Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: nõukogu soovitus peamiste edukat digiõpet ja -koolitust soodustavate tegurite kohta“

(COM(2023) 205 final – 2023/0099 (NLE))

„Ettepanek: nõukogu soovitus digioskuste õpetamise täiustamise kohta hariduses ja koolituses“

(COM(2023) 206 final – 2023/0100 (NLE))

ja „Uued e-kaasatuse saavutamise viisid“

(ettevalmistav arvamus eesistujariigi Belgia taotlusel)

(C/2024/885)

Raportöörid:

Milena ANGELOVA

Tatjana BABRAUSKIENĖ

Justyna Kalina OCHĘDZAN

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 29.6.2023 nõukogu eesistujariigi Belgia kiri, 10.7.2023
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304 ettevalmistav arvamus
Vastutav sektsioon	tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	4.10.2023
Vastuvõtmine täiskogus	25.10.2023
Täiskogu istungjärk nr	582
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	221/02/04

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Belgia võetud kohustust tagada e-kaasatus kõigi jaoks ning on kindlalt pühendunud sellele, et aidata luua hoovad digitaalse haavatavuse vähendamiseks ja digilõhe kaotamiseks. Igal Euroopa kodanikul peaks olema õigus pääseda ligi kvaliteetsele ja kaasavale digiõppele, mis võimaldab neil arendada teadmisi ja oskusi, mida on vaja aktiivseks osalemiseks tänapäeva üha digitaalsemas maailmas ning selleks, et olla tööturul konkurentsivõimeline ning töötada kvaliteetsetel töökohtadel.

1.2.

Komitee tunnustab digioskuste ja -õppe paketti (1) kui olulist ja käegakatsutavat panust Euroopa oskusteaastasse (2). Digiõpe on tõepoolest otsustava tähtsusega isikliku arengu, sotsiaalse ühtekuuluvuse, tööhõive, konkurentsivõime ja innovatsiooni jaoks tingimusel, et see vastab teadmiste ja oskuste vajadustele, mida tänapäeva ühiskonna, selle liikmete ja majanduse kontekstis eeldab kaksiküleminek. Seda silmas pidades toetab komitee komisjoni 2021.–2027. aasta digiõppe tegevuskava (3) kahte strateegilist prioriteeti: edendada hästitoimiva digiõppe ökosüsteemi arendamist ning suurendada digiüleminekuks vajalikke digiteadmisi ja -oskusi.

1.3.

Komitee palub anda täiendavaid konkreetseid suuniseid kvaliteetse ja kaasava põhitaristu, ühenduvuse ja turvalisuse ning ohutu andmekäitluse kohta kõigi kasutajate jaoks. Komitee soovitab komisjonil digioskuste arendamise tõhusa poliitika rakendamiseks julgustada liikmesriike kasutama terviklikku lähenemisviisi, mis hõlmab asjaomaseid institutsioone, sotsiaalpartnereid, kodanikuühiskonna organisatsioone, koolitusorganisatsioone ja teadusringkondi. Komitee rõhutab, et oluline on võtta sihipäraseid meetmeid, sealhulgas digioskuste ja töökohtade riiklike koalitsioonide raames, et suurendada sotsiaalpartnerite kaasatust – sealhulgas valdkondlikul ja kohalikul tasandil – ning tagada, et asjaomastel sidusrühmadel on oma kohustuste täitmiseks piisav suutlikkus. Digioskuste ja töökohtade riiklike koalitsioonide tutvustamist ja nähtavust tuleks suurendada, et kaasata neid aktiivsemalt õppimisvõimaluste arendamisse ja suurendada investeeringuid digioskuste arendamisse, eesmärgiga saavutada parem kooskõla uute töökohtade vajadustega.

1.4.

Komitee toonitab hariduse ja koolituse inimõiguse ja avaliku hüvena käsitamise keskset tähtsust. Haridus- ja koolitusasutuste digiüleminek peab tagama kõigile võrdse juurdepääsu haridusele ja koolitusele ega tohi piirata juurdepääsu sellele. Haridus- ja koolitusasutuste laiahaardelise digiüleminekuga seotud probleeme ja võimalusi tuleb hoolikalt analüüsida, tagamaks, et selline ümberkujundamine pigem toetab kui takistab kvaliteetset ja võrdset juurdepääsu haridusele ja koolitusele. Koolide digiüleminek peab tagama õppijate ning õpetajate/koolitajate sotsiaalse suhtluse hariduses ja koolituses. See aitab õppijatel parandada võtmepädevusi, eelkõige sotsiaalseid oskusi. Digiõppes tuleb tagada põhioskuste ja võtmepädevuste, eelkõige keeleoskuste tugev alus. Digiüleminekut ei tohiks käsitada kontaktõppe asendajana. Arvesse tuleb võtta digiseadmete ülemäärasest kasutamisest tulenevat väsimust ja negatiivset mõju õpilastele ja õpetajatele.

1.5.

