P9_TA(2023)0306

Euroopa koolide süsteemi olukord, probleemid ja väljavaated

Euroopa Parlamendi 12. septembri 2023. aasta resolutsioon Euroopa koolide süsteemi olukorra, probleemide ja väljavaadete kohta (2022/2149(INI))

(C/2024/1757)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 165,

—	võttes arvesse Euroopa koolide põhikirja konventsiooni (1),

—	võttes arvesse oma kultuuri- ja hariduskomisjoni 9. juuni 2022. aasta uuringut „The European Schools system: State of Play, Challenges and Perspectives“ (Euroopa koolide süsteem: olukord, probleemid ja väljavaated) (2),

—	võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) 2022. aasta detsembri aruannet „PISA for Schools: How The European Schools Compare Internationally 2022“ (PISA koolides: Euroopa koolide rahvusvaheline võrdlus 2022),

—

võttes arvesse Euroopa Eriõppe ja Kaasava Hariduse Agentuuri 2022. aasta lõpparuannet „External Evaluation of the Implementation of the European Schools’ Action Plan on Educational Support and Inclusive Education“ (Euroopa koolide hariduse toetamise ja kaasava hariduse tegevuskava rakendamise välishindamine),

—	võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 25. novembri 2022. aasta aruannet „Report on the annual accounts of the European Schools for the financial year 2021“ (Aruanne Euroopa koolide eelarveaasta 2021 kohta),

—	võttes arvesse institutsioonide ühist teadaannet Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta (3),

—	võttes arvesse oma 27. septembri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa koolide süsteemi kohta (4),

—	võttes arvesse oma 11. novembri 2021. aasta resolutsiooni Euroopa haridusruumi kohta: ühine terviklik käsitus (5),

—	võttes arvesse oma 19. mai 2022. aasta resolutsiooni Euroopa haridusruumi loomise kohta 2025. aastaks – mikrokvalifikatsioonitunnistused, isiklikud õppekontod ja õppimine kestliku keskkonna nimel (6),

—	võttes arvesse oma 25. märtsi 2021. aasta resolutsiooni digiõppe poliitika kujundamise kohta (7),

—	võttes arvesse oma 7. juuli 2016. aasta resolutsiooni ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise kohta, pöörates erilist tähelepanu ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee kokkuvõtlikele märkustele (8),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—	võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A9-0205/2023),

arvestades, et Euroopa koolide süsteem on ainulaadne süsteem, mis on näidanud oma tugevaid külgi ja omadusi alates selle loomisest 1950. aastatel, mida tõendab näiteks Euroopa küpsustunnistuse tunnustamine kõigis liikmesriikides ja akrediteeritud Euroopa koolide arvu pidev kasv; arvestades, et igal ELi kodanikul peaks olema võimalus sellisest haridusest kasu saada;

B.	arvestades, et kõigil peaks olema võimalus saada kasu seda tüüpi haridusest, mida pakub Euroopa koolide süsteem, ning igale koolisüsteemile Euroopa Liidus tuleb anda võimalus saada kasu Euroopa koolide süsteemi pedagoogilistest erialateadmistest;

arvestades, et Euroopa koolide süsteem, ühendades liikmesriikide haridussüsteemid paralleelsete keeleosakondade kaudu, millel on tugev Euroopa mõõde, kuuluvustunne ja kultuuriline identiteet, mitmekeelne haridus ja mis on orienteeritud teadusele, tehnoloogiale, inseneriteadusele, kunstile ja matemaatikale ning pedagoogilistele uuendustele, on labor ja haridusreformi kogemuste allikas, sealhulgas Euroopa haridusruumi loomise jaoks;

arvestades, et Euroopa koolide süsteem peaks olema täielikult kooskõlas Euroopa Liidu esitatud hariduspoliitikaga; arvestades, et Euroopa koolide süsteemi keskne eesmärk on hõlbustada liikuvust ja üleminekut kõikidesse riiklikesse haridussüsteemidesse ja sealt tagasi ning liikmesriikidelt nõutakse Euroopa koolide süsteemi õpitulemuste õiglase ja võrdse ülevõtmise tagamist;

