kasutamisel.

2.4.4.

Oluline on ka rahandusliidu, st kapitaliturgude liidu ja pangandusliidu väljakujundamise lõpuleviimine. Stabiilse juurdepääsu tagamiseks rahastamisele on vaja hästi toimivat ja stabiilset ELi kapitaliturgu ning sõltumatut ELi pangandussektorit, vältides samal ajal liigset välissõltuvust. Komitee kutsub ELi riiklikke ametiasutusi ja pädevaid asutusi üles suurendama jõupingutusi nii kapitaliturgude liidu kui ka pangandusliidu väljakujundamiseks. Lisaks peab EL kõrvaldama olemasolevad takistused ja hoiduma uutest meetmetest, mis võiksid ohustada juurdepääsu rahastamisele, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) jaoks.

2.4.5.

Lisaks hästi toimivatele kapitaliturgudele on vaja piisavalt ja tõhusalt eraldatud avaliku sektori vahendeid, et saavutada soovitud majandusjulgeoleku eesmärgid. Komitee rõhutab vajadust seada esikohale piisavad investeeringud turvalisse taristusse, eelkõige elutähtsasse taristusse, samuti teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning haridusse ja koolitusse. Sellega seoses väljendab komitee kahetsust, et Euroopa Komisjon ei teinud mitmeaastase finantsraamistiku eelmise läbivaatamise käigus ettepanekut Euroopa suveräänsuse fondi loomiseks (5).

2.4.6.

Komitee toonitab ka, et majandusjulgeolek peaks hõlmama kõiki majandussegmente, sealhulgas makromajanduslikku kestlikkust, makromajanduslikku stabiilsust ning reaalmajanduse kestlikkust, kaasavust ja vastupanuvõimet. Nende eesmärkide saavutamisel on keskse tähtsusega soodustada tingimusi majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt kestlike investeeringute jaoks.

2.4.7.

Selle asemel, et alustada võidujooksu oma tööstuse edendamiseks, peab EL püüdlema innovatsiooni, ettevõtluse, oskuste ja pädevuste tipptaseme poole ja tuginema neile. Innovatsioonisuutlikkuse suurendamine nõuab investeeringuid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni taristusse, tipptalentidesse ja erinevatesse innovatsiooni ökosüsteemidesse. Haridus ja koolitus peavad vastama praegustele ja tulevastele oskuste vajadusele ning hõlmama kõiki tööjõu oskusi alates kõrgetest oskustest kuni põhioskusteni, sealhulgas põhjalik ümberõpe ja kvaliteetne õpipoisiõpe. Noorte talentide kasutamiseks ja arendamiseks on tarvis pakkuda neile julgustavaid tulevikuväljavaateid, suurendades nii nende võimalusi kui ka võimeid oma tulevikku kujundada.

2.4.8.

Lisaks oskuste arendamisele on töökohtade loomiseks soodsate tingimuste edendamine ja töötajate liikuvuse hõlbustamine tööturul vajalikud meetmed, mille abil suurendada tööhõivet mitme paralleelse ülemineku tingimustes.

2.4.9.

Arvestades, et demograafilised muutused põhjustavad tööjõupuudust kõigis sektorites ning mitmesugustel töökohtadel ja ülesannetes, peab EL soodustama ja hõlbustama ka oskustööliste piiriülest liikuvust ELis ja eelkõige koostöös ELi mittekuuluvate riikidega. Konkreetsed jõupingutused peavad olema suunatud strateegiliste tehnoloogiate ja tegevuste jaoks vajalike talentide ligimeelitamisele ja hoidmisele (6). Komitee rõhutab, kui oluline on terviklik lähenemisviis tööstussuutlikkuse suurendamisele. Selle asemel, et „valida võitjaid“, millega kaasneb poliitiliselt valede investeeringute oht ja madalam riskivalmidus ettevõtjate hulgas, peaks EL looma soodsad tingimused pidevaks eduks ja uute lahenduste väljatöötamiseks laialdasel alusel. Näiteks ei ole optimaalne soodustada rohepööret, edendades ainult üksikuid sektoreid või tehnoloogiaid, mida nimetatakse „keskkonnahoidlikuks“ või „puhtaks“, sest rohepöördes osalevad igat liiki ettevõtjad, kusjuures paljud traditsioonilised ettevõtted pakuvad vajalikke tooraineid ja komponente või innovatsiooniplatvormi uute toodete ja lahenduste jaoks.

