Raportöör:	Maria NIKOLOPOULOU
Kaasraportöör:	Antje GERSTEIN

Konsulteerimistaotlus	nõukogu eesistujariigi Hispaania kiri, 14.4.2023
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	Põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	2.10.2023
Vastuvõtmine täiskogus	25.10.2023
Täiskogu istungjärk nr	582
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	172/2/2

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

ÜRO kestliku arengu eesmärkide eduaruande eriväljaandest ilmneb murettekitav tõsiasi, et kuigi kestliku arengu eesmärkide rakendamise ajakava on poole peal, on paljude eesmärkide rakendamine ülemaailmselt takerdunud (1). Aruande kohaselt näitab ligikaudu 140 eesmärgi esialgne hindamine koos andmetega, et ainult umbes 12 % eesmärkide rakendamisega ollakse järjel. Peaaegu poolte puhul on küll märgatavad edusammud, ent need on ajakavast mõõdukalt või tõsiselt maha jäänud, ning ligikaudu 30 % osas ei ole täheldatud edasiminekut või need on langenud allapoole 2015. aasta lähtejoont.

1.2.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kordab, et hoolimata asjaolust, et komisjon peab kestliku arengu eesmärke poliitiliste suuniste oluliseks osaks, vajab EL integreeritud ja terviklikku strateegiat, millel on ambitsioonikad pikaajalised eesmärgid ja kavad, et kiirendada kestliku arengu eesmärkide saavutamist Euroopa ja ülemaailmsel tasandil. Selle asemel, et eesmärke eraldi käsitleda, peaks EL järgima terviklikku lähenemisviisi, et vähendada oma kestliku arengu poliitika ja vahendite keerukust.

1.3.

Komitee rõhutab, et komisjon peab võtma pikaajalise poliitilise kohustuse, mis peab ulatuma praeguse koosseisu ametiajast kaugemale. Komisjon peab võtma kohustuse kaasata sidusrühmad tegevuskava kavandamisse ja koostamisse varases etapis, tagada teiste institutsioonide esindatus ning eraldada asjakohased vahendid, et kindlustada kodanikuühiskonna organisatsioonide sisuline ja kaasav osalemine. Kestliku arengu eesmärgid peavad olema pikaajaline kohustus ka pärast 2030. aastat.

1.4.

Komitee rõhutab vajadust kaasata kodanikuühiskond, avalik ja erasektor, akadeemilised ringkonnad ning noorte- ja naisteorganisatsioonid kestliku arengu eesmärkide rakendamisse. Arvestades komitee hiljutist edu vahendajana kodanikuühiskonna organisatsioonide seisukohtade kajastamisel ELi vabatahtliku läbivaatamise aruandes, kutsume komisjoni üles looma koos komiteega kogunemispaiga korrapäraseks ja struktureeritud kodanikuühiskonna dialoogiks, milles osalevad kohapeal tegutsevad ettevõtted, ametiühingud ja kodanikuühiskonna organisatsioonid.

1.5.

Komitee on seisukohal, et teised kestliku arengu eesmärkide kiirema rakendamise kesksed tegurid on ühiskonna heakskiit, jagades proportsionaalselt ülemineku kulud ja tulud, ennetav teabevahetusstrateegia kestliku arengu tegevuskava 2030 vastase meelestatuse käsitlemiseks, täiendavad investeeringud ja kestliku arengu eesmärkide vastavusse viimine Euroopa poolaastaga, mitmepoolsus ning tugeva kestliku arengu eesmärkide/rohelise kokkuleppe diplomaatia ülesehitamine. Ülemineku kulud ei tohiks olla ettevõtete, töötajate ega ülejäänud ühiskonna jaoks talumatud.

2.   Hetkeseis Euroopa Komisjoni hinnangul

2.1.

Euroopa Komisjoni sõnul moodustavad kestliku arengu eesmärgid president von der Leyeni poliitiliste suuniste ja Euroopa Komisjoni iga-aastaste töökavade olulise osa (2). Komisjon järgib kestliku arengu eesmärkide rakendamisel kogu valitsemissektorit hõlmavat lähenemisviisi ning seab need ELi õigusaktides, poliitikas ja rahastamises esikohale (3) (4).

2.2.

2023. aasta juulis esitas Euroopa Komisjon oma esimese ELi vabatahtliku läbivaatamise aruande, kinnitades taas ELi pühendumust kestliku arengu tegevuskavale 2030 ja kajastades kodanikuühiskonna panust. Aruandes tehakse kokkuvõte ELi edusammudest kestliku arengu eesmärkide rakendamisel nii liidusiseselt kui ka väljaspool seda (5).

2.3.

