P9_TA(2023)0345

ELi ja Šveitsi suhted

Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2023. aasta resolutsioon ELi ja Šveitsi suhete kohta (2023/2042(INI))

(C/2024/1183)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut, millega kehtestatakse ELi põhimõtted, eesmärgid ja pädevus ning tunnustatakse Euroopa riikide õigust taotleda liidu liikmeks saamist,

—	võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingut (1), millega tunnustatakse iga Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikme õigust taotleda EMP liikmesust,

—	võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist lepingut (2), mis allkirjastati 22. juulil 1972,

—	võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist otsekindlustust, välja arvatud elukindlustust käsitlevat lepingut (3),

—	võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud lepingut, mis käsitleb kaubaveoga seotud kontrolli ja formaalsuste lihtsustamist ning tolli turvameetmeid (4),

—	võttes arvesse negatiivset tulemust 1992. aastal toimunud Šveitsi referendumil, millega lükati tagasi EMP liikmesus,

—	võttes arvesse mitme 1999. aastal allkirjastatud valdkondliku kokkuleppe sõlmimist ELi ja Šveitsi vahel (nn kahepoolsed lepingud I) (5),

—	võttes arvesse 2004. aastal allkirjastatud veel üheksat valdkondlikku lepingut (nn kahepoolsed lepingud II),

—	võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist vastavushindamise vastastikuse tunnustamise kokkulepet (6),

—	võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepet (7),

—	võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist riigihangete teatavaid aspekte käsitlevat kokkulepet (8),

—	võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelist kokkulepet isikute vaba liikumise kohta (9),

—	võttes arvesse 2004. aastal allkirjastatud Šveitsi Konföderatsiooni ja Europoli vahelist lepingut,

—	võttes arvesse 26. oktoobri 2004. aasta lepingut Šveitsi osalemise kohta Schengeni alas (10), mis võimaldab isikute vaba liikumist Šveitsi ja ELi liikmesriikide vahel ning hõlbustab koostööd julgeolekuküsimustes ja piiriülese kuritegevuse vastase võitluse vallas,

—	võttes arvesse 27. novembril 2008. aastal allkirjastatud lepingut Eurojusti ja Šveitsi vahel,

—	võttes arvesse 17. mai 2013. aasta Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist nende konkurentsiõiguse kohaldamisel tehtavat koostööd käsitlevat lepingut (11),

—	võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelist koostöölepingut Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammide kohta (12),

—	võttes arvesse 10. juunil 2014. aastal allkirjastatud Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist lepingut, mis käsitleb Šveitsi Konföderatsiooni Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametis osalemise üksikasju (13),

—	võttes arvesse ELi ja Šveitsi vahelist finantskontosid käsitlevat automaatset teabevahetust käsitlevat lepingut, mis jõustus 1. jaanuaril 2017,

—	võttes arvesse komisjoni poolt 14. juulil 2021 esitatud regulatiivset raamistikku, mille eesmärk on vähendada 2030. aastaks ELi kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 % võrra (COM(2021)0550),

—	võttes arvesse Šveitsi Liidunõukogu 24. augusti 2022. aasta otsust ja 21. detsembri 2022. aasta otsust võtta Šveitsi jaoks vastu ELi gaasi ja elektrienergia säästmiseesmärgid, mis on osa Šveitsi energiapoliitikat ja võrke käsitlevate õigusnormide laiemast regulatiivsest ühtlustamisest,

—	võttes arvesse 23. novembril 2017. aastal allkirjastatud Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemide sidumise lepingut (14),

—	võttes arvesse nõukogu 19. veebruari 2019. aasta järeldusi ELi ja Šveitsi Konföderatsiooni suhete kohta,

—	võttes arvesse Šveitsi Liidunõukogu 26. mai 2021. aasta otsust lõpetada läbirääkimised ELi-Šveitsi institutsioonilise raamistiku lepingu üle,

—	võttes arvesse, et Šveitsi Liidunõukogu võttis 23. veebruaril 2022 vastu suunised ELiga peetavate läbirääkimiste paketi kohta,

—	võttes arvesse positiivset tulemust 15. mai 2022. aasta Šveitsi referendumil Šveitsi rahalise toetuse suurendamise kohta Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile (Frontex),

—

võttes arvesse Šveitsi Liidukogu delegatsiooni suhete arendamiseks Euroopa Parlamendiga ja Euroopa Parlamendi delegatsiooni suhete arendamiseks Šveitsiga (DEEA delegatsioon) esimeeste ühisavaldust, mis võeti vastu 7. oktoobril 2022 Šveitsis Rapperswil-Jonas toimunud Šveitsi ja ELi 41. parlamentidevahelise kohtumise puhul,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta soovitust nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu kohta (15),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta soovitust, mis käsitleb läbirääkimisi uue partnerluse üle Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga (16),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsust nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta (17),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—	võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi,

—	võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9-0248/2023),

arvestades, et EL ja Šveits on poliitiliselt ja kultuuriliselt lähedased, sarnaselt meelestatud liitlased, kellel on ühised väärtused nagu demokraatia, õigusriik, inimõigused, vähemuste kaitse, sotsiaalne võrdsus ning sotsiaalne kestlikkus ja keskkonnasäästlikkus; arvestades, et EL ja Šveits on olulised majanduspartnerid, kes on huvitatud ühisest majanduslikust heaolust;

arvestades, et ELil ja Šveitsil on pikaajalised suhted, mis põhinevad sellistel ühistel väärtustel ja eesmärkidel nagu rahu, kohustus toetada mitmepoolsust ja reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda ning aktiivselt juhtida ülemaailmseid jõupingutusi selliste probleemide lahendamiseks nagu kliimamuutused, keskkond, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, ressursside ammendumine, kestlik areng, digiülemineku kiirendamine, ränne ja rahvusvaheline julgeolek, rahvusvaheline kriminaalõigus ja rahvusvaheline humanitaarõigus;

arvestades, et Venemaa jätkuv agressioonisõda Ukrainas on toonud esile vajaduse, et EL ja Šveits süvendaksid oma partnerlust välispoliitika, julgeoleku ja kriisidele reageerimise valdkonnas; arvestades, et Šveits teeb koostööd teatavates ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) valdkondades ning on osalenud ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioonides; arvestades, et Šveits on ühinenud ELi Venemaa vastu suunatud sanktsioonidega ja on hääletanud kõigi ÜRO resolutsioonide poolt, mis käsitlevad Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu;