2.4.10.

Samamoodi tuleb „strateegiliste“ või „kriitilise tähtsusega“ tehnoloogiate määratlemisel ja edendamisel arvesse võtta kõiki asjakohaseid tehnoloogiaid ja sektoreid. Nagu on rõhutatud lisaarvamuses, kutsub komitee üles määratlema järjepideval, põhjendatud ja läbipaistval viisil „strateegilised“ ja „kriitilise tähtsusega“ tehnoloogiad ja sektorid, et tagada vajalik õigus- ja tegevuskindlus. Võttes arvesse tehnoloogia olemuse ja kasutamisega seotud erinevaid aspekte, juhib komitee tähelepanu nende tehnoloogiate rollile, mis täidavad ühiskonnas kriitilisi funktsioone. Need hõlmavad näiteks energeetika-, digitaal- ja transporditehnoloogiaid, vee- ja tervisetehnoloogiaid ning julgeolekuga seotud tehnoloogiaid.

2.4.11.

Selle asemel, et otsustada ettevõtete tootmisstruktuuride, tootevaliku või tarneahelate üle, on poliitikakujundajatel oluline roll tugiraamistike loomisel ning ettevõtjate innustamisel ja toetamisel nende tegevuses uute geomajanduslike riskide, sealhulgas ülemaailmse killustatuse juhtimisel, hoolitsedes samal ajal ettevõtte majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase kestlikkuse eest. See hõlmab näiteks kriitilise tähtsusega toorainetele juurdepääsu hõlbustamist või kitsaskohtade ületamisele kaasaaitamist. Tugev välis- ja julgeolekupoliitika, mis on kooskõlas muude poliitikavaldkondadega, nagu kaubandus-, tööstus- ja energiapoliitika, on selle ühise püüdluse jaoks väga tähtis.

2.4.12.

Arvestades, et majandusjulgeoleku riskid mõjutavad paljusid erinevaid äritegevusi, nagu tarneahela juhtimine, import, eksport, investeeringud ja tehnoloogiaalane koostöö, peab komitee oluliseks tagada, et riskide käsitlemisele suunatud poliitikameetmed ei põhjustaks ELi ettevõtjatele ebaproportsionaalseid kulusid ega takistusi. Kooskõlas praktilisuse põhimõttega kutsub komitee komisjoni ja liikmesriike üles aitama suurendada teadlikkust, teadmisi ja suutlikkust tulla toime majandusjulgeoleku riskidega, eelkõige mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate seas, kes võitlevad samal ajal rohe- ja digipöörde probleemidega.

2.4.13.

Lisaks rõhutab komitee vajadust kasutada ära ning tugevdada sünergiat liikmesriikide vahel ja luua kasu kogu ELis, aidates seeläbi kaasa ELi ühtsusele, ülemaailmsele tugevusele ja üldisele majandusjulgeolekule.

2.5.   Kahjulikust koostööst kasutoova koostööni

2.5.1.

Komitee nõustub täielikult, et EL peab kiiresti vähendama majanduslikku sõltuvust, mis ohustab ELi ja selle liikmesriikide majandusjulgeolekut ja vastupanuvõimet. Samal ajal nõustub komitee väitega, et EL ei suuda üksi majandusjulgeolekut saavutada, ning toetab koostööd võimalikult paljude partneritega, tingimusel et see on majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt kestlik ning mõistlik. Komitee toetab riskide vähendamist kui üldist lähenemisviisi ELi majandusjulgeolekule, samal ajal kui äärmiselt tõsistes olukordades, nagu Venemaa agressiooni puhul, tuleks kohaldada nn lahtisidumist.