Eurostati viimases aruandes „Sustainable development in the European Union – monitoring report on progress towards the SDGs in an EU context – 2023 edition“ tuuakse esile edusammud, mida EL on alates 2015. aastast teinud. Kuigi enamikus valdkondades on edenemine olnud tagasihoidlik, on tehtud märkimisväärseid samme kolme konkreetse eesmärgi suunas (6). Sellest hoolimata on edusammude tempo alates 2020. aastast teatavates valdkondades aeglustunud ja isegi taandunud mitmete kriiside tõttu, sealhulgas COVID-19 pandeemia, kliimakriis ja sõda Ukrainas. Kui COVID-19 kriisi mõju on andmetes juba näha, siis Ukraina sõja puhul on võimalik analüüsida üksnes lühiajalist mõju. Üldiselt on tehtud märkimisväärseid edusamme mõne sotsiaal-majandusliku eesmärgi saavutamisel ning keskkonnakaitse ja ressursside kestliku kasutamise tagamiseks on vaja teha rohkem jõupingutusi.

Kestliku arengu eesmärkide nr 13, 15 ja 17 osas on vaja rohkem edusamme

2.4.

Kliimameetmete valdkonnas (kestliku arengu eesmärk nr 13) on hinnanguliselt juba saavutatud kasvuhoonegaaside netoheite 30 % vähenemine, kuid 2030. aastaks ambitsioonika 55 % eesmärgi saavutamiseks on vaja teha rohkem kui viimastel aastatel (7).

2.5.

Elurikkuse ja maismaa-ökosüsteemide osas (kestliku arengu eesmärk nr 15) on olukord veidi paranenud ning vaja on teha rohkem jõupingutusi, et peatada maa ja elurikkuse degradeerumine. ELi tootmisprotsessid tuleb ühtsemalt läbi vaadata, neid tuleb parandada ja uuendada ning tarbimisharjumused tuleb suunata tõeliselt kestlikele lahendustele Euroopa ja ülemaailmsete tarneahelate kõigil tasanditel.

2.6.

Areng üleilmse koostöö osas eesmärkide saavutamiseks (kestliku arengu eesmärk nr 17) on olnud mõnevõrra negatiivne, kusjuures edusamme on täheldatud ainult kahes valdkonnas: import arengumaadest ja kiire internetiühendusega leibkondade osakaal (8). OECD andmetel (9) ei ole ametlikule arenguabile eraldatud osa enamikus ELi riikides piisav ning nad ei ole saavutanud eesmärki, mille kohaselt tuleks 2030. aastaks kasutada ametlikuks arenguabiks 0,7 % kogurahvatulust (10).

2.7.

Nagu on märgitud Euroopa Kontrollikoja eriaruandes ELi kliima- ja energiaeesmärkide kohta, (11) leidub vähe märke selle kohta, et ambitsioonikatele ELi eesmärkidele järgnevad piisavad meetmed 2030. aasta eesmärkide saavutamiseks Euroopa rohelise kokkuleppe, paketi „Eesmärk 55“ ja „REPowerEU“ kontekstis.

Edusammud ülejäänud kestliku arengu eesmärkide rakendamisel

2.8.

ELis on tehtud märkimisväärseid edusamme inimväärse töö ja majanduskasvu tagamisel (kestliku arengu eesmärk nr 8) (12). ELi tööhõive määr oli 2022. aastal rekordiliselt kõrge (74,6 %) ja ta on 2030. aasta eesmärgi saavutamise ajakavas. Mittetöötavate ja mitteõppivate noorte osakaal oli 2022. aastal kõigi aegade madalaimal tasemel ja 2030. aastaks seatud 9 % eesmärk on käeulatuses. Investeeringud kasvasid 2022. aastal jätkuvalt märkimisväärselt ja saavutasid tipptaseme 23,2 % SKPst (13).

2.9.

Vaesuse vähendamise osas (kestliku arengu eesmärk nr 1) oli EL kuni 2019. aastani tunnistajaks olukorra paranemisele vaesuse eri mõõtmetes, mille tulemusena suudab üha rohkem inimesi rahuldada oma põhivajadusi. Alates 2020. aastast on vaesuse vähendamise määr olnud suures osas väga madal ning vaesuse määr on ELi liikmesriigiti väga erinev, seejuures puudutab vaesus ja sotsiaalne tõrjutus eriti lapsi ja noori (14).

2.10.

Edusammud soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas (kestliku arengu eesmärk nr 5) on olnud suhteliselt positiivsed (15). Sooline palgalõhe on vähenenud ja naised töötavad jätkuvalt üha enam juhtivatel ametikohtadel. Kuigi sooline tööhõivelõhe on vähenenud, on 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks vaja suuremaid edusamme. Seevastu jäävad mehed kolmanda taseme hariduse omandamisel naistest maha.

2.11.

