VASTUTUSE VÄLISTAMINE Selle töödokumendi on koostanud komisjoni talitused. Selles antakse kohaldatava ELi õiguse alusel tehnilisi suuniseid Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmide lõpetamises osalevatele kolleegidele ja asutustele. Need suunised ei piira Euroopa Kohtu ja Üldkohtu tõlgendusi.

SISUKORD

1.

Sissejuhatus ja eesmärk

2

2.

Õigusraamistik ja üldpõhimõtted

3

3.

Ettevalmistused lõpetamiseks

5

3.1.

Tähtajad ja soovituslik ajakava

5

3.2.

Programmide muutmine

6

3.3.

Projektide ja programmide õigeaegse lõpetamise head tavad ja meetmed

6

4.

Finantsjuhtimine

7

4.1.

Kulukohustustest vabastamine

7

4.2.

Kaasrahastamine ja ELi maksimaalne toetus

7

4.3.

Eelmaksetena makstud ELi toetuse tasaarvestamine

8

4.4.

Lõppmakse arvutamine, sealhulgas paindlikkus programmi lõpetamisel

8

4.5.

Üledeklareerimine

8

5.

Näitajad ja tulemuslikkus programmi lõpetamisel

9

6.

Täielikult rakendamata projektid

9

7.

Projektid, mida mõjutab kohtumenetlus või halduskaebus, millel on peatav toime, või käimasolev uurimine.

10

8.

Õigusnorme rikkuvate summade käsitlemine viimasel aruandeaastal

11

9.

Sissenõudmine ja loobumine

11

9.1.

Ühised eeskirjad

11

9.2.

Aruandlus lõpetamisel sissenõutavate ja sissenõutamatute summade kohta

11

9.3.

Pärast lõpetamist sissenõutud summad

12

10.

Eelmaksete intressid

12

11.

Programmid, mille rakendamine on häiritud

12

11.1.

Piiriülese koostöö mõju hindamine

12

11.2.

Taristu kasutamine

13

11.3.

Kaasrahastamise määr

13

11.4.

Sissenõudmismenetlus programmide puhul, mille rakendamine on häiritud

13

12.

Lõpetamisdokumentide esitamine

13

12.1.

Lõpetamisdokumentide esitamise tähtaeg

13

12.2.

Lõpetamisdokumentide muutmine pärast nende esitamist

14

12.3.

Dokumentide ja IT-andmete kättesaadavus

14

13.

Lõpetamisdokumentide sisu

14

13.1.

ENI CBC rakendusmääruse üldsätted

14

13.2.

Lõplik tehniline osa

14

13.3.

Lõplik raamatupidamise aastaaruanne

15

13.4.

Vahendite haldaja kinnitus ja kontrollide aastakokkuvõte

15

13.5.

Auditiarvamus ja auditiaruanne

15

14.

Lõppmakse tegemine või jääksumma sissenõudmine

16

15.

Seaduslikkuse ja korrektsusega seotud küsimused

16

Lisa

17

1.   Sissejuhatus ja eesmärk

Käesolevate suunistega Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi 2014.–2020. aasta piiriülese koostöö programmide lõpetamise kohta (edaspidi „suunised“) kehtestatakse selge raamistik Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi (2014–2020) piiriülese komponendi (edaspidi „ENI CBC“) ühiste rakendusprogrammide (edaspidi „programmid“) lõpetamiseks, mida rahastatakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist, Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ja teatavatel juhtudel ühinemiseelse abi rahastamisvahendist (IPA).

Suuniste eesmärk on lihtsustada lõpetamisprotsessi, pakkudes ENI CBC juhtimis- ja auditeerimisasutustele metoodilist raamistikku programmide lõpetamiseks. Käesolevad suunised on võimalikult suures ulatuses kooskõlas dokumendiga „Suunised Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Sotsiaalfondist, Ühtekuuluvusfondist ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist antava abi jaoks vastu võetud programmide ning ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA II) kohaste piiriülese koostöö programmide lõpetamise kohta (2014–2020)“  (1). Nende suunistega reguleeritakse ammendavalt ENI CBC programmide lõpetamise protsessi ja käsitletakse ka ENI CBC õigusraamistikust tulenevaid iseärasusi. Seetõttu tuleks ENI CBC programmide lõpetamisel juhinduda üksnes käesolevast dokumendist.

Suunistes võetakse arvesse COVID-19 kriisi 2020. ja 2021. aastal ning selle mõju programmi rakendamisele. Lisaks on enamiku ENI CBC programmide rakendamine Venemaa agressioonisõja tõttu Ukraina vastu katkenud, mistõttu võetakse suunistes arvesse 9. novembri 2022. aasta õigusakti, (2) milles käsitletakse nende programmidega seotud probleeme. Sellele teemale on pühendatud käesolevates suunistes eraldi peatükk.

Programmiga seotud liidu täitmata eelarveliste kulukohustuste finantsarvelduse ning võimaliku kulukohustustest vabastamise või nende sissenõudmise lõpetamise protsess põhineb raamatupidamisarvestuse iga-aastasel kontrollimisel ja heakskiitmisel. Programmi lõplik lõpetamine peaks põhinema üksnes viimase aruandeaastaga seotud dokumentidel (lõplik raamatupidamisaruanne, liidu vahendite haldaja kinnitus ja kontrollide iga-aastane kokkuvõte, auditiarvamus ja auditiaruanne, mis kõik moodustavad kinnituspaketi) ja lõpparuandel (lõplik tehniline ja finantsosa). Selleks esitatakse suunistes eri etappide kohta juhised, mida programmi haldavad asutused peavad järgima, ning lõpliku finantsosa vorm.

2.   Õigusraamistik ja üldpõhimõtted

ENI CBC programmide lõpetamise seisukohast olulised õigusaktid on järgmised:

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu Määrus (EL, Euratom) 2018/1046 (3), mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (edaspidi „finantsmäärus“);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu Määrus (EL) nr 232/2014 (4) Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi kohta;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu Määrus (EL) nr 236/2014 (5) liidu välistegevuse rahastamisvahendite rakendamise kohta;

—	Komisjoni rakendusotsus, millega võetakse vastu programmdokument Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülesele koostööle aastatel 2014–2020 antava Euroopa Liidu toetuse kohta C(2014) 7172 final;

—	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 897/2014 (6), mida on muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/879 (7) (edaspidi „ENI CBC rakendusmäärus“);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu Määrus (EL) 2022/2192 (8) programmide rakendamise kohta häire korral (edaspidi „häireid käsitlev määrus“);

—	ENI CBC programmide sätted;

—	Partnerriikidega sõlmitud rahastamislepingute sätted.