arvestades, et Šveits otsib uusi koostöövorme sellistes valdkondades nagu julgeolek, teadusuuringud, innovatsioon ja tervishoid; arvestades, et Šveits on valmis laiendama julgeolekualast koostööd, keskendudes sellistele valdkondadele nagu küberturvalisus, hübriidohud, vastupanuvõime ja desinformatsioon; arvestades, et Šveitsi eesmärk on tugevdada koostegutsemisvõimet Euroopa Kaitseagentuuri raames; arvestades, et 2021. aasta Šveitsi julgeolekupoliitika aruandes ja selle 2022. aasta lisas on esitatud võimalused Šveitsi ja ELi vahelise koostöö suurendamiseks;

arvestades, et Šveits ja EL on teineteise olulised majanduspartnerid – EL on Šveitsi tähtsaim kaubanduspartner ning Šveits on Hiina, Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigi järel ELi tähtsuselt neljas kaubanduspartner; arvestades, et nii EL kui ka Šveits on teineteise välisinvesteeringute peamised sihtkohad ja peamised partnerid teenustekaubanduses;

F.	arvestades, et Šveitsi Liidunõukogu kiitis 21. juunil 2023. aastal heaks ELiga läbirääkimisvolituste põhiparameetrid;

arvestades, et Šveitsi majandus- ja kaubandussuhteid ELiga reguleeritakse peamiselt vabakaubanduslepingu ja mitme kahepoolse lepinguga, sealhulgas isikute vaba liikumist käsitleva kokkuleppega, mille kohaselt Šveits on nõustunud üle võtma ELi õigusaktide teatavad aspektid vastutasuks juurdepääsu eest osale ELi ühtsest turust;

H.	arvestades, et Šveits on sügavalt lõimunud ELi ühtse turuga; arvestades, et EL ja Šveits on praeguseks sõlminud arvukalt kahepoolseid lepinguid; arvestades, et paljusid neist tuleb kiiresti ajakohastada, et säilitada ELi ja Šveitsi vahelise siseturu toimimine ning kajastada muutuvaid prioriteete;

arvestades, et Šveits otsustas 2021. aasta mais lõpetada läbirääkimised ELi-Šveitsi institutsioonilise raamistiku lepingu üle; arvestades, et ELi ja Šveitsi tulevaste suhete jaoks on vaja lahendust, et veelgi tugevdada kahepoolseid suhteid ja arendada ELi ja Šveitsi partnerlust, et saavutada kogu selle potentsiaal vastastikust huvi pakkuvates olulistes küsimustes; arvestades, et komisjoni ja Šveitsi Liidunõukogu vahel on hiljuti peetud mitmeid ettevalmistavaid kõnelusi;

arvestades, et Euroopa Komisjoni asepresidendi Maroš Šefčoviči visiit Šveitsi 2023. aasta märtsis andis uue tõuke aruteludeks, mis on suunatud institutsiooniliste probleemide lahendamisele; arvestades, et kumbki pool on näidanud üles tahet vähendada allesjäänud lünki ettevalmistavate kõneluste käigus nii tehnilisel kui ka poliitilisel tasandil; arvestades, et mõlema poole jaoks on ülimalt tähtis säilitada hoogu, jätkata liikumist õiges suunas ja võimalusel kiirendada oma jõupingutusi, et selgitada välja kindla aluse olemasolu täielike läbirääkimiste pidamiseks koos nende kiire ja eduka lõpuleviimise väljavaatega;

K.	arvestades, et ühtsel turul on vaja säilitada võrdsed tingimused, et tagada siseturul kõigile ettevõtetele aus konkurents; arvestades, et hästi toimiv ja tõhus ühtne turg põhineb suure konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel;

arvestades, et Šveitsi kodanikel on ELi õiguse kohaselt samad õigused nagu ELi kodanikel ELis vabalt liikuda, liitu siseneda ja seal elada; arvestades, et 2021. aastal töötas Šveitsis keskmiselt ligikaudu 351 000 piiriülest pendelrändajat ning 31. detsembri 2021. aasta seisuga elas ELis ligikaudu 442 000 Šveitsi kodanikku ja Šveitsis omakorda ligikaudu 1,4 miljonit ELi kodanikku;

arvestades, et Šveitsil on praegu ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ ning muude sellega seotud programmide ja algatuste, sealhulgas ELi programmi „Erasmus+“ raames mitteassotsieerunud kolmanda riigi staatus; arvestades, et ELi ja Šveitsi koostöö teadus- ja arendustegevuse vallas tooks kasu mõlemale poolele;

N.	arvestades, et 16. märtsil 2012 allkirjastatud Euroopa Kaitseagentuuri–Šveitsi koostööraamistikuga võimaldatakse teabevahetus ning nähakse ette ühine tegevus teadusuuringute ja tehnoloogia vallas ning relvastusprojektides ja -programmides;

O.	arvestades, et Šveits korraldab 22. oktoobril 2023. aastal üldvalimised; arvestades, et Euroopa Parlament korraldab valimised 2024. aasta juunis;

Välis- ja julgeolekupoliitika

rõhutab ELi suurt huvi teha sarnaseid seisukohti jagava partneri Šveitsiga koostööd rahvusvahelise rahu, julgeoleku ja kaitse küsimustes, eelkõige vastusena Venemaa agressioonisõjale Ukraina vastu; väljendab heameelt selle üle, et Šveits on ühinenud Venemaa vastu suunatud ELi sanktsioonidega ja kiitnud heaks kõik seni vastu võetud ELi sanktsioonipaketid; tunnustab Šveitsi võetud kohustust säilitada reeglitel põhinev rahvusvaheline kord, sealhulgas ELiga ühise tegevuse kaudu rahvusvahelistes organisatsioonides ja mitmepoolsetel foorumitel;

tunnustab Šveitsi pikaajalist välispoliitikat rahu edendamisel, vahendamisel ja konfliktide rahumeelsel lahendamisel; väljendab heameelt Šveitsi kindla ja tugeva rolli üle Euroopa Nõukogu, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni, ÜRO ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmena kriisidele lahenduste leidmisel, sealhulgas põhiseadusliku korra rakendamise kaudu väga pingelistes oludes, rahuloomes, dialoogi hõlbustamisel, usaldust suurendavate meetmete väljatöötamisel ja lepitamisel;

