Raportöör:	Alain COHEUR
Kaasraportöör:	Ferre WYCKMANS

Konsulteerimistaotlus	Nõukogu eesistujariik, 10.7.2023
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	20.12.2023
Vastuvõtmine täiskogus	17.1.2024
Täiskogu istungjärk nr	584
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	227/0/1

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse käsitlemisel tuleb arvesse võtta vaesuse mõiste eri mõõtmeid, mis mõjutavad juurdepääsu tööhõivele, haridusele, tervishoiule, eluasemele, toidule, liikuvusele, digivahenditele, energiale, kultuurile jne. Sotsiaalse kaasatuse tagamiseks on väga tähtis, et vaesusele lähenetaks valdkonnaüleselt. Kuigi võitlus vaesuse vastu puudutab kõiki majandustegevuses osalejaid, on riigi ülesanne võtta selles valdkonnas täielik vastutus. Sotsiaalmajandus toetab tänu oma mitmekesisusele ja sotsiaalsele eesmärgile vaesusevastast võitlust orgaaniliselt ja valdkonnaüleselt.

1.2.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub Euroopa Komisjoni üles sotsiaalmajanduse kogu majandusliku, tööstusliku ja ühiskondliku potentsiaali ärakasutamiseks ja kõigi inimeste sotsiaalse kaasatuse toetamiseks jätkama oma sotsiaalmajanduse tegevuskava elluviimist, hindama seda 2025. aastal uuele tegevuskavale sisendi andmiseks, tagama aktiivse toetuse soovituse rakendamisele liikmesriikides ning lisama sotsiaalmajanduse ja sotsiaalse innovatsiooni poliitika sõnaselgelt järgmisesse Euroopa Komisjoni tööprogrammi.

1.3.

Komitee pooldab tugevat territoriaalset lähenemisviisi, mis hõlmab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning toob sotsiaalmajanduse juurutamise poliitikas kokku palju osalejaid. Avaliku sektori asutuste toel on võimalik soodustada kohalikku arengut, tootmisvahendite ümberpaigutamist ja mitteümberpaigutatavate inimväärsete töökohtade loomist, julgustada koostööd majandustegevuses osalejate vahel (vahendite ühiskasutus, heade tavade jagamine) ning luua stimuleeriv ökosüsteem, kus tegutsevad kõrvuti ühingud, ühistud, vastastikused kindlustusandjad, traditsioonilised ettevõtted, pangandussektori investorid, kodanikuühiskond, sotsiaalpartnerid, akadeemiline ringkond jt.

1.4.

Komitee nõuab, et Euroopa Komisjon kindlustaks oma sotsiaalset innovatsiooni käsitlevates algatustes valdkonnaülese lähenemisviisi, mis hõlmab paljusid traditsioonilistest ja sotsiaalmajanduse ettevõtetest pärit sidusrühmi ning milles võetakse arvesse keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid aspekte.

1.5.

Komitee kutsub komisjoni üles lisama sotsiaalmajanduse ja sotsiaalse innovatsiooni nende algatuste hulka, millele ta keskendub oma tulevikusuundi käsitleva aruande tegevussuundade väljatöötamisel, et suurendada esmajärjekorras naiste osalemist tööturul. Suurem osalemine tööturul on jätkuvalt probleemiks ka teistele haavatavatele elanikkonnarühmadele: puuetega inimesed, noored ning muud alaesindatud või tõrjutud rühmad, mille liikmed ei tööta ega õpi või elavad äärmises vaesuses.

1.6.

Sotsiaalmajanduse arendamise ulatusliku strateegia rakendamine muudab selle mitmekesiste töökohtade loomise ja seeläbi vaesuse vastu võitlemise kasvulavaks, töötades sotsiaalse ja kutsealase integratsiooni või koolituste kaudu välja töökohtade loomise kavad ning toetades selliste projektide elluviijaid, kelle eesmärk on luua mikroettevõtteid, ühistuid, mittetulundusühinguid, sotsiaalseid ettevõtteid jms.

1.7.

See pikaajaline ja koostöös valminud strateegia peab põhinema õiguslikul alusel, sotsiaalmajanduse ärimudeliga kohandatud maksuraamistikul, spetsiaalsel haldusstruktuuril ja sotsiaalmajandusalast koolitust saanud riigiteenistujatel ning samuti konkreetsetel vahenditel.

2.   Üldised märkused

2.1.    Arvamuse taust

2.1.1.

