1.   Parlament kehtestab parlamendiliikmete majanduslike huvide läbipaistvust reguleeriva eeskirja käitumisjuhendina, mis võetakse vastu parlamendiliikmete häälteenamusega ja lisatakse kodukorrale (5).

1.   Parlament kehtestab usaldusväärsust ja läbipaistvust käsitleva käitumiseeskirja käitumisjuhendina, mis võetakse vastu parlamendiliikmete häälteenamusega ja lisatakse kodukorrale (5).

2 .    Parlamendiliikmed peaksid omaks võtma tava kohtuda ainult nende huvirühma esindajatega, kes on registreeritud läbipaistvusregistris, mis on loodud institutsioonidevahelise kokkuleppega kohustusliku läbipaistvusregistri kohta  (6) .

3 .    Parlamendiliikmed peaksid veebis avaldama kõik institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaldamisalasse kuuluvate huvirühmade esindajatega kavandatud kohtumised. Ilma et see piiraks I lisa artikli 4 lõike 6 kohaldamist, avaldavad raportöörid, variraportöörid ja komisjonide esimehed iga raporti puhul veebis kõik kavandatud kohtumised institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaldamisalasse kuuluvate huvirühmade esindajatega. Juhatus tagab parlamendi veebisaidil selleks vajaliku infrastruktuuri.

4.   Juhatus tagab parlamendi veebisaidil parlamendiliikmete veebilehel vajaliku infrastruktuuri nendele parlamendiliikmetele, kes soovivad vastavalt Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse ja selle rakenduseeskirjade kohaldatavatele sätetele avaldada vabatahtliku auditi või kinnituse selle kohta, et nende üldkulude hüvitise kasutamine on parlamendiliikmete põhimääruse ja selle rakendusmeetmete kohaldatavate sätetega kooskõlas.

4.   Juhatus tagab parlamendi veebisaidil parlamendiliikmete veebilehel vajaliku infrastruktuuri nendele parlamendiliikmetele, kes soovivad vastavalt Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse ja selle rakenduseeskirjade kohaldatavatele sätetele avaldada vabatahtliku auditi või kinnituse selle kohta, et nende üldkulude hüvitise kasutamine on parlamendiliikmete põhimääruse ja selle rakendusmeetmete kohaldatavate sätetega kooskõlas.

5 .    Need sätted ei piira muul viisil parlamendiliiget tema ametikohustuste täitmisel ega sellega seotud poliitilises või muus tegevuses.

6.   Endiste parlamendiliikmete eetikakoodeks, õigused ja eesõigused kehtestatakse juhatuse otsusega. Endisi parlamendiliikmeid koheldakse võrdselt.

6.   Endiste parlamendiliikmete usaldusväärsust ja läbipaistvust käsitlev käitumisjuhend kehtestatakse juhatuse otsusega.

1.   Parlamendiliikmed võivad moodustada laiendatud töörühmi või muid parlamendiliikmete mitteametlikke rühmi , et korraldada konkreetsetel teemadel fraktsiooniüleseid mitteformaalseid arvamuste vahetusi, kaasates eri parlamendikomisjonide liikmeid, ning edendada parlamendiliikmete ja kodanikuühiskonna suhteid.

1.   Parlamendiliikmed võivad moodustada laiendatud töörühmi, et korraldada konkreetsetel teemadel fraktsiooniüleseid mitteformaalseid arvamuste vahetusi, kaasates eri parlamendikomisjonide liikmeid, ning edendada parlamendiliikmete ja kodanikuühiskonna suhteid.

2.   Laiendatud töörühmade ja muude mitteametlike rühmade tegevus peab olema täiesti läbipaistev ja nad ei või tegutseda nii, et seda võidaks ekslikult pidada parlamendi või selle organite ametlikuks tegevuseks. Nad ei tohi korraldada kolmandates riikides üritusi samal ajal parlamendi ametliku organi, sealhulgas ametliku valimisvaatlusdelegatsiooni lähetusega.

