Sissejuhatus ja õiguslik alus

27. juulil 2023 ja 11. septembril 2023 sai Euroopa Keskpank (EKP) vastavalt Euroopa Parlamendilt ja Euroopa Liidu Nõukogult taotlused avaldada arvamust seoses ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus europangatähtede ja -müntide seadusliku maksevahendi staatuse kohta (1) (edaspidi „kavandatav määrus“).

EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 133, mille kohaselt, ilma et see piiraks Euroopa Keskpanga volitusi, kehtestavad Euroopa Parlament ja nõukogu vajalikud meetmed euro kasutamiseks ühisrahana ning kõnealused meetmed võetakse vastu pärast konsulteerimist Euroopa Keskpangaga. EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

1.   Üldised märkused

1.1.

EKP tervitab kavandatavat määrust, mida kohaldatakse liikmesriikides, mille rahaühik on euro. EKP toetab kindlalt eeskirjade kehtestamist liidu teiseses õiguses europangatähtede ja -müntide seadusliku maksevahendi staatuse kohta kogu euroalal. Sellised eeskirjad edendavad vajalikku õiguskindlust seoses „seadusliku maksevahendi staatuse“ määratlusega liidu õiguses, mis on liidu esmases õiguses antud euro pangatähtedele ja liidu teiseses õiguses euromüntidele (2). Samuti tagavad kavandatavas määruses sätestatud eeskirjad, võttes arvesse erinevusi, kooskõla ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus digieuro kehtestamise kohta (3) (edaspidi „kavandatav määrus digieuro kohta“), mis sisaldab eeskirju digieuro seadusliku maksevahendi staatuse kohta. Kavandatav määrus aitab tagada, et digieuro, kui see emiteeritakse, täiendab, kuid ei asenda europangatähti ja -münte.

1.2.

EKP tervitab eelkõige kavandatava määrusega ette nähtud meetmeid seoses eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide kohustusega tagada piisav ja tegelik juurdepääsu sularahale. EKP on järjepidevalt toetanud riikide õigusaktide eelnõusid, mille eesmärk on kaitsta sularaha kättesaadavust (4). EKP jagab täielikult seisukohta, et juurdepääs sularahale on vajalik selle seadusliku maksevahendi staatuse tegelikuks säilitamiseks. Kui kodanikel puudub juurdepääs sularahale, ei saa nad seda kasutada maksevahendi ega väärtuse hoiustamise vahendina (5).

1.3.

Aluslepingu kohaselt on Euroopa Keskpangal (EKP) ainuõigus anda luba euro pangatähtede emissiooniks liidu piires (6). EKP ja eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide keskpankade emiteeritud europangatähed on ainsad seadusliku maksevahendi staatusega pangatähed euroalal (7). Euromüntide seadusliku maksevahendi staatus on sätestatud liidu teiseses õiguses (8). Liidu teiseses õiguses puudub aga „seadusliku maksevahendi staatuse“ õiguslikult siduv määratlus.

1.4.

Euroopa Kohus on käsitlenud seadusliku maksevahendi staatuse mõistet oma otsuses viitega komisjoni soovitusele 2010/191/EL (9), milles on täpsustatud, et maksekohustuste suhtes seisneb euro pangatähtede ja müntide seadusliku maksevahendi staatus: a) kohustuses need pangatähed ja mündid vastu võtta (10), b) kohustuses tunnustada nende nominaalväärtust ja c) nende võimes vabastada maksekohustusest.

1.5.

Samuti selgitas kohus, et aluslepingu artikli 128 lõikes 1 kasutatud mõiste „seadusliku maksevahendi staatus“ on liidu õiguse mõiste, mida tuleb kogu liidus tõlgendada autonoomselt ja ühetaoliselt (11). Aluslepingu artikkel 133 annab üksnes liidu seadusandjale pädevuse võtta vastu õigusnormid, mis reguleerivad eurodes vääringustatud pangatähtede ja -müntide seadusliku maksevahendi staatust, kui see on vajalik euro kasutamiseks ühisrahana. Selline ainupädevus välistab liikmesriikide igasuguse pädevuse selles valdkonnas, välja arvatud juhul, kui nad tegutsevad liidu volituse alusel või liidu õigusaktide rakendamiseks (12).