väljendab heameelt Šveitsi 2023.–2024. aasta ametiaja üle ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikmena, mis annab võimaluse tugevdada rahvusvahelist koostööd ja edendada ühiseid prioriteete mitmepoolsel tasandil;

väljendab heameelt Šveitsi lähedaste seisukohtade üle ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika suhtes, sealhulgas humanitaarabi, elanikkonnakaitse, terrorismivastase võitluse ja kliimamuutuste küsimustes, ning tema panustamise üle mitmetesse ÜJKP missioonidesse nagu EULEX Kosovo, EUFOR Althea ja EUCAP Sahel; märgib, et Šveits on absoluutarvestuses ÜJKP missioonidesse kõige sagedamini panustanud; nõuab edasist koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas;

väljendab lisaks heameelt Šveitsi 2021. aasta novembri teadaande üle osaleda teatavates alalise struktureeritud koostöö projektides ning selle üle, et praegu uuritakse võimalikku osalemist kahes projektis; märgib, et Šveits on väljendanud huvi küberkaitse ja sõjaväelise liikuvusega seotud projektide vastu ning et see on uus lähenemine ELile, kus Šveits kaalub esimest korda oma ajaloos kaitsekoostööd teiste riikidega; väljendab heameelt Šveitsi kavatsuse üle osaleda Euroopa õhukaitse õhutõrjealgatuses;

ergutab Šveitsi ja ELi edasist koostööd sotsiaal- ja humanitaarküsimustes kooskõlas ELi integreeritud lähenemisviisiga ning inimõiguste ja demokraatia valdkonnas, sealhulgas ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava ning kogu maailmas rakendatava inimõiguste rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimi kaudu; väljendab heameelt Šveitsi liikmesuse üle Euroopa kriisiohjesüsteemis;

väljendab heameelt Šveitsiga välispoliitilistes küsimustes peetavate konsultatsioonide sagenemise üle ning asjaolu üle, et Šveits taotleb tihedamat koostööd ELi ja NATOga; väljendab sellega seoses heameelt Šveitsi osalemise üle programmis „Partnerlus rahu nimel“; ergutab Šveitsi süvendama julgeoleku ja kaitse alast koostööd ELiga, kasutades täiel määral ära Euroopa Kaitseagentuuriga juba allkirjastatud halduskokkulepet; rõhutab ELi liikmesriikide ja Šveitsi vahelise koostöö tähtsust seoses riigi julgeolekuga, arvestades tema geograafilist asukohta;

märgib, et Šveits järgib vabatahtlikult Venemaa vastu suunatud ELi sanktsioone igal üksikjuhul eraldi; ergutab Šveitsi jätkuvalt pühenduma reeglitel põhinevale rahvusvahelisele korrale, kohaldama ja rakendama tähelepanelikult ja järjepidevalt kõiki vastuvõetud ELi piiravaid meetmeid, nagu ta on seda seni teinud, ning vältima nendest kõrvalehoidmist, nii nagu komisjon on selle ELi liikmesriikide jaoks ette näinud; ergutab Šveitsi oma riiklikke õigusakte vastavalt muutma, et võimaldada Venemaa varade konfiskeerimist; kutsub sellega seoses Šveitsi üles liituma rakkerühmaga „Venemaa eliit, nende lähedased ja oligarhid (REPO)“; ergutab lisaks Šveitsi tegema koostööd varade külmutamise ja arestimise ELi rakkerühmaga, et koordineerida ja uurida seaduslikke võimalusi varade, sealhulgas Šveitsis hoitavate Venemaa keskpanga reservide konfiskeerimiseks kooskõlas rahvusvahelise õigusega, ning osalema aktiivselt rahvusvahelistel foorumitel külmutatud varade kasutamise üle Ukraina ülesehitamiseks;

tõdeb, et Šveits on teinud Ukrainas olulisi humanitaarabi alaseid jõupingutusi, pakkunud Ukraina põgenikele kaitseseisundit ja andnud märkimisväärset rahalist toetust Ukraina taasülesehitamiseks, sealhulgas 2022. aastal Luganos toimunud Ukraina ülesehitamise konverentsi kaudu; ergutab jätkama ELi ja Šveitsi koostööd praeguse kriisiga tegelemisel;

10.

märgib kahetsusega, et Šveits keelab praegu Šveitsis toodetud laskemoona ja sõjavarustuse reekspordi ELi liikmesriikidest Ukrainasse; väljendab heameelt riiklikul tasandil tehtud vastava ettepaneku ja poliitilise arutelu algatamise üle sel teemal kantonite nõukogus; kutsub Šveitsi Liidunõukogu üles kiitma heaks relvade edasisaatmist Ukrainale;

11.

kutsub Šveitsi üles vaatama läbi oma sanktsioonidega seotud tavad, et järgida süstemaatilisemalt Euroopa Liidu sanktsioone, sealhulgas neid, mis põhinevad kogu maailmas rakendatava inimõiguste rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimi alla kuuluvatel inimõiguste rikkumistel;

Ühiskond ja geopoliitika

12.

väljendab lisaks heameelt Šveitsi osalemise üle Euroopa poliitilise ühenduse mitteametlikel tippkohtumistel;

13.

tunnustab ELi ja Šveitsi koostööd rahvusvahelise rände, sealhulgas rändevoogude juhtimise ja pagulaste ümberpaigutamise valdkonnas; väljendab heameelt Šveitsi osalemise üle Frontexis; kutsub Šveitsi üles tugevdama teabevahetust Euroopa Liidu Varjupaigaameti ja Frontexiga, kuna need ametid on otseselt seotud Šveitsi suunduva ja sealt lähtuva rahvusvahelise rände parema haldamisega; kordab, et Schengeni/Dublini süsteemis osalemine on ülioluline;

14.

peab kahetsusväärseks, et Šveits ei saa hetkeseisuga osaleda ELi elanikkonnakaitse mehhanismis, sest mehhanismiga saavad ühineda ainult EFTA riigid, kes on EMP liikmed ja muud Euroopa riigid, kui lepingutes on nii ette nähtud, samuti võivad mehhanismiga ühineda ELiga ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid; nõuab selles raamistikus kiiret tulevast partnerlust Šveitsiga, avades EFTA liikmesriikidele ELi elanikkonnakaitse mehhanismi; nõuab tungivalt, et uuritaks võimalusi Šveitsi osalemiseks katastroofide ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise algatustes, et tugevdada nii ELi kui ka Šveitsi üldist vastupanuvõimet;