Digiteadmised ja -oskused on olulised igas vanuses õppijatele, praktikantidele, ettevõtjatele ja töötajatele täiend- ja ümberõppe raames, arvestades nende tähtsust ühiskonnaelus ja tööturul. Komitee tunnustab tugevat alust, mis on loodud nõukogu soovitusega digioskuste õpetamise täiustamise kohta hariduses ja koolituses ning soovitusega peamiste edukat digiõpet ja -koolitust soodustavate tegurite kohta (digioskuste ja -õppe pakett). Ta palub anda liikmesriikidele täiendavaid konkreetseid suuniseid vajaliku taristu, ühendatavuse ja turvalisuse ning turvalise ja ohutu andmekäitluse kohta kõigi kasutajate jaoks, et toetada kõigi haridussektorite õiglast, kvaliteetset, kaasavat ja kestlikku digiüleminekut, järgides seejuures subsidiaarsuse põhimõtet.

1.6.

Komitee on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleb pöörata digikoolituse kvaliteetse pakkumise arendamisele ja parandamisele, kasutades selleks teavitamist, motiveerimist, oskuste hindamist ning lünkade ja koolitusvajaduste väljaselgitamist, kutsenõustamist ja mentorlust konkreetseid digioskusi käsitlevatel koolitustel, informaalse ja mitteformaalse õppimise valideerimist jne. See kõik on eriti oluline sihipärase ja tõhusa toe pakkumisel iseäranis neile, kellel on madal digioskuste tase. Komitee palub, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid edendaksid juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale töötajate koolitusele ja täiskasvanuharidusele ning selles osalemist, pakkudes asjakohaseid vahendeid ja lähenemisviise digioskuste alase koolituse rahastamiseks, et toetada üksikisikuid ja ettevõtjaid, eelkõige mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid.

1.7.

Komitee rõhutab, et digioskuste arendamisele ja parandamisele suunatud poliitika ja meetmed peaksid olema üldise oskuste juhtimise süsteemi lahutamatu osa. Demokraatlik valitsemistava, pöörates erilist tähelepanu sotsiaaldialoogile ja kodanikega peetavale dialoogile, on tähtis, et tagada tõhus kogu valitsemissektorit hõlmav koordineerimine, hõlbustada edukat koostööd asjaomaste haridus-, koolitus- ja tööturu osalistega ning võimaldada oskuste rahastamise kooskõlastatud korra väljatöötamist. Seepärast soovitab komitee komisjonil kaks nõukogu soovitust omavahel vastavusse viia ja paluda liikmesriikidel koostada ühtsed riiklikud tegevuskavad Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärkide saavutamiseks. See töö peaks hõlmama digistrateegiate ning haridus- ja koolitusstrateegiate ühist kavandamist, poliitika tõhusat koordineerimist sotsiaalpartnerite ja asjaomaste sidusrühmadega digiteadmiste ja -oskuste valdkonnas, samuti ametiprofiilide ja oskuste prognooside ajakohastamist ning kestlikke investeeringuid.

1.8.

Digitaalse ettevõtluse toetamine ja arendamine on ülioluline, kuna ettevõtjatel on võtmeroll digitaalse innovatsiooni ja majanduskasvu edendamisel. Komitee kutsub seepärast üles looma toetava ökosüsteemi. Samuti pooldab ta ettevõtjate, haridusasutuste ja asjaomaste sidusrühmade koostöö ja partnerluste edendamist digioskuste arendamise toetamisel, eelkõige madala kvalifikatsiooniga täiskasvanute puhul (4). Digioskuste arendamine peaks parandama ettevõtlusoskusi, nagu loovus, probleemide lahendamise oskus, kohanemisvõime ja riskide võtmine, ning seega võimestama asjaosalisi ettevõtlusele ja aitama kaasa digitaalsele innovatsioonile.

1.9.

Digioskuste kaasamine haridusprotsessi on ülitähtis, et valmistada õpilasi ette kiiresti arenevaks digimaastikuks. Selle tulemuslikuks saavutamiseks on vaja toetada õpetamis- ja hindamismeetodite parandamist kvaliteetsete ja kaasavate digivahenditega õpetajate ja koolitajate pideva kutsealase arengu kaudu ja suurendades õpetajate suutlikkust integreerida tehnoloogia tõhusalt klassiruumidesse, luues paindlikud ja kohanduvad õpikeskkonnad, integreerides õppekavadesse loodusteaduse, tehnoloogia, inseneriteaduse, kunsti ja matemaatika (STEAM) ning võttes kasutusele õpilaskeskse lähenemisviisi, mis võimaldab õpilastel võtta vastutuse oma õppimise eest, pannes suuremat rõhku probleemi- ja projektipõhisele õppele ning edendades koostööd, interdistsiplinaarset õppimist ja loovust.

1.10.

Komitee märgib, et peamine edutegur on tagada täpne vastavus valitud DigComp2.2 elementide ja asjaomaste töökohtade jaoks vajalike oskuste vahel. Digioskused ei ole kunagi olnud olulisemad, sest need ei ole enam mitte vabatahtlikud, vaid kriitilise tähtsusega (5). Seepärast palub komitee liikmesriikidel toetada sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide meetmeid, mille eesmärk on parandada digioskusi, kaotada digitaalne tõrjutus ja digilõhe ühiskonnas, parandades juurdepääsu ELi ja riiklikule rahastamisele. Komitee hindab küll kõrgelt digiülemineku toetamisele suunatud enneolematut rahastust (130 miljardit eurot ehk 26 % riiklike taaste- ja vastupidavuskavade kogueraldisest ja märkimisväärne osa partnerluslepingutest), ent rõhutab, et kiire elluviimine on äärmiselt oluline, nagu ka sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamine.