1.6.

Nagu on märgitud kavandatava määruse seletuskirjas (13), kinnitasid euro seadusliku maksevahendi eksperttöörühma (ELTEG) arutelud õiguskindlusetust seoses eurosularaha kui seadusliku maksevahendiga ja selle staatusega seotud põhimõtete erinevat kohaldamist euroalal. Samuti väljendati arutelude käigus muret seoses mõjuga, mida pangaautomaatide geograafilise tiheduse ja sularahateenuste vähendamine pangakontorites avaldab sularahale juurdepääsule (14).

1.7.

Kavandatav määrus aitab tagada, et eurosularaha jääb kättesaadavaks, sealhulgas äärealadel, ning et seda aktsepteeritakse maksevahendina kogu euroalal, toetades seeläbi eurosüsteemi sularahastrateegiat (15). Hoolimata liidu majanduse digiteerimisest ja elektrooniliste maksevahendite laialdasemast kasutamisest on sularahal jätkuvalt oluline roll ühiskonnas (16). Sularahas maksmise võimalus on eriti oluline teatud ühiskonnarühmade jaoks, kes erinevatel õiguspärastel põhjustel eelistavad kasutada sularaha muude maksevahendite asemel või kellel puudub juurdepääs pangandusteenustele ja elektroonilistele maksevahenditele. Nende rühmade hulka kuuluvad puuetega kodanikud, sisserändajad, sotsiaalselt haavatavad kodanikud, eakad, alaealised ja teised, kellel on piiratud või puudub juurdepääs digitaalsetele makseteenustele (17).

1.8.

Samuti on sularaha maksevahendina kasulik, kuna see on laialdaselt aktsepteeritud, kiire ja hõlbustab kontrolli maksja kulutuste üle. Lisaks on tegemist praegu ainsa maksevahendiga, mis võimaldab eraisikul teha tehinguid keskpangarahas ning neid ka koheselt arveldada, tagades samal ajal privaatsuse (18). Keskpangarahana tagab eurosularaha kommertspangaraha konverteeritavuse, andes seeläbi kodanikele kindluse kommertspangaraha kasutatavuse osas maksevahendi ja väärtuse hoiustamise vahendina. Seega on eurosularahal kindel roll finantsstabiilsuse säilitamisel ja rahapoliitika ülekandumisel.

2.   Sularaha eelneva ühepoolse välistamise selge keeld

2.1.

EKP jagab kavandatavas määruses väljendatud muret seoses jaemüüjate või teenuseosutajate poolt sularaha eelneva ühepoolse välistamisega. Sellise trendi levimine kahjustaks tõsiselt europangatähtede ja -müntide seadusliku maksevahendi staatust (19). Kavandatavasse määrusesse tuleks lisada uus säte, milles täpsustatakse, et sularaha eelnev ühepoolne välistamine on keelatud.

2.2.

Samuti teeb EKP ettepaneku muuta kavandatavas määruses esitatud sularaha eelneva ühepoolse välistamise määratlust (20) ning selgitada, et see määratlus hõlmab „sularahavaba“ tegevust (nt silt „sularaha ei aktsepteerita“ kaupluse sissepääsu või müügikoha juures) ning lepingutingimusi, milles ei ole eraldi kokku lepitud (nt eelnevalt koostatud tüüplepingud). Lisaks tuleks kavandatavas määruses europangatähtede ja -müntide kohustusliku aktsepteerimise põhimõttest tehtavaid erandeid käsitlevas sättes (21) täpsustada, et makse saajal lasub kohustus tõendada, et maksja ja makse saaja on eelnevalt kokku leppinud teistsuguses maksevahendis kui sularaha.

2.3.

