Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastulauseid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (1) artikli 98 kohaselt kolme kuu jooksul alates selle dokumendi avaldamise kuupäevast.

„Minervois-la-Livinière“

PDO-FR-A0667-AM02

Taotluse esitamise kuupäev: 23.9.2022

TAOTLEJA JA ÕIGUSTATUD HUVI

Syndicat du Cru Minervois-la-Livinière

Taotlejate rühm kaitseb ja haldab kaitstud päritolunimetust ning järgib selle tootespetsifikaadi nõudeid.

KIRJELDUS JA PÕHJUSED

Kaitstud päritolunimetuse muudatus

Kaitse- ja haldusorgan ning kõik asjaomased ettevõtjad soovivad eristada oma kaitstud päritolunimetust algsest nimetusest „Minervois“ KPN ja lisada sellele juurde nimetuse „La Livinière“. Nimetuse muutmine tuleneb sellest, et sektori erinevaid nimetusi hakati tähtsuse järjekorda seadma. Kaitstud päritolunimetusega vein „La Livinière“ vastab tootespetsifikaadile ja tootmise eritingimustele, mis võimaldavad toodet muudest toodetest eristada. Selle nimetusega hõlmatud geograafiline piirkond asub Petit Causse’i piirkonna keskmes asuvas Minervoys’s, millel on iseloomulikud lõunapoolsed ja korrapärased amfiteatri kujulised nõlvad, milleni Minervois’ muudesse osadesse jõudvad sademed üldiselt ei ulatu. Inimkogukond on La Livinière’i territooriumi oluline osa. Just kogukond on aidanud kaasa nimetuse identiteedi kujunemisele ning tootele on iseloomulik märkimisväärne ühtlikkus.

Nimetuse muutmine puudutab tootespetsifikaadi mitut punkti.

—	Nimetuse tootespetsifikaadi pealkiri.

—

Tootespetsifikaadi I peatükk: 1. Punktis I „Nimetuse nimetus“ on täpsustatud, et „kaitstud päritolunimetust „La Livinière“ tohib kasutada üksnes selliste veinide puhul, mis vastavad selle tootespetsifikaadi erisätetele, mida tunnustati esmakordselt 12. veebruari 1999. aasta dekreediga kui kontrollitud päritolunimetust „Minerconti-La Livinière“. “ See muudatus tehakse ka koonddokumendi punktis 1.1 „Uus nimetus“. 2. Punkt III „Toote värvus ja liigid“. See muudatus tehakse ka koonddokumendi punktis „Veini(de) kirjeldus“. 3. Punkt X „Seos geograafilise piirkonnaga“. See muudatus tehakse ka koonddokumendi punktis „Seos geograafilise piirkonnaga“. 4. Punkt XII „Esitlus- ja märgistamiseeskirjad“. See muudatus tehakse ka koonddokumendi punktis „Lisatingimused“.

KOONDDOKUMENT

1.   Uus nimetus (uued nimetused)

La Livinière

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

1.   Analüütilised omadused

LÜHIKIRJELDUS

Tegu on kuivade punaste mittevahuveinidega. – Veinide vähim naturaalne alkoholisisaldus on 13 mahuprotsenti ja viinamarjad loetakse küpseks, kui nende suhkrusisaldus ühe liitri virde kohta on alla 218 grammi. – Turustamisvalmi villitud või villimata veini malolaktilise happe sisaldus on 0,4 g/l või sellest väiksem. – Turustamisvalmi villitud või villimata veini fermenteeritava suhkru (glükoosi ja fruktoosi) sisaldus on kuni 3 grammi liitri kohta veinide puhul, mille naturaalne alkoholisisaldus ei ületa 14 mahuprotsenti või kuni 4 grammi liitri kohta veinide puhul, mille naturaalne alkoholisisaldus on üle 14 mahuprotsendi.

– Üldhappesus, lenduvate hapete sisaldus, vääveldioksiidi üldsisaldus, maksimaalne üldalkoholisisaldus ja minimaalne tegelik alkoholisisaldus vastavad Euroopa õigusaktides sätestatud piirmääradele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

2.   Organoleptilised omadused

LÜHIKIRJELDUS

Veinid on saadud mitme viinamarjasordi kokkusegamisel: Languedoci veiniistanduste traditsioonide järgi prevaleerivad selles segus viinamarjasordid 'Grenache N', 'Mourvèdre N' ja 'Syrah N'. Neil on püsiv lillakaspunane oranžikaspruuni läikega värvus ning rikkalik ja tihe tekstuur.

