European flag

Teataja
Euroopa Liidu

ET

Seeria C


C/2023/1226

21.12.2023

P9_TA(2023)0219

Välissekkumine kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsioon

Euroopa Parlamendi 1. juuni 2023. aasta resolutsioon, mis käsitleb välissekkumist kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni (2022/2075(INI))

(C/2023/1226)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse oma 10. märtsi 2022. aasta otsust välissekkumist kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni käsitleva erikomisjoni (INGE 2) moodustamise, vastutusalade, liikmete arvu ja ametiaja kohta (1) ning oma 14. veebruari 2023. aasta otsust eelnimetatud otsuse muutmisse ja erikomisjoni nimetuse ja vastutusalade korrigeerimise kohta (2),

võttes arvesse oma 9. märtsi 2022. aasta resolutsiooni välissekkumise kohta kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni kohta (3) (edaspidi „INGE 1 raport“),

võttes arvesse komisjoni järelmeetmeid Euroopa Parlamendi 9. märtsi 2022. aasta resolutsioonis esitatud soovitustele,

võttes arvesse tegevuskava „Julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegiline kompass Euroopa Liidule, kes kaitseb oma kodanikke, väärtusi ja huve ning toetab rahvusvahelist rahu ja julgeolekut“, mille nõukogu kiitis heaks 21. märtsil 2022 ning Euroopa Ülemkogu kinnitas 24. märtsil 2022,

võttes arvesse oma 23. novembri 2022. aasta soovitust nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ELi uue laienemisstrateegia kohta (4),

võttes arvesse komisjoni 13. juuli 2022. aasta teatist „2022. aasta aruanne õigusriigi kohta. Õigusriigi olukord Euroopa Liidus“ (COM(2022)0500),

võttes arvesse oma 8. märtsi 2022. aasta resolutsiooni kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ahenemise kohta Euroopas (5),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2022. aasta resolutsiooni Katariga seotud korruptsioonikahtluste ning vajaduse kohta suurendada ELi institutsioonides läbipaistvust ja vastutust (6),

võttes arvesse oma 23. novembri 2016. aasta resolutsiooni ELi strateegilise kommunikatsiooni kohta vastusammuna tema vastu suunatud kolmandate riikide propagandale (7),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta soovitust nõukogule ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale Euroopa välisteenistuse järelmeetmete kohta kaks aastat pärast Euroopa Parlamendi raportit, milles käsitleti ELi strateegilist kommunikatsiooni vastusammuna tema vastu suunatud kolmandate riikide propagandale (8),

võttes arvesse oma 20. oktoobri 2021. aasta resolutsiooni Euroopa meedia kohta digikümnendil: tegevuskava taastumise ja ümberkujundamise toetamiseks (9),

võttes arvesse artikleid, mis käsitlevad riikide vastutust rahvusvaheliselt õigusvastaste tegude eest,

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, eriti selle artiklit 20,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrust (EL) 2021/692, millega luuakse kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1381/2013 ning nõukogu määrus (EL) nr 390/2014 (10),

võttes arvesse komisjoni 27. aprilli 2022. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse avalikus elus osalevate inimeste kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest (üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid) (COM(2022)0177),

võttes arvesse komisjoni 3. detsembri 2020. aasta teatist Euroopa demokraatia tegevuskava kohta (COM(2020)0790),

võttes arvesse 16. septembri 2022. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse meediateenuste ühine raamistik siseturul (Euroopa meediavabaduse õigusakt) ning muudetakse direktiivi 2010/13/EL (COM(2022)0457),

võttes arvesse Euroopa tuleviku konverentsi lõpparuannet, eriti selles tehtud ettepanekuid 27 ja 37,

võttes arvesse 2022. aasta karmimat desinformatsiooni käsitlevat tegevusjuhendit,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrust (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (11),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiivi (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (12) (elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiiv),

võttes arvesse komisjoni 18. oktoobri 2022. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus, milles käsitletakse liidu kooskõlastatud lähenemisviisi elutähtsa taristu vastupidavuse tugevdamisele (COM(2022)0551),

võttes arvesse komisjoni 25. novembri 2021. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise kohta (COM(2021)0731) ning selle muudatusi, mille Euroopa Parlament võttis vastu 2. veebruaril 2023  (13),

võttes arvesse komisjoni 25. novembri 2021. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist (COM(2021)0734),

võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2020. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (COM(2020)0823) (küberturvalisuse 2. direktiiv),

võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 29. märtsi 2022. aasta eriaruannet 05/2022 „ELi institutsioonide, organite ja asutuste küberturvalisus: üldine valmisoleku tase ei vasta ohtudele“,

võttes arvesse komisjoni 22. märtsi 2022. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega nähakse ette meetmed küberturvalisuse ühtlaselt kõrge taseme tagamiseks liidu institutsioonides, organites ja asutustes (COM(2022)0122),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 20. mai 2021. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet kohustusliku läbipaistvusregistri kohta (14),

võttes arvesse ELi-USA kaubandus- ja tehnoloogianõukogu 5. detsembri 2022. aasta ühisavaldust,

võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta,

võttes arvesse Euroopa standardite koodeksit sõltumatutele fakte kontrollivatele organisatsioonidele, mille Euroopa faktikontrollistandardite võrgustik avaldas 2022. aasta augustis,

võttes arvesse kodukorra artikleid 54 ja 207,

võttes arvesse välissekkumist kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni käsitleva ning Euroopa Parlamendis usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja vastutuse suurendamisega tegeleva erikomisjoni (ING2) (vahe)aruannet (A9-0187/2023),

A.

arvestades, et Euroopa Parlament võttis 9. märtsil 2022 vastu resolutsiooni, milles esitas oma soovitused, mis põhinevad esimese erikomisjoni raportil, mis käsitleb välissekkumist kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni; arvestades, et raporti soovituste hulgas nõuti välissekkumise vastase kooskõlastatud strateegia vastu võtmist; arvestades, et komisjon koostas nende soovituste põhjal dokumendi, milles märgitakse muu hulgas, et selline strateegia on juba de facto olemas eri liiki institutsioonidevahelise koordineerimise vormis;

B.

arvestades, et Euroopa Parlament on ainus otse valitud organ ELi institutsioonidest ja on esirinnas ELi poliitilistes aruteludes, mis käsitlevad välissekkumise, teabega manipuleerimise ja hübriidohtude vastast võitlust meie demokraatlikes riikides, sealhulgas ELi institutsioonides; arvestades, et hiljutised sündmused on näidanud, et Euroopa Parlament on mitmekesiste ja agressiivsete välissekkumiskampaaniate sihtmärk;

C.

arvestades, et komisjoni president teatas oma 2022. aasta septembri kõnes olukorrast Euroopa Liidus, et komisjon esitab demokraatia kaitse paketi, mis on määratud vastuvõtmisele 2023. aasta teises kvartalis; arvestades, et see pakett sisaldaks seadusandlikku ettepanekut kaitsta demokraatiat ELis tegutsevate kolmandate riikide üksuste tegevuse eest, mis võib mõjutada avalikku arvamust ja demokraatlikku sfääri, Euroopa demokraatia tegevuskava meetmete läbivaatamist ning meetmeid turvaliste ja vastupanuvõimeliste valimiste tagamiseks, hõlmates muu hulgas valimisprotsesside küberturvalisuse meetmeid;

D.

arvestades, et Euroopa Liidu Nõukogu, komisjon ja Euroopa välisteenistus korraldasid ühiselt ühisõppuse „EU Integrated Resolve 2022“, mille eesmärk oli katsetada ELi reageerimist hübriidkampaaniatele;

E.

arvestades, et Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu algas hoolikalt kavandatud ja agressiivselt läbi viidud infosõjaga, millele järgnes 24. veebruaril 2022 täieulatuslik sõjaline sissetung; arvestades, et Venemaa kasutab mitmeid erinevaid sekkumismeetodeid, mis moodustavad osa suuremast strateegiast, et kahjustada, ajada segadusse, hirmutada, nõrgestada ja lõhestada ELi liikmesriike ja selle naabruskonda; arvestades, et enne Venemaa täieulatuslikku sissetungi Ukrainasse juhtisid Ameerika Ühendriigid ja Ühendkuningriik mõjusaid nn ennetava ümberlükkamise teavituskampaaniaid, mis hõlmasid Kremli narratiivi vastu võitlemiseks ja Venemaa valitsuse ja seotud osalejate valede paljastamiseks kättesaadava usaldusväärse luureteabe enneolematut avalikku kasutamist; arvestades, et Venemaa on juba aastaid korraldanud desinformatsioonikampaaniaid, küberründeid, eliidi kaaperdamist ja ajaloo ümberkirjutamisele suunatud rünnakuid, püüdes valmistada ette oma sissetungi Ukrainasse, et seda toetada;

F.

arvestades, et Euroopa Parlamendi teenistused teevad eeldatavasti märkimisväärseid jõupingutusi 9. märtsil 2022 vastu võetud soovituste järgimiseks, eelkõige 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimiste ettevalmistamisel; arvestades, et Euroopa Parlamendi desinformatsiooni käsitlevale töörühmale on tehtud ülesandeks koordineerida Euroopa Parlamendi eri peadirektoraatide tööd ja teha koostööd teiste ELi institutsioonidega mitmetes meetmetes, mida on võetud eelkõige järgmistes valdkondades: olukorrateadlikkus, vastupanuvõime suurendamine, ennetav ümberlükkamine ja panus tervislikku inforuumi ning leevendamine;

G.

arvestades, et Euroopa Parlament toetab proaktiivselt mitmes ELi mittekuuluvas riigis parlamentaarset demokraatiat, sealhulgas demokraatia toetamise ja valimiste koordineerimise rühma tegevuse kaudu; arvestades, et ELi naabruskond on sellega seoses eriti oluline;

H.

arvestades, et ELiga ühinevad riigid seisavad silmitsi probleemidega, mis tulenevad pahatahtlikust välissekkumisest ja desinformatsiooni levitamise kampaaniatest; arvestades, et varasemad sündmused on näidanud, et kui laienemist ei toimu, kaasnevad sellega väga suured strateegilised kulud; arvestades, et Lääne-Balkani riigid on strateegilise ja geopoliitilise konkurentsi ala ning mõned selle riigid võivad destabiliseerida, ohustades meie maailmajao julgeolekut ja stabiilsust; arvestades, et kolmandad riigid kasutavad neid nõrku kohti ära, sealhulgas strateegiliste investeeringute ja desinformatsioonikampaaniate kaudu; arvestades, et läbirääkijariikide stabiilsus, julgeolek ja demokraatlik vastupanuvõime on lahutamatult seotud ELi enda julgeoleku, stabiilsuse ja demokraatliku vastupanuvõimega;

I.

arvestades, et nende sekkumiskampaaniate eesmärk Lääne-Balkani riikides on negatiivselt mõjutada kasvavat euro-Atlantilist suunda ja üksikriikide stabiilsust, ning seega muuta regiooni kui terviku suunda; arvestades, et Venemaa kasutab oma mõjuvõimu Serbias, et destabiliseerida ja ähvardada suveräänseid naaberriike ning nende siseasjadesse sekkuda: Bosnias Serblaste Vabariigi kaudu; Montenegros Serbia-meelsete meeleolude ja Serbia õigeusu kiriku kaudu; ning Kosovos, kasutades ära ja õhutades olemasolevaid vaidlusi Kosovo põhjaosas; arvestades, et Venemaal on seega Lääne-Balkani riikides jätkuvalt märkimisväärne mõjuvõim, mis võimaldab neil sekkuda piirkondlikesse leppimiskatsetesse, integratsiooni ja demokraatiat toetavatesse reformidesse;

J.

arvestades, et Üleeuroopalise Poliitikauuringute Ühingu (TEPSA, juhtivate uurimisinstituutide ja ülikoolide üleeuroopaline konsortsium) ELi rahastatava projekti RADAR eesmärk on suurendada kodanike teadlikkust desinformatsioonist ja pakkuda avalikku aruteluplatvormi ning projektis pööratakse erilist tähelepanu noortele, et anda nende häältele jõudu, tugevdada nende osalemist kodanikuühiskonnas ning parandada nende kriitilist mõtlemist ja meediapädevust käsitlevat haridust;

K.

arvestades, et igas vanuses Euroopa kodanike harimiseks ja koolitamiseks desinformatsiooni tuvastamisel ning nende vastupanuvõime suurendamisel võimalike desinformatsiooni ja infoga manipuleerimisega seotud tegevuste vastu on vaja kõikehõlmavat lähenemisviisi, mis hõlmaks meie ühiskondi tervikuna, sealhulgas erikoolitust tööealistele inimestele ja koolides; arvestades, et tuleks kehtestada strateegia, et ennetavalt näidata internetikasutajate videoid ja sisu desinformatsiooni taktikate kohta, mis võivad muuta nad teadlikumaks ja vastupidavamaks väärinfo ja desinformatsiooni suhtes ning suurendada vähekaitstud elanikkonnarühmade vastupanuvõimet; arvestades, et üldsuse teadlikkus ja pidev dialoog meediaga on sellega seoses kriitilise tähtsusega; arvestades, et teabevahetusalaseks eduks desinformatsiooni vastu on põhiline usaldus teavet edastavate institutsioonide vastu;

L.

arvestades, et nüüdisaegsel antisemitismil on palju vorme, näiteks internetis leviv vaenukõne ja uute vandenõuteooriate taaselustamine; arvestades, et EL on võtnud ELi antisemitismivastase võitluse ja juudi eluviisi edendamise strateegia (2021–2030) raames endale kohustuse saavutada antisemitismivaba tulevik ELis ja väljaspool seda;

M.

arvestades, et kodanikuühiskonna organisatsioonidel on oluline roll demokraatliku vastupanuvõime loomises seestpoolt ja demokraatia kaitses ning võitluse toetamisel õigusriigi rikkumise järelevalvajatena ning nad aitavad aktiivselt kaasa õigusriigi, demokraatia ja põhiõiguste edendamisele kohapeal; arvestades, et kodanikuühiskonna organisatsioonidel on demokraatlikesse protsessidesse välissekkumise avastamisel ja selle vastu võitlemisel oluline roll; arvestades, et kodanikuühiskonna organisatsioonidel on ülitähtis roll eneseregulatsiooni arendamisel, võimaldades luua valdkondlikud standardid desinformatsiooni vastu võitlemiseks, eriti valdkondades, kus riiklikud meetmed võivad põhjustada usaldamatust; arvestades, et kodanike ja kodanikuühiskonna osalemise tugevdamise abil demokraatlikes protsessides on demokraatia tervikuna paremini kaitstud välissekkumiste ohu vastu;

N.

arvestades, et kodanikuühiskonna organisatsioonid, mõttekojad, konsultatsiooniasutused, sihtasutused ja ettevõtted ise ei ole sellise sekkumise eest kaitstud ning mõnel juhul võivad nad olla pahatahtlike osalejate, sealhulgas kolmandate riikide osalejate mõjuvahend, vahend või edasikandja, kes otseselt spondeerib või õhutab välissekkumist ja mõjutab poliitikakujundajaid; arvestades, et läbipaistvus on ülioluline tagamaks, et need osalejad ei muutuks välismaiste sekkumiste alusteks ega kasutataks neid, ning seetõttu tuleb järgida ja kontrollida selgeid nende mõju käsitlevaid õigusnorme; arvestades, et mõned ELi liikmesriigid on püüdnud rakendada mehhanisme kodanikuühiskonna organisatsioonide, eelkõige Venemaalt ja Hiinast pärit valitsusepoolse välisrahastamise kontrollimiseks;

O.

arvestades, et ELi toetus kodanikuühiskonna organisatsioonidele kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi kaudu suurendas jõupingutusi, et toetada kodanikuühiskonna organisatsioone, eelkõige väiksemaid kohalikke organisatsioone, kes seisavad silmitsi eriliste piirangutega; arvestades, et teatavad liikmesriigid on riiklike taaste- ja vastupidavuskavade kaudu rahastanud faktikontrollimise ja desinformatsiooni vastu võitlemise suutlikkuse suurendamist;

P.

arvestades, et vaatamata teatavatele kättesaadavatele rahalistele vahenditele, sealhulgas edukatele projektidele ELi fondidest ja programmidest, on kodanikuühiskonna organisatsioonide ja meedia rahastamine üldiselt killustatud, projektipõhine ja pärineb sageli ELi mittekuuluvatest riikidest; arvestades, et rahastuse taotlemise menetlus peaks olema läbipaistev ja juurdepääsetav; arvestades kontrollikoja järeldust, et ühtse ELi meediapädevuse strateegia, mis hõlmab desinformatsiooni vastu võitlemist, puudumine ning ELi meetmete killustatus vähendavad meediapädevuse alaste projektide mõju, ning et paljudel sellistel projektidel on puudulik ulatus;

Q.

arvestades, et faktidel põhinev ajakirjandus mängib demokraatlikus ühiskonnas keskset rolli, toetades tõesuse, täpsuse, erapooletuse, aususe ja sõltumatuse põhimõtteid; arvestades, et väljendus- ja teabevabadus on põhiõigused, mis on tagatud Euroopa inimõiguste konventsiooniga ja mida tunnustatakse ELi põhiõiguste hartas ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis; arvestades, et meedia tabloidistumisel on kahjulik mõju üldsusele kättesaadava teabe usaldusväärsusele ja meediamaastikule;

R.

arvestades, et rikkumisest teatajaid, ajakirjanikke, kodanikuühiskonna organisatsioone, aktiviste ja inimõiguste kaitsjaid ähvardab üha enam hirmutamine, eraelu puutumatuse õigust riivav jälgimine ja häkkimine, ahistamine ja ähvardamine, sealhulgas õiguslikud ähvardused ja kohtuvaidluste kuritarvitamine; arvestades, et EL ja selle institutsioonid peaksid neid toetama; arvestades, et üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid, sealhulgas need, mis esitatakse kolmandatest riikidest pärit ametiasutuste poolt ELi kodanike või ELis asuvate üksuste vastu, kujutavad endast tõsist ohtu demokraatiale ja põhiõigustele, nagu väljendus- ja teabevabadus, kuna need on vahendiks, mille abil takistada ajakirjanikel ja aktivistidel ning laiemal kodanikuühiskonna osalejatel avalikku huvi pakkuvates küsimustes sõna võtmast ja neid selle eest karistada, ning neil on seega heidutav mõju kõigile tegelikele või potentsiaalsetele kriitilistele seisukohtadele;

S.

arvestades, et ELis on juhtumeid, kus ajakirjanike töö ja elu on avalikku huvi pakkuvate teemade uurimise tõttu ohus; arvestades, et välisjõude kahtlustatakse liitu sekkumises ja repressiivsete meetmete kohaldamises liidu territooriumitel, et vaigistada ajakirjanikke, kes soovivad kuritegusid kajastada ja hukka mõista; arvestades, et näide sellest on Hispaania ajakirjaniku Ignacio Cembrero kohtulik tagakiusamine Maroko Kuningriigi poolt; arvestades, et mõned ELis varjupaiga saanud ajakirjanikud ja inimõiguste kaitsjad on jätkuvalt tagakiusamise, ahistamise, vägivalla ja mõrvakatsete ohvrid; arvestades, et liikmesriigid peaksid tagama nende julgeoleku ning selle, et nad saaksid jätkata oma tööd;

T.

arvestades, et teabe pahatahtliku manipuleerimise mõju vähendamine, eelkõige selle mõju demokraatlikele protsessidele on avalikku huvi pakkuv küsimus; arvestades, et desinformatsioon vähendab kodanike võimet teha teadlikke otsuseid ja osaleda vabalt demokraatlikes protsessides; arvestades, et seda olukorda süvendab uut tüüpi meediavormide kiire areng; arvestades, et 2022. aasta meedia mitmekesisuse seire kohaselt ei ole mitte ükski riik meedia elujõulisuse näitaja järgi madala riskiga, mis kajastab olemasolevaid majanduslikke ohte meedia mitmekesisusele; arvestades lisaprobleeme, mis esinevad väiksematel turgudel tegutsevatel uudismeediakanalitel, sealhulgas kohalikul, piirkondlikul ja nišimeedial, millel on piiratud tulud ja mis muutuvad praeguseid ärimudeleid rakendades vähem elujõuliseks ning mis ei saa võtta uusi mudeleid samamoodi omaks nagu suurematel turgudel tegutsevad meediakanalid; arvestades, et lisaks sellele on mõnedel liikmesriikidel, mida Venemaa peab oma mõjusfääri kuuluvaks, suurem vastuvõtlikkus geopoliitilistele riskidele, mis tulenevad Kremli sekkumisest nende inforuumi;

U.

arvestades, et meedia sõltumatuse, pluralismi ja meediapädevuse edendamine desinformatsiooni vastu võitlemisel on üks kodanike ettepanekuid, mis sisalduvad 9. mail 2022 avaldatud Euroopa tuleviku teemalise konverentsi lõpparuandes, milles kodanikud nõudsid, et EL tegeleks meedia sõltumatust ähvardavate ohtudega ja kehtestaks kogu ELi hõlmavad miinimumstandardid, ning kaitseks ja toetaks vaba, pluralistlikku ja sõltumatut meediat, tõhustaks võitlust desinformatsiooni ja välissekkumise vastu ning tagaks ajakirjanike kaitse; arvestades, et Euroopa tuleviku konverentsi lõpparuandes nõutakse ELi organi loomist, mille ülesanne on sihipärase sekkumise ja desinformatsiooniga tegelemine ning selle vastane võitlus, riiklike küberturvalisuse asutuste koostöö edendamine ning veebiplatvormidele õigusaktide ja suuniste kavandamine desinformatsiooniga seotud nõrkade kohtade kõrvaldamiseks;

