P9_TA(2023)0238

Toiduga kindlustatuse ja ELi põllumajanduse pikaajalise vastupidavuse tagamine

Euroopa Parlamendi 14. juuni 2023. aasta resolutsioon toiduga kindlustatuse ja ELi põllumajanduse pikaajalise vastupidavuse tagamise kohta (2022/2183(INI))

(C/2024/483)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 39, milles sätestatakse ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid tagada varude kättesaadavus, stabiliseerida turge ja tagada mõistlikud tarbijahinnad,

—	võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (1),

—	võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklit 25 ja majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklit 11, milles tunnustatakse õigust toidule osana õigusest piisavale elatustasemele,

—	võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2012. aasta teatist „ELi lähenemisviis vastupanuvõimele: õppetunnid toidukriisidest“ (COM(2012)0586),

—	võttes arvesse komisjoni 12. novembri 2021. aasta teatist „Hädaolukorrakava, et tagada kriisi ajal toiduainetega varustamine ja toiduga kindlustatus“ (COM(2021)0689),

—	võttes arvesse komisjoni 23. märtsi 2022. aasta teatist „Toiduga kindlustatuse tagamine ja toidusüsteemide toimekindlamaks muutmine“ (COM(2022)0133),

—	võttes arvesse oma 24. märtsi 2022. aasta resolutsiooni kiireloomulise vajaduse kohta võtta seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse vastu ELi tegevuskava toiduga kindlustatuse tagamiseks ELis ja väljaspool seda (2),

—	võttes arvesse oma 6. juuli 2022. aasta resolutsiooni toiduga kindlustatuse tagamise kohta arengumaades (3),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiivi (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (4), millega lisatakse direktiiviga hõlmatud sektoritele toiduainete tootmine, töötlemine ja turustamine,

—

võttes arvesse aruandeid toiduga kindlustatuse ja toitumise olukorra kohta maailmas, ülemaailmset toidukriiside aruannet ja ülemaailmse toitumise alast aruannet, sealhulgas selle 2021. aasta väljaannet, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) suuniseid õiguse kohta toidule, FAO maailma toiduga kindlustatuse komitee vabatahtlikke suuniseid toidusüsteemide ja toitumise kohta, FAO väljaannet „10 Elements of Agroecology -Guiding the Transition to Sustainable Food and Agricultural Systems“ (Agroökoloogia kümme elementi: suunised üleminekuks kestlikele toidu- ja põllumajandussüsteemidele) ning 2014. aasta tegevusraamistikku toiduga kindlustatuse ja piisava toitumise tagamiseks pikaajalistes kriisides,

—	võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 25. septembri 2015. aasta resolutsiooni „Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“ “,

—

võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 1. aprilli 2016. aasta resolutsiooni ÜRO toitumismeetmete aastakümne (2016–2025) kohta, mille eesmärk on käivitada intensiivsed meetmed nälja ja vaegtoitumuse kaotamiseks kogu maailmas ning tagada üldine juurdepääs tervislikumale ja kestlikumale toitumisele kõigi inimeste jaoks olenemata sellest, kes nad on ja kus nad elavad,

—

võttes arvesse maailma toiduga kindlustatuse komitee (CFS) vabatahtlikke suuniseid maa-, kalavarude ja metsavalduse vastutustundliku haldamise kohta riikliku toiduga kindlustatuse kontekstis (2012) ja CFSi põllumajandusse ja toidusüsteemidesse tehtavate vastutustundlike investeeringute põhimõtteid (2015),

—	võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke ning nende tihedat seotust ja lõimitust, eelkõige eesmärki 1 kaotada vaesus kõikjal ja kõigis selle esinemisvormides ning eesmärki 2 kaotada nälg, saavutada toiduga kindlustatus ja täisväärtuslikum toitumine ning toetada kestlikku põllumajandust,

—	võttes arvesse õigusega toidule tegeleva ÜRO eriraportööri 30. detsembri 2021. aasta aruannet „Seeds, right to life and farmers’ rights“ (Seemned, õigus elule ja põllumajandustootjate õigused) (A/HRC/49/43),

—	võttes arvesse komisjoni 9. novembri 2022. aasta teatist „Väetiste kättesaadavuse ja taskukohasuse tagamine“ (COM(2022)0590),

—	võttes arvesse komisjoni 22. novembri 2018. aasta aruannet nõukogule ja Euroopa Parlamendile taimsete valkude kasutuse arendamise kohta Euroopa Liidus (COM(2018)0757),

—	võttes arvesse oma 13. detsembri 2022. aasta resolutsiooni ELi maapiirkondade arengu pikaajalise visiooni kohta – tugevamad, ühendatud, vastupanuvõimelised ja jõukad ELi maapiirkonnad 2040. aastaks (5),

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

—	võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning arengukomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni algatusraportit (A9-0185/2023),

arvestades, et Venemaa Föderatsioon tungis 24. veebruaril 2022 ebaseaduslikult Ukrainasse, mis on toonud kaasa katastroofilised tagajärjed, sealhulgas on see seadnud tõsiselt ohtu ülemaailmse toiduga kindlustatuse, eriti vähimkaitstud riikides; arvestades, et Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse on tõsiselt raskendanud juba niigi keerulist ja probleemiderohket olukorda põllumajandus- ja toidutootmissektoris, mis alles taastub COVID-19 pandeemia tagajärgedest ja kannatab jätkuva kliimakriisi ning energia- ja väetisehindade tõusu tõttu;

arvestades, et Venemaa Ukraina-vastasest agressioonist põhjustatud kriisi tagajärjed on asetanud toiduga kindlustatuse ja ülemaailmse toidusüsteemi toimekindluse poliitilise tegevuskava keskmesse; arvestades, et Euroopa toidutootmist tuleb seetõttu käsitleda strateegiliselt olulise sektorina, millele pööratakse ELi ja rahvusvahelisel tasandil sama palju tähelepanu kui energiajulgeolekule, kaitsevaldkonnale ja kliimamuutuste vastu võitlemisele;

arvestades, et FAO andmetel oli 2022. aasta alguses Ukrainast ja Venemaalt pärit peaaegu 30 % ülemaailmsest nisu- ja maisiekspordist ning Venemaa oli maailma suurim väetiste eksportija; arvestades, et rohkem kui 30 riiki, peamiselt Aafrikas, Lähis-Idas ja Kesk-Aasias, sõltuvad nisuimpordi puhul enam kui 30 % ulatuses Ukrainast ja Venemaast; arvestades, et Venemaa sissetung Ukrainasse süvendab seda ülemaailmset toiduga kindlustamatust ja võib FAO simulatsioonide kohaselt põhjustada veel 8–13 miljoni inimese toiduga kindlustamatuse;

arvestades, et ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) on 60 aasta jooksul alates selle kehtestamisest aidanud tugevdada ÜPP rolli Euroopa põllumajanduses; arvestades, et seda tuleks ka tulevikus jätkata ning selle jaoks oleks vaja piisavat ja laialdast eelarvet, et tagada Euroopa toiduga kindlustatus ja toiduainetega varustatus;

arvestades, et sõda Ukraina vastu ja sellega kaasnenud märkimisväärne väetise, energia ja sööda hinnatõus ning toiduainetega spekuleerimine põhjustavad olulisi kumulatiivseid moonutusi ja pingeid ülemaailmsetel põllumajandus-, kalandus- ja vesiviljelusturgudel, eelkõige teravilja, taimeõli ning põllumajandusloomade puhul; arvestades, et toiduainete tootmist ja toidu kättesaadavust ei tohi rohkem ohustada ega mitte mingil juhul kasutada geopoliitilise relvana, kuna see mõjutaks riikide majandust kogu maailmas ning eriti kodanikke ja ühiskonna kõige kaitsetumaid liikmeid;

F.	arvestades, et 2008. aastal Araabia riikides puhkenud esimesed toidupuudusest tingitud rahutused andsid tunnistust sellest, kui mõjusalt saab toitu relvana kasutada, et põhjustada geopoliitilist ebastabiilsust;

arvestades, et toiduga kindlustatuse jaoks oluliste tegurite hulka ei kuulu vaid toiduainete tarbijahinnad, vaid ka leibkondade sissetulekud; arvestades, et enneolematult kõrgete toiduhindadega silmitsi seistes võivad väikese sissetulekuga leibkonnad, kes kulutavad suure osa oma eelarvest toidule, olla sunnitud valima ebatervislikumaid ja vähem mitmekesiseid toiduaineid, mis muudab nad eriti kaitsetuks halva toitumisega seotud mittenakkuslike haiguste ohu ees;

arvestades, et kuigi toiduainete hinnad on kõrged, ei kompenseeri need ELi põllumajandustootjate ega põllumajandusühistute tootmiskulusid; arvestades, et nende tootmiskulud on viimase aasta jooksul energia- ja pakendihindade hüppelise tõusu ning väetiste ja masinate kättesaadavuse ja hinnaprobleemide tõttu järsult kasvanud;

arvestades, et rahvusvahelise teraviljanõukogu andmetel oli 2021. aastal Venemaalt ja Ukrainast pärit 8,6 % maailma teraviljatoodangust (v.a riis) ja nendest riikidest pärines 24 % selle aasta saagi ekspordist; arvestades, et Venemaa Ukraina-vastane sõda on põhjustanud häireid ja kitsaskohti seoses elutähtsa taristuga, eelkõige põllumajandustoodete transpordi ja ladustamise valdkonnas, ning need piiravad toidu, sööda ja muude põllumajandustoodete, eelkõige teravilja ja õliseemnete kaubavoogusid Mustalt merelt; arvestades, et hinnad ülemaailmsetel põllumajandusturgudel olid tõusnud juba enne Venemaa sissetungi Ukrainasse, osaliselt seoses kliimamuutuste ja COVID-19 pandeemia tagajärgedega;

arvestades, et transpordi- ja ladustamistaristud on olulised tõhusate ja turvaliste kaubavoogude, tarnete ja turu stabiilsuse tagamiseks; arvestades, et nende taristute mis tahes häired võivad mõjutada varem mõistlikku tarbijahinna taset; arvestades, et toiduga kindlustatus ulatub põllumajandusest ja toiduainete tootmisest kaugemale ning mõjutab mitmeid valdkondi, mitte ainult esmatootjaid ja tarbijaid, vaid ka majandust laiemalt, kaubandust, arenguvaldkonda ja humanitaarabi ning sotsiaalset ja piirkondlikku ühtekuuluvust;

