Raportöör:	Kęstutis KUPŠYS
Kaasraportöör:	Wautier ROBYNS DE SCHNEIDAUER

Konsulteerimistaotlus	a: Euroopa Komisjon, 24.8.2023 b: Euroopa Parlament, 10.7.2023
Õiguslik alus	a: Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 53 lõige 1 ja artikkel 62 b: Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	3.10.2023
Vastuvõtmine täiskogus	25.10.2023
Täiskogu istungjärk nr	582
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	208/2/11

I.   SOOVITUSED

EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE

1.

võtab teadmiseks komisjoni otsuse mitte teha ettepanekut stiimulite täielikuks keelustamiseks, kuid väljendab siiski heameelt komisjoni sõnaselgete seisukohtade üle, et investeerimistoodete müügi- ja turustusmudelites esinevad potentsiaalsed huvide konfliktid. Samal ajal ei ole eraldiseisvad finantsnõustamis- ja finantsplaneerimisteenused enamikule ELi tarbijatele suures osas kättesaadavad ning seetõttu on enamikul tarbijatel juurdepääs üksnes nõustajatele, kes pakuvad nõustamist nende endi müüdavate toodete osas;

2.

märgib, et juba praegu esineb nõustamislünki tarbijate puhul, kes väldivad finantsturgudele investeerimist, kuna nad sooviksid kasutada investeerimistooteid, mis tagavad stabiilsema investeerimistulu. Samal ajal ei taga paljud tooted kaitset investeerimiskahju eest ning tarbijaid võivad eksitada väga erinevad tasud ja nende investeeringu maksustaatus. Komitee teeb ettepaneku pikendada läbivaatamisperioodi kolme rakendamisaastani, et hinnata turuleviimise tulemusi;

3.

peab kahetsusväärseks, et struktuursemate kavandamisalaste meetmete asemel suurendavad toodete keerukust võrdlusnäitajad ja uued hoiatused eriti riskantsete investeeringute eest; soovitab, et põhitoodete idee, nagu näiteks põhimaksekontod (1) ja mootorsõiduki valdaja kohustuslik vastutuskindlustus (2), kehtiks tavapäraste jaefinantstoodete (investeerimistoodete) puhul, võimaldades samas tooteomaduste täiustamist, innovatsiooni ja nendepõhist konkurentsi;

4.

tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle viia kindlustustoodete turustamise direktiivi (3) kohased koolitusnõuded kooskõlla finantsinstrumentide turgude direktiiviga (4) ja kodifitseerida sellega seotud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) suunised, milles määratakse kindlaks müügivahendajate koolituse miinimumnõuded (mille tundide arvu tuleks suurendada), sealhulgas kestlikkuse kohta;

5.

tunnustab meetmeid, mille eesmärk on parandada kestlikkuseesmärkide avalikustamist; soovitab tagada, et ELi kestliku tegevuse taksonoomia (edaspidi „taksonoomia“), jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruse ning kombineeritud või kindlustuspõhiste jaeinvesteerimistoodete kestlikkusalased näitajad ja määratlused oleksid paremini kooskõlas; soovitab investeerimistoodete väljatöötajatel koostada juhised selle kohta, kuidas mõõta ja avalikustada kestlikkusele avalduvat tegelikku mõju, mitte üksnes rohekapitaliga seotud kulu, kuna jaetarbijad tõlgendavad kestlikkust sageli just sellisena; soovitab pakkuda kestlikke tooteid vaikevalikuna pigem tootest loobumise kui selle lubamise teel, ilma et – asjakohasel juhul – jäetaks kõrvale nõudluse ja vajaduse hindamise tulemused ega mindaks vastuollu sobivuse hindamisega;

6.

tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle ühtlustada avalikustamisnõuded, mis peaks olema esimene samm horisontaalsema tarbijakeskse lähenemisviisi suunas kõikides jaefinantsteenuseid käsitlevates õigusaktides; peab sellegipoolest kahetsusväärseks, et kindlustuspõhiste investeerimistoodete avalikustamiseeskirjade suhtes kohaldatakse jätkuvalt teistsugust korda, selle asemel, et neid täielikult lõimida kombineeritud või kindlustuspõhiste jaeinvesteerimistoodete raamistikku; soovitab kaasseadusandjatel järgmise õigusloometsükli jooksul tugineda komisjoni ettepanekule ja ühtlustada kõik kindlustuspõhiste investeerimistoodete avalikustamiseeskirjad kombineeritud või kindlustuspõhiste jaeinvesteerimistoodete eeskirjadega, võttes nõuetekohaselt arvesse nende eripära, selle asemel, et säilitada kindlustustoodete turustamise direktiivi raames kombineerimata kindlustuspõhiste investeerimistoodete puhul kapseldunud lähenemisviis ning et lihtsustada tarbijate jaoks eri varaklassidesse kuuluvate toodete võrdlust, kuid ka tagada turuosalistele võrdsed võimalused; soovitab teha põhjaliku konkurentsivõime kontrolli, võttes arvesse jaeinvestorite eeldatava suurema osalemise tagajärgi ELi reaalmajandusettevõtete rahastamisele.

II.   SELGITAVAD MÄRKUSED / TÄPSUSTUSED

1.   Stiimulid

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõustub komisjoni hinnanguga, et investeerimistoodete väljatöötamisel ja turustamisel esineb puudusi ning et mõned neist puudustest on seotud stiimulite maksmisega. Komitee nõustub seisukohaga, et sobimatut nõustamist ja huvide konflikte tuleb ära hoida asjakohaste eeskirjade ja nõuetekohase täitmise abil. Samal ajal on komitee teadlik turustajaid puudutavate vahendustasude keelustamise häirivast mõjust, eelkõige kuna paljud turustajad on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd).

