Ukraina

(1)

COSAC kordab Prahas ja Stockholmis toimunud kohtumistel tehtud avaldusi, milles mõistetakse kindlalt hukka Venemaa provotseerimata, põhjendamatu ja ebaseaduslik sissetung Ukrainasse, Ukraina vastu suunatud agressioonisõda ning mõnede Ukraina territooriumi alade ajutine okupeerimine ja annekteerimise katsed, mis kujutavad endast ÜRO põhikirja jõhkrat rikkumist.

(2)

COSAC kordab oma nõudmist lõpetada tingimusteta ja viivitamata Venemaa ebaseaduslik sõjaline tegevus, viia kõik oma väed ja kaitseotstarbeline varustus Ukraina territooriumilt välja riigi rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ning lõpetada viivitamata jõu kasutamine või mis tahes muu Ukraina vastu suunatud agressioon.

(3)

COSAC väljendab taas kord oma vankumatut toetust Ukraina iseseisvusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele riigi rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ning riigi võõrandamatule õigusele õigustatud kaitsele Venemaa agressiooni vastu.

(4)

COSAC kutsub Euroopa Liitu ja selle liikmesriike üles jätkama Ukrainale ja selle elanikkonnale tugeva poliitilise, diplomaatilise, majandusliku, sõjalise, tehnilise ja humanitaarabi andmist seni, kuni see on vajalik Venemaa agressioonisõja lõpetamiseks ning Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse taastamiseks. Sõjalise toetuse osas jääb COSAC ootama sõjalise abi jätkamist nii kahepoolse koostöö alusel kui ka Euroopa rahutagamisrahastu kaudu, eelkõige rakettide ja laskemoona tarnimise kiirendamist ühe miljoni suurtükimürsu algatuse ja õhukaitsesüsteemide raames, et kaitsta Ukraina rahvast ning riigi elutähtsat ja energiataristut. See ei mõjuta teatud liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsepoliitika eripära.

(5)

COSAC kordab oma rahulolu ja toetust Euroopa ja rahvusvahelistele jõupingutustele Ukraina parandamisel, taastamisel ja ülesehitamisel. Ta kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles kiirendama tööd, mille eesmärk on kasutada Venemaa tõkestatud varasid Ukraina taastamise ja ülesehitamise toetamiseks.

(6)

COSAC väljendab heameelt käimasolevate diplomaatiliste jõupingutuste üle, et tagada võimalikult laiaulatuslik rahvusvaheline toetus Ukraina rahuvalemi peamistele põhimõtetele ja eesmärkidele. Ta rõhutab oma toetust rahuvalemi rakendamisele ja ülemaailmse rahutippkohtumise korraldamisele, tuletades meelde, et Ukrainas tuleb tagada terviklik, õiglane ja püsiv rahu, austades täielikult riigi sõltumatust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust selle rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Selle eesmärgi saavutamine aitaks oluliselt kaasa rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tugevdamisele.

(7)

COSAC väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa Ülemkogu kinnitas 2023. aasta oktoobris taas oma pühendumust tagada Ukrainale lähiaastatel stabiilne, prognoositav ja kestlik rahaline toetus, ning julgustab teda võtma detsembris toimuval kohtumisel vastu finantsabi paketi, st Ukraina toetusrahastu.

(8)

COSAC peab vajalikuks võtta Venemaa juhid ning iga isiku, kes on osalenud sõjakuritegudes või muudes rasketes kuritegudes või neid toime pannud, vastutusele Ukraina-vastase agressioonisõja eest ning toetab täielikult Rahvusvahelise Kriminaalkohtu uurimist Ukrainas ja kõiki muid algatusi, mille eesmärk on hoida ära selliste kuritegude karistamatus, eelkõige asutades kohtu Ukraina-vastaste agressioonikuritegude eest vastutusele võtmiseks ja tulevase hüvitusmehhanismi loomiseks.