K.	arvestades, et komisjon peaks kasutama kõiki võimalikke vahendeid, et tagada ühtse turu hea toimimine; arvestades, et komisjon peaks suurendama jõupingutusi, et kõrvaldada kõik ühtse turu põllumajandusliku toidutööstusega seotud tõkked, sealhulgas transpordi kitsaskohad;

arvestades, et FAO seisukoha järgi ei piirdu toiduga kindlustatuse põhimõte toidu tootmisega, vaid sellega kaasneb kättesaadavuse, juurdepääsetavuse ja stabiilsuse mõõde ning see hõlmab ka rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigust toidule ja kõigi juurdepääsule taskukohasele ja tervislikule toitumisele; arvestades, et nii sageli kui seda õigust ei rikuta ühtegi teist inimõigust;

arvestades, et tervislik ja tasakaalustatud toitumine muudab inimeste elu paremaks ning võimaldab ühiskonna õiglast ja kestlikku arengut; arvestades, et tarbijad peavad toiduvalikuid tehes üha sagedamini silmas tervislikkust ja ohutust, tootmise kestlikkust, tarneahela läbipaistvust ning kõigi tootmis- ja turustamisprotsesside paremat jälgitavust, mis on kooskõlas nende õigusega saada rohkem teavet tarbitavate toiduainete päritolu ja tootmismeetodite kohta;

arvestades, et kõigi õigus ohutule ja tervislikule toidule juurdepääsule on rahvusvaheliselt tunnustatud õigus; arvestades, et ühiskonna huvides on hädavajalik keskenduda toidu kättesaadavusele ja taskukohasusele kõigi jaoks, võttes arvesse selle sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnaalaseid mõjusid ja tagajärgi ning mõju inimeste tervisele;

O.	arvestades, et õigus toidule on üks põhilisi inimõigusi; arvestades, et kestliku arengu eesmärk 2 on kaotada 2030. aastaks nälg; arvestades, et EL peab toetama õigust piisavale toidule kui toidusüsteemide prioriteeti, et saavutada toiduga kindlustatus ja parandada toitumist;

arvestades, et õigusega toidule tegeleva ÜRO eriraportööri raporti „Seeds, right to life and farmers’ rights“ (Seemned, õigus elule ja põllumajandustootjate õigused) kohaselt on õigus toidule lahutamatult seotud põllumajandustootjate seemnesüsteemidega ja nende jagamatu õigusega põllumajandusettevõttes säilitatud seemneid vabalt hoida, kasutada, vahetada ja müüa; arvestades, et Euroopa tiim peaks toetama programme, milles võetakse arvesse põllumajandustootjate seemnesüsteemide või mitteametlike seemnesüsteemide vajadusi, ning toetama seemnepanku ja seemneraamatukogusid, mis võimaldavad põllumajandustootjatel ja aednikel koguda, säilitada ja jagada kohalikke seemneid, rahvaselektsioonsorte ja varieteete;

Q.	arvestades, et toidukriis ei tunne riigipiire ja ükski riik ei suuda sellega üksi toime tulla; arvestades, et on tungiv vajadus ühismeetmete ja solidaarsuse järele;

arvestades, et FAO hinnangul on rahvusvahelised toidu- ja söödahinnad, mis olid juba niigi kõrged, saavutanud ülemaailmse tarnekriisi tõttu taseme, milleni need ei ole alates FAO hinnaanalüüside tegemise algusest kunagi küündinud, seda isegi toodete puhul, mille hinnatõus ei olnud õigustatud; arvestades, et toiduainehindade inflatsioon jõudis 2022. aasta oktoobris 17,26 %-ni; arvestades, et paljusid inimesi maailmas ohustavad toidupuudus, nälg ja toidu liiga kalliks muutumine; arvestades, et toiduainete tarneahelas tegutsevad ettevõtjad peavad läbipaistvamalt näitama, milline on nende osa lisandväärtuse loomisel, et teha kindlaks, ennetada ja kõrvaldada toiduhindade volatiilsust põhjustavat toiduainetega spekuleerimist ning suurendada turu üleüldist läbipaistvust;

arvestades, et ülemaailmse toiduga kindlustamatuse peamine põhjus ei ole tarnete nappus, vaid konfliktid, ebavõrdne toidujaotus, toiduainete liiga kõrged hinnad ja ülemaailmse tarneahela häired; arvestades, et toiduainete hinnatõus mõjutab peamiselt väikese sissetulekuga perekondi, kes kulutavad suurima osa oma sissetulekust toidule; arvestades, et oluline on analüüsida põllumajanduslike sisendite hinnatõusu põhjustavaid tegureid ja selle mõju toiduainete hinnatõusule;

arvestades, et igal kolmandal inimesel maailmas puudub ikka veel juurdepääs piisavale toidule ja tervislikule toitumisele; arvestades, et 2021. aastal olid toiduga mõõdukalt või tõsiselt kindlustamata 2,3 miljardit inimest kogu maailmas; arvestades, et paljud neist inimestest töötavad põllumajanduses; arvestades, et Maailma Toiduprogrammi andmetel kannatas ränga toiduga kindlustamatuse tõttu 2022. aastal 349 miljonit inimest, mis on rekordiliselt suur arv;

peab kahetsusväärseks, et nälg ja toiduga kindlustamatus suurenevad kogu maailmas ning et paljud riigid on 2030. aastaks nälja kaotamise eesmärgi saavutamisest palju maha jäänud; tuletab meelde, et vaegtoitumus on elukestev koorem nii üksikisikute kui ka ühiskonna jaoks, kuna see takistab lastel saavutada oma täielikku potentsiaali ning pärsib seega inimeste ja riikide majanduse arengut;

arvestades, et 1994. aasta Marrakechi leping ja eelkõige Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) põllumajandusleping on süvendanud põllumajanduspiirkondade spetsialiseerumist teatavate põhikultuuride tootmisele, mis põhjustab tootmissüsteemides rajasõltuvust; arvestades, et niisugused süsteemid kriisiolukordades ei toimi, eelkõige kuna toiduaineid importivad riigid on nende puhul hinnašokkide suhtes kaitsetud;

W.	arvestades, et loodus ja elurikkus on seotud põllumajanduse, toidu ja toitumisega mitmes olulises valdkonnas, kuna need hõlmavad mitmesuguseid kodustatud ja looduslikke taimi ning loomi;

arvestades, et põllumajanduskultuuride elurikkus on oluline, kuna see võimaldab igal põllumajandustootjal kohandada oma põllumajanduslikku planeerimist kliimatingimustega ning muuta toidusüsteemid loomulikul viisil kliimamuutuste, kahjurite ja patogeenide suhtes vastupanuvõimelisemaks; arvestades, et samal ajal aitab selline looduspõhine lähenemisviis suurendada elurikkust; arvestades, et mõnedes kolmandates riikides on käivitatud mitmeid uuenduslikke projekte, näiteks Aafrikas suure rohelise müüri algatus, millega edendatakse agroökoloogilisi projekte; arvestades, et ELi toetus kestlikele toidusüsteemidele on üks prioriteete mitmeaastastes sihtprogrammides, mis on vastu võetud ligikaudu 70 partnerriigiga naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames ajavahemikuks 2021–2027;

arvestades, et toidu kättesaadavus on majandusšokkide, kliimamuutuste, hooajalisuse ja turuhäirete tõttu erinev; arvestades, et EL peab investeerima põllumajandus- ja toidutootmissektori vastupidavusse ja saavutama ülemineku kestlikumale põllumajandusele, mis tugevdab pikaajalist toiduga kindlustatust ja võib pakkuda põllumajandustootjatele alternatiivseid sissetulekuallikaid; arvestades, et võitlus globaalse soojenemise vastu on vajalik vastupidava ja kestliku põllumajanduse tagamiseks pikas perspektiivis;

Z.	arvestades, et 63 % maailma väikese sissetulekuga inimestest töötab põllumajanduses ja valdav enamik neist töötab väikestes ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtetes, mille majanduslik kestlikkus on praegu ohus;

AA.	arvestades, et Maailma Loomatervise Organisatsiooni hinnangute kohaselt kasvab konkurents põllumajandusmaa ja metsade kasutamise pärast samas tempos maailma elanikkonnaga, mis prognooside kohaselt suureneb 2050. aastaks praeguselt kaheksalt miljardilt 9,5 miljardile;

AB.

arvestades, et praegune ja pikaajaline toiduga kindlustatus Euroopa Liidus on otseselt seotud strateegia „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegia eesmärkidega; arvestades, et strateegias „Talust taldrikule“ esitati mitu olulist algatust, sealhulgas ELi hädaolukorrakava toiduga varustamise ja toiduga kindlustatuse tagamiseks kriisi ajal;

AC.

arvestades, et rohelise kokkuleppe eesmärgid võivad muuta ELi toidusüsteemi õiglasemaks, tervislikumaks ja keskkonnasõbralikumaks, kuna ELi ja terve maailma toiduga kindlustatus oleneb nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis toimekindlatest ja kestlikest toidusüsteemidest; arvestades, et rohelise kokkuleppega seotud õigusaktide rakendamise kogumõju peab olema ELi toidutootmisvõime säilitamine, sellega peab kaasnema sujuv üleminek nii ajastuse kui ka nõuete osas ning see ei tohi suurendada sõltuvust kolmandatest riikidest pärit impordist, kuna see kõik võib ohustada toiduga kindlustatust ELis; arvestades, et äärmiselt oluline on eraldada piisavalt avaliku sektori rahastust taime- ja loomakasvatussektorile, et kaitsta neid kahjuliku mõju eest ja vältida ELi toidutootmise vähenemist;

AD.

arvestades, et rohelise kokkuleppe rakendamisel tuleks tagada õiglane üleminek, mis tagab põllumajandustootjatele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega põllumajandustootjatele piisava kaitse ning tarbijatele piisavas koguses ohutuid ja taskukohaseid põllumajandustooteid, kooskõlas ELi pikaajalise vastupidavuse ja kestlikkuse eesmärkidega; arvestades, et kestlik elatis esmatootjatele, kelle sissetulek ei ole endiselt teistega võrdväärne, on aluseks praeguste kriiside kestlikule juhtimisele põllumajandusturgudel ja rohelise kokkuleppe eesmärkide püsivale saavutamisele;

AE.

arvestades, et 2016. aastal olid peaaegu 34 % Euroopa põllumajandustootjatest 65-aastased või vanemad; arvestades, et mitmes liikmesriigis tekitab suurt muret asjaolu, et paljud põllumajandustootjad jäävad lähitulevikus pensionile; arvestades, et põlvkondade vahetumine on üks keerulisemaid probleeme, mis ELi põllumajandussektori vastupidavuse ja toidusüsteemide toimekindluse tagamiseks lahendada tuleb; arvestades, et kuigi ÜPP on ELi prioriteet, on selle raames tehtud jõupingutused seni osutunud ebapiisavaks, et praegust suunda muuta, mistõttu on vaja laiemat poliitiliste vahendite kogumit;

AF.

arvestades, et eelkõige noored põllumajandustootjad on altid uuendustele, eriti uue tehnoloogia kasutamisel; arvestades, et kui põllumajandustootjad saavad nõuetekohast tasu, neid motiveeritakse ja nende suutlikkust suurendatakse, on nad valmis tegema investeeringuid, mis võivad suurendada põllumajanduse kestlikkust, tootmisvõimsust ja konkurentsivõimet; arvestades, et ühendatus suure läbilaskevõimega lairibavõrkudega on hädavajalik põllumajandusettevõtete ajakohastamiseks, tootlikkuse suurendamiseks ja tõhususe parandamiseks; arvestades, et põllumajandustootjate IT-alaste oskuste omandamise edendamiseks on vaja stiimuleid;

AG.