1.11.

Komitee nõuab, et õpetajatele, koolitajatele ja koolijuhtidele antaks laiem juurdepääs kvaliteetsele ja asjakohasele täiendkoolitusele digiteadmiste ja -oskuste, õppekavade väljatöötamise ja hindamise ning tehisintellekti ja IT-oskuste valdkonnas, pakkudes koolitusi, mis toimuvad tööajal ja mida toetavad rahaliselt ministeeriumid ja koolid. Nüüd on peamisteks väljakutseteks võrdne juurdepääs haridusele ja meetmed õpetajate nappuse probleemi lahendamiseks (6). Kvaliteetse digiteadmiste ja -oskuste alase hariduse ja koolituse valdkonnaüleseks integreerimiseks õppekavadesse tuleb tegeleda õpetajate nappusega ja muuta õpetaja elukutse atraktiivsemaks, et tagada õpetajate asendamine, kui nad osalevad täiendkoolituses. Õpetaja elukutse väärtustamiseks ja atraktiivseks muutmiseks on olulised atraktiivsed palgad ja töötingimused samal tasemel teiste kolmanda taseme kvalifitseeritud spetsialistidega.

1.12.

Komitee palub liikmesriikidel lisada tehisintellekti kasutamist käsitlevate kehtivate ja tulevaste määruste kohaldamisalasse generatiivse tehisintellekti mudelid, nagu ChatGPT, ning käsitleda koos sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja asjaomaste sidusrühmadega generatiivse tehisintellekti, näiteks ChatGPT mõju kõigi vanuserühmade haridusele ja koolitusele, eelkõige õpetajate, akadeemilise ringkonna, teadlaste ja muude haridustöötajate töötingimustele. Väga oluline on harida lapsi ja noori ja anda neile õiged oskused algoritmide käsitsemiseks viisil, mis hoiab ära kahjuliku mõju nende psühholoogiale ja vaimsele tervisele.

1.13.

Komitee soovitab komisjonil julgustada ja toetada liikmesriike laiaulatuslike teabekampaaniate väljatöötamisel ja käivitamisel digitaalsete õppimisvõimaluste teemal, et jõuda kõigi inimesteni. Neisse tuleks kaasata sotsiaalpartnerid, kodanikuühiskonna organisatsioonid, riiklik ja kohalik meedia ning mitmesugused muud asjakohased riikliku ja kohaliku tasandi osalejad, kohaldades individuaalset lähenemisviisi, et julgustada igaüht sellistes koolitusprogrammides osalema. Komitee soovitab liikmesriikidel tõhustada mikrokvalifikatsioonitunnistusi käsitlevate nõukogu soovituste rakendamist, pöörates erilist tähelepanu kvaliteedistandarditele.

1.14.

Komitee soovitab komisjonil julgustada liikmesriike keskenduma võrdsele juurdepääsule digiõppele ja -koolitusele ning digivahenditele,

1.14.1.

tagades digiõppe ja -koolituse täieliku kaasavuse, kindlustades juurdepääsu puuetega õppijatele ja õpetajatele ning pakkudes hariduslike erivajadustega õppijatele ning keelevähemustele ja rändajatele spetsiaalseid seadmeid ja lahendusi;

1.14.2.

kaotades linna- ja maapiirkondade vahelised ning muud geograafilised lõhed juurdepääsul digiõppele ja -koolitusele, digitaalsetele vahenditele ja internetile;

1.14.3.

tunnistades kallutatust ja neutraliseerides selle soo, etnilise tausta, seksuaalse identiteedi, vanuse, keele, usu, poliitiliste vaadete, sünnijärgse majandusliku ja sotsiaalse staatuse, puude ja mis tahes muus inimõigustega kaitstud valdkonnas nii päriselus kui ka algoritmides, mis loovad meie digireaalsuse;

1.14.4.

rakendades soolise võrdõiguslikkuse poliitikat digiõppe ja -koolituse kõigis etappides ning vähendades soolist oskuste erinevust, eelkõige teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) aladele spetsialiseerumisel, sealhulgas programmeerimise ja tehisintellekti valdkonnas (7);

1.14.5.

kaotades algoritmide kallutatuse, mis on üks peamisi ebavõrdsuse allikaid tehisintellekti tehnoloogia ja digireaalsuse arendamisel, ning pöörates erilist tähelepanu stereotüüpide ja eelarvamuste kaotamisele, et vältida näiteks soolist digilõhet või muu ebavõrdsuse tekkimist tehnoloogiarakendustes. Eetilise tehisintellekti eeskirjades tuleks käsitleda nii õppematerjale ja õppimisviise kui ka andmete kasutamist, digitaalse pedagoogika arendamist ja elukestvat õpet. Komitee märgib, et kaasavama ja kõiki inimesi austavama tehnoloogia ja teenuste loomiseks on vaja kaasavat keelekasutust kodeerimisel ja programmeerimisel.

1.15.