Kavandatav määrus näeb ette, et sularahamaksete eelnev ühepoolne välistamine kuulub selle kohaldamisalasse (22). Mõiste „sularaha eelnev ühepoolne välistamine“ on määratletud kui olukord, kus jaemüüja või teenuseosutaja välistab ühepoolselt sularaha kui maksevahendi ning maksja ja makse saaja ei ole ostu eest tasumiseks kasutatavas maksevahendis vabalt kokku leppinud (23). Seega ei ole sularaha eelnev ühepoolne välistamine olukord, kus maksja ja makse saaja on eelnevalt eraldi läbi rääkinud ja kokku leppinud teistsuguses maksevahendis kui sularaha, mis oleks õiguspärane erand kohustusliku aktsepteerimise põhimõttest (24). Kui eelnevalt kokku lepitud sularaha välistamine peab hõlmama tegelikke läbirääkimisi, siis sularaha eelnev ühepoolne välistamine hõlmab maksja jaoks mitteläbiräägitavat tingimust rahalise võlgnevuse tasumiseks makse saajale.

2.4.

Samas näeb kavandatav määrus liikmesriikidele ette kohustuse jälgida sularahamaksete eelneva ühepoolse välistamise taset kogu oma territooriumil (25). Kavandatava määruse põhjendustes on sedastatud, et kui liikmesriik jõuab järeldusele, et sularaha eelnev ühepoolne välistamine kahjustab europangatähtede ja -müntide kohustusliku aktsepteerimise põhimõtet, peab liikmesriik võtma meetmeid olukorra parandamiseks. Sellised meetmed võivad hõlmata sularaha eelneva ühepoolse välistamise keeldu kogu oma territooriumil või selle osades (26).

2.5.

Seega näib, et kavandatava määruse teatavad sätted viitavad asjaolule, et sularaha eelnev ühepoolne välistamine ei ole käsitletav maksja ja makse saaja vahelise eelneva kokkuleppena teistsuguse maksevahendi kui sularaha kasutamise kohta, ning tingib kohustusliku aktsepteerimise põhimõtte rakendamise (27). Ühes nendest sätetest (28) nähakse selgelt ette, et kui jaemüüja või teenuseosutaja välistab ühepoolselt sularaha kui maksevahendi, näiteks kasutades silti „sularaha ei aktsepteerita“, ei ole maksja ja makse saaja maksevahendis vabalt kokku leppinud. See näib viitavat asjaolule, et sularaha eelnevat ühepoolset välistamist ei käsitleta erandina europangatähtede ja -müntide kohustusliku aktsepteerimise põhimõttest. Seetõttu tuleks sellist olukorda käsitleda kavandatava määruse rikkumisena.

2.6.

Sellist tõlgendust on aga keeruline ühildada liikmesriikide kohustusega jälgida sularahamaksete eelneva ühepoolse välistamise taset kogu oma territooriumil ning keelata välistamised kogu oma territooriumil või selle osades, kui sularahamaksete aktsepteerimise tase nende territooriumil või selle osades kahjustab euro sularaha kohustusliku aktsepteerimise põhimõtet. Kui sularaha eelnev ühepoolne välistamine on kavandatava määruse rikkumine, peaks liikmesriikide ülesandeks pigem olema tagada kavandatava määruse järgimine, sealhulgas eeskirjade kehtestamine karistuste kohta ja karistuste määramine euro sularaha välistamise eest (29), mitte selliste ebaseaduslike olukordade territooriumil levimise jälgimine.

2.7.

Sularaha eelneva ühepoolse välistamise selge keeld asendaks liikmesriikidele pandud kohustuse jälgida sularahamaksete eelneva ühepoolse välistamise taset kogu oma territooriumil ning määratleks selgelt euro sularaha seadusliku maksevahendi staatuse ulatuse ja mõju (30).

3.   Sularaha eelnev ühepoolne välistamine avaliku sektori asutustes

3.1.

Kavandatava määruse kohaldamisalast ei ole välja jäetud konkreetseid maksjate või makse saajate kategooriaid (31). Samas on kavandatava määruse põhjendustes sedastatud, et liikmesriikidel on põhimõtteliselt õigus piirata sularaha kohustuslikku aktsepteerimist, kui nad teostavad oma pädevust ja kui on täidetud teatavad tingimused (nt avaliku huvi eesmärk, proportsionaalsus) (32), nagu on märkinud Euroopa Kohus (33). EKP arusaamise kohaselt ei ole avaliku sektori asutuste (nt haiglad ja muuseumid) „sularahavaba“ tegevus iseenesest käsitletav erandina europangatähtede ja -müntide kohustuslikust aktsepteerimisest, mille liikmesriigid on oma pädevuse teostamisel kehtestanud. Kui selline tegevus ei lähtu reguleeritud korrast rahaliste kohustuste täitmiseks (34), mis on sätestatud liikmesriigi õigusaktides, vaid on pigem ühepoolne tava, tuleks avaliku sektori asutuste rakendatavat „sularahavaba“ tegevust käsitleda sularaha eelneva ühepoolse välistamisena kavandatava määruse tähenduses (35). Seetõttu tuleks kavandatava määruse põhjendusi (36) täpsustada ning selgitada, et ka avaliku sektori asutuste „sularahavaba“ tegevus kuulub kavandatava määruse kohaldamisalasse ning on seetõttu keelatud.