arvestades, et väetiste ja energia hindade järsk ja märkimisväärne ülemaailmne tõus ning põllumajandustootjate muude sisendikulude kiire tõus põhjustavad põllumajandustootjatele raskusi ja ohustavad tulevast taimesaaki ning seega ka toiduga kindlustatust ja toidu taskukohasust; arvestades, et 2022. aasta septembris tõusid lämmastikväetiste hinnad ELi väetiseturu eelmise aasta hindadega võrreldes 149 %; arvestades, et praeguse sisendi- ja energiakriisi kontekstis peab komisjon põhjalikult jälgima Euroopa põllumajandustootjate majanduslikku seisundit;

AH.

arvestades, et praeguste geopoliitiliste probleemide kontekstis on ilmne, et toiduga kindlustatus ei ole püsiv saavutus, et Euroopa toidutootmist tuleks pidada strateegiliseks sektoriks ning seda tuleks selles osas alal hoida ja tugevdada; arvestades, et ühtse turu nõuetekohane toimimine on toiduga kindlustatuse eeltingimus; arvestades, et põllumajandus- ja toidutootmissektoris tuleks üle vaadata kõik tariifsed ja mittetariifsed tõkked; arvestades, et tugevamad, elujõulised, vastupidavad ja jõukad maapiirkonnad ning kogukonnad on Euroopa toiduga kindlustatuse ja toidualase sõltumatuse jaoks keskse tähtsusega;

AI.

arvestades, et põllumajandus on majanduslikult väga oluline ELi äärepoolseimate piirkondade jaoks, kus toiduga kindlustatuse olukord on sageli eriti habras; arvestades, et toiduga kindlustatuse olemuse tõttu on probleemidele hilisema reageerimise kulud suuremad kui varajasema sekkumisega seotud kulud;

AJ.

arvestades, et kui EL soovib ära hoida destabiliseerimist, toidupuudust, näljahäda, sotsiaalseid ja poliitilisi rahutusi teistes riikides, peab liit välja töötama visiooni ELis toiduga ja toitumisalase kindlustatuse tagamiseks ning rahvusvahelisel tasandil toiduga kindlustatuse saavutamisesse panustamiseks;

AK.	arvestades, et hinnanguliselt 20 % kogu maailmas toodetud toidust läheb kaduma või raisku; arvestades, et umbes 36 miljonit inimest ei saa endale igal teisel päeval korralikku einet lubada; arvestades, et praeguse majanduskriisi tõttu on kõige enam abi vajavate inimeste hulk suurenemas;

AL.

arvestades, et logistika ja hulgimüügi, suuremahulise tööstusliku tootmise ning töötlemisega tegelevad toiduettevõtjad on määratletud kriitilise tähtsusega üksustena, kelle vastupidavust tuleb tugevdada, kuna nad osutavad esmatähtsaid teenuseid; arvestades, et hulgimüügiturud on avalikku huvi pakkuvad üksused, mis osutavad suurtel piirkondlikel ja piirkondadevahelistel aladel teenust, mis on hädavajalik värskete ja kiiresti riknevate põllumajandus- ja kalatoodete tarnimiseks ja turustamiseks lõpptarbijale ning mis tagab nende kvaliteedi ja vastavuse tervisestandarditele; arvestades lisaks, et hulgimüügiturud tõestasid juba COVID-19 pandeemia ajal oma toimekindlust ja olulist rolli, tagades toiduainete tarnimise ja turustamise järjepidevuse;

AM.

arvestades, et vaid 11,9 % kõigist ELi põllumajandusettevõtete juhtidest olid 2020. aastal alla 40-aastased, samas kui 33,2 % olid 65-aastased ja vanemad; arvestades, et Euroopa põllumajandustootjate keskmine vanus on tõusnud 57 aastani; arvestades, et 2020. aastal oli ELis 5,3 miljonit põllumajandusettevõtet vähem kui 2005. aastal, mis tähendab nende arvu vähenemist 37 % võrra; arvestades, et aastatel 2016–2020 vähenes põllumajandusettevõtete juhtide arv 11,2 % võrra; arvestades, et enamikus ELi liikmesriikides on põllumajandusettevõtete juhtide arv üldiselt vähenenud;

AN.

arvestades, et naistel on maapiirkondades oluline roll; arvestades, et nende piirkondade olukorra prognoositava halvenemise leevendamiseks on oluline seal elavate naiste tunnustamine ja nähtavus põllumajanduslikes töödes ja põllumajandusettevõtete kaasomanikena; arvestades, et meetmeid on tarvis ka selleks, et kaotada sooline ebavõrdsus põllumajandus- ja toidutootmissektoris, ning kavade ja poliitikameetmete väljatöötamisel tuleb naised kaasata kõigi tasandite otsustusprotsessi;

ELi toiduga kindlustatusega seotud probleemid

rõhutab põllumajandus- ja toidutootmissektori vastupidavust hiljutiste kriiside ajal ning selle suutlikkust säilitada toiduainete tarneahelate toimimine ja tagada toiduga kindlustatus väga rasketes tingimustes; märgib, et COVID-19 pandeemia ja Venemaa ebaseaduslik sissetung Ukrainasse on sellest hoolimata toonud esile Euroopa põllumajandussektori struktuursed probleemid ja põhjustavad märkimisväärset ohtu liikmesriikide põllumajandusturgudele, eriti nendele, mis on sõjale geograafiliselt kõige lähemal; kutsub seetõttu nõukogu üles praeguste probleemidega toime tulemiseks kaaluma mitmeaastase finantsraamistiku muutmise kontekstis ÜPP raames antavate toetussummade ELi keskmisele lähendamise protsessi kiirendamist, et suurendada põllumajandustootjate mõjuvõimu liikmesriikides, kus see protsess ei ole veel lõpule viidud; rõhutab, et Euroopa Liit peab viivitamata tegutsema, et kaitsta toiduga kindlustatust selliste ohtude eest nagu kliimamuutused ja elurikkuse vähenemine; rõhutab, et nii toimivate ökosüsteemide kindlustamine kui ka kliimamuutuste leevendamine on olulised toidu kättesaadavuse ja taskukohasuse ning maapiirkondades elatise teenimise võimaluste jaoks;

rõhutab, et EL peab tugevdama oma toiduga kindlustatust, strateegilist autonoomiat ning oma põllumajandussektori ja kogu tarneahela toimekindlust, vähendades sõltuvust kolmandatest riikidest pärit impordist ning mitmekesistades kriitilise tähtsusega imporditavate toodete, näiteks väetiste, sööda ja toorainete tarneid; rõhutab, et tarneahelad ei tohi muutuda geopoliitiliseks vahendiks toiduga kindlustatuse destabiliseerimisel ja ohustamisel ülemaailmsel tasandil, eriti kõige ebasoodsamas olukorras olevates ja vähekaitstud riikides; rõhutab, et lühikesi ja piirkondlikke tarneahelaid tuleks kestlikult tugevdada;

väljendab heameelt ELi põllumajandustootjate toetamiseks praeguste erandlike asjaolude tõttu vastu võetud ajutiste meetmete üle, mida tuleks jätkata, kui Venemaa sõjaline tegevus Ukrainas jätkub; rõhutab, et need meetmed võimaldavad põllumajandustootjatel kestlikult suurendada ELi põllumajanduslikku tootmist ja tagada 2022.–2023. aasta saagikoristushooajal põllumajandusettevõtjate püsimajäämise, mis aitab omakorda tagada toiduga kindlustatust; kutsub komisjoni üles esitama viivitamata ELi toiduga kindlustatuse tagamiseks tervikliku strateegilise kava, mis võiks hõlmata strateegiliste toiduvarude kasutamise küsimust; rõhutab, et suurendada tuleb stabiilsust kliimamuutustest ja muudest teguritest tingitud prognoosimatu saagikuse tingimustes, mida võib veelgi halvendada spekuleerimine;

kutsub komisjoni üles tegema kindlaks kriisist enim mõjutatud sektorid ning võtma kõik vajalikud meetmed, et võimaldada neile kiireloomulist ja suuremat toetust;

rõhutab, et sõltuvus toidust suurendab arenguriikide võlakoormust, ohustades seeläbi toiduga kindlustatuse valdkonnas tehtud edusamme; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hindama kõiki kättesaadavaid vahendeid, et vältida toiduaineid importivate riikide maksebilansis kohustuste täitmata jätmist, sealhulgas võlakergendust rahvusvaheliste algatuste raames, otsest rahastamist ja võla restruktureerimist; kordab, kui oluline on toetustel põhinev rahastamine, eriti vähim arenenud riikide jaoks;

väljendab heameelt uue ajutise kriisiraamistiku üle, mis aitab Euroopa tootjatel toime tulla Ukraina sõja tagajärgedega, kuid rõhutab vajadust määrata kindlaks uus rahaline toetus, et tagada Euroopa ja kolmandate riikide toiduga kindlustatus; rõhutab sea- ja piimaturu kriitilist olukorda mõnes liikmesriigis ning nõuab neile sektoritele otsest ja kohest rahalist toetust;

tuletab meelde ELi toimimise lepingu artiklis 208 sätestatud poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet, mille kohaselt „liit võtab arengukoostöö eesmärke arvesse muu sellise poliitika puhul, mida ta rakendab ja mis tõenäoliselt mõjutab arengumaid“, ning seda, kui oluline on tagada sidusus kõigi ELi poliitikavaldkondade vahel, et arengukoostöö arenguriikide hüvanguks oleks tulemuslik ja EL täidaks tulemuslikumalt endale võetud kohustust tagada ülemaailmne toiduga kindlustatus; rõhutab, et poliitikavaldkondade arengusidususe tagamine toiduga kindlustatuse valdkonnas on oluline põhiliste inimõiguste kaitsmiseks ja humanitaarkriiside ennetamiseks;

Kestlik ja vastupidav põllumajandus

juhib tähelepanu põllumajandus- ja toidutootmissektori kesksele tähtsusele majanduses ning inimväärsete, kestlike ja turvaliste töötingimustega töövõimaluste pakkumisel maapiirkondades; märgib, et põllumajanduslike sisendite kasvavad kulud suurendavad juba niigi suuri tootmiskulusid ja ohustavad põllumajandustootjate tulusid; kutsub komisjoni üles võtma vajalikke meetmeid, et tagada põllumajandustootjatele tootmise planeerimise kindlus ning piisavad rahalised vahendid ja tagatised, mis võimaldavad säilitada ja vajaduse korral suurendada toidutootmist, tugevdada kestlikke põllumajandussüsteeme, suurendada ELi toidukultuuride mitmekesisust ja parandada toodete kvaliteeti, tõrjudes samal ajal välja kunstlikud tööstuslikud imitatsioonid;

kutsub komisjoni üles tagama, et põllumajandusmaa oleks jätkuvalt kättesaadav peamiselt toidu ja sööda tootmiseks, kuna kõnealune maa aitab kaasa elurikkuse säilitamisele ja samal ajal ka toiduga kindlustatusele ning võib aidata vähendada ka ELi energiasõltuvust; rõhutab, et seda tuleb arvesse võtta kõigis asjakohastes seadusandlikes ettepanekutes, milles tuleb arvestada nii vajadust vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja pöörata elurikkuse vähenemine kasvule kooskõlas strateegiaga „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegiaga kui ka vajadust tagada pikaajaline toiduga kindlustatus, ning see peab olema kooskõlas ÜPP eesmärkidega; kutsub seetõttu komisjoni üles tagama rohelise kokkuleppe elluviimisel põllumajandusmudelite mitmekesisuse kogu ELis ning põllumajandusettevõtluse ja -tegevuse püsimajäämise kogu liidus, arvestades toiduga kindlustatuse küsimust strateegilisest seisukohast;