EL on teinud suuri edusamme ebavõrdsuse vähendamisel (kestliku arengu eesmärk nr 10), kvaliteetse hariduse pakkumisel (kestliku arengu eesmärk nr 4), rahu, õiguskaitse ja tugevate institutsioonide loomisel (kestliku arengu eesmärk nr 16), hea tervise ja heaolu edendamisel (kestliku arengu eesmärk nr 3) ning tööstuse, innovatsiooni ja taristu edendamisel (kestliku arengu eesmärk nr 9) (16). Siiski on edusammud vastutustundliku tarbimise ja tootmise (kestliku arengu eesmärk nr 12), kestlike linnade ja kogukondade (kestliku arengu eesmärk nr 11), ookeani- ja mereökosüsteemide (kestliku arengu eesmärk nr 14), nälja kaotamise (kestliku arengu eesmärk nr 2) ning puhta vee ja sanitaartingimuste (kestliku arengu eesmärk nr 6) (17) saavutamisel olnud mõõdukad. Lisaks on taskukohase ja puhta energia valdkonnas (kestliku arengu eesmärk nr 7) tehtud küll mõõdukaid edusamme, kuid hiljutised andmed ei kajasta Ukraina sõja energiamõju, nagu on märgitud 2023. aasta Euroopa poolaasta kevadpaketis (18).

Rahvusvaheline ülekanduv mõju

2.12.

EL on teinud edusamme ka positiivse ülekanduva mõju tekitamisel kogulisandväärtuse osas, vähendades samal ajal toorainete netoimporti (19).

2.13.

Tulevaste meetmete puhul peab EL olema ettevaatlik, et tema poliitilised lähenemisviisid ei tekitaks tarbimisega (energia, heitkogused, toorained, toiduained või tarbekaubad jne) seotud uut negatiivset rahvusvahelist ülekanduvat mõju.

3.   Hetkeseis kodanikuühiskonna organisatsioonide hinnangul

3.1.

Asjaolu, et kodanikuühiskonna organisatsioonide vaatepunktist on seis kriitilisem, ei ole üllatav. Seda peamiselt seetõttu, et need aruanded sisaldavad ka mitteametlikke andmeid usaldusväärsetest allikatest, nagu Transparency International, nad jälgivad laiemat näitajate kogumit ning neis võetakse rohkem arvesse ELi mõju teistele riikidele.

3.2.

Sellega seoses märgib komitee, et kodanikuühiskonna organisatsioonide sõnul on kestliku arengu eesmärkide saavutamine pärast kolm aastat kestnud järjestikuseid kriise tõsises ohus. Viimases kestliku arengu aruandes (20) ja ÜRO peasekretäri aruandes rõhutatakse tagasilööke, mida need kriisid on põhjustanud kestliku arengu eesmärkide ja inimarengu jaoks kogu maailmas. Suurenenud geopoliitiliste pingete ja nõrgenenud mitmepoolsuse kontekstis on siiski väga oluline tunnistada kestliku arengu eesmärkide ja kestliku arengu tegevuskava 2030 tohutut väärtust kui kõige ulatuslikumat, ambitsioonikamat ja universaalsemat tegevuskava kestliku sotsiaal-majandusliku heaolu saavutamiseks planeedi võimaluste piires. Kestliku arengu eesmärkide põhimõtete rakendamata jätmine võib viia edasiste kriisideni, mistõttu on veelgi olulisem, et Euroopa Liit kahekordistaks oma jõupingutusi ja kasutaks kestliku arengu eesmärke suunanäitajana suurema ambitsioonikuse saavutamiseks liidu sees ning tihedamaks dialoogiks ja koostööks väljaspool liitu.

3.3.

Mitmetes aruannetes on hiljuti märgitud kestliku arengu alast kehva tulemuslikkust kogu maailmas ja Euroopas globaalsel tasandil. ÜRO kestliku arengu eesmärkide eduaruande eriväljaandest ilmneb murettekitav tõsiasi, et kuigi kestliku arengu eesmärkide rakendamise ajakava on poole peal, on paljude eesmärkide rakendamine ülemaailmselt takerdunud (21). Aruande kohaselt näitab ligikaudu 140 eesmärgi esialgne hindamine koos andmetega, et ainult umbes 12 % eesmärkide rakendamisega ollakse järjel. Peaaegu poolte puhul on küll märgatavad edusammud, ent need on ajakavast mõõdukalt või tõsiselt maha jäänud, ning ligikaudu 30 % osas ei ole täheldatud edasiminekut või need on langenud allapoole 2015. aasta lähtejoont.

3.4.

Kättesaadavatel trendiandmetel põhinevad kodanikuühiskonna aruanded näitavad, et EL ei olnud juba enne pandeemiat kõigi kestliku arengu eesmärkide saavutamisega järjel. Alates 2020. aastast on edusammud, mis ei suutnud juba varem õiges tempos püsida, täielikult peatunud (22). Praegu on EL graafikus, et saavutada ligikaudu 66 % Euroopa kestliku arengu aruandes sisalduvatest kestliku arengu eesmärkidest, (23) kuid 20 % näitajate osas on edusammud piiratud ja 13 % puhul on täheldatav tagasiminek. ELi ees seisavad märkimisväärsed probleemid sellistes valdkondades nagu vastutustundlik tarbimine ja tootmine, kestlikud toidusüsteemid, kliimameetmed ning maismaa- ja mereökosüsteemide seisund (kestliku arengu eesmärk nr 2 ja kestliku arengu eesmärgid nr 12–15). Peale selle on täheldatavad erinevused riikide vahel kestliku arengu eesmärgi nr 9 (tööstus, innovatsioon ja taristu) elluviimise osas.