E.	arvestades, et Euroopa koolide süsteemi juhtimisstruktuuri eeliseks on otsese sideme säilitamine liikmesriikidega, kuid see nõuab reformi, võttes arvesse selle selgeid piiranguid otsuste tegemisel, muudatuste juhtimisel ja parimate tavade struktureeritud vahetamisel riiklike haridussüsteemidega;

F.	arvestades, et komisjoni rolli ulatust Euroopa koolide süsteemis tuleb laiendada ja tema tegevusvorme avardada, võttes arvesse, et komisjoni kaasamine piirdub praegu eelarveküsimustega, jättes võrdselt olulised haridus-, tegevus- ja inimressursside aspektid võrrandist välja;

arvestades, et Euroopa koolide süsteemis on praegusel õpetajate värbamise süsteemil tõsiseid puudujääke, mille tulemuseks on mittevastavus kohalike vajaduste ja liikmesriikide lähetatud tegelike töötajate vahel, probleemid iga-aastaste värbamiskavadega, raskused kvalifitseeritud õpetajate ja töötajate leidmisel, kohalikult tööle võetud õpetajate ja muude haridustöötajate ebakindlad töötingimused ning probleemid järjepideva professionaalse arenguga; arvestades, et Euroopa koolide süsteemi atraktiivsust õpetajaskonna seas on vaja suurendada;

arvestades, et kuigi Euroopa koolide süsteem on teinud edusamme erivajadustega, puuetega või õpierinevustega õpilaste kaasamisel, puudub psühholoogiline tugi ja kasvab vajadus intensiivse toetusabi järele; arvestades, et teabevahetus ja piisavad tööhõivepaketid on keskse tähtsusega, tagamaks, et haridus- ja psühholoogiatöötajad pakuvad õpilastele kvaliteetset, kohandatud ja pidevat tuge;

arvestades, et Euroopa koolide süsteem vastutab kõigi ELi keelte, sealhulgas väikeste keelte võrdse kohtlemise eest ning keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse edendamise eest, tugevdades samal ajal õppimise Euroopa mõõdet; arvestades, et tervitatavad on kavad, mille kohaselt oleksid 2028. aastaks Brüsselis esindatud kõik keeleosakonnad nii põhi- kui ka keskastme tasandil;

J.	arvestades, et lapsevanematel on koolides keskne roll, sealhulgas koolivälise tegevuse korraldamisel ning transpordi- ja muude teenuste pakkumisel, ning neid esindavad pühendunud vanemate ühendused;

arvestades, et ELi vahendid moodustavad suurema osa Euroopa koolide süsteemi eelarvest, mistõttu peab parlament Euroopa koolide süsteemi haldamist ja toimimist rangemalt kontrollima ning hariduse valdkonnas vastu võetud ELi eesmärgid ja investeerimisprioriteedid peaksid Euroopa koolide süsteemis paremini kajastuma;

arvestades, et mõned vastuvõtvad riigid, kes vastutavad koolihoonete kasutusele andmise ja hoolduse eest, pole võtnud piisavalt vastutust, mis on põhjustanud tõsiseid probleeme, eriti Brüsselis, kus koolid on ülerahvastatud; arvestades, et need probleemid on avaldanud sügavat mõju nii hariduse tasemele, korralduslikele aspektidele kui ka õpilaste ja töötajate ohutusele, turvalisusele ja heaolule;

Praegune olukord ja visioon

rõhutab vajadust Euroopa koolide süsteemi kõikide aspektide kriitilise ja põhjaliku hindamise järele ning reformi järele, et süsteem oleks tulevikukindel, laiendaks oma teavitustegevust ning tagamaks, et see oleks eeskujuks heade tavade vahetamisel haridussüsteemide vahel;

kutsub Euroopa koolide juhatajate nõukogu üles ajakohastama Euroopa koolide süsteemi missiooni, põhimõtteid ja eesmärke uue Euroopa koolide süsteemi harta kujul, mis sobib 21. sajandisse ning annab süsteemile uue hoo ja seab realistlikud eesmärgid, mille alusel saab seda hinnata, tuginedes nii sise- kui ka välisteadmistele; nõuab, et see uus Euroopa koolide süsteemi harta võetaks kasutusele 2024. aasta lõpuks;