1.2.

Komitee märgib, et komisjoni mõjuhinnangus, mille kohta õiguskontrollikomitee esitas soovitustega positiivse arvamuse, jõuti järeldusele, et olemasolevad tõendid toetavad stiimulite täielikku keelustamist. Põhjuseks on see, et komisjoni analüüsi kohaselt on see ainus poliitikavariant, mis tagab erapooletu nõustamise kättesaadavuse. Komitee tõdeb, et komisjon otsustas siiski rakendada kaheastmelist lähenemisviisi, et vältida „märkimisväärset ja ootamatut mõju olemasolevatele jaotusvõrkudele“, kehtestades algselt lisapiirangud stiimulitele koos seadusandliku läbivaatamisega, et rakendada täielikku keelustamist siis, kui tarbijakahju jääb alles.

1.3.

Komitee tunneb muret piiratud netotuluga üksikisikute valmisoleku pärast maksta nõustamise eest ette, eriti kuna need inimesed vajavad kõige rohkem kaitse ja mitmekesistamisega seotud toetust, samal ajal mõistaksid jõukamad investorid suurema tõenäosusega nõustamise lisaväärtust. Komitee väljendab kahetsust mis tahes soovimatute tagajärgede pärast, mille tõttu turg jaguneks kogenud investorite ja valdava enamuse jaeinvestorite vahel, kellel oleks liigse keskendumise tõttu kuludele üksnes juurdepääs kõige põhilisematele teenustele, kuid mitte sellistele teenustega seotud aspektidele nagu kapitalikaitse või elu- ja tervisekindlustus (5) (terviseprobleemid, puue, surm, oodatav eluiga jne).

1.4.

Komitee tunneb muret mõju pärast, mida avaldab käibemaksu potentsiaalne kohaldamine mõningates liikmesriikides finantsnõustajate võetavatele tasudele, kuna üksikinvestorid peaksid lisaks võimalikele muudele finantstoodete maksudele, nagu kindlustusmakse maks, tasuma kogu nõustamise hinna, sealhulgas käibemaksu.

1.5.

Kuna komisjoni ettepanekuga ei keelustata täielikult stiimulite maksmist, tuleks rakendada jõulisi leevendusmeetmeid, et tagada ülemääraste ja põhjendamatute tasude märkimisväärne vähenemine lähiaastatel. Komitee väljendab kahtlust komisjoni ettepanekuga kehtestatud poolikult rakendatava korra sobivuse ja tõhususe suhtes, millega lubatakse teatavatel juhtudel jätkuvalt stiimuleid ja millega keelataks need muudel juhtudel vastavalt investeeringu hankeviisile, mis tekitab küsimusi reformi kulude ja tulude suhte ning turuosaliste võrdsete võimaluste vallas. Komitee soovitab tõhusamalt lõimida ja võtta arvesse mõju, mida stiimulitega seotud piirangud võivad avaldada konkreetsetele sektoritele (näiteks kindlustusele).

1.6.

Komitee juhib tähelepanu ettepanekute võimalikule mõjule, kuna need soodustaksid börsil kaubeldavaid fonde. See tooks kaasa ebavõrdsuse börsil noteerimata ja noteeritud äriühingute vahel, kuna iseäranis indeksitesse kuuluvad ettevõtted kaasatakse sellistesse investeerimisvahenditesse tõenäolisemalt kui VKEd. Mis puudutab digi- ja rohepööret, siis ELi majandus ei saa endale lubada investeeringuvoogude väljaviimist EList – sellel oleks tõsised tagajärjed töökohtadele ja äriühingutele.

2.   Tulusus

2.1.

Komitee on lahkarvamusel küsimuses, kas tulususe kontseptsioon, eriti riikide turgude mitmekesisuse üleeuroopalised võrdlusalused, toob lõppkokkuvõttes hinnad alla, ja stiimulite täieliku keelustamise puhul rakenduva tõendamiskohustuse osas, mis jääb Euroopa Komisjoni kanda. Selleks et tagada tarbijatele tulusus ja neile seda näidata ning et võimaldada seadusandjatel läbivaatamisklausli tõenduspõhist hindamist, misläbi võidakse kehtestada stiimulite täielik keelustamine, on oluline, et aruanded kulude ja võrdlusaluste kohta esitataks nii järelevalveasutustele kui ka tehtaks üldsusele hõlpsasti kättesaadavaks. Samuti on tähtis, et järelevalveasutustele aruannete esitamine algaks võimalikult kiiresti, et saaks kindlaks määrata lähtestsenaariumi (6).

2.2.

Kuigi komisjoni mõjuhinnangus on juba märgitud, et üksnes stiimulite täieliku keelustamise teel kõrvaldatakse lõplikult tarbijakahju, teeb komitee ettepaneku pikendada läbivaatamistähtaega piisavalt esinduslikule kolmeaastasele tulemuslikule rakendamisperioodile, misjärel peaks komisjon tegema lõpliku otsuse selle kohta, kas tarbijakahju on piisaval määral kõrvaldatud või kas täiendavad piirangud stiimulite ja muude kulude osas oleksid tarbijate parimates huvides.

2.3.

