Raportöör:

Cillian LOHAN

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 29.6.2023
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114
Vastutav sektsioon	Põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	2.10.2023
Vastuvõtmine täiskogus	25.10.2023
Täiskogu istungjärk nr	582
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	204/0/3

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Läbivaadatud ringmajanduse seireraamistik on eelmise raamistikuga võrreldes küll parem, kuid käesolevas arvamuses nimetatud valdkondades tuleb seada suuremaid eesmärke.

2.   Toetus

2.1.

Seireraamistik on vajalik tõhusa ja praktilise rakendamise jaoks ning selle tagamiseks, et ringmajanduse seire liigub jätkuvalt õiges suunas.

2.2.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunnistab, et liikmesriikides võrreldavate andmete puudumine mõnes valdkonnas piirab seireraamistiku toimimist.

2.3.

Andmed on nüüd veebisaidi kaudu palju paremini kättesaadavad. Uute näitajate hulka kuuluvad ringlussevõetud materjalide kasutamise määr ja jäätmed elaniku kohta, mis on parem näitaja kui SKPga seotud jäätmete näitajate kasutamine. Nüüd jälgitakse ka jäätmete eksporti, ringluspõhist konkurentsivõimet ja ökoinnovatsiooni.

2.4.

Teretulnud on uued näitajad, näiteks tarbimise jalajälg, tootmise materjalikasutuse jalajälg ja pakendijäätmete jalajälg. Positiivne on ka transpordi arvestamine tootmistegevuse jalajälje hulka.

3.   Kriitika

3.1.

Uue seireraamistiku kavandamisel korraldatud konsultatsioonid ei olnud piisavad ega kasutanud parimal viisil ära olemasolevaid aktiivseid võrgustikke, nagu Euroopa ringmajanduse sidusrühmade platvorm, (1) mis on Euroopa Komisjoni ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee partnerlusplatvorm. Selle võrgustike võrgustiku ja teadmiste jagamise platvormi eesmärk on anda panus ringmajanduse rakendamisse. Kuid platvormi väga aktiivse sidusrühmade koordineerimisrühmaga ei konsulteeritud.

3.2.

Konsultatsioone peaks hõlbustama fond, mis aitab sidusrühmadel protsessis täiel määral osaleda ja tagada kvaliteetsed vastused.

3.3.

Ei konsulteeritud ka komitee endaga, ELi institutsioonide nõuandva organiga, kellel on ringmajanduse valdkonnas rikkalik kogemustepagas ja eksperditeadmised. On kahetsusväärne, et komitee pidi taotlema selleteemalise arvamuse koostamist.

3.4.

Ökodisaini tähtsus süsteemsete muutuste juhtimisel ja ringmajanduse elluviimisel on hästi tõendatud. See kajastub kõige uuemas ringmajanduse tegevuskavas ja ökodisaini õigusaktides. Disaini ei jälgita piisavalt. Näiteks võiks märgise Cradle to Cradle Certified® väljaandmist jälgida mittetulundusliku auditeeritud sertifitseerimisprotsessina.

3.5.

Ringmajandus ei puuduta üksnes materjalivooge, vaid pigem tooraine, tootmise ja tarbimise ning neis protsessides osalevate inimeste keerukaid suhteid, samuti sotsiaalset käitumist ja tavasid, mis on seotud töötamise ja elamisega majanduskeskkonnas. Seda sotsiaalset aspekti ei jälgita piisavalt. Sotsiaalsed näitajad võiksid hõlmata juurdepääsu ja taskukohasust, inimarengut, eetilist ja õiglast kaubandust, tervishoidu ja ohutust ning tarbijakäitumist.

3.6.

Ringmajanduses ei ole jäätmeid, vaid pigem kõrvalsaadused, mida saab kasutada neid töödeldes või andes neile uue kasutusotstarbe. On vaja uut terminoloogiat, et mitte enam liigitada kõike jäätmeteks ning aidata tuvastada ja jälgida neid kõrvalsaadusi teisese toorainena.