kutsub komisjoni üles hindama Euroopa koolide süsteemi rolli Euroopa haridusruumi loomisel, sealhulgas seoses keeleõppe ja tugeva Euroopa mõõtmega õppimisel, ning tunnistuste automaatsel vastastikusel tunnustamisel kogu ELis, tuginedes väljakujunenud Euroopa küpsustunnistuse mudelile;

nõuab komisjoni integreeritumat ja aktiivsemat rolli, eelkõige Euroopa koolide süsteemi ja Euroopa haridusruumi üksteisega sidumise osas; väljendab oma selget soovi, et hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraat kaasataks aktiivselt komisjoni suhetesse Euroopa koolide süsteemiga;

nõuab suuremat vastutust ja läbipaistvust, rangemat parlamentaarset kontrolli ning paremat teabevahetust, et suurendada Euroopa koolide süsteemi ja Euroopa küpsustunnistuse nähtavust ja mõistetavust kõigil tasanditel;

tuletab liikmesriikidele meelde nende kohustust võimaldada ja säilitada mittediskrimineeriv vastuvõtt ülikoolidesse vastavalt Euroopa koolide põhikirja konventsioonile ning tagada, et täieliku hariduse andmine ja akadeemiline edasijõudmine oleks tagatud ka ilma oma keeleosakonnata õpilastele; kutsub juhatajate nõukogu ja liikmesriike üles tagama Euroopa koolide süsteemi ja Euroopa küpsustunnistuse õpitulemuste õiglane ja võrdne ülevõtmine nende vastavustabelitesse ning tegema riiklikes ümberarvestussüsteemides vajalikke parandusi, et järgida täielikult võrdse kohtlemise põhimõtet ja tagada, et kõik õpilased saaksid edukalt liikuda mis tahes liikmesriiki;

nõuab tihedamaid suhteid Euroopa koolide süsteemi ning kohalike, piirkondlike ja riiklike hariduse ökosüsteemide vahel, eelkõige parimate tavade vahetamise ning programmide ja tegevuste alase koostöö kaudu riiklike süsteemide partnerkoolidega;

Juhtimine, haldamine ja õiguslikud probleemid

kutsub komisjoni üles koostöös Euroopa koolide peasekretäri kantselei ja juhatajate nõukoguga analüüsima sõltumatu esimehe juhtimisel 2024. aasta lõpuks põhjalikult juhtimis- ja haldamisstruktuure kogu Euroopa koolide süsteemis ja igas koolis ning hindama selle analüüsi käigus kõigil tasanditel kehtivaid rolle, kohustusi ja struktuure, hindama ametiülesannete sõltumatust ja võimalikke huvide konflikte ning tegema kindlaks Euroopa koolide süsteemi takistavad regulatiivsed probleemid;

rõhutab vajadust ühtlustada ja suurendada juhatajate nõukogu otsuste tegemise paindlikkust alternatiivse hääletussüsteemi kaudu-, millega kaasneb tõhustatud konsulteerimine Euroopa koolide süsteemi sidusrühmadega, et võimaldada juhatajate nõukogul paremini reageerida koolide vajadustele; nõuab lisaks otsuste täpset edastamist Euroopa koolide süsteemi raames;

10.

nõuab selgeid kohustusi, läbipaistvat otsuste tegemist, iga kahe aasta tagant toimuvat tulemuslikkuse hindamist ning koolitus- ja arengukavasid kogu juhtkonnale, sealhulgas struktureeritud sisseelamist kesk- ja koolitasandil;

11.

palub peasekretäri kantseleil ja juhatajate nõukogu kolmikul esitada parlamendile alates 2024. aastast koostöös kõigi Euroopa koolide süsteemi sidusrühmadega üksikasjaliku, iga-aastase Euroopa koolide süsteemi ühisaruande, mis võimaldaks parlamendil jälgida reformide ja eesmärkide edenemist, juhtida tähelepanu kriitilistele küsimustele ning etendada pidevat rolli järelevalves ja muutuste juhtimises;

12.