V.

arvestades, et meediateenuste siseturu terviklikkust võivad ohustada ja ühiskonna polariseerumist õhutada meediateenuse osutajad, kes tegelevad süstemaatiliselt desinformatsiooniga, sealhulgas infoga manipuleerimise ja teatavate ELi mittekuuluvate riikide, näiteks Hiina, Venemaa ja Türgi rahastatavate riigi kontrolli all olevate meediateenuste pakkujate sekkumisega; arvestades, et väga kontsentreeritud ja valitsuse kontrollitav meediakeskkond võib viia teabediktatuurini, kus riik või pahatahtlikud välisosalejad saavad teabe manipuleerimise kaudu kergesti mõju avaldada;

W.

arvestades, et Hiina on viimase kümne aasta jooksul investeerinud Euroopa meediaettevõtetesse peaaegu 3 miljardit eurot, ilma et EL ja selle liikmesriigid oleksid sellele asjakohaselt reageerinud; arvestades, et Hiina eeskujule võivad järgneda teised riigid, kellel on sarnased autoritaarsed poliitilised ideoloogiad, millega kaasneb märkimisväärne oht Euroopa demokraatia terviklikkusele ja teiste riikide sekkumine ELi siseasjadesse; arvestades, et paljud Hiina riiklikud Konfutsiuse instituudid, mis levitavad propagandat ja sekkuvad akadeemilistesse asutustesse, tegutsevad ELis endiselt; arvestades, et Hiina ringhäälingumeedia esindab ja edastab Hiina Kommunistliku Partei (HKP) ideoloogiat; arvestades, et Hiina robotkontod on sotsiaalmeedias ja sotsiaalvõrguteenustes üha aktiivsemad, täites Hiina asutuste eesmärke;

X.

arvestades, et hiljuti avastas ELi DisinfoLab ulatusliku operatsiooni, mis hõlmas sadu võltsmeediakanaleid ja kümneid avaliku võimu loodud ning selle kontrolli all olevaid vabaühendusi, ning mille sihtmärgiks oli India huvide edendamine ja rahvusvahelised institutsioonid eelkõige Brüsselis ja Genfis;

Y.

arvestades, et ainult mõnes ELi liikmesriigis on kehtestatud välismaiste meediainvesteeringute taustauuringumehhanismid; arvestades, et teave meediaväljaannete tegelike tulusaajate struktuuride kohta on avalik huvi;

Z.

arvestades, et endiselt püsivad olulised struktuursed puudused, mis hõlbustavad infoga manipuleerimist veebiplatvormide kaudu; arvestades, et veebiplatvormide ärimudelid põhinevad isikuandmetel ning algoritmidel, mis aitavad kaasa äärmusliku ja polariseeriva sisu ning reklaami levikule, mille puhul suurem kaasamise motivatsioon tähendab suuremat reklaamitulu ning kaasamine premeerib polariseerivaid ja äärmuslikke arvamusi faktipõhise teabe arvelt; arvestades, et veebiplatvormid on seega üles ehitatud viisil, mis aitab võimendada vandenõuteooriaid ning desinformatsiooni; arvestades, et lisaks sellele on nendel globaalsetel veebiplatvormidel olnud väga ulatuslik mõju Euroopa meediasektori majanduslikule elujõulisusele, sest nad on reklaamiturul turgu valitsevas seisundis, mis mõjutab meedia ärimudeleid;

AA.

arvestades, et hoolimata desinformatsiooni käsitleva tegevusjuhendi täiendamisest on jätkuvalt paljusid struktuurseid probleeme, nagu siduvate õigusnormide puudus ja säte, mille kohaselt ettevõtted saavad oma kohustusi valida, mis lõppkokkuvõttes takistab tegevusjuhendi kui vahendi edu;

AB.

arvestades, et kiiresti areneval generatiivsel tehisintellekti tehnoloogial võivad olla tõsised tagajärjed, mis võivad võimaldada pahatahtlikel osalejatel toota ja levitada rohkem desinformatsiooni sisu, mis on odavam ja kiiremini; arvestades, et eriti laastavat mõju võivad kogeda riigid üle kogu maailma, kellel puuduvad vahendid selle probleemi lahendamiseks;

AC.

arvestades, et komisjoni ettepaneku poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise kohta eesmärk on tegeleda nende struktuursete probleemidega poliitreklaami valdkonnas;

AD.

arvestades, et platvormid on välja töötanud mitu algatust veebis leviva desinformatsiooni vastu võitlemiseks, kavandades ennetava ümberlükkamise kampaaniaid, et ennetavalt hoiatada pahatahtlike osalejate desinformatsiooni- ja väärinfokampaaniate kaudu levitatavate valeväidete eest, ja neid ümber lükata; arvestades, et nende algatuste mõju ei saa täielikult hinnata, sest puuduvad kõigile andmetele ligipääsu omavate teadlaste läbi viidud iseseisvad või institutsioonilised analüüsid;

AE.

arvestades, et mitteingliskeelne sisu on endiselt olulisel määral kontrollimata, kuna platvormid ei palka ikka veel piisavalt ülevaatajaid ja faktikontrollijaid, kes suudaksid täita oma ülesandeid teistes keeltes, eriti väiksemate keelte puhul riikides, mida desinformatsioon tõsiselt mõjutab; arvestades, et veebiplatvormid peaksid tagama kodanikele põhiõigused, nagu väljendus- ja teabevabadus;

AF.

arvestades, et pärast seda, kui Elon Musk võttis Twitteri üle, on ettevõte võtnud kasutusele kriisiteabe poliitika, mille kohaselt võtab ettevõte meetmeid vastuseks säutsudele, mis sisaldavad valesid või eksitavaid väiteid jõu ja relvade kasutamise kohta, ning et ta reageerib, seades prioriteediks riiklike meediakontode säutsud, ning hoiatab, et säutsud on rikkunud ettevõtte kriisiteabe poliitikat, kuid see lähenemisviis tühistati osaliselt 23. novembril 2022; arvestades, et ettevõte on vallandanud kõigi desinformatsiooni avastamise, liigitamise või sellele reageerimise eest vastutavate osakondade töötajad, sealhulgas enamiku sisumoderaatoritest ja riigipõhistest meeskondadest, ning taastanud üle 60 000 konto, mille puhul oli varem leitud, et need on rikkunud platvormi reegleid, jagades desinformatsiooni, tegeledes ahistamise või kuritarvitamisega või toime pannud pettusi; arvestades, et kuritarvitava sisu hulk on pärast ülevõtmist suurenenud umbes 40 %; arvestades korduvaid ja lubamatuid ajakirjanike ning meediakanalite kontode sulgemisi ilma selge õigustuseta;

AG.

arvestades, et meediakajastused sisedokumentide kohta on tõstatanud küsimusi ettevõtte jõupingutuste poliitilise neutraalsuse kohta välissekkumise ja desinformatsiooni vastase poliitika rakendamisel USA 2020. aasta presidendivalimistel ning kas need jõupingutused kujutavad endast ka sekkumist valimistega seotud poliitilisse ja laiemasse sotsiaalsesse arutellu, kuna kümnetest asutusesisestest e-kirjadest selgus, et USA peamised erakonnad kasutasid desinformatsiooni ja vaenukõne vastu võitlemise meetodeid valijate kontrollimiseks; arvestades, et Twitteri areng lähitulevikus on jätkuvalt ebaselge, kuna selle kõrgem juhtkond on teinud murettekitavaid avaldusi ja otsuseid;

AH.

arvestades, et tervisealane desinformatsioon ja väärinfo kujutab endast tõsist ohtu rahvatervisele, sest see õõnestab teaduse, avalike institutsioonide, ametiasutuste ja meditsiinitöötajate usaldusväärsust üldsuse hulgas ja tekitab nende suhtes vaenulikkust ning edendab vandenõuteooriaid; arvestades, et selline desinformatsioon võib olla eluohtlik, kui see heidutab inimesi meditsiiniliselt soovitatud ravi otsimisel, kaasa arvatud vaktsineerimine, või propageerib valeravi; arvestades, et COVID-19 pandeemia ajal moodustas COVID-19-ga seotud sisu, mis oli läbinud faktikontrolli ja mis sisaldas väärinfot või desinformatsiooni, kuid mida ei kõrvaldatud, saksa- ja hispaaniakeelsest meediast, saksa ja hispaania keeles 20 %, prantsuse keeles 47 % ja itaalia keeles 84 %; arvestades, et väiksemaid keeli mõjutas see veelgi enam;

AI.

arvestades, et pahatahtlikud osalejad kasutavad sotsiaalmeedia platvormide robotite ja võltskontode võrgustikke demokraatlike protsesside õõnestamiseks; arvestades, et Meta eemaldas kaks Hiinast ja Venemaalt pärit võrgustikku, kuna need rikkusid kooskõlastatud ebaautentse käitumise vastast poliitikat; arvestades, et Venemaalt pärit ja enam kui 60 veebisaidist koosnev võrgustik matkis Euroopa uudisteorganisatsioonide seaduslikke veebisaite ja avaldas originaalartikleid, milles kritiseeriti Ukrainat, toetati Venemaad ja väideti, et Lääne sanktsioonid Venemaa vastu annavad vastupidised tulemused; arvestades, et sarnased järeldused tegi ka organisatsioon EU DisinfoLab oma Doppelgangeri uurimise käigus; arvestades, et see on vaid jäämäe tipp ja veebiplatvormid peavad olema alati valvel ning parandama oma sisu modereerimise poliitikat;

AJ.

arvestades puudulikku järelevalvet Redditi ja Telegrami sarnaste platvormide üle, kus desinformatsioon levib suurel määral piiramatult; arvestades, et Spotify majutab väärinfot ja desinformatsiooni sisaldavaid netisaateid, eelkõige vaktsineerimist puudutavat desinformatsiooni; arvestades, et mõnel neist on kuni 11 miljonit kuulajat osa kohta; arvestades, et ettevõte on keeldunud võtmast meetmeid netisaateid edastavate kontode vastu, kuna tal puudub desinformatsioonipoliitika; arvestades, et EL algatas TikToki kohta mitu juurdlust, mis käsitlevad ELi kodanike andmete saatmist Hiinasse ja alaealistele suunatud reklaami;

AK.

arvestades, et digiteenuste määrus (15) jõustus 16. novembril 2022 ja seda hakatakse kohaldama 17. veebruarist 2024; arvestades, et sellega ühtlustatakse täielikult siseturul vahendusteenuste suhtes kohaldatavad õigusnormide ning see sisaldab erisätteid, mida kohaldatakse väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite suhtes selliste süsteemsete ohtude puhul nagu desinformatsioon ja manipuleerimine;

AL.

arvestades, et digiteenuste määrusega kehtestatakse väga suurtele digiplatvormidele ja väga suurtele internetipõhistele otsingumootoritele kohustus teha iga-aastaseid riskihindamisi ja võtta meetmeid oma teenuste kavandamisest ja kasutamisest tulenevate riskide leevendamiseks; arvestades, et mõnesid digiteenuste määruse sätteid tuleks laiendada väiksematele platvormidele, kus desinformatsioon levib jätkuvalt kontrollimatult;

AM.

arvestades, et digiteenuste määruses liigitatakse desinformatsioon ja valimistega manipuleerimine süsteemseteks riskideks;

AN.

arvestades, et platvormide ärimudelite hüvanguks kavandatud algoritmidel on oluline roll valede ja eksitavate narratiivide võimendamisel, luues filtreid, mis piiravad või moonutavad üksikkasutajatele kättesaadavat teavet; arvestades, et platvormid ei ole selle vastu veel piisavalt ära teinud; arvestades, et algoritmide arendamine, testimine ja toimimine ei ole jätkuvalt piisavalt läbipaistvad;

AO.

arvestades, et sotsiaalmeedia platvorme kasutatakse näiteks Venemaa propaganda levitamiseks, et õigustada Vladimir Putini sissetungi Ukrainasse ja edendada demokraatiavastaseid poliitilisi liikumisi Balkani riikides; arvestades, et ühest küljest on tehisintellektist saamas suurte keelemudelite, näiteks ChatGPT pahatahtliku kasutamise kaudu aina olulisem vahend propaganda ja desinformatsiooni levitamiseks, kuid teisest küljest saab sel olema elutähtis roll manipuleeritud narratiivide tulemuslikumal avastamisel ja nende vastu võitlemisel; arvestades, et vaja on arendada digitehnoloogiat, mis austab inimõigusi ja õigusriiki;

AP.

arvestades, et komisjon asutas Euroopa Algoritmilise Läbipaistvuse Keskuse, mis on osa komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskusest ning koosneb peamiselt algoritmide uurimisega tegelevatest inseneridest ja andmeteadlastest;

AQ.

arvestades, et digiteenuste koordinaatoritel, kes on iga liikmesriigi määratud sõltumatud asutused, on oluline roll ja ülesanded ning nad vastutavad digiteenuste määruse järelevalve ja jõustamise eest liikmesriikides;

AR.

arvestades, et on olemas majandusliku sõltuvuse, aga ka spionaaži ja sabotaaži oht, kuna välisettevõtted omandavad mõju ELi elutähtsa taristu üle; arvestades, et Hiina laevandusettevõtted on omandanud enamus- või märkimisväärse osaluse rohkem kui 20 Euroopa sadamas, nagu näiteks China Merchants Group Prantsusmaal ja COSCO Pireuse sadamates, Antwerpenis, Bilbaos, Genfis, Hamburgis, Rotterdamis, Valencias ja Zeebrugges; arvestades, et välissekkumist kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni käsitleva erikomisjoni I raportis nõuti tugevamat regulatiivset ja jõustamisraamistikku, et tagada ELi julgeolekut kahjustava mõjuga välismaiste otseinvesteeringute blokeerimine;

AS.

arvestades, et välisosalejad, peamiselt Hiina ja Venemaa, aga ka Iraan, püüavad aktiivselt tungida Euroopa elutähtsasse taristusse ja tarneahelatesse, et varastada spionaaži kaudu teavet ja/või oskusteavet, et saada konkurentsieelis või saboteerida nende taristute osi, et kahjustada nende toimimist; arvestades, et see sama pahatahtlik käitumine on seotud ka majandus- ja taristuprojektidega ELi kandidaatriikides ning potentsiaalsetes kandidaatriikides; arvestades, et üha suurem oht Euroopa kodanikele seisneb ka spionaažis ja teabe kogumises igapäevaste kodumasinate kaudu;

AT.

arvestades, et ELi energiasõltuvus Venemaast on tekitanud pärast seda, kui Venemaa alustas agressioonisõda Ukraina vastu tohutuid energiajulgeoleku raskusi; arvestades, et liikmesriikide välisosalejate, näiteks Ungari Paksi tuumaelektrijaama „söövitava kapitali“ projektid võivad mõjutada poliitilisi otsuseid; arvestades, et vaatamata Venemaa ebaseaduslikule okupatsioonile ja Ukraina osade annekteerimisele 2014. aastal suurendasid paljud ELi riigid oma gaasisõltuvust Venemaast; arvestades, et mõned neist riikidest on hiljuti vähendanud oma sõltuvust peaaegu 0 %-ni;

AU.

arvestades, et 5G kasutuselevõtu investeerimisprogrammid, nagu Euroopa ühendamise rahastu digitaalvaldkond, ning Nutivõrkude ja -teenuste Ühisettevõtte 6G programm võivad toetada tehnoloogilist suveräänsust ja vähendavad sõltuvust välismaistest tarnijatest selles valdkonnas, luues turvalise 5G taristu ja 6G tehnoloogia suutlikkuse; arvestades, et Euroopa majanduse jaoks elutähtsa tehnoloogilise taristu arendamine peaks olema jäetud Euroopa või sarnaseid seisukohti jagavate riikide tootjatele ja arendajatele;

AV.

arvestades, et mõnede liikmesriikide ametiasutused on tugevdanud oma lähenemisviisi elutähtsat taristut ähvardavate välisohtude, nagu spionaaž ja sabotaaž, vastu võitlemiseks;

AW.

arvestades, et desinformatsioon ja muu infoga manipuleerimine kahjustab avalikku arutelu valimiste ja muude demokraatlike protsesside üle ning võib takistada kodanikel teadlike valikute tegemist või heidutada neid poliitilisest osalemisest sootuks; arvestades, et desinformatsioon poliitilistes kampaaniates kujutab endast otsest ohtu õiglasele demokraatlikule poliitilisele konkurentsile; arvestades, et need küsimused kujutavad endast katsumust 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel;

AX.

arvestades, et 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimiste eel on oodata suuremat sekkumist ja teabega manipuleerimist; arvestades, et Euroopa Parlamendi valimised on äärmiselt olulised Euroopa Liidu demokraatlike protsesside toimimiseks, edendades liidu stabiilsust ja legitiimsust; arvestades, et seetõttu tuleb kaitsta liidu demokraatlikku terviklikkust, sealhulgas vältides desinformatsiooni levikut ja lubamatut välismõju Euroopa Parlamendi valimistele; arvestades, et ettepanek poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise kohta võib sellele kaasa aidata, keelustades ELi mittekuuluvate riikide poliitreklaami sponsoreerimise;

AY.

arvestades, et vabad ja ausad valimised on demokraatlike riikide nurgakivi ning et hea konkurentsiga valimiskeskkonna edendamiseks ja kodanike usalduse tõstmiseks valimistesse on vaja sõltumatuid ning läbipaistvaid demokraatlikke protsesse; arvestades, et valimisprotsesside süsteemne usaldusväärsus toetub samuti valimiste läbiviimist reguleerivatele õiguslikele ja institutsioonilistele raamistikele, kaasa arvatud valimiskomisjonidele; arvestades, et mistahes riigi valimiste usaldusväärsuse puhul on äärmiselt olulised nende raamistike ja demokraatlike institutsioonide tugevus; arvestades, et sotsiaalmeedia platvormid veebis on üha olulisemad vahendid valimistega seotud otsuste langetamisel;

AZ.

arvestades, et valimisprotsessidesse võib sekkuda erinevatel otsestel või kaudsetel viisidel, nagu näiteks muu hulgas pettused hääletussedelitega, juurdepääsu tõkestamine valimisjaoskondadesse või füüsiline sundus hääletada, kandidaatide kohta moonutatud teabe levitamine, valimiste kuupäevadega manipuleerimine ja desinformatsioonikampaaniad sotsiaalmeedias;

BA.

arvestades, et autoritaarsed režiimid on muutunud reeglite ja põhivabadusi toetavate institutsioonide ära kasutamisel või nendest kõrvale hiilimisel tulemuslikumal, nagu ka nende abistamisel, kes soovivad sama teha; arvestades, et need režiimid on kolmandate riikide käsilaste kaudu ühiskonna lõhestumist õhutanud ja ära kasutanud, ning üritanud moonutada riiklikku poliitikat, et edendada vihkamist, vägivalda ja oma piiramatut mõjuvõimu; arvestades, et välissekkumise eesmärk valimisprotsessidesse ei ole ainult mõjutada konkreetseid valimistulemusi, vaid õõnestada ja hävitada kodanike pikaajaline usaldus nende demokraatlike institutsioonide ning demokraatlike protsesside legitiimsuse vastu;

BB.

arvestades, et Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste amet aitab kaitsta Euroopa Parlamendi valimiste usaldusväärsust;

BC.

arvestades, et Euroopa valimiskoostöö võrgustikul on oluline roll valimiste usaldusväärsuse tagamisel Euroopa Liidus; arvestades, et selle võrgustiku on loonud komisjoni talitused koos asjaomaste liikmesriikide talitustega;

BD.

arvestades, et ajakirjanikud ja eksperdid avalikustavad jätkuvalt väljaspool ELi toimuva poliitilise tegevuse ja poliitikute ELi-välist rahastamist Euroopa Liidus enne ja pärast 24. veebruari 2022, eelkõige Venemaalt, ning see seab ohtu ELi liikmesriikide demokraatliku toimimise usaldusväärsuse ja nõuab süüdlaste vastutusele võtmiseks põhjalikku uurimist; arvestades, et El País on näidanud Iraani Rahvusliku Vastupanuliikumise Nõukogu kaasatust paremäärmuslike poliitiliste liikumiste rahastamisse Euroopa Liidus; arvestades, et Venemaal ja Iraanil on koos teiste riikidega, nagu Venezuela, ühine eesmärk nõrgestada demokraatlikke riike;

BE.

arvestades, et seadusandjad peavad praegu läbirääkimisi poliitilise reklaami ettepaneku üle, mille eesmärk on täiendada digiteenuste määrust, võidelda selles valdkonnas praegu esineva kahjuliku killustatuse vastu ning aidata tugevdada meie demokraatiat Euroopas ja meie demokraatlikke protsesse, võimaldada kodanikel teha valimiste või referendumi ajal teadlikke otsuseid avatud protsessi kaudu ning kaitsta ELi kodanikke desinformatsiooni, valeuudiste, läbipaistmatute poliitilise reklaami tehnikate ja välissekkumise eest üldiselt; arvestades, et seadusandjad peaksid jõudma ettepaneku suhtes kokkuleppele nii kiiresti kui võimalik, et tagada uute õigusnormide kehtestamine enne 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisi;

BF.

arvestades, et ainuüksi 2021. aasta esimesel poolel registreeriti ELi institutsioonide vastu sama palju küberründeid kui kogu 2020. aasta jooksul (16); arvestades, et pärast Venemaa agressiooni Ukrainas on rünnakud ELile ja riiklikele institutsioonidele sagenenud, mille näiteks on küberrünne, mis tabas Euroopa Parlamenti 2022. aasta novembri täiskogu istungjärgul, sulgedes veebisaidi pärast hääletust resolutsiooni üle kuulutada Venemaa terrorismi riiklikuks toetajaks;

