Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Uue Euroopa siseturu strateegia väljatöötamine: meie ettevõtjate abistamine tehnoloogiliste, sotsiaalsete, keskkonna- ja konkurentsiprobleemidega toimetulekul“

(ettevalmistav arvamus)

(C/2024/2096)

Raportöör:	Sandra PARTHIE
Kaasraportöör:	Alain COHEUR

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik Belgia, 10.7.2023
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	20.12.2023
Vastuvõtmine täiskogus	17.1.2024
Täiskogu istungjärk nr	584
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	228/0/3

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Siseturu tulevikku puudutav strateegia peaks keskenduma mitmele aspektile: Euroopa tööstuspoliitika, ettevõtjaid ja VKEsid soodustav raamistik, sotsiaalsed ettevõtted, avaliku sektori toetus Euroopa projektile, nõuetekohaselt korraldatud ja tõhusad üldhuviteenused ning meetmed Euroopa sotsiaalse mudeli säilitamiseks ja arendamiseks.

Uus tööstusstrateegia peab:

—	võimaldama arendada tugevat tööstusmajandust, mis on keskkonnahoidlik, digitaalne, kestlik ja õiglane, piirama liigset sõltuvust ning tagama juurdepääsu turvalistele ja kestlikele kriitiliste toorainete allikatele, tugevdama Euroopa sotsiaalset mudelit ning kaitsma põhilisi inimõigusi;

—	edendama kaasaegse, koostalitlusvõimelise ja strateegilise Euroopa digitaristu arendamist, mis on keskse tähtsusega aruka, konkurentsivõimelise, keskkonnahoidliku ja vastupanuvõimelise tööstuse, sealhulgas ka tehisintellekti jaoks;

—	võitlema kliimamuutuste vastu, tagades energiatõhususe, taastuvenergia kasutamise, ringmajanduse, vastupidavate toodete jne abil süsinikuneutraalsuse;

—	kujundama selgete eeskirjadega stabiilse majanduspoliitika, tagades õiguskindluse ja piisavad avaliku sektori vahendid innovatsioonitegevuseks;

—	tagama juurdepääsu taastuvenergiale stabiilsete ja konkurentsivõimeliste hindadega, et toetada energiamahukaid tööstusharusid, mis on Euroopa tööstuse selgroog;

—	suurendama tööjõu kohanemisvõimet ja oskusi ning edendama inimväärseid töötingimusi tööstussektoris, et tulla toime demograafiliste probleemidega.

1.2.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub üles looma uue analüütilise raamistiku, mis suunaks poliitiliste otsuste tegemist uute geopoliitiliste probleemidega muutuvas maailmas. On mitmeid vastuolulisi eesmärke: toetuste nõudmine vs. üleskutsed piirata riigiabi; kohaliku tootmise nõudmine vs. turgude avamise jõupingutused, hädavajalike toorainete kättesaadavus vs. nende tarnetingimused. Parimate lahenduste leidmiseks on vaja uut koostöösüsteemi ning tõelise Euroopa identiteeditunde loomiseks on oluline luua uus liikmesriikidevaheline koostöövaim. Üleeuroopalise kodaniku- ja sotsiaalteenistuse loomine kõigi noorte eurooplaste jaoks võiks olla võimalus parandada arusaamist teiste rahvaste, riikide ja kultuuride vajadustest.

1.3.

Komitee on seisukohal, et siseturu tugevdamisel tuleks esmatähtsaks pidada meetmeid, mis loovad raamistiku eraettevõtjate innovatsioonile ning soodustavad innovatsiooni riskikapitalile juurdepääsu kaudu (eelkõige uute ettevõtjate jaoks) ja sidemete arendamise kaudu tööstuse ja teadussektori, eelkõige ülikoolide vahel.

1.4.

Siseturg peaks võimaldama VKEdel ja nende töötajatel areneda. Siseturu väärtus VKEde jaoks seisneb ühiste standardite loomises nende teenuste ja toodete jaoks, võimaldades neil tegutseda piiriüleselt, vähendades samal ajal bürokraatiat ja lihtsustades menetlusi ning võideldes kõigi korruptsioonivormide vastu.