4.   Muud tähelepanekud

4.1.

Kavandatavat määrust kohaldatakse „täielikult või osaliselt sularahas tasutavate rahaliste võlgnevuste tasumise suhtes juhul, kui eksisteerib /.../ maksekohustus“ (37). EKP arusaama kohaselt viitab sõnapaar „sularahas tasutavad“ maksja õigusele otsustada maksta sularahas, kui on võimalik kasutada muid maksevahendid. Samas võib seda lauset tõlgendada ka kohustusliku aktsepteerimise põhimõtte määratlemata piiranguna (38). Sellest võib järeldada, et ainult teatavad rahalised võlgnevused on sularahas tasutavad. Seetõttu soovitab EKP kavandatavat määrust õigusselguse huvides muuta.

4.2.

Lisaks näeb kavandatav määrus europangatähtede ja -müntide kohustusliku aktsepteerimise põhimõttest tehtavate erandite osas ette, et makse saajal on õigus keelduda eurosularahast, kui „keeldumine on heauskne ning selle aluseks on õiguspärased ja ajutised põhjused, mis on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, pidades silmas konkreetseid asjaolusid, mis ei olene makse saajast“ (39). EKP arusaamise kohaselt on „heausksuse“ erandi kohaldamiseks kehtestatud mitu kumulatiivset tingimust, et muuta sularaha aktsepteerimisest keeldumise põhjendamine sellele erandile tuginedes makse saaja jaoks keerulisemaks. EKP toetab seda lähenemisviisi.

4.3.

EKP arusaama kohaselt on vahetusraha puudumine (40) väga spetsiifiline „õiguspärane põhjus“ europangatähtedest ja -müntidest keeldumiseks, mis ei lähtu üldisest arusaamast heausksuse erandi kohta. Seda spetsiifilist põhjust ei tohi aga kasutada selleks, et määratleda, millised on „konkreetsed asjaolud, mis ei sõltu makse saajast“ muudes olukordades. On küsitav, kas selline asjaolu makse saajast ka tegelikult ei sõltu, ning selle kasutamine näitena oleks vastuolus seadusandja tahtega muuta keerulisemaks heausksuse erandile tuginemine kavandatava määrusega ette nähtud kohustusliku aktsepteerimise põhimõttest.

4.4.

Lisaks antakse kavandatava määrusega komisjonile pädevus võtta vastu üldkohaldatavad rakendusaktid ühiste näitajate kogumi kohta, mida liikmesriigid kasutavad selleks, et jälgida sularahamaksete aktsepteerimist ja juurdepääsu sularahale kogu oma territooriumil (41). Kavandatav määrus näeb selgesõnaliselt ette, et asjaomaste rakendusaktide ettevalmistamisel konsulteerib komisjon EKPga. Eurosüsteemi senine töö antud valdkonnas peaks nii palju kui võimalik olema aluseks ühiste näitajate määratlemisel. Samuti antakse kavandatava määrusega komisjonile pädevus võtta vastu liikmesriigile adresseeritud rakendusakte, kui ta leiab, et liikmesriigi kavandatud parandusmeetmed on ebapiisavad või et sularahamaksete aktsepteerimine või juurdepääs sularahale ei ole nõuetekohaselt tagatud (42). Viimasel juhul puudub aga asjaomane viide EKPga konsulteerimise kohustusele. EKPga konsulteerimise kohustus tuleneb sellest, et asjaomased õigusaktid, niivõrd kui nendega rakendatakse kavandatavat määrust, põhinevad aluslepingu artiklil 133, mis konkreetselt osutab vajadusele konsulteerida EKPga. Õiguskindluse tagamiseks tuleks kavandatavas määruses selgesõnaliselt viidata komisjoni EKPga konsulteerimise kohustusele enne konkreetsele liikmesriigile adresseeritud rakendusakti vastu võtmist.