BG.

arvestades, et EL on märkimisväärselt suurendanud oma jõupingutusi ja investeeringuid küberturvalisuse alase suutlikkusse arendamiseks, kaasa arvatud ELi programmide „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ kaudu; arvestades, et jätkuvalt on vaja tõhusamat küberturvalisust, mida toetaks asjakohane rahastamine; arvestades, et tugev küberturvalisuse taristu võib vähendada küberintsidentide kahjusid; arvestades, et kavandatava kübervastupidavusvõime määruse mõju hindamise hinnangul võivad ettevõtetele intsidentidest põhjustatud kahjud tänu algatusele väheneda umbes 180 kuni 290 miljardi euro võrra (17); arvestades, et komisjon on olnud olnud aeglane meetmete võtmises ELi kodanike, kaasa arvatud tähtsad isikud, nagu riigipeade või volinike, nuhkvaraga häkkimise vastu ELis kolmandate riikide poolt; arvestades, et praegu puudub tegevuskava, et takistada ELi kodanike häkkimist väljaspool ELi tegutsevate inimeste poolt ELis;

BH.

arvestades, et nõukogu võttis hiljuti vastu küberturvalisuse 2. direktiivi, et tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus; arvestades, et küberturvalisuse 2. direktiiviga on loodud ELi küberkriisi kontaktasutuste võrgustik (EU – CyCLONe), mis tugevdab infosüsteemide vastupidavust; arvestades, et küberturvalisuse nõuetekohast taset on võimalik saavutada üksnes mitme avaliku ja erasektori osaleja koostöö kaudu; arvestades, et ELil on küberturvalisuse valdkonnas endiselt suur sõltuvus;

BI.

arvestades, et Ukraina küberkaitse nõuab kõigi partnerite meetmeid ja koostööd; arvestades, et lääneriikide IT-korporatsioonid on andnud Ukrainale abi taristu nõrkade kohtade kindlakstegemisel; arvestades, et ELis puudub tehniline suutlikkus teha kindlaks elutähtsa taristu nõrgad kohad; arvestades, et koostöö ja teabevahetus sihipäraste partneritega, nagu USA, Ühendkuningriik, Ukraina ja Taiwan on äärmiselt oluline, et parandada ELi suutlikkust rünnakute süüdlaseid tuvastada;

BJ.

arvestades, et 2021. aastal loodi Nutivõrkude ja -teenuste Ühisettevõte, et võimaldada Euroopa osalejatel kujundada ülemaailmseid 6G standardeid; arvestades, et võrgu- ja infosüsteemide koostöörühma raames toimub komisjoni ja liikmesriikide ametiasutuste vaheline koostöö 5G kübervaldkonna meetmepaketi rakendamisel; arvestades, et Euroopa Kontrollikoja järelduse kohaselt on tehtud edusamme 5G võrkude turvalisuse parandamisel, kuna enamus liikmesriike on kehtestanud või on kehtestamas piiranguid kõrge riskiga teenusepakkujatele, kuid mitte ükski kavandatav meede ei ole õiguslikult siduv, mis tähendab, et komisjonil puudub volitus neid jõustada;

BK.

arvestades, et on esinenud juhtumeid, kus kolmandad riigid veavad rändajaid ja varjupaigataotlejaid ELi välispiirile osana oma hübriidse välissekkumise strateegiast, näiteks 2021. aasta sügisel Valgevene poolt Poola, Leedu ja Läti vastu; arvestades, et need hübriidsekkumise katsed seisnevad ka desinformatsiooni levitamises ELi ühiskondade polariseerumise ning Euroopa väärtuste ja põhiõiguste õõnestamise kaudu;

BL.

arvestades, et välisosalejad on sageli kasutanud rändajaid, vähemusi ja diasporaasid, et korraldada desinformatsioonikampaaniaid, et kasutada ära ja võimendada negatiivseid eelarvamusi rände kohta, et suurendada pingeid Euroopa ühiskondades, nagu näiteks Ukraina diasporaa, kes on Venemaa suunatud desinformatsioonikampaaniate ohver. arvestades, et platvormidel on sellise teabe levitamisel keskne roll;

BM.

arvestades, et Euroopas on täheldatud kasvavat arvu soolise võrdõiguslikkuse vastaseid liikumisi, võttes sihikule täpsemalt seksuaal- ja reproduktiivtervise, naiste õigused ja LGBTIQ+-inimesed; arvestades, et sellised liikumised levitavad desinformatsiooni, et pöörata tagasi edusammud naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkondades; arvestades, et teadete kohaselt saavad need liikumised miljoneid eurosid kas avaliku või erasektori välisrahastust, kaas arvatud Venemaalt ja USAst;

BN.

arvestades, et selline rändajate ja vähemuste ära kasutamine ELi välispiiridel juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on tulemuslik ja integreeritud piirihaldussüsteem, ning kui tähtis on vastupanuvõime säilitamiseks võtta tegevus-, rahalisi ja diplomaatilisi meetmeid;

BO.

arvestades, et Euroopa Parlament toetab komisjoni ettepanekut lisada rändajate ära kasutamist käsitlevad sätted Schengeni piirieeskirjadesse, mis võimaldab liikmesriikidel võtta mõjusamaid ja koordineeritumaid meetmeid;

BP.

arvestades, et Venemaa desinformatsiooni- ja propagandakampaaniad mõjutavad ka kaudset arvamuste kujunemist Euroopas, keskendudes vene keelt kõnelevale diasporaale Euroopas ja naaberriikides; arvestades, et liikmesriikidel peaks olema põhiroll faktidel põhinevate uudisteallikate kättesaadavaks tegemisel vene keelt kõnelevatele elanikkonnarühmadele, et võidelda Kremli-meelse narratiivi vastu; arvestades, et Venemaa desinformatsiooni- ja propagandakampaaniad on laialt levinud ka paljudes endistes Nõukogude Liidu riikides, sealhulgas Kesk-Aasias;

BQ.

arvestades, et Belgia riigiprokuratuur on algatanud uurimise seoses kolmandatest riikidest pärit rahapesu, korruptsiooni ja kuritegelikus organisatsioonis osalemise kahtlustega; arvestades, et alates 9. detsembrist 2022 on toimunud mitu vahistamist ja läbiotsimist, mis puudutavad nii Euroopa Parlamendi praeguseid kui ka endisi liikmeid, samuti töötajaid; arvestades, et nendele väidetele peavad järgnema Euroopa Parlamendi ja teiste ELi institutsioonide mõjusad meetmed välissekkumise lünkade kõrvaldamiseks ning läbipaistvuse ja vastutuse suurendamiseks, et kaitsta institutsioonide terviklikkust;

BR.

arvestades, et usaldus Euroopa Parlamendi ausameelsuse ja õigusriigi vastu on Euroopa demokraatia toimimiseks ülimalt tähtis; arvestades, et oluline on tagada, et era- ja välishuvid ei takistaks demokraatlikke protsesse ning et kodanike õigusi austatakse täielikult; arvestades, et huvirühmade ja fraktsioonide esindajate võimalus mõjutada argumentide abil otsustusprotsessi Euroopa Parlamendis on Euroopa demokraatia oluline osa;

BS.

arvestades, et INGE I raportis on juba juhitud tähelepanu õiguslikult siduvate õigusnormide ja ELi lobiregistri lobitöö ning jõustamise tõsisele puudumisele, ning et välismaised autoritaarsete riikide kontrolli all olevad riiklikud või eraettevõtted palkavad või kasutavad sageli ära endisi kõrgetasemelisi Euroopa poliitikuid ja riigiteenistujaid; arvestades, et seetõttu on praktiliselt võimatu jälgida väljastpoolt ELi tulevat lobitööd;

BT.

arvestades, et välisriikide huvide poolne eliidi kaasamine, mida võimaldab pöördukse efekti mittetõkestamine ELi institutsioonide ja autokraatlike riikide vahel, mis toob kaasa suure kahjuliku sekkumise riski liidu demokraatlike huvide vastu, kujutab endast jätkuvalt märkimisväärset välissekkumist Euroopa Liidu demokraatlikku toimimisse ja seda võib pidada korruptsiooniga seotud probleemiks;

BU.

arvestades, et Hiina ja Venemaa on rakendanud Euroopa teadlaste ja teadusasutuste vastu sanktsioone nende kirjutiste või avalduste tõttu;

BV.

arvestades, et välismõju puhul on vaja suuremat selgust huvide esindajate kaudu ELi tasandil, eelkõige koostöös valitsusväliste organisatsioonide, konsultatsioonifirmade, sihtasutuste, mõttekodade ja eraettevõtjatega; arvestades, et see ei tohiks takistada saatkondade tavapärast teavitustegevust; arvestades, et Venemaa saatkondade töötajate arv kogu Euroopas väheneb, kuid Budapestis see kasvab, mis näitab, et Ungari on Venemaa luuretegevuse suhtes vastuvõtlik;

BW.

arvestades, et lobitöö välishuvide nimel, eriti kui see puudutab strateegiliste sektorite ettevõtteid ja nende valitsusi, võib avada ukse välissekkumisele meie institutsioonides; arvestades, et läbipaistvusregistrit tugevdati märkimisväärselt pärast institutsioonidevahelist kokkulepet; arvestades, et läbipaistvusnõuete karmistamine kodanikuühiskonna organisatsioonide, konsultatsioonifirmade, sihtasutuste, mõttekodade ja eraettevõtete jaoks võiks aidata avastada välissekkumist;

BX.

arvestades, et Euroopa Parlamendi liikmete suhtes on toimunud mitmeid vaenulikke hirmutamis- ja ahistamiskampaaniaid, mida korraldavad ja koordineerivad välisriigid; arvestades, et sellised riigid nagu Venemaa, Hiina ja Iraan on kehtestanud sisenemiskeelud ja sanktsioonid üksikutele Euroopa Parlamendi liikmetele ja organitele ning liikmesriikide parlamentidele, kuna nad kritiseerivad vastavate valitsuste inimõiguste poliitikat;

BY.

arvestades, et mõned autoritaarsed riigid esitavad Euroopa kodanike suhtes valesüüdistusi rikkumiste või kuritegude eest ja hoiavad neid vanglas, et mõjutada ELi liikmesriikide otsuseid; arvestades, et Iraanis peetakse praegu kinni ja mõistetakse ilma mingi aluseta süüdi kodanikke, sealhulgas Rootsi kodanik Ahmadreza Djalalie ja veel seitse Prantsusmaa kodanikku;

BZ.

arvestades, et 2022. aasta märtsis kehtestas EL sanktsioonid Venemaa propagandaväljaannetele Russia Today (RT) ja Sputnik ning peatas ajutiselt nende ringhäälingutegevuse ja andis interneti teenusepakkujatele ning otsingumootoritele käsu blokeerida juurdepääs ja otsingumootoritel lõpetada sisu indekseerimine. arvestades, et pärast üheksanda sanktsioonide paketi vastu võtmist on sellised satelliidioperaatorid nagu Prantsusmaa Eutelsat ja Luksemburgi SES lõpetanud ringhäälinguteenuste osutamise ELis RT-le ja Sputnikule; arvestades, et Eutelsat 36B jätkab Vene Trikolori ja NTV+ saateid Venemaa okupeeritud Ukraina aladel; arvestades, et SES edastab jätkuvalt telekanalit RT News Indias, Mehhikos ja Lõuna-Aafrikas; arvestades, et teised riiklikud satelliidioperaatorid, nagu Hellas Sat ja Hispasat, ning Ungari riiklikud kanalid edastavad jätkuvalt sanktsioonidega hõlmatud telekanaleid; arvestades, et RT France ja RT News on veebis endiselt kättesaadavad; arvestades, et Venemaa propagandat võimendavad sageli paljud rahvusvahelised meediaväljaanded, millel on teatavates maailma piirkondades väga lai haare;

CA.

arvestades, et selges vastuolus ELi kehtestatud sanktsioonidega on ELi kandidaatriik Serbia muutunud turvapaigaks mõnedele Venemaa ettevõtetele, kes soovivad ELi kehtestatud sanktsioonidest kõrvale hoida või neist ilma jääda, kuna Belgrad on alates 2022. aasta juulist majutanud mitmeid RT büroosid (varem Russia Today), kes on Serbias käivitanud oma veebipõhise uudisteteenuse;

CB.

arvestades, et välissekkumise kriminaliseerimine oleks sellise pahatahtliku käitumise sihtmärgiks ja häbimärgistamine; arvestades, et praegu ei ole ELis välissekkumise üldist keeldu, mis tähendab, et kurjategijad võivad sellega tegeleda ilma karistust kartmata, välja arvatud juhul, kui nende käitumine kujutab endast praeguste õigusaktide rikkumist; arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 83 lõike 1 kolmanda lõigu kohaselt võib nõukogu kuritegevuse arengu põhjal võtta vastu otsuse, millega määratakse kindlaks muud eriti ohtlike piiriülese mõõtmega kuriteoliigid; arvestades, et välissekkumise toimepanijatele tuleb kehtestada sanktsioonid ja piirangud, et takistada neil tulevikus meetmeid võtmast;

CC.

arvestades, et komisjon on teinud ettepaneku ühtlustada kuriteod ja karistused ELi sanktsioonide rikkumise eest; arvestades, et mitmed liikmesriigid on kaalunud Euroopa Prokuratuuri pädevuse laiendamist, et hõlmata need rikkumised;

CD.

arvestades, et EL on juba välja töötanud mitu olulist õigusakti, et võidelda pahatahtliku välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise vastu; arvestades, et on oht, et teised (autoritaarsed) riigid võivad desinformatsiooni vastu võitlemiseks kopeerida ELi õigusraamistikke ja neid valikuliselt kasutada, et piirata meediavabadust ja väljendusvabadust; arvestades, et ELi tasandil ei ole nõuetekohaselt hinnatud praeguste vahendite tulemuslikkust ja mõju ühiskonna vastupanuvõime tugevdamisele; arvestades, et selline hindamine parandaks veelgi tulevaste poliitikasuundade ja vahendite suunatust välissekkumise ja hübriidohtudega tegelemiseks;

CE.

arvestades, et Hiina püüab pärast majanduskasvu ja poliitilist laienemist ülemaailmsel areenil maksimeerida oma propaganda levikut välismaal, levitades riigi kohta positiivseid narratiive, püüdes samal ajal suruda maha kriitilisi hääli; arvestades, et Hiina võtab kontrolli kõigi traditsiooniliste meediakanalite üle Aafrikas, mis on endiselt kontinendi kõige enam kasutatavad vahendid teabele juurdepääsuks; arvestades, et Venemaa laiendab ka desinformatsiooni operatsioone Aafrikas; arvestades, et Wagneri rühmitus osaleb nendes operatsioonides otse; arvestades, et need operatsioonid võivad ohustada Euroopa kodanike turvalisust ja koostöö elluviimist Aafrika partnerriikidega;

CF.

arvestades, et EL võtab juhtrolli ÜRO küberkuritegevuse ajutise komitee töös, eesmärgiga kaitsta kahtlusaluste põhi- ja menetlusõigusi;

CG.

arvestades, et üldine teadlikkus infoga manipuleerimise ja sekkumise ohtudest teistes maailma riikides on pärast COVID-19 pandeemiat suurenenud; arvestades, et ÜRO on teinud ettepaneku mitme algatuse kohta, et tõhustada juhtimist digitaalvaldkonnas ja luua ÜRO liikmesriikide vahel suurem sidusus, näiteks „Ülemaailmne käitumisjuhend, et edendada avaliku teabe terviklikkust“ ja ülemaailmne digikokkulepe;

CH.

arvestades, et aruteludes INGE 2 erikomisjoniga on mõnede platvormide esindaja ja muud sidusrühmad reageerinud positiivselt ülemaailmsete standardite ja eelkõige Euroopa ning võimaluse korral Atlandi-üleste standardite kehtestamisele välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise vastu võitlemisel;

CI.

arvestades, et edukad ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) / ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioonid ja operatsioonid ning ELi delegatsioonid välisriikides kuuluvad ELi parimate strateegiliste kommunikatsioonikampaaniate hulka kolmandates riikides;

CJ.

arvestades, et nõukogu kiitis strateegilise kompassi heaks 2022. aasta märtsis; arvestades, et strateegilises kompassis märgitakse, et 2024. aastaks peaksid kõik ÜJKP/ÜVJP missioonid ja operatsioonid olema varustatud piisavate strateegilise kommunikatsiooni vahendite ja ressurssidega, et võidelda välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise vastu; arvestades, et missioonide teabevahetust on vaja ajakohastada ja professionaalsemaks muuta, sealhulgas toetades algatusi väärinfo nõrkade kohtade vastu võitlemiseks; arvestades, et Euroopa välisteenistuse strateegilise kommunikatsiooni töörühm on suurendanud oma koostööd ÜJKP missioonide ja operatsioonidega, et aidata neil avastada, analüüsida ning mõista välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise kampaaniaid;

Välissekkumise vastane kooskõlastatud ELi strateegia

1.

rõhutab, et Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu tõi esile seosed välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise katsete ja ELi ning tema lähinaabruses asuvaid Lääne-Balkani ja idapartnerluse riike ning ülemaailmset julgeolekut ja stabiilsust ähvardavate ohtude vahel; märgib, et Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas muutis veelgi ilmsemaks Venemaa sekkumise mõju demokraatlikesse protsessidesse, mis algasid ammu enne sissetungi ja põhinevad ajaloolisel revisionismil;

2.

rõhutab vajadust arendada välja Euroopa Liidu avatud strateegiline autonoomia, et piirata liidu sõltuvusest tulenevaid sekkumisvõimalusi sellistesse strateegilistesse sektoritesse nagu energeetika, digitehnoloogia ja tervishoid; toetab Euroopa Komisjoni, nõukogu ja teiste institutsioonide vastavasuunalisi jõupingutusi, eelkõige REPowerEU ja liidu digitaalse strateegia raames;

3.

võtab teadmiseks komisjoni järelmeetmed esimestele soovitustele, mille Euroopa Parlament võttis vastu 9. märtsil 2022; kordab siiski oma nõudmist koostada kooskõlastatud ELi strateegia välissekkumise vastu võitlemiseks, võttes arvesse nii ohtude keerukust kui ka mitmemõõtmelisust, tuginedes selgele ja mitmetahulisele geopoliitilisele analüüsile; on seisukohal, et see kogu ühiskonda hõlmav strateegia peaks sisaldama meetmeid, et paremini jõustada kehtivaid välissekkumist käsitlevaid sätteid, luua välissekkumise vastu võitlemiseks uurimis- ja strateegiliste meetmete keskus ning tagada desinformatsiooni vastu võitlemiseks ja demokraatlike protsesside toetamiseks suutlikkuse suurendamise meetmete rahastamine; on veendunud, et see strateegia peaks ühendama ja looma sünergia eraldatud jõupingutuste, strateegiate, tegevuskavade, ning nende aluseks olevate projektide ja rahastamisvoogude vahel; on veendunud, et sellega tuleks sätestada strateegilised eesmärgid, vajalikud volitused ja luua operatiivsuutlikkus, nagu ohuteabe jagamine ja tehniline omistamine, seadusandlikud ja diplomaatilised vahendid, nagu uued õigusaktid, normid, töövahendid, poliitiline omistamine, sanktsioonid ja muud vastumeetmed, ning suutlikkuse suurendamise nõuded, näiteks ELi ametite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide lisarahastamine, kes aitavad neid jõupingutusi oluliste tulemusnäitajatega, et tagada piisav ulatus ja tulemuste saavutamine;

4.

väljendab sellega seoses heameelt komisjoni presidendi teadaande üle demokraatia kaitse paketi kohta; tuletab meelde komisjoni avaldusi võtta hoolikalt arvesse INGE ja ING2 erikomisjoni soovitusi töötada koos õigusaktidega välja tugev demokraatia kaitse pakett, et võidelda hübriidohtude vastu ELis;

5.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et kõik meetmed, mida võetakse ELi kaitsmiseks välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise eest, peavad hõlmama tugevaid ja kindlaid kaitsemeetmeid seoses põhiõigustega, sealhulgas väljendus- ja arvamusvabadusega;

6.

on seisukohal, et sarnaselt direktiivile (EL) 2015/849 (18) ja võttes aluseks teistelt riikidelt saadud kogemused, tuleks hoolikalt kaaluda jõupingutusi üleminekuks riigipõhiselt lähenemisviisilt, mille raames käsitletakse kõiki välismõju katseid ühtemoodi, hoolimata nende päritoluriigist, riskidel ja objektiivsetel kriteeriumidel põhinevale lähenemisviisile; on veendunud, et riskipõhine lähenemisviis toimiks osana astmelisest lähenemisviisist, mis oleks aluseks välissekkumise vastastele poliitika- ja vastumeetmetele, kõrvaldaks tarbetu õigusliku keerukuse ning kasutaks nii tegevus- kui ka poliitilisel tasandil piiratud suutlikkust ja ressursse tõhusamalt, võttes arvesse välismõju hindamisel ja sellele reageerimisel kõige olulisemat tegurit, nimelt lähteriiki; on samuti veendunud, et see lähenemisviis peaks hõlmama selget võimalike sanktsioonide kogumit ja peaks seega toimima ka heidutava vahendina üleastumiste suhtes ja mõjuvõimuna esilekerkivate pahatahtlike osalejate suhtes, keda võiks nimekirja lisada; on seisukohal, et võimalikud kriteeriumid võiksid hõlmata järgmist:

a)

osalemine välissekkumise tegevuses,

b)

intellektuaalomandi varguse programm, mis on suunatud ELi ja selle liikmesriikide vastu,

c)