Tehisintellekt täidab digimajanduse arengus üha suuremat rolli. Komitee juhib tähelepanu tehisintellektialaste teadmiste ja oskuste arendamise tähtsusele Euroopa ühiskonnas, et vältida digilõhet ja tugevdada ELi konkurentsivõimet (8). Komitee juhib tähelepanu kasvavale vajadusele tehisintellektiga seotud töörollide järele avaliku ja erasektori üksustes ning tehisintellektialase koolituse järele, mida tuleks pakkuda töötajatele, igas vanuses (sealhulgas nii noorematele kui ka eakamatele) inimestele, puuetega inimestele, erivajadustega inimestele ja maapiirkondadest pärit inimestele. Komitee palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et kõigil, iseäranis otsustajatel ja poliitikakujundajatel, oleks asjakohane teave tehisintellekti kasutamisega kaasnevate probleemide ja võimaluste ning selle moraalsete, eetiliste ja õiguslike aspektide kohta.

2. Peamised edukat digiõpet soodustavad tegurid

2.1.

COVID-19 kriis tekitas ootamatu vajaduse hariduse ja koolituse digiülemineku järele. 2019. aastal oli 50 % Euroopa haridussüsteemidest käimas reformiprotsess digiõppe valdkonnas. Sellele vaatamata ei hinnatud pooltes haridussüsteemides koolides digioskusi riiklike testide alusel (9). Eurydice’i aruande kohaselt (10) on informaatika endiselt suhteliselt uus õppeaine koolihariduses ja seda õpetatakse Euroopa riikides erinevalt. On väga oluline, et terviklikud riiklikud digiõppe, -koolituse ja -vahendite strateegiad, nagu Euroopa Komisjoni vahend SELFIE, (11) aitaksid saavutada koolides turvalise digikeskkonna, aidates neil rakendada oma laiahaardelise digiülemineku mudelit, hinnata nende digiülemineku taset ja teha kindlaks digiüleminekuks sobivad edasised sammud. See tähendab, et haridus- ja koolitusasutustes tehakse igal ajal kättesaadavaks IT-spetsialist, et hallata tõhusalt oma digiressursse, säilitada turvaline keskkond ja hoida asutused kursis tehnoloogia arenguga.

2.2.

Haridussüsteemidelt oodatakse, et nad aitaksid kooliõpilastel ja õppijatel olla digikirjaoskusega kodanikud ja digipädevad spetsialistid, kes saavad kasutada digiühiskonna hüvesid, lahendades samal ajal loominguliselt ja vastutustundlikult selle ees seisvaid probleeme ja kaotades digilõhe. Selle saavutamiseks on äärmiselt oluline, et liikmesriigid seaksid prioriteediks tervikliku digioskuste strateegia väljatöötamise ja rakendamise ning kestliku rahastamise pakkumise, et toetada iga õppija ulatuslikku digipädevust. Põhioskuste ja võtmepädevuste alane haridus ja koolitus peaks keskenduma digikirjaoskuse õpetamisele ja õppimisele ning tehisintellekti kasutamisega seotud väljakutsetele ja võimalustele. See peaks toetama ka kriitilist mõtlemist, probleemide lahendamise oskust, loovust ja innovatsiooni ning eri- ja kutsealaseid digioskusi, nagu küberturvalisus, kodeerimine, andmeanalüüs, digitaalne koostöö ja digitaalne liikuvus. Digipädevuse ühtseks mõistmiseks tuleb liikmesriike motiveerida kasutama DigCompi (12). Oluline on integreerida digioskused erinevatesse õppeainetesse ja klassitasemetesse tagamaks, et õpilased omandavad nende oskuste vallas laialdase pädevuse. Samuti on oluline täiustada oskusi digiettevõtluses, et parandada nii VKEde asutamist kui ka tööalast konkurentsivõimet.

2.3.

Hariduse ja koolituse digiüleminek tuleb saavutada kvaliteetse ja kaasava hariduse ning digioskuste õpetamise ja hindamisega, täiustades neid oskusi probleemipõhise, projektipõhise ja vastastikuse õppimisega, sealhulgas teaduse, tehnoloogia, inseneriteaduste, kunsti ja matemaatika valdkonnas, loobudes samal ajal traditsioonilisest hindamismudelist. See muutus võimaldab õpilastel aktiivselt tegeleda pärismaailma probleemidega, rakendada oma digioskusi ja arendada sügavamat arusaamist keerukatest kontseptsioonidest, koostööst ja õpilaste aktiivsest osalemisest üldises hariduskogemuses.

2.4.

Digiüleminekud muudavad juba töökohti. Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas on seatud ambitsioonikad eesmärgid, et toetada liikmesriike nende digiüleminekul, eesmärgiga tagada, et 80 %-l täiskasvanutest on vähemalt elementaarsed digioskused ja et ELis võetakse tööle 20 miljonit IKT spetsialisti, tagades seejuures naiste suurema osaluse. Komitee kutsub üles tegema täiendavaid jõupingutusi meetmete rakendamisel, mille eesmärk on vähendada tööjõupuudust ja oskuste mittevastavust tööturu vajadustele, aidates kaasa kestlikule majanduskasvule, tootlikkusele ja innovatsioonile, mis tagab kvaliteetsed töökohad, õiglased palgad ja töötingimused. Tunnistades töötajate digiteadmiste ja -oskuste tähtsust, on ülioluline rakendada Euroopa sotsiaalõiguste samba esimest põhimõtet koos 2022. aasta Euroopa deklaratsiooniga digiõiguste ja -põhimõtete kohta digikümnendiks. Samuti on oluline tagada kutsehariduse ja -õppe ning täiskasvanuhariduse programmide ja kõigile pakutava kvaliteetse koolituse nõuetekohane rahastamine.