4.5.

Lõpetuseks tervitab EKP kavandatavas määruses sisalduvat viidet europangatähtede ja -müntide ning digieuro vastastikusele nimiväärtuses konverteeritavusele (43). Selline konverteeritavus on eurosularaha ja digieuro seadusliku maksevahendi staatuse loomulik tagajärg. EKP teeb siiski ettepaneku kasutada mõiste „konverteeritavus“ (convertibility) asemel mõistet „vahetatavus“ (fungibility), kuna see kajastab paremini arusaama sellest, et eurosularaha ja digieuro on üks ja seesama vääring (st euro), kuigi kahes erinevas vormis. EKP võtab teadmiseks asjaolu, et kavandatav määrus digieuro kohta vastab selles osas kavandatava määruse asjaomasele artiklile (44) ning juhib kaasseadusandjate tähelepanu vajadusele säilitada nende kahe sätte kooskõla kogu õigusloomeprotsessi vältel. Teksti redaktsiooni ettepanekud, mille puhul EKP on soovitanud kavandatavat määrust muuta, on esitatud eraldi tehnilises töödokumendis koos selgitustega. Tehniline töödokument on avaldatud inglise keeles EUR-Lexis.

---

(1)  COM(2023) 364 final.

(2)  Aluslepingu artikli 128 lõike 1 kolmas lause ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPS põhikiri“) artikli 16 kolmas lause; nõukogu määruse (EÜ) nr 974/98, 3. mai 1998, euro kasutuselevõtu kohta (EÜT L 139, 11.5.1998, lk 1) artikkel 11.

(3)  COM(2023) 369 final.

(4)  Vt näiteks arvamuse CON/2022/40 punkt 3.3, arvamuse CON/2021/9 punkt 7.2, arvamuse CON/2020/21 punkt 2.4, arvamuse CON/2020/13 punkt 9.2. Kõik EKP arvamused on avaldatud EUR-Lexis.

(5)  Vt kavandatava määruse seletuskirja 1. jagu, lk 1, ja 3. jagu, lk 5, ning ELTEG III 6. põhimõte, mis on esitatud euro seadusliku maksevahendi eksperttöörühma (Euro Legal Tender Expert Group, ELTEG) 6. juuli 2022. aasta lõpparuandes, mis on avaldatud komisjoni veebilehel www.ec.europa.eu

(6)  Aluslepingu artikli 128 lõike 1 esimene lause ja EKPSi põhikirja artikli 16 esimene lause.

(7)  Aluslepingu artikli 128 lõike 1 kolmas lause ja EKPSi põhikirja artikli 16 kolmas lause.

(8)  Määruse (EÜ) nr 974/98 artikkel 11.

(9)  Komisjoni soovitus 2010/191/EL, 22. märts 2010, euro pangatähtede ja müntide seadusliku maksevahendi staatuse ulatuse ja mõju kohta (ELT L 83, 30.3.2010, lk 70).

(10)  Kohus selgitas, et seadusliku maksevahendi staatus eeldab euro pangatähtede ja müntide vastuvõtmist ainult põhimõtteliselt, mitte absoluutselt. Liikmesriigid võivad oma pädevuse piires tegutsedes kehtestada teatavatel tingimustel piiranguid europangatähtede ja -müntide vastuvõtmise kohustusele. Vt Euroopa Kohtu 26. jaanuar 2021. aasta otsus, Hessischer Rundfunk, C-422/19 ja C-423/19, ECLI:EU:C:2021:63, punktid 55, 56 ja 67 kuni 70. Seda arvesse võttes jälgib EKP tähelepanelikult mis tahes siseriikliku õiguse arenguid, mille eesmärk on piirata sularahamaksete teostamise võimalusi ning seeläbi sekkuda kodanike õigusesse maksta sularahas. Vt näiteks arvamused CON/2023/13, CON/2022/43, CON/2020/33 ja CON/2019/39.