4.   Soovitused

4.1.

Kasulike näitajatena tasuks jälgida ringmajanduse ärimudeleid (nt korduskasutus, parandamine, renoveerimine, ühiskasutusplatvormid, kasutatud kauba müügi ruumid ja platvormid) ning mõõta nende turuosa suurust.

4.2.

Jälgida tuleks ka toodete eeldatavat kasutusiga, et aidata kaotada kavandatud vananemine ja soodustada ringluspõhist disaini.

4.3.

On juba saada andmeid VKEde kohta, kes vähendavad oma ärimudelites jäätmeid. Neid andmeid tuleks kasutada ühe näitajana (2).

4.4.

Ühe põhinäitajana tuleks hinnata prügilasse ladestatavate ja põletatavate jäätmete hulka, et jälgida ringlusväliseid tavasid. Tuleks mõõta konkreetseid jäätmevoogusid kõigis sektorites, sealhulgas ehituses, tekstiilitööstuses, elektroonikatööstuses jne, mitte mõõta ainuüksi ringlussevõtu määra neis sektorites.

4.5.

Tuleks tagada ka lineaarmajanduses tekkivate muud liiki jäätmete, näiteks mullas, õhus ja vees leiduvate saasteainete, sealhulgas mikroplasti seire. Tuleks jälgida ka toidutoomist seal, kus selle kohta on saada andmeid.

4.6.

Tuleks jälgida fossiilkütuste toetusi kui avaliku sektori rahastamismeedet, mida kasutatakse ringlusvälise energiatootmise toetamiseks.

4.7.

Ringmajanduses on vajalik ja kasulik tagada kogu tarneahela läbipaistvus. Sellele kaasa aitamiseks võiks jälgida materjalipasse. Tulevikus võivad veelgi põhjalikumaid andmeid pakkuda digitaalsed tootepassid. See aitab kinnitada väiteid, et asjaomane toode põhineb ringlusel.

4.8.

On olemas üks kasulik põhinäitaja ringmajanduse tööhõive kohta, kuid seda näitajat on pakiliselt vaja liigendada, et seda paremini mõista. Liigendada tuleks soo, vanuse, palga jne alusel. Samuti on oluline jälgida tööõnnetusi sektorite kaupa.

4.9.

Vaja on oskustealast näitajat (inimkapitali komponent), et teha kindlaks lüngad, anda teavet koolitus- ja haridusprogrammide jaoks ning tagada suutlikkus turul (3).

4.10.

Seireraamistikuga seotud veebisait on kasulik, seda on täiustatud ja see tuleks säilitada. Uus veebisait, mida haldab komisjon, kasutades Eurostati andmeid, ning kus määratakse kindlaks eesmärgid ja näidatakse, kui lähedal oleme nende saavutamisele, oleks väga kasulik, et innustada tegutsema ja neid eesmärke saavutama.

4.11.

Ringmajandus on praktiline viis jõukuse ja rikkuse loomiseks heaolumajanduse kontekstis. See toetab ka eemaldumist kitsast SKP-põhisest fookusest. Seire peaks olema seotud kestliku arengu eesmärkidega ning täiendama seisukohti, mida komitee on väljendanud SKP kõrval ka muude näitajate kasutamise kohta (4).

---

(1)  https://circulareconomy.europa.eu/platform/en.

(2)  Eurobaromeetri kiiruuring nr 456: VKEd, ressursitõhusus ja keskkonnahoidlikud turud, Data Europa EU.

(3)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee uuring „Europe's Circular Economy and its Pact for Skills: working together for an inclusive and job-rich transition?“.

(4)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „SKPd täiendavad meetmed majanduse edukaks taastamiseks ning kestliku ja vastupidava ELi majanduse saavutamiseks“ (omaalgatuslik arvamus) (ELT C 152, 6.4.2022, lk 7), Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Meile vajalik jätkusuutlik majandus“ (omaalgatuslik arvamus) (ELT C 106, 31.3.2020, lk 1).