2.5.2.

Komitee on seisukohal, et lisaks oma kriitilise sõltuvuse vähendamisele peaks EL püüdma luua sidemeid ja partnerlusi, mis lähtuvad ELi tugevatest külgedest, toovad vastastikust kasu ja suurendavad pühendumist koostööle. Selle jaoks on vaja luua ELile tugev majanduslik positsioon ülemaailmsel areenil. Lisaks kaitsele ebaõiglase impordi eest peaks EL otsustavalt suurendama ekspordivõimalusi ja ELi ettevõtete rahvusvahelistumist. See teeniks ka muid ELi huve, näiteks keskkonnaalaste ja sotsiaalsete eesmärkide edendamist.

2.5.3.

Partnerite arvu suurendamine ja mitmekesistamine parandab võimalusi tarneahelate mitmekesistamiseks ning aitab tagada juurdepääsu nii kriitilistele kui ka tavapärastele tootmisressurssidele. Samuti aitab see kaasa eksporditurgude laienemisele, vähendades seega sõltuvust piiratud hulgast klientidest. Selleks on oluline kasutada täiel määral ära asjakohaseid olemasolevaid kaubandus- ja investeerimislepinguid, viia kiiresti lõpule käimasolevad kaubandusläbirääkimised ning alustada läbirääkimisi võimalike uute partneritega. Tervikliku lähenemisviisi ja vajaliku avaliku legitiimsuse tagamiseks on oluline, et kriitilise tähtsusega toorainete partnerluste suhtes kohaldataks samaväärseid kestlikkusnõudeid nagu kaubanduslepingute puhul. See tähendab tugevat kestliku arengu peatükki, sihipärast järelevalvet ja rakendamist, kodanikuühiskonna järelevalvet ja viimase abinõuna sanktsioone (7).

2.5.4.

Komitee peab kasulikuks, et EL tõhustaks temaatilisi partnerlusi sellistes valdkondades nagu digiüleminek, toorained ja energeetika. Komitee rõhutab ka sinise diplomaatia ja koostöö kasvavat tähtsust veesektoris, sealhulgas veevarude säästvat majandamist ja sinise tehnoloogia edendamist.

2.5.5.

Teadusuuringud ja innovatsioon on temaatilise koostöö oluline valdkond. Kuigi tehnoloogiapartnerlused nõuavad ELilt enda kaitsmist kuritarvituste eest, suurendavad need ELi võimalusi osaleda strateegiliste ja elutähtsate tehnoloogiate väljatöötamises. Ühised ja kõrgetasemelised teadusprojektid koostöös tööstusharudega aitavad samuti kaasa tipptalentide arendamisele, ligimeelitamisele ja hoidmisele.

2.5.6.

Aktiivne roll rahvusvaheliste eeskirjade ja standardite väljatöötamisel ja jõustamisel annab ELile võimaluse kehtestada ülemaailmseid standardeid. ELi majandushuvide edendamisel võimaldab koostöö sarnaselt meelestatud riikidega edendada kestlikke ja usaldusväärseid tehnoloogiaid ja tooteid kogu maailmas.

2.5.7.

Komitee leiab, et kooskõlas strateegiaga on ELi huvides tugevdada mitmepoolset (vajaduse korral mõnepoolset) koostööd rahvusvaheliste foorumite ja organisatsioonide kaudu. Rohkem tähelepanu ja jõupingutusi tuleb suunata koostööle WTO raames ja organisatsiooni reformimisele. See tasakaalustaks käimasolevat arengut maailmamajanduse ja turgude killustumise suunas. Rahvusvahelise koostöö toetamine on väga oluline, võttes arvesse killustatuse ja vastasseisu mõju Euroopa majandusele, peamiselt kaubandusele, tehnoloogiale ja investeeringutele, sealhulgas maksesüsteemile ja euro stabiilsusele. Mitmepoolne koostöö on hädavajalik näiteks ühiste keskkonna- ja terviseprobleemide lahendamiseks.