Selleks et täita lünk kuni läbivaatamiseni, teeb komitee ettepaneku, et alternatiivsed nõustamisvõrgustikud võiksid teataval määral aidata tarbijatel teha investeerimisvalikuid, mis aitaks neil kiiremini saavutada tulusust. Oluline roll võib olla ka tarbijaühingutel, tingimusel et need on rahaliselt ja tehniliselt hästi varustatud. Lisaks nõustamisele võiks nende tööd tõhusalt võimendada massimeedia ja sotsiaalmeedia („Kümme põhipunkti finantstoodete ostjatele“, lihtsad lühisõnumid, nagu näiteks „ära osta, mida ei mõista“, „suured lubadused, suur risk“, „ära pane kõiki mune ühte korvi“ jne). Tugevad tarbijaorganisatsioonid saavad aidata finantstoodete väljatöötajaid ja turustajaid distsiplineerida. Seepärast kutsub komitee komisjoni üles esitama meetmeid selle kohta, kuidas tugevdada selliste alternatiivsete nõustamisteenuste võrgustikku, võttes arvesse liikmesriikides juba olemasolevaid häid tavasid (7).

3.   Põhitooted

3.1.

Komitee peab kiiduväärseks kitsapiirilisi muudatusi kulutõhusate ja lihtsate investeerimistoodete edendamiseks kooskõlas Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) nõuannetega lihtsamate ja kulutõhusamate kindlustuspõhiste investeerimistoodete kohta. Komitee soovitab kaasseadusandjatel ESMA jaoks ette näha rohkem suuniseid, et täpsustada eriti riskantsete finantstoodete mõistet. Eelkõige tuleb seejuures arvesse võtta kogemusi heterogeensete riiklike keerukushoiatustega, mis andsid inspiratsiooni eelkäijale – hoiatus arusaadavuse kohta, mis on määratletud kombineeritud või kindlustuspõhistes jaeinvesteerimistoodetes (PRIIP).

3.2.

Sellised põhitooted nagu need, mis on ette nähtud põhimaksekonto direktiivis, ja mootorsõiduki valdaja kohustusliku vastutuskindlustuse kontseptsioon pakuvad lisaväärtust, mis ulatub kaugemale võrreldavate finantsteenuste toodete võrdse kättesaadavuse tagamisest. Need tooted on ka muude toodete tulususe võrdlusaluseks, et neid edendada, mis sunnib finantsturu osalisi põhjendama konkureerivate toodete kõrgemat kulude ja tasude struktuuri. Konkreetselt kindlustuspõhiste investeerimistoodete puhul soovitab komitee, et põhitoodetes võetaks arvesse elukindlustusvõtjate konkreetseid vajadusi, sealhulgas investeerimiskindlust, kapitaikaitset ning elu ja tervisega seotud kaitset.

3.3.

Komitee nõustub tarbijaühingutega, et tarbijaks olemine ei ole täistööajaga töö ning et tarbijad seisavad üha enam silmitsi valikutega, mida tuleb teha turul kättesaadavaks muutunud mitmesuguste teenuste ja toodete ostmisel. Info ülekülluse ja tõkestatud ratsionaalsuse mõju aga piirab vahetustegevust. Komitee hoiatab, et see omakorda piirab distsiplineerivat mõju turuosalistele ja heidutab uusi turuletulijaid turule sisenemast.

3.4.

Komitee leiab, et sarnaselt rikkumisest teatajatele ja tarbijajärelevalveorganisatsioonidele saavad finantsturgude ja -teenuste eest vastutavad järelevalveasutused turu puudujääkidest aru anda ja nad peaksid seda tegema. Ametiasutused peaksid kinni pidama oma õiguslikest volitustest, mis on määratletud kehtivates usaldatavusnõuetes ja turunduseeskirjades, mitte ületama oma volitusi selliste tegevusaspektide kindlaksmääramisel nagu finantsteenuste kavandamine ja hinnakujundus, mis võrduks hinnakujunduse ja konkurentsi sekkumisega järelevalveasutuste poolt, kelle esmane ülesanne on tagada finantseerimisasutuste stabiilsus ning tarbijate ja finantsteenuste kasutajate õiglane kohtlemine.

4.   Finantsharidus ja kutsealane koolitus

4.1.

Keskse tähtsusega on müügiagentide ja -vahendajate (teise nimetusega „finantsnõustajad“) koolitamine, sealhulgas kestlikkuse teemal. Seepärast tunnustab komitee komisjoni ettepanekut koolitusnõuete kohta ja soovitab laiendada igal aastal pakutavat miinimumkoolitust. Tarbijad saavad kasu nõuetekohaselt koolitatud finantsvaldkonna töötajatest, kellel peaks olema piisavalt aega koolituse jaoks ja selleks, et mõista oma klientide investeerimisvajadusi, sealhulgas kestlikkuse küsimustes, ning tööandjad ei tohiks neile avaldada põhjendamatut survet finantstoodete müügiga seotud eesmärkide täitmiseks.

4.2.

Komitee ootaks ka konkreetsemaid eesmärke parimate tavade väljaselgitamiseks ja sihtide seadmiseks riiklikele pädevatele asutustele ning aruandlust meetmete kohta, mida on võetud nii tavakanalites (pered, koolid, meedia, partnerlus kodanikuühiskonna organisatsioonidega) kui ka sihipäraselt, pöörates tähelepanu kõige haavatavamatele rühmadele, näiteks need, kellel puudub stabiilne või usaldusväärne sissetulekuallikas, ja rändajad, ning inimestele, kes kavatsevad teha otsuseid, mis mõjutavad nende elu jooksul kogutud sääste.

4.3.