2.   Laiendatud töörühmade tegevus peab olema täiesti läbipaistev. Nad ei või tegutseda nii, et seda võidaks ekslikult pidada parlamendi või selle organite ametlikuks tegevuseks . Eelkõige ei tohi nad kasutada parlamendi nime ega logo. Nad ei tohi korraldada kolmandates riikides üritusi samal ajal parlamendi ametliku organi, sealhulgas ametliku valimisvaatlusdelegatsiooni lähetusega.

3.   Fraktsioon võib rühmade tegevuse soodustamiseks neid logistiliselt toetada, kui järgitakse parlamendi sise-eeskirjades kehtestatud selliste rühmade moodustamise tingimusi.

3.   Fraktsioon võib rühmade tegevuse soodustamiseks neid logistiliselt toetada, kui järgitakse parlamendi sise-eeskirjades kehtestatud laiendatud töörühmade moodustamise tingimusi.

4.   Laiendatud töörühmad peavad igal aastal deklareerima rühmale antud rahalise ja muu toetuse (nt abi sekretäritöö vormis) , mis tuleks I lisa alusel deklareerida juhul, kui sellist toetust antaks parlamendiliikmele üksikisikuna.

4.   Laiendatud töörühmad peavad igal aastal deklareerima rühmale antud igasuguse toetuse, sealhulgas rahalise ja mitterahalise toetuse, mis tuleks I lisa alusel deklareerida juhul, kui sellist toetust antaks parlamendiliikmele üksikisikuna.

5.    Parlamendi ruumides korraldatavatel laiendatud töörühmade või muude mitteametlike rühmade üritustel võivad osaleda üksnes läbipaistvusregistrisse kantud huvirühmade esindajad ning nad võivad osaleda näiteks laiendatud töörühmade või teiste mitteametlike rühmade koosolekutel või üritustel, pakkudes neile toetust või olles nende ürituste kaaskorraldaja.

5.    Huvide esindajad võivad osaleda laiendatud töörühmade tegevuses, mis on korraldatud parlamendi ruumides, näiteks laiendatud töörühmade koosolekutel või üritustel, pakkudes neile toetust või olles nende ürituste kaaskorraldaja , üksnes juhul, kui nad on kantud läbipaistvusregistrisse, mis on loodud institutsioonidevahelise kokkuleppega kohustusliku läbipaistvusregistri kohta  (14a) .

6.   Kvestorid peavad lõikes 4 osutatud deklaratsioonide registrit. Kvestorid kehtestavad üksikasjalikud reeglid, mis käsitlevad nimetatud deklaratsioone ja nende avaldamist parlamendi veebisaidil.

6.   Kvestorid peavad lõikes 4 osutatud laiendatud töörühmade ja deklaratsioonide avalikku registrit. Juhatus kehtestab üksikasjalikud reeglid, mis käsitlevad nimetatud registrit, deklaratsioone ja nende avaldamist parlamendi veebisaidil.

7.   Kvestorid tagavad käesoleva artikli tulemusliku täitmise.

7.   Kvestorid tagavad käesoleva artikli tulemusliku täitmise.

7a    . Käesoleva artikli rikkumise korral võivad kvestorid kehtestada laiendatud töörühmale parlamendi ruumide kasutamise keelu ajavahemikuks, mis ei tohi ületada parlamendi koosseisu ülejäänud ametiaega.

1.     Parlamendiliikmed võivad moodustada mitteametlikke rühmi, et korraldada konkreetsetel teemadel fraktsiooniüleseid mitteformaalseid arvamuste vahetusi, kaasates eri parlamendikomisjonide liikmeid, ning edendada parlamendiliikmete ja kodanikuühiskonna suhteid.

