—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 218,

—

võttes arvesse tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud välisriigi kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise 2. juuli 2019. aasta konventsiooni (edaspidi „kohtuotsuste konventsioon“) artikleid 24 ja 29,

—

võttes arvesse komisjonile ja nõukogule esitatud küsimusi, mis käsitlevad Ukraina ühinemist 2. juuli 2019. aasta konventsiooniga tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud välisriigi kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta,

—

võttes arvesse oma 16. veebruari 2023. aasta resolutsiooni olukorra kohta aasta pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ja agressioonisõja algust (1) ning oma 1. märtsi 2022. aasta resolutsiooni Ukraina vastu suunatud Venemaa agressiooni kohta (2),

—

võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust, mis puudutab Ukraina ühinemise toetamist 2. juuli 2019. aasta konventsiooniga tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud välisriigi kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta (O-00000024/2023 – B9-0025/2023),

—

võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,

—

võttes arvesse õiguskomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.

arvestades, et Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi (edaspidi „Haagi konverents“) põhikirjajärgne eesmärk on töötada rahvusvahelise eraõiguse normide järkjärgulise ühtlustamise nimel;

B.

arvestades, et Euroopa Liit ühines Haagi konverentsiga 3. aprillil 2007;

C.

arvestades, et kohtuotsuste konventsioon hõlbustab tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste tulemuslikku rahvusvahelist ringlust, tagades piiriüleste tehingute osalistele õiguskindluse ja prognoositavuse ning selguse selles, kas ja millises ulatuses kohtuotsust mõnes muus kohtualluvuses tunnustatakse ja täidetakse; arvestades, et välisriigi kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise tagamisega peaks kohtuotsuste konventsioon parandama õiguskaitse kättesaadavust, vähendades õiguslikke tähtaegu, kulusid ja riske piiriülestes olukordades;

D.

arvestades, et kohtuotsuste konventsiooni artikli 24 kohaselt võib konventsiooniga ühineda mis tahes kolmas riik; arvestades, et ühinemise tulemusel tekivad kahe osalisriigi vahel lepingusuhted ainult siis, kui kumbki neist ei ole esitanud hoiulevõtjale teadet selle kohta, et ühinemine ei too kaasa lepingusuhete loomist selle riigiga; arvestades, et selline teade tuleb esitada 12 kuu jooksul pärast ühinemisest teavitamise kuupäeva;

E.

arvestades, et praeguse tava kohaselt ei algata komisjon ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 kohast ametlikku menetlust konventsioonide suhtes, mis sisaldavad vastuväite esitamata jätmise mehhanismi, vaid üksnes teavitab nõukogu ja Euroopa Parlamenti kolmanda riigi taotlusest ühineda asjaomase Haagi instrumendiga;

F.

arvestades, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei mõjuta rahvusvaheline leping aluslepingute kohast pädevuste jaotust ning seetõttu ei mõjuta ELi sisemist otsustusprotsessi asjaolu, et rahvusvahelisel tasandil on vastu võetud vaikiva nõusoleku menetlus, et hõlbustada kolmandate riikide ühinemist;

G.

arvestades, et Euroopa Liit ühines kohtuotsuste konventsiooniga 29. augustil 2022;

H.

arvestades, et Ukraina on kohtuotsuste konventsiooni allkirjastanud ja ratifitseerinud;

I.

arvestades, et 24. aprillil 2023 leppis nõukogu kokku, et kohtuotsuste konventsiooni raames luuakse Ukrainaga lepingusuhted;

J.

arvestades, et kui liit nõustub Ukraina ühinemisega kohtuotsuste konventsiooniga, jõustub see 1. septembril 2023 ja seda kohaldatakse nende kahe osalise vahel;