Käesolev arvamus on komitee vastus ELi eesistujariigi Belgia taotlusele käsitleda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastast võitlust, uurides, millist kasu toovad selles osas sotsiaalmajandus ja sotsiaal-majanduslikud uuendused.

2.1.2.

See arvamuse taotlus esitati ajal, mil esineb keerukaid ühiskondlikke probleeme, mida saab lahendada ainult kõigi asjakohaste ühiskondlike ressursside kaasamisega ning sotsiaalmajandusel ja kodanikuühiskonnal on selles sotsiaalse innovatsiooni katalüsaatoritena oluline roll.

2.1.3.

Vaesusevastane võitlus puudutab kõiki meie ühiskonna osalejaid. Kuigi sotsiaalmajanduse organisatsioonide tegevus ei piirdu ainult sotsiaalsete meetmetega, osutavad paljud neist olulisi teenuseid, mis on seotud äärmuslike (ja üha sagedasemate) olukordadega, nagu kodutus (pakkudes majutust ja põhiteenuseid) ja äärmine vaesus (pakkudes toiduabi). Samuti pakuvad nad tööhõivevõimalusi tööturult eemale jäänud inimestele, edendades seeläbi kaasatust ja toetades vaesuse struktuuriliste põhjustega tegelevat poliitikat.

2.1.4.

Eurostati andmed (1) näitavad, et alates 2014. aastast on vähenenud inimeste arv, kes puutuvad kokku vähemalt ühega järgmisest kolmest vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohust: vaesuse oht, ränga materiaalse ja sotsiaalse puuduse oht ja/või oht elada väga madala tööhõivega leibkonnas. 2022. aastal elas aga Euroopas vaesuses 95,3 miljonit inimest (22 % elanikkonnast ehk iga viies inimene). See määr on jõuka Euroopa jaoks ebatavaliselt kõrge.

2.1.5.

Komitee tuletab meelde, et Euroopa Komisjon lisas 2021. aasta märtsis oma Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavasse üldeesmärgi vähendada 2030. aastaks vaesuses elavate inimeste arvu vähemalt 15 miljoni võrra (2).

2.1.6.

Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel tuleb arvesse võtta vaesuse mõiste eri mõõtmeid. Vaesuse mõiste ei piirdu ainult ühe kriteeriumiga, vaid hõlmab eri aspekte ning puudutab juurdepääsu tööhõivele, haridusele, tervishoiule, eluasemele, toidule, liikuvusele, digivahenditele, energiale, kultuurile jms. Seega on kõigi inimeste sotsiaalse kaasatuse tagamiseks äärmiselt tähtis, et vaesusele lähenetaks valdkonnaüleselt.

2.1.7.

Vaesuse eri vormide kumulatiivsele mõjule lisandub elanikkonna teatavate rühmade haavatavuse taseme erinevus. Eurostati 2023. aasta juuni andmete (3) põhjal ohustab vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse oht keskmiselt enam naisi, noori täiskasvanuid, madala haridustasemega inimesi, töötuid ja palgavaeseid (4). Vaesus puudutab eriti ka väikelapsi, üksikvanemaga perekondi, diskrimineerimise ohvreid (puude, rassi või soo alusel) ja eakaid.

2.1.8.

2021. aasta märtsis märkis Euroopa Komisjon oma Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise tegevuskavas, et sotsiaalmajandus on üks töökohtade loomise võimalustest, ja rõhutas, et paljudes sektorites saab suured ühiskondlikud probleemid sageli lahendada sotsiaalse innovatsiooni abil. Euroopa Komisjon leiab, et sotsiaalmajandusel on suur kasutamata majanduslik potentsiaal ja sotsiaalmajandus on eriti oluline seepärast, et ta loob nii sotsiaalset kui ka majanduslikku väärtust.

2.1.9.

5. septembri 2023. aasta ettepanek võtta vastu direktiiv, mille eesmärk on lihtsustada mittetulundusühingute piiriülest tegevust, (5) on samuti oluline samm vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel, sest sellised ühingud tegutsevad sageli nimetatud valdkondades. See direktiiv võimaldab toetada mittetulundusühinguid, aidata neil kasutada täiel määral siseturu õigusi, tugevdada integratsiooni ja hõlbustada Euroopa kodanike põhivabaduste tõhusat kasutamist.

2.2.    Sotsiaalmajandus ja selle ühiskondlikud väärtused

2.2.1.