õigusaktid, mis sunnivad riiklikke valitsusväliseid osalejaid osalema luuretegevuses,

d)

inimõiguste järjepidev rikkumine,

e)

revisionistlik poliitika kehtiva rahvusvahelise õiguskorra suhtes,

f)

autoritaarse ideoloogia jõustamine eksterritoriaalselt; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles esitama konkreetsed soovitused selle lähenemisviisi kasutuselevõtuks ja suunama need nõukogule heakskiitmiseks;

7.

on seisukohal, et EL peaks koostöös liikmesriikidega tõhustama oma strateegilist kommunikatsiooni infoga manipuleerimise vastu võitlemise ja selle ümberlükkamise kohta ning teatama laialdaselt käimasolevatest operatsioonidest nende toimumisel (ümberlükkamine), eelkõige maailma lõunapoolsetes riikides; nõuab ELi ennetava ümberlükkamise suutlikkuse tugevdamist ja sellesse investeerimist; tuletab meelde Ukraina ja Taiwani näiteid infoga manipuleerimise ennetava ja hilisema ümberlükkamise kohta, ning vajadust tugineda nende kogemustele; tuletab samuti meelde, et infoga manipuleerimise ennetavaks või kiireks ümberlükkamiseks on vaja raamistikku kodanikuühiskonna ja eraettevõtjate antava teabe kiireks jagamiseks;

8.

toetab asepresident Věra Jourová avalikku üleskutset Tallinnas 2023. aasta jaanuaris (19) laiendada venekeelsetele inimestele mõeldud sõltumatute suhtluskanalite hulka; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles esitama sellele vastavalt konkreetseid ettepanekuid ja meetmeid;

9.

mõistab hukka ohtliku nn ostetava desinformatsiooni nähtuse, mille puhul teenuseosutajad pakuvad desinformatsiooniteenuseid valitsustele ja valitsusvälistele osalejatele, näiteks pimeveebis, koostades loetelu teenustest ja hindadest; taunib asjaolu, et sellist teenust on kasutatud muuhulgas valimisprotsesside õõnestamiseks;

10.

nõuab, et loodaks ELi struktuur, mille ülesanne on analüüsida statistilisi andmeid, koordineerida uurimisprojekte ja koostada aruandeid, et suurendada olukorrateadlikkust ja ohuteabe jagamist, omistamist ja vastumeetmeid seoses välisriigist lähtuva infoga manipuleerimisega, sealhulgas kaasates ELi välisteenistust, ning mis toimiks võrdlusaluse ja spetsiaalse teadmuskeskusena, et hõlbustada ja edendada operatiivset teabevahetust liikmesriikide ametiasutuste, ELi institutsioonide ja ELi ametite vahel; on seisukohal, et seda struktuuri tuleks rahastada ELi eelarvest ja see peaks olema teabe terviklikkuse keskuse vormis, mis teeb koostööd kõigi ELi institutsioonidega, kasutades dubleerimise vältimiseks kõiki olemasolevaid vahendeid;

11.

kutsub liikmesriike üles tunnistama, et välissekkumine, sealhulgas desinformatsioon, on riiklik ja piiriülene julgeolekuoht; kinnitab vajadust liikmesriikide vahelise solidaarsuse järele, et oleks võimalik sedalaadi tegude vastu tulemuslikult võidelda; nõuab ELi toimimise lepingu artikli 222 muutmist, et see hõlmaks välismaist sekkumist;

12.

nõuab, et ELi liikmesriikide parlamendid kaaluksid oma parlamentaarsete organite loomist, mille ülesanne on jälgida meetmeid, mis on seotud nende demokraatia kaitsmisega välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise eest, ning korraldaksid nendel teemadel korrapärast teabevahetust;

13.

võtab huviga teadmiseks ELi 2022. aasta integreeritud kriisilahenduse ühisõppuse lõpuleviimise, mille eesmärk oli suurendada ELi suutlikkust reageerida keerukale hübriidkriisile, millel on nii sise- kui ka välismõõde; peab siiski kahetsusväärseks, et parlament ei olnud sellesse ettevõtmisesse kaasatud, ning kutsub teisi ELi institutsioone üles kaasama parlamenti kõigi selliste ettevõtmiste struktuuri;

14.

julgustab igat liiki koostööd erinevate ELi institutsioonide talituste vahel, kes vastutavad desinformatsiooni jälgimise ja selle vastu võitlemisega seotud operatiivtegevuse eest, näiteks Euroopa Parlamendi desinformatsiooni töörühma, komisjoni talituste ja Euroopa välisteenistuse strateegilise kommunikatsiooni osakonna ja selle kiire teabevahetuse süsteemi vahel; väljendab heameelt Euroopa välisteenistuse ja komisjoni koostöö üle Euroopa Parlamendiga, et teavitada parlamenti korrapäraselt olulistest arengutest välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise ohumaastikul, eriti kui tegemist on ELi valimistega; soovitab luua Euroopa Parlamendi liikmete ja liikmesriikide parlamentide liikmete jaoks kiire teabevahetuse süsteemi, et võidelda desinformatsiooni vastu veebiplatvormidel ja hoida ära selle jagamine;

15.

väljendab heameelt selle üle, et Euroopa välisteenistus on hõlbustanud teabe jagamise ja analüüsimise keskust (ISAC), et töötada välja ühine metoodika ja raamistik süsteemse ohuteabe ja -tõendite kogumiseks ja jagamiseks ning lõppkokkuvõttes pakkuda paremat olukorrateadlikkust; rõhutab edusamme, mida Euroopa välisteenistus on teinud välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise ühise analüütilise raamistiku ja metoodika väljatöötamisel, nagu on kirjeldatud Euroopa demokraatia tegevuskavas, ning rõhutab, kuidas selline avatud lähtekoodiga, koostööl põhinev ja koostalitlusvõimeline protokoll olukorrateadlikkuse toetamiseks võib aidata kaasa tihedamale koostööle ELi institutsioonide, organite ja asutuste, liikmesriikide, sotsiaalmeedia platvormide, uudisteagentuuride ja kodanikuühiskonna osalejate vahel; nõuab piisavate rahaliste vahendite suunamist pidevale arengule, ühiskonna kaasamisele ja suutlikkuse suurendamisele, mis aitab kaasa selle mudeli laialdasele kasutuselevõtule, millel on märkimisväärne ulatus ja mõju kogu liidus;

16.

nõuab, et Euroopa Parlamendis loodaks alaline organ, et tagada valdkonnaülene lähenemisviis välissekkumise tulemuslikuks jälgimiseks ja selle vastu võitlemiseks;

Vastupidavus

17.

nõuab ühiseid jõupingutusi, mis koondavad eelkõige Euroopa Liidu institutsioone, liikmesriike, partnerriike, kodanikuühiskonda, majandusmaailma ja sõltumatut meediat, et suurendada sotsiaalset ja institutsioonilist teadlikkust ning investeerida haridusse desinformatsiooni, infoga manipuleerimise ja välissekkumise ning selle vastu võitlemise kohta terviklikult;

18.

rõhutab, et EL peab õppima Ukraina, Taiwani ja teiste riikide kogemustest ja eksperditeadmistest välissekkumise ja agressiooni vastu võitlemisel ning jätkama selles valdkonnas tihedat koostööd nende riikidega; võtab siiski teadmiseks Taiwani erineva konteksti;

19.

väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskusel (EDMO), mis on faktikontrollijate, akadeemiliste teadlaste ja muude sidusrühmade sõltumatu võrgustik, on varsti keskused, mis hõlmavad kõiki ELi liikmesriike. Seeläbi tugevdatakse selle ülesannet desinformatsioonikampaaniate, väärinformatsiooni ja muude kolmandate riikide poolt selge propagandistliku kavatsusega loodud sisu avastamisel ja analüüsimisel ning meediapädevusega seotud tegevuste korraldamisel ja muudes desinformatsiooni vastast võitlust toetavates tegevustes; rõhutab võimalikku vajadust õigusraamistiku järele ELis või liikmesriikides, et tagada kvaliteetne faktikontroll;

20.

kordab oma üleskutset liikmesriikidele lisada koolide ja ülikoolide õppekavadesse meedia- ja digikirjaoskus, kodanikuharidus, ühine Euroopa ajalugu, põhiõiguste austamine, kriitiline mõtlemine ning üldsuse osalemise edendamine paralleelselt üldiste jõupingutustega suurendada täiskasvanute, sealhulgas eakate teadlikkust, ning jõupingutustega ületada vanusel, sool ja sotsiaal-majanduslikul staatusel põhinev digilõhe; nõuab kooskõlastatud ELi meediapädevuse strateegiat projektidega, mis loovad märkimisväärse ulatusega käegakatsutavaid tulemusi, mis ulatuvad kogu liiduni; julgustab jagama kandidaatriikidega meediapädevust käsitlevaid ELi suuniseid, mis on tõlgitud riigikeeltesse, et võidelda desinformatsiooni vastu ja edendada digitaalset kirjaoskust hariduse ning koolitamise kaudu; palub sellega seoses liikmesriikidel kaaluda haridusasutustes eri vanuserühmadele suunatud õppematerjalide väljatöötamist ja jagamist, millest nii lapsed kui ka noored saavad õppida, kuidas ise teavet leida ja kontrollida teabe täpsust; nõuab vaatluskeskuse loomist, mis käsitleb välismõjusid ja nende mõju kõrgharidusele ja teadusuuringutele;

21.

rõhutab, kui oluline on ajalooline mälu ja teadusuuringud totalitaarsete režiimide, näiteks nõukogude režiimi kohta, ning läbipaistev ja faktidel põhinev avalik arutelu selliste režiimide kuritegude üle, et tugevdada meie ühiskondade vastupanuvõimet ajaloo moonutustele ja manipuleerimisele; kordab, kui olulised on sellised kodanikuühiskonna organisatsioonid nagu Memorial, kes töötavad ajaloolise mälu valdkonnas, pidades silmas Euroopa lähiajalugu, mis on oma käimasolevat sekkumist ja agressiooni õigustaval Venemaal süstemaatilise desinformatsiooni ja revisionismi sihtmärk;

22.

kutsub komisjoni üles töötama välja mõjusa demokraatia kaitse paketi, võttes arvesse Euroopa tuleviku konverentsi ainulaadset kogemust ja lõplikke ettepanekuid, sealhulgas algatused meie demokraatia seestpoolt tugevdamiseks, toetades demokraatliku kaasatuse kodanikuühiskonna kultuuri ja aktiivset kodanikuosalust kogu aeg, sealhulgas väljaspool valimisperioodi;

23.

rõhutab, et kõigi tasandite haldusasutustel peab olema erikoolitus tuvastada infoga manipuleerimise ja sekkumise tuvastamise ja nende vastu võitlemise kohta, ning rõhutab, et selline koolitus peaks olema sootundlik; kordab üleskutset ELi institutsioonide, organite ja asutuste ning riikide ametiasutustele jätkata ja tugevdada sarnaseid koolitus- ja praeguseid olukorrateadlikkuse meetmeid, kuna hübriidohud on püsivad ja laialt levinud ning nende eesmärk on üha enam mõjutada ELi poliitikat ja õigusakte; kutsub ELi institutsioone, organeid ja asutusi üles korraldama institutsioonidevahelist koolitust, et edendada ELi institutsioonide, organite ja asutuste kui terviku üldist vastupanuvõimet;

24.

kutsub ELi institutsioonide, organite ja asutuste ning riikide ametiasutusi üles võtma vastu spetsiaalse kommunikatsiooniraamistiku, mis sisaldab meetmeid välissekkumise ja infovaldkonna manipuleerimise katsete kiireks avastamiseks, et selliseid katseid ennetada ja nende vastu võidelda; väljendab heameelt Euroopa välisteenistuse, NATO strateegilise kommunikatsiooni tippkeskuse ja Euroopa Hübriidohutõrje Oivakeskuse rolli üle oluliste partneritena suurema olukorrateadlikkuse arendamisel ning täiendavate meetmete võtmisel välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise vastu võitlemiseks;

25.

kordab oma üleskutset Euroopa välisteenistusele arendada oma eksperditeadmisi strateegilise kommunikatsiooni ja avaliku diplomaatia valdkonnas, mis nõuab suuremaid volitusi ning rohkemate vahendite eraldamist eelkõige Euroopa välisteenistuse strateegilise kommunikatsiooni osakonnale ja eelkõige selle rakkerühmadele; tuleb järgida riskipõhist lähenemisviisi ja võtta arvesse Venemaa jätkuvat agressioonisõda Ukraina vastu ning Venemaa riiklikelt ja valitsusvälistelt osalejatelt lähtuvat hübriidsõda ja propagandat, samuti selle hübriidsõja mõju ELi kandidaatriikidele Lääne-Balkani riikides ja Moldovale ning teistele idapartnerluse riikidele; rõhutab, et dialoog kodanikega on hädavajalik, et suurendada teadlikkust ELi välis- ja julgeolekupoliitika prioriteetidest; tunnustab ja kiidab EUvsDisinfo veebisaidi ja andmebaasiga seotud tööd ning nõuab selle platvormi edasist laiendamist asjakohase rahastamisega;

26.

märgib tungivat vajadust suurendada jõupingutusi, et võidelda välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise pahatahtlike kampaaniate vastu, mille eesmärk on piirata ELi kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide võimet viia oma õigusaktid järk-järgult vastavusse ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga (ÜVJP); väljendab heameelt Euroopa välisteenistuse panuse üle meediaomandi institutsioonilise suutlikkuse ja läbipaistvuse toetamisse, eelkõige Lääne-Balkani riikides, võttes arvesse ebakindlat julgeolekuolukorda ja ülekanduva mõju ohtu; rõhutab, et piirkonnas tuleb ennetavalt võidelda pahatahtlike osalejate propaganda vastu, mille eesmärk on õõnestada ELi huvisid ja väärtusi;

27.

nõuab, et EL ja liikmesriigid suurendaksid toetust kodanikuühiskonna organisatsioonide jõupingutustele välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise vastu võitlemisel, kuna need on osutunud mõjusaks teadlikkuse tõstmisel eelkõige sotsiaalmeedia, aga ka traditsioonilise meedia kaudu edastatava teabe ja desinformatsiooniga seotud ohtudest, ning nad on samuti näidanud oma mõjusust traditsioonilise meedia puhul, kuna paljud kodanikuühiskonna organisatsioonid tegutsevad kohalikul tasandil, nii et nad on lähemal desinformatsiooni sihtmärkidele ja teavad paremini, kuidas nendega suhelda; on veendunud, et tehnoloogia- ja meediaettevõtted peaksid tegema koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonidega, kes suudavad pakkuda eksperditeadmisi poliitilises ja kultuurilises kontekstis, et töötada välja strateegiad valimisprotsessidesse sekkumise ohu vähendamiseks;

28.

nõuab, et uurivatele ajakirjanikele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele tehtaks selgelt ja läbipaistvalt kättesaadavaks rahalised vahendid, mis vastavad nende jõupingutustele suurendada teadlikkust, paljastada jõupingutusi demokraatlikesse protsessidesse sekkumiseks ja neutraliseerida nende mõju;

29.

kutsub üles eraldama, suurendama ja võimendama avaliku ja erasektori allikaid asjaomastele kodanikuühiskonna organisatsioonidele ning tegema jõupingutusi, et suurendada erasektori rahastust, näiteks korraldama rahastajate konverentsi; kutsub üles looma ühisalgatuse, mis koondaks ELi fondid ja programmid, sealhulgas tulevase demokraatia kaitse paketi, koos finantsorganisatsioonide, kahepoolsete rahastajate ja toetusesaajate ühisalgatuse vormis, et tõhustada ühtlustamist ja koostööd demokraatliku vastupanuvõime tagamiseks ja välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise vastu võitlemiseks tehtavate investeeringute valdkonnas. See investeerimisraamistik peaks andma objektiivsete, läbipaistvate ja kontrollitud kriteeriumide alusel kohandatud toetusi sõltumatutele faktikontrollijatele, uurivatele ajakirjanikele, akadeemilistele ringkondadele, mõttekodadele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes tegelevad olukorrateadlikkuse suurendamisega (näiteks infoga manipuleerimise ja sekkumise päritolu teadusuuringud, uurimine ja kindlakstegemine, koostöö arendamine selles valdkonnas ning teabe jagamise ja analüüsimise keskuse metoodika ja avatud lähtekoodiga vahendite väljatöötamine ning kasutuselevõtmine välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise probleemide lahendamiseks), ja hõlmama meedia-, digi- ja teabepädevuse edendamise meetmeid ning muid vastupanuvõime suurendamise meetmeid ja toetust inimõiguste kaitsjatele iga-aastaste või kaks korda aastas toimuvate projektikonkursside kaudu, mis hõlmaksid pikaajalist mitmeaastast rahastamist;

30.

rõhutab, et on oluline, et rikkumisest teatajatele, ajakirjanikele ja teistele meediatöötajatele tagataks vajalikud tingimused, et aidata kaasa avatud, vabale, erapooletule ja õiglasele avalikule arutelule, mis on demokraatia jaoks elutähtis ning on oluline tegur, mis aitab ühiskonnal võidelda desinformatsiooni, infoga manipuleerimise ja sekkumise vastu; rõhutab, et tuleb tagada turvalised seadmed ning tugev, avatud lähtekoodiga otspunktkrüpteerimine, et kaitsta ajakirjanike ja nende allikate vahelise suhtluse konfidentsiaalsust ning terviklikkust;

31.

väljendab heameelt üldsuse osalemise vastase strateegilise hagi ettepaneku (20) üle, mis koosneb direktiivi vastuvõtmise ettepanekust ning soovitusest parandada ajakirjanike, inimõiguste kaitsjate ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaitset kuritarvituslike kohtumenetluste eest; väljendab lisaks heameelt komisjoni 2022. aasta õigusriigi olukorda käsitlevas aruandes esitatud analüüsi üle, mis käsitleb olemasolevaid ohte ajakirjanike turvalisusele ELis ning õiguslikke ähvardusi ja üldsuse osalemise vastast strateegilist hagi; rõhutab, et ELis on kasvanud ajakirjanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide jälgimine nuhkvara abil, et neid hirmutada ja ahistada; rõhutab vajadust lisada see mõõde komisjoni hinnangusse õigusriigi kohta;

32.

tuletab meelde, et sõltumatud, pluralistlikud ja kvaliteetsed meediateenused on välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise vastu võimas vastumürk; tuletab sellega seoses meelde Piirideta Reporterite loodud algatust Journalism Trust Initiative, mille eesmärk on kehtestada tööstusharu standardid; kordab oma üleskutset luua alaline ELi uudistemeedia- ja ajakirjaprogramm; on seisukohal, et meediavabadust ja pluralismi tuleb kaitsta ja edendada ka veebikeskkonnas, eelkõige seoses ajakirjandusliku sisu kättesaadavusega veebiplatvormidel;

33.

märgib, et tuleb tagada, et desinformatsioonivastane võitlus hõlmaks samuti trükis avaldatud ajakirjandust ja uudistekanaleid; kutsub eelkõige uudistekanaleid olema läbipaistvamad oma saadetesse kutsutavate ekspertide profiilide osas;

34.

väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu Euroopa meediavabaduse määrus (21) (EMFA), et luua ELi tasandil ühine raamistik, et tagada meediateenuste siseturul pluralism ja sõltumatus, millega kehtestatakse erisätted poliitilise sekkumise vastu toimetuslikesse otsustesse ja jälgimisse ning tagatakse avalik-õiguslike meediaväljaannete piisav rahastamine ja meediaomandi läbipaistvus ning veebis meediasisu kaitsmine; nõuab tungivalt, et kehtestataks ka meetmed meedia ja selle töötajate kaitsmiseks, eriti kui nende sihtmärgiks on välisjõud, kes püüavad õõnestada õigust teabele; rõhutab, et eelkõige jälgimist käsitlevaid sätteid tuleb veel oluliselt parandada, tagamaks, et need ei õigustaks nuhkvara kasutamist üksikisikute, eelkõige ajakirjanike vastu, ega kahjustaks seeläbi põhiõigusi, selle asemel et neid tugevdada;

35.

väljendab heameelt ettepaneku üle luua Euroopa meediavabaduse määruse ettepaneku raames uus Euroopa meediateenuste nõukogu, mis koondaks riiklikke meediaasutusi ja millel peaks olema oluline roll võitluses desinformatsiooni, sealhulgas välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise vastu; märgib eelkõige, et üks nõukogu kavandatud ülesandeid on selliste riiklike meetmete koordineerimine, mis käsitlevad väljaspool ELi asuvate teenusepakkujate osutatavate meediateenustega, mis on suunatud sihtrühmadele ELis ning mis võivad kujutada endast ohtu avalikule julgeolekule; soovitab sellega seoses kaasata Lääne-Balkani ja idapartnerluse riigid nõukogu pädevusse; nõuab tungivalt, et Euroopa meediateenuste nõukogu oleks nii korralduslikult kui rahastuse poolest sõltumatu komisjonist ja liikmesriikide valitsustest, et ta saaks tegutseda objektiivselt ja poliitiliselt sõltumatult;

36.