Majandus, tööturg ja juurdepääs ELi siseturule

15.

tuletab meelde ELi ja Šveitsi pikaajalisi suhteid, mis põhinevad rahu, sotsiaalse õigluse, keskkonnavastutuse ja majandusliku heaolu ühistel väärtustel ja eesmärkidel ning nende vastastikusel majanduslikul ja sotsiaalsel sõltuvusel; ergutab uurima täiendavaid võimalusi Šveitsi ühinemiseks Euroopa Tööjõuameti ja siseturu infosüsteemiga; rõhutab ühist kohustust tugevdada veelgi võitlust ekspluateerivate töötingimuste vastu ning jõustada sotsiaalseid õigusi tõhusalt kogu Euroopas;

16.

rõhutab, et eriti praeguses ebakindlas rahvusvahelises keskkonnas on jätkuvalt väga tähtis ja mõlema poole põhihuvides kaitsta, tugevdada ja süvendada tugevaid, stabiilseid ja kestlikke kaubandussuhteid ELi suuruselt neljanda kaubanduspartneri Šveitsiga; on seisukohal, et ambitsioonikal lepingul põhinev ajakohastatud ja vastastikku kasulik suhe peaks lisaks kaubandustõkete vähendamisele looma ka võrdsed tingimused ELi kodanikele ja ettevõtjatele, looma usaldust, stabiilsust, töökohti, majanduskasvu ja heaolu, tagama töötajate õiguste mittediskrimineeriva kaitse ning tagama tarbijate ja keskkonna kõrgeima kaitse, ausa konkurentsi, kestliku arengu ja sotsiaalkindlustuse, progressi ja õigluse; rõhutab, et on oluline jätkata ühiseid jõupingutusi Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ja eelkõige selle vaidluste lahendamise organi reformimiseks ning edendada kestliku ja keskkonnahoidliku kaubanduse algatusi enne WTO 13. ministrite konverentsi;

17.

on seisukohal, et Šveitsi märkimisväärne integreerumine ELi ühtse turuga on kestliku majanduskasvu võtmetegur; rõhutab, et ELi ja Šveitsi tugevad suhted ei piirdu majandusliku integratsiooniga, ning et ühtse turu laiendamine aitab kaasa stabiilsusele ja õitsengule, millest saavad kasu kõik kodanikud ja ettevõtted, sealhulgas VKEd; rõhutab, kui oluline on tagada siseturu nõuetekohane toimimine, et luua kõigile võrdsed võimalused ja häid töökohti;

18.

peab kahetsusväärseks asjaolu, et Šveits on ainus EFTA liige, kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonnaga ühinenud; märgib siiski, et Šveitsi kodanikel on kooskõlas ELi õigusega samad õigused nagu ELi kodanikel ELis vabalt liikuda, liitu siseneda ja seal elada; kordab, et 71 % Šveitsi elanikkonnast pooldab EMPga ühinemist, ning samal ajal soovib enamik ka täielikku juurdepääsu ELi ühtsele turule ja osalemist ELi koostöös; märgib, et Šveits on alati teretulnud Euroopa Majanduspiirkonna või ELiga liituma, kui ta peaks sellist soovi tulevikus väljendama; märgib, et kui sellist soovi väljendatakse kuni ELi liikmesuseni, võimaldaks see Šveitsil täiel määral osaleda ELi otsustes ja normides;

19.

rõhutab tugevaid majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi sidemeid Austria, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Liechtensteini ja Šveitsi selliste piirialade vahel nagu Auvergne-Rhône-Alpes, Baden-Württemberg, Baierimaa, Bourgogne-Franche-Comté, Bozen-Südtirol, Grand Est, Liechtensteini Vürstiriik ja Vorarlberg, millel on pikk ühine ajalugu; rõhutab ELi ja Šveitsi vaheliste stabiilsete ja tugevate suhete ja raamistike tähtsust tulevase piiriülese koostöö jaoks;

20.

väljendab muret selle pärast, et Šveits rakendab puudulikult teatavaid lepinguid liiduga ning võtab seejärel vastu seadusandlikke meetmeid ja rakendab tavasid, mis on nende lepingutega vastuolus, eelkõige isikute vaba liikumist mõjutavaid meetmeid; kutsub Šveitsi üles tõhustama isikute vaba liikumist, kehtestades sellega seoses täiendavaid meetmeid, mis oleksid kooskõlas direktiiviga 2004/38/EÜ (18); rõhutab, et Šveits peab dünaamiliselt vastu võtma ELi õigusaktid vastastikuse koostöö küsimustes;

21.

märgib ELi ja Šveitsi vaheliste piiriüleste pendelrändajate suurt arvu ning selliste ELi kodanike ja Šveitsi kodanike suurt arvu, kes elavad ja töötavad vastavalt Šveitsis või ELis; tuletab meelde, et töötajate vaba liikumine on ELi ühtse turu aluspõhimõte; rõhutab, et teise ELi riiki elama asumine ei ole piirangutest vaba; peab kahetsusväärseks Šveitsi Liidunõukogu otsust taaskehtestada Horvaatia töötajatele juurdepääsupiirangud Šveitsi tööturule töölubade kvootide kujul ning kutsub Šveitsi üles kaaluma selle kaitseklausli väljajätmist;

22.

nõuab tungivalt, et Šveits kohaldaks asjakohast ELi õigustikku ja täidaks 1999. aasta isikute, eelkõige lähetatud töötajate vaba liikumist käsitlevast kokkuleppest tulenevaid kohustusi ning kohandaks kõrvalmeetmeid, mis tagavad kõrgete sotsiaalsete standardite kaitse ning töötajate õiguste tõhusa ja mittediskrimineeriva kaitse, tagades liikuvatele, lähetatud ja kohalikele töötajatele samas kohas võrdse töö eest võrdse tasu ning võimaldades ELi ettevõtjatel osutada oma territooriumil teenuseid mittediskrimineerivalt; võtab teadmiseks Šveitsi sellekohased mured ja juhib tähelepanu sellele, et praegused ELi liikmesriigid tundsid sarnaseid muresid, mis ei ole realiseerunud; kutsub Šveitsi üles vähendama bürokraatlikke takistusi töötajate lähetamise valdkonnas; märgib, et Šveits parandab pidevalt kõrvalmeetmete toimimist ja kiidab heaks Šveitsi aktiivse ning korrapärase dialoogi oma naaberriikide ja teiste ELi liikmesriikidega, et arutada konkreetseid küsimusi, mis piiriülese teenuste osutamise raames tekivad;