3.5.

Lisaks on viimase kahe aasta jooksul mitmes liikmesriigis suurenenud riigisisene ebavõrdsus, nagu näitab edusammude puudumine mitte kellegi kõrvalejätmise indeksi paljudes mõõtmetes ELi tasandil (24). Kestliku arengu eesmärgi nr 17 (üleilmne koostöö eesmärkide saavutamiseks) elluviimine Euroopas on keeruline, osaliselt seetõttu, et vaid neli ELi liikmesriiki on täitnud eesmärgi eraldada 0,7 % oma kogurahvatulust ametlikule arenguabile.

3.6.

Kodanikuühiskonna organisatsioonid on samuti kindlaks teinud, et teatavad ELi poliitikameetmed ja vahendid, nagu ELi sotsiaalõiguste samba tegevuskava (25) ja Euroopa roheline kokkulepe, (26) ei ole kestliku arengu eesmärkidega piisavalt kooskõlas (27). Samuti kinnitavad nad veel kord, et kodanikuühiskonna osalejad ei ole piisavalt kaasatud järelevalvesse kestliku arengu eesmärkide üle ja nende rakendamisse ELis.

4.   Tulevased poliitikameetmed: kestliku arengu eesmärkide saavutamise peamised tegurid

4.1.

Komitee on mures ELi õigusaktide killustatud lähenemise pärast kestliku arengu eesmärkide saavutamisele. Selle asemel vajavad Euroopa Liit ja liikmesriigid integreeritud ja terviklikku strateegiat, et saavutada kestliku arengu eesmärgid Euroopa ja ülemaailmsel tasandil. Kestliku arengu poliitika lihtsustamiseks ning kodanike ja teadlaste tulemuslikuks kaasamiseks on komitee kutsunud üles võtma vastu tervikliku lähenemisviisiga üldise strateegia, (28) mitte killustama eesmärke ja neid eraldi käsitlema.

4.2.

Selleks et selgitada, kuidas EL kavatseb saavutada 17 kestliku arengu eesmärki, on vaja eesmärke, ajakavasid ja tegevuskavasid. Ta võiks tugineda operatiivsemale lähenemisviisile, näiteks kuuele muutusele (Six Transformations), (29) mis koondab kõik kestliku arengu eesmärgid kuueks põhjalikuks muutuseks. Iga muutus on kooskõlas valitsuse poolse koordineerimisega ning kujutab endast suuri muutusi sotsiaalsetes, majanduslikes, poliitilistes ja tehnoloogilistes struktuurides, mille aluseks on ringluse ja mitte kellegi kõrvalejätmise põhimõte. Seda raamistikku on kohandatud Euroopa kontekstile, (30) et pakkuda narratiivi, mis on toimiv ja kergesti edastatav, ning aidata luua koostoimet ja käsitleda eesmärkide ja alaeesmärkide vahelisi kompromisse. Komitee peab seda huvitavaks lähenemisviisiks, mis väärib lähemat uurimist ja mis võiks olla võrdlusaluseks kestliku arengu eesmärkide elluviimisele. Samuti on äärmiselt oluline seda kava korrapäraselt ajakohastada ja eesmärke säilitada ka pärast 2030. aastat.

4.3.

Muud poliitikavaldkonnad, mis ei ole esmapilgul otseselt seotud kestliku arengu eesmärkidega, võivad samuti aidata kaasa kodanike kestlikumale ja samas paremale eluviisile, mis aitab omakorda edendada kestliku arengu eesmärke. Ajameetmed ajakavade, töö- ja vaba aja ning aja muude aspektide korraldamiseks inimeste elus ning linnaplaneerimine võivad näiteks parandada kooli- ja töötulemusi, ühitada pere- ja tööelu, arendada rohkem piisavate ühistranspordisüsteemidega arukaid linnu jne. Isegi kui neid meetmeid tuleb välja töötada ja rakendada piirkondlikul ja riigi tasandil, peavad need vastama ka ELi poliitikaeesmärkidele. Erilist tähelepanu tuleb pöörata territoriaalse tasakaalustamatuse vähendamisele linnade ja maapiirkondade vahel, et vältida rahvastikukadu ja maapiirkondade hülgamist.

4.4.

Peale selle tuleks kasutada ka avaliku halduse tavasid ja menetlusi, eelkõige riigihankeid, ning regulatiivse mõju hindamist, et vältida riigisisese poliitika soovimatuid tagajärgi. Tarbimispõhised eesmärgid, toitumise ja energiatõhususe meetmed ning innovatsioon võivad aidata piirata toidu-, maavarade ja muude tarneahelate ülekanduvat mõju. Sellist meetmepaketti tuleks toetada selge teabevahetusstrateegiaga, vajaduse korral jõustamismehhanismide ning terviklike andmesüsteemidega ELi, liikmesriikide, tööstusharu ja ettevõtte tasandil.

4.5.

Kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks tuleb need viia kohalikule tasandile. Edu võti on kohalikud ja piirkondlikud osalejad, kes kohustuvad siduma oma poliitika kestliku arengu eesmärkidega. Seda kohalikule tasandile viimist peab toetama tõhus juhtimiskord mitmel tasandil. Lisaks kestliku arengu eesmärkide lisamisele kohalikesse arengukavadesse tuleks luua stiimulid, et julgustada avaliku ja erasektori sidusrühmi tegema koostööd, viima sisse uuendusi ja ühiselt kavandama lahendusi mitut valdkonda hõlmava lähenemisviisi kaudu.

Dialoogi süstemaatiline jälgimine ja usaldusväärse andmebaasi loomine

4.6.

Mitut sidusrühma hõlmavad tugevad partnerlused ja teaduspõhised lähenemisviisid peaksid olema Euroopa poliitika kujundamisel kesksel kohal. Kohapeal tegutsevate ning majandusest ja sotsiaalsetest vajadustest selget ülevaadet omavate ettevõtete, ametiühingute ja kodanikuühiskonna organisatsioonide ideede ja mureküsimuste kuulamine ja arvessevõtmine kiirendab protsessi ja aitab vältida tagasilööke uute poliitikameetmete rakendamisel.

4.7.

ELi vabatahtliku läbivaatamise aruande koostamisel oli komiteel oluline roll koguda kodanikuühiskonna organisatsioonide seisukohti, mis seejärel lisati lõppdokumenti. Arvestades edukat koostööd selle ülesande täitmisel, kutsub komitee komisjoni üles looma koos komiteega kogunemispaiga kodanikuühiskonna struktuurseks kaasamiseks kestliku arengu eesmärkide rakendamisse. Sel eesmärgil on oluline, et komisjon võtaks pikaajalise poliitilise kohustuse, mis peab ulatuma praeguse koosseisu ametiajast kaugemale, kaasama sidusrühmad tegevuskava kavandamisse ja koostamisse varases etapis, tagama teiste institutsioonide esindatuse ja piisavad vahendid, et kindlustada kodanikuühiskonna organisatsioonide sisuline ja kaasav osalemine. Samuti oleks kasulik seada sisse koostöö kõigi oluliste rühmade ja muude sidusrühmadega ja nende piirkondlike koordinaatoritega, et tutvustada oma seisukohti ELi ja ÜRO organitele ning muuta nõudmised nähtavamaks (31).

4.8.

Viidates Euroopa tuleviku konverentsi lõpparuande ettepanekule nr 39, pakub komitee välja oma ainulaadse rolli ELi institutsioonilises struktuuris, et hõlbustada ja juhtida kodanike paneelarutelusid, mis on seotud kestliku arengu eesmärkide parema saavutamisega. Komitee on veendunud, et demokraatlikud aruteluprotsessid võivad parandada poliitikat ning tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, eriti sellistel keerulistel üleminekuaegadel. Noored ja haridus on kestliku arengu eesmärkide saavutamisel keskse tähtsusega, kuna noori mõjutavad praegused otsused kõige enam ja nad on üha enam mures tuleviku pärast.

4.9.

Noorte- ja naisteorganisatsioonid on kestliku arengu edendamisel ülimalt olulised ning neile tuleks anda suurem mõjuvõim muuta kestliku arengu eesmärgid riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi meetmeteks. EL peaks suurendama Euroopa noorte ja naiste mõju kestliku arengu eesmärkide poliitikale ja sellekohaste otsuste tegemisele kõigil tasanditel, järgides komitee häid näiteid noorte kaasamisest: komitee delegatsiooni COPidel kuulub noorte esindaja ning noortele korraldatakse ELi tasandi ümarlaudu kestlikkuse teemal.

4.10.

Hea poliitikakujundamine areneb usaldusväärsete andmete põhjal: Euroopa kontekstis on kestliku arengu eesmärkide rakendamisel tehtud edusammude jälgimine ja hindamine väga tähtis, seda ka seoses välissuhetega väljaspool ELi asuvate partnerriikidega. Komitee kutsub Eurostati üles lisama süstemaatiliselt Euroopa poolaasta tulemusandmeid oma kestliku arengu eesmärkide andmebaasi, et paremini hinnata kestliku arengu eesmärkide saavutamise tulemuslikkust Euroopa Liidus. Eurostat peab jääma ametlikuks andmeallikaks, kuid ta peab ka tegema parandusi ja kaaluma uuenduslikumat lähenemisviisi näitajatele. Lisaks on kodanikuühiskonna organisatsioone, kellel on väga spetsiifilised ja väga väärtuslikud andmed. Poliitikakujundajad peaksid neid juhtumipõhiselt arvesse võtma.

4.11.