kutsub juhatajate nõukogu üles tegema järgmist:

a)	selgitama ELi esmaste ja teiseste õigusaktide kohaldatavust Euroopa koolide süsteemi suhtes;

b)	hindama koolide vastavust tervishoiu-, ohutus- ja turvastandarditele;

c)	tagama, et kohapeal tööle võetud õpetajate lepingu- ja töötingimused oleksid täielikult kooskõlas ELi ja liikmesriikide tööhõiveseaduste ja põhimõtetega;

d)	muutma Euroopa koolide personali- ja üldeeskirju, et selgitada sõnaselgelt pretensioonide nõukogu pädevust liikmesriikide kohtute suhtes, tagades, et õiguskaitses ei ole lünki;

e)	seadma ametisse sõltumatu ombudsmani, kes tegeleb haldusomavoli puudutavate pretensioonidega ja vahendab konfliktides; ning

f)	töötama välja hea halduskäitumise juhendi kooli juhtimiseks kõigil tasanditel;

13.

palub läbi vaadata Euroopa Kontrollikoja ja komisjoni siseauditi talituse volitused, et esitada iga-aastaseid arvamusi ja soovitusi Euroopa koolide süsteemi eri aspektide kohta, ning palub, et need arvamused ja soovitused esitataks osana aruteludest parlamendile esitatava Euroopa koolide süsteemi iga-aastase ühisaruande üle;

Vahendid, taristu ja töötajad

14.

nõuab, et liikmesriigid täidaksid täiel määral oma kohustusi Euroopa koolide süsteemi ees, eelkõige seoses kvalifitseeritud õpetajate ja muude haridustöötajate lähetamise ja piisava taristu tagamisega (sobivad ruumid, nende hooldus ja ajakohastamine), ning nõuab siduvat otsese rahalise toetuse süsteemi, et tagada suurem paindlikkus ja turvalisus nii Euroopa koolide süsteemile kui ka liikmesriikidele;

15.

nõuab, et 2025. aasta keskpaigaks loodaks kehtiva kulude jagamise lepingu kavandatava ülevaatamise valguses 2025/2026 õppeaastal spetsiaalne rakkerühm, mis koosneks kõigi Euroopa koolide süsteemi rahastajate esindajatest ning kuhu kuuluksid peasekretäri kantselei, komisjoni ja liikmesriikide asjaomased pedagoogilised eksperdid, kellel oleksid volitused teha konkreetseid ettepanekuid kriitiliste ressurssidega seotud küsimuste lahendamiseks ning töötada välja terviklik, piisav ja kestlik kulude jagamise mudel, mis võimaldab Euroopa koolide süsteemil täita oma ülesandeid kooskõlas uue Euroopa koolide süsteemi hartaga;

16.

julgustab vastuvõtvaid liikmesriike lisama Euroopa koolide süsteemi taristu kõigisse riiklikesse koolitaristu investeerimiskavadesse; palub komisjonil ja liikmesriikidel teha koostööd, tagamaks, et Euroopa koolide süsteem saab kasu eelseisvatest taaste- ja vastupidavusrahastu väljamaksetest liikmesriikidele, võttes arvesse riiklike kavade eelseisvaid hindamisi ja võttes arvesse kõiki asjakohaseid uuendusi, näiteks RepowerEU peatükkidega seotud uuendusi;

17.

kutsub juhatajate nõukogu üles lahendama kiiresti jätkuv õpetajate nappus ning tagama kõigile stabiilne ja õiglane tööhõiveolukord, säilitades töötajaid ja vähendades voolavust, vältides seeläbi ka ajude äravoolu; nõuab sellega seoses lisavahendeid ning tugevdatud ja õiglast tööhõivepaketti nii lähetatud kui ka kohapeal värvatud töötajatele koos konkurentsivõimelise tasuga, lasteaia-, põhi- ja keskkooliõpetajate võrdsema palgaga, selgusega tööalase staatuse ja stabiilsuse osas, pideva kutsealase arengu süsteemiga ja edasiste karjäärivõimalustega Euroopa koolide süsteemis ja väljaspool seda;

18.