Lõpetamisega seotud põhisätteid sisaldavad ENI CBC rakendusmääruse järgmised artiklid:

Artikkel	Sisu
15	Täitmisperiood
18	Toetuslepingute allkirjastamise tähtaeg ja projekti rakendusperioodi lõpp
19	Rahastamiskõlblikud tegevused pärast projekti rakendusperioodi lõppu, lõpetamise määratlus ja komisjonipoolsed kontrollid pärast lõpetamist
48	Projekti kulude rahastamiskõlblikkuse tähtaeg
64	Lõppmakse tegemine
65	Erand kulukohustustest vabastamisel
68	Lõpparuande sisu
70	Andmete säilitamise aeg
77	Lõpparuande esitamise tähtaeg

Suunistes kasutatakse järgmisi mõisteid:

—	„lõpparuanne“ – korraldusasutuste esitatav aruanne viimase aruandeaasta ja kogu programmi kestuse kohta, mis koosneb tehnilisest ja finantsosast;

—	„lõplik tehniline osa“ – lõpparuande tehniline osa, mis sisaldab ENI CBC rakendusmääruse artikli 77 lõikes 2 sätestatud elemente;

—

„lõplik finantsosa“ – lõpparuande finantsosa, mis koosneb järgmisest: — lõplik raamatupidamisaruanne kogu programmi kestuse kohta I lisas esitatud vormil; — ENI CBC rakendusmääruse artikli 68 lõigetes 2 ja 3 osutatud dokumendid. Seadusandlikku paketti ja ühtekuuluvuspoliitika programmide, sealhulgas Interregi programmide lõpetamise suuniseid ei kohaldata ENI CBC programmide suhtes.

ENI CBC rakendusmääruse artikli 19 lõigetes 2 ja 3 on sätestatud: „ [p]rogramm loetakse lõpetatuks siis, kui:

a)	kõik programmi raames sõlmitud lepingud on lõpetatud;

b)	jääksumma on välja makstud või hüvitatud;

c)	komisjon on ülejäänud assigneeringud vabastanud“.

Lõpetamisprotsessi peamised etapid võib esitada järgmiselt:

Lõpparuande esitamisele eelnevate etappide eest vastutavad korraldusasutus ja auditeerimisasutus, lõpparuande esitamisele järgnevad etapid viivad läbi komisjoni talitused, kes võivad hindamisprotsessi käigus korraldusasutuselt ja auditeerimisasutuselt küsida lisateavet.

3.   Ettevalmistused lõpetamiseks

3.1.   Tähtajad ja soovituslik ajakava

ENI CBC rakendusmääruses sätestatud tähtajad on järgmised:

—	31. detsember 2022: toetuslepingute allkirjastamise tähtaeg. Programmide puhul, mille rakendamine on häiritud, seda tähtaega ei kohaldata (9);

—	31. detsember 2023 : projekti rakendusperioodi lõpp. Ajavahemikus 1. jaanuarist 2024 kuni 30. septembrini 2024 võib ellu viia ainult tegevusi, mis on seotud projektide lõpetamisega toetusesaajate poolt (10) või tehnilise abi programmide lõpetamisega (11);

—	30. september 2024 : selliste tegevuste lõpetamine, mis on seotud projektide lõpetamisega toetusesaajate poolt või programmide ja riiklike ametiasutuste poolse lõpetamisega. Viimane aruandeaasta on 15 kuud: 1. juulist 2023 kuni 30. septembrini 2024;

—	15. veebruar 2025 : lõpparuande ja kinnituspaketi esitamise tähtaeg (12). Komisjon võib seda erandkorras pikendada kuni 1. märtsini.

—	31. mai 2025 : tähtaeg, mille jooksul peab komisjon lõpliku raamatupidamisaruande läbi vaatama ja selle kohta teavet esitama.

—	31. detsember 2025 : programmi rakendusperioodi lõpp.

Ajavahemik projekti rakendamise lõpptähtajast (31. detsember 2023) kuni lõpparuande esitamiseni korraldusasutuse poolt (15. veebruar 2025) on 13.5 kuud, mis on lühem kui ENPI CBC puhul (13) .

Varasemate kogemuste põhjal on mõistlik kaaluda projektide iga etapi ja korraldusasutuste töö lõpuleviimiseks kuluvat soovituslikku aega järgmiselt:

Etapid	Aeg (kuudes)	Aeg kokku (kuudes)
Projektide lõpparuande esitamine	3	3
Projekti lõpparuande läbivaatamine, selgitused ja lisateave ning otsus makse või tagasinõudmise kohta	1,5	4,5
Lõppmaksed ja hagita sissenõudmised	2	6,5
Auditeerimisasutuse viimane audit projektide valimi kohta	2	8,5
Otsus lõplike tagasinõudmiste, ärakuulamismenetluste ja hagita sissenõudmiste kohta	2	10,5
Lõpliku raamatupidamisaruande ja lõpparuande koostamine	1,5	12
Auditiarvamus, raamatupidamise aastaaruanne ja (lõplik) auditiaruanne	1,5	13,5

Kuna projektide lõpuleviimise soovituslik aeg on sama, mis projekti rakendamise lõpptähtaja ja komisjonile lõpparuande esitamise vahele jääv aeg, tuleb 2023. aasta viimase kuue kuu jooksul lõppevad projektid keskmisest kiiremini lõpule viia, et olla valmis õigel ajal.

Kõik tehnilise abi kasutamisega seotud lepingud nii töötajate kui ka välistöövõtjate puhul tuleb lõpule viia enne lõpliku raamatupidamisaruande koostamist, et neid oleks võimalik auditeerida ja lõpparuandesse lisada.

3.2.   Programmide muutmine

Programmide nõuetekohase rakendamise ja lõpetamise õigeaegse ettevalmistamise tagamiseks võivad korraldusasutused otsustada, et nende programmi on vaja kohandada või muuta.

Programmide muutmise taotlused, (14) sealhulgas rahastamiskavade läbivaatamise taotlused rahaliste vahendite ülekandmiseks temaatiliste eesmärkide vahel, tuleks esitada komisjonile piisavalt vara, et otsused oleks võimalik vastu võtta enne 31. detsembrit 2023 (projekti rakendamise lõppkuupäev).

Korraldusasutused peaksid teavitama komisjoni ENI CBC rakendusmääruse artikli 6 lõike 1 punkti a või häireid käsitleva määruse artikli 4 lõike 2 kohaselt programmidesse tehtud kohandustest enne projekti rakendamise lõppkuupäeva, st 31. detsembrit 2023.

3.3.   Projektide ja programmide õigeaegse lõpetamise head tavad ja meetmed

Projektide tulemusliku, tõhusa ja õigeaegse lõpetamise tagamine on kogu protsessi kõige keerulisem ülesanne, sest mis tahes viivitused, isegi kui need on tingitud piiratud arvust toetusesaajatest, võivad takistada programmi lõpparuande õigeaegset esitamist komisjonile.

Kuigi enamikus toetuslepingutes on sätestatud, et projekti lõpparuanne tuleb esitada kolme kuu jooksul pärast rakendusperioodi lõppu, esitab suur hulk projekti toetusesaajaid lõpparuanded hilinemisega. Hea tava on, et korraldusasutused jälgivad seda elementi tähelepanelikult, et võimaldada õigeaegset ja täielikku kontrollimist. Selliste viivituste vältimiseks võib vaja minna ka tugevat toetust projektidele, mis viiakse lõpule 2023. aasta teisel poolaastal.