1.5.

Üks vältimatu tingimus on ELi õigusaktide järjepidevus, aga ka nende õigusaktide rakendamine ja jõustamine liikmesriikide tasandil. Uue tööstusstrateegia kasutuselevõtmine toonitab vajadust panna suuremat rõhku stiimulitele, eksperimenteerimisele ja hindamisdünaamikale puhtalt normatiivse lähenemisviisi asemel.

1.6.

Komitee kutsub üles hindama üldist majandushuvi pakkuvate teenuste liberaliseerimise mõju majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele, uurima võimalikku vajadust näha ette Euroopa vahendid riiklikuks sekkumiseks üldist majandushuvi pakkuvate teenuste sektorites ja/või luua tõhusad Euroopa avalikud teenused. Samuti pooldab komitee ambitsioonika ajakohastamise ja raamtingimuste programmi käivitamist üldist majandushuvi pakkuvate teenuste strateegilistes sektorites, nagu energia ja toorained; liikuvus ja ühistransport; vesi, sanitaartingimused ja veevarud; telekommunikatsioon ja digitaalne juurdepääs.

1.7.

Komitee kutsub komisjoni üles koostama tõlgendava teatise nii Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 54 kui ka lepingu konkurentsiõigust käsitlevate artiklite kohta, et täpsustada ELi õiguses mittetulunduslikkuse mõistet. Komitee leiab, et ELi toimimise lepingule tuleks lisada protokoll ettevõtlusvormide mitmekesisuse kohta, võttes eeskujuks protokolli nr 26 üldist huvi pakkuvate teenuste kohta, ja kutsub liikmesriike üles lisama selle muudatuse tulevastesse reformikavadesse.

1.8.

Euroopa standarditel oli siseturu esialgses ülesehituses keskne roll. Standardite eesmärk ei ole üksnes lihtsustada ettevõtjate juurdepääsu siseturule, vaid neil on oluline osa ka tarbijate jaoks. Nende standardite eesmärk on kaitsta Euroopa tarbijate tervist ja ohutust ning nende majanduslikke ja õiguslikke huve, olenemata sellest, kus nad ELis elavad, reisivad ja sisseoste teevad. Nende loomise tulemusena vähenes standardite hulk ligikaudu 150 000 erinevalt riiklikult standardilt 1985. aastal ligikaudu 13 000 ühtlustatud Euroopa standardini 2007. aastal. Just sellist dünaamikat on vaja siseturu edasiseks arenguks.

2. Üldised märkused

2.1.

Euroopa Liit on näidanud üles tõelist vastupanuvõimet läbi 450 miljoni elanikuga aktiivse siseturu rajamise, läbi institutsioonide hämmastava reageerimisvõime vaktsiinide ühisel soetamisel, läbi sotsiaalpartnerite ühismeetmete osaajatöö vallas, ühislaenude, solidaarsuspõhiste taastekavade ja Ukraina toetamise ning läbi aktiivse kodanikuühiskonna. See vastupanuvõime põhineb ka oluliste ja üksteist vastastikku täiendavate ettevõtete võrgustikul, mis koosneb kapitali pakkuvatest, riigi omanduses olevatest ja sotsiaalsetest ettevõtetest.

2.2.

EL sõltub mitmes valdkonnas teistest riikidest, näiteks fossiilkütuste ja toorainete osas. Liidul ei ole ühist tööstuspoliitikat, mis suudaks toime tulla väliskonkurentsiga, ning liidu fiskaal- ja rahaliit on piiratud. See kõik ohustab siseturu toimimist ja pikaajalist püsimajäämist. Seepärast on siseturu ajakohastamine muutunud hädavajalikuks.

2.3.