23.

ergutab ELi ja Šveitsi tegema koostööd parimate tavade jagamisel ja tööõiguste kaitse tugevdamisel, eelkõige valdkondades nagu ametiühinguvastased vallandamised, sellega seotud miinimumhüvitis ning kollektiivläbirääkimised, et tagada õiglane ning võrdsete võimalustega turg kõigile töötajatele; võtab teadmiseks Šveitsis käimasoleva sõltumatu vahendusmenetluse, mille eesmärk on leida kompromisslahendus ametiühingutegelaste kaitsmiseks ebaõiglase vallandamise eest; on seisukohal, et töötajate hea kaitse tagamiseks võiksid komisjon ja Šveitsi Liidunõukogu alalises teabevahetuses Šveitsi sotsiaalpartneritega kaaluda ELi õigusel põhinevate ajutiste, piiratud või kaitsemeetmete kohaldamist kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul;

24.

märgib, et kuni puudub kokkulepe pakettlahenduse kohta, on paljud ELi ja Šveitsi vahelised kahepoolsed lepingud iganemisohus ja neid tuleks ajakohastada, et tagada nende jätkuv asjakohasus ja tõhusus ning võimaldada õiguskindlust, ELi ja Šveitsi suhete konsolideerumist ja edasist arengut ning tulevikuväljavaadet, eriti seoses lepingutega, mis käsitlevad ELi ettevõtjate paremat ja vastastikust juurdepääsu Šveitsi turule; väljendab muret selle pärast, et kahepoolsete lepingute kehtivus on aegamisi lõppemas ja need ei taga enam tõrgeteta juurdepääsu turule, kuna liidu õigustiku uusi arenguid ei ole neis kajastatud; märgib, et pakettlepingu asemel individuaalsetel kahepoolsetel lepingutel põhinev mudel on aegunud; tuletab meelde, et pakettlepingu vastuvõtmine olemasolevate ja tulevaste lepingute suhtes, mis võimaldavad Šveitsi osalemist ELi ühtsel turul, tagamaks ühtsus ja õiguskindlus, on jätkuvalt eeltingimuseks, et valdkondlikku lähenemisviisi edasi arendada; on mures selle pärast, et institutsioonilistele küsimustele ei ole lahendust leitud, mis viib vastastikuse tunnustamise lepingu kohaldamise edasise nõrgenemiseni;

25.

märgib, et kui vabakaubanduslepingut, mis sõlmiti 50 aastat tagasi ja mida ei ole kohandatud rahvusvaheliste kaubanduseeskirjade arengu arvesse võtmiseks, ning peaaegu 20 aastat tagasi sõlmitud kahepoolsete lepingute paketti (I ja II) ei ajakohastata ning kui ühtset turgu käsitlevate õigusakte ei võeta nõuetekohaselt üle, ei rakendata ja ei jõustata, ei too ELi ja Šveitsi suhted kodanikele ja ettevõtjatele täit kasu ning nõrgenevad aja jooksul paratamatult; on veendunud, et EL peaks püüdma leida pragmaatilisi lahendusi selle ELi ja Šveitsi vahelise probleemi lahendamiseks; märgib, et iganenud kahepoolsed lepingud tuleb läbi vaadata, et vältida nende aegumist ja võtta arvesse asjakohaste ELi õigusaktide arengut, et säilitada vastastikune juurdepääs turule, eriti kehtib see valdkondades, mis käsitlevad vastastikust juurdepääsu turule tööstuskaupade puhul, tollikorralduse lihtsustamist, isikute vaba liikumist, tehnilisi kaubandustõkkeid ja riigihankeid; kutsub seetõttu komisjoni üles tegema ettepanekut volituste kohta vabakaubanduslepingu ajakohastamiseks, kui läbirääkimised jätkuvad;

26.

rõhutab, et vastastikuse tunnustamise leping (2002) iganeb üha rohkem, kuna seda ei saa ajakohastada, et võtta arvesse uusi ELi õigusakte; märgib, et see on juba tekitanud tehnilisi tõkkeid ja takistanud meditsiiniseadmetega kauplemist ning tulevikus juhtub sama eelkõige mehaanika, masinaehituse, ehitustoodete ja tehisintellekti valdkonnas; on veendunud, et EL peaks püüdma leida pragmaatilisi lahendusi selle ELi ja Šveitsi vahelise probleemi lahendamiseks;

27.

märgib, et investeeringute kaitset säilitatakse praegu Šveitsi ja ainult üheksa ELi liikmesriigi vahel sõlmitud vananenud kahepoolsete lepingute kaudu; on seisukohal, et kaasaegne investeeringute kaitse leping liidu ja Šveitsi vahel suurendaks mõlema poole investorite õiguskindlust ja tugevdaks veelgi kahepoolseid kaubandussuhteid; ergutab seetõttu komisjoni tegema ettepanekut volituste kohta ELi ja Šveitsi vahelise nüüdisaegse investeeringute kaitse lepingu üle läbirääkimiste pidamiseks;

28.

märgib, et ettevõtjate ja tööstusliitudega konsulteeritakse praegu ainult mitteametlike teabekanalite kaudu; kutsub läbirääkijaid üles leppima kokku ELi ja Šveitsi vahel kahepoolse ex ante ja ex post konsulteerimisplatvormi loomises, mille eesmärk on hõlbustada arutelusid ja konsultatsioone enne mis tahes uute meetmete või toetuste vastuvõtmist, mis võivad kaubandusele või investeeringutele negatiivselt mõjuda; on seisukohal, et ettevõtjate ühendused ja tööstusliidud peaksid saama juhtida selle platvormi sekretariaadi tähelepanu mis tahes uutele probleemidele kaubanduse või investeeringute valdkonnas; on veendunud, et platvorm peaks lõpuks moodustama ajakohastatud kaubanduslepingute haldusraamistiku lahutamatu osa ja hõlmama VKEde kasutajatoe loomist, mis aitaks vähendada kaubanduskulusid ja halduskoormust, suurendades samal ajal VKEde osalemist kaubanduses;

29.