2.5.8.

Komitee nõustub, et partnerlus arengumaadega aitab kaasa ELi majandusjulgeolekule, parandades juurdepääsu ressurssidele ja pakkudes uusi turge. Lisaks turupõhisele majanduskoostööle peaks EL hõlbustama oma ettevõtjate ja teiste kodanikuühiskonna osalejate, sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide ja sotsiaalsete ettevõtete suuremat osalemist arengukoostöö projektides. Suutlikkuse suurendamine, sealhulgas haridus ja oskuste arendamine, peaks olema oluline osa nendest partnerlustest.

2.5.9.

Strateegia „Global Gateway“ raames tehtav koostöö on näide finants- ja tehnilistest partnerlustest, mille eesmärk on luua partneritele vastastikust kasu. Lisaks toovad sellised partnerlused mitmesugust kasu kestliku arengu seisukohast, vastates samaaegselt majanduslikele, sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele vajadustele ja eesmärkidele. Suurema lisaväärtuse andmiseks tuleks seda koostööd täiendada ökosüsteemi partnerlustega, mis kasutavad taristut.

2.6.   Kaitse ohtude ja riskide eest

2.6.1.

Kuigi ennetavat partnerlust tuleks pidada peamiseks viisiks, kuidas tugevdada ELi majandusjulgeolekut rahvusvahelistes suhetes, on vaja otsustavaid vastumeetmeid juhtudel, kui kolmandad riigid ohustavad ELi majandusjulgeolekut ebaõiglaste või ebaseaduslike kaubandustingimuste ja -tavade, sissetulevate või väljaminevate investeeringutega seotud kuritarvituste või tehnoloogiakoostööga seotud riskide tõttu. Komitee toetab ettepanekut hinnata ja kasutada mitmesuguseid olemasolevaid ja võimalikke uusi vahendeid kaubanduse ja investeeringutega seotud riskide ja moonutuste ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks.

2.6.2.

Samal ajal tuleb vältida suurema protektsionismi stimuleerimist ning säilitada üldiselt partnerluse keskne koht. Komitee juhib tähelepanu ka ELi liikmesriikide vahelise koordineerimise ja ühtsuse ning partnerriikidega tehtava koostöö tähtsusele nende vahendite kasutamisel. Lisaks on nende kasutamise kavandamisel ja selle üle otsustamisel vaja teha nõuetekohaseid kulude-tulude analüüse.

2.6.3.

Komitee toetab tõhusate meetmete väljatöötamist ja rakendamist kahesuguse kasutusega tehnoloogiatega seotud riskide maandamiseks. Lisaks peab komitee väga oluliseks kaitsta intellektuaalomandi õigusi ning vältida tehnoloogia spionaaži ja leket, nagu on strateegias rõhutatud.

2.6.4.

Kasvava andmepõhise majanduse tingimustes tuleb üha rohkem tähelepanu ja investeeringuid suunata ka küberjulgeolekule ja digitaristu turvalisusele. Komitee rõhutab ka vajadust kaitsta muud liiki elutähtsa taristu, sealhulgas energia-, transpordi-, vee- ja tervishoiutaristu turvalisust. Tugevdada tuleb nii füüsilist kui ka küberturvalisust, võttes arvesse võimalike rünnakute ja intsidentide suurt mitmekesisust.

2.6.5.

Selleks et parandada ELi valmisolekut kriisideks ja hädaolukordadeks, tuleks integreeritud viisil kaaluda eri liiki riske ning riskijuhtimisele tuleks läheneda terviklikult. Samuti tuleks intensiivistada koostööd tulevikusuundade analüüsi ja erandolukorra plaanimise valdkonnas, kasutades täiel määral ära avaliku ja erasektori koostööd, mis ühendab avaliku halduse pakutava raamistiku ning ettevõtjate, töötajate ja kodanike praktilised kogemused ja meetmed laiemalt.