Kooskõlas oma hiljutiste ettepanekutega (1) kutsub komitee üles looma uue, aktiivse Euroopa tööstusstrateegia, mis kindlustaks Euroopa tööstusbaasi ja mitte üksnes soodustaks ettevõtlusalgatusi, (eelkõige VKEde omi), vaid näeks ette ka riiklikud poliitikameetmed, mis stimuleerivad ettevõtlust ja innovatsiooni. Samuti peab see ette nägema tõhusad ja kvaliteetsed üldhuviteenused, mis vastavad tõepoolest individuaalsetele ja kollektiivsetele vajadustele ning tagavad üldise juurdepääsu ning põhi- ja sotsiaalsed õigused kõigile inimestele, sotsiaal- ja solidaarsusmajanduse eri vormide ning kodanikuühiskonna mobiliseerimise, stabiilsete, kaasavate ja jätkusuutlike töökohtade edendamise ning kõigi ühiskonnaliikmete demokraatliku osalemise.

2.4.

On hädavajalik, et kõik sidusrühmad (tarbijad, ettevõtjad, töötajad, avaliku sektori asutused ja kodanikuühiskond) oleksid organiseeritud ja liiguksid üheskoos läbi muutuste ühes ja samas suunas. Samuti on oluline soodustada ELi konkurentsivõime seisukohalt olulise teadusliku, tehnoloogilise, juhtimisalase ja sotsiaalse innovatsiooni arendamist ja juhtimist.

2.5.

Ümberkujundamise dünaamika nõuab kiiret reageerimis- ja kohanemisvõimet mitte ainult ettevõtjatelt, vaid ka ametiasutustelt. Tööstuspoliitika püsiva edu tagamiseks on selles struktuurimuutuste erilises etapis oluline pidada ümberkujundamises osalejatega pidevat dialoogi probleemide ja takistuste teemal. Pidev dialoog võimaldab ümberkujundamist näha pideva uurimis- ja innovatsiooniprotsessina, mille lõpptulemusi ega edusamme ei saa pidada enesestmõistetavaks.

3. Konkreetsed märkused

3.1. Euroopa Liidu siseturu tugevdamine

3.1.1.

Siseturg ei ole ikka veel realiseerinud oma tegelikku potentsiaali ega rolli ELi majanduse vastupanuvõime suurendamisel. Üha enam on tegemist digitaalse turuga. Seepärast tuleb kõiki reforme, mis aitavad kaasa õiglasemale konkurentsile digitaalsel ühtsel turul, pidada positiivseks.

3.1.2.

Siseturu süvendamiseks on otsustava tähtsusega ELi kapitalituru väljakujundamine. Kapitaliturg peaks keskenduma kaupade ja teenuste tootmise, ostmise ja voo rahastamisele, eelkõige toetades ettevõtjate teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni ja üldhuviteenuseid ning ergutades ettevõtlust.

3.1.3.

Komitee on seisukohal, et siseturu tugevdamisel tuleks esmatähtsaks pidada meetmeid, mis loovad raamistiku eraettevõtjate innovatsioonile ja soodustavad innovatsiooni riskikapitalile juurdepääsu kaudu (eelkõige uute ettevõtjate jaoks) ning sidemete arendamise kaudu tööstuse ja teadussektori (eelkõige ülikoolide) vahel.

3.1.4.

Tootlikkuse tase on peamine tegur konkurentsivõime määratlemisel. Suurem tootlikkus, näiteks uue tehnoloogia abil, suurendab pakkumist, alandab hindu ja tõstab reaalpalka. Investeeringud tootlikkuse suurendamisse on seega majanduse kasvuks üliolulised.

3.1.5.

Tuleb järgida õigusriigi põhimõtet. EL põhineb terviklikul eeskirjade kogumil (ühenduse õigustik) ja toimib ainult siis, kui need kõikides liikmesriikides üle võetakse ja neid seal ühtemoodi jõustatakse. Tegelikult ei ole paljusid neist eeskirjadest riiklikul tasandil üle võetud, neid rakendatakse väga erinevalt või kohaldatakse väga erineval määral. See on tõsine ja oluline takistus siseturu sujuvale toimimisele ja kodanike usaldusele selle vastu. Seetõttu peaks õigustiku jõustamine olema esmatähtis, et tugevdada siseturgu ja suurendada inimeste usaldust selle vastu.

3.1.6.