2.     Mitteametlike rühmade tegevus peab olema täielikult läbipaistev. Nad ei tohi osaleda üheski tegevuses, mida võidaks ekslikult pidada parlamendi või selle organite ametlikuks tegevuseks. Eelkõige ei tohi nad kasutada parlamendi nime ega logo. Nad ei tohi korraldada kolmandates riikides üritusi samal ajal parlamendi ametliku organi, sealhulgas ametliku valimisvaatlusdelegatsiooni lähetusega. Mitteametlikes rühmades osalevad parlamendiliikmed annavad oma välistele vestluspartneritele ennetavalt teada, et nad tegutsevad üksikliikmena.

3.     Fraktsioon võib mitteametlike rühmade tegevuse soodustamiseks neid logistiliselt toetada, välja arvatud kolmandate riikidega seotud mitteametlike rühmade puhul, kellega suhtlemiseks on moodustatud artiklis 223 osutatud alaline parlamentidevaheline delegatsioon.

4.     Mitteametlikud rühmad peavad järgneva kuu lõpuks deklareerima kõik toetused, sealhulgas rahalised ja mitterahalised toetused. Sellise deklaratsiooni puudumisel deklareerib rühma esimees või esimehe puudumisel rühma mis tahes liige toetused 10 tööpäeva jooksul pärast nimetatud tähtaja möödumist.

5.     Huvide esindajad võivad osaleda mitteametlike rühmade, mis on korraldatud parlamendi ruumides, näiteks mitteametlike rühmade koosolekutel või üritustel, pakkudes neile toetust või olles nende ürituste kaaskorraldaja, üksnes juhul, kui nad on kantud läbipaistvusregistrisse.

6.     Kvestorid peavad lõikes 4 osutatud deklaratsioonide ja neid esitanud mitteametlike rühmade avalikku registrit. Juhatus kehtestab üksikasjalikud reeglid, mis käsitlevad nimetatud registrit, deklaratsioone ja nende avaldamist parlamendi veebisaidil.

7.     Kvestorid tagavad käesoleva artikli tulemusliku täitmise.

8.     Käesoleva artikli rikkumise korral võivad kvestorid kehtestada mitteametlikule rühmale parlamendi vahendite kasutamise keelu ajavahemikuks, mis ei tohi ületada parlamendi koosseisu ülejäänud ametiaega.

1.   Sissepääsukaarte parlamendiliikmetele, nende assistentidele ja kolmandatele isikutele antakse välja vastavalt juhatuse kehtestatud reeglitele. Reeglid käsitlevad ka sissepääsukaartide kasutamist ja äravõtmist.

1.   Sissepääsukaarte praegustele ja endistele parlamendiliikmetele, nende assistentidele ja kolmandatele isikutele antakse välja vastavalt juhatuse kehtestatud reeglitele. Reeglid käsitlevad ka sissepääsukaartide kasutamist ja äravõtmist.

2.   Sissepääsukaarte ei anta parlamendiliikme lähikonda kuuluvatele isikutele, kes kuuluvad kohustuslikku läbipaistvusregistrit käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaldamisalasse.

2.   Sissepääsukaarte ei anta parlamendiliikme lähikonda kuuluvatele isikutele, kes kuuluvad kohustuslikku läbipaistvusregistrit käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaldamisalasse.

3.   Läbipaistvusregistrisse kantud üksused ja nende esindajad, kellele on antud Euroopa Parlamendi pikaajaline sissepääsukaart, peavad järgima:

3.   Läbipaistvusregistrisse kantud üksused ja nende esindajad, kellele on antud Euroopa Parlamendi pikaajaline sissepääsukaart, peavad järgima:

4.   Kvestorid võivad otsustada, millisel määral kohaldatakse lõikes 3 osutatud käitumisjuhendit isikute suhtes, kellel on pikaajaline sissepääsukaart, kuid kes ei kuulu institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaldamisalasse.

4.   Kvestorid võivad otsustada, millisel määral kohaldatakse lõikes 3 osutatud käitumisjuhendit isikute suhtes, kellel on pikaajaline sissepääsukaart, kuid kes ei kuulu institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaldamisalasse.

5.   Juhatus kehtestab peasekretäri ettepanekul meetmed, mida on institutsioonidevahelise kokkuleppe sätete kohaselt vaja läbipaistvusregistri kasutusele võtmiseks.