rõhutab, et läbiräägitud kokkulepped tuleks kavandada struktuuriga, mis võimaldab horisontaalset järjepidevust ja läbipaistvust, et hõlbustada olemasolevate kahepoolsete lepingute, samuti uute ja ajakohastatud lepingute rakendamist kergesti tõlgendataval, praktilisel viisil, mis tagab õiguskindluse ja prognoositavuse ning tagab, et ELi ja Šveitsi vahelises kaubanduses osalevad kodanikud, töötajad ja ettevõtjad saavad oma õigusi tulemuslikult kasutada;

30.

on seisukohal, et ELi ja Šveitsi võimaliku vabakaubanduslepingu, või kaasajastatud vabakaubanduslepingu juhtimine peaks hõlmama ühiskomisjoni, mis tagaks ühise seire, struktureeritud dialoogi ja järelevalve Euroopa Parlamendi ja Šveitsi parlamendi poolt;

31.

kutsub ELi ja Šveitsi üles tihedamale koostööle võitluses maksupettuste, rahapesu ja maksudest kõrvalehoidmise vastu; rõhutab, kui olulised on võrdsed tingimused maksustamisel, eelkõige seoses maksude läbipaistvuse ja automaatse teabevahetusega;

32.

rõhutab, et tõhus vaidluste lahendamise mehhanism, milles on oma roll Euroopa Liidu Kohtul kui ELi õiguse tõlgendamise viimasel instantsil, on äärmiselt oluline ning vajalik on lahendus kõigis institutsioonilistes ja struktuurilistes küsimustes, sealhulgas õiglane panus ELi majanduslikku ja sotsiaalsesse ühtekuuluvusse, kokkulepete ühtne tõlgendamine ja kohaldamine, dünaamiline vastavusseviimine ELi õigustikuga ja võrdsed konkurentsitingimused, eelkõige arvestades riigiabi; tuletab meelde komisjoni poolt vaidluste lahendamise mehhanismiga seoses juba tehtud kompromisse; rõhutab, et juurdepääs ELi siseturule peab põhinema õiguste ja kohustuste õiglasel tasakaalul, ning ELi ja Šveitsi ühine reeglistik siseturuga seotud valdkondades on ühisturu toimimise ja Šveitsi ELi siseturul osalemise eeltingimus;

33.

väljendab heameelt Šveitsi teise osamakse üle ELi ühtekuuluvuspoliitikasse ja rõhutab, et Šveitsi tulevased osamaksed ELi ühtekuuluvuspoliitikasse on olulised ning need peaksid muutuma korrapärasemaks ja suuremaks, järgides teiste riikide, näiteks Norra, Islandi ja Liechtensteini eeskuju;

34.

märgib riigiabi ühise raamistiku tähtsust; kutsub komisjoni ja Šveitsi Liidunõukogu üles leidma sellele küsimusele lahenduse;

Energeetika, kliima ja keskkond

35.

väljendab heameelt Šveitsi ja ELi poliitilise ühtlustatuse kõrge taseme üle energia- ja kliimapoliitika valdkonnas; rõhutab, et EL ja Šveits püüavad saavutada 2050. aastaks keskkonnasõbralikku, konkurentsivõimelist ja kindlat energiavarustust ning kliimaneutraalsust, ning rõhutab ELi ja Šveitsi õigusaktide suurema vastavusse viimise potentsiaali; kutsub komisjoni ja Šveitsi Liidunõukogu üles leidma koostöövõimalusi seoses ELi paketiga „Eesmärk 55“ ning Šveitsi osalemiseks Euroopa rohelise kokkuleppe eri aspektides, eelkõige kavas „REPowerEU“, samuti tööstusliitudes, sealhulgas Euroopa fotogalvaanikatööstuse ühendus, Euroopa saastevaba vesiniku liit ja Euroopa akuliit; kutsub Šveitsi üles kohaldama tulevase koostöölepingu raames keskkonnakaitsealaseid õigusakte, eelkõige süsiniku piirimeedet ja heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamist;

36.

märgib, et ELi taotletav strateegiline autonoomia tööstustoodete ja kriitilise tähtsusega toorainete valdkonnas teenib vastastikuste intensiivsete majandussuhete tõttu ka Šveitsi huve; on seisukohal, et Šveitsi ja ELi ühistes huvides võiks olla oma tööstuspoliitikate suurem kooskõlastamine, et need strateegilistes tööstusvaldkondades teineteist tõhusamalt täiendaksid;

37.

väljendab lisaks heameelt selle üle, et Šveits osaleb vesiniku kasutamise edendamisel, pöörates erilist tähelepanu taastuvallikatest toodetud vesinikule, ning rõhutab Šveitsi transiidi võimalikku rolli vesiniku ning taastuvallikatest toodetud ja dekarboniseeritud gaaside Euroopa turu loomisel;

38.

märgib murega, et Šveits ei toetanud piisavalt ELi püüdlusi kaotada energiaharta lepingust fossiilkütuste kaitse; kutsub Šveitsi üles kaaluma sellest lepingust taganemist, järgides mitme ELi liikmesriigi eeskuju;

39.

rõhutab, et elektrienergia sektoris sõltuvad võrgu stabiilsus ning varustuskindlus ja transiit ELi ja Šveitsi tihedast koostööst; märgib, et Šveitsi, Saksamaa, Itaalia, Austria ja Prantsusmaa elektrivõrgud on omavahel ühendatud; on jätkuvalt mures, et Šveitsi energiatööstuse väljajätmine tekitab süsteemseid riske kogu Mandri-Euroopa sünkroonvõrgule; rõhutab energiasüsteemi kestliku ja vastupidava ümberkujundamise tähtsust ning kutsub Šveitsi üles aktiivselt osalema taastuvenergiat ja võrkude integreerimist käsitlevates ELi algatustes, nagu puhta energia pakett ja pakett „Eesmärk 55“, koos tõhusa ja dünaamilise ELi õigusega vastavusse viimisega elektrisektoris;

40.