(9)

COSAC toetab meetmeid, mille eesmärk on nõrgendada Venemaa suutlikkust pidada oma agressioonisõda, sealhulgas Euroopa Liidu poolt vastu võetud sanktsioone, ning kutsub üles neid täielikult ja tõhusalt rakendama ning suurendama koostöös partneritega jõupingutusi, et tõkestada mis tahes katsed nendest sanktsioonidest kõrvale hoida. Ta kutsub ELi liikmesriike üles kiirendama järgmise 12. sanktsioonipaketi vastuvõtmist, et veelgi suurendada Venemaa agressiooni kulusid. Ta väljendab heameelt Euroopa Parlamendi 9. novembri 2023. aasta resolutsiooni üle ELi Venemaa-vastaste sanktsioonide mõjususe kohta, sealhulgas üleskutse üle keelata täielikult Venemaa veeldatud maagaasi ja veeldatud naftagaasi import ELi ning keelata Venemaa nafta ja veeldatud maagaasi eksport läbi ELi.

(10)

COSAC taunib teatavate riikide jätkuvat sõjalist, materiaalset ja muud liiki toetust Venemaa Ukraina-vastasele agressioonisõjale ning nõuab neilt tungivalt selliste tegude lõpetamist.

(11)

COSAC mõistab veel kord kindlalt hukka laste ja teiste Ukraina tsiviilisikute ebaseadusliku küüditamise ja üleviimise Venemaale ja Valgevenesse ning nõuab, et need riigid tagaksid nende isikute viivitamatu ja turvalise tagasisaatmise.

(12)

COSAC mõistab hukka Venemaa tahtlikud rünnakud Ukraina tsiviil- ja elutähtsa taristu vastu, sealhulgas teravilja ladustamis- ja ekspordirajatised, ning selle tegevuse Mustal merel meresõiduvabaduse takistamiseks, mis näitab, et Venemaa jätkab toidu kasutamist relvana, õõnestades seeläbi ülemaailmset toiduga kindlustatust. Ta väljendab heameelt Ukraina otsusekindla tegevuse üle alternatiivse meretee avamisel teraviljaekspordi säilitamiseks pärast Venemaa ühepoolset taganemist Musta mere teraviljaalgatusest. COSAC toetab kõiki jõupingutusi, mille eesmärk on hõlbustada teraviljaeksporti, eelkõige Aafrikas ja Lähis-Idas rohkem abi vajavatesse riikidesse, ning ELi solidaarsuskoridoride ja muude Ukraina teravilja eksporditeede läbilaskevõime suurendamist. Samuti on oluline suurendada põllumajanduse vastupanuvõimet Aafrikas.

(13)

COSAC kordab oma toetust Ukraina ja Moldova käimasolevale laienemisprotsessile, mis põhineb nende Euroopa Liiduga ühinemisprotsessi nõuete täitmisel kooskõlas komisjoni 2023. aasta laienemispaketiga.

(14)

COSAC on seisukohal, et laienemine on geostrateegiline investeering rahusse, julgeolekusse, stabiilsusesse ja heaolusse, nagu rõhutati 6. oktoobril 2023 ELi juhtide poolt avaldatud Granada deklaratsioonis. See on Euroopa kodanike majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste parandamise liikumapanev jõud, vähendades riikidevahelisi erinevusi, ning see peab edendama liidu aluseks olevaid väärtusi.

(15)

COSAC väljendab heameelt komisjoni 2023. aasta laienemispaketi üle, mis avaldati 8. novembril 2023, ning soovituste üle alustada ühinemisläbirääkimisi Ukraina, Moldova ning Bosnia ja Hertsegoviinaga (kui on saavutatud vajalik vastavus liikmesuse kriteeriumidele) ning anda Gruusiale kandidaatriigi staatus.