2.5.

Täiend- ja ümberõpe tööturu õiglaseks üleminekuks tänu digiüleminekule ning digiteadmiste ja -oskuste omandamine töökohtade jaoks ei ole üksnes õppijate (sealhulgas tööotsijate ja töötajate) individuaalne vastutus, vaid olulise sotsiaalse ja majandusliku mõju tõttu on see riigi, sotsiaalpartnerite ja kogu ühiskonna vastutus. Tõhusad riikliku, valdkondliku ja ettevõtte tasandi oskuste ja digiülemineku strateegiad peaksid toetama töötajaid asjakohase ja kvaliteetse koolituse pakkumisega. Ettevõtjatel ja sotsiaalpartneritel on oluline roll kvaliteetse töökohapõhise õppe ning töötajatele täiend- ja ümberõppe pakkumisel digiüleminekuks. Kutsehariduse ja -õppe digiüleminekuks tuleks teha spetsiaalseid jõupingutusi ja investeeringuid, et tulevased spetsialistid saaksid omandada kõrgema taseme digioskused.

2.6.

Komitee tuletab meelde nõukogu 22. mai 2018. aasta soovitust võtmepädevuste kohta elukestvas õppes, (13) milles rõhutatakse, et digipädevus on laiem kui üksnes teadmised digitehnoloogiast. Kriitilise mõtlemise ja demokraatliku kodakondsuse edendamise ning valeuudiste ja väärinfo vastase võitluse seisukohast on oluline lisada kutseharidusse ja -õppesse ning täiskasvanuharidusse digiteadmised ja -oskused.

2.7.

Digitaalse ettevõtluse toetamine ja arendamine on ülioluline, kuna ettevõtjatel on keskne roll digitaalse innovatsiooni ja majanduskasvu hoogustamisel. Ettevõtjad on sageli liikumapanev jõud digioskuste ja -tehnoloogiate võimendamisel, et luua uusi ettevõtteid ja töökohti, aidata kaasa majandusarengule ja pakkuda digiõppele terviklikumat perspektiivi.

2.8.

Komitee soovitab komisjonil julgustada ja toetada liikmesriike järgmistes sammudes:

—

eraldada sihtotstarbelist rahastust ja vahendeid, et toetada digiüleminekut kutsehariduses ja -õppes ning täiskasvanuhariduses igas vanuses inimestele, sealhulgas töötutele ning noortele, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel, ning parandada kutsehariduse ja -õppe ning täiskasvanuhariduse programmide üldist kvaliteeti ja asjakohasust. See hõlmab rahalist toetust nii tööandjatele kui ka nende töötajatele tasustatud õppepuhkuse korraldamisel, isiklikke õppekontosid või sarnaseid sotsiaalpartneritega ühiselt juhitavaid rahastamismehhanisme. Oluline on tagada asjakohased investeeringud haridus- ja koolitusasutuste taristu ajakohastamiseks, õppekavade arendamiseks DigCompi abil, õpetajate ja koolitajate kutsealaseks arendamiseks, tasuta juurdepääsuks kvaliteetsetele digitaalsetele õppematerjalidele ning toetuste ja stipendiumide loomiseks, et toetada digikesksetes kutsehariduse ja -õppe programmides osalevaid õpilasi;

—	jätkata kutseharidus- ja kutseõppeasutuste koostöö toetamist tippkeskustes jne;

—

vaadata läbi ja ajakohastada kutsehariduse ja -õppe ning täiskasvanuhariduse pakkumine, et hõlmata igapäevaelus oluline digipädevus ja töökohtade jaoks vajalikud kõrgema taseme digioskused. Oluline on parandada hariduse ja koolituse kättesaadavust ja juurdepääsu haridusele ja koolitusele kujunemisjärgus tehnoloogiate valdkonnas, nagu kõrgtehnoloogiline robootika ja automatiseerimine, tehisintellekt, esemevõrk jne mis tahes taustaga ja eas õppijate jaoks, mis suurendab nende tööalast konkurentsivõimet. Lisaks peavad liikmesriigid tagama, et kutseharidus ja -õpe ning täiskasvanuharidus kajastaksid pärismaailma digiprobleeme ja pakuksid õppijatele praktilisi kogemusi, et parandada nende arusaamist digitehnoloogiatest ja nende olulisusest töökohal;

—

edendada mitmekesisust digioskustele juurdepääsul ja oskuste arendamisel igas vanuses inimeste jaoks ning soolise tasakaalu järgimist IT-sektori töös. Sooline võrdõiguslikkus IT-sektoris tuleb saavutada loodusteaduse, tehnoloogia, inseneriteaduse, kunsti ja matemaatika edendamisega varasest east alates, toetades naissoost õppijate võrdset juurdepääsu IT-õpingutele ning kindlustades, et IT-sektor pakub sooliselt võrdõiguslikku toetavat töökeskkonda ja karjäärivõimalusi, sealhulgas tagades, et naised võtavad juhi- ja otsustajarolli (14);