Komitee rõhutab, et isegi parim finantsharidus ei saa muuta asjaolu, et tarbija ja finantsnõustaja vahel on teabe asümmeetria ning et tarbijal peaks olema võimalik turustajaid hõlpsalt võrrelda, nagu näiteks sellisel juhul, kui küsitakse teist arvamust terviseküsimustes, kui puudub tõeliselt sõltumatu ja erapooletu nõustamine.

4.4.

Kiiremate edusammude soodustamiseks kutsub komitee liikmesriike üles parandama laiemate finantsplaneerimisteenuste kättesaadavust ja kasutuselevõttu, kasutades selleks reguleeritud sõltumatuid finantsplaneerijaid, näiteks maksusoodustuste kaudu, pöörates samas tähelepanu võrdsetele võimalustele, kuna heal tasemel finantsplaneerimine muudab tarbijad rahaliselt vastupidavamaks, eelkõige pärast pensionile jäämist.

4.5.

Komitee toetab mõjutajate kaasamist turundusteateid reguleerivatesse eeskirjadesse ja väljendab muret ebausaldusväärsete mõjutajate rolli pärast krüptovara ja loata toodete edendamisel, eelkõige väljastpoolt Euroopa Majanduspiirkonda.

4.6.

Komitee peab kiiduväärseks kogenud ja informeeritud investorite võimalust loobuda vaikimisi jaekliendiks liigitamisest, kuid hoiatab, et sellise korra suhtes tuleks rakendada tugevaid kaitsemeetmeid, et vältida olukorda, kus tarbijaid julgustatakse põhjendamatult loobuma ELi tarbijakaitse-eeskirjadest, mis on kavandatud nende kaitseks. Tarbijate suhtes, kes aktiivselt otsustavad loobuda vaikimisi jaekliendiks liigitamisest, tuleks jätkuvalt rakendada kaitsemeetmeid mitte ainult selleks, et kompenseerida teadmiste ja kogemuste puudumist, vaid ka selleks, et kajastada ebavõrdset läbirääkimispositsiooni investeerimisteenuste osutaja või investeerimisühinguga. Tarbijad võivad oma investeerimisalaseid teadmisi ja kogemusi üle hinnata või liigselt rõhutada, et pääseda ligi keerukamatele toodetele või toodetele, mille riskiprofiil on sarnases olukorras olevale tavatarbijale sobimatu.

5.   Vaikimisi kestlikkus

5.1.

Komitee leiab, et paljudes liikmesriikides on tugev kultuuriline eelistus lihtsatel toodetel, mis koos finantsteenuste tajutava keerukuse ning turvalisuse, likviidsuse ja tulemuslikkuse vahelise tasakaalu saavutamise sooviga soodustab väga suurtes summades tarbijate säästude kogunemist, mida hoitakse säästudena või hoiustatakse tavalistel pangakontodel. See omakorda süvendab VKEde jätkuvat sõltuvust pankade rahastamisest ja pankade domineerivat rolli laenuandmisel. Finantssektori selline ühiskondlik roll õigustab poliitikameetmeid, et tagada laenuandmise kooskõla muude liidu poliitikameetmetega, nagu roheline kokkulepe ja kestliku rahanduse strateegiad. Komitee on seisukohal, et VKEde jaoks peaksid olema kättesaadavad avaliku ja erasektori toetused, et neil oleks lihtsam ligi pääseda rahastamisele üksikinvestoritelt, kellel on paremad teadmised neile kättesaadavatest vahenditest.

5.2.

Komitee tunneb heameelt kavandatavas koonddirektiivis sisalduvate meetmete üle, millega parandatakse kestlikkuseesmärkide avalikustamist jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruse täiendamise eesmärgil, ja innustab komisjoni kiirendama 2018. aastal käivitatud jaefinantstoodete ELi ökomärgise projekti (8). Komitee tunneb siiski muret selle pärast, et jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruse praegused avalikustamismeetmed, nagu rohevarade suhtarv, ei ole piisavad, et anda täielik ja üksikasjalik ülevaade ettevõtte või fondi mõjust jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määrusega hõlmatud välismõjudele. Komitee on veendunud, et jaeinvestoritel peaks olema juurdepääs asjakohastele ja, kui tarbijad seda nõuavad, ka üksikasjalikele andmetele, näiteks olemasolevate keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimisega seotud reitingute alusel, et teha objektiivseid investeerimisvalikuid, mis põhinevad nõudluse ja vajaduse, sealhulgas kestlikkuse hindamisel, ning nende suhtes ei tohiks kohaldada teabe asümmeetriat, mis võib põhjustada rohepesu ja tarbijakahju. Komitee on teadlik, et sellise täiendava avalikustamisega seoses tuleks investeerimistoodete väljatöötajatele anda suunised, et avalikustamine oleks järjepidev ja tootepõhiselt võrreldav, samal ajal järgides nõuet küsida finantsinstrumentide turgude direktiivi ja kindlustustoodete turustamise direktiivi delegeeritud õigusaktide alusel kliendi kestlikkuseelistusi.

5.3.