Kaasava ja demokraatliku juhtimisega seotud väärtuste järgimine sotsiaalmajanduse organisatsioonides aitab suurendada seal töö leidnud inimeste mõjuvõimu. Selline aktiivne osalemine võib neid samuti julgustada rohkem tegutsema ka oma kogukonnas, edendada nende sotsiaalset kaasatust ja võimaldada neil täiel määral täita oma kodanikurolli ning aidata kaasa elanikkonna heaolule. Sotsiaalmajandus võib ennetavalt ja varakult tegutsedes hoida ära teatavate elanikkonnarühmade sattumise ebakindlasse olukorda.

2.3.    Rahvusvaheline hoog

2.3.1.

Hiljutine nõukogu soovitus (6) on sotsiaalmajanduse rahvusvahelises dünaamikas pärast sotsiaalmajanduse tegevuskava algatamist järjekordne tähtis samm. Seda näitavad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni resolutsioon inimväärse töö ning sotsiaal- ja solidaarsusmajanduse kohta (juuni 2022), (7) OECD soovitus sotsiaal- ja solidaarsusmajanduse ning sotsiaalse innovatsiooni kohta (juuni 2022) (8) ning ÜRO resolutsioon sotsiaal- ja solidaarsusmajanduse edendamise kohta kestliku arengu toetamiseks (aprill 2023) (9).

2.3.2.

Sellega seoses on väga oluline, et EL seaks esikohale 27 liikmesriigis sotsiaalmajanduse edendamiseks vajalike tingimuste väljatöötamise ja rakendaks sotsiaalmajandust selle valdkonnaülest olemust täielikult arvesse võttes. Sotsiaalmajandusel on tähtis osa tööturule juurdepääsul muu hulgas tööturult kõrvale jäänud haavatavate rühmade jaoks, kuid see hõlmab ka paljusid erinevaid majandus- ja tööstustegevusi (energia, toit, tervishoid, haridus, kultuur, tootmine, taaskasutuspoed, korduskasutamine jms). Sotsiaalmajandus on seega esiplaanil õiglase, kestliku ja kaasava ülemineku tagamisel.

2.3.3.

See valdkonnaülesus peegeldub samuti soovituse süsteemses ja terviklikus lähenemisviisis, sidudes selle eri poliitikavaldkondade ja strateegiliste põhisuundadega, nagu rohelepe, võrdõiguslikkuse liit, hooldusstrateegia, laste õigused, tugevdatud noortegarantii, üleminekutee „Lähedus ja sotsiaalmajandus“ jms.

2.3.4.

Selleks, et kasutada ära sotsiaalmajanduse kogu majanduslik, tööstuslik ja ühiskondlik potentsiaal ning toetada kõigi inimeste sotsiaalset kaasamist, kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles jätkama oma sotsiaalmajanduse tegevuskava elluviimist, nägema 2025. aastaks ette selle hindamise, koostama uue sotsiaalmajanduse tegevuskava ning tagama aktiivse toetuse soovituse rakendamisele liikmesriikides.

2.4.    Sotsiaalmajandus sotsiaalse innovatsiooni katalüsaatorina

2.4.1.

Praeguses mitmeid kriise hõlmavas olukorras saab ühiskondlikke raskusi ületada ainult kõigi asjakohaste ühiskondlike ressursside kaasamisega, kasutades seejuures mitmetasandilist ja valdkonnaülest lähenemisviisi. Sellist lähenemisviisi nimetatakse sotsiaalseks innovatsiooniks, mis on soovituses määratletud kui „tegevus, mis on sotsiaalne nii oma tulemuste kui ka vahendite poolest, eelkõige tegevus, mis on seotud uute toodete, teenuste, tavade ja mudelitega seotud ideede arendamise ja elluviimisega, mis ühtaegu vastab sotsiaalsetele vajadustele kui ka loob uusi sotsiaalseid suhteid või avaliku sektori, kodanikuühiskonna või erasektori organisatsioonide vahelist koostööd, olles seega ühiskonnale kasulik ja suurendades selle tegutsemissuutlikkust“. Soovituses täpsustatakse, et sotsiaalse innovatsiooni ajendiks on sageli sotsiaalmajandus.

2.4.2.