On oluline, et EL oleks koostöös sarnaselt meelestatud partneritega ja rahvusvaheliste organisatsioonide raames selgelt vastu protektsionistlikele suundumustele ja ebaausatele kaubandustavadele. Euroopa Komisjon peab kiiresti ja tõhusalt kasutama kaubanduse kaitsemeetmeid, et vaadata läbi kolmandate riikide ametiasutuste poolt ettevõtjatele antud riigiabi ning vajaduse korral vältida seda, et need ettevõtjad ja nende tootjad saavad kasu ebaõiglasest sooduskohtlemisest ELi siseturule sisenemisel.

3.1.7.

Ühised Euroopa standardid võivad luua ettevõtlusvõimalusi ning hõlbustada majanduskoostööd partnerite ja klientidega ELis ja kogu maailmas. Komitee on siiski mures ilmsete standardimise politiseerimise ja tehniliste sätete kehtestamise suundumuste pärast delegeeritud õigusaktide kaudu. Sel viisil välja töötatud olulised normid ja standardid põhjustavad sageli viivitusi ega jõua ärimaailmani. See tekitab õiguslikku ebakindlust. Sellest tuleneva viivitusega tuleb kiiremas korras tegeleda ning toetada ettevõtjate kaasamist normide ja standardite väljatöötamisse.

3.2. Euroopa uus tööstusstrateegia

3.2.1.

EL vajab tööstuspoliitikat, mis keskendub nii pakkumispoole majandustegurite kvaliteedile (nt taristu, õigusriik, haridussüsteem) kui ka suutlikkusele muutustega ise toime tulla. Tööstuspoliitika peab seega looma tingimused struktuurimuutusteks konkurentsivõimelistel turgudel, tagades samal ajal konkurentsivõimelise väärtusloome. See tähendab suurema rõhu asetamist stiimulitele, eksperimenteerimisele ja hindamisdünaamikale õigussätete, haldusmeetmete või bürokraatia asemel.

3.2.2.

Seoses kaksiküleminekuga peavad ELi siseturg ja tööstuspoliitika edendama kaasavat ja kestlikku konkurentsivõimet, millega säilitatakse sotsiaalse ja keskkonnakaitse kõrge tase, kvaliteetsed töökohad ning õiglased ja solidaarsusel põhinevad tingimused, mis omakorda säilitavad suure konkurentsivõimega sotsiaalse turumajanduse mudeli.

3.2.3.

Sidusrühmade kohanemisvõime innovatsiooni ja investeeringute kaudu on eduka muutuse võti. Tööstusel on iseäranis head võimalused tootlikkust edendada: see on vastutav keskmisest suurema osa kulutuste eest teadus- ja arendustegevuses ning ühist teadus- ja arendussuutlikkust ära kasutades on sellel suur innovatsioonipotentsiaal, samuti avaldab see märkimisväärset mõju teenindussektoritele.

3.2.4.

Komitee rõhutab, et vaja on selgelt eristada individuaalset majanduslikku sõltuvust Euroopa ja riikide majanduslikust sõltuvusest. Ettevõtjad korraldavad oma tarneahelaid ning ostavad tooraineid ja vahetooteid lähtuvalt kulude ja majandusriskide hindamisest. Ettevõtja ja tema kaubanduspartnerite vaheliste suhete usaldusväärsus sõltub lepingutingimustest, mille ettevõtja kindlustab turuolukorra ja läbirääkimispositsiooni alusel. Samal ajal peavad Euroopa poliitikas ja majandustegevuses osalejad tegutsema üheskoos, et tagada kriitiliste toorainete varustuskindlus. Komitee toetab ELi ja liikmesriikide jõupingutusi täita aktiivsemat rolli kestliku ja pikaajalise toorainetega varustamise tagamisel, olgu selleks siis ringmajanduse ja ringlussevõtu laiendamine, kriitiliste toorainete asendamine, toorainete ladustamine või toorainete strateegilise kaevandamise edendamine.

3.2.5.

Peale selle peaksid avaliku sektori asutused kontrollima, kas majanduspoliitika pakub majandusele piisavalt stiimuleid, võimalusi ja vahendeid kriitilise sõltuvuse vähendamiseks vastuvõetava tasemeni. Vastasel juhul tuleb leida täiendavaid avaliku sektori vahendeid, mis sobivad hästi selle eesmärgi saavutamiseks.