Komitee soovitab kestlikke investeerimistooteid pakkuda vaikevalikuna, sealhulgas finantstehnoloogia olukordades, vajaduse korral, vastavalt mõjuhinnangule, nõudluse ja vajaduse hindamise nõuete piires ning mitte minnes vastuollu põhimõttega pakkuda kliendi vajadustele kõige sobivamat toodet kooskõlas asjakohase nõustamisega. Kuna stiimuleid täielikult ei keelustata, tuleks kehtestada leevendusmeetmed, et aidata tarbijatel iseseisvalt teha paremaid investeerimisotsuseid. Selle asemel, et tarbijad peaksid eraldi küsima kestlikku toodet, peaksid need tooted muutuma normiks ja muul juhul peaksid tarbijad neist loobuma, eriti kuna kaks kolmandikku tarbijatest (9) soovib, et nende raha investeeritaks kestlikul viisil. Kodanikuühiskonna algatused, nagu näiteks Fair Finance International ja MeinFairMögen (10) (11), võivad aidata tarbijatel kindlaks teha suhteliselt kestliku tooteportfelliga teenuseosutajaid. ELi rahastamine võib aidata laiendada eespool nimetatud (või luua uusi) kodanikuühiskonna algatusi, mis ulatuvad maksekontodest ja pankadest kaugemale kindlustusandjate ja pensionifondideni, nagu on näidanud Madalmaade edukas kogemus (12).

5.4.

Komitee kutsub eriomaseid algatusi üles liikuma finantstoote teoreetilise kestlikkuse mõõtmiselt kestlikkusele avalduva tegeliku mõju mõõtmisele. Komitee märgib, et paljude jaeinvestorite puhul on kestlikkus määratletud mõju alusel, mis oma definitsiooni kohaselt on piiratud, sest enamik tarbijaid tegutseb järelturu instrumentide sektoris, mis ei paku lisainvesteeringuid rohe- ja digipöördesse. Komitee soovitab, et jaeinvestorite eelistuste paremaks ühtlustamiseks mõju suhtes tuleks julgustada jaeinvestoreid aktiivsemalt osalema esmasturgudel (esmased avalikud pakkumised), sealhulgas nende investeeringute täiendavuse parema avalikustamise kaudu.

6.   Muud kaalutlused

6.1.

Komisjoni horisontaalses jaeinvesteerimistoodete poliitikas, mille praegune strateegia on oluline, kuid mitte ainus sammas, peaks käsitlema finants- ja aruandlusmääruse vastuolusid, lünki ja kattuvusi, mis on liiga kaua olnud ELi finantstooteid käsitlevate õigusaktide kapseldunud lähenemisviisis üksnes järelmõte.

6.2.

Seepärast kiidab komitee komisjoni selle eest, et ta püüab ühtlustada tarbijate teavitamist ja tarbijakaitset, lisades nii paljud jaekliendile suunatud investeerimistooted kombineeritud või kindlustuspõhiste jaeinvesteerimistoodete määruse, finantsinstrumentide turgude direktiivi ja kindlustustoodete turustamise direktiivi kohaldamisalasse. Ent komitee oleks eelistanud avalikustamist käsitlevat horisontaalset õigusakti, selle asemel et lisada kombineeritud või kindlustuspõhiste jaeinvesteerimistoodete määruse avalikustamiseeskirjadesse täiendavaid finantsinstrumente, luues uut laadi killustatuse. Komitee peab seda võimalikuks lahenduseks, mida tuleks järgmises õigusloometsüklis jätkata. Lisaks tervitab komitee „parima huvi“ testi (finantsinstrumentide turgude direktiivi artikkel 24 ja kindlustustoodete turustamise direktiivi artikkel 29b) ning tehingueelse kuluteabe nõude kehtestamist, mis võib aidata muuta müügiprotsessi läbipaistvamaks, suurendada usaldust, parandada võrreldavust ja seega suurendada finantsnõustamise väärtust, olenemata sellest, kas nõustamine toimub internetis või väljaspool seda.

6.3.

Komitee kiidab ka komisjoni otsust suurendada seniseid jõupingutusi ja ühtlustada põhiteabedokumendid varaklasside lõikes. Samas väljendab ta kahetsust selle üle, et komisjon ei näinud võimalust lõimida kindlustusega seotud tooted kombineeritud või kindlustuspõhiseid jaeinvesteerimistooteid käsitlevate õigusaktidega, võttes nõuetekohaselt arvesse kindlustustagatiste eripära, mis oleks parandanud erinevate pakutavate toodete võrreldavust. Pragmaatiline lahendus uute tooterühmade toomiseks kombineeritud või kindlustuspõhiste jaeinvesteerimistoodete alla, säilitades samal ajal mõne kindlustuspõhise toote puhul eraldi eeskirjad, selle asemel et teha ettepanek uue horisontaalse jaefinantsteabe avalikustamist käsitleva õigusakti kohta, kinnistab eraldi lähenemisviisi, isegi kui sellel võivad olla väga sarnased tagajärjed. See võib takistada ka toodete avalikustamise raamistiku edasist täiendamist või muutmist, kuna seda ei ole käsitletud üksnes ühes õigusaktis.

6.4.

Konkreetselt digitaalse avalikustamise valdkonnas toetab komitee komisjoni hilinenud lähenemisviisi „kõigepealt digitaalne“, kuid hoiatab, et füüsilisel andmekandjal avalikustamist on katsetatud ja see on lisatud õigusaktidesse, et tagada põhiteabe avalikustamine tarbijatele. Komitee hoiatab, et digitaalset avalikustamist puudutavad käitumisalased tarbijauuringud on vajalikud tehnilisel tasandil tagamaks, et tarbijad näeksid ja mõistaksid lepingu sõlmimisel olulist teavet ja et see ei jääks (suuresti) varjatuks digitaalse avalikustamise raames.

6.5.

Komitee väljendab kahtlust jaeinvesteeringute strateegia mõju suhtes, kuna selles kavandatud meetmete põhijooned tuleb kindlaks määrata madalamal tasandil, mida ei kuulu otseselt ELi õigusloomeprotsessi, ning kuna komiteel puudub võimalus ametlikult väljendada organiseeritud kodanikuühiskonna seisukohti sellel tasandil, olles eelnevalt uurinud piisavate tarbijauuringute tulemusi.