väljendab heameelt Euroopa meediavabaduse määruse raames meediateenuste siseturu sõltumatu järelevalve ettepanekute kohta, mis hõlmaks üksikasjalikke andmeid ja kvalitatiivset analüüsi liikmesriikide meediaturgude vastupanuvõime kohta, eelkõige seoses välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise ohtudega; väljendab heameelt ettepaneku üle korraldada struktureeritud dialoog veebiplatvormide ja meediasektori vahel, et jälgida platvormide vastavust enesereguleerimise algatustele; rõhutab, kui oluline on tagada, et Euroopa meediavabaduse määrus või mis tahes muu praegune või tulevane meediat või tehnoloogiat käsitlev õigusakt ei sisaldaks spetsiaalseid erandeid horisontaalsetest sisu modereerimise reeglitest, mis annaks desinformatsiooni levitajatele täieliku tegevusvabaduse;

37.

nõuab nn peegelklauslite kehtestamist, mille kohaselt oleks Euroopa inforuumi avatus kolmandatele riikidele proportsionaalne juurdepääsuga Euroopa meediaväljaannetele nendes riikides; julgustab komisjoni töötama välja kogu ELi hõlmava õigusraamistiku, et takistada meediaettevõtteid, mis on välisriikide valitsuste toimetusliku kontrolli all või kuuluvad suure riskiga välisriikidele, omandamast Euroopa meediaettevõtteid; see peaks kehtima peamiselt mittedemokraatlike või suure riskiga riikide suhtes, kus Euroopa meediaorganisatsioonid ei tohi vabalt tegutseda või kus neid survestatakse, et nad kallutaksid oma kajastusi riiklike valitsuste kasuks; need jõupingutused peaksid põhinema ühisel andmebaasil, et hõlbustada ühtlustatud ennetamist ja/või süüdistuse esitamist kogu Euroopa Liidus; teeb ettepaneku, et selline õigusraamistik võib põhineda olemasolevatel välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute mehhanismidel, et vältida dubleerimist; julgustab lisama Euroopa meediavabaduse määrusesse sätteid meediaomandi läbipaistvuse kohta, mis on praegu soovitustes esitatud;

38.

rõhutab, et kliimamuutuste eitamise sagenemine võib olla seotud vandenõuteooriate laiema omaksvõtmisega avalikus arutelus, mis põhineb vastureaktsiooni tahtlikul loomisel ja teaduse tagasilükkamisel ning mis hõlmab valet ettekujutust kõige kohta alates Venemaa agressioonisõjast Ukraina vastu kuni COVID-19 vaktsiinideni; rõhutab välisosalejate rolli kliimamuutuste ja ELi kliimapoliitika kohta desinformatsiooni levitamisel, mis õõnestab avalikkuse toetust ja mida kasutatakse samuti omamaiste osalejate narratiivides, kes kasutavad kliimaalast desinformatsiooni oma poliitilistel eesmärkidel;

39.

toetab ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 27. konverentsil (COP 27) juhtivate kliimaekspertide üleskutset tehnoloogiaettevõtetele võidelda kasvava desinformatsiooni probleemi vastu ning eelkõige võtta vastu kliimaalase väärinfo ja desinformatsiooni universaalne määratlus, mis hõlmab teaduslike tõendite vääresitamist ja valelahenduste edendamist, pühenduda eesmärgile mitte avaldada reklaami, mis hõlmab kliimaalast väärinfot ja desinformatsiooni ning rohepesu, ning jagada siseuuringuid valede ja halbade kliimatingimuste leviku kohta;

40.

kutsub platvorme üles võtma meetmeid läbipaistvuse suurendamiseks ning kliimamuutuste eitamist edendavate reklaamide paigutamise ennetamiseks ja keelustamiseks ning kohaldama neid vandenõuteooriate ja desinformatsiooni suhtes; tunnistab, et on tungiv vajadus demonetiseerida kliimamuutustega seotud desinformatsioonipõhise majanduse levik;

41.

märgib murega, et kliimamuutuste eitamise ja kliimameetmete vastu suunatud rünnakute paljudel suure mõjuga võimendajatel on „kontrollitud staatus“ mitmetel sotsiaalmeedia platvormidel, sealhulgas Twitteris, mis võimaldab neil levitada selle eelisseisundi alusel väär- ja desinformatsiooni miljonitele jälgijatele ning et sellised võimendajad asuvad tihti väljaspool Euroopa Liitu; kutsub Twitterit üles teostama oma siniste kontrollmärkide müümisel rangemat kontrolli;

Sekkumine veebiplatvormide kaudu

42.

tuletab meelde, et veebiplatvormide ärimudel tugineb endiselt isikuandmetel ja läbipaistmatutel algoritmidel põhinevale reklaamile, mille puhul tähendab suurem kaasamine suuremat reklaamitulu, samas kui kaasatus tekib algoritmide kaudu, mis premeerivad polariseeritud ja äärmuslikke arvamusi faktipõhise teabe arvelt ning seega kujutab see endast märkimisväärset andmetega manipuleerimise ohtu; rõhutab, et isikuandmete kaitse üldmäärus (22), digiteenuste määrus, desinformatsiooni käsitlev tegevusjuhend ning tulevane määrus poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise kohta loovad täiendavad kaitsemeetmed selliste kuritarvituslike ja manipuleerivate tavade vastu; tuletab meelde, et toetab kõiki meetmeid, millega keelatakse poliitreklaami täppissuunamine, eelkõige, kuid mitte ainult reklaam, mis põhineb tundlikel isikuandmetel;

43.

kutsub komisjoni, liikmesriike ja tehnoloogiaettevõtteid üles tegema koostööd ja investeerima rohkem ressursse tehisintellektil põhineva desinformatsiooni regulatiivsete ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisse;

44.

peab kahetsusväärseks, et suuremad platvormid, nagu Meta, Google, YouTube, TikTok ja Twitter, ei tee endiselt piisavalt, et võidelda aktiivselt desinformatsiooni vastu, ning koondavad isegi töötajaid, vaatamata reguleerivate asutuste, kodanikuühiskonna ja isegi ettevõttesisese usaldusväärsuse eest vastutavate töötajate pidevatele üleskutsetele; tuletab meelde, et platvormidel peab olema piisavalt töötajaid, et tagada modereerimise vahendite korrapärane uuendamine, et kahjulik sisu ei saaks modereerimispoliitikast kõrvale hoida; tuletab meelde, et desinformatsiooni ja sekkumise kampaaniad tuginevad suuresti desinformatsiooni platvormiülesele koordineerimisele ja täppissuunamisele; peab kahetsusväärseks, et EL sõltub Euroopa valimiste usaldusväärsuse säilitamise aitamisel ELi-välistest ettevõtetest; kuna tegevusjuhendi eneseregulatsiooni lähenemisviis on puudulik, nõuab tungivalt, et kõik platvormid, sealhulgas väiksemad platvormid, tõhustaksid tegevuse kooskõlastamist, et kampaaniaid paremini ära tunda ja nende levikut ära hoida;

45.

peab kahetsusväärseks, et sotsiaalmeediaettevõtted ei täida oma kohustusi ning on osutunud ebatõhusaks oma platvormidel väärinfo ja desinformatsiooni tuvastamisel ning on aeglased, kui nad seda teevad; peab kahetsusväärseks, et veebiplatvormide selline tegevusetus näitab seda, et Euroopa õigusraamistikus puuduvad siduvad õigusnormid; tuletab meelde, et platvormide ärimudel tähendab, et neil on juurdepääs asjakohastele andmetele; väljendab kahetsust selle üle, et nad tegutsevad tihti ainult siis, kui kodanikud, teadlased või meedia märgistavad konkreetset sisu; kutsub platvorme üles seadma prioriteediks usaldusväärsetest allikatest pärit faktidel põhineva teabe;

46.

kutsub platvorme üles eraldama rohkem kvalifitseeritud töötajaid, ressursse ja suutlikkust, et jälgida ja vähendada kahjulikku sisu ja käitumist kõigis ELi ametlikes keeltes, kohalikes keeltes ja dialektides, ning julgustab platvorme suurendama rahastamist ja parandama akrediteeritud kolmandast isikust faktikontrollijate integreerimist kõikidesse ELi keeltesse; rõhutab tungivat vajadust tegeleda kahjuliku sisuga;

47.

märgib, et samuti on väga kahetsusväärne, et suured tehnoloogiaplatvormid ei paku enamikus ELi liikmesriikides inimkeskseid klienditeenuseid;

48.

mõistab hukka Twitteri tagasimineku desinformatsioonivastases võitluses pärast omanikuvahetust; taunib eelkõige asjaolu, et Twitter on oluliselt vähendanud desinformatsiooni tõkestamise eest vastutavate töötajate arvu, sealhulgas nende arvu, kes vastutavad ülemaailmse sisu modereerimise, vaenukõne ja küberahistamise eest; taunib peatatud kontode hiljutist taastamist ilma nõuetekohase hindamiseta ning eelkõige vägivaldsete parempoolsete ja avalikult fašistide kontode taastamist, sealhulgas selliste kontode taastamist, mis eitavad USA 2020. aasta presidendivalimiste tulemust; mõistab kindlalt hukka Twitteri otsuse lõpetada oma COVID-19 alase desinformatsiooni vastase poliitika jõustamine;

49.

märgib, et Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on toonud esile kontaktpunktide puudumise, kuhu asutused saaksid anda teada desinformatsioonist ja ebaseaduslikust sisust; taunib seda, et Meta juhtkond on tihti suunanud vastutuse sisu modereerimise eest USAs asuvale turvameeskonnale; tunneb muret asjaolu pärast, et Balti riikides on ainult kaks Meta esindajat, mis tähendab, et vahendeid sisu modereerimiseks ei ole piisavalt, mis toob kaasa vigu, nagu seadusliku raamatupidamisarvestuse keelustamine;

50.

peab murettekitavaks, et tervisealase desinformatsiooni rühmad, poliitilised äärmuslased ja usulised fundamentalistid, nagu Taliban, on saanud tellida toote „Twitter Blue“ ja saanud sellega kontrollmärgiga „kontrollitud“ staatuse; kutsub Twitterit üles muutma oma poliitikat, et hoida ära näosarnasuspettust, võltsimist või eksitavaid väiteid eksperditeadmiste kohta;

51.

tuletab meelde, et Twitter on alla kirjutanud desinformatsiooni käsitlevale tugevdatud tegevusjuhendile ning et omandiõiguse muutus ei tohiks mõjutada platvormi juhendist tulenevaid kohustusi; tuletab Twitterile meelde, et ettevõte peab järgima kõiki asjakohaseid Euroopa Liidu määruseid, sealhulgas digiteenuste määrust; nõuab tungivalt, et komisjon ja pädevad riigiasutused tagaksid, et Twitter järgiks ELi standardeid ja õigusnorme ning kohaldaksid asjakohaseid karistusi, kui tehnoloogiaettevõtted ei järgi ELi standardeid;

52.

kutsub platvorme üles hõlbustama eelkõige teadlaste täielikku juurdepääsu järelduste aluseks olevatele andmetele ja pidama maha võetud andmete kogumit, et aidata teadlasi tulevastes uurimistes, ning aitama teistel tehnoloogiaettevõtetel, demokraatlikel valitsustel ja õiguskaitseasutustel võtta asjakohaseid meetmeid; kutsub komisjoni üles tagama, et see toimuks digiteenuste määruse ja desinformatsiooni käsitleva tegevusjuhendi raames ning nõudma, et platvormid selgitaksid, miks andmetele juurdepääsu andmine ei olnud nende meelest tehniliselt teostatav;

53.

väljendab heameelt digiteenuste määruse sätete üle, mille kohaselt peavad väga suured digiplatvormid ning väga suured internetipõhised otsingumootorid andma teavet algoritmide kohta, nõudes neilt selgitust selle kohta, kuidas nad töötavad, et oleks võimalik hinnata nende mõju valimistele ja muudele demokraatlikele protsessidele, ning võtta vajalikke riskimaandamismeetmeid; palub desinformatsiooni käsitleva tegevusjuhendi allkirjastajatel oma kohustusi täielikult täita; peab kahetsusväärseks, et desinformatsiooni käsitleva tegevusjuhendi kohustused ei ole allkirjastajate jaoks siduvad; nõuab tegevusjuhendi kiiret vastuvõtmist digiteenuste määruse kohase tegevusjuhendina, sealhulgas auditeid, mille käigus hinnatakse vastavust, nagu on sätestatud artiklis 28, ning nõuab, et komisjon kaaluks, milliseid uusi seadusandlikke ettepanekuid või uuendusi on vaja nõuete täitmisega seotud lünga täitmiseks, ning näeks ette võimaluse ajutiselt või alaliselt peatada platvormid, mis süstemaatiliselt ei täida oma tegevusjuhendist tulenevaid kohustusi;

54.

tunneb muret selle pärast, et mõned osalejad, kelle teenused aitavad märkimisväärselt kaasa desinformatsiooni levitamisele, näiteks Apple, Amazon, Odysee, Patreon, GoFundMe ja Telegram, ei ole tegevusjuhendile alla kirjutanud; kutsub komisjoni üles julgustama ülejäänud asjaomaseid sidusrühmasid tegevusjuhendile alla kirjutama, sellest täielikult kinni pidama ja selle rakkerühmas osalema; nõuab õigusraamistiku loomist, et tagada kohustuste miinimumtase, et võidelda nendes teenustes leviva desinformatsiooniga; tunneb muret asjaolu pärast, et Telegram ei tee demokraatlike riikide poliitikakujundajatega üldse koostööd ja ei soovinud teha koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonidega;

55.

väljendab heameelt asjaolu üle, et kõik internetireklaami ökosüsteemis osalejad on võtnud kohustuse kontrollida ja piirata reklaami avaldamist kontodel ja veebisaitidel, kus levitatakse desinformatsiooni või avaldavad reklaami desinformatsiooni sisu kõrval, samuti piirata desinformatsiooni sisaldava reklaami levitamist, ning et see kohustus laieneb ka poliitilisele reklaamile; rõhutab siiski, et veel ei ole piisavalt andmeid, mis kinnitaksid, kas võetud meetmed annavad tulemusi; peab kahetsusväärseks, et see ärimudel ja selle aluseks olevad soovitusalgoritmid on jätkuvalt olulised desinformatsiooni ning vale, eksitava ja süüstava sisu leviku võimaldajad; tunneb muret selle pärast, et platvormid on valmis kasutama kasutajate mõjuvõimu suurendamise ettekäänet, et anda vastutus piirata reklaami paigutamist kontodele ja veebisaitidele, mis levitavad neile desinformatsiooni; arvestades, et kuna neil on olemas asjaomased andmed ja eksperditeadmised, peaks see vastutus lasuma platvormidel, kuniks nende tegevus on läbipaistev ja andmed tehakse teadlastele kättesaadavaks; on mures läbipaistvuse puudumise pärast mainega seotud riske käsitlevate kaubamärgikaitsevahendite turul, kuna need vahendid tuginevad sageli algoritmidele, mille puhul on leitud, et need märgistavad valesti legitiimseid ja usaldusväärseid uudistekanaleid;

56.

on mures selle pärast, et videomängude abil loodud videomaterjali kasutatakse selleks, et levitada desinformatsiooni Venemaa sissetungi kohta Ukrainasse ja teiste relvakonfliktide kohta; palub meediaväljaannetel olla sellise sisu suhtes valvsam ning töötada välja mõjusad vahendid, et see oma platvormidelt eemaldada; on mures selle pärast, et videomänge ja veebipõhiseid mänge loovad Venemaa ettevõtted, sealhulgas mobiilimänge loovad ettevõtted, tegutsevad endiselt Euroopa turgudel vabalt ning neid on võimalik kasutada desinformatsiooni ja propaganda levitamiseks;

57.

nõuab, et desinformatsiooni käsitlev tegevusjuhend võetaks digiteenuste määruse kaasregulatsiooni mehhanismi alusel kiiresti käitumisjuhendina vastu, pidades silmas, et selle edu sõltub rangest jõustamisest kehvade tulemustega allkirjastajate suhtes, korraldades selleks digiteenuste määruse artikli 28 kohaseid kohustuslikke auditeid; nõuab kasutajate erinevate edasikaebemehhanismide ning nii üle- kui ka alamodereerimisega seotud kohustuste ühtlustamist;

58.

tuletab meelde, et riigiasutustel on kontod sotsiaalmeedia platvormidel, sealhulgas politseitööks ja desinformatsiooni suundumuste jälgimiseks kasutatavatel kontodel; märgib, et kuni nimetatud kontod ei suhtle teiste kasutajatega, tuleks need lugeda ohutuks ja platvormid ei peaks neid maha võtma;

59.

nõuab, et füüsilistel ja juriidilistel isikutel oleks võimalik platvorme tegevusetuse eest kohtusse kaevata, kui väärinfot või desinformatsiooni ei võeta maha, eelkõige juhul, kui nad on selle sihtmärgiks;

60.

toetab sõltumatute platvormide reitinguagentuuride loomist, et teavitada üldsust platvormide tavadest, et inimesed saaksid registreerimisel teha teadlikke valikuid nende kasutamiseks;

Elutähtis taristu ja strateegilised sektorid

61.

väljendab heameelt hiljuti kokku lepitud elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiivi kohta, nõukogu soovituse üle tugevdada elutähtsat taristut ning küberturvalisuse 2. direktiivi üle; tunneb heameelt selle laiendamise üle elutähtsatele taristutele toidutootmise, -töötlemise ja -turustamise valdkonnas; on veendunud, et hiljutised rünnakud, nagu elutähtsa taristu sabotaaž ja sagenenud küberründed, näitavad vajadust hinnata kehtivaid õigusakte, kui neid liikmesriikides rakendatakse, ning kutsub komisjoni üles esitama vajaduse korral täiendavaid tugevdatud ettepanekuid, mis peaksid hõlmama välissekkumise ja desinformatsiooni vastu võitlemise nimel töötavate kodanikuühiskonna organisatsioonide vastupanuvõime suurendamist; kutsub lisaks kõiki liikmesriike üles kiiresti ajakohastama riiklikke julgeolekustrateegiaid ja viima läbi elutähtsa taristu vastupidavusteste, et teha kindlaks nõrgad kohad; kordab oma soovitust laiendada kriitilise tähtsusega üksuste loetelu nii, et see hõlmaks ka digitaalset valimiste taristut ja haridussüsteemi;

62.

on mures ELi sõltuvuse pärast välismaistest osalejatest ja välismaistest tehnoloogiatest elutähtsates taristutes ja tarneahelates; juhib tähelepanu sellele, et välismaiseid otseinvesteeringuid kasutatakse geopoliitilise vahendina; kordab oma üleskutset komisjonile töötada nõukogu ettepaneku põhjal välja ambitsioonikad siduvad IKT tarneahela turvalisust käsitlevad õigusaktid, mis hõlmavad mittetehnilisi riskitegureid, ning välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määruse (23) jaoks tugevam õigusraamistik; on veendunud, et tugevam õigusraamistik, mis sisaldab suuniseid välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute riiklike tegevustavade kohta, peaks hõlmama elutähtsate sektorite kriitilise tähtsusega ettevõtete või meediaettevõtete ülevõtmise ennetamist välismaiste osapoolte poolt, kes on suure riskiga riikide otsese või kaudse kontrolli all, ning et tuleks kaaluda välismaale suunatud investeeringute lisamist vahendi kohaldamisalasse; kutsub liikmesriike üles looma omandisuhete läbipaistvuse registreid; on seisukohal, et Euroopa Komisjonil peaks olema nõukogu järelevalve all võimalik blokeerida välismaised otseinvesteeringud, mis võivad olla kahjulikud või vastuolus ELi projektide ja programmidega või muude ELi huvidega; rõhutab, et Lääne-Balkani riikides võivad sellised investeeringud sundida riike võlalõksu, destabiliseerides seeläbi piirkonda veelgi;

63.

märgib, et kuigi sellised välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute mehhanismid on olemas, on Hiina ettevõtetega, näiteks Nuctechiga, sõlmitud lepinguid Euroopa elutähtsa taristu kohta, mis toob kaasa julgeolekuriskid; kutsub seetõttu nõukogu ja komisjoni üles välistama seadmete ja tarkvara kasutamise suure riskiga riikides, eelkõige Hiinas ja Venemaal asuvatelt tootjatelt, nagu TikTok, ByteDance Huawei, ZTE, Kaspersky, NtechLab või Nuctech; kutsub elutähtsaid sektoreid ja muid tundlikke sektoreid üles välistama suure riskiga riikidest pärit riist- ja tarkvara kasutamise, mida saab kasutada andmete ja teenuste konfidentsiaalsuse, terviklikkuse ja kättesaadavuse ohustamiseks; tuletab meelde, et mistahes suletud ahelas toimiv tarkvara on ikkagi kaitsetu, kui seda korrapäraselt kontrollitakse või uuendatakse; on seisukohal, et Hiina konglomeraadile ByteDance kuuluv rakendus TikTok rikub Euroopa andmekaitseraamistikku, muutes selle võimalikuks ohuks ja Hiina toetatud desinformatsiooni allikaks; väljendab heameelt ELi institutsioonide otsuse üle piirata TikToki kasutamist ettevõtte seadmetes; soovitab keelustada TikToki liikmesriikide valitsuste kõigil tasanditel ja ELi institutsioonides;

64.

rõhutab vajadust luua ja arendada tehnoloogialiite demokraatlike partneritega, et suurendada strateegilist sõltumatust ja vähendada ELi sõltuvust suure riskiga välisosalejatest ja nende tehnoloogiatest ning tugevdada ELi tööstuslikku suutlikkust olulistes tehnoloogilistes valdkondades, näiteks tehisintellekt, pooljuhid, pilvetehnoloogia ja muud tipptasemel tehnoloogiad;

65.