5.   Juhatus kehtestab peasekretäri ettepanekul meetmed, mida on institutsioonidevahelise kokkuleppe sätete kohaselt vaja läbipaistvusregistri kasutusele võtmiseks.

1.   Kui parlamendiliige rikub tõsiselt artikli 10 lõikeid 2–9, teeb president kooskõlas käesoleva artikliga põhistatud otsuse parlamendiliikmele asjakohase karistuse määramise kohta.

1.   Kui parlamendiliige rikub tõsiselt artikli 10 lõikeid 2–9, artiklit 35 või artiklit 35a, teeb president kooskõlas käesoleva artikliga põhistatud otsuse parlamendiliikmele asjakohase karistuse määramise kohta.

1a .   President võib ka määrata parlamendiliikmele karistuse juhtudel, kui käesoleva artikli kohaldamine on ette nähtud kodukorraga , sh Euroopa Parlamendi liikmete usaldusväärsust ja nende tegevuse läbipaistvust käsitleva käitumisjuhendiga  (32a) või juhatuse otsusega, mis on vastu võetud artikli 25 alusel.

2.   Enne otsuse tegemist palub president asjaomasel parlamendiliikmel esitada kirjalikud märkused. President võib otsustada korraldada selle asemel suulise kuulamise, kui see on asjakohasem.

2.   Enne otsuse tegemist palub president asjaomasel parlamendiliikmel esitada kirjalikud märkused. President võib otsustada korraldada selle asemel suulise kuulamise, kui see on asjakohasem.

3.   Käitumise hindamisel tuleb arvesse võtta selle erakorralist, korduvat või alalist iseloomu, samuti selle tõsidust. Vajaduse korral võetakse samuti arvesse parlamendi väärikusele ja mainele tekitatud võimalikku kahju.

3.   Käitumise hindamisel tuleb arvesse võtta selle erakorralist, korduvat või alalist iseloomu, samuti selle tõsidust. Vajaduse korral võetakse samuti arvesse parlamendi väärikusele ja mainele tekitatud võimalikku kahju.

4.   Karistus võib hõlmata ühte või mitut järgmistest meetmetest:

4.    Määratav karistus peab olema mõjus, proportsionaalne ja hoiatav. Karistus võib hõlmata ühte või mitut järgmistest meetmetest:

5.   Lõike 4 punktides  b–e sätestatud meetmeid võib kahekordistada, kui tegu on korduvate rikkumistega või kui parlamendiliige keeldub täitmast artikli 175 lõike 3 alusel võetud meetmeid.

5.   Lõike 4 punktides  aa–c sätestatud meetmeid võib kahekordistada, kui tegu on korduvate rikkumistega või kui parlamendiliige keeldub täitmast artikli 175 lõike 3 alusel võetud meetmeid.

6.   President võib lisaks esitada esimeeste konverentsile ettepaneku vastavalt artiklis 21 sätestatud korrale katkestada või lõpetada parlamendiliikme tegevus ühel või mitmel ametikohal parlamendis.

6.   President võib lisaks esitada esimeeste konverentsile ettepaneku vastavalt artiklis 21 sätestatud korrale katkestada või lõpetada parlamendiliikme tegevus ühel või mitmel ametikohal parlamendis.

6a .    President otsustab karistuste avaldamise ajavahemiku, võttes arvesse, et avaldamise minimaalne periood on olenemata sellest, millal asjaomase parlamendiliikme mandaat lõppeb järgmine:

1.   Huvide konflikt tekib siis, kui parlamendiliikmel on isiklik huvi, mis võib ebasoovitavalt mõjutada parlamendiliikme ametiülesannete täitmist. Huvide konflikti ei ole, kui parlamendiliige saab kasu üksnes asjaolu tõttu, et ta on osa laiemast üldsusest või suurest inimrühmast.