3.2.6.

ELi andmetel on 2 950 piirkondlikku tööstusklastrit, mis annavad ligikaudu veerandi Euroopa töökohtadest (61,8 miljonit ehk 23,4 % Euroopa kogumahust) (2). See on reaalmajanduse võtmeelement ning seega peab uus Euroopa tööstusstrateegia optimeerima nende klastrite ja nende töötajate tegevust ja tingimusi.

3.2.7.

Innovatsiooniks vajaliku kapitali tagamiseks on äärmiselt oluline kujundada välja pangandus- ja kapitaliturgude liit, et koguda kapitali VKEde jaoks, teha piiriüleseid investeeringuid ja muuta finantssüsteem vastupidavamaks. Peale selle peavad jätkusuutlike investeeringute liigitamise standardid olema hallatavad, arusaadavad ja järjepidevad. Samuti on hädavajalik rahastada esmajärjekorras reaalmajandust ja tagada, et ükski sektor ei jääks kõrvale.

3.2.8.

Tugev siseturg tähendab püsivate takistuste kõrvaldamist ja seda, et toetatakse aktiivselt innovatsiooni ja teadusuuringuid ning juhitakse ja suunatakse investeeringuid, kohandades Euroopa riigiabi eeskirju nendele eesmärkidele. Sellega seoses on oluline kontrollida, kas kehtiv konkurentsiõigus on endiselt eesmärgipärane ning kas ELi ja selle liikmesriikide avaliku poliitika eesmärke tuleks rohkem arvesse võtta. Seda tugevat siseturgu peab toetama territoriaalne lähenemisviis, millesse on kaasatud piirkonnad ja kõik kohalikud omavalitsused. See peab aitama rakendada põhiõiguste hartat ja Euroopa sotsiaalõiguste sammast, hõlmama inimkapitali arendamist ja edendama inimväärselt tasustatud kvaliteetseid töökohti, et kaasata töötajaid vajalikku ümberkujundamisse.

3.2.9.

Üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide eesmärk on hõlbustada rohe- ja digipööret ELis. Nende keerukate projektide käivitamine nõuab suuri investeeringuid, mida kõik liikmesriigid ei suuda rahastada. Selleks et tagada kõnealuste investeeringute positiivne mõju kogu siseturul, tuleb võtta meetmeid, et tagada tõhus koordineerimine liikmesriikide vahel, tulemuste parem levitamine, VKEde kaasamine ja täiendavate rahaliste vahendite eraldamine.

3.2.10.

Tehisintellekti arendamine peaks olema üks tööstuspoliitika prioriteete ja oluline meede siseturu tugevdamiseks. On vaja põhimõtteid ja kriteeriume, millest asjaomased ettevõtjad saaksid selle kasutamisel juhinduda, et tagada tehisintellekti kasutamise kooskõla Euroopa väärtustega. See on veelgi olulisem nii ettevõtjatele, kes toodavad tehisintellekti – st tarkvara ja prognoosisüsteeme, mis kasutavad massiliselt andmeid, mille hankimisel ja töötlemisel tuleb järgida representatiivsuse, usaldusväärsuse, andmekaitse ja läbipaistvuse kriteeriume –, kui ka ettevõtjatele, kes rakendavad tehisintellekti oma protsessides, et tagada selle korrektne kasutamine ja see, et ei rikutaks kasutajate, klientide ja töötajate õigusi.

3.2.11.

Tehisintellekt on võimalus luua tehnoloogilisi uuendusi, millel on suur mõju kaupade ja teenuste tootmisele, turustamisele ja levitamisele ning ettevõtete sisestruktuurile. Selle kogu potentsiaali ärakasutamiseks on oluline prognoosida mõju, mida see avaldab ühiskonnale tervikuna ja eelkõige töömaailmale, ning arendada vajalikke oskusi.

3.3. Ettevõtlus- ja VKEde algatuste arendamine

3.3.1.