Ajavahemikul 1. jaanuarist 2024 kuni 30. septembrini 2024 on rahastamiskõlblikud üksnes kulud, mis on seotud projektide lõpetamisega seotud tegevustega või mis on seotud tehnilise abi programmide lõpetamisega.

Vastavalt ENI CBC rakendusmääruse artikli 48 lõike 2 punkti a alapunktile iii hõlmavad projekti või programmi lõpetamisega seotud kulud kulude kontrollimist, auditeerimist ja projektide lõplikku hindamist. Lisaks on enamiku programmide toetuslepingutes ette nähtud 12- või 18-kuuline täitmisperiood. Sellistel juhtudel oleksid 2023. aasta teisel poolaastal lõpetatavate projektide lõpetamise tähtajad vastuolus ENI CBC rakendusmääruses sätestatud tähtaegadega. Seda elementi peaks korraldusasutus tegevuse lõpetamise ettevalmistamisel arvesse võtma.

Punktis 3.1 nimetatud programmide lõpetamise tähtajad asendavad toetuslepingutes sätestatud täitmisperioode.

Muud head tavad, mida rakendati eelmisel programmitöö perioodil õigeaegse lõpetamise tagamiseks, olid järgmised:

—	Viia läbi konkreetne riskihindamine, et teha kindlaks toetusesaajad, kes tõenäoliselt esitavad hilinenud või halva kvaliteediga aruandeid, ning toetada selliste projektide toetusesaajaid.

—	Saata toetusesaajatele teabekirjad, milles rõhutatakse aruannete kiire esitamise tähtsust ja võimalusel antakse konkreetseid lõpetamisjuhiseid.

—	Vaadata läbi ühise tehnilise sekretariaadi ja korraldusasutuse teostatavate halduskontrollide menetlused ja kriteeriumid, et vähendada formaalset koormust ja minimeerida ärakuulamismenetluseks kuluvat aega.

—	Mitte nõuda toetusesaajatelt ja partneritelt dokumentide uuesti esitamist, kui tuvastatud vigu on lihtne kvantifitseerida ja saab teha järeldusi aruande heakskiitmiseks ja vajaduse korral toetuse lõppmakse kindlaksmääramiseks.

—	Vajaduse korral parandada teabevahetust toetusesaajate ja programmiasutuste vahel ning nende eri üksuste vahel, kes tegelevad lõpetamisega.

—	Projektide valimi varajane valimine viimasteks kohapealseteks kontrollideks, võttes arvesse, et pooleliolevate projektiaruannete andmekogum on eelnevalt teada.

4.   Finantsjuhtimine

4.1.   Kulukohustustest vabastamine

Peale ENI CBC rakendusmääruse artikli 19, milles on sätestatud, et kui jääksumma on välja makstud või hüvitatud, tuleb kõik kasutamata summad, st ülejäänud assigneeringud, programmidest vabastada, puuduvad erieeskirjad vahendite vabastamise kohta lõpetamismenetluse ajal.

ENI CBC rakendusmääruse artiklis 65 on sätestatud erandid raamatupidamise aastaaruannete kulukohustustest vabastamise kohta. Lõpetamisel käsitletakse summasid, mille suhtes neid erandeid ei kohaldata, erinevalt, kuna neid võib deklareerida koos lõpliku raamatupidamisaruandega. See on korraldusasutuste jaoks oluline kaalutlus, kuna lõplik raamatupidamisaruanne annab viimase võimaluse kulude deklareerimiseks.

4.2.   Kaasrahastamine ja ELi maksimaalne toetus

Käesolevates suunistes osutab mõiste „kaasrahastamine“ toetuskõlblike kulude ja ELi toetuse erinevusele.

ENI CBC rakendusmääruse artiklis 12 on sätestatud, et kaasrahastamine moodustab vähemalt 10 % liidu rahalisest toetusest. Programmides võidi kehtestada kõrgem kaasrahastamise tase (nagu on märgitud programmide rahastamiskavas).

Komisjonil peab olema võimalik lõpetamisel kontrollida, kas kavandatud või minimaalne kaasrahastamise summa on saavutatud, mis tähendab, et lõpparuandes esitatud kulud peavad näitama, et programmis kindlaks määratud kaasrahastamise protsendist on kinni peetud. Selleks on lõpliku finantsosa vormile lisatud kaks veergu, kus näidatakse tegelik ELi toetus ja määr.

Programmid, mille puhul otsustati COVID-19-le või Venemaa Ukraina-vastasele agressioonisõjale reageerimiseks teatavatel aastatel kaasrahastamist mitte kasutada, (15) võivad osutada kaasrahastamise puudumisele nendel aastatel. Nende programmide puhul peaks siiski tõendama, et täideti kaasrahastamise vajalikku miinimum- või kavandatud protsendimäära, mis oli ette nähtud muudeks aruandeaastateks.

Asjakohane teave tuleks lisada lõpliku raamatupidamisaruande töölehele „1.3 Kooskõlastav võrdlemine ühise rakenduskavaga ja kaasrahastamine“.

4.3.   Eelmaksetena makstud ELi toetuse tasaarvestamine

ENI CBC rakendusmääruse artikli 60 lõikes 3 on sätestatud, et igal eelarveaastal, mil programmi rakendatakse, tasaarvestab komisjon eelnevad eelmaksed tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude alusel.

See tähendab, et komisjon viib viimase aruandeaasta kohta läbi tasaarvelduse, võttes arvesse viimasel aruandeaastal tegelikult kantud rahastamiskõlblikke kulusid ja lõplikus raamatupidamise aastaaruandes sisalduvaid rahastamiskõlblikke kulusid.

Kõnealune teave tuleks lisada lõpliku raamatupidamise aastaaruande töölehele „1.4 Tasaarvestuseks vajalik teave“.

Programmide puhul, mille rakendamine on häiritud, ei ole Venemaa ja Valgevene toetusesaajate ja töövõtjate kantud ja makstud summad, mis on jäetud pärast Venemaaga ja Valgevenega sõlmitud rahastamislepingute peatamist esitatud raamatupidamise aastaaruannetes kontrollimata, asjaomase programmi raames rahastamiskõlblikud, kuna neid ei ole võimalik täielikult ja usaldusväärselt kontrollida ega auditeerida. Seda välistust kohaldatakse ka summade suhtes, mille korraldusasutus oli algselt heaks kiitnud ajavahemikul 1. juulist 2021 kuni rahastamislepingute peatamise lõppkuupäevani, ja mille puhul ei olnud võimalik auditit teha.

4.4.   Lõppmakse arvutamine, sealhulgas paindlikkus programmi lõpetamisel

Komisjon kinnitab lõppmakse arvutuse korraldusasutuste esitatud andmete põhjal.