Komitee märgib üllatusega, et komisjoni analüüs põhineb andmetel kuni 2019. aastani, eelkõige mis puudutab vaesust käsitlevat kestliku arengu eesmärki nr 1. Sellest ajast aset leidnud arvukate kriiside tulemusel (st COVID-19 pandeemia, intressimäärade tõus, kõrge inflatsioon ja energiahindade tõus) ning muude Venemaa sissetungiga Ukrainasse seotud tagajärgede tõttu on olukord paljude perekondade jaoks halvenenud. Laste ja noorte vaesust silmas pidades tuleb märkida, et 2021. aastal oli hinnanguliselt 24,4 % lastest (alla 18aastased) ELis vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus, sama näitaja täiskasvanute puhul (18aastased ja vanemad) oli 21,1 % (32). Uusimad andmed näitavad, et 2021. aastal oli vaesuse ohus 20 % 15–29aastastest noortest, samas kui kogu ELi elanikkonna suhtelise vaesuse määr oli 17 % (33). Lisaks kannatas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetel 2022. aastal maailmas nälga 122 miljonit inimest rohkem kui 2019. aastal, seejuures halvenes toiduga kindlustamatus Euroopas (34).

Inimestesse ja taristusse tehtavate ulatuslikumate investeeringute edendamine

4.12.

Kestliku arengu eesmärgid on suures osas investeerimiskava inimkapitali (tervishoid, haridus, sotsiaalkaitse) ja füüsilisse taristusse (elektrifitseerimine, puhas energia, digitaalne taristu). Seetõttu vajab EL laiaulatuslikku lähenemisviisi, mis suunaks avaliku ja erasektori investeeringute vood kestliku arengu eesmärkide saavutamisse. Selleks on vaja sidusat ja paremat riiklikku planeerimist, reguleerimist, aruandlust ja järelevalvet. Selles kontekstis võiks Euroopa poolaasta kooskõlla viimine kestliku arengu eesmärkidega olla ka tõhus viis uue, kestliku ja kaasava majandusmudeli edendamiseks (35).

4.13.

Kestliku arengu eesmärkide ühiskondlikku aktsepteerimist saab suurendada ka sellega, et rõhutatakse kestliku arengu poliitika ja heaolu, heas seisundis majanduse, õigusriigi põhimõtte, põhiõiguste, st ühiskonna pikaajalise heaolu tugisammaste vahelist lahutamatut seost. Oluline on selgelt teavitada sellest, kuidas kestliku arengu eesmärkide saavutamine avaldab positiivset mõju erinevatele ühiskonnarühmadele. Eelkõige on oluline näidata, kuidas kestliku arengu eesmärgid loovad ettevõtetele väärtust, näiteks tulude loomine turu diferentseerimise kaudu, investorites huvi äratamine ja tarneahela vastupanuvõime suurendamine (36).

4.14.

Kestliku arengu eesmärkide tähtsuse selgitamine lihtsal viisil ja nende eeliste rõhutamine võib aidata suurendada ühiskonna heakskiitu. Kestliku arengu eesmärkide tähtsuse mõistmine algab kas formaalsest või informaalsest haridusest (37). Kestliku arengu tegevuskava 2030 kahjuliku mõjuga seotud valeuudised vajavad asjakohast reageerimist. Arvestades, et moonutatud narratiivi kestliku arengu negatiivse mõju kohta on omaks võtnud mõned populistlikud liikumised, kes edendavad vandenõuteooriaid, kuid eelkõige paremäärmuslikud erakonnad, on eelseisvaid Euroopa Parlamendi valimisi silmas pidades ülimalt oluline võtta vastu ennetav ja faktipõhine teabevahetusstrateegia.

4.15.

Veel üks element, mis aitab muuta kestliku arengu eesmärgid sotsiaalselt vastuvõetavaks, on inimestele näidata, et mitte ainult keskkonnahoidlikumale, õiglasemale ja jõukamale maailmale ülemineku kulud, vaid ka eelised jaotuvad proportsionaalselt. Peale selle peavad liikmesriigid ja EL inimeste usalduse võitmiseks selles vallas tõendama oma suutlikkust tagada reaalselt selline jaotus. Ülemineku kulud ei tohiks olla ettevõtete, töötajate ega ülejäänud ühiskonna jaoks talumatud.

Väline perspektiiv: mitmepoolsus ja roheline diplomaatia

4.16.

ELil oli oluline roll kestliku arengu eesmärkide vastuvõtmise teekonnal ning ta peaks nüüd etendama juhtrolli kestliku arengu eesmärkidele pühendumise edendamisel kogu maailmas. EL peaks olema kestliku arengu eesmärkide/rohelise kokkuleppe diplomaatia eestvedaja 2023. aasta kestliku arengu eesmärkide tippkohtumisel, COP28-l ja 2024. aasta tuleviku tippkohtumisel.

4.17.

