Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus transporditeenuste kasvuhoonegaaside heite arvestuse kohta“

(COM(2023) 441 final – 2023/0266 (COD))

(C/2024/890)

Raportöör:

Angelo PAGLIARA

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Liidu Nõukogu, 27.9.2023 Euroopa Parlament, 19.10.2023
Õiguslik alus	ELi toimimise lepingu artikkel 91, artikli 100 lõige 2 ja artikkel 304
Vastutav sektsioon	transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	6.10.2023
Vastuvõtmine täiskogus	25.10.2023
Täiskogu istungjärk nr	582
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	153/1/3

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab algatust luua Euroopa ühtlustatud raamistik transporditeenuste kasvuhoonegaaside heite mõõtmiseks. Samuti on vaja selget ja usaldusväärset teavet, mis võimaldaks tarbijatel teha transpordi kohta kestlikke otsuseid.

1.2.

Komitee võtab teadmiseks kasvuhoonegaaside heite arvestusmeetodite praeguse killustatuse, mis toob kaasa erinevused arvutustes ja muudab nende võrdlemise võimatuks. Eri arvutusmeetodite kasutamine võib kahjustada kasvuhoonegaaside heitkoguste võrreldavust ja anda ebatäpset teavet, mis võib ohustada ühtse turu toimimist ja ausat konkurentsi.

1.3.

Komitee leiab, et usaldusväärsete heiteandmete kättesaadavaks tegemine hoogustab kestlikkust ja mõjutab valima säästvamaid transpordivõimalusi.

1.4.

Komitee on seisukohal, et ühise reguleeriva raamistiku loomine suurendaks läbipaistvust.

1.5.

Komitee nõuab transpordisektori strateegiat, mis tagaks õiglase ülemineku selle kaudu, et tegeleb sotsiaalsete küsimustega, kaitseb töötajaid ning tagab kättesaadavad ja taskukohased transporditeenused. Tarbijate ja töötajate kaitseks võetavate erimeetmetega võiks kavandatud algatus komitee arvates soodustada kestliku transpordi kasutust.

1.6.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles võtma kõik vajalikud meetmed, et kaitsta taskukohaseid avalikke teenuseid eesmärgiga kindlustada meetmete tõhusus igast perspektiivist.

2. Üldised märkused

2.1.

Transpordisektoril on tähtis roll Euroopa kliimaeesmärkide saavutamisel. Pärast COVID-19 kriisi teatas Euroopa Keskkonnaamet 2021. aastal, et transpordisektori heitkogused suurenesid 7,7 %. Prognooside kohaselt suurenevad need lähiaastatel veelgi.

2.2.

Eritähelepanu tuleks pöörata transpordi jätkuvalt kasvava keskkonnamõju probleemidele, mis on peamiselt tingitud kauba- ja reisijateveo suurenemisest Euroopa transpordivõrgus.

2.3.

Praegu puudub transporditeenuste kasvuhoonegaaside heite arvestuseks üldtunnustatud raamistik. Heitkoguste kvantifitseerimiseks võivad transpordiettevõtjad valida eri standardite, meetodite ja arvutusvahendite ning mitmete heite vaikeväärtuste andmebaaside ja andmekogumite hulgast.

2.4.

Komisjon märgib oma ettepanekus, et selline killustatus toob sageli kaasa märkimisväärse lahknevuse tulemustes. See vähendab kasvuhoonegaaside heite näitajate võrreldavust turul ning annab transporditeenuse heite kohta ebatäpset ja eksitavat teavet.

2.5.

Transporditeenuste sektor tunnistab üldiselt standardraamistiku puudumist, mistõttu on sektor ja liikmesriikide valitsused teinud mitu katset seda luua. Näiteks võttis Euroopa Standardikomitee 2012. aastal kasutusele standardi CEN EN 16258:2012 – ühtse metoodika transporditeenuste energiatarbimise ja kasvuhoonegaaside heite arvutamiseks ja deklareerimiseks.

Ükski neist katsetest ei ole aga kaasa toonud kasvuhoonegaaside heite arvestusmeetodite ühtlustamist ega kasvuhoonegaaside andmete järjekindlat kasutust Euroopa Liidu tasandil.

2.6.

Komitee märgib, et kavandatud määrusega ei muudeta kasvuhoonegaaside heite aruandlust kohustuslikuks. Sellega kehtestatakse metoodikaraamistik, kuid ei nõuta selle raamistiku kasutamist. Iga osaleja, kes otsustab arvutada ja avalikustada teabe transporditeenuste kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta, peab siiski järgima ELi eeskirju (algatus „CountEmission EU“).

2.7.

Komisjoni ettepaneku eesmärk on kehtestada transpordiliigiti ühtne metoodika transporditeenuste kasvuhoonegaaside heite arvutamiseks ja kvantifitseerimiseks, et võimaldada eri transporditeenuseid õiglaselt võrrelda. Siiski on oluline rõhutada, et kuna ettepanek on väga tehniline, võib olla vaja seda korrapäraselt kohandada, et see kajastaks tehnika arengut. Eelkõige puudutaksid kohandused arvutamiseks kasutatavat ühtset referentsmetoodikat ning sisendandmete, sertifitseerimise ja tõendamise eeskirju.

2.8.