Erinevalt eelmaksete iga-aastasest tasaarvestamisest võetakse siinkohal arvesse ka ELi toetust, mis vastab programmi rahastamiskõlblike kulude kogusummale nii projektide kui ka tehnilise abi puhul, mis on lõpparuandes „ tõendatud auditiarvamusega “  (16). Seda on vaja tagamaks, et programmid järgiksid asjakohast kaasrahastamise määra.

Maksmisele kuuluv / sissenõutav summa, mis on arvutatud vastavalt eespool selgitatud eeskirjadele, moodustab rakenduskava lõppmakse.

Kooskõlas ENI CBC rakendusmääruse artikliga 64 võib lõppmakse ületada kuni 10 % igale temaatilisele eesmärgile eraldatud ELi kogutoetusest. Komisjoni lõppmakse ei tohi siiski ületada liidu kogutoetust, mis on igale programmile ette nähtud komisjoni rakendusotsusega, millega programm heaks kiideti.

Märgitakse, et lõppmakse sisaldab partnerriikide mitteriiklikelt toetusesaajatelt tagasinõutamatuid summasid, nagu on sätestatud rahastamislepingutes. Samuti sisaldab lõppmakse summasid, mida ei ole võimalik sisse nõuda ja mis põhinevad häireid käsitleva määruse artikli 14 sätetel.

Liikmesriikide toetusesaajatelt ja partnerriikide avaliku sektori toetusesaajatelt tagasinõutamatud summad jäetakse lõppmakse arvutamisel välja, kuna asjaomane riik peab need korraldusasutusele tagasi maksma.

Punktis 9 antakse rohkem teavet tagasinõutamatute summade käsitlemise kohta.

Kõnealune teave tuleks lisada lõpliku raamatupidamise aastaaruande töölehele „1.5 Lõppmakse“.

4.5.   Üledeklareerimine

ENI CBC programmide puhul on lubatud üledeklareerimine. Korraldusasutused võivad deklareerida komisjonile rahastamiskõlblikke kulusid, mis ületavad programmi heakskiitmist käsitlevas komisjoni rakendusotsuses sätestatud ELi maksimaalset toetust. Selliseid komisjonile viimasel aruandeaastal deklareeritud üledeklareeritud kulusid, olenemata sellest, millisel aruandeaastal need tekkisid ja maksti, võetakse arvesse lõpetamisel ja pärast seda, et asendada eeskirjadevastaselt makstud summad (deklareeritud mis tahes aruandeaastal, sealhulgas viimasel aruandeaastal), ning neid arvestatakse ka seoses 10 % paindlikkusega temaatiliste eesmärkide vahel.

5.   Näitajad ja tulemuslikkus programmi lõpetamisel

Väljund- ja tulemusnäitajate andmed peavad sisalduma lõplikus tehnilises osas ning need peavad sisaldama järgmist:

—	2023. aasta lõpuks saavutatud väljund- ja tulemusnäitajate kumulatiivsed väärtused;

—	kõik probleemid, mis mõjutavad rakenduskava tulemuslikkust, sealhulgas eesmärkide saavutamist.

Komisjon hindab näitajate ja nendega seotud eesmärkide saavutamist, võttes arvesse lõplikus tehnilises osas esitatud teavet, sealhulgas selliseid elemente ja tegureid nagu programmi häired, mis võisid oluliselt mõjutada seatud eesmärkide saavutamist.

Programmi lõpparuandes esitatud väljundnäitajate saavutamise väärtused peaksid osutama sellele, mida programmi raames toetatud projektidega on ellu viidud kuni rakendusperioodi lõpuni (31. detsember 2023). Kuigi näitajate saavutamise väärtused peaksid vastama 31. detsembri 2023. aasta olukorrale, võib praktikas nendes dokumentides esitada kaasrahastatavate tegevuste väljundid kuni lõpparuande esitamise kuupäevani.

Lõpparuandes tuleks esitada üksnes tegelikult saavutatud väljundid, mis põhinevad deklareeritud ja programmis rahastamiskõlblikena heaks kiidetud kuludel. Teatavatel juhtudel tähendab see väljundnäitajate puudumist.

Programme haldavatel asutustel soovitatakse kirjeldada, kas COVID-19 kriis ja selle mõju takistasid mõne eesmärgi saavutamist. Lisaks peaksid nad hindama, kas eesmärkide saavutamata jätmine on tingitud sotsiaal-majanduslike või keskkonnategurite mõjust ning programmipiirkonna majandus- või keskkonnatingimuste olulistest muutustest.

Samamoodi peaksid programme haldavad asutused kirjeldama ka rakendamishäirete mõju pärast Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ja Valgevene osalemist selles agressioonis (vt punkt 11).

6.   Täielikult rakendamata projektid

ENI CBC rakendusmääruse artikli 38 on sätestatud, et „ projekt koosneb mitmest meetmest, mis on määratletud ja mida hallatakse lähtuvalt eesmärkidest, väljunditest, tulemustest ja mõjust, mida projektiga püütakse kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul ja kindlaksmääratud eelarve raames saavutada “ ning mis aitavad kaasa programmi prioriteetide saavutamisele. Sellega seoses peaksid kõik projektid olema täielikult rakendatud nende rakendusperioodi jooksul või hiljemalt 31. detsembriks 2023, mis on kuupäev, mil kõik projektitegevused peaksid lõppema kooskõlas ENI CBC rakendusmääruse artikliga 18.

ENI CBC rakendusmääruse artiklis 48 on sätestatud selged kulude rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid. See tähendab, et toetusesaajate ja tehnilise abi raames tegelikult kantud kulud on rahastamiskõlblikud, kui:

—

need on kantud projekti rakendusperioodi jooksul ja: — need on välja makstud enne projekti lõpparuande esitamist või — need olid loetletud projekti lõpparuandes koos eeldatava maksekuupäevaga ja maksti välja hiljem (17) (see tava on väga ebasoovitav, kuna lükkaks kontrollimise ja lõpetamise protsessi edasi);

—	need on kantud ja välja makstud pärast projekti rakendamisperioodi projekti lõpetamisega seotud kulude eest;

—	need on näidatud projekti hinnangulises üldeelarves;

—	need on projekti rakendamiseks vajalikud;

—	need on tuvastatavad ja kontrollitavad;

—	need on kooskõlas kohaldatavate maksustamise ja sotsiaalvaldkonna õigusaktidega;

—	need on mõistlikud ja põhjendatud;

—	nende tõenduseks on esitatud arved või samaväärse tõendusjõuga dokumendid.

Korraldusasutused peavad neid kriteeriume arvesse võtma, kui nad deklareerivad rahastamiskõlblikke kulusid lõpparuandes. Korraldusasutused võivad lugeda projekti rakendusperioodi jooksul tehtud ja makstud kulud rahastamiskõlblikeks olenemata projekti lõpliku rakendamise ulatusest, kui projekti rakendamistingimustes ei ole sätestatud teisiti.