Kui veini laagerdatakse tammevaadis, on see kompleksne, vürtsiste, küpsetatud puuviljade või moosiste nootidega, millele lisanduvad kakao- või vanilliaroomid.

Tegu on võimsate ja soojade veinidega, mis on väga püsivad, kontsentreeritud ja tanniinised, kuid alati tasakaalus. Veinid on mõningase vananemisvõimega ning säilitavad kaua oma pehmuse, sametisuse, õrna soojuse ja Lõuna-Prantsusmaa suurtele veinidele iseloomuliku puuviljasuse.

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Veinivalmistuse eritavad

Viljelustavad

Viinapuude minimaalne istutustihedus on 4 000 viinapuud hektari kohta; Alates 31. juulist 2019 istutatud viinapuude puhul on istandike istutustihedus vähemalt 4 200 viinapuud hektari kohta.

Ridadevaheline kaugus on kuni 2,5 m (k.a).

Iga viinapuu kasvuala maksimaalne pindala on 2,5 m2. Pindala arvutamiseks korrutatakse ridadevaheline kaugus tüvedevahelise kaugusega.

Viinapuid lõigatakse enne fenoloogilist faasi E (Baggiolini järgi) nii, et jäetakse alles kolm lehte ja kaks esimest punga.

Viinapuud lõigatakse lühikeseks, nii et igal viinapuul on kuni 12 punga; igal lühivõrsel on maksimaalselt kaks punga.

Sorti 'Syrah N' võib lõigata Guyot' lihtmeetodil, nii et igal viinapuul oleks kuni kümme punga, millest kuni kuus punga tuleb jätta pikale võrsele ning ühele-kahele kõrvalvõrsele võib kummalegi jätta kuni kaks punga.

Trimmitud viinapuude lehestiku kõrgus peab võimaldama 1,6 m2 alustaimestiku välispinda ühe kilogrammi viinamarjade tootmiseks. Seda reeglit kohaldatakse alates iga aasta 30. juunist.

Proovitüki keskmine maksimaalne koormus on 7 000 kg hektari kohta.

Kastmine võib olla lubatud.

Veinivalmistuse eritavad

Veinid tehakse vähemalt kahe viinamarjasordi, virde- või veinisegust.

Viinamarjasortide 'Grenache N', 'Lledoner Pelut N', 'Mourvèdre N' ja 'Syrah N' osakaal peab kogusegus olema vähemalt 40 %.

Sortide 'Carignan N', 'Cinsaut N', 'Grenache N', 'Mourvèdre N' ja 'Syrah N' segu osakaal peab kogusegus olema 80 % või rohkem, kuid ükski neist sortidest ei või üksi moodustada üle 80 % kogusegust.

Veini laagerdatakse vähemalt koristusaastale järgneva aasta 15. oktoobrini.

Keelatud on termotöötlus, pidevtöötlus, pressijääkide taaskasutuse vaadid, vertikaalsed kraabitsad, kruvisõelad ja pidevpressid.

Veinivalmistustavade puhul tuleb kinni pidada ühenduse tasandi ning maaseadustikust ja merekalapüügi seadustikust.

5.2.   Maksimaalne saagikus

51 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine, veinide töötlemine, valmistamine ja laagerdamine toimub järgmiste kommuunide territooriumil:

—	Aude'i departemang: Azille;

—	Hérault’ departemang: Azillanet, Cesseras, Félines-Minervois, La Livinière, Siran.

7.   Veiniviinamarjasordid

'Carignac N'

'Cinsaut N' – 'Cinsault'

'Grenache N'

'Lledoner Pelut N'

'Mourvèdre N' – 'Monastrell'

'Piquepoul Noir N'

'Rivairenc N' – 'Aspiran Noir'

'Syrah N' – 'Shiraz'

'Terret Noir N'

8.   Seos(t)e kirjeldus

8.1.    „Geograafilise piirkonna kirjeldus“

Geograafiline piirkond asub Petit Causse'i regioonis, mis asub Cévennes'i lõunapoolseima piirkonna, Montagne Noire'i mäe jalamil. Geograafiline piirkond hõlmab Lõuna-Prantsusmaal viit omavalitsusüksust Hérault' ja üht Aude'i departemangus.