6.6.

Komitee märgib samuti, et mõjuhinnang ei sisalda konkurentsivõime kontrolli, milles analüüsitakse erinevaid poliitikavariante, hoolimata komisjoni presidendi varem võetud kohustusest selline kontroll süstemaatiliselt mõjuhinnangusse kaasata. Konkurentsivõime kontrolli korral tuleks lähtuda terviklikust lähenemisviisist, käsitledes mitte ainult ELi finantsturu osaliste konkurentsivõime küsimust, vaid ka jaeinvestorite suurema osalemise tagajärgi ELi reaalmajandusettevõtete rahastamisele.

III.   DIREKTIIVI MUUTMISE ETTEPANEKUD – COM(2023) 279 final – 2023/0167 (COD) (13)

Muudatusettepanek 1

Seotud soovitusega 2

Artikli 1 lõige 13, millega lisatakse direktiivi 2014/65/EL (finantsinstrumentide turgude direktiiv) artikkel 24a

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

[…] 8. Kolm aastat pärast direktiivi (EL) [väljaannete talitus, palun lisada muutmisdirektiivi number] jõustumise kuupäeva ning pärast konsulteerimist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega hindab komisjon kolmandate isikute maksete mõju jaeinvestoritele, pidades eelkõige silmas võimalikke huvide konflikte ja sõltumatu nõustamise kättesaadavust, ning hindab direktiivi (EL) [väljaannete talitus, palun lisada muutmisdirektiivi number] asjakohaste sätete mõju sellele. Kui see on vajalik tarbijakahju ärahoidmiseks, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandlikud muudatusettepanekud.

[…] 8. Kolm aastat pärast direktiivi (EL) [väljaannete talitus, palun lisada muutmisdirektiivi number] tõhusat rakendamist ning pärast konsulteerimist ESMA ja EIOPA-ga hindab komisjon kolmandate isikute maksete mõju jaeinvestoritele, pidades eelkõige silmas võimalikke huvide konflikte ja sõltumatu nõustamise kättesaadavust, ning hindab direktiivi (EL) [väljaannete talitus, palun lisada muutmisdirektiivi number] asjakohaste sätete mõju sellele. Kui see on vajalik tarbijakahju ärahoidmiseks, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandlikud muudatusettepanekud.

Motivatsioon

Tagamaks, et komisjoni lõplik hinnang põhineb piisavatel turuandmetel ja arengutel, teeme ettepaneku kehtestada ülevõtmisperioodi läbivaatamise ajaks kolm aastat pärast tõhusat rakendamist, mitte jõustamist.

Muudatusettepanek 2

Seotud soovitusega 2

Artikli 2 punkt 45, (14) millega lisatakse direktiivi (EL) 2016/97 (kindlustustoodete turustamise direktiiv) artikkel 29a

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

[…] 6. Kolm aastat pärast direktiivi (EL) [väljaannete talitus, palun lisada muutmisdirektiivi number] jõustumise kuupäeva ning pärast konsulteerimist ESMA ja EIOPA-ga hindab komisjon kolmandate isikute maksete mõju jaeinvestoritele, pidades eelkõige silmas võimalikke huvide konflikte ja sõltumatu nõustamise kättesaadavust, ning hindab direktiivi (EL) [väljaannete talitus, palun lisada muutmisdirektiivi number] asjakohaste sätete mõju jaeinvestoritele. Kui see on vajalik tarbijakahju ärahoidmiseks, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandlikud muudatusettepanekud.

[…] 6. Kolm aastat pärast direktiivi (EL) [väljaannete talitus, palun lisada muutmisdirektiivi number] tõhusat rakendamist ning pärast konsulteerimist ESMA ja EIOPA-ga hindab komisjon kolmandate isikute maksete mõju jaeinvestoritele, pidades eelkõige silmas võimalikke huvide konflikte ja sõltumatu nõustamise kättesaadavust, ning hindab direktiivi (EL) [väljaannete talitus, palun lisada muutmisdirektiivi number] asjakohaste sätete mõju jaeinvestoritele. Kui see on vajalik tarbijakahju ärahoidmiseks, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandlikud muudatusettepanekud.

Motivatsioon

Tagamaks, et komisjoni lõplik hinnang põhineb piisavatel turuandmetel ja arengutel, teeme ettepaneku kehtestada ülevõtmisperioodi läbivaatamise ajaks kolm aastat pärast tõhusat rakendamist, mitte jõustamist.

Muudatusettepanek 3

Seotud soovitusega 3

Põhjendus 36a

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(36a) (uus) Eriti riskantsete investeerimistoodete kindlakstegemise määratlemiseks peaksid ESMA ja EIOPA kaasama näitajad, mida varem kasutati selleks, et teha kindlaks, kas tuleks kohaldada määruses (EL) nr 1286/2014 ette nähtud hoiatust arusaadavuse kohta, sealhulgas, kas: i) toode investeerib alusvarasse, millesse jaeinvestorid tavaliselt ei investeeri, ii) toote puhul kasutatakse lõpliku investeeringu tasuvuse arvutamiseks mitmeid erinevaid mehhanisme, mis toob jaeinvestorile kaasa suurema vääritimõistmise ohu, ja iii) investeeringu eest tasumisel kasutatakse ära jaeinvestorite käitumuslikke kalduvusi, nagu kliendi ligimeelitamiseks ette nähtud ülisoodne intressimäär, millele järgneb palju kõrgem tingimustega seotud ujuv intressimäär, või iteratiivne valem.