Viieteistkümnest programmist kaheksa sisaldavad toetuslepingutes artiklit halvasti või osaliselt rakendatud projektide kohta:

Sellistel juhtudel peaks korraldusasutus hindama iga projekti rakendamise kvaliteeti ja otsustama, kas vähendada komisjonile deklareeritud projekti lõplikku toetussummat / rahastamiskõlblikke kulusid, võttes arvesse näiteks näitajate saavutamise määra võrreldes toetuslepingus nimetatud eesmärkidega ja lahknevuste põhjuseid.

Kui korraldusasutus otsustab vähendada toetust projekti toetusesaaja(te)le, on soovitatav, et ta teavitaks sellest ühist seirekomiteed, sest projekti toetusesaaja(d) võib/võivad sellise otsuse vaidlustada. Kõiki selliseid juhtumeid käsitletakse väljaspool lõpetamisprotsessi, arvestades, et osa sellistest kuludest ei deklareerita komisjonile korraldusasutuse otsuse alusel.

Programmide puhul, mille rakendamine on häiritud, peab korraldusasutus võtma projektide rakendamise analüüsimisel arvesse ka erandlikke asjaolusid, pidades silmas häireid käsitlevas määruses sätestatud võimalusi (vt punkt 11).

7.   Projektid, mida mõjutab kohtumenetlus või halduskaebus, millel on peatav toime, või käimasolev uurimine.

Enne lõpparuande esitamist peaksid korraldusasutused otsustama, kas jätta lõplikust raamatupidamise aastaaruandest välja kõik või osa kuludest, mis on seotud toimingutega, mida mõjutavad käimasolevad uurimised või mis on peatatud kohtumenetluse või peatava toimega halduskaebuse tõttu.

Käimasolevate uurimiste näideteks on uurimised, mida viivad läbi programmi haldavatest asutustest erinevad riiklikud asutused (näiteks politseiuurimine, kohtulik või kriminaaluurimine) ning mille tulemus võib mõjutada kulude seaduslikkust ja korrektsust.

Projekti peatamine kohtumenetluse või halduskaebuse alusel ei pikenda rahastamiskõlblike kulude tekkimise lõpptähtaega, mis on sätestatud ENI CBC rakendusmääruse artiklis 18.

Programme haldavatel asutustel palutakse jätta lõplikust raamatupidamise aastaaruandest välja kulud, mida mõjutavad OLAFi käimasolevate juurdluste, OLAFi aruannete või komisjoni või Euroopa Kontrollikoja auditite käigus tuvastatud võimalikud õigusnormide rikkumised.

Kuna lõplik raamatupidamise aastaaruanne on viimane võimalus kulude deklareerimiseks, võib see sisaldada ka käimasolevate kohtumenetluste ja peatava toimega halduskaebuste alusel esitatud summasid. Selliseid kulusid võib käsitada rahastamiskõlblike kuludena lõpliku raamatupidamisaruande esitamise ajal ja auditeerimisasutused võivad need kinnitada.

Kui lõplikust raamatupidamise aastaaruandest ei jäeta välja pooleliolevate uurimiste või kohtumenetluse või peatava mõjuga halduskaebuse tõttu peatatud projektide kulusid, peaks korraldusasutus koos lõpparuandega esitama selliste toimingute summad ja loetelu, mille kulusid uuritakse, kasutades lõplikus raamatupidamisaruandes esitatud vormi „ 2.2 Finantskorrektsioonid, sissenõudmised, OLAF, kohtumenetlused (ELi vahendid) “.

Korraldusasutused peavad teavitama komisjoni uurimiste tulemustest ning juhul, kui õigusnormide rikkumine tuvastatakse pärast programmi lõpetamist, nõudma sisse alusetult makstud summad ja need komisjonile tagasi maksma.

8.   Õigusnorme rikkuvate summade käsitlemine viimasel aruandeaastal

Pärast lõppmakse taotlust ei saa komisjonile esitada ühtegi hilisemat maksetaotlust. Seetõttu tuleb kõik vajalikud finantskorrektsioonid, mis tulenevad nii üksikutest kui ka süsteemsetest õigusnormide rikkumistest, teha lõplikus raamatupidamise aastaaruandes, isegi kui need puudutavad eelmistel aruandeaastatel deklareeritud kulusid.

Kui korraldusasutus otsustab jätta summad deklareerimata kulude seaduslikkuse ja korrektsuse käimasoleva hindamise tõttu viimasel aruandeaastal, ei saa neid kulusid uuesti deklareerida, isegi kui need hiljem tunnistatakse seaduslikuks ja korrektseks. Seepärast tuleks kõik programmi käimasolevad hindamised ja võimalikud finantskorrektsioonid eelnevalt lõpule viia, et võimaldada lõpliku raamatupidamisaruande koostamist.

9.   Sissenõudmine ja loobumine

9.1.   Ühised eeskirjad

Vastavalt ENI CBC rakendusmääruse artikli 68 lõike 3 punktile b peab iga aruandeaasta, sealhulgas viimase aruandeaasta raamatupidamisarvestus sisaldama lisaks kantud ja makstud kuludele ning korraldusasutuse teenitud ja saadud tuludele järgmist:

—	summad, millest on aruandeaasta jooksul loobutud või mis on sisse nõutud;

—	summad, mida ei ole võimalik sisse nõuda.

Korraldusasutused peaksid püüdma kõik summad sisse nõuda enne viimase aruandeaasta lõppu ja igal juhul enne lõpparuande esitamist, kuna hiljem ei ole võimalik teatada, et neid ei ole võimalik tagasi saada. Seetõttu ei sisalda lõplik raamatupidamise aastaaruanne tabelit „Sissenõutavad summad“.

Summad, mida ei ole võimalik sisse nõuda, on jagatud kahte tabelisse: üks summade kohta, mille eest liikmesriigid või partnerriigid vastutavad, ja teine summade kohta, mille eest nad ei vastuta. Viimati nimetatud summasid, sealhulgas summasid, mida ei ole võimalik sisse nõuda partnerriikides asuvatelt mitteriiklikelt toetusesaajatelt, võetakse arvesse lõppmakse arvutamisel.

Summasid, mille tagasinõudmisest korraldusasutus loobus ühise seirekomitee eelneval heakskiidul, ei võeta lõppmakse arvutamisel arvesse.

Käesolevas punktis osutatud teave on esitatud töölehe 2.2 konkreetsetes tabelites.

9.2.   Aruandlus lõpetamisel sissenõutavate ja sissenõutamatute summade kohta

Lõplikus raamatupidamise aastaaruandes peavad korraldusasutused esitama sissenõutamatud summad, mis on seotud mitte ainult eelmistel aruandeaastatel, vaid ka viimasel aruandeaastal deklareeritud kuludega. Lõplikus raamatupidamise aastaaruandes on võimalik esitada ka summad, mis on muutunud sissenõutavaks või sissenõutamatuks pärast viimase aruandeaasta lõppu, kuid enne lõpparuande esitamist.