10.

kutsub komisjoni üles võtma eelkõige arvesse väga tõhusaid põllumajandusmudeleid viljaka põllumajandusmaaga piirkondades, kus toiduaineid toodetakse kestlikult; rõhutab, et linnastunud piirkondades, kus põllumajanduslike pereettevõtete kulud on suuremad ja on muid probleeme, on põllumajandusele vaja eraldi rakendamistingimusi;

11.

märgib, et suureneva linnastumise ja maailma rahvastiku kasvu tõttu on põllumajanduslikuks kasutuseks saadaolev maa märkimisväärselt vähenenud ning et kestliku intensiivistamise ja linnapõllumajanduse abil on võimalik toota väiksemal maa-alal märkimisväärselt rohkem;

12.

rõhutab, et vertikaalsel põllumajandusel on toiduainete tootmisel suur potentsiaal, kuna see ei sõltu ilmastikust ega aastaaegadest ning võib olla saagikam väiksema vee ja pestitsiide kasutamise juures; nõuab ELi poliitikas selle tava suuremat tunnustamist ja algatusi, mille eesmärk on suurendada investeeringuid vertikaalse põllumajanduse teadus- ja arendustegevusse;

13.

tuletab meelde, et sidusrühmadel, kes võiksid aidata parandada Euroopa toiduga kindlustatust põllumajandustootjatele parema töötasu tagamise kaudu, võimaldades samal ajal põllumajandussektoril aidata olulisel määral kaasa kasvuhoonegaaside heite vähendamisele, peab vähese süsinikuheitega põllumajandust toetavaid õigusnorme olema lihtne rakendada; väljendab siiski kahetsust asjaolu üle, et komisjoni ettepanekus ei võetud arvesse heite vähendamist põllumajandusettevõtetes ja see sisaldas üksnes kasvuhoonegaaside sidumist;

14.

rõhutab, kui oluline on kaitsta ja edendada kohalike kogukondade õigust toiduga kindlustatusele; taunib sellega seoses asjaolu, et paljudes riikides on levinud maa hõivamise tava, mis kahjustab toiduainealast sõltumatust; nõuab, et EL toetaks jõuliselt maa hõivamise ärahoidmist; rõhutab, kui tähtis on algatada kaasav protsess, et tagada kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike kogukondade tulemuslik osalemine maa hõivamisega seotud poliitika ja meetmete väljatöötamises, rakendamises ja järelevalves; nõuab, et maa-, kalavarude ja metsavalduse vastutustundliku haldamise vabatahtlikke suuniseid rakendataks kõigis projektides, millega edendatakse maavaldusõiguste kaitset, sealhulgas kaubanduses, samuti selliste meetmete võtmist, mille abil oleks võimalik tagada, et need projektid ei ohusta väikepõllumajandustootjate maavaldusõigusi;

15.

kutsub komisjoni üles tagama, et ELi tulevane kestlike toidusüsteemide raamõigusakt edendaks sotsiaalseid kaalutlusi ja soodsat toidukeskkonda, kus tervislikud ja kestlikud toiduvalikud on kõige kättesaadavamad, taskukohasemad, reklaamitud ja atraktiivsemad, samuti lühikesi tarneahelaid ning kohalike ja hooajaliste toodete tarbimist;

16.

juhib tähelepanu sellele, et ELis moodustab põllumajandusettevõtjate sissetulek endiselt vähem kui poole brutotöötasust ELis ning et seetõttu tuleks inflatsiooni suundumust silmas pidades veelgi rohkem tähelepanu pöörata majanduslikule stabiilsusele;

17.

rõhutab, et seoses toidu väärtusega tuleb ka mõista, et see ei ole lihtsalt kaup, vaid inimeste õigus, mida tuleb kaitsta, ning et olenevalt olukorrast tuleb majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnamõjusid ning välismõjusid paremini hinnata, leevendada või võimendada;

18.

märgib, et Euroopa roheline kokkulepe võiks olla verstapost ELi üleminekul keskkonnahoidlikumale, kestlikumale ja vastupidavale majandusele ja põllumajandusele; juhib siiski tähelepanu sellele, et osal kavandatud meetmetest võib olla soovimatu mõju, mida ei ole põllumajandusettevõtjate tasandil veel nõuetekohaselt hinnatud ja kindlaks tehtud, eelkõige seoses vajadusega tagada pikaajaline toiduga kindlustatus ning põllumajandusettevõtjate, eriti väikeste ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtjate elujõulisus; kutsub seetõttu komisjoni üles põhjalikult hindama rohelise kokkuleppe seadusandlike ettepanekute kogumõju ELi põllumajandussektorile terviklikul ja süstemaatilisel viisil, käsitledes kestlikkuse kõiki mõõtmeid, eelkõige keskkonna-, majanduslikku ja sotsiaalset mõõdet, et tagada liidus toiduga ja toitumisalane kindlustatus, põllumajandusettevõtjate elujõulisus ja põllumajanduslik tootmine; kutsub komisjoni üles vältima olukorda, kus Euroopa põllumajandustootjad seisavad silmitsi ebaausa konkurentsiga impordi tõttu, mis ei vasta meie standarditele;

19.

rõhutab, et vaja on proportsionaalseid meetmeid, õiglast üleminekut, piisavat kohanemisaega ja õiglase tasustamise mehhanismi, et säilitada ELi põllumajandus- ja toidutootmissektori konkurentsivõime, tootlikkus ja sotsiaalne vastupanuvõime;

20.

rõhutab, et põllumajanduse keskkonna- ja kliimatavad, nagu agroökoloogia, agrometsandus, integreeritud taimekaitse, mahepõllumajandus, täppis- ja süsinikku siduv põllumajandus, võivad aidata lahendada kliima-, elurikkuse, keskkonna-, majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme; rõhutab, kui oluline on teha tõhusaid ja sihipäraseid investeeringuid leevendamisse ja kohanemismeetmetesse, et vähendada riske ja vältida pikaajaliselt märkimisväärseid kulusid;

21.

kutsub komisjoni üles andma põllumajandustootjatele paremad vahendid, mis võimaldavad neil anda üha suurema panuse käimasolevasse rohepöördesse; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et põllumajandustootjad peavad ELis suutma lisaks energia tootmisele omatarbeks aidata kaasa ka energia, eelkõige taastuvenergia tootmisele, et anda tõeline tõuge ringmajanduse ja puhta energia tavade arendamisele; on lisaks veendunud, et põllumajandustootjad ja neid esindavad organisatsioonid tuleb tegelikult kaasata sobivate alade määramisse;

22.

rõhutab, et toiduga kindlustatus hõlmab ka toiduohutuse ja toitumise aspekte ning seda tuleks vaadelda lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis;

23.

nõuab, et vastavalt terviseühtsuse põhimõttele arvestataks rahvatervise ja elurikkuse vahelist seost;

24.

nõuab, et kõikides poliitikavaldkondades, mis mõjutavad toidu kättesaadavust ja sellele juurdepääsu, kohaldataks rangelt terviseühtsuse põhimõtet, mis seob omavahel inimeste ja loomade tervise ning keskkonnaga seotud küsimusi; rõhutab, et toiduohutust ei tohi mingil juhul ohtu seada, ning toonitab, kui oluline on suunata poliitikat ausal ja sotsiaal-majanduslikult õiglasel viisil, et edendada toiteväärtuslikku ja taskukohast toitu, mis on toodetud pikaajaliselt kestlikul viisil kooskõlas elurikkuse säilitamise ja agroökoloogiliste lahendustega; rõhutab, kui tähtis on nõuetekohane ja läbipaistev märgistamine, mis hõlbustab tarbijatel teha tervislikke valikuid;

Põlvkondade vahetus

25.

väljendab suurt muret, et põllumajandusettevõtete ja nende juhtide arv väheneb ning sealjuures Euroopa põllumajandustootjate keskmine vanus tõuseb; rõhutab, et pikas perspektiivis on Euroopa toiduga kindlustatuse tagamise peamine prioriteet põlvkondade vahetus;

26.

kutsub komisjoni üles töötama välja kaugeleulatuva ja tervikliku ELi strateegia põllumajandussektoris põlvkondade vahetuse kohta, et suurendada noorte põllumajandustootjate arvu ning parandada nende pädevust ja oskusi, eelkõige nutipõllumajanduse ja tehisintellekti pakutavate võimaluste täielikuks ärakasutamiseks; kutsub komisjoni üles lisama kõikidesse tulevastesse põllumajandust, kliimat ja keskkonda käsitlevatesse õigusaktidesse noortest põllumajandustootjatest lähtuva sotsiaal-majandusliku kontrollimeetme;

27.

juhib tähelepanu sellele, et maa kasutamise võimaluse puudumine, ebapiisav tasu, mis ei võimalda inimväärset elu, paremad töövõimalused väljaspool põllumajandust ja kasvav regulatiivne koormus on peamised tegurid, miks üha rohkem põllumajandustootjaid tunneb, et nad on sunnitud sektorist lahkuma, ning miks vähem inimesi kaldub põllumajandusega tegelema; rõhutab, kui oluline on tagada, et põllumajandustootjatel oleks prognoositav sissetulekuallikas ja et nad saaksid oma tegevusega elatist teenida;

28.

juhib tähelepanu vajadusele suurendada investeeringuid, sealhulgas digiüleminekusse; kutsub sellega seoses komisjoni üles koostama tihedas koostöös liikmesriikidega suunised, mille abil hõlbustada ÜPP ja ühtekuuluvuspoliitika rahastamissuundade koostoimet;

29.

kutsub komisjoni üles teavitama toiduga kindlustatusega seotud meetmetest järjepidevalt ja koordineeritult; tuletab komisjonile meelde, et ta hindaks oma seadusandlikus ettepanekus mõju menetlustele ja toiduga kindlustatusele;

ELi valgustrateegia

30.

kutsub komisjoni üles esitama tervikliku ELi valgu- ja söödastrateegia, mis peab hõlmama tulemuslikke meetmeid Euroopa tootmise suurendamiseks lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis; on veendunud, et see strateegia peaks keskenduma omamaisele tootmisele, et selle potentsiaali täielikult ära kasutada ja vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest pärit impordist; on samuti veendunud, et strateegia peab kaitsma või suurendama põllumajandustootjate kestlikust tootmisest saadavat sissetulekut;

31.

on seisukohal, et komisjon peaks hindama võimalust maksimeerida koostoimet ELi taastuvenergia tootmisega, et suurendada suure valgusisaldusega sööda kättesaadavust; rõhutab, et suur sõltuvus toidu ja sööda impordist muudab elanikkonna maailmaturu volatiilsuse suhtes mõjutatavaks; rõhutab, et ülemaailmsetes tootmisahelates esinevate häirete ja suurema hinnavolatiilsuse tõttu peab EL arendama avatud strateegilist autonoomiat, et tagada juurdepääs peamistele turgudele ja vähendada sõltuvust selliste esmatähtsate kaupade impordist nagu taimsed valguallikad ja sööt;

Uued viljelusmeetodid

32.