on mures merealuste kaablite ja torujuhtmete nõrkade kohtade ja sagenevate rünnete pärast, osutades eelkõige Nord Streami gaasijuhtme sabotaažile 2022. aasta septembris; on veendunud, et välismaised otseinvesteeringud merealustesse kaablitesse ja torujuhtmetesse tekitavad täiendava julgeolekuohu; väljendab heameelt Euroopa Liidu merendusjulgeoleku strateegia üle ja palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti edusammudest merealuste infrastruktuuride kaitse mõistmise ja vastupidavuse parandamisel, koordineerimise ja teabevahetuse parandamisel, seiresuutlikkuse edendamisel koos tööstusega, reageerimismehhanismide tugevdamisel ning selle küsimuse integreerimisel kõikidesse välistegevuse aspektidesse;

66.

on mures paljastuste pärast selle kohta, kuidas poliitiline eliit ELis, näiteks Saksamaal, on Gazpromi tegevuskava edasi arendanud ja väljendanud pidevat toetust Venemaalt pärit gaasitarnetele; märgib murega lobitöö mõju välisriikide ja ettevõtjate poolt, kes on huvitatud fossiilkütuste jätkuvast tootmisest ja kasutamisest ELis; tuletab sellega seoses meelde INGE 1 raportis esitatud järeldusi; väljendab heameelt komisjoni REPowerEU ettepaneku üle muuta ELi energiasüsteemi, et lõpetada selle sõltuvus Venemaa fossiilkütustest; nõuab tungivalt, et ELi liikmesriigid ja komisjon peataksid kogu fossiilkütuste impordi ELi autokraatlikest režiimidest ja liiguksid säästva energiasõltumatuse suunas;

67.

on mures Ungari ja Venemaa vaheliste tihedate sidemete pärast, mille raames Venemaa rakendab oma mõjuvõimu, kasutades selleks võimendust energiasektoris; peab kahetsusväärseks, et Ungari ei ole astunud olulisi samme, et vähendada oma energiasõltuvust Venemaast; on veendunud, et energeetikasektori avatud ja strateegilise autonoomia tagamiseks on vaja rohkem ära teha; nõuab taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamist, minimeerides samal ajal mis tahes edasist sõltuvust Hiinast;

68.

väljendab heameelt hiljuti esitatud kriitilise tähtsusega toorainete õigusakti ettepaneku üle (24); on veendunud, et kavandatud õigusakt on hädavajalik, et kindlustada Euroopa tarneahelad, mida on vaja kavandatud kiibimääruse (25) edu tagamiseks; rõhutab, et tuleb jätkata kaubanduslepingute sõlmimist sarnaselt meelestatud demokraatlike riikidega, et tagada strateegiliste ressurssidega varustamine;

Sekkumine valimiste ajal

69.

väljendab heameelt APPFi sellealase töö üle, eelkõige kolmandatest riikidest ELi poliitilisse süsteemi tehtavate keelatud rahaliste maksete ennetamisel ja nende vastu võitlemisel; palub komisjonil ja kaasseadusandjatel täiendada APPFi vahendeid ja võimaldada annetuste tegelikku jälgimist kuni lõpliku maksjani, vältides seega keelust kõrvalehoidmist vahendajate kasutamise abil, eelkõige andes APPFile volitused saada teavet otse rahastajate pankadelt ning luues liikmesriikide rahapesu andmebüroode poolt APPFile saadetavate kahtlastest tehingutest teavitamise süsteemi; palub liikmesriikidel lisaks tugevdada õiguslikke tagatisi, mis takistavad Euroopa tasandi erakondade liikmesriikide erakondadel saada riiklikul tasandil väljastpoolt ELi makseid, mida kasutatakse seejärel Euroopa erakondadele ja sihtasutustele osamaksude tasumiseks; väljendab samuti heameelt APPFi juba loodud operatiivkontaktide üle pädevate ELi institutsioonide ja ametitega ning liikmesriikidega, et tulemuslikult võidelda katsete vastu kasutada isikuandmeid valimiste eesmärgil; palub liikmesriikidel veelgi tõhustada koostööd APPFiga, muutes andmekaitse ja valimiste küberturvalisusega tegelevates pädevates asutustes kättesaadavaks ja toimivaks spetsiaalsed kontaktpunktid;

70.

väljendab heameelt Euroopa valimiskoostöö võrgustiku raames tehtud algatuste üle, sealhulgas ühiste vastupidavuskavade üle; kutsub komisjoni üles kaasama Euroopa Parlamenti täielikult võrgustiku ning APPFi tegevusse; on seisukohal, et sarnased võrgustikud tuleks luua liikmesriikide parlamentidega; on samuti seisukohal, et liikmesriikide parlamendid ja valimisasutused peaksid avalikkust paremini teavitama riiklikesse valimisprotsessidesse sekkumise riskidest; kutsub komisjoni üles koostama sotsiaalmeedias heade tavade juhendit, mida kohaldatakse avaliku sektori esindajate ja ametiasutuste suhtes ja mille eesmärk on kehtestada ühised käitumisnormid, võttes arvesse, et poliitikud ja valitsused kasutavad mõnikord desinformatsiooni, et õhutada ideoloogilist vaenulikkust;

71.

märgib, et Euroopa Parlament on koostanud 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimiste strateegia, mis sisaldab keskendumist infoga manipuleerimise ennetamisele ja selle käsitlemisele enne valimisi, sekkumata poliitilistesse või laiematesse sotsiaalsetesse aruteludesse, austades täielikult parlamendiliikmete mandaadi sõltumatust; rõhutab, et see strateegia peaks põhinema Euroopa Parlamendi olemasolevate meetmete, sealhulgas Euroopa Parlamendi desinformatsiooni töörühmaga seotud meetmete tõhustamisel, ning nõuab seetõttu lisavahendite eraldamist eri meetmete rakendamiseks;

72.

rõhutab, et äärmiselt tähtis on kaitsta valimiste taristu, sealhulgas IT-süsteemide, hääletusmasinate ja -seadmete, valimisjaoskondade võrkude ja menetluste, valijate registreerimise andmebaaside ja ladustamisrajatiste turvalisust, vastupidavust ja usaldusväärsust; rõhutab, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on valimiste korraldamises ja demokraatlikes protsessides üha enam levinud; märgib, et tekkivatele valimisprobleemidele tulemuslikuks reageerimiseks peavad valimiste korraldamise organid võtma vastu uued töömudelid, mis suurendavad nende suutlikkust ennetada riske ja näidata üles vastupanuvõimet, seda ka keerulises digikeskkonnas; nõuab, et ELi liikmesriikidele ja kohalikele omavalitsustele antaks välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise vastu võitlemiseks teenuste ja vahendite komplekt; märgib, et valimiste ajal peaks paberist hääletussedelil olema kontrollitav jälg ja nende suhtes tuleks kohaldada sõltumatuid auditeid, et tagada tulemuste täpsus; rõhutab, et valimiste vaatlemisel ja sõltumatutel valimisvaatlejatel on väga oluline roll;

Poliitilise tegevuse varjatud rahastamine välisosalejate ja -rahastajate poolt

73.

kordab oma muret seoses korrapäraste paljastustega, et Venemaa rahastab ulatuslikult erakondi ja poliitikuid ning endisi poliitikuid ja ametnikke mitmes demokraatlikus riigis, et sekkuda nende siseriiklikesse protsessidesse ja suurendada oma mõjuvõimu; väljendab muret Venemaa sidemete pärast mitme ELi erakonna ja poliitikuga ning Venemaa ulatusliku sekkumise pärast separatistlikesse liikumistesse Euroopa territooriumidel ja ELis, näiteks Kataloonias, kus asjaomaseid ametiasutusi kutsutakse üles viima läbi põhjalik uurimine, ning soovitab Helsingis asuvat hübriidohtudega võitlemise Euroopa tippkeskusel (Hybrid CoE) selle konkreetse juhtumi uurimine läbi viia;

74.

võtab teadmiseks, et Euroopa valimiskoostöö võrgustik kaardistab välisrahastust ELi liikmesriikides, ning väljendab oma huvi saada nendest jõupingutustest teavet; nõuab, et keelustataks välisrahastamine väljaspool ELi asuvatest riikidest; kutsub võrgustikku üles tegema kindlaks ühised ELi nõuded poliitiliste kampaaniate ja erakondade rahastamise kohta, sealhulgas kolmandatest riikidest, eelkõige standardid, mis kõrvaldavad 9. märtsil 2022 vastu võetud INGE 1 raportis esitatud soovitustes tuvastatud lüngad, mida kohaldataks kõigi liikmesriikide riiklike valimisseaduste, sealhulgas jõustamismehhanismide suhtes; kutsub liikmesriike üles viivitamatult tegelema kolmandatelt riikidelt pärinevate annetustega riiklikele poliitilistele erakondadele, et sulgeda olemasolevad lüngad oma õigusaktides;

75.

võtab teadmiseks käimasolevad seadusandlikud läbirääkimised Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamise üle; loodab, et need läbirääkimised suurendavad APPFi volitusi, eelkõige tagamaks, et ELi mittekuuluvatest riikidest ELi poliitilisse süsteemi tehtavad finantstehingud on piiratud, läbipaistvad ja nende suhtes kohaldatakse rangemat kontrolli ning nende tulemuseks on ajakohastatud raamistik, mis peaks tugevdama ELi erakondade rolli Euroopa demokraatlikus sfääris ning piirama välisjõudude sekkumist; kordab vajadust tasakaalustatud ja proportsionaalse lähenemisviisi järele, et võimaldada sarnaselt meelestatud kolmandate riikide, sealhulgas Euroopa Nõukogu riikide erakondadel, tingimusel et neil on seal täielik esindusõigus, osaleda liikmesuse ja osamaksete kaudu, suurendades samal ajal veelgi rahastamise ja otsuste tegemise läbipaistvust ning vähendades samal ajal mittedemokraatlike välismaiste üksuste või suure riskiga riikide sekkumise ohtu;

76.

tuletab meelde, et APPFile tuleks anda vajalikud ressursid, eelkõige inim- ja IT-ressursid, et võimaldada tal täita oma praeguseid ülesandeid ja kõiki õigusaktides sätestatud uusi ülesandeid, mida saab tulemuslikult täita üksnes asjakohase lisapersonaliga;

77.

võtab teadmiseks käimasoleva seadusandliku töö poliitilise reklaami läbipaistvuse ja suunamise valdkonnas; rõhutab, kui oluline on see kavandatud määrus, mis ohjeldab läbipaistmatuid poliitilise reklaami tehnikaid, ning rõhutab, et kaasseadusandjad peavad selle vastu võtma aegsasti enne 2024. aastal toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi; tuletab sellega seoses meelde oma soovi keelata väljastpoolt ELi ja Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) pärit osalejatel reklaamide ostmine ning tagada läbipaistvus ja mittediskrimineerimine, sealhulgas asjakohase märgistuse abil, kui EList pärit osalejad ostavad poliitilist internetireklaami; rõhutab vajadust, et Euroopa erakonnad saaksid enne Euroopa Parlamendi valimisi internetis ja kogu ELis kampaaniat teha ning piirata samal ajal välissekkumise ohtu;

Küberturvalisus ja vastupidavus küberrünnete suhtes, kui need on seotud demokraatlike protsessidega

78.

on mures küberrünnete arvu tõsise suurenemise pärast, eelkõige hiljutise teenusetõkestuse (DDoS) levitatud rünnaku pärast Euroopa Parlamendi veebisaidi vastu 23. novembril 2022, mille eest võttis vastutuse Kremli-meelne häkkerirühmitus, ning kolme Euroopa Parlamendi liikme ja enam kui 50 komisjoni ametniku võimaliku häkkimise pärast Pegasuse tarkvaraga; nõuab seetõttu ELi institutsioonide vastupanuvõime ja kaitsevõime tugevdamist digitaalvaldkonnas, eelkõige enne Euroopa Parlamendi valimisi;

79.

väljendab heameelt küberturvalisuse 2. direktiivi suhtes saavutatud kokkuleppe üle ja usub, et selles käsitletakse liikmesriikidevahelise kooskõlastamisega seotud küsimust; palub liikmesriikidel tagada tihedam koostöö ning jagada võrgu- ja infoturbe koostöörühmas parimaid tavasid, eelkõige valimiste küberturvalisuse kohta; palub, et valimistaristut peetaks elutähtsaks taristuks; usub, et on vaja täiendavaid õigusakte, et tulemuslikult kaitsta Euroopa IKT tarneahelate turvalisust ohtlike müüjate ja küberruumis toimuvate intellektuaalomandi varguse eest;

80.

väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu uued õigusnormid, et kehtestada ühine küberturvalisus ja infoturve kõigis ELi institutsioonides, organites ja asutustes; väljendab kooskõlas Euroopa Kontrollikoja 2022. aasta märtsi eriaruandega heameelt uue institutsioonidevahelise küberturvalisuse nõukogu loomise, küberturvalisuse suutlikkuse suurendamise ning küberturvalisuse küpsustaseme hindamise ja parema küberhügieeni edendamise üle; rõhutab vajadust ELi institutsioonide, organite ja asutuste vahelise tõhusa, õigeaegse ja tiheda kooskõlastamise järele selliste olemasolevate struktuuride kaudu nagu Euroopa Liidu institutsioonide, organite ja asutuste infoturbeintsidentidega tegelev rühm (CERT-EU) ning Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet (ENISA); on veendunud, et neid struktuure tuleks tugevdada ja et on vaja tõhusamat kooskõlastamist; palub nimetatud asutustel ja ametitel ning komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti korrapäraselt küberturvalisuse ja infoturbega seotud tulevastest järeldustest ja leidudest ELis; nõuab täielikku küberturvalisuse auditit, et teha kindlaks, kas ELi institutsioonidel, organitel ja asutustel on piisav kontroll oma IKT-süsteemide ja -seadmete turvalisuse üle, sealhulgas riskide, nõrkade kohtade ja ohtude hindamist, mida toetab läbistuskatse, mida viib läbi juhtiv ja kontrollitud kolmas osapool, kui see määrus jõustub ja seejärel kord aastas, võttes arvesse institutsioonide infoturbenõudeid; on veendunud, et teatatud riske ja nõrku kohti tuleb leevendada küberturvalisuse alaste uuendustega ja hindamise raames tehtud soovitusi tuleks rakendada vastavate küberturvalisuse poliitikate kaudu;

81.

palub komisjonil ja Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametil kaardistada küberturvalisuse vallas tegutsevad olemasolevad ja kavandatavad asutused, ametid ja muud Euroopa organisatsioonid ning pakkuda välja lahendused võimalike lünkade täitmiseks;

82.

kutsub nõukogu, komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles tugevdama strateegiliste sidekanalite (nt sõjalised kanalid sõja ajal ja ÜJKP missioonid) küberkontrolli;

83.

tunnistab, et küberrünnete puhul on ennetamine vajalik, kuid mitte piisav; on veendunud, et täpne sihipärane reageerimisvõime on küberrünnete vastu võitlemisel keskse tähtsusega; on veendunud, et EL peaks võitlema küberrünnete vastu, võttes arvesse järgmisi aspekte:

a)

vajadus suurema reageerimisvõime ja vastupidavuse järele küberrünnete suhtes;

b)

vajadus paindlikkuse järele kriitilistes olukordades, kaitstes samal ajal õigusriiki ja põhiõigusi;

c)

vajadus ühiste reeglite järele, et tagada tõhus kooskõlastamine ning kutsub seetõttu liikmesriike üles kiirendama elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiivi ja küberturvalisuse 2. direktiivi rakendamist;

d)

vajadus jagada teavet liikmesriikide vahel ja liikmesriikides, eelkõige seoses turvaaukudega, ning võtta samal ajal arvesse vajadust varjata kriitilist kaitsetaset avaliku teabe jagamise eest;

e)

vajadus teadusuuringute ja investeeringute järele uutesse tehnoloogiatesse, mis suurendaksid kübervastupidavusvõimet;

f)

vajadus kaasata ohutult ja kestlikult osalejaid, näiteks kodanikuühiskonna organisatsioonid, erasektor ja muud partnerid;

g)

nõuab seetõttu, et liikmesriigid võtaksid küberruumis ennetavama hoiaku ja suurendaksid oma suutlikkust, tuginedes pidevale kaasamisele ja edasisele kaitsele, tehes seda tihedas koostöös liikmesriikide vahel ja konsulteerides asjaomaste ELi partneritega;

Sekkumise mõju vähemuste ja teiste vähekaitstud rühmade õigustele

84.

tuletab meelde, et välissekkumine on tihti seotud poliitiliste eesmärkidega, mis on vastuolus ELi ja selle demokraatlike väärtustega, millega varjatakse inimõiguste jõhkrat rikkumist, piiratakse naiste ja LGBTIQ+ kogukonna õigusi ning õhutatakse viha vähemuste, rändajate ja kõige kaitsetumate isikute vastu;

85.

peab kahetsusväärseks, et rändeküsimust on poliitilise vahendina ära kasutatud ning et seda küsimust kasutatakse sekkumis- ja desinformatsioonikampaaniates; nõuab ELi välispiiri tõhusa haldamise tagamist täielikus kooskõlas põhiõigustega;

86.

on mures selle pärast, et LGBTIQ+-inimesed on endiselt välissekkumise ja desinformatsioonikampaaniate sihtmärk; on mures LGBTIQ+-inimeste pärast mitmes liikmesriigis nagu Slovakkias, Ungaris ja Poolas, ning riigile kuuluva meedia ja paremäärmuslike organisatsioonide levitatava desinformatsiooni pärast sellel teemal; peab kahetsusväärseks, et LGBTIQ+ vastu suunatud desinformatsioon ja vaenukõne oli peamine põhjus, mille tõttu mõrvati 2022. aasta oktoobris Slovakkias kaks noort inimest; nõuab pikaajaliste programmide väljatöötamist, millega toetatakse kohalikke rohujuure tasandi organisatsioone ja kodanikualgatusi, et arendada elanikkonna vastupanuvõimet paremäärmusluse suhtes;

87.

on mures Venemaa desinformatsiooni katsete pärast õõnestada Euroopa ühiskonna toetust Ukraina pagulastele; palub ELi institutsioonidel, organitel ja asutustel ning riigiasutustel jälgida Venemaa desinformatsiooni Ukraina pagulaste ja sõja kohta Ukrainas ning lükata see ümber;

88.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama partnerlusi selles valdkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, et jälgida laste tööd ja aeglustada desinformatsiooni levikut selles küsimuses (nt lapsed relvakonfliktides);

89.

kordab oma üleskutset luua süsteem materjalide hõlpsaks jagamiseks piirkondlikes ja vähemuskeeltes; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni toetuse üle katsemeetmele „Euroopa keelte võrdsus“; on veendunud, et tuleb võtta lisameetmeid, et tagada mõjus reageerimine vähemuste vastu suunatud sekkumisele; palub samuti ELil ja liikmesriikidel rakendada kättesaadavat faktikontrolli, et võidelda desinformatsiooniga ja pakkuda puuetega inimestele juurdepääsu teabele kõikvõimalikes formaatides;

90.

kordab vajadust võtta ühtlustatud ELi õigusraamistiku kaudu sihipäraseid meetmeid desinformatsiooni ja vaenukõne leviku vastu soo, LGBTIQ+ ja romade, teiste vähemuste, sisserändajate ja pagulaste ning puuetega inimeste ja usukogukondadega seotud küsimustes; kordab oma üleskutset komisjonile töötada välja ja rakendada strateegiaid, et takistada selliste soovastaste rühmade, liikumiste ja üksikisikute rahastamist, kes levitavad aktiivselt desinformatsiooni või osalevad LGBTIQ+-inimeste, naiste õiguste, vähemuste, pagulaste, puuetega inimeste ja neid mõjutavate probleemide vastu suunatud teabega manipuleerimises, et ühiskonda lõhestada;

91.

tunneb muret selle pärast, et naiste õigusi mõjutavad konkreetselt desinformatsioon, eelkõige tervisealane desinformatsioon, ja välissekkumine; nõuab soopõhise desinformatsiooni kampaaniate rahastamisallikate täielikku uurimist; kordab oma nõudmist luua varajase hoiatamise süsteemid, mille kaudu saaks soopõhisest väärinfost teatada ja neid tuvastada;

92.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja meetmeid venekeelsele elanikkonnale kergesti kättesaadava sõltumatu venekeelse meedia tugevdamiseks; kutsub samuti komisjoni ja liikmesriike üles toetama sõltumatuid arvamusliidreid, et võidelda Euroopa vähemustele suunatud kolmandate riikide propaganda mõju vastu;

Ülemaailmsete osalejate sekkumine eliidi kaasamise, rahvuslike diasporaade, ülikoolide ja kultuurisündmuste kaudu

93.

mõistab kõige karmimalt hukka välisriikide, sealhulgas Katari ja Maroko väidetavad katsed mõjutada Euroopa Parlamendi liikmeid, endisi liikmeid ja töötajaid korruptsiooniaktidega, mis kujutavad endast tõsist välissekkumist ELi demokraatlikesse protsessidesse; rõhutab vajadust suurendada jõupingutusi, et suurendada ELi institutsioonide läbipaistvust ja usaldusväärsust ning võidelda korruptsiooni, manipuleerimise, mõjutamise ja sekkumise kampaaniate vastu; kordab oma nõudmist ajakohastada läbipaistvusnorme ja eetikat, kaardistada ELiga seotud lobitöö välisrahastamine, sealhulgas mittetulundusorganisatsioonide rahastamine ning sõprusrühmade nõuetekohane reguleerimine ja järelevalve; kordab, et tuleb kohe peatada kogu töö Katari ja Marokoga seotud seadusandlike ettepanekutega ning peatada mõlema riigi huvide esindajate läbipääsuload, kuni kohtulik uurimine annab asjakohast teavet ja selgitusi ning hindab, millised toimikud võivad olla sellise välissekkumise tõttu ohustatud;