Sotsiaalse innovatsiooni keskmes on pikaajalise lähenemisviisiga ennetamine ja varajane sekkumine, selle asemel, et keskenduda lühiajalisele kasule. Seda lähenemisviisi nimetatakse sageli sotsiaalseks investeeringuks. Sotsiaalsed investeeringud on tihedalt seotud õiglase üleminekuga ja kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga. Ennetavatele meetmetele keskendumine loob vastupanuvõimelisema ühiskonna ja vähendab pikas perspektiivis sotsiaalseid kulusid, edendades samal ajal kestlikku ja kaasavat majanduskasvu. Sotsiaalmajandus võib olla üleminekute oluline liikumapanev jõud, sest see annab sotsiaalsetele investeeringutele ainulaadse eeliste kogumi, soodustades innovatsiooni sotsiaalsete probleemide lahendamiseks valdkondades, kus teiste sektorite võimalused on piiratud.

2.4.3.

Sotsiaalne innovatsioon on ajendatud vajadusest tegeleda täitmata sotsiaalsete vajadustega, kuid see on ka reageerimine vajadusele ületada ühiskondlikud raskused ning teha sotsiaalseid ja majanduslikke muudatusi. Sotsiaalne innovatsioon hõlmab kõiki ühiskonnaosi, sotsiaalmajandust, kodanikuühiskonda ning paljusid valitsusväliseid osalejaid ja kõigi tasandite ametiasutusi. Komitee nõuab, et Euroopa Komisjon kindlustaks oma sotsiaalset innovatsiooni käsitlevates algatustes valdkonnaülese lähenemisviisi, mis hõlmab paljusid traditsioonilistest ja sotsiaalmajanduse ettevõtetest pärit sidusrühmi ning milles võetakse arvesse keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid aspekte.

2.4.4.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et sotsiaalse innovatsiooni toetamiseks kasutatakse selliseid peamisi vahendid nagu riigihanked, struktuurifondid ja üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused.

3.   Konkreetsed märkused

3.1.    Kohalik ja piirkondlik tasand

3.1.1.

Hiljutises nõukogu soovituses mainitakse liikmesriikides kohalikul või piirkondlikul tasandil sotsiaalmajanduse saadikute loomist, et edendada kõnealust ökosüsteemi, hõlbustada juurdepääsu liidu ja riigi rahastusele ja pakkuda vastastikust tuge. Samuti tuleb elavdada kohalikke omavalitsusi ja kohalikku arengut. Kohalikel projektidel on positiivne mõju töökohtade loomisele, tõrjutute taasintegreerimisele ja kodanikele teenuste osutamisele. Niisiis võib neil õnnestuda vaesumise tsüklid ümber pöörata. Komitee rõhutab oma arvamuses INT/1037 (10) kohaliku tasandi tähtsust.

3.1.2.

Paljud sotsiaalmajanduse algatused on sügavalt juurdunud oma kogukonnale võimalikult lähedal. Selline juurdumine soodustab lühikesi väärtusahelaid, mis hõlbustavad kohalikku tootmist ja tarbimist, toetades seeläbi rohepööret (lühike toidutarneahel, energiatootmine). Komitee pooldab seega tugevat territoriaalset lähenemisviisi, mis hõlmab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning toob sotsiaalmajanduse juurutamise poliitikas kokku palju osalejaid. Avaliku sektori asutuste toel on võimalik soodustada kohalikku arengut, tootmisvahendite ümberpaigutamist ja mitteümberpaigutatavate inimväärsete töökohtade loomist, innustada majandustegevuses osalejaid koostööle (vahendite ühiskasutus, heade tavade jagamine) ning luua stimuleeriv ökosüsteem, kus tegutsevad kõrvuti ühingud, ühistud, kasumit taotlevad ettevõtted, pangandussektori investorid, kodanikuühiskond, sotsiaalpartnerid, vastastikused kindlustusandjad, akadeemiline ringkond jt. Sotsiaalmajanduse organisatsioonid tugevdavad toimivat majandust, mis täiendab traditsiooniliste ettevõtete tegevust. Nad ei konkureeri omavahel, vaid täidavad üksteist täiendades turusegmendid, mis ei ole majanduslikult tasuvad. Näiteks võimaldavad nad toetada äärmises vaesuses elavaid inimesi, keda muidu arvesse ei võetaks.

3.2.    Koostööstrateegiad

3.2.1.