tunnistab, kui oluline on muuta põllumajanduskultuurid kliimamuutustele ja uutele patogeenidele vastupidavamaks ning suurendada ja säilitada saagikust lühikeses ja pikas perspektiivis, pidades eelkõige silmas põudasid ja veepuudust, mis mõjutavad üha suuremat arvu ELi liikmesriike; toonitab, et see sõltub elurikkuse taastamisest ja säilitamisest, mulla seisundist ning agroökoloogiliste ja mahepõllumajanduslike meetodite kasutamisest, ning rõhutab seemnetega kindlustatuse ja seemnete mitmekesisuse tähtsust; rõhutab, et aretajatele ja põllumajandustootjatele peab olema tagatud kliimamuutuste survele ja vähese sisendiga põllumajandussüsteemidele kohandatud taimesortide kvaliteetsete seemnete, sealhulgas traditsiooniliste ja kohalikele oludele kohandatud sortide seemnete ja heterogeense materjali kättesaadavus; rõhutab, et neile peab olema tagatud edasiseks aretamiseks vajalike geneetiliste ressursside kättesaadavus;

33.

juhib tähelepanu sellele, et uuenduslike ja ressursitõhusate viljelustavade elluviimine kontrollitud suletud keskkonnas nõuab kasvusubstraatide tooraine varustuskindlust; on veendunud, et ELis tuleks tagada nende materjalide tootmine ja tarnimine;

34.

kutsub komisjoni üles toetama põllumajanduses uute aretusmeetodite sihipärast kasutamist ja edasiarendamist; nõuab, et EL kiirendaks koostöös liikmesriikidega uute aretusmeetodite kasutamist käsitlevate õigusaktide vastuvõtmist, kuid järgiks samal ajal ettevaatuspõhimõtet, et suurendada saagikust kestlikult ning muuta põllumajanduskultuurid kliimamuutustele ja uutele patogeenidele vastupidavamaks, pidades eelkõige silmas kahjulikke organisme, põudasid, üleujutusi, veepuudust ja muid äärmuslikke ilmastikutingimusi, mis mõjutavad üha suuremat arvu ELi liikmesriike; juhib tähelepanu sellele, et uued aretusmeetodid võivad edendada kestlikku põllumajandust, mis ei ole võimalik ilma innovatsioonita;

35.

rõhutab, kui oluline on tagada teadusuuringute tulemuste rakendamine põllumajandustavades, kuna see oleks oluline Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisel kestlikuma põllumajanduse arendamise kaudu, muu hulgas pakkudes Euroopa põllumajandustootjatele alternatiive mineraalväetiste ja pestitsiidide kasutamise vähendamiseks;

36.

rõhutab, kui tähtis on anda võrdne juurdepääs uuenduslikule tehnoloogiale ja teaduslikele uuendustele, mis võivad parandada sortide vastupidavust ning edendada geneetiliste ressursside ja toiduainete tootmissüsteemide mitmekesisust kooskõlas ELi toiduohutusalaste õigusnormidega;

37.

kutsub komisjoni üles nõuetekohaselt ja paremini hindama geneetiliselt muundatud organismide mõju tervisele, elurikkusele ja sotsiaalsele kaasatusele ning põllumajandustootjate ja tarbijate valikuvabadusele;

38.

nõuab, et põhjalikult analüüsitaks aretusprotsesside, taimepaljundusmaterjali ja nende osade patentide sotsiaal-majanduslikku ja keskkonnamõju toidusüsteemile, sealhulgas nende potentsiaali suurendada turu kontsentratsiooni ja toiduahela monopoliseerimist, samuti nende mõju toidu taskukohasusele ja kättesaadavusele;

39.

on veendunud, et uute geenitehnoloogiate sihipärane rakendamine ja neid meetodeid kasutavate seemnete heakskiitmine ELis on olulised meetmed põllumajanduse kestlikuks muutmiseks Euroopa rohelise kokkuleppe ja strateegia „Talust taldrikule“ kontekstis;

40.

kutsub komisjoni üles edendama üleeuroopalist dialoogi võimaluste üle, mida pakuvad uued aretusmeetodid kliimamuutustega võitlemiseks, ning teavitama üldsust transgeensete taimede ja uute aretusmeetodite vahelistest erinevustest;

41.

rõhutab seemnetega kindlustatuse, seemnete mitmekesisuse ja eelkõige ELis kasvatatud taimsete valkude edendamise tähtsust suure toiteväärtusega kohaliku päritoluga toidu ja sööda tootmiseks, tagades samal ajal põllumajandustootjatele kliimamuutuste survele ja vähese sisendiga põllumajandussüsteemidele kohandatud taimesortide kvaliteetsete seemnete, sealhulgas traditsiooniliste ja kohalikele oludele kohandatud sortide seemnete ja heterogeense materjali kättesaadavuse;

42.

nõuab, et EL ja selle liikmesriigid ei annaks bioloogilisele materjalile patente; nõuab, et nad kaitseksid tegutsemisvabadust ja aretajate erandit sortidele;

Tehisintellekt ja täppispõllumajandus

43.

rõhutab, et digitehnoloogia ja täppispõllumajandus võivad pakkuda tulevikku suunatud lahendusi peamistele probleemidele, kuna need võimaldavad jälgida raadamist, vähendada pestitsiidide, väetiste ja vee tarbimist põllumajanduses, suurendada saagikust ning parandada majandustulemusi ja keskkonnatoimet; juhib tähelepanu sellele, et nende tehnoloogiatega kaasnevad sageli suured esialgsed investeerimiskulud ning seetõttu on põllumajandustootjatele vaja sobivaid lahendusi ja lisarahastamist, et muuta need põllumajanduslikele pere- ja väikeettevõtetele taskukohaseks ja kättesaadavaks; rõhutab, et need tehnoloogiad peaksid olema väikepõllumajandustootjatele kättesaadavad ja et põllumajandustootjad säilitavad alati oma andmetega seotud õigused;

44.

kutsub komisjoni üles suurendama kestlike digitaalsete uuenduste kasutamist, et ajakohastada ELi põllumajandust, võimaldades põllumajandustootjatel saavutada oma täieliku tootmispotentsiaali ja kindlustada oma sissetulekuid rohepöörde kontekstis, sealhulgas toitainete optimeeritud ringluse kaudu, tagades samal ajal ka digitaalse kaasatuse; rõhutab, et need uued tehnoloogiad võivad pakkuda ka Euroopa põllumajandustootjatele alternatiivseid lahendusi, mis aitavad neil täita uusi nõudeid, eelkõige seoses pestitsiidide ja sisendite vähendamisega;

45.

rõhutab, et satelliidiandmed ja tehisintellekti tehnoloogiad võivad olla põllumajandusele ja kogu toiduahelale väärtusliku teabe allikad, kuna tehnoloogia võimaldab teabe liikumist tootjalt tarbijale ja vastupidi, mis parandab kogu väärtusahela toimimist ning vähendab raiskamist ja logistikakulusid; juhib siiski tähelepanu sellele, et praegu saab seda endiselt väga vähe kasutada, sest enamikul juhtudel ei ole see vabalt kättesaadav või on liiga keeruline, et põllumajandusettevõtjad või kohalikud omavalitsused saaksid seda kasutada; nõuab selliste andmete ja tehnoloogiate suuremat kasutamist ja kättesaadavust, et aidata põllumajandustootjaid rohe- ja digiüleminekul ning tagada ELi põllumajanduse vastupidavus; nõuab, et arendataks välja turvaline ja usaldusväärne andmeruum, mis võimaldaks põllumajandussektoril andmeid jagada ja neile juurde pääseda, mis omakorda parandaks selle valdkonna majandustulemusi ja keskkonnatoimet;

Logistika

46.

kutsub ELi üles tunnistama logistikakeskuste, eelkõige hulgimüügiturgude strateegilist tähtsust põllumajandussaaduste esmatootmise olemusliku ja täiendava osana, ilma milleta ei suudaks põllumajandustootjad ja transpordiettevõtjad tagada järjepidevat ja tarbijate vajadustele vastavat varustamist;

47.

nõuab taristusse investeerimist värsketele ja muudele põllumajandustoodetele kestlikumate transpordi- ja ladustamisrajatiste tagamiseks, mis aitab samuti vähendada toidu raiskamist ja sektori keskkonnajalajälge; kutsub sellega seoses ELi üles tunnistama piirkondlikke erinevusi, ergutama kohalikku toidutootmist ning võtma arvesse hõredalt asustatud piirkondi ja nende vajadusi;

Pestitsiidid

48.

tunnistab, et uued normid, mis aitavad ELis vähendada pestitsiididega seotud riske ja nende kasutamist, et saavutada õiglasem, tervislikum ja keskkonnahoidlikum toidusüsteem kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega, on oluline ühiskondlik nõudlus;

49.

rõhutab, et tolmeldajate arv on kogu Euroopas vähenenud, ning rõhutab tungivat vajadust kaitsta mesilasi ja tolmeldajaid, eelkõige loodusliku kahjuritõrje edendamise ning pestitsiidide kasutamise ja nendega seotud riskide vähendamise kaudu; rõhutab siiski asjaolu, et komisjon esitas seadusandliku ettepaneku, mis hõlmab siduvaid eesmärke pestitsiidide vähendamiseks, sealhulgas nende kasutamise keelustamist tundlikel aladel, pakkumata eelnevalt põllumajandustootjatele taskukohaseid ja piisavalt tulemuslikke kahjuritõrje alternatiive või võtmata arvesse mõju, mida taimede kahjurite eest kaitsmise vahendite puudumine võib avaldada ELi toiduga kindlustatusele, selle sõltuvusele kolmandatest riikidest pärit impordist ja suutlikkusele säilitada taimede asjakohane tervis; rõhutab, et ettepanekus ei võeta arvesse Euroopa põllumajanduse piirkondlikke eripärasid ning see ei sisalda üldist mõjuhinnangut selle kohta, milline oleks kvantifitseeritud mõju toiduainete tootmisele, mõju ELi põllumajanduse konkurentsivõimele, võimalik mõju põllumajandustootjatele või mõju toiduainete impordist sõltuvusele, toiduainete hindadele ja kahjulike organismide levikule; tuletab meelde, et pestitsiidide kasutamise piiramist tundlikel aladel reguleeritakse juba mõnede liikmesriikide õigusaktidega;

50.

rõhutab integreeritud taimekaitse otsustavat tähtsust pestitsiididest sõltumise vähendamisel ja nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid selle nõuetekohase kohaldamise; kutsub komisjoni üles tagama, et põllumajandustootjaid toetatakse rahaliselt ja muul viisil sellistele tavadele üleminekul;

51.

väljendab muret mõiste „tundlikud alad“ komisjonipoolse ebamäärase määratluse ja selle pärast, kuidas taimekaitsevahendeid tuleb kasutada nendel aladel, kuna see võib tegelikkuses põhjustada põllumajandusliku tootmise vähenemist ja seega põllumajandustootjate sissetulekute vähenemist ning keskpikas ja pikas perspektiivis väikeste ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtjate arvu vähenemist, suuremat põllumajandusettevõtlusest loobumise ohtu, ebaausa konkurentsi suurenemist, toiduainete hindade tõusu ja kolmandatest riikidest pärit impordi kasvu, mis kõik mõjutavad otseselt toiduga kindlustatust;