Motivatsioon

Praegune hoiatus arusaadavuse kohta asendatakse ohuhoiatusega, mida kohaldatakse eriti riskantsete investeerimistoodete puhul, mille määratlus on jäetud täielikult delegeeritud õigusaktide kohaldamisalasse. See tähendab, et kaasseadusandjad ja komitee ei saa seda määratlust mõjutada. Kuna kehtivas (kombineeritud või kindlustuspõhiste jaeinvesteerimistoodete) määruses on põhjenduses 18 esitatud olulised suunised selle kohta, millal hoiatust arusaadavuse kohta kohaldatakse, teeme ettepaneku jätta see sõnastus uude määrusesse.

Muudatusettepanek 4

Seotud soovitusega 4

Artikli 1 lõige 13, millega lisatakse direktiivi 2014/65/EL (finantsinstrumentide turgude direktiiv) artikkel 24d

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

2. Lõike 1 kohaldamiseks nõuavad liikmesriigid, et investeerimisühingud tagaksid, ja tõendaksid nõudmise korral pädevatele asutustele, et investeerimisühingu nimel klientidele investeerimisnõustamist pakkuvatel füüsilistel isikutel on vähemalt V lisas sätestatud teadmised ja pädevus ning nad saavad aastas vähemalt 15  tundi erialast koolitust. Vastavust V lisas sätestatud kriteeriumidele ning täiendusõppe iga-aastast edukat läbimist tõendatakse tunnistusega.

2. Lõike 1 kohaldamiseks nõuavad liikmesriigid, et investeerimisühingud tagaksid, ja tõendaksid nõudmise korral pädevatele asutustele, et investeerimisühingu nimel klientidele investeerimisnõustamist pakkuvatel füüsilistel isikutel on vähemalt V lisas sätestatud teadmised ja pädevus ning nad saavad aastas vähemalt 35  tundi erialast koolitust. Vastavust V lisas sätestatud kriteeriumidele ning täiendusõppe iga-aastast edukat läbimist tõendatakse tunnistusega.

Motivatsioon

Selleks et tagada tulusus, peaksid jaeinvestorid, kes otsustavad taotleda finantsnõustamist, kasutama nõuetekohase koolituse läbinud finantsvaldkonna töötajate asjatundlikkust. Kehtiv koolitusnõue on võrreldes teiste kutsealade ja töötajate tüüpiliste koolitusõigustega väga leebe. Pidades silmas ka uusi omandatavaid pädevusi, näiteks neid, mis on seotud kestliku rahandusega, teeme ettepaneku suurendada koolitusnõuet.

Muudatusettepanek 5

Seotud soovitusega 4

Artikli 2 lõike 29 punkti b alapunkt i, millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/97 (kindlustustoodete turustamise direktiiv) artiklit 10

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

i) esimene, teine ja kolmas lõik asendatakse järgmistega: […] Selleks kehtestavad ja avalikustavad päritoluliikmesriigid korra, et mõjusalt kontrollida ja hinnata kindlustus- ja edasikindlustusvahendajate ning kindlustus- ja edasikindlustusandjate ning kindlustus- ja edasikindlustusvahendajate töötajate I lisa kohaseid teadmisi ja pädevust, mille jaoks neile võimaldatakse aastas vähemalt 15  tundi kutsealase koolituse või enesearendamise jaoks, võttes seejuures arvesse müüdavate kindlustustoodete omadusi, turustaja liiki ning kindlustus- või edasikindlustustoodete turustajate töötajate tööülesandeid ja tegevust. Päritoluliikmesriigid nõuavad, et vastavust I lisas sätestatud kriteeriumidele ja täiendusõppe iga-aastast edukat läbimist tõendatakse tunnistusega.

i) esimene, teine ja kolmas lõik asendatakse järgmistega: […] Selleks kehtestavad ja avalikustavad päritoluliikmesriigid korra, et mõjusalt kontrollida ja hinnata kindlustus- ja edasikindlustusvahendajate ning kindlustus- ja edasikindlustusandjate ning kindlustus- ja edasikindlustusvahendajate töötajate I lisa kohaseid teadmisi ja pädevust, mille jaoks neile võimaldatakse aastas vähemalt 35  tundi kutsealase koolituse või enesearendamise jaoks, võttes seejuures arvesse müüdavate kindlustustoodete omadusi, turustaja liiki ning kindlustus- või edasikindlustustoodete turustajate töötajate tööülesandeid ja tegevust. Päritoluliikmesriigid nõuavad, et vastavust I lisas sätestatud kriteeriumidele ja täiendusõppe iga-aastast edukat läbimist tõendatakse tunnistusega.

Motivatsioon

Selleks et tagada tulusus, peaksid jaeinvestorid, kes otsustavad taotleda finantsnõustamist, kasutama nõuetekohase koolituse läbinud finantsvaldkonna töötajate asjatundlikkust. Kehtiv koolitusnõue on võrreldes teiste kutsealade ja töötajate tüüpiliste koolitusõigustega väga leebe. Pidades silmas ka uusi omandatavaid pädevusi, näiteks neid, mis on seotud kestliku rahandusega, teeme ettepaneku suurendada koolitusnõuet.