Kuna madala ja keskmise sissetulekuga riigid seisavad silmitsi suurte eelarvepoliitilise manööverdamisruumi probleemidega ja neil puudub juurdepääs rahvusvahelisele kapitalile, et investeerida kestliku arengu tegevuskavasse 2030, peaks EL rakendama ja tugevdama COP27-l ja Balil toimunud G20 tippkohtumisel võetud kohustusi, toetades ÜRO peasekretäri üleskutset stimuleerida kestliku arengu eesmärke, et jagada kliimamuutustega kohanemise rahastamise koormust ning kaotuste ja kahjude kulusid kõige enam vastutavate riikide vahel. Lisaks kestliku arengu eesmärkide rahastamise ulatuslikule suurendamisele mitmepoolsete arengupankade laenuandmisvõime suurendamise kaudu peaks EL nõudma ülemaailmse finantsstruktuuri ja rahvusvaheliste institutsioonide, sealhulgas ÜRO, Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi ulatuslikku reformi. Võttes julgeid meetmeid, et tugevdada kestliku arengu eesmärkide rahvusvahelist rahastamist ja ÜRO süsteeme, saab EL suunata teisi riike oma väärtuste juurde, mis keskenduvad inimväärikusele, vabadusele, demokraatiale ja õigusriigi põhimõttele.

4.18.

Lisaks kutsub komitee üles suurendama jõupingutusi, et saavutada ametliku arenguabi eesmärk 0,7 % rahvamajanduse kogutoodangust, et edendada arenguriikide kestlikku majandusarengut ja heaolu nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 2030. aastaks. See hõlmab nii ELi kui ka liikmesriikide rahalisi vahendeid.

Negatiivse rahvusvahelise ülekanduva mõju minimeerimine

4.19.

ELi tarbimine on seotud märkimisväärse negatiivse keskkonnaalase ja sotsiaalse ülekanduva mõjuga maailmas. EL on hiljuti suurendanud oma jõupingutusi, et jälgida ja piirata kestmatutes tarneahelates esinevat negatiivset rahvusvahelist ülekanduvat mõju, eelkõige tehes partnerriikidega koostööd üleminekuvõimaluste valdkonnas. Olulised on tugevad kahepoolsed kaubanduslepingud, mis on ELi ja kolmandate riikide huvides, ning need peaksid sisaldama kestliku arengu eesmärkidega seotud peegelklausleid, mitte ainult selleks, et vältida ülekanduvat mõju ja aidata teistel riikidel oma standardeid tõsta, vaid ka selleks, et olla õiglane ELi ettevõtjate ja sektorite, eelkõige primaarsektori suhtes, kes teevad jõupingutusi ja finantsinvesteeringuid kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks.

4.20.

ELis juba arutlusel olevaid kehtivaid õigusakte tuleks näha tõhusate võimalustena kiirendada kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärkide saavutamist. Äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi ettepanek, (38) sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelustamise ettepanek (39) ja inimväärset tööd kogu maailmas käsitlevas teatises nimetatud soovituste täitmine (40) võivad aidata kaasa vastavalt kestliku arengu eesmärkide nr 12 ja 8 saavutamisele. Lisaks on pakendi- ja pakendijäätmete määrusel ning energiatõhususe direktiivil positiivne mõju kestliku arengu eesmärkide saavutamisele ja negatiivsele ülekanduvale mõjule. Lõpetuseks märgib komitee, et EL peab etendama juhtivat rolli kestliku arengu tegevuskavas 2030 sätestatud kestliku arengu eesmärkide saavutamisel koos oma ülemaailmsete partneritega. EL peaks jätkama oma jõupingutusi ülemaailmsel areenil ning püüdma jätkuvalt parandada toetavaid kokkuleppeid, nagu ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted.

---

(1)  ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu (mai 2023), „Progress towards the Sustainable Development Goals. Report of the Secretary-General (Special Edition)“, New York, USA.

(2)  Euroopa Komisjon, 2023, „ELi terviklik lähenemisviis kestlikule arengule“.

(3)  Euroopa Komisjon, 2023, „Kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamise ELi vabatahtlik läbivaatamine.

(4)  SWD(2020) 400 final, „Delivering on the UN’s Sustainable Development Goals – A comprehensive approach“.

(5)  Euroopa Komisjon, 2023, „Kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamise ELi vabatahtlik läbivaatamine“.

(6)  Eurostat, 2023.„Sustainable development in the European Union – monitoring report on progress towards the SDGs in an EU context – 2023 edition“.

(7)  Eurostat, 2023.„Sustainable development in the European Union – monitoring report on progress towards the SDGs in an EU context – 2023 edition“.

(8)  Eurostat, 2023.„Sustainable development in the European Union – monitoring report on progress towards the SDGs in an EU context – 2023 edition“.

(9)  https://data.oecd.org/oda/net-oda.htm

(10)  Eurostat, 2023.„Sustainable development in the European Union – monitoring report on progress towards the SDGs in an EU context – 2023 edition“.

(11)  Eriaruanne 18/2023 – ELi kliima- ja energiaeesmärgid – „2020. aasta eesmärgid on saavutatud, vähe tõendeid selle kohta, et 2030. aasta eesmärkide saavutamiseks tehakse piisavalt“.

(12)  Eurostat, 2023.„Sustainable development in the European Union – monitoring report on progress towards the SDGs in an EU context – 2023 edition“.