94.

väljendab heameelt ING2 erikomisjoni ametiaja pikendamise ja uuendatud volituste üle ning ootab, et ING2 erikomisjon koostaks mõjuva raporti, milles tuuakse välja puudused Euroopa Parlamendi reeglites läbipaistvuse, eetika, aususe ja korruptsiooni kohta, ning teeks ettepanekuid reformide kohta, et võidelda tulemuslikult korruptsiooni ja muude vahendite vastu, mida välisosalejad kasutavad Euroopa otsustusprotsesside mõjutamiseks, võttes arvesse, et võimalikke tõhustatud avalikustamisnõudeid tuleks kaaluda võrreldes vajadusega kaitsta teatavaid vähekaitstud isikuid ja rühmi;

95.

peab kahetsusväärseks, et INGE 1 raportis esitatud soovitusi rangemate läbipaistvusreeglite kehtestamise, ELiga seotud lobitöö välisrahastamise kaardistamise ja selle registrisse kandmise tagamise kohta, et võimaldada välisvalitsuste poolset rahastamist, ei ole veel rakendatud;

96.

tuletab meelde kohustusi, mille komisjoni president võttis oma kõnes olukorrast Euroopa Liidus seoses vajadusega ajakohastada korruptsioonivastast võitlust käsitlevat ELi õigusraamistikku; on seisukohal, et selline ajakohastamine peaks keskenduma eelkõige küsimustele, mis on seotud välisriikide huvides eliidi kaasamise, pöördukse efekti ja mõjuvõimuga kauplemisega, et vältida välisagentide sekkumist ELi poliitilisele süsteemile; kutsub samuti komisjoni üles karmistama oma reegleid, et vältida sellist hõivamist autokraatlike või suure riskiga valitsuste või nende kontrolli all olevate üksuste poolt, et käsitleda eliidi hõivamise küsimust iga-aastastes õigusriigi olukorda käsitlevates aruannetes; tuletab meelde Euroopa Parlamendi korduvaid nõudmisi luua uus alaline sanktsioonirežiim, mis oleks suunatud ulatusliku korruptsiooni eest vastutavate isikute ja üksuste vastu;

97.

võtab teadmiseks Euroopa Liidu Kohtu 22. novembri 2022. aasta otsuse kohtuasjas C-37/2013 (26), millega tunnistati kehtetuks viienda rahapesuvastase direktiivi (27) säte, mille kohaselt pidid liikmesriigid tagama, et teave äriühingute tegelikult kasusaavate omanike kohta oleks kõigil juhtudel kõigile üldsuse liikmetele kättesaadav; rõhutab, et tegelikult kasusaavaid omanikke käsitleva teabe registrid on kodanikuühiskonna organisatsioonide, teadlaste, uurijate ja ajakirjanike jaoks oluline vahend väidetava korruptsiooni ja ebaseaduslike ärihuvide avastamiseks ning et nendele registritele juurdepääsu piiramine piirab tõsiselt üldsuse tegeliku omandiõiguse edasist jälgimist; on seisukohal, et selline kehtetuks tunnistamine piirab paljude spetsialistide tööd, kes võitlevad korruptsiooni ja rahapesu vastu; kutsub komisjoni üles leidma sobivaid viise, kuidas tagada, et teave äriühingute tegelikult kasusaavate omanike kohta oleks üldsusele kättesaadav; kutsub komisjoni üles tegema rahapesuvastase direktiivi alusel ettepanekuid meetmete kohta, mille eesmärk on piirata sularaha kasutamist, et takistada ebaseadusliku raha kasutamist ja seeläbi ennetada korruptsiooni; avaldab kahetsust, et mõned liikmesriigid on võtnud otsust kui ettekäänet kohe peatada ligipääs registrile;

98.

on seisukohal, et andmed välisriikide mõju kohta ELi tasandi huvide esindajate kaudu peaksid olema laialdaselt kättesaadavad ja selgelt esitatud; väljendab sellega seoses heameelt kohustuslikku läbipaistvusregistrit (28) käsitleva 20. mai 2021. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega tehtud muudatuste üle; soovitab siiski lisada ELi läbipaistvusregistrisse konkreetse välisriikide mõju osa või luua välismõjude registri; on seisukohal, et ELi läbipaistvusregister peab sisaldama suure riskiga riikide nimekirja; soovitab kehtestada välismaistele võimudele registreerimiseks rangemad nõuded ja stiimulid; on seisukohal, et välisrahastust saavatele kodanikuühiskonna organisatsioonidele, konsultatsioonifirmadele, ametitele, sihtasutustele, mõttekodadele ja eraettevõtjatele on vaja kehtestada rangemad registreerimis- ja avalikustamisnõuded;

99.

kutsub ELi läbipaistvusregistri sekretariaati üles keelustama kõik üksused, kellel on Venemaa valitsusega otsesed või kaudsed suhted, vastavalt nõukogu 3. juuni 2022. aasta otsusele piiravate meetmete kohta seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (29); kutsub üles kohaldama samu meetmeid Valgevene suhtes;

100.

kordab oma muret ülikoolide partnerluse pärast Hiina üksustega, sealhulgas Konfutsiuse instituutidega, kuid eriti nende teadusasutustega, mis on seotud Hiina sõjakompleksiga, ning riski pärast, mida need võivad tekitada akadeemilisele vabadusele ja intellektuaalomandi kaitsele; on mures hiljutiste järelduste (30) pärast, et Hiina Rahvavabariik rahastab otse suurt hulka Euroopa teadlasi, kes töötavad tehisintellekti, kvanttehnoloogia, integraallülituste, kosmoseuuringute, uute materjalide uurimise, neuroteaduse ja biotehnoloogia valdkonnas; kordab oma üleskutset liikmesriikide ametiasutustele ja teadusinstituutidele vaadata need partnerlussuhted üle ja juhul, kui väidetav spionaaž või sekkumine on tõendatud, võtma meetmeid, et jõustada ja kaitsta Euroopa majanduslikku ja poliitilist suveräänsust, sealhulgas rahastamisest keeldumise või seotud instituutide litsentside tühistamise kaudu; kordab, et akadeemiline vabadus on iga demokraatliku ühiskonna põhiväärtus; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid paremini ära praeguseid mehhanisme teaduslike, tööstuslike ja tehniliste teadmiste kaitseks ning laiendaksid neid humanitaar- ja sotsiaalteadustele; nõuab rohkem läbipaistvust teadustegevuste rahastamises ja neile antavas rahalises toetuses, eelkõige nõuetekohase hoolsuse menetluste kehtestamise kaudu, et hinnata, kas projektide välisrahastamine kujutab endast julgeolekuohtu;

101.

rõhutab, et Hiina püüab kombineerida tsiviil- ja sõjateadust tsiviil-sõjalise integratsiooniprogrammi raames; nõuab, et viivitamata lõpetataks olemasolev koostöö teadusasutustega, mida rahastab otseselt Hiina sõjavägi või kellel on sellega sidemed, ning et tehtaks kokkuvõte sellest, millised teaduslikud teadmised oleksid Hiina poolele läinud; väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Komisjon on avaldanud suunised teadusuuringute ja innovatsiooni välissekkumise vastu võitlemiseks, kuid soovitab kohaldada akadeemiliste ja teadusasutuste suhtes proportsionaalseid meetmeid ning tagada välismaistes partnerlustes suurem läbipaistvus; väljendab muret Hiina riikliku luureseaduse pärast, mille kohaselt peavad Lääne ülikoolide Hiina teadlased jagama oma teadmisi riigiga, ning Hiina sõltuvuse pärast spionaažist, mis aitab saada teadmisi oma majanduslike ja sõjaliste eesmärkide saavutamiseks; nõuab siduvaid kohustusi suuremaks hoolsuseks ja vastavuseks akadeemilises koostöös Hiina ülikoolide ja teadlastega ning et mis tahes koostöö puhul Hiina ülikoolidega viidaks läbi ulatuslik julgeolekuriski hindamine;

102.

väljendab muret Russkii Dom (Vene maja) kontorite jätkuva tegevuse üle, mida rahastab Venemaa föderaalagentuur Rossotrudnitšestvo, kelle eksitavad projektid levitavad desinformatsiooni, propagandat ja Kremli strateegiat ELi kodanikuühiskonna seas;

103.

väljendab heameelt selle üle, et komisjon on avaldanud töövahendi selle kohta, kuidas leevendada välissekkumist teadusuuringutesse ja innovatsiooni, et aidata Euroopa ülikoolidel ja teadusasutustel avastada ja ennetada välissekkumist ning jäädes samas avatuks partnerlustele; kutsub komisjoni üles lisama akadeemilised ja teadusasutused demokraatia kaitse paketti; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles veelgi kooskõlastama selles valdkonnas võetavaid meetmeid, eelkõige suurendama eetika- ja julgeolekuametnike rolli kõrgharidusasutustes; kutsub komisjoni üles edasi arendama juhiseid usaldusväärseks teadustööks ja teadmiste julgeolekuks, et toetada rahvusvahelise teaduskoostöö usaldusväärsust Euroopa organisatsioonidega; rõhutab Euroopa ülikoolides ja teaduasutustes olevate kõrge riskiga riikide nn uinunud või välismaiste agentide registri või andmebaasi potentsiaali;

104.

väljendab muret hiljutiste teadete pärast, mis käsitlevad Hiina ülemeremaade politseijaoskondade loomist ELis; kutsub liikmesriike ja ELi ametiasutusi üles uurima nende politseijaoskondade väidetavat olemasolu ning võtma kooskõlastatud meetmeid igasuguse ebaseadusliku tegevuse vastu, mis on seotud Hiina ühisrinde töö osakonnaga Euroopas; kordab, et sellised jaoskonnad kujutavad endast ohtu asjaomaste liikmesriikide ja liidu julgeolekule üldiselt ning peaksid seetõttu olema keelatud; kutsub liikmesriike üles need viivitamata lõpetama; mõistab hukka tava ähvardada Euroopa Liidus elavaid inimesi, eelkõige Hiina diasporaad ja poliitilisi teisitimõtlejaid, ning nende sugulaste vangistamise Hiinas, et sundida välismaal elavaid inimesi Hiinasse tagasi pöörduma;

105.

on mures väidetavate ebaseaduslike politseioperatsioonide pärast välismaal, millega välditakse ametlikku kahepoolset politsei- ja õiguskoostööd; kutsub komisjoni üles läbi vaatama niinimetatud Hiina ülemeremaade politseijaoskondi ELis, mis on väidetavalt veennud tuhandeid kahtlustatavaid põgenikke Hiinasse naasma, ja selles suhtes vastavaid meetmeid võtma; nõuab, et Hiina ametivõimud ja ELi liikmesriikides asuvad Hiina saatkonnad järgiksid standardseid rahvusvahelisi menetlusi;

106.

mõistab kõige karmimalt hukka märgid Türgi sekkumisest ja poliitiliste aktivistide, opositsioonijuhtide ja vähemuste tagakiusamisest ELis; mõistab hukka Türgi uue desinformatsiooniseaduse eelnõu, mis ohustab sõnavabadust riigis;

107.

mõistab hukka Iraani desinformatsiooni levitamise ja interneti rõhuva kasutamise inimõiguste raskete rikkumiste, meeleavaldajate vastu suunatud vägivalla ja kuritarvituste varjamiseks; avaldab muret välisriikidest inspireeritud islamistlike organisatsioonide sekkumise üle;

108.

tunneb muret välismaiste autoritaarsete riikide luureasutuste kasvava mõju pärast ELis, eriti Brüsselis; kordab oma üleskutset riiklikele ametiasutustele vaadata läbi oma spionaaživastased raamistikud ja neid ajakohastada; väljendab sellega seoses heameelt Belgia valitsuse väljakuulutatud spionaaživastase raamistiku ajakohastamise üle ning nõuab ELi luure- ja situatsioonikeskuse (INTCEN) suuremat suutlikkust täita oma vastuluure mandaati ja süvendada koostööd riiklike ametiasutustega; kutsub immigratsiooniasutusi üles olema valvsamad, kui nad kontrollivad tööviisat taotlevate välismaiste ettevõtete, näiteks TASSi ja COSCO töötajaid suure riskiga riikidest; kutsub lisaks immigratsiooniasutusi üles tõhustama koordineerimist, et muuta võltsitud identiteete kasutavate välisluureametnike reisimine raskemaks;

109.

väljendab muret hiljutise New York Timesi juurdluse üle, milles süüdistati Vene imperiaalset liikumist – end ülimuslikuks pidavat rühma – selles, et nad korraldasid kampaania GRU ehk Vene sõjaväeluureteenistuse abil kirjapommide saatmiseks Hispaania väljapaistvatele kodanikele 2022. aasta lõpus; hoiatab spionaažiohu eest Prantsusmaa lennujaamades, nagu Strasbourg, Bordeaux, Brest, Quimper ja Toulouse, mis kasutavad pagasikontrolliks Hiina varustuse tootjat Nuctech, mis on seotud Hiina režiimiga ja selle sõjaväetööstuse kompleksiga; rõhutab, et Nuctech tegutseb ELi 27 liikmesriigist 26-s, ning tuletab meelde, et Leedu, Ameerika Ühendriigid ja Kanada on keelanud ettevõttel osaleda oma riigihangetes;

110.

kutsub ELi erakondi üles töötama välja jõulise vastuse parlamendiliikmete vastu suunatud vaenukõne- ja ahistamiskampaaniatele; kutsub parlamendi administratsiooni üles töötama välja institutsionaliseeritud menetluse, mida kasutada, kui sellised kampaaniad ELi valitud esindajate vastu toimuvad;

Heidutus, omistamine ja kollektiivsed vastumeetmed, kaasa arvatud sanktsioonid

111.

väljendab heameelt kogu ELi hõlmavate sanktsioonide ja ELi otsustajate suutlikkuse üle tegutseda kiiresti teatavate propagandakanalite edastamise ajutiseks piiramiseks pärast Venemaa põhjendamatut ja ebaseaduslikku agressioonisõda Ukraina vastu ning rõhutab vajadust tagada nende sanktsioonide järjepidev rakendamine ja neist mitte kõrvalehoidmine; väljendab heameelt selle üle, et teatavad ELi kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid on nende meetmetega vastavusse viinud; kutsub komisjoni üles tegema liikmesriikidega sanktsioonide kehtestamisel ja rakendamisel tihedamat koostööd; väljendab heameelt Üldkohtu 27. juuli 2022. aasta otsuse üle kohtuasjas T-125/22 RT France (31), milles kohus lükkas tagasi RT väite, et ringhäälingukeeld on ebaseaduslik, ja jättis seetõttu jõusse RT France’ile kehtestatud ringhäälingu sisu edastamise keelu; kutsub komisjoni ja nõukogu üles lisama satelliitlevi Venemaa vastu suunatud sanktsioonide paketti, mis on GRUga seotud „uudisteagentuur“ InfoRos, nagu on märgitud Euroopa Parlamendi 2022. aasta mai resolutsioonis (32), ning lisama kõik silmapaistvad Kremli propagandistid ELi nimekirjadesse, kelle suhtes kohaldatakse sanktsioone; avaldab kahetsust, et neil kanalitel on jätkuvalt võimalik levitada oma narratiive Euroopa Liidus valenimede all või muude kanalite kaudu; mõistab eriti tugevalt hukka RT (varem Russia Today) kontori avamise Belgradis ja selle veebipõhise uudisteteenuse loomise Serbias, mis võimaldavad sellel pahatahtlikul osalejal levitada oma desinformatsiooni kogu regioonis; nõuab sellega seoses tungivalt, et Serbia ametiasutused järgiksid nõukogu otsust Sputniku ja RT ringhäälingutegevuse peatamise kohta;

112.

väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu direktiiv kuritegude määratlemise ja karistuste kohta liidu piiravate meetmete rikkumise eest (COM(2022)0684) ning kutsub komisjoni üles hindama võimalust, et Euroopa Prokuratuurile tehtaks ülesandeks tagada selliste kuritegude järjepidev ja ühetaoline uurimine ja nende eest vastutusele võtmine kogu ELis; nõuab, et EU INTCENile eraldataks rohkem vahendeid, et aidata teavitada ELi sanktsioonidest ja neid jõustada, samuti parandada kohtuekspertiisi teabe vahetamist ja koordineerida mõjusamalt omistamispoliitikat;

113.

väljendab muret automaatsete identifitseerimissüsteemide (AIS) manipulatsiooni kasvu üle, et rikkuda GPSi andmeid ja manipuleerida aluste asukohtadega, võimaldades teatud osalejatel sanktsioonidest kõrvale hiilida; kutsub komisjoni üles kehtestama rangemaid AISi turvaprotokolle ja kutsub üles lisama AISi võltsimistehnoloogiat ELi kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi korda;

114.

kordab oma üleskutset kehtestada välissekkumise toimepanijatele kulud tugeva omistamisvõimekuse abil; võtab teadmiseks käimasoleva arutelu, mis põhineb nõukogu 2022. aasta juuni järeldustel seoses ELi hübriidmeetmete ja kübermeetmete kogumit täiendavate töövahendite ettevalmistamisega, milles käsitletakse konkreetselt välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumisega seotud tegevusi; märgib, et välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise vahendid võeti eeldatavasti kasutusele 2022. aasta sügisel; on kindlalt veendunud, et need vahendid peaksid hõlmama konkreetset sanktsioonide korda välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise suhtes ning meetmeid, et tugevdada Euroopa institutsioonide ja riiklike valitsuste omistamisvõimekust; märgib, et need meetmed peaksid sisaldama suuniseid välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise vastu suunatud riiklike sanktsioonide kohta ja neid peaksid kohaldama liikmesriigid, kes tegutsevad kooskõlastatult; kutsub liikmesriike üles arutama kvalifitseeritud enamushääletuse võimalust kõrge riskiga riikide sanktsioneerimisel; märgib, et hübriidmeetmete ja kavandatava välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise vastaste meetmete kogumi lisandväärtus võrdluses kübervaldkonna meetmete kogumiga seisneb selles, et lepitakse kokku riikide ja valitsusväliste osalejate vastutustundliku käitumise normid, mis pakuksid täiustatud tõlgendust sellest, mida saab lugeda rahvusvahelise õiguse põhimõtete, näiteks suveräänsuse ja liikmesriigi siseasjadesse mitte sekkumise, rikkumisteks;

115.

kordab, kui oluline on ELi suutlikkus end desinformatsiooni rünnakute vastu kaitsta ja välismõjude vastu võidelda; nõuab selles suhtes piisavat rahastust ja võimalike investeeringute ja seadusandlike lünkadega tegelemist; kutsub liikmesriike üles vajaduse korral ajakohastama oma õigusraamistikke, et kehtestada õiguslik alus, mille alusel karistada kõrge riskiga riikide välissekkumist; väljendab heameelt sellise õigusliku aluse lisamise üle Belgia karistusseadustiku eelnõusse, mis võimaldab Euroopa Liidu institutsioonide paremat kaitset Belgia territooriumil;

116.

kutsub liikmesriike ja komisjoni üles kaaluma, kuidas seista ELi siseselt vastu üksikosalejate desinformatsioonile, näiteks kõrge riskiga riikide nimel desinformatsiooni levitavate sotsiaalmeedia mõjuisikute ja poliitikute jne puhul; rõhutab võimalikku vajadust töötada välja sanktsioonide kord nende kurjategijate suhtes, kes osalevad välisriigist lähtuvas infoga manipuleerimises ja sekkumises ELis;

Naabrus- ja ülemaailmne koostöö, mitmepoolsus

117.

on mures Venemaa katsete pärast manipuleerida ülemaailmse toidu- ja energiajulgeolekuga seotud diskursusega, mida on korratud teistes sidekanalites, sealhulgas peamiselt Hiina kanalites ja mõnel juhul Al Jazeeras, kus lääneriike süüdistatakse toiduainete hinnatõusus, mis on tingitud Venemaale kehtestatud sanktsioonidest; rõhutab, et need manipuleeritud kirjeldused on saavutanud märkimisväärset mõju, eelkõige maailma lõunapoolsetes riikides ja mõnedes kandidaatriikides ning potentsiaalsetes kandidaatriikides; tuletab meelde, et Venemaa on ainuisikuliselt vastutav Ukraina põllumajandustootmise ja kaubanduse katkemise eest, mis on tingitud Venemaa agressioonisõjast Ukraina vastu; kutsub seetõttu Euroopa välisteenistust üles võtma täiendavaid meetmeid, et võidelda manipuleeritud narratiivide levitamise vastu maailmas, mida levitavad Venemaa ja Hiina, sealhulgas tugevdama oma strateegilise kommunikatsiooni osakonna ning ÜJKP/ÜVJP missioonide ja operatsioonide vahendeid ja ressursse ning suurendama koostööd ja kooskõlastamist Ameerika Ühendriikide ja teiste sarnaselt meelestatud partneritega; on veendunud, et EL peaks tegema Ukrainaga tihedat koostööd, et võidelda Venemaalt tulevate manipuleeritud narratiivide vastu; nõuab seetõttu, et ELi institutsioonid toetaksid Ukraina diplomaatilist teavitustegevust maailma lõunapoolsetes riikides; nõuab tihedamat koostööd maailma lõunapoolsete riikide piirkondlike organisatsioonidega, nagu Aafrika Liit ja Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon, et vahetada parimaid tavasid välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise vastu võitlemiseks;

118.