3.   Konkreetsed märkused

3.1.

Tuginedes eespool esitatud üldistele märkustele ja argumentidele ning võttes arvesse, et konkurentsivõime tugevdamine ja kasulike partnerluste edendamine on ELi majandusjulgeoleku parandamise võti, soovitab komitee Euroopa Komisjonil kaaluda järgmiste aspektide ja meetmete lisamist edasiste sammude loetellu.

3.2.

Jälgida pidevalt kolmandate riikide majandusjulgeolekuga seotud strateegiaid ja meetmeid.

3.3.

Hinnata ELi tugevaid külgi seoses geopoliitiliste ja geomajanduslike arengutega ning teiste ülemaailmsete osalejate meetmeid.

3.4.

Määratleda koos ettevõtjate ja muude asjaomaste sidusrühmadega poliitikameetmed, mida on tarvis ülemaailmsetest arengutest tulenevate kaubandus- ja partnerlusvõimaluste kasutamiseks ja elluviimiseks.

3.5.

Määratleda „strateegilised“ ja „kriitilise tähtsusega“ tehnoloogiad ja sektorid järjepideval ja läbipaistval viisil, et tagada vajalik õigus- ja tegevuskindlus.

3.6.

Viia läbi nõuetekohane konkurentsivõime kontroll ELi poliitiliste algatuste majandusliku ja sotsiaalse mõju suhtes, aidates seeläbi kaasa ELi majandusjulgeolekule.

3.7.

Tugevdada Euroopa Komisjoni suutlikkust majandusteabe ja tulevikusuundade analüüsi vallas.

3.8.

Hõlbustada teadus-, innovatsiooni- ja oskuste arendamise alast koostööd sarnaselt meelestatud partneritega üha olulisemates valdkondades, nagu veevarude majandamine ja sinine tehnoloogia.

3.9.

Parandada valmisolekut rändevoogudeks, mida põhjustavad kliima ja keskkonnaga seotud nähtused lisaks konfliktidele ja sõdadele.

3.10.

Tõhustada avaliku ja erasektori koostööd, et parandada valmisolekut majandusjulgeolekuga seotud hädaolukordadeks.

3.11.

Kaasata majandusjulgeoleku strateegia edasiarendamisse ja rakendamisse kõik asjaomased kodanikuühiskonna osalejad.

---

(1)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Kaubanduspartnerluste jõud: ühiselt rohelise ja õiglase majanduskasvuni“ (ELT C 140, 21.4.2023, lk 69).

(2)  JOIN(2023) 20 final, Brüssel, 20.6.2023.

(3)  https://www.eesc.europa.eu/et/our-work/opinions-information-reports/opinions/strategic-technologies-driver-european-sovereignty-and-resilience-supplementary-opinion-rex579-european-economic.

(4)  Hiina ja USA etendavad olulist osa maailma geopoliitilisel ja geomajanduslikul areenil ning neil on võtmeroll ülemaailmses kaubanduses, tarneahelates ja investeerimispartnerlustes. Ka EL sõltub suurel määral Hiinast, eelkõige seoses teatavate kriitilise tähtsusega toorainete ja tehnoloogiatega, mis on rohe- ja digipöörde jaoks üliolulised.

(5)  Komitee arvamus teemal „Täiendavad kaalutlused 2023. aasta kestliku majanduskasvu analüüsi kohta“ (ELT C, C/2024/871, 6.2.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/871/oj).

(6)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta“ (COM(2022) 650 final), „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kolmandate riikide kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotlemise ühtse menetluse ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandatest riikidest pärit töötajate ühiste õiguste kohta“ (COM(2022) 655 final), „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele — Oskustööliste ja andekate inimeste meelitamine ELi“ (COM(2022) 657 final) (ELT C 75, 28.2.2023, lk 136).

(7)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Kaubanduspartnerluste jõud: ühiselt rohelise ja õiglase majanduskasvuni“ (ELT C 140, 21.4.2023, lk 69).