1.   Huvide konflikt tekib siis, kui parlamendiliikme mandaadi täitmist avalikes huvides võivad ebasoovitavalt mõjutada tema perekonna- , emotsionaalsete, majanduslike või muude otseste või kaudsete isiklike huvidega seotud põhjused .

2.   Parlamendiliige, kelle puhul on tekkinud huvide konflikt, võtab viivitamata kõik vajalikud meetmed, et olukorda parandada kooskõlas käesoleva käitumisjuhendi põhimõtete ja sätetega. Kui parlamendiliige ei saa huvide konflikti lahendada, annab ta sellest kirjalikult teada parlamendi presidendile. Kahtluse korral võib parlamendiliige küsida konfidentsiaalselt nõu artikli 7 kohaselt loodud parlamendiliikmete käitumise küsimustega tegelevalt nõuandekomiteelt.

2.    Parlamendiliikmed teevad kõik mõistlikud jõupingutused selleks, et huvide konflikt tuvastada.

3.   Ilma et see mõjutaks lõike 2 kohaldamist, teavitab parlamendiliige enne täiskogul või parlamendi organites sõnavõtmist või hääletamist või raportööriks esitamist kõigist tegelikest või võimalikest huvide konfliktidest seoses arutatava küsimusega, kui see ei ilmne selgelt artikli 4 kohaselt deklareeritud andmetest. Selline teade esitatakse asjaomase küsimuse parlamendis menetlemise ajal kirjalikult või suuliselt presidendile või komisjoni esimehele .

3.   Ilma et see mõjutaks lõike 2 kohaldamist, teavitab parlamendiliige enne täiskogul või parlamendi organites sõnavõtmist või hääletamist kõigist huvide konfliktidest seoses arutatava küsimusega, kui see ei ilmne selgelt artikli 4 kohaselt deklareeritud andmetest. Selline teade esitatakse suuliselt asjaomasel istungil või koosolekul .

3a.     Enne kui parlamendiliige asub täitma komisjoni või delegatsiooni asepresidendi, kvestori, esimehe või aseesimehe ülesandeid, esitab parlamendiliige deklaratsiooni, milles ta annab teada, kas ta on teadlik asjaomaste ametikohustustega seotud huvide konfliktist.

3b.     Raportööriks või variraportööriks või ametlikus delegatsioonis või institutsioonidevahelistes läbirääkimistes osalejaks pakutud parlamendiliige esitab deklaratsiooni, milles ta annab teada, kas ta on teadlik kõnealuse raporti või arvamuse, delegatsiooni või läbirääkimistega seotud huvide konfliktist. Kui parlamendiliige on sellisest huvide konfliktist teadlik, kirjeldab ta konflikti deklaratsioonis.

3c.     Juhatus koostab käesoleva artikli lõigetes 3a ja 3b nimetatud deklaratsioonide vormi kooskõlas artikliga 9. Sellised deklaratsioonid avaldatakse parlamendi veebisaidi parlamendiliikmete veebilehel.

1.   Euroopa Parlamendi liige esitab läbipaistvuse huvides isiklikul vastutusel majanduslike huvide deklaratsiooni parlamendi presidendile enne Euroopa Parlamendi valimistele järgneva esimese osaistungjärgu lõppu (või koosseisu ametiajal 30 päeva jooksul pärast parlamendi teenistusse asumist), kasutades selleks juhatuse poolt kooskõlas artikliga 9 vastu võetud vormi. Parlamendiliige teavitab parlamendi presidenti kõigist deklaratsiooni mõjutavatest muudatustest muudatuse tekkimisele järgneva kuu lõpuks.

1.   Euroopa Parlamendi liige esitab läbipaistvuse ja vastutuse huvides erahuvide deklaratsiooni parlamendi presidendile enne Euroopa Parlamendi valimistele järgneva esimese osaistungjärgu lõppu (või koosseisu ametiajal 30  kalendripäeva jooksul pärast parlamendi teenistusse asumist), kasutades selleks juhatuse poolt kooskõlas artikliga 9 koostatud vormi. Parlamendiliige teavitab parlamendi presidenti kõigist deklaratsiooni mõjutavatest muudatustest muudatuse tekkimisele järgneva kuu lõpuks.