—

luua ja arendada toetavat ökosüsteemi, soodustades koostööd kutsehariduse ja -õppe ja täiskasvanuhariduse asutuste ning tööturuekspertide, tehnoloogiaettevõtete ja idufirmade vahel, et pakkuda kutsehariduse ja -õppe raames spetsiaalseid koolitusprogramme. Erilist tähelepanu tuleks pöörata digiettevõtlusele, sealhulgas rahastamisele ja rahastamisvõimalustele juurdepääsu toetamisele, mentorlusprogrammidele, inkubaatoritele ja kiirenditele, innovatsiooni ja ettevõtlust soodustavale regulatiivsele keskkonnale, teadmiste jagamise platvormide loomisele jne. Selline koostöö võiks hõlbustada väärtuslike kogemuste saamist, töökoha tavadega tutvumist ja asjakohaste oskuste arendamist, andes õpilastele vajalikud vahendid digitaalsetes töörollides silmapaistmiseks;

—

tagada igas vanuses õppijatele kvaliteetne ja tõhus töökohapõhine õpe igas digiüleminekuga seotud sektoris ja digisektorites. Oluline on tõhustada kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistikku käsitleva nõukogu soovituse rakendamist, et toetada koolitusprogrammide ühist kavandamist ning pakkuda õiglast, kvaliteetset, kaasavat ja tõhusat töökohapõhist õpet, mis tagab ettevõtjatele investeeringuna kvalifitseeritud tööjõu, samuti kvaliteetseid töökohti noortele spetsialistidele ning ümberõpet vajavatele töötajatele ja töötutele.

2.9.

Komitee toetab ideed, et haridus- ja koolitusasutuste digiüleminekut toetavad hanked peavad tagama kvaliteedi, läbipaistvuse, juurdepääsetavuse ja kestlikkuse. Komitee rõhutab vajadust tagada, et haridus- ja koolitusasutuste ning -seadmete digiüleminekuks korraldatavatel riigihangetel oleks sotsiaalne mõõde ning et hanked tagaksid kvaliteetsed teenused ja head töötingimused.

2.10.

Komitee tunneb heameelt ettepaneku üle toetada õpetajaid, koolitajaid, koolijuhte ja õppijaid ning teeb liikmesriikidele ettepaneku tagada, et nad teavad ja kasutavad õpetajatele ja haridustöötajatele mõeldud suuniseid, mis käsitlevad desinformatsiooni vastu võitlemist ning digikirjaoskuse edendamist hariduse ja koolituse kaudu (15) ning väärinfo märkamise ja vastustamise töövahendit, samuti eetikasuuniseid haridustöötajatele tehisintellekti ja andmete kasutamise kohta õpetamisel ja õppimisel (16).

2.11.

Euroopa Komisjoni esitatud soovitused loovad hea aluse digiteadmisi ja -oskusi käsitlevate haridus- ja koolitussüsteemide arendamiseks. Komitee rõhutab, et riikliku pädevuse tagamiseks hariduse ja koolituse valdkonnas võib olemasolev Euroopa kodanike digioskuste raamistik toetada digioskuste omandamist, kuid seda ei tohiks kasutada õpilaste oskuste hindamiseks. Komitee soovitab komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja laiema fookusega Euroopa digioskuste raamistiku, võttes samal ajal arvesse haridustaset ja muid oskusi, eelkõige valdkonnaüleseid oskusi, pöörates erilist tähelepanu tööle tehisintellekti, ChatGPT, sotsiaalmeedia, algoritmide ja isikuandmete kaitsega ning võideldes valeuudiste ja digikiusamise vastu.

2.12.

Komitee soovitab arendada edasi spetsiaalseid raamistikke, nagu DigCompEdu, DigComp at Work jt. Lisaks võib oskuste pakti projektide raames – kaasates asjaomaseid sotsiaalpartnereid, kodanikuühiskonna organisatsioone ja muid sidusrühmi – välja töötada sektori tasandi raamistikud, mis toimiksid suunistena digioskuste arendamiseks tööturul. Vaatamata kodanike üldiste digioskuste suhteliselt madalale tasemele enamikus liikmesriikides on vaja ka mitmeid erioskusi, et oleks võimalik täita konkreetseid ülesandeid. Seda tuleb ametiprofiilide ajakohastamisel sotsiaalpartneritega arutada.

3. Töötajad ja tööturg

3.1.

Et tagada töötajate õigeaegne toetamine ning vajalike digiteadmiste ja -oskustega varustamine, on vaja välja töötada ning ligipääsetaval ja taskukohasel viisil kättesaadavaks teha paindlikumad koolitusprogrammid ja -meetodid ning kohandatud pakkumised, sealhulgas kaugõpe ja lühemad koolitusprogrammid, mis vastavad õppijate vajadustele. Digitehnoloogia laialdasem kasutamine täiskasvanute koolitamise protsessis on ülioluline, nagu ka veebipõhiste kaugõppekursuste korraldamine, millest on võimalik osa võtta ajast ja kohast sõltumata. See kehtib ka kutseõppe vallas, et toetada töö- ja eraelu tasakaalu ning perekondlikke kohustusi. Tuleb leida lahendused, et suurendada motivatsiooni ja osaleda veebipõhisel koolitusel ja sellele juurdepääsu, toetades tööotsijaid ning täiend- ja ümberõpet vajavaid inimesi õppekontode ja vautšeritega, pakkudes kõigile kvaliteetset kutsenõustamist ning tagades koolituskursuste tunnustamise. Mitmetahuline lähenemisviis, mis käsitleb mitteformaalse ja informaalse õppimise tunnustamist ning oskuste valideerimist ja sertifitseerimist, on oluline tagamaks, et kõik inimesed saaksid digiüleminekust kasu ja selles osaleda.