VKEdel on keskne roll innovatsioonis ning olukordade ja vajaduste mitmekesisusele suunatud lähenemisviisides. Sellega seoses on väga oluline, et finantssüsteem annaks neile tõepooolest vahendeid, mida nad kestlikeks investeeringuteks vajavad.

3.3.2.

Euroopa ühtse turu roll on tagada VKEde juurdepääs tulevastele turgudele ja väärtusahelatele. Ülemäärane bürokraatia seoses teatamis-, dokumenteerimis- ja tõendamisnõuetega muudab VKEde põhitegevuse üha keerulisemaks. Põhimõte „kõigepealt mõtle väikestele“ peab taas olema ülimuslik.

3.3.3.

Võrdne juurdepääs andmetele on vajalik kõigile sektoritele ja oluline ärimudelite jaoks, näiteks mootorsõidukite, põllumajandusmasinate ja ehituse ning arukate kodude taristu sektorites, samuti platvormide kasutamiseks üldiselt. Komitee leiab, et riiklikul ja Euroopa tasandil on selleks vaja õigusraamistikku, mis tagab ettevõtjatele õiglase, tehniliselt teostatava ja turvalise juurdepääsu andmetele.

3.3.4.

Selged eeskirjad ja pragmaatilised menetlused on VKEde jaoks olulised, eriti kui nad tegutsevad välismaal. Selleks, et võimaldada lihtsat teavitamist kooskõlas töötajate lähetamise eeskirjadega, peavad aruandlus- ja kontrollikohustused piirduma minimaalselt vajalikuga ning olema lihtsustatud, läbipaistvad ja arusaadavad. Standarditud digitaalne aruandlusportaal, näiteks elektrooniline aruandlus, on üks lahendus, mille abil saab lähetamisnõudeid täita kiiremini ja väiksema bürokraatiaga.

3.3.5.

Piiriülese äritegevuse kontekstis aitaks digitaalse Euroopa sotsiaalkindlustuspassi väljatöötamine ja selle kaasaskandmise kohustus vähendada ettevõtjate ja nende töötajate dokumenteerimis- ja tõendamiskohustusi. Pikemas perspektiivis tuleks laiendada ELi e-identimise ja digiidentiteedikukru funktsioone. Nende abil saab elektrooniliselt ühendada teavet ja dokumente ning võimaldada vastastikust suhtlemist võrdsetel alustel. Komitee rõhutab, et riiklikud ja piirkondlikud asutused peaksid paremini koostööd tegema, eelkõige digitaalsete ja koostalitlusvõimeliste haldusmenetluste kaudu.

3.4. Üldhuviteenused

3.4.1.

Lisaks ettevõtlusalgatuste ja avaliku sektori poliitika arendamisele on üldhuviteenuste eesmärk tagada iga elaniku õigus pääseda juurde olulistele kaupadele ja teenustele, luua solidaardust, tagada majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus ning võtta arvesse nii pikaajalist perspektiivi kui ka tulevaste põlvkondade huve (3). Siseturg vajab üldhuviteenuseid kogu Euroopa Liidus. Need annavad 25 % ELi SKPst ja 20 % kogu tööhõivest, tagavad transpordi-, energia- ja sidetaristu, juurdepääsu veele ja kanalisatsioonile ning teaduspõhise haridussüsteemi, tervishoiusüsteemi, mis põhineb ennetusel ja üldisel juurdepääsul ravile, samuti keskkonna, milles on tagatud julgeolek, õiglus ja inimväärsed majutus- ja elamistingimused.

3.4.2.

Üldhuviteenuseid tunnustatakse sellistes valdkondades nagu haridus, kultuur, eluase ja kodutute abistamine, pikaajaline hooldus, puuetega inimeste kaasamine ja tervishoid. Liikmesriikide ametiasutustel on üldine kohustus määratleda, osutada, tellida ja korraldada üldhuviteenuseid. Nad võivad vabalt valida asutusesisese või delegeeritud haldamismeetodi ning neid avaliku teenuse ülesandeid täitvate ettevõtjate staatuse.

3.4.3.