nõuab, et nii õpetajatele kui ka koolidele antaks suurem autonoomia, et võimaldada neil paremini reageerida konkreetsetele vajadustele ja olukordadele, tagades samal ajal rangelt, et selle suurema autonoomiaga kaasnevad tugevamad hindamis- ja vastutusmehhanismid, nii et on tagatud ühtlustatud standardid;

19.

nõuab, et koolides võetaks kasutusele täiendavad keskastme juhtide ametikohad, mis keskenduvad kvaliteetsetele õpetamismetoodikatele ja õppekavadele, ning et kõik riiklikud lähetusmenetlused oleksid läbipaistvamad ja avatumad;

20.

tunnustab ja julgustab koolikogukonna, eriti lapsevanemate tööd koolielus, näiteks kooliväliste tegevuste korraldamisel, ning rõhutab vajadust jälgida koolide tegevust, et tagada hea haldus, asjakohased pedagoogilised kvalifikatsioonid, taskukohasus ja kaasavus; tuletab meelde, et konventsioon annab lapsevanematele rolli Euroopa koolide süsteemi juhtimises ning palub seda rolli piisavalt tunnustada;

21.

nõuab vastuvõtupoliitika ja õppemaksude kiiret iga-aastast läbivaatamist, et tagada koht kõigile esimese kategooria õpilastele, laiendada sotsiaalmajanduslikku mitmekesisust, avades Euroopa koolide süsteemi rohkematele õpilaste kategooriatele, ning kasutada ära akrediteeritud Euroopa koolide kogu potentsiaal, sealhulgas ülerahvastatusega tegelemiseks; rõhutab õdede-vendade reegli range jõustamise tähtsust ning seda, et õigusabitasud ei tohiks takistada lapsevanemaid või seaduslikke eestkostjaid edasi kaebamast keskse vastuvõtuasutuse otsuseid, mis rikuvad vastuvõtueeskirju;

22.

nõuab lisaks, et juhatajate nõukogu töötaks välja ambitsioonika ja korrapäraselt ajakohastatava Euroopa koolide süsteemi liikuvuskava kõigil tasanditel, et muuta koolitransport tõhusamaks, taskukohasemaks, ligipääsetavamaks ja rohelisemaks;

Hariduse ja pedagoogika kvaliteet

23.

kutsub juhatajate nõukogu üles tugevdama hariduse ja pedagoogika standardeid järgmiselt:

looma asjakohaste pedagoogiliste erialateadmistega rakkerühma, et pidada avatud, läbipaistvaid ja korrapäraseid konsultatsioone sidusrühmadega ning vaadata läbi 2009. aasta Euroopa koolide reformi raames kehtestatud kvaliteedi tagamise lähenemisviis, tagades, et läbivaatamine viiakse lõpule 2024. aasta keskpaigaks, seda ajakohastatakse sellest ajast alates perioodiliselt, sellega kaasnevad selged näitajad ning seda jälgitakse ja hinnatakse;

b)	võtma kasutusele tõhustatud ja vastutustundliku inspekteerimiskorra, sealhulgas kvaliteeditagamise üksuse peasekretäri kantseleis, mis koosneb alalistest ja lähetatud inspektoritest, ainepõhistest kontrollidest ja järelkontrolliprotsessidest, mis hõlmavad akrediteeritud Euroopa koole;

c)	tugevdama peasekretäri kantselei pedagoogilise arendusüksuse ja ühise õppekomitee rolli; ning

d)	tagama Euroopa koolide süsteemi osalemine ELi programmides ja algatustes, nagu Erasmus+ õpetajate akadeemiad (Erasmus+ Teacher Academies) ja Euroopa haridusruum;

24.

kutsub juhatajate nõukogu ja peasekretäri kantseleid üles töötama 2024. aasta lõpuks välja õpetajate ja muude haridustöötajate pideva kutsealase arengu strateegia ja sisseelamisprogrammi kogu Euroopa koolide süsteemis ning nõuab laiapõhjalist lähenemist pidevale kutsealasele arengule, sealhulgas õppeainete ja metoodikate osas, et laiendada karjäärivõimalusi ning luua kollektiivne tõhusus ja formaalsed struktuurid, mis toetavad õpetajaid pedagoogiliste parimate tavade ja materjalide kavandamisel, rakendamisel, hindamisel ja vahetamisel klassiruumides ja süsteemis tervikuna;