(16)

COSAC kordab oma toetust Lääne-Balkani riikidele, nagu seda väljendati Thessaloníki tegevuskavas 20 aastat tagasi; ta toetab nende ühinemisprotsessi ja väljendab heameelt komisjoni hiljuti esitatud Lääne-Balkani majanduskasvu kava üle.

(17)

COSAC kutsub liikmeks pürgivaid riike üles tõhustama oma reformialgatusi Euroopa Liidu abiga, eelkõige õigusriigi valdkonnas, kooskõlas ühinemisprotsessi tulemuspõhise olemusega. Samal ajal tuleb läbi viia vajalikud reformid, et laienenud Euroopa Liit saaks jätkata tõhusat tööd Euroopa kodanike hüvanguks.

Euroopa rände- ja varjupaigalepe

(18)

COSAC tunnistab, et arutelu rände üle on taas muutunud asjakohaseks viimaste rändekriiside ja ELi välispiiridele avalduva kasvava surve tõttu, nagu näitavad eelkõige Lampedusa ja Hierro saarte juhtumid.

(19)

COSAC on seisukohal, et kiiresti on vaja saavutada tasakaalustatud ja elujõuline poliitiline kokkulepe rände- ja varjupaigaleppe kohta, mis tagaks solidaarsuse ja vastutuse õiglase jagamise. Seda silmas pidades nõuab COSAC tungivalt, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon suurendaksid jõupingutusi selle toimiku lõpetamiseks enne Euroopa Parlamendi koosseisu ametiaja lõppu. Võttes arvesse viimaseid murettekitavaid arenguid Lähis-Idas, nõuab COSAC, et EL tegutseks ennetavalt võimalike uute pagulasvoogudega tegelemisel ja eelkõige kõige suurema surve all olevate liikmesriikide toetamisel.

(20)

COSAC tuletab meelde, et rände- ja varjupaigalepe peab väljendama Euroopa rändepoliitika kahte tasandit. Esiteks sisemõõde, mis ühendab rände haldamise, välispiiride tõhusa kaitse ning politsei- ja õigusalase koostöö tõhustamise Euroopa ühise varjupaigasüsteemi nõuetekohase toimimisega. Teiseks välismõõde, mille eesmärk oli hallata rändevooge, võidelda inimkaubanduse ja rändajate smugeldamise vastu koostöös peamiste päritolu- ja transiidiriikidega, tegeleda rände algpõhjustega ja pakkuda võimalusi seaduslikuks rändeks ning rändajate ja varjupaigataotlejate integreerimiseks. COSAC kutsub üles koostama ja rakendama rohkem vastastikuse mõistmise memorandumeid kolmandate riikidega, et võidelda ebaseadusliku rände ja rändajate smugeldamise vastu. Lisaks on vaja tõhusamat tagasisaatmispoliitikat, sealhulgas meetmeid õigus- ja tegevusraamistiku tugevdamiseks, et parandada tagasisaatmise kvaliteeti ja määra ning taasintegreerimise programme ja koostööd partnerriikidega.

(21)

COSAC rõhutab Schengeni ala toimimise tähtsust ebaseadusliku rände vastu võitlemisel ning kordab üleskutset kiita viivitamata heaks Bulgaaria ja Rumeenia ühinemine Schengeniga.

Energiakriis ja rohepööre

(22)