Mis puudutab haiglasektori tähtsat rolli igapäevaelus ja tõsiste rahvatervise probleemide (COVID-19) ajal, siis on oluline, et konkurentsipoliitikas ja riigiabi eeskirjade kohaldamisel võetaks nõuetekohaselt arvesse nii liikmesriikide eesõigusi seada riiklikke rahvatervise eesmärke kui ka haiglasektorit reguleerivaid erinevaid sotsiaal-majanduslikke mudeleid, takistamata siseturu nõuetekohast toimimist. ELi konkurentsieeskirjade (eelkõige riigiabi eeskirjade) kohaldamine tervishoiuteenuste suhtes peab võimaldama osutada ühiskonna üldistes huvides olevat teenust. Nõuetekohaselt tuleb arvesse võtta ühtekuuluvuse ja solidaarsuse põhimõtteid, kuna need teenused on nende jõustamisel väga olulised.

3.4.4.

Viisteist aastat pärast uue aluslepingu jõustumist ei ole komisjon esitanud ühtegi seadusandlikku algatust Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 14 alusel. Seetõttu on nüüd aeg teha kokkuvõte ELi meetmetest üldist (majandus)huvi pakkuvate teenuste valdkonnas ning rakendada nõuetekohaselt ELi toimimise lepingu artiklit 14 ja protokolli nr 26.

3.4.5.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles viima läbi üldist (majandus)huvi pakkuvate teenuste toimimise ja mõju hindamise, keskendudes järgmisele:

—	üldist majandushuvi pakkuvate teenuste liberaliseerimise tagajärjed majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse seisukohast seoses kvaliteedi, juurdepääsetavuse, kohanemisvõime ning teenuse hinna ja kvaliteedi suhtega;

—	võimalik vajadus luua Euroopa avaliku sekkumise vahendid üldist majandushuvi pakkuvate teenuste sektorites ja/või luua toimivad Euroopa avalikud teenused (4);

—	üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste autonoomse kategooria võimalik määratlemine. See hõlmaks materiaalõigusega võrreldes laiemat kohaldamisala solidaarsuse ja sotsiaalse õigluse seisukohast.

3.4.6.

Avatud strateegilise autonoomia püüdlus nõuab ambitsioonika ajakohastamise ja raamtingimuste programmi käivitamist üldist majandushuvi pakkuvate teenuste strateegilistes sektorites, nagu energia ja toorained; liikuvus ja ühistransport; vesi, sanitaartingimused ja veevarud; telekommunikatsioon ja digitaalne juurdepääs.

3.4.7.

Konkreetsed soovitused üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kohta

Komitee kutsub üles:

—	käivitama ELi avatud strateegilise autonoomia loomise raames üldist majandushuvi pakkuvate teenuste strateegiliste sektorite Euroopa kava aastateks 2024–2029;

—

nimetama järgmises volinike kolleegiumis ametisse voliniku, kes vastutab 2024.–2029. aasta strateegilise kava eest, millega tagatakse ohutud, kvaliteetsed ja jätkusuutlikud üldist majandushuvi pakkuvad teenused, ning looma Euroopa ameti, mis jälgiks avalike teenuste osutamise kohustuste ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste universaalteenuse arengut;

—	nimetama Euroopa ülikõrgepinge ülekandevõrgu ja piiriülese ühendusvõrgu käitaja;

—	viima läbi uuringu Euroopa käitajate asutamise kohta üleeuroopaliste kiirraudtee transpordivõrkude jaoks;

—	määratlema selgelt Galileo avaliku teenuse ülesanded ja kohustused;

—	andma kõigile asjaomastele sidusrühmadele juurdepääsu riiklikult rahastatud teadusuuringute tulemustele.

3.5. Sotsiaal- ja solidaarsusmajandus ning kodanikuühiskond

3.5.1.