(11)  Vt Euroopa Kohtu 26. jaanuari 2021. aasta otsus Hessischer Rundfunk, C-422/19 ja C-423/19, ECLI:EU:C:2021:63 (edaspidi „otsus liidetud kohtuasjades C-422/19 ja C-423/19“), punkt 45.

(12)  Vt otsus liidetud kohtuasjades C-422/19 ja C-423/19, punktid 50 kuni 52.

(13)  Vt kavandatava määruse seletuskirja 3. jagu, lk 4, ning ELTEGi 6. juuli 2022. aasta lõpparuanne, mis on avaldatud komisjoni veebilehel www.ec.europa.eu.

(14)  Vt ELTEG III 6. põhimõte, mis on esitatud ELTEGi 6. juuli 2022. aasta lõpparuandes, mis on avaldatud komisjoni veebilehel www.ec.europa.eu.

(15)  Vt eurosüsteemi sularahastrateegia, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(16)  Vt näiteks arvamuse CON/2019/46 punktid 2.4 ja 2.7; arvamuse CON/2021/18 punktid 2.1 ja 2.2 ning Euroopa Keskpanga Arvamus, 16. veebruar 2022, ettepaneku kohta võtta vastu direktiiv ja määrus, mis käsitlevad finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist (CON/2022/5) (ELT C 210, 25.5.2022, lk 15) punkt 4.7. EKP on väljendanud oma neutraalsust erinevate maksevahendite suhtes, mis tähendab, et EKP ei eelista ühte maksevahendit teisele. Vt arvamuse CON/2015/55 punkt 2.1.

(17)  Vt näiteks arvamuse CON/2022/9 punkt 2.10.

(18)  Vt arvamuse CON/2017/8 punkt 2.4, arvamuse CON/2019/41 punkt 2.1, arvamuse CON/2020/13 punkt 9.2.1, arvamuse CON/2020/21 punkt 2.3, arvamuse CON/2021/9 punkt 7.2.1 ja arvamuse CON/2021/18 punkt 2.1.

(19)  Vt „Letter from the ECB President to Mr Chris MacManus, Member of the European Parliament, on the legality of merchants’ unilateral refusal to accept cash payments in a business-to-customer context (L/CL/23/130)“, 23. juuni 2023, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu

(20)  Vt kavandatava määruse artikli 3 punkt 4.

(21)  Vt kavandatava määruse artikli 5 lõige 1.

(22)  Vt kavandatava määruse artikli 2 lõige 1.

(23)  Vt kavandatava määruse artikli 3 punkt 4.

(24)  Vt kavandatava määruse artikli 5 lõike 1 punkt b.

(25)  Vt kavandatava määruse artikkel 7.

(26)  Vt kavandatava määruse põhjendus 6.

(27)  Vt kavandatava määruse artikli 3 punkt 4 ja artikli 5 lõike 1 punkt b.

(28)  Vt kavandatava määruse artikli 3 punkt 4.

(29)  Vt kavandatava määruse artikkel 12 ja artikli 13 lõike 1 punkt b.

(30)  Vt kavandatava määruse artiklid 7 ja 9.

(31)  Vt kavandatava määruse artikkel 2.

(32)  Vt kavandatava määruse põhjendused 4 ja 11.

(33)  Vt otsus liidetud kohtuasjades C-422/19 ja C-423/19, punktid 55 ja 56 ning 67 kuni 70.

(34)  Vt otsus liidetud kohtuasjades C-422/19 ja C-423/19, punktid 56 ja 58.

(35)  Vt kavandatava määruse artikli 3 punkt 4.

(36)  Vt eelkõige kavandatava määruse põhjendus 11.

(37)  Vt kavandatava määruse artikli 2 lõige 1.

(38)  Vt kavandatava määruse artikkel 4.

(39)  Vt kavandatava määruse artikli 5 lõike 1 punkt a.

(40)  Vt kavandatava määruse artikli 5 lõike 2 punkt ii.

(41)  Vt kavandatava määruse artikli 9 lõige 2.

(42)  Vt kavandatava määruse artikli 9 lõige 5.

(43)  Vt kavandatava määruse artikkel 15.

(44)  Vt kavandatav määrus digieuro kohta, artikkel 12, ja kavandatava määruse artikkel 15.