2 .     Majanduslike huvide deklaratsioonis esitatakse selgelt järgmine teave:

2 .     Erahuvide deklaratsioonis esitatakse üksikasjalikult ja selgelt järgmine teave:

2a.    Kui see on asjakohane, täpsustab parlamendiliige iga tegevuse puhul, mille ta vastavalt lõikele 2 deklareerib ka seda, kas ta saab selle eest tasu või muid hüvesid või mitte.

3 .     Käesoleva artikli kohaselt parlamendi presidendile esitatud teave avaldatakse parlamendi veebilehel hõlpsasti kättesaadaval viisil.

3 .     Lõigete 1, 2 ja 2a kohaselt parlamendi presidendile esitatud teave avaldatakse parlamendi veebilehel hõlpsasti kättesaadaval viisil.

4.   Parlamendiliiget ei või valida parlamendi või selle organi ametikandjaks, nimetada raportööriks ega ametliku delegatsiooni või institutsioonidevahelise läbirääkimisrühma liikmeks, kui ta ei ole esitanud majanduslike huvide deklaratsiooni.

4.   Parlamendiliiget ei või valida parlamendi või selle organi ametikandjaks, nimetada raportööriks ega määrata variraportööriks või ametliku delegatsiooni või institutsioonidevahelise läbirääkimisrühma liikmeks, kui ta ei ole esitanud erahuvide deklaratsiooni.

5.   Kui president saab teavet, mis annab alust arvata, et parlamendiliikme majanduslike huvide deklaratsioon on sisuliselt ebaõige või aegunud, võib ta konsulteerida artiklis 7 sätestatud nõuandekomiteega. Kui see on kohane , palub president parlamendiliikmel deklaratsioon kümne päeva jooksul parandada. Parlamendiliikme suhtes , kes presidendi palvel deklaratsiooni ei paranda, võib juhatus teha otsuse kohaldada lõiget 4 .

5.   Kui president saab teavet, mis annab alust arvata, et parlamendiliikme erahuvide deklaratsioon on ebaõige või aegunud, nõuab ta parlamendiliikmelt selgitust. Rahuldava selgituse puudumisel konsulteerib president artikli  7 kohaselt loodud parlamendiliikmete käitumise küsimustega tegeleva nõuandekomiteega. Kui nõuandekomitee jõuab järeldusele, et deklaratsioon ei vasta käesolevale käitumisjuhendile, soovitab ta presidendil paluda parlamendiliikmel oma deklaratsiooni parandada. Kui president leiab seda soovitust arvesse võttes, et parlamendiliige on käitumisjuhendit rikkunud , palub ta parlamendiliikmel deklaratsiooni 15 kalendripäeva jooksul parandada. Kui parlamendiliige seda parandustaotlust ei täida , võtab president artikli 8 lõike 3 kohaselt vastu põhistatud otsuse. Asjaomane parlamendiliige võib kasutada kodukorra artiklis 177 sätestatud sisemise edasikaebamise võimalusi.

6.     Raportöörid võivad vabatahtlikult esitada oma raporti seletuskirjas loetelu parlamendivälistest huvide esindajatest, kellega on raporti teemat puudutavates küsimustes konsulteeritud.  (56)

1.   Euroopa Parlamendi liikmed ei tohi ametiülesannete täitmisel vastu võtta kingitusi ega muid sarnaseid soodustusi, välja arvatud juhul, kui kingituse ligikaudne väärtus on alla 150 euro ja see on tehtud etiketi järgimiseks või kui kingitus saadakse Euroopa Parlamendi ametliku esindajana ja see on tehtud etiketi järgimiseks.

1.   Euroopa Parlamendi liikmed ei tohi oma ametipositsioonist tulenevalt vastu võtta kingitusi ega muid sarnaseid soodustusi, välja arvatud juhul, kui kingituse ligikaudne väärtus on alla 150 euro ja see on tehtud etiketi järgimiseks või kui kingitus saadakse Euroopa Parlamendi ametliku esindajana ja see on tehtud etiketi järgimiseks.