Valgusküllaste perspektiivide ja vaheldusrikaste pinnareljeefidega maastikul vahelduvad viinapuud männi-, gariigi-, kadaka- või tammesaluküngastega, mille vahele jäävad orgude viirud või suuremadki madalad alad.

Viinamarjaistandused on lõuna- või kagusuunalised ja 120–330 meetri kõrgusel.

Geograafilist piirkonda piirab lääne pool Aude'i lisajõgi Ognon ning ida pool Serre d'Oupia massiiv ja Espène'i jõgi.

Geograafiline piirkond kuulub tertsiaarsete molassiliste setetega täidetud sünkliini, mida lõikavad keskosas liivakivipangad, põhjas järve lubjakivi konglomeraadid ja lõunas hajusad kiviplatvormid.

Kliimat iseloomustab väike aastane sademete hulk (400–500 mm), keskmine temperatuur üle 14 °C ja üle 2 400 päikesetunni aastas.

Petit Causse'i piirkond on läänest tulevate sademete eest kaitstud tänu Laure Minervois' mägede looduslikule takistusele, Vahemere merelise sekkumise hoiab ära Serre d'Oupia mägi. Kuuma ja kuiva, suvel märkimisväärset veepuudust kannatavasse piirkonda leiavad öösiti aga tee jahedad Causse'i mäetippudest laskuvad õhuvoolud.

8.2.   Tooteteave ja seost soodustavad inimtegurid

Viinapuid on Minervois's leidunud juba Rooma ajast alates.

Tänu Narbonne'i provintsi asutamisele 118. a eKr leidis viinapuude kultuur oma kindla koha selles piirkonnas, mis oli muutustele väga vastuvõtlik, kuna seda läbis Via Domitiast põhja poole jääv Toulouse'i ja Lodève'i ühendav Rooma tee.

Sellest ajastust ja tolleaegsest viinamarjakasvatusest annavad tunnistust kolme omavalitsusüksuse nimed: La Livinière pärineb veinikeldri nimest Cella Vinaria, Siran tuleneb esimese end siia piirkonda sisse seadnud Rooma leegionäri nimest, Siriuse villast, Félines on pärit amforate valmistamisele keskendunud pottsepatöökoja nimest Figulina.

Lõuna kanali (Canal du Midi) avamine 1680. aastal, teedevõrgustiku arendamine ja raudtee rajamine 19. sajandil aitasid viinamarjakasvatuse monokultuursele arengule märkimisväärselt kaasa. See õitseng sattus aga viinapuutäipuhangu ja ületootmise tõttu löögi alla ning kulmineerus 1907. aasta veinitööstuse kriisiga, mis tekitas Lõuna-Prantsusmaal mässu, kuid andis ka tõuke organiseerumiseks, kui hakati arendama ühistute süsteemi.

1922. aastal loodi Minervois' piirkonnas kaitsev ametiühing. Esmalt sai „Minervois“ 1951. aastal päritolunimetuse „kõrgekvaliteedilised veinid piiritletud aladelt“ ning 1985. aasta 15. veebruari dekreediga – pärast viinamarjasortide ülevaatamist ja täpsemate tootmistingimuste kehtestamist – tunnustuse „kontrollitud päritolunimetus“.

La Livinière'i piirkonna spetsialistid on aga olnud alati veendunud, et neil on vajalik territoorium ja oskusteave, et jätta nende toodetud punastele veinidele oma ainulaadne jälg. 1970ndate algul püüdsid nad Maurice Piccinini juhitud La Livinière'i omavalitsuse veinitootjate ühistu eestvedamisel ning tehniliste struktuuride abil leida parimat võimalikku vastavust viinamarjasordi ja selle istutuskohtade vahel, kasutada parimaid viinapuude lõikamise ja hooldamise meetodeid, koristada optimaalse küpsuse saavutanud viinamarju ja täiustada veinivalmistamise tehnikaid. 1988. aastal asutas Maurice Piccinini kaitseühingu. Kontrollitud päritolunimetust „Minervois-la-Livinière“ tunnustati 1999. aastal.

2018. aastal tootsid 45 veinitootjat 11 000 hektoliitrit veini, sealhulgas tootsid kaks veinitootjate ühistut 20 % kogumahust.

Veinid on saadud mitme viinamarjasordi kokkusegamisel: Languedoci veiniistanduste traditsioonide järgi prevaleerivad selles segus viinamarjasordid 'Grenache N', 'Mourvèdre N' ja 'Syrah N'.