Euroopa Komisjon soovib mõjutada transpordikasutajate otsuseid ja luua neile stiimulid säästvamate transpordivõimaluste kasutuseks. Komisjon teeb ettepaneku kasutada uue standardiga EN ISO 14083:2023 kehtestatud metoodikat, mis põhineb põhimõttel „allikast ratasteni“.

3. Konkreetsed märkused

3.1.

Komitee märgib, et põhimõte „allikast ratasteni“ on meetod, mille abil hinnata energiaallika tõhusust ja heitkoguseid, võttes arvesse selle tervet olelusringi. See meetod on täielikum viis energiatarbimise ja kasvuhoonegaaside heite mõõtmiseks kui lähenemisviis „paagist ratasteni“, mille puhul energiakandjate tootmisega seotud heidet arvesse ei võeta.

3.2.

Allikast ratasteni analüüs on terviklik meetod energiatõhususe ja heite hindamiseks. Selles võetakse arvesse kogu energiatarbimist ja kasvuhoonegaaside heidet energiaallika terve olelusringi jooksul.

3.3.

Kavandatud määruses käsitletakse nii sõidukite kasutamisest kui ka sõidukite energiaga varustamisest tulenevat kasvuhoonegaaside heidet allikast ratasteni. Samas märgib komitee, et transpordisektor avaldab ka muud kahjulikku mõju, näiteks õhusaasteained ja müra, mis ettepaneku kohaldamisalasse ei kuulu.

3.4.

Komitee toetab uue ISO standardi 14083:2023 (selle Euroopa versioonis EN ISO 14083:2023) valikut, sest see on praegu kõige asjakohasem ja proportsionaalsem, et saavutada eesmärk kehtestada ühtne referentsmetoodika. See peaks tagama, et transporditeenuste kasvuhoonegaaside heide arvutatakse standarditud viisil kogu transpordisektoris, kuna seda standardit tunnustatakse kogu maailmas.

3.5.

Lisaks leiab komitee, et ilma sisendandmete ühtse käsituseta on kasvuhoonegaaside heite arvutamise tulemused jätkuvalt ebajärjekindlad ja võrreldamatud ka siis, kui kasutatakse sama referentsmetoodikat. Seetõttu toetab komitee ettepanekut luua kasvuhoonegaaside heitekoefitsientide keskne ELi andmebaas, võttes nõuetekohaselt arvesse asjakohaseid ELi õiguslikke algatusi ja muid usaldusväärseid allikaid. Sealhulgas tuleb arvestada läbivaadatud taastuvenergia direktiiviga, mis varsti vastu võetakse, samuti programmi „Euroopa horisont“ asjakohase teemaga.

3.6.

Komitee toetab ettepanekus esitatud siduval osalemisotsusel põhinevat lähenemisviisi. Kavandatava määrusega kehtestatakse üksnes metoodikaraamistik ega nõuta selle raamistiku kasutamist. Tuleb siiski märkida, et iga osaleja, kes otsustab arvutada ja avalikustada teabe transporditeenuste kasvuhoonegaaside heite kohta, on kohustatud järgima määruses kehtestatud ELi ühtset metoodikat.

3.7.

Samuti tuleks sätestada ühised eeskirjad heitearvestuse tulemustest teavitamise ja läbipaistvuse kohta. Komitee peab seda väga oluliseks, et võrrelda kasvuhoonegaaside heite andmeid turul õigesti ja lihtsustada transpordikasutajate valikuid. Komitee arvates on see ka ettevõtjate ja energiasektori huvides.

9. detsembril 2020 avaldatud säästva ja aruka liikuvuse strateegias viidatakse stiimulitele kõige säästvamateks transpordivalikuteks. Need stiimulid võivad olla nii majanduslikud kui ka muud, sealhulgas kasutajatele ja tarbijatele parema teabe andmine ning transporditeenuste kasvuhoonegaaside heite näitajate läbipaistvamaks muutmine.

3.8.

Komitee leiab, et ELi ühtne metoodika ei tohiks tekitada täiendavat bürokraatiat, mis oleks vastuolus taotletavate eesmärkidega. See on eriti oluline väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, kes moodustavad valdava enamiku transpordisektorist, samuti töötajate jaoks.

Komitee märgib, et liikmesriikide ametiasutuste suutlikkus mõjutab ka ELi ühtse metoodika rakendamist. Seda aspekti tuleks hoolikalt uurida, et tagada kavandatud määruse tõhus rakendamine.

3.9.

Seega nõuab komitee transpordisektori strateegiat, mis tagaks õiglase ja keskkonnahoidliku ülemineku selle kaudu, et tegeleb sotsiaalsete küsimustega, kaitseb töötajaid ning tagab kättesaadavad ja taskukohased transporditeenused. See hõlmab tarbijate kaitsmist vale või eksitava teabe ja rohepesul põhineva turunduse eest.

3.10.

Seetõttu peaksid tõhusad teadlikkuse suurendamise kampaaniad tarbijaid teavitama, et anda neile paremaid teadmisi järgmistes punktides: transporditeenuste keskkonnatoime, andmete kättesaadavus, keskkonnasäästlikuma reisimise võimalused ja nende võimaluste maksumus.

Brüssel, 25. oktoober 2023

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Oliver RÖPKE