1.

tuvastaks, et kuna Norra jättis jõusse immigratsiooniseaduse § 112 lõike 1 punkti c koos asjakohase suunisega, mida on tõlgendatud ja kohaldatud nii, et lapsed, kes on EMP kodanikud ja kellel on oma peamiste hooldajate kaudu piisavalt vahendeid, ei saa kasutada direktiivi 2004/38/EÜ artikli 7 lõike 1 punkti b kohast elamisõigust ja nende peamised hooldajad ei või olla nendega kaasas, siis on riik rikkunud kohustusi, mis tulenevad direktiivi 2004/38/EÜ artikli 7 lõike 1 punktist b, nagu seda tõlgendatakse lähtuvalt põhiõigusest perekonnaelule;

2.

kohustaks Norrat võtma menetluskulud enda kanda.

—

Käesolevas hagis palub EFTA järelevalveamet (edaspidi „järelevalveamet“) EFTA kohtul tuvastada, et kuna Norra jättis jõusse immigratsiooniseaduse § 112 lõike 1 punkti c koos asjakohase suunisega, mida on tõlgendatud ja kohaldatud nii, et lapsed, kes on EMP kodanikud ja kellel on oma peamiste hooldajate kaudu piisavalt vahendeid, ei saa kasutada direktiivi 2004/38/EÜ artikli 7 lõike 1 punkti b kohast elamisõigust ja nende peamised hooldajad ei või olla nendega kaasas, siis on riik rikkunud kohustusi, mis tulenevad direktiivi 2004/38/EÜ artikli 7 lõike 1 punktist b, nagu seda tõlgendatakse lähtuvalt põhiõigusest perekonnaelule.

—

Järelevalveamet teatas 9. detsembri 2019. aasta kirjas Norra valitsusele, et ta on algatanud Norra vastu menetluse seoses laste EMP õigusest tulenevate elamisõiguste tunnustamisega Norras. Menetlus algatati järelevalveametile 15. novembril 2019 esitatud kaebuse alusel. Järelevalveamet ja Norra valitsus on sellest ajast alates pidanud kõnealuses küsimuses ulatuslikku dialoogi.

—

30. septembril 2020 saatis järelevalveamet Norrale ametliku kirja, milles ta tõdes, et kuna Norra jättis jõusse sellised õigusnormid nagu immigratsiooniseaduse § 112 lõike 1 punkt c, § 113 lõige 3 ja § 114 lõige 3 ning asjaomased ringkirjad, mida on tõlgendatud ja kohaldatud nii, et lapsed, kes on EMP kodanikud ja kellel on oma peamiste hooldajate kaudu piisavalt vahendeid, ei või saada direktiivi 2004/38/EÜ artikli 7 lõike 1 punkti b kohast elamisõigust ning et EMP kodanike kasulapsed ei saa säilitada direktiivi 2004/38/EÜ artikli 12 lõike 3 kohast elamisõigust, on riik rikkunud direktiivi artikli 7 lõike 1 punktist b ja artikli 12 lõikest 3 tulenevaid kohustusi, nagu neid tõlgendatakse lähtuvalt põhiõigusest perekonnaelule ja õiguskindluse põhimõttest.

—

Norra valitsus vastas 30. novembri 2020. aasta kirjaga, milles ta tuletas muu hulgas meelde sisserändeküsimuste apellatsiooninõukogu seisukohta, mille kohaselt liidu ja EMP õiguse vahel on EMP kodanikest laste vaba liikumise ja elamisõiguse osas erinevusi.

—

7. juulil 2021 esitas järelevalveamet Norrale põhjendatud arvamuse, milles ta jäi ametlikus kirjas esitatud seisukohtade juurde. Järelevalveamet nõudis, et Norra võtaks põhjendatud arvamuse järgimiseks vajalikud meetmed 7. oktoobriks 2021 (edaspidi „nõude täitmise tähtpäev“).

—

Norra valitsus vastas 6. oktoobri 2021. aasta kirjaga, milles ta väitis, et kolmanda riigi kodanik, kelle lapsel on liidu kodakondsus, ei saa nõuda tuletatud elamisõigust üksnes direktiivi alusel, sest sellised isikud ei kuulu direktiivi artikli 2 lõike 2 isikulisse kohaldamisalasse. Norra väitis, et sellise õiguse saab tuletada üksnes ELi toimimise lepingu artiklist 21 koostoimes direktiiviga. Sellest tulenevalt järeldas Norra valitsus, et kuna EMP lepingus puudub ELi toimise lepingu artikliga 21 samaväärne säte, on küsitav, kas vanem, kes on kolmanda riigi kodanik, võib saada tuletatud elamisõiguse direktiivi ja selle artikli 7 lõike 2 alusel.

—

Oma vastuses põhjendatud arvamusele teatas Norra järelevalveametile ka 6. septembril 2021 vastu võetud ringkirjast AI-5/2021, milles anti immigratsiooniametile korraldus tunnustada EMP kodanike kasulaste kuulumist direktiivi artikli 12 lõike 3 kohaldamisalasse. Pärast neid muudatusi oli järelevalveamet seisukohal, et direktiivi artikli 12 lõiget 3 enam ei rikuta.

—

Järelevalveamet sedastab, et Norra valitsus ei tunnustanud nõude täitmise tähtpäevaks EMP õiguse kohast laste iseseisvat elamisõigust ja nende direktiivi artikli 7 lõike 1 punkti b kohast õigust olla koos oma peamise hooldajaga, ning esitab seetõttu käesoleva hagi EFTA kohtule.