52.

kutsub komisjoni üles tagama piisavate ja mõjusate taimekaitsevahendite kättesaadavust, kiirendades lubade väljastamist ja vältides viivitusi, et võimaldada asjakohaseid vahendeid kahjurite ja haiguste vastu võitlemiseks, samuti tagama teaduspõhise ja ühtlustatud lähenemisviisi taimekaitsevahendite kättesaadavusele kogu ELis;

53.

rõhutab, et piisavad ja mõjusad taimekaitsevahendid on ka edaspidi hädavajalikud põllumajanduskultuuride kaitsmiseks uute kahjurite ja haiguste eest, et hoida ära toidutootmise vähenemist; väljendab muret selle pärast, et taimekaitsevahendite kättesaadavuse edasised piirangud võivad kahjustada integreeritud taimekaitse tervikliku lähenemisviisi rakendamiseks tehtavaid jõupingutusi;

54.

mõistab hukka pestitsiide käsitlevad ELi topeltstandardid, mis lubavad ELis keelatud ohtlike ainete eksporti EList väljapoole; kutsub komisjoni üles tagama rahvusvahelistes kaubanduslepingutes vastastikkuse, eelkõige seoses põllumajanduse ja põllumajandustoodetega, ning näitama eeskuju, tagades, et ELis keelatud ohtlikke pestitsiide ei eksporditaks partnerriikidesse, hoides seega ära, et keelatud pestitsiidide jäägid on ELi turul olevas toidus vastuvõetavad, ning tugevdades kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide nõuete täitmise tagamise mehhanismi;

Koolitus ja teadmiste jagamine

55.

palub komisjonil võtta teadmiseks, kui oluline on põllumajandustootjate aktiivne elukestev õpe ning uute leevendusmeetmete ja põllumajandustavade toetamine, et suurendada põllumajandussektori ja maapiirkondade atraktiivsust; rõhutab, et vastastikune teadmiste jagamine ja edasiandmine sellistes küsimustes nagu maa majandamine, kliimamuutustega kohanemine ja nende leevendamine, agroökoloogilised tavad ning õiglased ja toimekindlad väärtusahelad võivad olla kestlikuma põllumajanduse ja toidutootmise edendamise peamine tegur, kaitstes samal ajal põllumajanduse tootlikkust;

Toiduainete tarneahel

56.

rõhutab, et komisjon peab võtma lisameetmeid, et saavutada toimekindlam, läbipaistvam ja õiglasem toiduahel, eelkõige tugevdades esmatootjate positsiooni kogu toiduainete tarneahelas; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tagama ebaausate kaubandustavade direktiivi tulemusliku täitmise tagamise ja kaaluma meetmeid toiduainetega spekuleerimise vastu võitlemiseks; on seisukohal, et tootjaorganisatsioonid, kuhu võivad kuuluda ühistud, võivad aidata tugevdada toiduainete tarneahelas põllumajandustootjate rolli ettevõtte omanikena, luues uuenduslike meetmete kaudu lisaväärtust ja optimeerides tootmiskulusid teenuste ja ostude ühendamise kaudu;

57.

rõhutab vajadust kasutada täielikult ära koolikavasid, et tagada puudustkannatavatele lastele juurdepääs toidule; rõhutab lisaks, et riigihangete programmid on kasulikud, et suurendada üldsuse toetust väikepõllumajandustootjatelt ja kohalikelt tootjatelt ostmisele turustamiseks mõeldud suure toiteväärtusega toidu hankimisel, mis võib aidata hoida ära toiduga kindlustamatust;

Naised maapiirkondades

58.

rõhutab, kui oluline on kaotada soolõhe põllumajandus- ja toidutootmissektoris, investeerides naistesse ja edendades meetmeid, millega tekitada naistes suuremat huvi sektori vastu; juhib tähelepanu vajadusele toetada naiste ettevõtlust, tööhõivet ja poliitilist esindatust; rõhutab vajadust tagada soolise perspektiivi kaasamine toiduga kindlustatuse juhtimisse ja naiste osalemine sellega seotud otsustusprotsessides;

59.

rõhutab, et kestlikkus tähendab majandusarengu, keskkonnamõju ja sotsiaalse võrdõiguslikkuse, sealhulgas soolise õigluse tasakaalustamist; rõhutab suureneva toiduga kindlustamatuse kahjulikku soolist mõju, kuna naised kipuvad toidunappuse ajal oma toidutarbimist vähendama ning naised ja tütarlapsed moodustavad 60 % vaegtoitumuse all kannatavatest inimestest; märgib, et 60 % Sahara-taguses Aafrikas elavatest naistest töötab põllumajandussektoris ning nende toidu ja veega kindlustatus on muutuva kliima tõttu väga ebakindel;

Väetisestrateegia

60.

rõhutab, et väetisesektor on äärmiselt oluline toiduga kindlustatuse tagamiseks kogu maailmas; väljendab heameelt selle üle, et komisjoni teatises väetiste kättesaadavuse ja taskukohasuse tagamise kohta (COM(2022)0590) on esitatud strateegia, et aidata põllumajandustootjatel tulla toime erakordselt suurte kuludega; on siiski seisukohal, et kuigi teatis sisaldab teatavaid asjakohaseid keskpika perioodi ja pikaajalisi poliitilisi soovitusi, puuduvad selles meetmed, millega vähendada sõltuvust üha kulukamatest välistest sisenditest, konkreetsed etapid ja asjakohased kohesed meetmed põllumajandustootjate toetamiseks praeguses kriisis, millel võib olla väga suur mõju toiduga kindlustatusele; rõhutab sellega seoses mitmeaastase finantsraamistiku eelseisva muutmise tähtsust;

61.

kutsub komisjoni üles esitama pikaajalise visiooni väetiste valdkonnas strateegilise autonoomia saavutamiseks, et motiveerida sektorit minema üle kestlikumatele tootmismeetoditele; rõhutab, et põllumajandustavad ja alternatiivsed toitaineallikad võivad parandada toitainete ringlust ja vähendada sõltuvust keemilistest väetistest ning seeläbi ka sõltuvust väetiste impordist; rõhutab sellega seoses vajadust toetada ELi tasandil rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni; rõhutab, et toiduainete tootmise tagamiseks pikaajaliselt tuleks ELis olemasolevaid ja seal toodetud ressursse, näiteks orgaanilisi väetisi, täiel määral kasutada ja arendada;

62.

kutsub komisjoni üles tõstma loomasõnnikust saadud lämmastikväetiste, nt sõnnikust saadud taaskasutatava lämmastiku (RENURE), biojäätmete kääritussaaduse ja mis tahes muust toimivast ja kontrollitud allikast pärit saaduste kasutamise piirmäärasid; kutsub komisjoni üles lubama seniks ajutist erandit, et alandada väetiste hinda, püüdes samal ajal kehtestada pikaajalise raamistiku normid, et edendada ringmajandust põllumajandusettevõtetes ja vähendada sõltuvust kolmandate riikide ressurssidest; juhib tähelepanu sellele, et need pikemaajalised meetmed peaksid hõlmama põllumajandusettevõtete sekkumisstrateegiaid, sealhulgas tegureid, mis on seotud toitainete majandamise kavade, mulla taastamise, täppispõllumajanduse, mahepõllumajanduse ja külvikorrakavades liblikõieliste kultuuride kasutamisega, ning nendega peaksid kaasnema piisavad ja õiglased üleminekuperioodid;

63.

tunnistab, et ELi väetisetööstusel peab olema juurdepääs toorainetele, mida on vaja väetiste tootmiseks ELis ning tagamaks, et ELi saagi väljavaated ei satuks ohtu;

64.

väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle hankida olulisi toitaineid, näiteks fosfaate ja kaaliumi muudest allikatest ning kutsub komisjoni üles seda protsessi kiirendama, et ennetada tulevast nappust;

Võitlus toidukao ja toidu raiskamise vastu

65.

kordab, et umbes kolmandik kogu maailmas toodetud toidust läheb mõnes toiduainete tarneahela punktis teel talust taldrikuni kaotsi või raisku; juhib tähelepanu asjaolule, et toidukadu ja toidu raiskamist on võimalik vältida, kui rakendatakse terviklikku lähenemisviisi, sealhulgas meetmeid kestlike ja ringlussevõetavate pakendite kasutamiseks, ning kui tegeletakse loomahaiguste tõrje ja ohjamisega; on veendunud, et toidukadu ja toidu raiskamist on võimalik minimeerida, vähendades patogeenide esinemist toidus muu hulgas heade hügieenitavade tagamise ja täiustatud tehnoloogia tagamisega kogu väärtusahelas;

66.

rõhutab, kui positiivset mõju võib avaldada kohaliku tootmise ning lühikestest ja tõelistest toidutarneahelatest pärit kohalike ja hooajaliste toodete tarbimise toetamine toidu raiskamise vähendamisele; rõhutab sellega seoses tarbijate teavitamise positiivset mõju selles valdkonnas; tuletab meelde, et toidu raiskamise vähendamine aitaks oluliselt kaasa toiduga kindlustatusele kogu maailmas; kutsub seetõttu komisjoni üles edendama kampaaniaid, et suurendada tootjate, tarbijate ja jaemüüjate teadlikkust sellest, kui oluline on vältida igasugust toidu raiskamist ning millised on selle raiskamise majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaalased tagajärjed; kutsub komisjoni üles toetama liikmesriike tulemuslike toidujäätmete tekke vältimise programmide rakendamisel; rõhutab, et liikmesriigid peaksid parandama ka toidujäätmete koguste mõõtmist ja jälgima toidu raiskamist kogu tarneahelas; kutsub eelkõige supermarketeid üles kiiresti tegelema välditavate toidujäätmete teemaga alternatiivsete võimaluste abil, näiteks tehes koostööd kohalike kogukondade projektidega, nagu toidupangad, et leevendada kohalikku toiduostuvõimetust ja toiduga kindlustamatust;

67.

on seisukohal, et kiiresti tuleb võtta vajalikke meetmeid, et muuta arusaama nn ebatäiuslikest toiduainetest, st toodetest, mille välimus ei vasta turustandarditele, isegi kui see ei mõjuta nende maitset ega toiteväärtust, ning muuta õigusnorme, mis käsitlevad „parim enne“ kuupäeva ja soovituslikku tarbimiskuupäeva toidu märgistusel;

68.

juhib tähelepanu sellele, et Maailma Loomatervise Organisatsiooni hinnangul läheb ligikaudu 20 % ülemaailmsest toidutoodangust kaotsi põllumajandusloomade haiguste tõttu ja et nende haiguste esinemissageduse vähendamine on seetõttu üks prioriteete, mida tuleb maailma toiduvajaduste täitmisel arvesse võtta;

Biokütused

69.

kutsub komisjoni üles töötama välja realistliku biokütuste tootmise väljavaate, milles võetakse arvesse ELi valgustrateegiat, sest biokütuste tootmise lõpetamisega kaoks ka valgurikkad kõrvalsaadused; see süvendaks märkimisväärselt toidukriisi, mitte ei aitaks seda leevendada; kutsub ELi üles seadma toidutootmise esmatähtsaks põllumajanduskultuuridel põhinevate biokütuste tootmise ees;