rõhutab, et elektrituruleping looks soodsa aluse jätkuvale ja tihedale koostööle ELi ja Šveitsi vahel, eelkõige fossiilkütustevaba elektri ja puhaste gaaside valdkonnas, sealhulgas piiriülese elektrikaubanduse uuenduslike lahenduste, näiteks ühise elektrituru kaudu; rõhutab, et kõik uued lepingud peaksid hõlmama asjakohast ELi õigustikku seoses Euroopa rohelise kokkuleppega, aga ka sätteid ELi ja Šveitsi energeetikasektorit reguleerivate asutuste vahelise koostöö kohta; peab kahetsusväärseks, et ELi ja Šveitsi vahel institutsioonidevahelise kokkuleppe üle peetavate läbirääkimiste lõppemise tõttu 2021. aasta mais ei saa ka kavandatud elektrilepingut lühikeses ega keskmises perspektiivis sõlmida ning rõhutab, kui oluline on võimalikult kiiresti selle üle läbirääkimisi alustada; rõhutab, et kuni lepingu sõlmimiseni on vaja tehnilisi lahendusi põhivõrguettevõtjate tasandil ja Šveitsi kaasamist ELi võimsuse arvutamisse, et leevendada suurimaid riske piirkondliku võrgu stabiilsusele ning varustuskindlusele;

Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, haridus ja kultuur

41.

rõhutab ELi ja Šveitsi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alase koostöö tähtsust, mis edendab Euroopa rolli teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas tugeva osalejana ning tugevdab Euroopa haridussüsteemi; tuletab meelde, et Šveits kulutab teadus- ja arendustegevusele aastas ligi 23 miljardit Šveitsi franki; märgib teadusuuringute ja innovatsiooni tähtsust energeetikasektoris ning rõhutab Šveitsi osalemise olulisust ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programmides, et edendada puhaste ning säästvate energiatehnoloogiate arendamist; usub, et programm „Erasmus+“ aitab ühiskondi üksteisele lähemale tuua;

42.

rõhutab ELi ja Šveitsi ühiste jõupingutuste olulisust tegelemisel teadus- ja arendustegevuse kaudu selliste ülemaailmsete probleemidega nagu kliimamuutused, tervishoid ning energiajulgeolek; ergutab mõlemat osapoolt seadma esikohale koostööprojekte, mis aitavad kaasa ÜRO kestliku arengu eesmärkide ja Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele;

43.

võtab teadmiseks Šveitsi langemise mitteassotsieerunud kolmanda riigi staatusesse programmides „Erasmus+“ ja „Euroopa horisont“;

44.

kordab, kui oluline on ELi ja Šveitsi koostöö sellistes ELi programmides nagu „Euroopa horisont“, „Digitaalne Euroopa“, Euratom, ITER ja „Erasmus+“, ning tunnustab seni saavutatud suurepärast koostööd; kutsub ELi ja Šveitsi üles valima pragmaatilise lähenemisviisi kodanike hüvanguks, et saavutada vastastikku kasulik koostöö, eelkõige pidades silmas Šveitsi osalemist kõigis ELi programmides ajavahemikul 2021–2027; kutsub mõlemat poolt üles pidama laia paketi üle peetavate läbirääkimiste raames arutelusid Šveitsi osalemise üle sellistes ELi programmides nagu „Euroopa horisont“, „Digitaalne Euroopa“, Euratom, ITER ja Erasmus+, et Šveits saaks läbirääkimiste lõppedes kiiresti uuesti ühineda;

45.

on jätkuvalt veendunud, et stabiilsem ja tulevikku suunatud partnerlus toob kasu mõlemale poolele ja aitab Šveitsil ühineda programmiga „Erasmus+“ ja teiste ELi programmidega;

46.

kutsub komisjoni ja Šveitsi Liidunõukogu üles tegema kõik endast oleneva, et tagada Šveitsi jaoks üleminekukord seoses programmiga „Euroopa horisont“ niipea, kui läbirääkimisvolitused on vastu võetud, koos Šveitsi kohustusega teha korrapäraseid ja asjakohaseid osamakseid ELi ühtekuuluvuspoliitikasse; peab kahetsusväärseks asjaolu, et kuna Šveits ei ole programmiga „Euroopa horisont“ ühinenud, arvati riik hiljuti Euroopa teadustaristu strateegiafoorumist välja; märgib, et programmi „Horisont 2020“ raames sai Šveits rahastust 2,7 miljardit Šveitsi franki ja oli seega assotsieerunud riikide seas esikohal;

47.

rõhutab head koostööd liidu ja Šveitsi vahel kosmosevaldkonnas, eelkõige seoses Šveitsi osalemisega Euroopa satelliitnavigatsiooni programmides Galileo ja EGNOS; nõuab selle koostöö süvendamist, kaasates Šveitsi Maa seire programmi Copernicus ja satelliitside programmi IRIS; tuletab meelde, et Šveits saab juba kasutada Copernicuse vaba juurdepääsuga andmeid ning võiks juurdepääsust nende programmide andmetele ja teenustele veelgi rohkem kasu saada;

48.

tõdeb kultuurilise mitmekesisuse säilitamise ja edendamise olulisust ning nõuab, et Šveits ja EL tugevdaksid koostööd kultuurivahetuse, hariduse ja spordi valdkonnas, sealhulgas Euroopa kultuuripealinnade algatuse raames;

49.

rõhutab, kui oluline on vastastikune mõistmine mõlemal pool ELi ja Šveitsi piiri; peab kahetsusväärseks ELi ja Šveitsi vahelisi tõkkeid, mis takistavad riikideülest juurdepääsu uudistele ja päevakajalistele meediakanalitele, eelkõige piiriüleste elanike jaoks; ergutab seetõttu ELi ja Šveitsi toetama piiriülest juurdepääsu oma uudistele ja päevakajalistele meediakanalitele, et edendada ühist kultuuri;

50.

täheldab Šveitsi eemaldumist programmist „Erasmus+“ alates 2014. aastast, pärast sealset sisserändereferendumit; võtab teadmiseks 1999. aasta isikute vaba liikumist käsitleva lepingu piiramatu kohaldamise ja 2014. aasta rahvahääletuse tulemuse tagasilükkamise uuel, 2020. aasta sisserändereferendumil; rõhutab, et isikute vaba liikumine on programmis „Erasmus+“ osalemise eeltingimus;

51.

väljendab heameelt asjaolu üle, et 2022. aasta programmi „Erasmus+“ projektikonkurss võimaldas kaasata Euroopa kõrgharidusruumi assotsieerunud partnereid Euroopa ülikoolide liitude loomisse, mis tõi kaasa Šveitsi osalemise;

52.

rõhutab, et Šveitsi osalemine programmis „Erasmus+“ ning ELi aluslepingutes ja ELi põhiõiguste hartas sätestatud põhivabaduste täielik tunnustamine Šveitsi poolt on omavahel seotud, kuna programmi „Erasmus+“ vahetuste alus on isikute vaba liikumine;