(13)  Eurostat, 2023.„Sustainable development in the European Union – monitoring report on progress towards the SDGs in an EU context – 2023 edition“.

(14)  Eurostat, 2023.„Sustainable development in the European Union – monitoring report on progress towards the SDGs in an EU context – 2023 edition“.

(15)  Eurostat, 2023.„Sustainable development in the European Union – monitoring report on progress towards the SDGs in an EU context – 2023 edition“.

(16)  Eurostat, 2023.„Sustainable development in the European Union – monitoring report on progress towards the SDGs in an EU context – 2023 edition“.

(17)  Eurostat, 2023.„Sustainable development in the European Union – monitoring report on progress towards the SDGs in an EU context – 2023 edition“.

(18)  Euroopa Komisjon, 2023, „2023. aasta Euroopa poolaasta kevadpakett“.

(19)  Eurostat, 2023.„Sustainable development in the European Union – monitoring report on progress towards the SDGs in an EU context – 2023 edition“.

(20)  Sachs, J.; Lafortune, G.; Kroll, C.; Fuller, G.; Woelm, F., „Sustainable Development Report 2022: From Crisis to Sustainable Development: The SDGs as Roadmap to 2030 and Beyond“, Cambridge University Press: Cambridge, Ühendkuningriik, 2022.

(21)  ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu (mai 2023), „Progress towards the Sustainable Development Goals. Report of the Secretary-General (Special Edition)“, New York, USA.

(22)  Lafortune, G., Fuller, G., Bermont Diaz, L., Kloke-Lesch, A., Koundouri, P., Riccaboni, A. (2022), „Achieving the SDGs: Europe's Compass in a Multipolar World.Europe Sustainable Development Report 2022“, SDSN ja SDSN Europe, Pariis, Prantsusmaa.

(23)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Kestliku arengu eesmärkide hindamiseks paremini sobivad näitajad – kodanikuühiskonna panus“ (omaalgatuslik arvamus) (ELT C 440, 6.12.2018, lk 14).

(24)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Kestliku arengu eesmärkide hindamiseks paremini sobivad näitajad – kodanikuühiskonna panus“ (omaalgatuslik arvamus) (ELT C 440, 6.12.2018, lk 14).

(25)  Rahvusvaheline Ametiühingute Konföderatsioon (ITUC) 2023. „Halfway to 2030: A trade union take on the EU and the SDGs“. https://www.ituc-csi.org/halfway-to-2030-a-trade-union-take-on-the-eu-and-the-sdgs?lang=en

(26)  Koundouri, P. ja teised (2022). „Financing the Joint Implementation of the SDGs and the European Green Deal. 2nd report of the SDSN Senior Working Group on the European Green Deal“, SDSN Europe.

(27)  SDG Watch Europe (2023). „How far is Europe from achieving the SDGs? Civil Society Spotlight Report“. https://sdgwatcheurope.org/imagining-europe-beyond-growth/

(28)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Kestliku arengu eesmärkide hindamiseks paremini sobivad näitajad – kodanikuühiskonna panus“ (omaalgatuslik arvamus) (ELT C 440, 6.12.2018, lk 14).

(29)  https://resources.unsdsn.org/six-transformations-to-achieve-the-sustainable-development-goals-sdgs

(30)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Kestliku arengu eesmärkide hindamiseks paremini sobivad näitajad – kodanikuühiskonna panus“ (omaalgatuslik arvamus) (ELT C 440, 6.12.2018, lk 14).

(31)  Vt ka „Mitmepoolsuse ja peamiste rahvusvaheliste põhimõtete tugevdamine reeglitel põhineva korra loomiseks kiiresti muutuvas maailmas – kodanikuühiskonna oluline panus ÜRO süsteemi“.

(32)  https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-eurostat-news/-/ddn-20221027-2

(33)  https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/ILC_LI02__custom_5706066/default/table?lang=en

(34)  https://www.fao.org/3/cc3017en/online/state-food-security-and-nutrition-2023/food-security-nutrition-indicators.html

(35)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitused Euroopa poolaasta põhjalikuks reformimiseks“ (omaalgatuslik arvamus) (ELT C 228, 29.6.2023, lk 1).

(36)  ÜRO Arenguprogramm (ei ole kättesaadav). SDG Accelerator, „Business and the SDGs.“ https://www.undp.org/sdg-accelerator/business-and-sdgs

(37)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Noorte mõjuvõimu suurendamine kestliku arengu saavutamiseks hariduse kaudu“ (omaalgatuslik arvamus) (ELT C 100, 16.3.2023, lk 38).

(38)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Kohustuslik hoolsuskohustus“ (ettevalmistav arvamus) (ELT C 429, 11.12.2020, lk 136), Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937“ (COM(2022) 71 final) (ELT C 443, 22.11.2022, lk 81).

(39)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelustamine liidu turul“ (COM(2022) 453 final) (ELT C 140, 21.4.2023, lk 75).

(40)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Inimväärne töö kogu maailmas“ (COM(2022) 66 final) (ELT C 486, 21.12. 2022, lk 149).