Sotsiaalmajanduse või üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste jaoks puudub õigusraamistik. Siiski on need uue Euroopa tööstusstrateegia lahutamatu osa võrdsetel alustel ettevõtlusalgatuste, riikliku sekkumise ja üldhuviteenustega ja neid täiendades. Nende rakendamine põhineb sageli kodanikuühiskonna, vabatahtliku tegevuse ja sotsiaalsete ettevõtete eri vormide (ühistud, vastastikused kindlustusandjad, sotsiaalsed ettevõtted või ühendused) kaasamisel. Nende eesmärk on rahuldada iga elaniku, osaleja, kogukonna ja territooriumi sotsiaalseid ja ühiskondlikke vajadusi.

3.5.2.

ELi toimimise lepingu artiklis 54 kohaselt tunnustatakse ELi õiguses kaht liiki üksuseid: mittetulundusühingud (ainult need organisatsioonid, kelle majandustegevuse eesmärk ei ole kasumit saada) ning ettevõtted, kelle hulgas on peamiselt äriõiguse alusel tegutsevad ühingud. Sotsiaalmajanduse ettevõtted ei tegutse aga eesmärgiga maksimeerida tulu või saada kapitalitootlust, vaid neil on sotsiaalne eesmärk (5). Komitee on mitmel korral väljendanud oma seisukohta vajaduse kohta võtta ELi õigusaktides nõuetekohaselt arvesse Euroopa ettevõtlusvormide mitmekesisust.

3.5.3.

Vaja on vormistada üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste Euroopa õigusraamistik, mis austab liikmesriikide kaalutlusõigust üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste korraldamisel ja rahastamisel, ning võtta vastu konkreetne õigusraamistik, milles tunnustatakse sotsiaalmajanduse ettevõtete rolli teenuseosutajatena.

3.5.4.

Kuigi toimivad üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused on keskse tähtsusega inimeste usalduse suurendamisel valitsuse tegutsemisvõime vastu, on väga oluline luua tõeline Euroopa identiteeditunne, et suurendada toetust Euroopa integratsioonile üldiselt. Üleeuroopalise kodaniku- ja sotsiaalteenistuse loomine kõigi noorte eurooplaste jaoks võiks olla võimalus parandada arusaamist teiste rahvaste, riikide ja kultuuride vajadustest.

3.6. ELi laienemise mõju siseturule

3.6.1.

Ühtse turu tulevik sõltub tõenäoliselt ELi laienemisest. Seda protsessi tuleb hästi juhtida, koormamata liigselt kandidaatriikide integratsioonisuutlikkust ja õigustiku nendepoolset ülevõtmist. Komitee teeb ettepaneku kasutada järkjärgulist riigipõhist lähenemisviisi ja keskenduda näiteks majanduslikule integratsioonile ja ELi ühistele väärtustele, mis avaks siseturu võimalikele uutele liikmesriikidele.

3.6.2.

Kõigi asjaosaliste ootused peavad olema realistlikud, seetõttu on vaja asjaomaseid riike ja ka ELi praegusi liikmesriike selgelt teavitada nende õigustest ja kohustustest. Näiteks peaks riikide eesmärk olema toetada Euroopa Majanduspiirkonda (turulepääs), kodanikuühiskonna tegutsemisruumi (Euroopa kodakondsus) ja ühiskondlikku ruumi (töötajate õigused, tarbijakaitse) ning neist kasu saada.

Brüssel, 17. jaanuar 2024

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Oliver RÖPKE

(1) Eelkõige Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Konkurentsivõime ja tööstus“, ELT C, C/2024/875, 6.2.2024, http://data.europa.eu/eli/C/2024/875/oj; ELT C 349, 29.9.2023, lk 179; ELT C 105, 4.3.2022, lk 63; ELT C 56, 16.2.2021, lk 10; ELT C 282, 20.8.2019, lk 1.

(2) Euroopa Komisjon, 2020, „European Panorama of Clusters and Industrial Change“.

(3) Vt mitmed Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamused ja panused selles küsimuses, sealhulgas arvamus „Üldhuviteenuste koosloomine kui panus osalusdemokraatia tugevdamisse ELis“ (ELT C 486, 21.12.2022, lk 76).

(4) Sarnaselt sellele, mis võiks olla Euroopa tarneamet teatavate tervishoiu-, energia- ja muude toodete jaoks.

(5) ELT C 282, 20.8.2019, lk 1.