53.

tõdeb asjaolu, et paljud Euroopa haridusvaldkonna sidusrühmad nõuavad Šveitsi kaasamist programmi „Erasmus+“ ning et Šveitsi üliõpilas- ja noorteorganisatsioonid kutsuvad Šveitsi valitsust üles alustama ELiga konstruktiivseid läbirääkimisi; rõhutab sellise koostöö hariduslikku ja muud kasu Šveitsile ja ELile;

54.

rõhutab, et kõik huvitatud naaberriigid ja sarnaselt meelestatud riigid, sealhulgas Šveits, on teretulnud ühinema programmiga „Erasmus+“, panustades seeläbi Euroopa haridussüsteemidesse ja Euroopa haridusruumi kui terviku tugevdamisse;

55.

rõhutab, et õppurite liikuvus ELi ja Šveitsi vahel peaks lõpuks olema kaasav ja hõlmama osalejaid kõigist liikmesriikidest, piirkondadest ja eri sotsiaalse taustaga inimeste hulgast, ning rõhutab veel, et seda oleks võimalik saavutada lisatoetuse laiendamisega neile, kes seisavad silmitsi sotsiaalsete probleemidega, mis omakorda tugevdaks programmi „Erasmus+“ staatust tõeliselt kaasava Euroopa programmina;

Institutsiooniline raamistik ja koostöö

56.

peab kahetsusväärseks Šveitsi Liidunõukogu otsust lõpetada 2021. aasta mais läbirääkimised ELi-Šveitsi institutsioonilise raamistiku lepingu üle pärast seitse aastat kestnud läbirääkimisi; märgib, et see leping oli oluline võimalike tulevaste lepingute sõlmimiseks, pidades silmas Šveitsi jätkuvat osalemist ühtsel turul ja kaubanduse tõrgeteta jätkumist mitmes tööstussektoris, ning et läbirääkimiste lõpetamine mõjutas Šveitsi osalemist programmis „Erasmus+“; peab kahetsusväärseks narratiive Šveitsi avalikus ja poliitilises ruumis, mille kohaselt EL tegutsevat Šveitsi huvide vastaselt; rõhutab, et järjekordne ebaõnnestumine ELi-Šveitsi suhteid käsitleva lepingu üle peetavatel läbirääkimistel oleks kahjulik nii ELile kui ka Šveitsile ning võib nõrgendada nende poliitilist rolli; märgib, et ELi ja Šveitsi vahelised suhted on praegu tasakaalustamata ning kodanikele ja ettevõtetele avaldab struktuursete suhete puudumine mõju; väljendab heameelt Šveitsi Liidunõukogu 2022. aasta veebruari lähenemisviisi üle laiaulatuslikule läbirääkimispaketile ja kutsub teda üles võtma poliitilise märguandena ELile vastu läbirääkimisvolitused peamistes struktuursetes küsimustes;

57.

rõhutab, et mõlema poole põhihuvides on säilitada head, stabiilsed ja vastastikku kasulikud suhted ning tugevdada neid ajakohastatud suhteraamistikus, tuginedes pakettlepingule, mis tekitab stabiilsuse, usalduse, heaolu, võrdsed konkurentsitingimused, töökohad ja majanduskasvu ning milles peetakse oluliseks sotsiaalset turvatunnet ning õiglust;

58.

väljendab heameelt Šveitsi Liidunõukogu otsuse üle viia ettevalmistavad kõnelused ELiga tulevasi läbirääkimisi silmas pidades lõpule ja läbirääkimisvolituste põhiparameetrite heakskiitmise üle; märgib kahetsusega, et Šveitsi Liidunõukogu otsustab alles 2023. aasta lõpuks selle üle, kas valmistuda läbirääkimisvolituste vastuvõtmiseks; tuletab meelde, et aega on jäänud vähe, arvestades Šveitsi Liidunõukogu valimisi 2023. aasta oktoobris ja Euroopa Parlamendi valimisi 2024. aasta kevadel;

59.

väljendab heameelt 24. märtsi 2023. aasta kantonite konverentsile järgnenud poliitilise avalduse üle, milles toetatakse ühistel väärtustel rajanevaid, aluslepingul põhinevaid suhteid ELiga, kinnitatakse veel kord seisukohta kahepoolsete lepingute jätkamiseks ja süvendamiseks ning valmisolekut toetada liidunõukogu läbirääkimistel; väljendab heameelt asjaolu üle, et kantonite arvates ei õnnestu ELi seisukohast vastuvõetava alternatiivi puudumisel ELi õiguse dünaamilisest vastuvõtmisest mööda minna;

60.

loodab, et komisjoni ja Šveitsi Liidunõukogu vaheliste ettevalmistavate kõneluste edenemist kiirendatakse, et saada vajalikud selgitused ja kinnitused läbirääkimisvolituste vastuvõtmiseks; kutsub mõlemat poolt üles kasutama võimalust kõnelusteks võimaliku uue läbirääkimispaketi ja koostöölepingu üle ELi ja Šveitsi vahel ning jõudma kokkuleppele enne praeguse Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi ametiaja lõppu; kutsub komisjoni ja Šveitsi Liidunõukogu üles ettevalmistavaid kõnelusi kiiresti lõpule viima;

o o

61.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning Šveitsi Konföderatsiooni presidendile, valitsusele ja parlamendile.

(1) EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.

(2) ELT L 300, 31.12.1972, lk 189.

(3) EÜT L 205, 27.7.1991, lk 3.

(4) ELT L 199, 31.7.2009, lk 24.

(5) EÜT L 114, 30.4.2002, lk 6.

(6) EÜT L 114, 30.4.2002, lk 369.

(7) EÜT L 114, 30.4.2002, lk 132.

(8) EÜT L 114, 30.4.2002, lk 430.

(9) EÜT L 114, 30.4.2002, lk 6.

(10) ELT C 308, 14.12.2004, lk 2.

(11) ELT L 347, 3.12.2014, lk 3.

(12) ELT L 15, 20.1.2014, lk 3.

(13) ELT L 65, 11.3.2016, lk 22.

(14) ELT L 322, 7.12.2017, lk 3.

(15) ELT C 108, 26.3.2021, lk 133.

(16) ELT C 362, 8.9.2021, lk 90.

(17) ELT L 347, 20.12.2013, lk 924.

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).