COSAC on seisukohal, et kliimakriisi ja keskkonnaseisundi halvenemise ohjeldamine ei ole mitte ainult vältimatu vajadus, vaid ka võimalus oluliselt suurendada ELi strateegilist sõltumatust energia ja ressursside valdkonnas, muutes Euroopa ettevõtted konkurentsivõimelisemaks. Euroopa Liit peab jätkuvalt juhtima ülemaailmset võitlust kliimamuutuste ja elurikkuse vähenemise vastu, luues jõukust ja uusi võimalusi, hoolitsedes kõige haavatavamate kodanike, ettevõtjate ja piirkondade eest ja toetades neid rohepöördes ning võttes arvesse taastuvenergia kasutuselevõtuga kaasnevat mõju nii keskkonna seisukohast kui ka uue sõltuvuse seisukohast, mida see tõenäoliselt tekitab. Seetõttu on sellised toimikud nagu elektrituru korralduse reform, gaasilise vesiniku pakett, looduse taastamise määrus, õhukvaliteet, nullnetotööstuse määrus, pakett „Eesmärk 55“ või kriitilise tähtsusega toorainete määrus asjakohased. COSAC loodab, et Hispaania ja Belgia eesistumise ajal võetakse nimetatud meetmed vastu, et aidata kaasa eespool loetletud eesmärkide saavutamisele ning aidata toime tulla tulevaste probleemidega.

(23)

COSAC rõhutab, et rohepööre peab aitama vähendada ELi energiasõltuvust, austades samas iga liikmesriigi energiaallikate jaotust, ning see peab olema kaasav, jätmata kedagi kõrvale ja kõrvaldades tõhusalt kitsaskohad, nagu kvalifitseeritud töötajate puudus, nõuetekohane taristu ja taastuvenergia salvestamine.

(24)

COSAC väljendab heameelt oktoobris toimunud transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogus saavutatud kokkuleppe üle muuta ELi elektrituru korraldust ning julgustab Euroopa institutsioone viima lõpule vajalikud seadusandlikud meetmed, et vähendada elektrihinna volatiilsust, muutes selle vähem sõltuvaks fossiilkütuste hinnast, kaitstes seeläbi tarbijaid ja tööstust, ning parandades elektrituru toimimist pikas perspektiivis.

(25)

COSAC jagab Euroopa Ülemkogu 2023. aasta oktoobri seisukohta, milles rõhutatakse vajadust võtta tõhusaid meetmeid, et tagada elutähtsa taristu turvalisus tervikliku ja koordineeritud lähenemisviisi raames kriisidele reageerimisele, tagades, et kõik sektorid aitavad kaasa ennetavale lähenemisviisile, milles võetakse arvesse kõiki ohte.

(26)

COSAC rõhutab, et rohepöördega seotud seadusandlikud meetmed peaksid olema kooskõlas ELi sotsiaalõiguste sambaga ning tagama majandusliku ja sotsiaalse kestlikkuse, võttes arvesse töötajate ja ettevõtjate vajadusi ning riikide eripära ja ELi strateegilist autonoomiat.

Avatud strateegiline autonoomia ning suhted Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonnaga

(27)

COSAC väljendab heameelt asjaolu üle, et 6. oktoobril Granadas toimunud Euroopa Ülemkogu mitteametlikul kohtumisel käsitleti avatud strateegilist autonoomiat kui üht peamist aruteluteemat ning kutsub üles kaasama parlamenti ja pidama arutelusid selle küsimuse üle.

(28)

Nimetatud küsimus, mida arutati uuesti Euroopa Ülemkogu 26. ja 27. oktoobri kohtumisel, on Euroopa Liidu praeguse ja tulevase töö üks põhielemente. Selles sätestatakse mitu töösuunda ja aidatakse kindlaks määrata liidu parameetrid alates uuest institutsioonilisest tsüklist, mis on kavandatud alates 2024. aastast.

(29)

COSAC kordab, et liit peab tugevdama majanduslikku ja tööstuslikku baasi ning ressursse ja suutlikkust, mis on vajalikud, et tagada oma strateegiline autonoomia üha konkurentsivõimelisemas ja keerulisemas maailmas, loobumata avatud maailmamajanduse eelistest.

(30)

COSAC väljendab heameelt asjaolu üle, et avatud strateegilise autonoomia kontseptsioonil, mis oli esialgu tihedamalt seotud julgeoleku ja kaitsega, on tänapäeval majanduslik ulatus. Juhtide hiljutised järeldused ja avaldused (millest mitmed on seotud Hispaania eesistumisega) 2023. aasta jooksul ning Granadas toimunud mitteametlikul Euroopa Ülemkogul kohtumisel esitatud dokument vastupanuvõimelise 2030. aasta kohta järgivad sama joont.