2.   Kõik Euroopa Parlamenti ametlikult esindavale parlamendiliikmele tehtud kingitused, mis on kooskõlas lõikega 1, antakse üle parlamendi presidendile ning nendega toimitakse vastavalt rakendusmeetmetele, mille juhatus võtab vastu artikkel 9 kohaselt.

2.   Kõik Euroopa Parlamenti ametlikult esindavale parlamendiliikmele tehtud kingitused, mille väärtus ületab ligikaudu 150 eurot ja mis on kooskõlas lõikega 1, antakse üle parlamendi presidendile ning nendega toimitakse vastavalt rakendusmeetmetele, mille juhatus võtab vastu artikkel 9 kohaselt.

3.   Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata parlamendiliikmete reisi-, majutus- ja elamiskulude hüvitamise suhtes või selliste kulude katmise suhtes kolmanda isiku poolt, kui parlamendiliige osaleb kutse alusel ja oma ametiülesannete täitmisel kolmanda isiku korraldatud üritusel.

3.   Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata parlamendiliikmete reisi-, majutus- ja elamiskulude hüvitamise suhtes või selliste kulude täieliku või osalise katmise suhtes kolmanda isiku poolt, kui parlamendiliige osaleb kutse alusel ja oma ametiülesannete täitmisel kolmanda isiku korraldatud üritusel. Liikmed teatavad presidendile, et nad osalevad sellistel üritustel ja esitavad nõutava teabe vastavalt rakendusmeetmetele , mille juhatus võtab vastu artikkel 9 kohaselt.

1.     Parlamendiliikmed peaksid kohtumisi korraldama üksnes huvide esindajatega, kes on kantud läbipaistvusregistrisse, mis on loodud institutsioonidevahelise kokkuleppega kohustusliku läbipaistvusregistri kohta  (56a) .

2.     Parlamendiliikmed avaldavad veebis kõik parlamendi tegevusega seotud kavandatud kohtumised

3.     Lõikes 2 sätestatud kohustus kehtib kohtumiste kohta, kus osaleb parlamendiliige või teda esindavad assistendid.

4.     Erandina lõikest 2 ei avalda parlamendiliikmed koosolekut, mille avalikustamine ohustaks üksikisiku elu, füüsilist puutumatust või vabadust, samuti võivad nad otsustada koosolekut mitte avaldada, kui konfidentsiaalsuse säilitamiseks on muud mõjuvad põhjused. Nendest koosolekutest teavitatakse parlamendi presidenti, kes käsitleb seda deklaratsiooni konfidentsiaalsena või teeb otsuse anonüümitud või hilisema avalikustamise kohta. Juhatus kehtestab tingimused, mille alusel parlamendi president võib sellise deklaratsiooni avalikustada.

5.     Juhatus tagab parlamendi veebisaidil selleks vajaliku taristu.

6.     Artikli 4 lõiget 5 kohaldatakse vajalike muudatustega.

1.   Luuakse parlamendiliikmete käitumise küsimustega tegelev nõuandekomitee (edaspidi „nõuandekomitee“).

1.   Luuakse parlamendiliikmete käitumise küsimustega tegelev nõuandekomitee (edaspidi „nõuandekomitee“).

2.   Nõuandekomiteesse kuulub viis liiget , kelle parlamendi president nimetab oma ametiaja alguses ametisse põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjoni liikmete hulgast , võttes arvesse parlamendiliikmete kogemust ja poliitiliste jõudude tasakaalustatud esindatust.

2.   Nõuandekomiteesse kuulub kaheksa Euroopa Parlamendi liiget , kelle parlamendi president nimetab oma ametiaja alguses ametisse, võttes arvesse parlamendiliikmete kogemust ning poliitiliste jõudude tasakaalustatud esindatust ja soolist tasakaalu .