25.

kutsub liikmesriike üles kasutama ära Euroopa koolide süsteemi kogenud õpetajate kogu potentsiaali, et neist saaksid riiklikes süsteemides koolitajad ja mentorid, palub juhatajate nõukogul kehtestada sel eesmärgil stiimulid ja suunised, ning rõhutab rolli, mida Euroopa koolide süsteem peaks etendama Euroopa õpetajate mooduli loomisel, mis lisatakse õpetajate algkoolitusse kogu ELis;

26.

nõuab, et koolid kasutaksid isikustatud õppe potentsiaali; kutsub juhatajate nõukogu üles tugevdama olemasolevaid raamistikke ja rakendama sidusat, ühtset ja süstemaatilist kaasamispoliitikat kogu Euroopa koolide süsteemis, mis pakub kvaliteetset kaasavat haridust, väldib puuetest tingitud tõrjutust, tagab mõistliku majutuse, kohandab õpetajate ja õpilaste suhtarvu, kasutab paindlikku õppekava, suurendab märkimisväärselt kvalifitseeritud haridus- ja psühholoogiliste tugitöötajate arvu ning osutab kutsesuunitluse ja mentorluse teenuseid; nõuab tungivalt edusammude tegemist erivajadustega, puuetega või õpierinevustega õpilaste õpitulemuste tunnustamisel tunnistuse või õpingute lõpudiplomiga, kui nad ei tee Euroopa küpsustunnistuse eksamit; julgustab kaasamise indeksi kasutuselevõtmist Euroopa koolide süsteemis;

27.

palub juhatajate nõukogul ja peasekretäri kantseleil edendada turvalist õpikeskkonda, kus ükski vägivalla vorm ei ole lubatud, ning tugevdada võitlust kiusamise ja küberkiusamise vastu Euroopa koolide süsteemis, töötades välja kogu kooli hõlmava ühtlustatud lähenemisviisi, mis hõlmab teadlikkuse tõstmist, koolitusi, suuniseid veebivälise ja veebipõhise kiusamisega tegelemiseks, vastastikuse toetussüsteemi edendamist, mis hõlmab aktiivseid ja hästi koolitatud õpetajaid ja lapsevanemaid, ning selget ja jõustatavat karistussüsteemi kõigil tasanditel;

28.

palub juhatajate nõukogul ja peasekretäri kantseleil hinnata kutsehariduse ja -õppe moodulite lisamist Euroopa koolide süsteemi, luua kutsehariduse ja -õppeasutustega partnerlusi ning uurida võimalust luua akrediteeritud Euroopa kutsehariduse ja -õppe koolid kogu Euroopa Liidus;

29.

rõhutab vajadust pakkuda täielikku ja kvaliteetset hariduskogemust kõigile õpilastele, eelkõige nende emakeeles ja keeleosakonda mittekuuluvatele õpilastele nii põhi- kui ka keskastmes; palub inspektorite nõukogul konsulteerida õpilaste, õpetajate ja lapsevanematega tundide ja ainete arvu vähendamise või erinevate klassitasemete liitmise mõju osas, kui õpilaste arv on alla piirmäära;

30.

kutsub inspektorite nõukogu üles perioodiliselt läbi vaatama teise ja kolmanda keele õpetamise uusimate pedagoogiliste suuniste alusel, mis käsitlevad lugemise ja kirjutamise kasutuselevõttu alushariduses, koostööpõhised õpetamismeetodid ja diferentseeritud õppe sobivuse, tagamaks, et igas vanuses õpilased õpivad rõõmuga keeli;

31.

nõuab õpilaste ja õpetajate suuremat liikuvust Euroopa koolide süsteemis ning teistesse koolisüsteemidesse ja teistest koolisüsteemidest ning olemasolevate õppekavade ajakohastamist, et veelgi tugevdada Euroopa mõõdet, näiteks vaadates läbi Euroopa ajaloo õppekava, sealhulgas vähemuste rolli, õpetades kodanikuharidust eraldiseisva õppeainena, lisades Euroopa tunnid kõikidel haridustasanditel, keskendudes Euroopa pärandi ja väärtuste tähtsusele, ning arendades ettevõtlust ja pehmeid oskusi; nõuab tungivalt, et säilitataks praegune usulise ja eetilise hariduse pakkumine;