(31)

COSAC julgustab liitu sisemiselt tugevdama, loobumata tihedatest suhetest oma partneritega. Nii on see Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna puhul, kus pärast kaheksat aastat ilma kõrgetasemeliste kohtumisteta toimus 17. ja 18. juulil ELi-CELACi kolmas tippkohtumine, mille üle on COSACil hea meel. Nimetatud tippkohtumisel võeti vastu ühisdeklaratsioon, millega struktureeriti ja reguleeriti kahe piirkonna vahelisi suhteid kahe partneri vahel, võeti kohustus korraldada korrapäraseid tippkohtumisi ning loodi koordineerimismehhanism koos tegevuskavaga aastateks 2023–2025.

(32)

Samuti väljendab COSAC heameelt asjaolu üle, et ELi-CELACi kolmas tippkohtumine on aidanud tugevdada ELi ja Ladina-Ameerika digiliitu ning kokku leppida kaugeleulatuvas investeerimiskavas strateegia „Global Gateway“ raames. Lisaks aitas see kohtumine teha edusamme ühist huvi pakkuvates küsimustes ja sõlmida koostöölepinguid sellistes olulistes sektorites nagu energeetika (Argentiina ja Uruguayga) või tooraine (Tšiiliga).

(33)

COSAC jagab ELi-CELACi tippkohtumise järeldusi, milles kutsutakse üles ratifitseerima allkirjastatud ja praegu kohaldatavad lepingud, väljendades heameelt käimasolevate protsesside üle, võttes arvesse inim-, sotsiaal- ja keskkonnaalaseid õigusi, et allkirjastada lähikuudel ELi ja Tšiili ning ELi ja Mehhiko vaheline ajakohastatud leping, ning võttes teadmiseks ELi ja MERCOSURi vahelist käimasolevat tööd.

Lähis-Ida

(34)

COSAC väljendab oma toetust Euroopa Ülemkogu 15. oktoobril toimunud ja 26. oktoobril korratud kohtumisel kokku lepitud kindlale Hamasi hukkamõistmisele tema jõhkrate ja valimatute terrorirünnakute eest Iisraelis. Tsiviilisikute kasutamine inimkilpidena Hamasi poolt on eriti kahetsusväärne jõhkrus.

(35)

COSAC rõhutab Iisraeli õigust end kaitsta kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja rahvusvahelise humanitaarõigusega. Ta kordab oma üleskutset Hamasile vabastada viivitamata kõik pantvangid ilma igasuguste eeltingimusteta.

(36)

COSAC kordab, kui oluline on tagada kõigi tsiviilisikute kaitse igal ajal kooskõlas rahvusvahelise humanitaarõigusega. Ta taunib kõiki tsiviilisikute hukkumisi.

(37)

COSAC väljendab sügavat muret halveneva humanitaarolukorra pärast Gazas ja nõuab jätkuvat, kiiret, turvalist ja takistamatut juurdepääsu humanitaarabile ning abi jõudmist nendeni, kes seda vajavad, kõigi vajalike meetmete, sealhulgas humanitaarkoridoride ja humanitaarabivajadustega seotud pauside abil.

(38)

COSAC tuletab meelde vajadust vältida piirkondlikku eskaleerumist ja teha sellega seoses koostööd partneritega, sealhulgas Palestiina omavalitsusega.

(39)

COSAC on valmis aitama kaasa poliitilise protsessi taaselustamisele kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse alusel, sealhulgas algatuse „Peace Day Effort“ kaudu, väljendab heameelt diplomaatiliste rahu- ja julgeolekualgatuste üle ning toetab peagi rahvusvahelise rahukonverentsi korraldamist.