Põlvkondade jooksul on veinitootjad osanud võtta viinamarjast parima ning kasutada seejuures tootmisel oma eripäraseid tehnilisi võtteid. Õige pea hakati veine pärast kääritamist vananeda laskma, et saavutada lõhnabuketi terviklikkus, ent eeskätt just tanniinide ümarus ja siidisus. Nende eesmärkide täitmiseks on tootespetsifikaadis sätestatud minimaalne laagerdumisperiood kuni saagikoristusele järgneva aasta 15. oktoobrini.

8.3.   Põhjuslikud seosed

Geograafilises piirkonnas on soe ja kuum kliima, kuna see on idast ja läänest lähtuvate meremõjude eest kaitstud ning ise suunaga lõunasse ja kagusse. Montagne Noire'i mäemassiivi läheduse tõttu ja kõrgusgradiendi mõjul on piirkonnas öösel siiski jahe.

Need eritingimused soodustavad viinamarjade optimaalset küpsemist, teatavat happesust ning soovitavat alkoholi ja tanniinide tasakaalu.

Kuna viinamarjade korjamiseks mõeldud maatükid on täpselt piiritletud – eelistatakse just avatud, kivirohkeid savi-lubjakivimullaga maalappe, mille tootlikkus oleneb väikesest looduslikust saagikusest –, annavad need tootjale võimaluse viia viinamarjasort vastavusse kasvutingimustega ning see ongi veinide erilise, kontsentreeritud ja võimsa väljenduse pandiks.

Viinamarjasort 'Grenache N', mis tagab suus soojuse ja ümaruse, eelistab kiviseid platvorme ja savikat lubjakivi merglit. Varajane viinamarjasort 'Syrah N' rikastab veini suhkru ja puuviljaaroomiga. Ajaloolistest sortidest lisab 'Cinsaut N' kogu oma hõrgu maitse ning 'Carignan N' lihavuse ja tanniinisuse. 'Mourvèdre N' panustab peenemate tanniinide ja vürtsikate nüanssidega.

Kohalikud tootjad on suutnud selle ajaloost pakatava ja kõneka nimega koha viia kokku tänapäevase ja tunnustatud kontrollitud päritolunimetusega.

Kontrollitud päritolunimetus „Livinière“ on üks Languedoci piirkonna veinide lipulaevu.

Nõnda on selle kontrollitud päritolunimetuse maine ja suursuguse tõendajast, 1990ndate alguses loodud üritusest „Livinage“, saanud oluline sündmus, kuhu veinispetsialistid ja ajakirjanikud kogunevad veini degusteerima, tootjatega kohtuma ja piirkonna rikkalikku mitmekesisust avastama.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Õigusraamistik:

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

Märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

Veine, millele on käesoleva tootespetsifikaadi järgi antud kontrollitud päritolunimetus „Livinière“ ja mida esitletakse selle nimetuse all, ei saa pärast saagikoristust deklareerida, avalikult pakkuda, transportida, müügiks pakkuda ega müüa, kui saagikoristusdeklaratsioonis, reklaamides, noteerimisprospektides, etikettidel, arvetel või mis tahes pakenditel puudub selgelt väljapaistvate tähtedega kirjapandud eespool väljatoodud nimetus koos märkega „Kontrollitud nimetus“.

Kõik vabatahtlikud märked, mille kasutamist võivad liidu sätete alusel reguleerida liikmesriigid, kantakse etiketile tähtedega, mille mõõtmed ei ole ei kõrguselt, laiuselt ega paksuselt üle kahe korra suuremad kui tähed, millega on kirjutatud kontrollitud päritolunimetus.

Kontrollitud päritolunimetusega veinide märgistusel võib osutada suuremale geograafilisele piirkonnale Languedoc.

Kõnealuse suurema geograafilise piirkonna märgistuse mõõtmed ei tohi olla suuremad (ei kõrguses ega laiuses) kui pool kontrollitud päritolunimetuse märgistuse suurusest.

Õigusraamistik:

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

Määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus:

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse erandit veini valmistamise, töötlemise ja kääritamise puhul, hõlmab Aude'i departemangu järgmiste kommuunide territooriume või nende osasid:

—

Pépieux,

—	Peyriac-Minervois: Les Tuileries d'Affiaci kant.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-71b54b4c-4520-4c67-be83-bc7f50bb737b

---

(1)   ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.