70.

rõhutab põllumajandustootjate olulist rolli ELis taastuvenergia tootmisel ja vajadust kaotada omatarbeks toodetud energia tarbimise praegused piirangud, et anda konkreetne panus ringmajanduse ja puhta energia tootmise parimate tavade arendamisse;

Põllumajandusloomad

71.

kutsub komisjoni, liikmesriike ja ettevõtjaid üles strateegiliselt mõtlema kestliku loomakasvatuse rollile kõikides Euroopa piirkondades, võttes eelkõige arvesse selle osa lämmastikuringes ja põllumajanduskultuuride jaoks orgaaniliste mullaparandajate pakkumises, igat liiki põllumajanduslike muldade parimat kasutamist ning mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise poole püüdlemist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles eraldama piisavalt avaliku sektori vahendeid kõigile põllumajandussektoritele, et vältida kahjulikke mõjusid, sealhulgas ELi toidutootmise vähenemist, mis võib ohustada toiduga kindlustatust;

72.

tuletab meelde, kui oluline on kvaliteetne loomade heaolu süsteem, sealhulgas transpordil ja tapmisel; väljendab heameelt, et loomade heaolu käsitlevad ELi õigusaktid kavatsetakse läbi vaadata, sealhulgas ajakohastada loomade heaolu käsitlevaid kehtivaid õigusakte, ning vajaduse üle töötada välja, rakendada ja jõustada rangemaid ja uusi liigipõhiseid õigusakte, kuna kehtivaid õigusakte ei rakendata üldiselt tulemuslikult ega tagata tõhusalt nende täitmist; rõhutab, kui oluline on võtta arvesse uusimaid teadusandmeid loomade heaolu kohta ning vastata üldsuse, poliitilistele ja turu nõudmistele loomade heaolu rangemate standardite ning loomapidamissüsteemide ja nendega seotud tootmistavade ajakohastamise järele;

Loodusvarad

73.

rõhutab, kui tähtis on toiduga kindlustatuses kestlikum ja tõhusam põllumajandus, milles kaitstakse selliseid loodusvarasid nagu muld, vesi ja mets ning kasutatakse ära kestliku bioenergia ja kestliku biomajanduse võimalusi; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama põllumajandussektorit reguleerivate õigusaktide rakendamisel keskkonnaalase, majandusliku ja sotsiaalse kestlikkuse, mis loob tasakaalu ja koostoimet;

74.

kutsub komisjoni üles looma eriprogrammi, et toetada liikmesriike põllumajanduses veevarude majandamise, vee säästmise ja veehoidlate mahu parandamisel olemasolevate niisutusrajatiste rajamise lõpuleviimise, ajakohastamise ja optimeerimise ning uue taristu soodustamise kaudu, järgides samal ajal kohaldatavaid keskkonnanorme ja parandades pinnase vee säilitamise võimet, suurendades põllumajandusliku tootmissüsteemi toimekindlust ja tagades veevarustuse; kutsub komisjoni üles toetama põllumajanduses puhastatud reoveega seonduva arendamist ning selle varude hoidmist ja kasutamist; nõuab ühtekuuluvuspoliitika ja teatavate taristu arendamise meetmete kiiremat rakendamist, et võidelda äärmuslike põudade vastu Euroopas;

75.

rõhutab, et konfliktid, kliima- ja elurikkuse kriis ning pandeemia on maailmas näljaga seotud suundumust muutunud – enne oli see vähenemas, kuid nüüd mõjutab see ligikaudu 10 % maailma elanikkonnast; rõhutab vajadust jätkata jõupingutusi, et taastada ja säilitada Ukraina teraviljaeksporti, mis peaks leevendama survet maailma lõunapoolsetes riikides; kutsub sellega seoses komisjoni üles suurendama jõupingutusi toidudiplomaatia valdkonnas, pidades silmas ka seda, et liit on praegu üks maailma suurimaid nisutootjaid ning et toiduainete nappus maailma lõunapoolsetes riikides võib muuta need kolmandad riigid autoritaarsete režiimide mõju ees kaitsetumaks;

76.

rõhutab, et uuenduslikud digitehnoloogiad ei tohiks luua uut sõltuvust, ning toonitab, et need ei tohiks tugevdada põllumajandusettevõtjate koondumist, vaid peaksid olema väikepõllumajandustootjatele kättesaadavad ja juurdepääsetavad;

77.

on veendunud, et põllumajandusettevõtete väikesamahulistel energiatootmisrajatistel on tohutu potentsiaal energia tootmiseks maapiirkondades ja põllumajandusettevõttes ringluse suurendamiseks, muutes põllumajandusettevõtte jäätmed ja jääkide vood, muu hulgas sõnniku, soojuseks ja elektriks; rõhutab, et kõik tõkked tuleks kõrvaldada, et julgustada põllumajandustootjaid investeerima sellistesse ringluspõhistesse põllumajandustehnoloogiatesse nagu väikesemahulised biogaasirajatised; kutsub komisjoni üles toetama nende uuenduslike rajatiste kasutuselevõttu; rõhutab vajadust kasutada selle protsessi jääke, näiteks sõnnikust saadud taaskasutatavat lämmastikku, mis tuleks liigitada keemiliseks väetiseks ja mida sellena ka kasutada;

78.

on seisukohal, et toiduga kindlustatusele saaks kaasa aidata ka uue REPowerEU peatüki alusel rahastatavate projektide kaudu, ning soovitab viia ellu projekte, mis on kasulikud nii energeetika- kui ka põllumajandussektorile;

79.

rõhutab vajadust toetada ka edaspidi pakkumise juhtimist tootjaorganisatsioonide ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide toetamise kaudu;

80.

rõhutab asjaolu, et Euroopa põllumajandustootjad täidavad maailma kõige rangemaid tootmisnõudeid, ning et poliitika ei tohi põhjustada tootmise ümberpaigutamist ega ebavõrdseid tingimusi;

ÜPP ja põllumajandustootjate tulevik

81.

kordab, et ÜPP peab jätkuvalt tagama toiduga kindlustatuse, parandades samal ajal reageerimist ühiskonna uutele nõudmistele kestliku toidu ja tervislikuma toitumise järele; rõhutab, kui oluline on tagada, et põllumajandustootjatel oleks prognoositav sissetulekuallikas ja et nad saaksid oma tegevusega elatist teenida; kutsub sellega seoses komisjoni üles toetama mitmeaastases finantsraamistikus ÜPP eelarvet, et tagada nii toiduga kindlustatus kui ka rohepööre, pakkudes samal ajal investeeringutele vajalikku finantsvõimendust;

82.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võitlema põllumajandusettevõtjate arvu vähenemise vastu maapiirkondades ning rõhutab vajadust keskenduda põllumajanduse säilimise ja innovatsiooni toetamisele; rõhutab väikeste põllumajandusettevõtjate panust ELi kestlikku toidualasesse sõltumatusse ja toiduga kindlustatusesse, eelkõige kohalikes toidusüsteemides, ning rõhutab, kui oluline on tagada, et väiketootjad oleksid igakülgselt kaasatud neid mõjutavate otsuste tegemisse;

83.

kutsub komisjoni üles kaaluma tulevast ÜPPd käsitleva teatise koostamisel selle muutmist poliitikaks, mis lõimib sidusal viisil toiduainete tootmise ja toiduohutuse, tagades samal ajal selle sidususe kaubandus- ja keskkonnapoliitikaga ning humanitaarvaldkonna ja rahvusvahelise arengupoliitikaga;

84.

peab kiiduväärseks ja toetab põllumajandusvoliniku märkusi, mille kohaselt ÜPP praegune eelarve, mis on alla 0,4 % ELi SKPst, ei ole toiduga kindlustatuse tagamiseks piisav ning et seetõttu tuleks seda märkimisväärselt suurendada hiljemalt järgmises mitmeaastases finantsraamistikus; nõuab, et põllumajanduse kriisireservile eraldataks lisaks praegustele ÜPP vahenditele täiendavaid vahendeid ja et kui kriisireservi kasutatakse, siis see taastataks muude vahendite abil kui eelarvedistsipliin, sest see tähendaks muidu, et põllumajandustootjatele antakse ühe käega ELi toetust kriisiga toimetulekuks ja teise käega võetakse need summad (otsetoetustena) tagasi;

85.

rõhutab, kui oluline on määrata kindlaks paindlikum viis ÜPP nõuete kohaldamiseks tootjatele tehtavate ettemaksete lisamise ja nende maksete summade suurendamise kaudu;

86.

rõhutab, et Euroopa abi peab jõudma vähimkaitstud elanikkonnarühmadeni võimalikult kiiresti ja seda tuleb kohandada vastavalt mitmemõõtmeliste kriiside kontekstile ning et tähtis on tugevdada humanitaarset lähenemisviisi; rõhutab asjaolu, et 2022. aastal eraldas komisjon humanitaartoiduabile üle 900 miljoni euro, mis oli 60 % rohkem kui 2021. aastal ja peaaegu 80 % rohkem kui 2020. aastal;

87.

nõuab, et EL tagaks järjepidevuse humanitaarabi, arengukoostöö ja rahumeetmete vahel, et tegeleda toiduga kindlustamatuse sügavalt juurdunud põhjustega ja käsitleda arenguriikide toidusüsteemide nõrku külgi kooskõlas seosepõhise lähenemisviisiga;

Vastupanuvõimelised ja mitmekesised ökosüsteemid kui toiduga kindlustatuse olulised tegurid

88.

märgib, et kliimamuutuste mõju põllumajanduslikule tootmisele muutub üha ilmsemaks ning põudade, üleujutuste ja muude äärmuslike ilmastikutingimuste sagenemine mõjutab negatiivselt põllumajanduskultuure ja saagikust;

89.

tuletab meelde, et elurikkuse vähenemine, eriti meetaimede puhul, põhjustab põllumajanduskultuuride saagikuse vähenemist ja kahjustab seeläbi meie toiduga kindlustatust; toonitab, et põllumajanduse aluseks on vastupanuvõimelised ökosüsteemid, eelkõige funktsionaalsed mulla ökosüsteemid, ning piisavad tolmeldajate ja kahjurite looduslike vaenlaste populatsioonid; rõhutab, et Euroopa põllumajanduse kliimamuutustele vastupanu võime suurendamine võimaldab sektoril olla maailmaturul endiselt konkurentsivõimeline ning tagada töökohti ja majanduskasvu;

90.

väljendab heameelt komisjoni põhjaliku analüüsi üle toiduga kindlustatuse tegurite kohta; rõhutab selle järeldusi, milles juhitakse tähelepanu asjaolule, et üleminek kestlikule toidusüsteemile, mis suudab tagada nii lühiajalise kui ka pikaajalise toiduga kindlustatuse, on pakiline küsimus;

Toiduga kindlustatuse rahvusvaheline mõõde

91.

rõhutab tungivat vajadust viia ELi kaubanduspoliitika kooskõlla Euroopa kestliku toidu standarditega, et mitte pärssida ELi konkurentsivõimet; märgib, et ELil on keskne roll ülemaailmses põllumajandustoodete ja toiduainete kaubanduses ning et on äärmiselt oluline, et ELi kaubanduspoliitika oleks kooskõlas ka Euroopa kestlikkuseesmärkidega;