tuletab meelde, et suur osa infoga manipuleerimise kampaaniatest ja suur osa riikide poolt rahastatud propagandast on suunatud riikidele, kes teevad strateegilisi valikuid oma demokraatlike reformide protsessides ja oma riikide euroopameelsuses; rõhutab ennetava, tulemusliku ja läbipaistva teabevahetuse tähtsust ning nõuab tihedamat koostööd strateegilise kommunikatsiooni valdkonnas partnerorganisatsioonide ja -riikidega, et võidelda välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise vastu läbirääkijariikides ja strateegiliselt olulistes valdkondades, nagu Lääne-Balkani riigid ja idapartnerluse riigid; on veendunud, et EL peaks tegema USAga rohkem koostööd seoses naaberriikidega, et ehitada üles vastupanuvõimelised demokraatlikud ühiskonnad; tuletab meelde, et nende riikide stabiilsus on rahu ja julgeoleku küsimus;

119.

nõuab seetõttu strateegilisi ja ennetavaid meetmeid, et võidelda hübriidohtude vastu ja vältida kolmandate riikide sekkumist läbirääkijariikide poliitilistesse, valimis- ja muudesse demokraatlikesse protsessidesse; nõuab jõupingutusi, et suurendada nende riikide vastupanuvõimet välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise kampaaniatele ning julgustada kandidaatriike ja potentsiaalseid kandidaatriike astuma otsustavaid samme manipuleeriva desinformatsiooni, pahatahtliku propaganda ja muude hübriidohtude vastu võitlemiseks;

120.

peab kahetsusväärseks edusammude puudumist Lääne-Balkani riikide laienemisprotsessis ja selle jätkuvat aeglast tempot, mis on toonud kaasa toetuse vähenemise ELile ja frustratsiooni piirkonna elanike seas; mõistab hukka Venemaa jätkuvad katsed mõjutada Lääne-Balkani riike, mida tuleb mõista osana laiemast strateegiast autoritaarsuse edendamiseks Euroopas; märgib lisaks, et venemeelset sõnumit levitatakse Lääne-Balkanil Serbia ja Ungari omandis oleva meedia kaudu; on mures hiljutiste järelduste pärast, et Serbia on Lääne-Balkani riikides, eelkõige Venemaalt ja Hiinast pärit pahatahtliku välismõju suhtes kõige kaitsetum riik, ning et Serbia ei ole ikka veel rakendanud Venemaa vastu suunatud sanktsioone ega ole kooskõlas ELi välispoliitikaga;

121.

kutsub komisjoni üles tagama isikuandmete kaitse üldmääruse eelseisva hindamise käigus selgust selle kohta, kas ja kuidas mõjutab isikuandmete kaitse üldmäärus andmete jagamist, et võidelda infoga manipuleerimise vastu ELi avaliku, erasektori ja akadeemiliste osalejate vahel koostöös sarnaselt meelestatud partneritega;

122.

on veendunud, et strateegia „Global Gateway“ on oluline geopoliitiline vahend ELi koostöö ja suhete tugevdamisel partneritega maailma lõunapoolsetest riikidest, reageerides Hiina mõjule oma algatuse „Üks vöönd, üks tee“ ja muude ELi mittekuuluvate riikide, näiteks Venemaa ja Iraani mõjule, luues usaldust kolmandate riikidega ja tugevdades kandidaatriikide vahelist usaldust, et tugevdada ELi mainet Venemaa ja Hiina suhtes; on veendunud, et sellele tuleks läheneda geopoliitilise projektina, mis teeb strateegilisi investeeringuid, lähtudes Euroopa vajadustest digi- ja rohepöördeks, tugeva seose kaudu kriitilise tähtsusega toorainete õigusakti ja kiibimäärusega, ning palub komisjonil selgitada algatuse „Global Gateway“ prioriteete; on veendunud, et strateegia rakendamisel on äärmiselt oluline tegutseda Euroopa tiimina, tagada nõuetekohane demokraatlik kontroll, Euroopa Parlamendi täielik kaasatus ning kooskõlastatud tegevus kõigi ELi institutsioonide ja liikmesriikide vahel ning Euroopa erasektoriga; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles tegema tihedat koostööd ja kooskõlastama oma tegevust teiste ühenduvusalgatustega, millesse on kaasatud sarnaselt meelestatud partnerid, nagu USA, Jaapan, Lõuna-Korea ja Taiwan, et tagada põhiõiguste kaitse;

123.

toetab kindlalt Euroopa välisteenistuse strateegilise kommunikatsiooni, rakkerühmade ja teabeanalüüsi osakonna ning selle geograafiliste rakkerühmade tehtud tööd; on veendunud, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata ohumaastiku kirjeldamisele Hiina ametivõimudega seotud osalejate kontekstis, samuti ELi ida- ja lõunanaabruses ning kaugemal; väljendab sellega seoses heameelt Euroopa välisteenistuse töö üle ELi delegatsioonide ning ÜJKP missioonide ja operatsioonide suutlikkuse suurendamisel, et reageerida välisriigist lähtuvale infoga manipuleerimisele ja sekkumisele tihedas koostöös rahvusvaheliste partneritega; on siiski veendunud, et nende töö tugevdamiseks tuleks eraldada rohkem vahendeid nii Euroopa välisteenistuse peakorteris kui ka kohapeal; nõuab edasist võimekuse suurendamist, sealhulgas spetsiaalseid koolitusi ÜJKP töötajatele, rohkem teadmiste jagamist ja kooskõlastamist teiste ELi missioonide, operatsioonide ja delegatsioonidega, paremat kaasatust kohaliku meedia ja ühiskonnaga ning proaktiivset ja reaktiivset kommunikatsiooni kohalikes keeltes;

124.

väljendab heameelt USAga loodud koostöömehhanismide üle, nagu ELi ja USA käimasolev koostöö ELi-USA kaubandus- ja tehnoloogianõukogus; võtab huviga teadmiseks ELi-USA kaubandus- ja tehnoloogianõukogu 5. detsembri 2022. aasta ühisavalduse, milles märgitakse eelkõige, et andmehaldust ja tehnoloogiaplatvorme käsitlev 5. töörühm ning julgeolekut ja inimõigusi ohustava tehnoloogia kuritarvitamist käsitlev 6. töörühm „kooskõlastavad oma tegevust, et mõista ja käsitleda Venemaa infoga manipuleerimise ja sekkumise levikut, eelkõige seoses Venemaa agressiooniga Ukraina vastu, ning selle mõju kolmandatele riikidele, eelkõige Aafrikas ja Ladina-Ameerikas“; väljendab heameelt komisjoni võetud kohustuse üle teavitada parlamenti korrapäraselt ELi-USA kaubandus- ja tehnoloogianõukogu tööst ning nõuab jõupingutuste jätkamist ühiste probleemide lahendamiseks nendes valdkondades; kutsub lisaks komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles intensiivistama veelgi tööd USAga parimate tavade ja operatiivteadmiste jagamisel ning ühiste määratluste ja lähenemisviiside väljatöötamisel;

125.

on seisukohal, et sellised algatused nagu ELi-USA kaubandus- ja tehnoloogianõukogu ning G7 kiirreageerimismehhanism on olulised koostööplatvormid sarnaselt meelestatud partnerite vahel vahendite väljatöötamisel ja parimate tavade jagamisel välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise vastu võitlemiseks; kutsub ELi üles võtma nendes koostööalgatustes juhtrolli, et tagada ülemaailmsete standardite väljatöötamine kooskõlas Euroopa väärtustega; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles kaasama parlamenti oma administratsiooni kaudu korrapäraselt aruteludesse sarnaselt meelestatud partneritega ning tegema kindlaks valdkonnad, kus parlamendi toetus võiks protsessile lisaväärtust anda; nõuab sügavamat koostööd demokraatlike partneritega, näiteks USAga, ja akadeemilise koostöö edendamist, et vältida olukorda, kus tehisintellekti arendamisel domineerib Hiina;

126.

nõuab tugevdatud ja otsest kontakti atlandiülestele suhtetele spetsialiseerunud parlamentaarsete komiteede vahel läbi Õigusloojate Atlandi-ülese dialoogi;

127.

väljendab heameelt ÜRO ülemaailmse käitumisjuhendi üle; nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus jääks protsessi tihedalt seotuks ja kutsuks teisi ÜRO liikmesriike üles, et nad oleksid ühiselt teadlikud ülemaailmsetest probleemidest ja intensiivse koostöö vajadusest; on veendunud, et juhend ei peaks keskenduma üksnes platvormidele, vaid käsitlema ka teisi riiklikke ja valitsusväliseid osalejaid; kutsub platvorme üles eraldama rohkem vahendeid ja suutlikkust, et jälgida kahjulikku sisu kohalikes keeltes ja dialektides; kutsub platvorme üles lisama lähenemisviise tehisintellektist ja muudest tehnoloogiatest tulenevate riskide leevendamiseks; kordab vajadust kaitsta juhendis põhiõigusi; on veendunud, et rahvusvahelise õiguse muutmist on äärmiselt keeruline teha, ning soovitab seetõttu ELil teha tihedat koostööd sarnaselt meelestatud partneritega, et töötada välja rahvusvaheline reageerimine välisriigist lähtuva infoga manipuleerimisele ja sekkumisele;

128.

on mures põhiõiguste kaitsmise pärast ÜRO küberkuritegevuse ülemaailmse konventsiooni koostamise protsessis; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles tagama, et protsessis järgitakse Euroopa norme, õigusi ja väärtusi, muuhulgas toetades Budapesti konventsiooni kui ülemaailmset standardit; tuletab meelde ohtu, et desinformatsiooni vastu võitlemise protsesse kasutatakse ettekäändena meediavabaduse piiramiseks;

129.

tuletab meelde, et kõik jõupingutused välissekkumise vastu võitlemiseks peaksid tegema kõik endast oleneva, et austada kodanikuühiskonna organisatsioone, Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa Kohtu kehtivaid otsuseid ning ELi põhiõiguste hartat, ning neid ei tohiks kuritarvitada piirava poliitika õigustamiseks ja seadustamiseks, mis on probleem, mis laieneb ka ELi liikmesriikidele; nõuab, et kolmandate riikidega sõlmitud lepingute peatamise või tühistamise kriteeriume kohaldataks rangemalt, näiteks inimõiguste rikkumise korral, kuna nende kriteeriumide praegune kohaldamine tekitab ELile välismõju;

130.

mõistab hukka sõjaliste eraettevõtete, näiteks Wagner Groupi ja teiste relvastatud rühmituste, relvarühmituste ja esindajate, sealhulgas kadõrovlaste ja Ööhuntide katsed mõjutada demokraatlikke protsesse mitmes riigis üle kogu maailma; mõistab hukka hiljutised ähvardused ja hirmutavad sõnumid, mille Wagner Group Euroopa Parlamendile saatis; kutsub nõukogu ja liikmesriike üles lisama Venemaa sõjalised eraettevõtted ELi terroristide loetellu; kutsub Euroopa välisteenistust üles looma koos sarnaselt meelestatud partneritega algatuse, et võidelda pahatahtlike valitsusväliste osalejate rühmadega, nagu Wagner; rõhutab, et olemasolevad ELi vahendid peaksid sisaldama reageerimisi, näiteks sanktsioone, kolmandate riikide suhtes, kes rahastavad või teevad koostööd sõjaliste ettevõtetega vähekaitstud piirkondades;

131.

rõhutab, kui oluline on tihe ja pidev koostöö idapartnerluse riikidega, eelkõige Ukraina ja teiste kandidaatriikidega, et suurendada vastupanuvõimet hübriidrünnakutele; on veendunud, et see võimalik koostöö võiks toimuda „info Ramsteini“ vormis, mis kajastab Ramsteini kaitse kontaktrühma, mis tooks kokku Ukraina, ELi ja muude riikide meediaeksperdid, et arutada Ukraina vastupanuvõimest Venemaa infosõjale saadud õppetunde ja arendada ühisoperatsioone; julgustab lisaks ELi ja selle liikmesriike süvendama koostööd Taiwaniga desinformatsiooni kampaaniate ja sekkumisoperatsioonide vastu võitlemisel;

132.

kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles suurendama koostööd teiste sarnaselt mõtlevate partneritega, näiteks Taiwani, Kanada, Austraalia ja Brasiilia valimisasutustega, et töötada välja mehhanismid valimistesse sekkumise vastu võitlemiseks; nõuab tihedamat koostööd NATOga ELi ja NATO liikmesriikide vastupanuvõime suurendamiseks; nõuab, et ELi delegatsioonid ja liikmesriikide saatkonnad kolmandates riikides jälgiksid ning kaardistaksid pidevalt desinformatsiooni tehnikaid ja osalejaid vastavates riikides, kus nad asuvad, mille jaoks nad peaksid saama vajalikud vahendid, ning aitaksid partnerriikidel arendada ja tugevdada oma elutähtsaid valimistaristuid ning kehtestaksid ambitsioonikad standardid, mis võimaldavad kehtivat rahvusvahelist õigust paremini tõlgendada; peab vajalikuks korraldada ELi ametnikele ja diplomaatidele ajakohastatud koolitusi välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise teemal;

133.

kordab oma soovitust luua väljaspool ELi piirkondlikud strateegilise kommunikatsiooni keskused, mille algatas Euroopa välisteenistus ja mida rahastataks piisavalt; on veendunud, et need mitmekeelsed keskused peaksid tugevdama ELi häält prioriteetsetes piirkondades (st Lääne-Balkani riigid, India ja Vaikse ookeani piirkond, Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika, Ladina-Ameerika ning Lääne- ja Ida-Aafrika), parandama oma haaret piirkondliku meediaga ning lükkama ümber välismaise spondeeritud teabega manipuleerimise ja desinformatsiooni kampaaniad, mis on suunatud ELi väärtustele ja huvidele; rõhutab, et keskuste tegevused peaksid pakkuma tuge ka ELi delegatsioonidele ja liikmesriikide diplomaatilistele missioonidele, pakkuma sünergiat neis piirkondades tegutsevate ELi meediateenuste pakkujatega ning seadma esikohale koostöö kohaliku meediaga ning arvamusliidritega;

134.

kutsub Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles jätkama tihedat koostööd sarnaselt meelestatud partneritega, et kehtestada ühised riikide vastutustundliku käitumise normid ja määratlused ning töötada välja vahendid ja õigusaktid, et võidelda välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise vastu; kutsub Euroopa välisteenistust üles tugevdama mitmepoolset ja mitut sidusrühma hõlmavat koostööd ELi mittekuuluvate riikide, kodanikuühiskonna ja tööstusega välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise vastu võitlemisel sarnaseid seisukohti jagavate partnerluste ning rahvusvaheliste diplomaatiliste dialoogide ja foorumite kaudu, tagades samal ajal põhiõiguste kaitse välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise vastu võitlemise vahendite väljatöötamisel; avaldab kahetsust, et mõned ELi liikmesriigid ei ole veel täitnud vabu riiklike ekspertide ametikohti ELi hübriid-tippkeskuses; nõuab, et liikmesriigid määraksid riiklikud esindajad ja eksperdid hübriid-tippkeskusesse;

135.

rõhutab parlamentaarse diplomaatia ja missioonide tähtsust ELi ümberlükkamise jõupingutustes ja strateegilistes huvides ning mõjusas suhtluses kolmandate riikidega, eelkõige Aafrikas ning Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonnas; rõhutab parlamendi ja selle teenistuste algatuste suurt väärtust parlamentaarse demokraatia toetamisel kolmandates riikides, tugevdades parlamentide demokraatlikku toimimist, parlamentaarset vahendamist ja dialoogi, jälgides valimisi ja osaledes aruteludes kodanikuühiskonnaga;

136.

rõhutab ELi potentsiaali panustada globaalse faktikontrollijate kogukonna ja globaalsete faktikontrollimise standardite loomisesse, mille aluseks on sõltumatute faktikontrolliorganisatsioonide Euroopa standardite koodeks; lisaks peab vajalikuks, et EL toetaks faktikontrollimise püüdlusi kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides;

137.

väljendab heameelt Euroopa demokraatia rahastu kaudu suunatud toetuse üle, kuid on veendunud, et EL peab võtma rohkem meetmeid sõltumatu ajakirjanduse toetamiseks pahatahtlikest välismaistest osalejatest mõjutatud valdkondades, nagu Venemaa ja Hiina, ning pakkuma strateegilist toetust ja struktuurilist rahastamist kohalikele valitsusvälistele organisatsioonidele, kodanikuühiskonna organisatsioonidele, faktikontrollijatele ja meediale, mis asuvad väljaspool ELi, sealhulgas suure riskiga riikides, laienemisprotsessis osalevates ja kandidaatriikides; kordab seetõttu oma üleskutset luua spetsiaalne Euroopa demokraatliku meedia fond, et toetada ajakirjandust laienemisprotsessis ning ELi naaberriikides ja kandidaatriikides; märgib, et paljud Ukraina ajakirjanikud on tulnud ELi koos sõjapõgenike kasvava arvuga, ning nõuab kohandatud toetust Ukraina meediakeskkonnale, mida Venemaa sissetung on tõsiselt kahjustanud; kutsub Euroopa välisteenistust üles lisama oma teavitustegevusse ja suutlikkuse suurendamise algatustesse ELi naaberriikides parlamentaarse mõõtme, et toetada kodanikuühiskonna organisatsioone ja sõltumatut meediat;

138.

on seisukohal, et EList on saanud Venemaa ja Valgevene sõltumatute uudistekeskuste oluline keskus, kuna need riigid on oma territooriumil likvideerinud sõltumatu meedia; on veendunud, et sõltumatu meedia võib aidata võidelda Kremli levitatava desinformatsiooni vastu ja pikemas perspektiivis kujundada Venemaad demokraatlikuma riigina, mis on oma naabritega rahus; palub seetõttu komisjonil töötada välja pikaajaline struktureeritud lähenemisviis, sealhulgas luua piisavalt rahastatud poliitika, mis pakuks pikaajalist põhitoetust sõltumatule Venemaa ja Valgevene meediale ja ajakirjandusele eksiilis;

139.

kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles eemalduma riigipõhisest lähenemisviisist riskipõhisele lähenemisviisile ning mitte kõhklema rahvusvahelistel foorumitel, näiteks ÜROs, nende riikide tuvastamisest ja nimetamisest, kes on püüdnud välissekkumist läbi viia, et teavitada teisi riike probleemist tulenevatest ohtudest;

o

o o

140.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0070.

(2)  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0030.

(3)   ELT C 347, 9.9.2022, lk 61.

(4)  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0406.

(5)   ELT C 347, 9.9.2022, lk 2.

(6)  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0448.

(7)   ELT C 224, 27.6.2018, lk 58.

(8)   ELT C 23, 21.1.2021, lk 152.

(9)   ELT C 184, 5.5.2022, lk 71.

(10)   ELT L 156, 5.5.2021, lk 1.

(11)   ELT L 277, 27.10.2022, lk 1.

(12)   ELT L 333, 27.12.2022, lk 164.

(13)  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0027.

(14)   ELT L 207, 11.6.2021, lk 1.

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus). ELT L 277, 27.10.2022, lk 1.

(16)  Mõjuanalüüsi aruanne, mis on lisatud dokumendile „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus infoturbe kohta liidu institutsioonides, organites ja asutustes“ (SWD(2022)0066). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52022SC0066

(17)  Mõju hindamise aruande kommenteeritud kokkuvõte, mis on lisatud ettepanekule Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb digielementide sisaldavate toodete küberturvalisuse horisontaalseid nõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) 2019/1020 (SWD(2022)0282).

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).

(19)  Asepresident Jourová kõne teemal „ELi väärtuste kaitse sõja ajal“.

(20)  Ettepanek võtta vastu direktiiv, milles käsitletakse avalikus elus osalevate inimeste kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest (üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid) (COM(2022)0177).

(21)  Ettepanek võtta vastu määrus, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik („Euroopa meediavabaduse määrus“) ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (COM(2022)0457).

(22)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(23)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (ELT L 79 I, 21.3.2019, lk 1).

(24)  Ettepanek võtta vastu määrus, millega sätestatakse kriitiliste toorainete kindlate ja kestlike tarnete tagamise raamistik ja muudetakse määrusi (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1724 ja (EL) 2019/1020 (COM(2023)0160).

(25)  Ettepanek võtta vastu määrus, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa pooljuhiökosüsteemi tugevdamiseks (kiibimäärus) (COM(2022)0046).

(26)   22. novembri 2022. aasta otsus kohtuasjas C-37/20, Luxembourg Business Registers, ECLI:EU:C:2022:912.

(27)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/843, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning millega muudetakse direktiive 2009/138/EÜ ja 2013/36/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 43).

(28)  Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 20. mai 2021. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe kohustusliku läbipaistvusregistri kohta (ELT L 207, 11.6.2021, lk 1).

(29)  Nõukogu 3. juuni 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/884, millega muudetakse otsust 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT L 153, 3.6.2022, lk 128).

(30)  Uuring „How to Do Trusted Research: China-Specific Guidelines for European Stakeholders“ (Kuidas teha usaldusväärseid teadusuuringuid: Hiina-spetsiifilised suunised Euroopa sidusrühmadele), mis avaldati 2022. aasta septembris.

(31)   27. juuli 2022. aasta otsus kohtuasjas T-125/22: RT France vs. nõukogu, ECLI:EU:T:2022:483.

(32)  Euroopa Parlamendi 19. mai 2022. aasta resolutsioon Venemaa Ukraina-vastase sõja sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgede kohta ELi jaoks ning ELi tegutsemissuutlikkuse suurendamise kohta (ELT C 479, 16.12.2022, lk 75).


ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2023/1226/oj

ISSN 1977-0898 (electronic edition)