Sellise sotsiaalmajanduse ja sotsiaalse innovatsiooni juurutamise poliitika tõhusaks elluviimiseks tuleb prioriteetsetel suundadel ja usaldusväärsel statistikal põhineva strateegia paikapanemiseks võtta tingimata kasutusele kümneaastane visioon. Nimetatud ühiselt koostatav strateegia peab põhinema järgmisel: — õiguslik alus ja maksuraamistik, mis on kohandatud sotsiaalmajanduse ärimudeliga; — spetsiaalne haldusstruktuur ja sotsiaalmajandusalast (selle iseärasuste ja väärtuste alast) koolitust saanud riigiteenistujad; — vahendid, mis on ette nähtud sotsiaalmajandusettevõtte loomiseks: — inkubaatorid; — konsultatsioonibürood; — rahaline toetus; — haridus- ja koolitusvõimalused, eelkõige juhtimise vallas; — eelarvevahendid, mis võimaldavad kõnealust ökosüsteemi korrastada ja tutvustada; — projektikonkursid, koostööstipendiumid jms.

3.2.2.

Mitmekesist sotsiaalmajandust tuleb selle valdkonnaülesuse pärast tunnustada omaette majandus- ja ettevõtlusmudelina, mida saab kasutada paljudes sektorites (integratsioon, kogukonnapõhised teenused, toit, lühike tarneahel, majutus, korduskasutamine, energia, kultuur, liikuvus, pangandus, kindlustus, tervishoid jne). See tähendab, et sotsiaalmajandusele pühendunud haldusstruktuur peab suutma teha tihedat koostööd teiste haldusasutustega, millel on sektoripõhised pädevusvaldkonnad, et tagada sotsiaalmajandusele teiste ärimudelitega võrdsed tingimused. Komitee soovitab järgmisi meetmeid: — sotsiaalmajanduse katseruumide loomine eri territoriaalsetel tasanditel; — piirkondlikul tasandil sellise koordineerimiskomitee loomine, mis koondab asjaomaseid ametiasutusi ja piirkondliku ökosüsteemi sidusrühmi; — linnade tasandil võiksid linnavolikogu liikmed kuuluda sotsiaalmajanduse kolleegiumisse, et toetada kohalike valitud esindajate kaasamist. Sellise kolleegiumi loomine võiks olla üle 100 000 elanikuga linnades kohustuslik ning väikeste omavalitsuste puhul võiksid seda korraldada kohalike omavalitsuste ühendused koos võimaliku piirkondliku toetusega; — riiklike eriprogrammide väljatöötamine sotsiaalse innovatsiooni jaoks ja poliitikavaldkondade vahel parimate seoste loomine, et edendada sotsiaalsete tulemuste ühist kavandamist ja loomist.

3.2.3.

Euroopa Komisjon täpsustas oma viimases, 2023. aasta juulis avaldatud tulevikusuundi käsitlevas aruandes, (11) et EL peaks jätkuvalt julgustama liikmesriike arendama kaasavaid ja kvaliteetseid sotsiaalteenuseid, mis suurendavad inimeste suutlikkust anda oma panus majandusse ja ühiskonda, realiseerides samal ajal oma potentsiaali ja eesmärke. See tähendab ka sotsiaalkaitsepoliitika ajakohastamist, tagades kogu elu jooksul kestlikud sotsiaalsed investeeringud, tööturul osalemise ja kaasatuse toetamist, sotsiaalkaitse kohandamist mittestandardsete tööhõivevormidega ning aktiivse kaasamise põhimõtte kasutamist tööturul.

3.2.4.

Komitee kutsub seepärast Euroopa Komisjoni üles lisama sotsiaalmajanduse nende algatuste hulka, millele ta keskendub oma tulevikusuundi käsitleva aruande tegevussuundade väljatöötamisel, et oleks muu hulgas võimalik suurendada kõigi elanikkonnarühmade, eelkõige naiste, puuetega inimeste, noorte ning muude mittetöötavate ja mitteõppivate või äärmises vaesuses elavate alaesindatud või tõrjutud rühmade osalemist tööturul.

3.2.5.

Sotsiaalmajanduse arendamise ulatusliku strateegia rakendamine muudab selle mitmekesiste töökohtade loomise kasvulavaks, töötades sotsiaalse ja kutsealase integratsiooni või koolituste kaudu välja töökohtade loomise kavad ning toetades selliste projektide elluviijaid, kelle eesmärk on luua mikroettevõtteid, ühistuid, mittetulundusühinguid, sotsiaalseid ettevõtteid jms. Veel üks näide algatustest, mis võimaldavad inimväärsete ja nende asukohapiirkonna jaoks kasulike töökohtade loomist, on innovaatilised projektid, mida nimetatakse „pikaajalise töötuse nullmääraga aladeks“ ja mida on ellu viidud mitmes liikmesriigis (Prantsusmaa, Belgia, Madalmaad, Austria). Komitee julgustab Euroopa Komisjoni toetama selliste algatuste loomist ja arengut, muu hulgas jagades ja edendades häid tavasid, näiteks uue sotsiaalmajanduse portaali kaudu (12).