3.   Parlamendi president nimetab oma alguses ametisse ka nõuandekomitee asendusliikmed – ühe liikme igast nõuandekomitees esindamata fraktsioonist.

3.   Parlamendi president nimetab oma alguses ametisse ka nõuandekomitee asendusliikmed – ühe liikme igast nõuandekomitees esindamata fraktsioonist.

3a.     Kui käitumisjuhendi väidetava rikkumise on toime pannud nõuandekomitee alaline või asendusliige, ei osale ta nõuandekomitee tegevuses kõnealuse väidetava rikkumise käsitlemisel.

4.   Parlamendiliikme taotluse alusel annab nõuandekomitee talle 30 kalendripäeva jooksul konfidentsiaalselt suuniseid, kuidas käesoleva käitumisjuhendi sätteid tõlgendada ja kohaldada. Kõnealune parlamendiliige võib neid suuniseid usaldada.

4.   Parlamendiliikme taotlusel annab nõuandekomitee talle 30 kalendripäeva jooksul konfidentsiaalselt suuniseid, kuidas käesoleva käitumisjuhendi sätteid tõlgendada ja kohaldada , eriti seoses huvide konfliktiga . Kõnealune parlamendiliige võib neid suuniseid usaldada.

5.   Nõuandekomitee võib pärast konsulteerimist presidendiga küsida nõu välisekspertidelt.

5.   Nõuandekomitee võib konfidentsiaalselt küsida nõu välisekspertidelt.

6.   Nõuandekomitee avaldab aastaaruande oma töö kohta.

6.   Nõuandekomitee avaldab aastaaruande oma töö kohta ning suurendab korrapäraselt parlamendiliikmete teadlikkust käitumisjuhendi ja selle rakendusmeetmete kohta .

1.   Kui on alust arvata, et Euroopa Parlamendi liige on käesolevat käitumisjuhendit rikkunud, teavitab president sellest nõuandekomiteed , välja arvatud juhtudel, kui ilmselgelt on tegemist pahatahtlikkusega .

1.   Kui on alust arvata, et Euroopa Parlamendi liige on käesolevat käitumisjuhendit rikkunud, teavitab president sellest nõuandekomiteed.

2.   Nõuandekomitee vaatab väidetava rikkumise asjaolud läbi ja võib asjaomase parlamendiliikme ära kuulata. Komitee esitab oma järelduste alusel presidendile soovituse võimaliku otsuse kohta .

2.   Nõuandekomitee vaatab väidetava rikkumise asjaolud läbi ja võib asjaomase parlamendiliikme ära kuulata. Komitee esitab oma järelduste alusel presidendile soovituse , mis sisaldab vajaduse korral karistust, mis võib hõlmata ühte või mitut kodukorra artikli 176 lõigetes 4, 5 ja 6 loetletud meedet .

3.   Kui parlamendi president jõuab nimetatud soovitust arvesse võttes ja pärast parlamendiliikmelt kirjaliku selgituse küsimist järeldusele, et asjaomane parlamendiliige on käitumisjuhendit rikkunud, teeb ta põhistatud otsuse distsiplinaarkaristuse määramiseks. President teavitab parlamendiliiget põhistatud otsusest.

3.   Kui parlamendi president jõuab nimetatud soovitust arvesse võttes ja pärast parlamendiliikmelt kirjaliku selgituse küsimist järeldusele, et asjaomane parlamendiliige on käesolevat käitumisjuhendit rikkunud, teeb ta põhistatud otsuse distsiplinaarkaristuse määramiseks. President teavitab parlamendiliiget põhistatud otsusest.

4.   Asjaomane parlamendiliige võib kasutada kodukorra artiklis 177 sätestatud sisemise edasikaebamise võimalusi.

4.   Asjaomane parlamendiliige võib kasutada kodukorra artiklis 177 sätestatud sisemise edasikaebamise võimalusi.

4a.     President teavitab nõuandekomiteed ka käesolevas käitumisjuhendis sätestatud avalikustamiskohustuste süstemaatilise, tõsise või korduva rikkumise korral.