Muudatusettepanek 6

Seotud soovitusega 5

Artikli 1 lõige 14, millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL (finantsinstrumentide turgude direktiiv) artiklit 25

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	3a. Investeerimisnõustamise pakkumisel hõlmavad investeerimisühingu pakutavad investeerimistooted vähemalt ühte toodet, mille eesmärk on kestlik investeerimine, nagu on ette nähtud määruse (EL) 2019/2088 artiklis 9, välja arvatud juhul, kui klient on sõnaselgelt väljendanud, et tal ei ole delegeeritud määruse (EL) 2017/565 artikli 2 lõikes 7 määratletud kestlikkuseelistusi.

Motivatsioon

Komisjoni poolt finantsinstrumentide turgude direktiivi (II delegeeritud direktiivi) kestlikkuse kohta tehtud muudatusi kohaldatakse alates 22. novembrist 2022, kuid neid kohaldatakse üksnes tootejuhtimisega seotud kohustuste suhtes. Nende muudatuste tõhususe tagamiseks peab nendega kaasnema kestlikkuse jõulisem lõimimine finantsinstrumentide turgude direktiivi kohaldamisalasse kuuluva müügiprotsessiga. Tarbijad ei ole sageli teadlikud turul saadaolevate kestlike toodete suurenevast valikust ja neile tuleks kestlikke tooteid pakkuda nn vaikevalikuna, selle asemel et tarbijad peaksid neid eraldi küsima.

Muudatusettepanek 7

Seotud soovitusega 6

Artikli 2 lõige 39, (15) millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/97 (kindlustustoodete turustamise direktiiv) artiklit 23

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
4.   […]	4.   […] d) vajalikud kaitsemeetmed tagamaks, et digitaalset avalikustamist ei kuritarvitata tarbijate jaoks kõige olulisema teabe varjamiseks, mis peaks sisalduma esimeses teabekihis;

Motivatsioon

Sellega viiakse kindlustustoodete turustamise direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate toodete digitaalse avalikustamise ja kihtimisega seotud kaitsemeetmed kooskõlla läbivaadatud kombineeritud või kindlustuspõhiste jaeinvesteerimistoodete määruse uute sätetega.

IV.   MÄÄRUSE MUUTMISE ETTEPANEKUD – COM(2023) 278 final – 2023/0166 (COD) (16)

Muudatusettepanek 1

Seotud soovitusega 5

Artikli 1 lõike 5 punkti d alapunkt ga, millega muudetakse määrust (EL) 1286/2014 (finantsinstrumentide turgude määrus)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
[…]	[…] iii) (uus) andmeallikad, millel põhineb kestlikkushinnang, ning link toote väljatöötaja veebisaidile, kus alusandmed on kättesaadavad;

Motivatsioon

Nagu näitavad hiljutised uuriva ajakirjanduse aruanded mittekestlike investeeringute kohta finantstoodetesse, mida müüakse jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruse artikli 9 alla kuuluvate „tumeroheliste“ toodetena, on finantstoodete väljatöötajate ja turustajate, kes selliseid tooteid liigitavad ja turustavad, ning tarbijate, kes neid tooteid ostavad, vahel suur teabe asümmeetria, mis puudutab toodete kestlikkusomadusi. Väärmüügi ärahoidmise eesmärgil peaks tarbijatel olema võimalik kontrollida, miks toode on liigitatud jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruse artikli 8 või 9 alla. Seetõttu teeme ettepaneku muuta selliseid tooteid hõlmavaid avalikustamisnõudeid.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/92/EL maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto vahetamise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta (ELT L 257, 28.8.2014, lk 214).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta (ELT L 263, 7.10.2009, lk 11).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. jaanuari 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (ELT L 26, 2.2.2016, lk 19).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(5)  Biomeetrilised riskid, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määruses (EL) 2019/1238 üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta (ELT L 198, 25.7.2019, lk 1).

(6)  ESMA soovitus: https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/2023-08/ESMA22-1669215091-5358_Board_of_Supervisors_July_2023_-_Summary_of_Conclusions.pdf, lk 5, punkt 9.

(7)  https://www.verbraucherzentrale.de/beratung, https://www.verbraucherzentrale.de/ueber-uns, Testachats invest – Votre partenaire financier indépendant.

(8)  https://susproc.jrc.ec.europa.eu/product-bureau/product-groups/432/home.

(9)  2o Investing Initiative (2020), A Large Majority of Retail Clients Want to Invest Sustainably, https://2degrees-investing.org/resource/retail-clients-sustainable-investment/.

(10)  https://fairfinanceguide.org/.

(11)  https://www.meinfairmoegen.de/.

(12)  https://eerlijkegeldwijzer.nl/pensioenwijzer/.

(13)  Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive (EL) 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ, 2011/61/EL, 2014/65/EL ja (EL) 2016/97 seoses liidu jaeinvestorite kaitse eeskirjadega (COM/2023/279 final).

(14)  Komisjoni ettepaneku artiklis 2 on numeratsiooniviga. Pärast artikli 1 lõiget 25 ja artikli 2 lõiget 1 on järgmine lõige artikli 2 lõige 26, samas kui see oleks pidanud olema artikli 2 lõige 2. Käesolevas muudatusettepanekus järgitakse selguse huvides komisjoni numeratsiooni.

(15)  Komisjoni ettepaneku artiklis 2 on numeratsiooniviga. Pärast artikli 1 lõiget 25 ja artikli 2 lõiget 1 on järgmine lõige artikli 2 lõige 26, samas kui see oleks pidanud olema artikli 2 lõige 2. Käesolevas muudatusettepanekus järgitakse selguse huvides komisjoni numeratsiooni.

(16)  Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1286/2014 põhiteabedokumendi ajakohastamise osas (COM/2023/278 final).