3.3.    Vastupanuvõime, finants- ja hindamisvahendid

3.3.1.

Tugev ja kaugeleulatuv sotsiaalmajanduse juurutamise strateegia põhineb rahaliste vahendite kättesaadavusel. EL tunnistab oma soovituses, et liikmesriigid, sealhulgas kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, võiksid ELi eri rahastamisvõimalusi paremini kasutada sotsiaalmajandusele mõeldud erimeetmete, sealhulgas ühtekuuluvus- ja vastupanuvõimefondide kaudu (13).

3.3.2.

See strateegia peab sisaldama strateegia eripärale vastavaid hindamis- ja järelevalvevahendeid, et suurendada paindlikkust, kohanemisvõimet ja vastupanuvõimet, vastamaks kõige paremini sidusrühmade vajadustele. Sotsiaalmajanduse üksuste hea vastupanuvõime on juba teada. 2020. aasta tulevikusuundi käsitlevas aruandes („Kurss Euroopa toimetulekuvõime suurendamisele“) märgib komisjon, et koostöö- ja mittetulundusorganisatsioonid on COVID-19 tervisekriisi ajal tugevdanud oma sotsiaalset ja majanduslikku vastupanuvõimet (14). Nii püüavad nad tugevdada toimivat majandust, mis täiendab traditsiooniliste ettevõtete tegevust. Nad ei konkureeri omavahel, vaid täidavad üksteist täiendades turusegmendid, mis ei ole majanduslikult tasuvad. Näiteks toetavad nad äärmises vaesuses elavaid inimesi, keda muidu arvesse ei võetaks.

---

(1)   „People at risk of poverty or social exclusion in 2022“, Eurostati uudis, Eurostat.

(2)  Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava (europa.eu).

(3)   „Living conditions in Europe — poverty and social exclusion“, Statistics Explained (europa.eu).

(4)  A/78/175: Report of the Special Rapporteur on extreme poverty and human rights, Olivier De Schutter – The working poor: a human rights approach to wages, OHCHR.

(5)  EUR-Lex — 52023PC0516 — ET — EUR-Lex (europa.eu).

(6)  Nõukogu soovitus sotsiaalmajanduse raamtingimuste väljatöötamise kohta – Poliitiline kokkulepe, 29.9.2023.

(7)  ILO — Resolution concerning decent work and the social and solidarity economy.

(8)  OECD õiguslikud vahendid.

(9)   „Historic moment for the SSE: At its 66th plenary meeting, the UN General Assembly adopts the resolution „Promoting the Social and Solidarity Economy for Sustainable Development““ “, UNTFSSE (unsse.orf).

(10)  Komitee rõhutab arvamuses „Sotsiaalmajanduse pakett“ (ELT C, C/2024/882, 6.2.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/882/oj), et on väga tähtis investeerida kohalike, munitsipaaltasandi ja avaliku sektori asutuste ning sotsiaalmajanduse organisatsioonide koostöö pidevasse parandamisse, arvestades, et paljud sotsiaalmajanduse organisatsioonid tegutsevad kohaliku kogukonna tasandil.

(11)  2023. aasta aruanne tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta (europa.eu).

(12)  Koduleht (europa.eu).

(13)  Arvamuses „Sotsiaalmajanduse pakett“ (ELT C, C/2024/882, 6.2.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/882/oj) kutsub komitee üles otsustama riigihangete valdkonnas sotsiaalselt vastutustundlike ja uuenduslike lahenduste kasuks, et kõrvaldada takistused, mis raskendavad sotsiaalsete ettevõtete osalemist hangetes. Komitee soovitab kehtestada kriteeriumid, mille alusel tasustatakse sotsiaalsete ettevõtete loodud sotsiaalset mõju, samuti territoriaalse läheduse kriteeriumid.

(14)  2020. aasta aruanne tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta (europa.eu): „Ühistud, vastastikused ühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused ja sotsiaalsed ettevõtted on aidanud avalikel teenistustel kriisiga toime tulla. Nad on demonstreerinud oma suutlikkust pakkuda kogu ühtsel turul laia valikut tooteid ja teenuseid olukorras, kus tulundusettevõtted ei oleks suutnud teenida piisavat kapitalitulu, ning on sellega aidanud luua ja säilitada miljoneid töökohti. Samuti on nad tugevad sotsiaalse innovatsiooni taganttõukajad.“