32.

kutsub juhatajate nõukogu üles edendama keskkonnaõpet ja digiharidust Euroopa koolide süsteemis, sealhulgas rakendades Euroopa kestlikkuse pädevusraamistikku ja digipädevuse raamistikku, nõuab tungivalt roheliste ja digioskuste õpetamise parandamist ja seda, et Euroopa koolide süsteem osaleks sellistes algatustes nagu Euroopa digioskuste tunnistus, väärtustades samas traditsioonilisi õppemeetodeid, mis kasutavad trükitud raamatuid ja võitlevad digitaalse tõrjutusega;

33.

soovitab luua iga-aastase piduliku ürituse, et jagada pedagoogilisi parimaid tavasid, koondada teadmisi koolide, õpetajate ja õpilaste vahel ning tutvustada oma tööd ja projekte laiemale süsteemile, kutsudes osalema riiklikke hariduse esindajaid, et suurendada teadlikkust Euroopa koolide süsteemist;

34.

nõuab Euroopa koolide süsteemi ametliku vilistlaskogukonna loomist ja meetmeid, et suurendada sellest teadlikkust, ning andmete kogumist õpilaste haridusteede kohta pärast kooli lõpetamist, volitades peasekretäri kantseleid koguma anonüümseks muudetud teavet;

Väljavaated

35.

palub esitada ELi rahalised toetused Euroopa koolide süsteemile tulevastes ELi eelarvetes eraldi eelarvereana, et suurendada läbipaistvust, tagada strateegiline planeerimine ja hõlbustada parlamentaarset kontrolli eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames, ning palub, et Euroopa koolide süsteem lisataks Euroopa haridusruumi edasiarendamisse ja et mõlemad oleksid omavahel tihedalt seotud;

36.

väljendab soovi, et Euroopa koolide süsteemist saaks kvaliteetse mitmekeelse ja mitmekultuurilise hariduse majakas Euroopas ja mujal, näidates, et „ühinenud mitmekesisuses“ võib olla ka haridusvaldkonnas elav reaalsus; palub kõikidel sidusrühmadel töötada selle eesmärgi nimel kaasloojatena, sealhulgas tõhustatud koostöö kaudu akrediteeritud Euroopa koolidega, kelle kaasamine ja arendamine on kogu süsteemi jaoks keskse tähtsusega; nõuab akrediteeritud Euroopa koolide uuesti hindamist, et hinnata võimalusi Euroopa koolide süsteemi kohaldamisala laiendamiseks kõigile liikmesriikidele, kehtestades koolide akrediteerimiseks paindlikumad menetlused ja nõuded ning parandades samal ajal kvaliteedi tagamist ja kontrolli;

37.

väljendab soovi, et Euroopa Parlament oleks esindatud juhatajate nõukogus ning nõuab sõltumatut välisekspertide organit, kes uuriks ja pakuks välja alternatiivseid juhtimismudeleid, sealhulgas Euroopa koolide põhikirja määratleva konventsiooni läbivaatamist ja võimalust asendada koolide valitsustevaheline õiguslik staatus rahvusvahelise Euroopa mudeliga;

o o

38.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3.

(2) Uuring – „The European Schools system: State of Play, Challenges and Perspectives“ (Euroopa koolide süsteem: olukord, probleemid ja väljavaated), Euroopa Parlament, liidu sisepoliitika peadirektoraat, poliitikaosakond B – struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika, 9. juuni 2022.

(3) ELT C 428, 13.12.2017, lk 10

(4) ELT C 56 E, 26.2.2013, lk 14.

(5) ELT C 205, 20.5.2022, lk 17.

(6) ELT C 479, 16.12.2022, lk 65.

(7) ELT C 494, 8.12.2021, lk 2.

(8) ELT C 101, 16.03.2018, lk 138.