92.

nõuab, et toiduainetele ja põllumajandustoodetele loodaks kahe- ja mitmepoolsetes kaubandusläbirääkimistes ja -lepingutes eraldi peatükk ning et neid ei käsitletaks läbirääkimistel pelgalt kauplemisvahendina; väljendab muret mõju pärast, mida ilma tugevate kestlikkust käsitlevate klausliteta vabakaubanduslepingute arvu mitmekordistumine on avaldanud Euroopa põllumajandussektorile, mis peab sageli tulema toime ebaausa konkurentsiga kolmandate riikide tootjate poolt, kellele kehtivad palju leebemad õigusnormid; nõuab lisaks Euroopa ja kolmandate riikide tootjatele kehtivate tootmisstandardite suuremat vastastikkust;

93.

rõhutab, et toiduga kindlustatus on keeruline ja mitmetahuline teema ning nõuab ühtset ja integreeritud lähenemisviisi, võttes arvesse praegusi probleeme eri vaatenurkadest, st majanduse, kaubanduse, keskkonna, piirkondlikust ja rahvusvahelise arengu seisukohast;

94.

rõhutab, et ELi ülesanne on tagada nii oma elanikkonna toiduga kindlustatus kui ka aidata võidelda nälja vastu teistes ebasoodsas olukorras olevates maailma piirkondades; rõhutab, et EL peaks toetama partnerriike rangete keskkonnaeesmärkide seadmisel ning neid vajaduse korral selles üleminekus abistama ja juhendama; rõhutab, et arenguriikidest ja ebakindlas toidualases olukorras olevatest riikidest pärit partneritele, kelle puhul võiks olla vaja eri- ja diferentseeritud kohtlemist, tuleks pöörata asjakohast tähelepanu;

95.

on seisukohal, et EL peaks põllumajandus- ja toidutootmissektori olulise ülemaailmse osalejana toetama keskpikas ja pikas perspektiivis rangemaid ülemaailmseid kestlikkuse kriteeriume ja tegema koostööd rahvusvaheliste partneritega, et töötada toimekindlate ja kestlike toidusüsteemide jaoks ühiselt välja võrdlusalused ja rahvusvahelised standardid kooskõlas WTO reeglitega;

96.

rõhutab, et humanitaar- ja arenguabi rahastamist ning muid meetmeid nälja ja toidupuuduse probleemiga tegelemiseks Euroopas ja mujal tuleb märkimisväärselt suurendada, et lahendada asjakohaselt ülemaailmne toiduga kindlustatuse kriis, mida sõda Ukrainas on süvendanud;

97.

rõhutab, et komisjon peaks koos partnerriikidega välja töötama tõelise lõimitud strateegia, et ergutada kohaliku toidutootmise suutlikkuse arendamist, tugevdamist ja suurendamist ning vähendada kaitsetust, mis kaasneb rahvusvahelise sõltuvusega, eelkõige seoses väetiste ja teraviljaga, tugevdades samal ajal kohalikke ja piirkondlikke turge taristuprogrammide, näiteks turutaristu, jahutussüsteemide ja teede jaoks, aga ka põllumajandustootjate internetipõhiste turgude jaoks koostatud programmide kaudu, et suurendada eelkõige väikepõllumajandustootjate vastupidavust, iseäranis algatuse „Global Gateway“ abil;

98.

mõistab hukka põllumajandustoodete ja toiduainetega seotud finantsspekulatsioonid, mis süvendavad hinnavolatiilsust ja tõstavad hulgihindu; märgib murega, et toiduainetega seotud finantsspekulatsioonid mõjutavad eelkõige arenguriike ja vähimkaitstud elanikkonnarühmi, eriti sõja kontekstis; kutsub komisjoni ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet üles hindama spekuleerimise rolli ja ulatust toormehindade kindlaksmääramisel;

99.

rõhutab, et läbipaistvate statistiliste andmete saamine teraviljavarude kohta nii avaliku kui ka erasektori sidusrühmadelt on väga oluline; palub, et komisjon, liikmesriigid ja toidukäitlejad püüaksid tõsisemalt tugevdada põllumajandustoodete ülemaailmsete hindade ja varude läbipaistvuse norme, eelkõige tugevdades ja laiendades põllumajandusturu infosüsteemi;

100.

juhib tähelepanu sellele, et ülemaailmsete toidu- ja põllumajandustoodete hindade tõusu suhtes, mis ohustab toidu taskukohasust, on vähimkaitstud arenguriigid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama FAO ettepanekuga, mille eesmärk on luua toiduainete impordi rahastamisvahend, et aidata toiduainete impordist kõige rohkem sõltuvatel väikese sissetulekuga riikidel pääseda ülemaailmsetele toiduturgudele; rõhutab lisaks vajadust arendada kaubandusreegleid, sealhulgas WTO raames, et aidata väikese sissetulekuga riikidel luua tugevamaid kohalikke toidusüsteeme;

101.

rõhutab, et põllumajanduses tuleb suuremat tähelepanu pöörata meetmetele, millega kaitsta esmajärjekorras arenguriikide õigust toiduga kindlustatusele ja suurendada nende suutlikkust rahuldada oma elanikkonna toiduvajadusi; kutsub komisjoni üles kasutama süstemaatilisemat lähenemisviisi, et selgitada välja ELi poliitika mõju poliitikavaldkondade arengusidususe eesmärkidele ja seda hinnata;

102.

väljendab heameelt, et EL ja selle liikmesriigid on võtnud kohustuse eraldada aastatel 2021–2024 peaaegu 8 miljardit eurot humanitaar- ja arenguabi ülemaailmse toiduga kindlustatuse tagamiseks ja lisaks veel 600 miljonit eurot, et aidata Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni kuuluvatel riikidel toime tulla Venemaa Ukrainasse sissetungi tagajärgedega; kutsub komisjoni üles esitama igal aastal kuni 2024. aastani Euroopa Parlamendile aruande selle kohustuse eesmärkide, meetmete ja tulemuste kohta;

103.

nõuab, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid suurendaksid arengukoostööd, humanitaarabi ja toiduabi, laiendaksid hädavajalikke toiduteenuseid ning võtaksid muid piisavaid lühi- ja pikaajalisi meetmeid vähimkaitstud riikides ja piirkondades, eelkõige FAO ja Maailma Toiduprogrammi (WFP) poolt kindlaks tehtud 19 näljahädakoldes, mis kannatavad jätkuvalt humanitaarabi rahastamise puudumise tõttu, et lahendada nälja ja toidupuuduse probleem;

104.

kutsub komisjoni, liikmesriike ja arengut rahastavaid Euroopa asutusi üles looma koostoimet naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ ja uue strateegia „Global Gateway“ vahel, kasutades Euroopa tiimi lähenemisviisi, et koordineerida partnerriikides toiduga kindlustatusesse tehtavaid investeeringuid; nõuab tungivalt, et komisjon uuriks naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ vahehindamise käigus põhjalikult summasid ja projekte, mis on seotud toiduga kindlustatusega partnerriikides, ning hindaks täielikult toetatavate meetmete tulemuslikkust;

105.

väljendab heameelt, et on käivitatud mitu mitmepoolset toiduga kindlustatuse algatust; kutsub siiski komisjoni ja liikmesriike üles võtma erinevate algatuste koordineerimisel juhtrolli, et rahvusvahelisel tasandil võetaks tegelik kohustus tagada ülemaailmne toiduga kindlustatus; kutsub ELi ja liikmesriike üles toetama FAO ja Maailma Toiduprogrammi egiidi all rahvusvahelise toidukriisiks valmisoleku ja sellele reageerimise mehhanismi loomist, et teha kindlaks riskid ja nõrgad kohad, eelkõige elutähtsas toidutaristus ja tarneahelates, ning parandada kriisi korral reageerimise koordineerimist; toetab lisaks strateegiliste toiduvarude arendamist, võttes arvesse varude rolli toidukriiside mõju leevendamisel; nõuab ülemaailmse toidukriiside vastase võrgustiku rolli tugevdamist;

106.

kutsub komisjoni üles tagama, et märkimisväärne osa naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ vahenditest, mis moodustavad 30 % ja on ette nähtud kliimamuutuste vastu võitlemiseks, eraldataks projektidele, mis aitavad parandada põllumajanduse kliimamuutustele vastupanu võimet ja nendega kohanemist, sealhulgas mäenõlvade stabiliseerimise, maaparanduse, taasmetsastamise, niisutamise, valgalade majandamise ja haridusalase tegevuse toetamise kaudu selles valdkonnas; rõhutab, et need investeeringud peaksid olema kooskõlas kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030, Pariisi kliimakokkuleppega ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga ning võtma arvesse FAO ja CSFi maa-, kalavarude ja metsavalduse vastutustundliku haldamise vabatahtlikke suuniseid ning FAO ja CSFi põllumajandusse ja toidusüsteemidesse tehtavate vastutustundlike investeeringute põhimõtteid;

107.

märgib, et FAO andmetel moodustavad naised maailma põllumajanduslikust tööjõust 43 % ja täidavad seega maapiirkondades otsustavat rolli, kuid kogevad märkimisväärset diskrimineerimist maa ja kariloomade omandiõiguse, võrdse tasustamise, otsuseid tegevates üksustes osalemise ning krediidi- ja finantsteenuste kättesaadavuse osas; rõhutab, et lapsed ja naised on toiduga kindlustamatuse ees kõige kaitsetumad;

108.

rõhutab, et sooline lõhe toiduga kindlustamatuses on viimastel aastatel suurenenud, mis on peamiselt tingitud asjaomastes riikides laialt levinud soolisest ebavõrdsusest ja diskrimineerimisest; nõuab seetõttu meetmete võtmist soolise võrdõiguslikkuse toetamiseks põllumajandussektoris ning juhib tähelepanu sellele, et toiduga kindlustatuse tagamine on üks viis naiste ja meeste vahelise ebavõrdsuse vähendamiseks; kutsub komisjoni ning partnerriikide kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles tagama, et naised, sealhulgas naiste organisatsioonid, oleksid kaasatud programmide väljatöötamisse ja projektide rakendamisse ning toiduga kindlustamatuse vastu võitlemise otsuste tegemisse;

109.

rõhutab, et püsivate töökohtade loomine põllumajanduses on keskse tähtsusega, et tagada selle sektori pikaajaline elujõulisus kogu maailmas; tuletab meelde, et investeeringud väikepõllumajandustootjate sektorisse toovad vaesuse vähendamise ja majanduskasvu seisukohast parimat kasu, kuna suurendavad väikepõllumajandustootjate, eriti naissoost väikepõllumajandustootjate sissetulekut;

110.

kutsub komisjoni üles töötama välja poliitika, mis lõimib sidusal viisil toiduainete tootmise ja toiduohutuse, tagades samal ajal selle sidususe kaubandus- ja keskkonnapoliitikaga ning humanitaarvaldkonna ja rahvusvahelise arengupoliitikaga;

o o

111.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 270, 7.7.2021, lk 2.

(2) ELT C 361, 20.9.2022, lk 2.

(3) ELT C 47, 7.2.2023, lk 149.

(4) ELT L 333, 27.12.2022, lk 164.

(5) ELT C 177, 17.5.2023, lk 35.