3.2.

Komitee leiab, et digioskuste nõudluse muutustele reageerimiseks on vaja edendada elukestvat õpet ja tagada, et kõigil inimestel oleks juurdepääs kvaliteetsele ja kaasavale elukestvale õppele igas karjääri- ja eluetapis ja neis toimuvate üleminekute käigus. Sellele reageerimiseks on vaja pakkuda paindlikumaid ja kättesaadavamaid õppevorme, sealhulgas spetsiaalselt väljatöötatud õppevorme, mis vastavad konkreetsete sihtrühmade omadustele, pakkudes uuenduslikke õppemeetodeid ning elektroonilisi õppevahendeid ja -ressursse.

4. Teel ligipääsetavuse, kaasatuse ja võrdõiguslikkuse suunas digioskuste ja -hariduse vallas

4.1.

Igal Euroopa kodanikul peaks olema õigus pääseda ligi kvaliteetsele ja kaasavale digiõppele, mis võimaldab tal arendada teadmisi ja oskusi, mida on vaja aktiivseks osalemiseks tänapäeva üha digitaalsemas maailmas. Komitee toetab täielikult Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Belgia seisukohta, mille kohaselt peab digiüleminek käima käsikäes e-kaasatusega, ning on pühendunud sellele, et aidata luua hoovad digitaalse haavatavuse vähendamiseks ja digilõhe kaotamiseks.

4.2.

Kaasava digiõppe elukestev perspektiiv algab varases lapseeas ning ulatub läbi täiskasvanuea kuni kõrge vanuseni välja. Liikmesriike tuleks julgustada parandama raamistikku ja tingimusi kvaliteetsema, kaasava ja juurdepääsetava hariduse ning kõigile elukestva õppimise võimaluste pakkumiseks haridussüsteemi reformimise ja arendamise, koolituse ja elukestva õppe kaudu.

4.3.

Töö selle nimel, et mõista, tunnistada ja neutraliseerida kallutatust soo, etnilise tausta, seksuaalse identiteedi, vanuse, keele, usu, poliitiliste vaadete, sünnijärgse majandusliku ja sotsiaalse staatuse, puude ja mis tahes muus inimõigustega kaitstud valdkonnas nii päriselus kui ka algoritmides, mis loovad meie digireaalsuse, on üks e-kaasatuse verstaposte. Eritähelepanu tuleks pöörata selle tagamisele, et õppijad ei võtaks omaks oma õpetajate kallutatust ja piiranguid.

4.4.

Sooline oskuste lõhe on väga nähtav teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika erialadel, sealhulgas programmeerimise ja tehisintellekti valdkonnas. 2018. aastal märkis keskmiselt vaid 1 % tüdrukutest, et nad kavatsevad töötada mõnel IKTga seotud töökohal, poiste puhul oli vastav näitaja 10 % (17).. Naised moodustavad umbes 27 % ELi teadus- ja inseneeriavaldkonna spetsialistidest (18). Engineering UK uuringud on näidanud, et 73 % 11–14-aastastest ei tea, mida insenerid teevad, ning 42 % õpetajatest ei tunne end kindlalt inseneeriavaldkonnas karjäärinõu andmisel.

4.5.

Oluline on julgustada liikmesriike arendama teadusuuringuid ja rahvusvahelist koostööd digiõppe ja digipedagoogika valdkonnas. Valitsused ja organisatsioonid peaksid investeerima internetitaristu laiendamisse alateenindatud piirkondades ning pakkuma subsideeritud seadmeid väikese sissetulekuga inimestele, kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja ettevõtjatele. Tuleks luua klienditoe keskused ja digitaalsed kasutajatoed, et aidata inimestel digiteenustega toime tulla ja tehnilisi probleeme lahendada, kui nad osalevad kursustel minimaalsete põhioskuste omandamiseks.

4.6.

Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (DESI) näitab suuri territoriaalseid erinevusi nii Euroopa eri osades kui ka maa- ja linnapiirkondade vahel. Sellisele ebavõrdsusele tuleks tähelepanu juhtida liikmesriikide meetmete ja reformide tasandil. Oluline on tagada, et igaühel on juurdepääs internetile ning vajalikud seadmed ja oskused neile vajalike digitaalsete avalike teenuste kasutamiseks. Ametiasutuste ülesanne on tagada, et kõigil oleks juurdepääs teenustele ja et kedagi ei jäetaks kõrvale. See on oluline maapiirkondades ning halva või puuduva internetiühendusega piirkondades.

5. Tehisintellektialased teadmised ja oskused kui e-kaasatuse tegur

5.1.