Korraldusasutused peaksid alati kõigepealt püüdma summasid sisse nõuda, et näidata üles nõuetekohast hoolsust.

ENI CBC rakendusmääruse ja asjaomaste rahastamislepingute sätetega ei ole kehtestatud korraldusasutuste vastutust partnerriikides asutatud mitteriiklikelt toetusesaajatelt sissenõudmata summade eest. Seepärast tuleks lõplikus raamatupidamise aastaaruandes kajastada järgmist liiki sissenõudmata summad.

—

Liikmesriikide toetusesaajatelt ja partnerriikide avalik-õiguslikelt üksustelt sisse nõudmata summad, mis jäävad väljapoole häireid käsitleva määruse sätteid. Need summad jäetakse lõppmakse arvutamisel välja (ja neid ei kanta töölehele 1.5), sest need on kaetud teise osapoole kohustustega. Seega peab asjaomane liikmesriik vastavalt ENI CBC rakendusmääruse artiklile 74 „ maksma tasumisele kuuluva summa korraldusasutusele “ ning asjaomase partnerriigi vastutuse tase määratakse kindlaks konkreetse rahastamislepinguga.

—

Partnerriikide mitteriiklikelt toetusesaajatelt sisse nõudmata summad, mis jäävad väljapoole häireid käsitleva määruse sätteid. Need summad lisatakse lõppmakse arvutusse samamoodi nagu komisjonile tõendatud summad, sest asjaomastes rahastamislepingutes ei ole partnerriikidele ette nähtud kohustusi. Selliste summade puhul võib komisjon sissenõudmise ülesande üle võtta.

—

Sissenõudmata summad, millest on teatatud vastavalt häireid käsitleva määruse artiklile 14. Need summad võetakse lõppmakse arvutamisel arvesse samal viisil kui komisjonile esitatud tõendatud summad. Lisades need summad töölehe 2.2 tabelisse 4, loetakse, et korraldusasutus on palunud komisjonil summad tagasi nõuda.

9.3.   Pärast lõpetamist sissenõutud summad

Korraldusasutused peavad komisjonile deklareeritud summad, mis pärast lõpetamist sisse nõuti, liidu eelarvesse tagasi maksma.

10.   Eelmaksete intressid

Finantsmääruse artikli 8 lõikes 4 on sätestatud: „ eelarvest tehtud eelmaksetelt kogunenud intressid ei kuulu liidule tasumisele, kui [...] rahastamislepingutest ei tulene teisiti.“

Seetõttu ei deklareerita kogunenud intresse ühelgi hetkel, sealhulgas lõplikus raamatupidamisaruandes, ja seega ei arvata seda lõppmakse arvutamisel maha.

11.   Programmid, mille rakendamine on häiritud

Pidades silmas Venemaa provotseerimata ja põhjendamatut agressioonisõda Ukraina vastu, võeti 9. novembril 2022 vastu häireid käsitlev määrus. Kõnealune määrus puudutab 15 ENI CBC programmist 13, mida rakendamise häired mõjutavad, (18) ning selles käsitletakse mitut teemat, näiteks:

—	piiriülese koostöö mõju hindamine;

—	taristu kasutamine;

—	kaasrahastamise määr;

—	sissenõudmismenetlus;

—	ülejäänud kaasrahastamise vahendid, mille partnerriik on üle kandnud.

11.1.   Piiriülese koostöö mõju hindamine

Häireid käsitleva määruse artikli 8 lõikes 1 on sätestatud, et projektide piiriülese koostöö mõju ja kasu hinnatakse kolmes etapis:

—	esimene etapp kestab kuni programmi rakendamise häire alguskuupäevani;

—	teine etapp on programmi rakendamise häire kestuse ajal;

—	kolmas etapp algab pärast programmi rakendamise häire lõppemist.

Selleks märgitakse programmides häire alguse kuupäev ja liik vastavalt häireid käsitleva määruse artiklis 2 sätestatud määratlustele.

Lõplik tehniline osa peaks sisaldama programmis määratletud näitajate koondväärtusi, võttes arvesse liikmesriikide ja partnerriikide toetusesaajate saavutatud väärtusi 1. etapis (ja vajaduse korral 3. etapis) ning sihtväärtusi, mille liikmesriikide toetusesaajad saavutasid 2. etapis.

Programmides võib anda aru ka partnerriikides 2. etapis saavutatud näitajate kohta, esitades lõplikus tehnilises osas asjakohase selgituse.

Projektide piiriülest mõju, sealhulgas juhul, kui see võib mõjutada kulutuste abikõlblikkust, ei seata kahtluse alla, sest 2. etapis kogesid asjaomaste partnerriikide partnerid projektide rakendamise häirete tagajärgi.

11.2.   Taristu kasutamine

Häireid käsitleva määruse artikli 8 lõikes 3 on sätestatud erand ENI CBC rakendusmääruse artikli 39 lõikest 3, millega kehtestatakse kohustus, et taristukomponenti sisaldavale projektile ei tehta viie aasta jooksul pärast projekti lõpetamist või riigiabi eeskirjades sätestatud ajavahemiku jooksul projekti laadi, eesmärke või rakendamistingimusi mõjutavaid olulisi muudatusi, mis kahjustaksid projekti algseid eesmärke. Kui korraldusasutusel ei ole võimalik kontrollida rakendamishäiretest mõjutatud partnerriikides asuvate projektide kestvuskohustuse täitmist, ei nõuta korraldusasutuselt summade sissenõudmist ega liidu toetuse tagasimaksmist. Nende projektide puhul tuleks tagada asjakohane kontrolljälg.

11.3.   Kaasrahastamise määr

Häireid käsitleva määruse artiklis 3 on sätestatud, et liidu rahalise toetuse kaasrahastamist ei nõuta liikmesriikidelt ega partnerriikidelt kulude puhul, mis on tekkinud ja makstud ning mis sisalduvad vastavalt 1. juulil 2021, 1. juulil 2022 ja 1. juulil 2023 algavate aruandeaastate raamatupidamise aastaaruannetes.

Lõpliku raamatupidamise aastaaruande vorm sisaldab kulude ja kaasrahastamise jaotust. Selles eristatakse neid aastaid, kus puuduvad erakorralised kaasrahastamismeetmed, ja neid, mille puhul ELi panus on kuni 100 %, kas COVID-19 või rakendamishäirete tõttu. Lõpliku raamatupidamise aastaaruande töölehe 1.3 eraldi osa tuleb täita ainult programmide kohta, mille puhul ei ole kaasrahastamist kohaldatud.

11.4.   Sissenõudmismenetlus programmide puhul, mille rakendamine on häiritud

Kui sissenõudmine on seotud nõudega partnerriigis asuva toetusesaaja vastu ja kui korraldusasutus ei saa kõnealust sissenõuet tasaarvestada, võib korraldusasutus häireid käsitleva määruse artikli 14 lõike 5 alusel nõuda, et komisjon võtaks kõnealuste summade sissenõudmise ülesande üle. See on võimalik tingimusel, kui korraldusasutus ei ole lihtsustatud sissenõudmiskatses edukas. Nagu on kirjeldatud häireid käsitleva määruse artikli 14 lõikes 3, piisab, kui korraldusasutus dokumenteerib oma otsuse mitte teha rohkem kui üks sissenõudmiskatse.