5.2.

Vaja on kaotada algoritmide kallutatus, mis on üks peamisi ebavõrdsuse allikaid tehisintellekti tehnoloogia ja digireaalsuse arendamisel, ning pöörata erilist tähelepanu stereotüüpide ja eelarvamuste kaotamisele, et vältida selliste elementide sissetoomist nagu sooline digilõhe või muu ebavõrdsus tehnoloogiarakendustes. Eetilise tehisintellekti eeskirjades tuleks käsitleda nii õppematerjale ja õppimisviise kui ka andmete kasutamist, digitaalse pedagoogika arendamist ja elukestvat õpet. Komitee märgib, et kaasavama ja kõiki inimesi austavama tehnoloogia ja teenuste loomiseks on vaja kaasavat keelekasutust kodeerimisel ja programmeerimisel.

5.3.

Avaliku ja erasektori üksused kasutavad tehisintellekti andmetest ülevaate saamiseks, protsesside automatiseerimiseks, kliendikogemuste parandamiseks ning uute toodete ja teenuste väljatöötamiseks või olemasolevate täiustamiseks. Tehisintellekti haldamise ja toega seotud kõige olulisemad töökohad on andmetootejuht, tehisintellekti strateeg, tehisintellekti kvaliteedikontrolli ametnik, tehisintellekti eetikaametnik, tehisintellekti kasutatavuse ekspert, tehisintellekti audiitor ja tehisintellekti õigusnõustaja (19).

5.4.

Nagu tehisintellektiga seotud oskuste vajaduse analüüsist nähtub, vajavad tehisintellekti spetsialistid lisaks tehnilistele võimetele mitmesuguseid pehmeid oskusi, nagu probleemide lahendamise oskus, kriitiline mõtlemine ja suhtlemisoskus, samuti valdkonnaüleseid oskusi sellistes küsimustes nagu juurdepääsetavus, eetika, privaatsus ja turvalisus. Nad vajavad ka teadmisi selle kohta, kuidas organisatsioonides tegutseda, näiteks projektijuhtimise oskused, DevOps ja äriprotsesside mõistmine. Need oskused on tulemuslikuks tööks tehisintellekti spetsialistina üliolulised.

5.5.

Komitee palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et kõigil, iseäranis otsustajatel ja poliitikakujundajatel, oleks asjakohane teave tehisintellekti kasutamisega kaasnevate probleemide ja võimaluste ning selle moraalsete, eetiliste ja õiguslike aspektide kohta.

Brüssel, 25. oktoober 2023

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Oliver RÖPKE

(1) COM(2023) 205 final, COM(2023) 206 final, 18.4.2023.

(2) https://state-of-the-union.ec.europa.eu/index_et.

(3) COM(2020) 624 final.

(4) Nõukogu 19. detsembri 2016. aasta soovitus, oskuste täiendamise meetmed: uued võimalused täiskasvanutele (ELT C 484, 24.12.2016, lk 1).

(5) Aruanne „Digital Economy and Society Index“, 2022. Thematic chapters.

(6) 2022. aasta hariduse ja koolituse valdkonna ülevaade ning Euroopa haridusruumi eduaruanne.

(7) 2018. aastal märkis keskmiselt vaid 1 % tüdrukutest, et nad kavatsevad töötada mõnel IKTga seotud töökohal, poiste puhul oli vastav näitaja 10 %. Naised moodustavad umbes 27 % ELi teadus- ja inseneeriavaldkonna spetsialistidest.

(8) Maailma Majandusfoorumi töökohtade tulevikku käsitleva aruande „Future of Jobs Report 2023“ kohaselt on tehisintellekti ja masinõppe spetsialistid kiiresti kasvavate töökohtade järjestuses esirinnas.

(9) Eurydice „Digital Education at School in Europe“ (europa.eu).

(10) Eurydice „Informatics education at school in Europe“, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus (europa.eu).

(11) SELFIE – Euroopa haridusruum (europa.eu).

(12) Teadusuuringute Ühiskeskuse väljaannete hoidla, „DigComp 2.2: The Digital Competence Framework for Citizens – With new examples of knowledge, skills and attitudes“ (europa.eu).

(13) ELT C 189, 4.6.2018, lk 1, vt lisa punkt 4.

(14) EIGE väljaandest „Töö- ja eraelu tasakaal IKT sektoris“ nähtub, et mitmekesisuse suurendamine võib suurendada organisatsiooni innovatsioonisuutlikkust ligikaudu 2,5 %.

(15) Suunised õpetajatele ja haridustöötajatele desinformatsiooniga võitlemise ning digikirjaoskuse edendamise kohta hariduse ja koolituse kaudu (europa.eu).

(16) Eetikasuunised haridustöötajatele tehisintellekti ja andmete kasutamise kohta õpetamisel ja õppimisel – Euroopa Liidu Väljaannete Talitus (europa.eu).

(17) https://eige.europa.eu/publications-resources/toolkits-guides/gender-equality-index-2020-report/men-dominate-technology-development.

(18) https://eige.europa.eu/publications-resources/toolkits-guides/gender-equality-index-2020-report/men-dominate-technology-development.

(19) „AI Skills Needs Analysis: An insight into the AI roles and skills needed for Europe“, 2023.