Lõpliku raamatupidamise aastaaruande vorm sisaldab konkreetset tabelit töölehel 2.2 koos komisjonile üle antud sissenõutud summade loeteluga vastavalt häireid käsitleva määruse artikli 14 lõikele 5.

Lõplik raamatupidamise aastaaruanne sisaldab ka konkreetset tabelit partnerriigi kaasrahastamise kasutamise kohta korraldusasutuse pangakontodel programmi rakendamise häire kuupäeval (tööleht „2.4 Tasaarveldused“ ).

12.   Lõpetamisdokumentide esitamine

12.1.   Lõpetamisdokumentide esitamise tähtaeg

Lõpetamisdokumendid tuleb esitada 15. veebruariks 2025 SFC kaudu. Komisjon võib seda tähtaega asjaomase korraldusasutuse teate alusel pikendada 1. märtsini 2025 vastavalt ENI CBC rakendusmääruse artiklile 77.

Mis tahes lõpetamisdokumendi esitamata jätmine võib viidata tõsisele puudusele rakenduskava juhtimis- ja kontrollisüsteemis, mis seab ohtu programmile juba makstud liidu toetuse. Komisjon võib sellistel juhtudel otsustada kohaldada finantskorrektsiooni vastavalt ENI CBC rakendusmääruse artiklile 72.

Korraldusasutuse taotluse korral võimaldavad komisjoni talitused siiski samasugust paindlikkust, nagu on kavandatud ühtekuuluvusprogrammide lõpparuande esitamiseks 15. veebruariks 2026.

12.2.   Lõpetamisdokumentide muutmine pärast nende esitamist

Korraldusasutus ei tohi ühtegi lõpetamisdokumenti pärast selle esitamist muuta, välja arvatud juhul, kui komisjon nõuab muutmist või esineb kirjavigu.

12.3.   Dokumentide ja IT-andmete kättesaadavus

ENI CBC rakendusmääruse artiklis 70 on sätestatud, et korraldusasutusel ja toetusesaajatel on programmi või projektiga seotud andmete säilitamise tähtaeg viis aastat alates programmi lõppmakse tegemise kuupäevast.

Eelkõige tuleb säilitada aruanded, tõendavad dokumendid ning raamatupidamise aastaaruanded, raamatupidamisdokumendid ja mis tahes muud programmi ja projektide rahastamist käsitlevad dokumendid (sealhulgas kõik lepingute sõlmimisega seotud dokumendid).

Isegi kui seda ei ole ENI CBC rakendusmääruses sõnaselgelt sätestatud, palutakse korraldusasutustel säilitada IT-andmed, veebisaidid, tarkvara, andmebaasid ja mis tahes elektroonilisel kujul dokumendid, kui need on seotud kaasrahastatud projektide või tehnilise abiga.

Korraldusasutuse ülesanne on tagada komisjoni või Euroopa Kontrollikoja võimalike edasiste auditite jaoks asjakohane kontrolljälg, sealhulgas tehingute loetelu.

Programmi või projekti tulemustest tulenevate auditite, kaebuste, kohtuvaidluste või nõuete menetlemisega seotud dokumente säilitatakse kuni kõnealuste menetluste lõpetamiseni, isegi kui see periood on pikem kui eespool nimetatud viis aastat.

13.   Lõpetamisdokumentide sisu

13.1.   ENI CBC rakendusmääruse üldsätted

Kooskõlas ENI CBC rakendusmääruse artikliga 77 sisaldab lõplik tehniline osa, mille korraldusasutus esitab komisjonile 15. veebruariks 2025 pärast seda, kui ühine seirekomitee on selle heaks kiitnud, mutatis mutandis teavet, mida nõutakse aastaaruannete puhul viimase aruandeaasta ja kogu programmi kestuse kohta.

Lõplik tehniline osa tuleb täita selle kahekordse nõude täitmiseks, nii viimase aruandeaasta kui ka kogu programmi kestuse kohta, ning programmide poolt (iga-aastaste) rakendusaruannete jaoks kasutatavat tavapärast vormi ei ole vaja selleks muuta.

Vastavalt ENI CBC rakendusmääruse artikli 77 lõikele 5 ei tohiks siiski koostada ega esitada prognoosi järgmisel aruandeaastal elluviidavate meetmete kohta (ENI CBC rakendusmääruse artikli 77 lõige 4) ega eelmise aasta 1. juulist kuni 31. detsembrini kantud hinnangulisi kulusid (ENI CBC rakendusmääruse artikli 68 lõike 2 punkt f), kuna need ei ole lõpetamisel asjakohased.

13.2.   Lõplik tehniline osa

Korraldusasutused peaksid kasutama aastaaruande tehnilise osa tavapärast vormi ka lõpparuande koostamisel. Teave peaks hõlmama kogu programmi kestust.

Kui ENI CBC rakendusmääruses puuduvad erisätted, kohaldatakse ühissätete määruse (19) kohaste programmidega sarnaseid menetlusi. Eelkõige antakse korraldusasutustele kaks kuud aega, et vastata komisjoni tähelepanekutele aruande kohta. Korraldusasutuse taotlusel võib komisjon tähtaega pikendada veel kahe kuu võrra. Lõpparuanne võetakse vastu, kui komisjonil ei ole tähelepanekuid või kui kõiki komisjoni tähelepanekuid on nõuetekohaselt käsitletud.

13.3.   Lõplik raamatupidamise aastaaruanne

Lõplik raamatupidamise aastaaruanne peab sisaldama ENI CBC rakendusmääruse artikli 68 lõikes 2 nõutud teavet, välja arvatud punkt f, (20) nii viimase aruandeaasta kui ka kogu programmi kestuse kohta.

Samamoodi kohaldatakse ENI CBC rakendusmääruse artiklit 69, mis reguleerib raamatupidamise aastaaruannete kontrollimist ja heakskiitmist, ka lõpliku raamatupidamise aastaaruande suhtes.

Komisjon vaatab lõpliku raamatupidamisaruande läbi ja teavitab korraldusasutust õigeaegselt sellest, kas ta nõustub, et lõplik raamatupidamise aastaaruanne annab õige ja õiglase ülevaate ning kas sellega seotud tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

13.4.   Vahendite haldaja kinnitus ja kontrollide aastakokkuvõte

Korraldusasutus peaks jätkama kontrollide aastakokkuvõtte esitamist samal viisil nagu varasematel aastatel.

Viimase aruandeaasta puhul peaks vahendite haldaja kinnitus siiski hõlmama ENI CBC rakendusmääruse artikli 77 lõike 5 kohast kinnitust programmi kogukestuse kohta kuni viimase aruandeaastani.

13.5.   Auditiarvamus ja auditiaruanne

Auditiarvamus ja auditiaruanne hõlmavad nii viimast aruandeaastat kui ka kogu programmi kestust kooskõlas ENI CBC rakendusmääruse artikli 77 lõikega 5. Seepärast tuleks asjaomaseid perioode selgelt eristada. Auditiarvamusega tehakse kindlaks, kas lõplik raamatupidamise aastaaruanne annab õige ja õiglase ülevaate, kas seotud tehingud on seaduslikud ja korrektsed ning kas kehtestatud kontrollisüsteem toimib nõuetekohaselt. Arvamuses konstateeritakse samuti, kas auditeerimine seab kahtluse alla vahendite haldaja kinnituses esitatud väited.

Lõplikus auditiarvamuses tuleb kinnitada nii rahastamiskõlblike kulude kogusummad kui ka ELi toetus kogu programmitöö perioodiks, nagu on esitatud raamatupidamise aastaaruande töölehel 1.3.

Lisaks sisaldab auditiaruanne järgmist:

—	teave komisjoni või Euroopa Kontrollikoja tehtud audititest tulenevate avatud tähelepanekute kohta, mis tuleks esitada jaos „ Muu teave “. See on nõutav ainult juhul, kui mõjutatud kulud on kantud lõplikku raamatupidamise aastaaruandesse;

—

järeldus 6. põhinõude („ Töökindel süsteem andmete kogumiseks, salvestamiseks ja säilitamiseks seire, hindamise, finantsjuhtimise, kontrolli ja auditeerimise otstarbel, sealhulgas ühendused toetusesaajatega elektroonilise andmevahetuse pidamise süsteemidega “) hindamise kohta. See hindamine peaks hõlmama kinnitust, et komisjonile esitatud koondandmed on õiged.

Programmide puhul, mida mõjutab kõigi Venemaa ja Valgevenega sõlmitud rahastamislepingute peatamine, teavitasid komisjoni talitused 2022. aasta detsembris ENI CBC programmide auditeerimisasutusi asjaomaste programmidega seotud konkreetsetest auditimenetlustest, sealhulgas audititööst lõpliku raamatupidamise aastaaruande, tegevuse auditi, auditistrateegiate ja auditiarvamuste kujundamise kohta. Aastaaruande ja auditiarvamuse vorme ei ole vaja lõpetamise eesmärgil kohandada ning neid tuleks kasutada nagu eelmistel aruandeaastatel.

14.   Lõppmakse tegemine või jääksumma sissenõudmine

Lõppmakse tehakse või jääksumma nõutakse sisse hiljemalt kolm kuud pärast lõpliku raamatupidamise aastaaruande kontrollimise ja heakskiitmise kuupäeva. See ei piira komisjoni õigust maksetähtaja arvestamine katkestada või selline makse peatada vastavalt ENI CBC rakendusmääruse artiklitele 61 ja 62.

15.   Seaduslikkuse ja korrektsusega seotud küsimused

Komisjon võib pärast lõppmakse tasumist ja programmi lõpetamist tõstatada lõplikus raamatupidamise aastaaruandes näidatud kulude aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsusega seotud küsimusi.

Nagu on sätestatud ENI CBC rakendusmääruse artikli 72 lõikes 6, ei piira programmi lõpetamine komisjoni õigust teha korraldusasutuse suhtes hiljem finantskorrektsioone.

---

(1)  Komisjoni teatis (ELT C 474, 14.12.2022, lk 1).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. novembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2192, millega kehtestatakse erisätted Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist ja Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames toetatavate 2014.–2020. aasta koostööprogrammide jaoks programmi rakendamise häire korral (ELT L 292, 11.11.2022, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 232/2014, millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend (ELT L 77, 15.3.2014, lk 27).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 236/2014, millega sätestatakse liidu välistegevuse rahastamisvahendite rakendamise ühised eeskirjad ja menetlused (ELT L 77, 15.3.2014, lk 95).

(6)  Komisjoni 18. augusti 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 897/2014, millega kehtestatakse erisätted Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 232/2014 (millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend) alusel rahastatavate piiriülese koostöö programmide rakendamiseks (ELT L 244, 19.8.2014, lk 12).

(7)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/879, 23. juuni 2020, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 897/2014 erisätete osas, et viia Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi alusel rahastatavate piiriülese koostöö programmide rakendamiseks kehtestatud sätted vastavusse COVID-19 pandeemiale reageerimiseks võetavate erimeetmetega (ELT L 203, 26.6.2020, lk 59).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. novembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2192, millega kehtestatakse erisätted Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist ja Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames toetatavate 2014.–2020. aasta koostööprogrammide jaoks programmi rakendamise häire korral (ELT L 292, 11.11.2022, lk 1).

(9)  Häireid käsitleva määruse artikli 6 lõike 2 kohaselt võib korraldusasutus häiritud programmide puhul sõlmida pärast 31. detsembrit 2022 ka muid lepinguid kui suurte taristuprojektide lepingud, tingimusel et kõik programmi raames rahastatavad projektitegevused lõpevad 31. detsembriks 2023.

(10)  Vastavalt ENI CBC rakendusmääruse artiklile 19, milles osutatakse sama rakendusmääruse artikli 48 lõike 2 punkti a alapunktile iii, võib kulude kontrollimise, auditeerimise ja projekti lõpliku hindamisega seotud tegevused teha ka pärast projekti rakendusperioodi.

(11)  Muudetud ENI CBC rakendusmääruse artikli 19 lõige 1.

(12)  Täpsemad üksikasjad on esitatud punktis 12.

(13)  Programmitöö periood 2007–2013.

(14)  Vt Euroopa ENI CBC rakendusmääruse artikkel 6, mis käsitleb programmi kohandamist selle lõike 1 alusel ja muutmist lõike 2 alusel.

(15)  Vastavalt ENI CBC rakendusmääruse artikli 12 lõikele 4 või häireid käsitleva määruse artiklile 3, millega nähakse ette erisätted pärast programmi rakendamise häiret.

(16)  ENI CBC rakendusmääruse artikkel 69.

(17)  Nagu on sätestatud punktis 3, peavad projektide rakendamisega seotud kulud olema kantud ja välja makstud hiljemalt 31. detsembriks 2023. Kuni 30. septembrini 2024 on toetuskõlblikud üksnes projektide ja programmide lõpetamisega seotud kulud ning tehnilise abi kulud.

(18)  Ungari–Slovakkia–Rumeenia–Ukraina, Eesti–Venemaa, Läti–Venemaa, Poola–Valgevene–Ukraina, Poola–Venemaa, Leedu–Venemaa, Läti–Leedu–Venemaa, Rumeenia – Moldova Vabariik, Musta mere piirkond, Rumeenia–Ukraina, Kagu-Soome – Venemaa, Karjala ja Koola-Arktika.

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

(20)   „Eelmise aasta 1. juulist kuni 31. detsembrini kantud hinnangulised kulud“.