—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 3 lõiget 3,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 9, 151, 152, 153, 154 ja 155,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 12, 15, 16, 21, 23, 27, 28, 30, 31 ja 47,

—

võttes arvesse komisjoni 4. märtsi 2021. aasta teatist „Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava“ (COM(2021)0102),

—

võttes arvesse Euroopa sotsiaalhartat,

—

võttes arvesse 7. mai 2021. aasta Porto sotsiaalkohustust ja 8. mai 2021. aasta Porto deklaratsiooni,

—

võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni nr 98 organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse kohta, konventsiooni nr 135 töötajate esindajate kaitse ja võimaluste kohta ettevõttes (töötajate esindajate konventsioon), konventsiooni nr 154 kollektiivläbirääkimiste kohta, konventsiooni nr 155 tööohutuse ja töötervishoiu kohta, konventsiooni nr 187 tööohutuse ja töötervishoiu edendamise raamistiku kohta ning konventsiooni nr 190 vägivalla ja ahistamise kaotamise kohta töömaailmas,

—

võttes arvesse Euroopa poolaasta tsüklit, mis on ELi toimimise lepingu artiklitel 121 ja 148 põhinev ELi majandus- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise ja järelevalve raamistik,

—

võttes arvesse Euroopa sotsiaalpartnerite raamkokkulepet digipöörde kohta,

—

võttes arvesse Euroopa sotsiaalpartnerite sõltumatut raamkokkulepet aktiivsena vananemise kohta ja põlvkondadevahelist lähenemisviisi,

—

võttes arvesse nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (1),

—

võttes arvesse nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiivi 98/59/EÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (2),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1152 läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus (3),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiivi 2009/38/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise korra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides (4) (Euroopa töönõukogu direktiiv),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 (5),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta direktiivi (EL) 2022/2041, mis käsitleb piisavat miinimumpalka Euroopa Liidus (6) (piisava miinimumpalga direktiiv),

—

võttes arvesse oma 16. detsembri 2021. aasta resolutsiooni demokraatia kohta tööl: töötajate osalusõiguste Euroopa raamistik ja Euroopa töönõukogu direktiivi läbivaatamine (7),

—

võttes arvesse oma 2. veebruari 2023. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile Euroopa töönõukogude direktiivi läbivaatamise kohta (8),

—

võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus sotsiaaldialoogi tugevdamise kohta Euroopa Liidus (COM(2023)0038),

—

võttes arvesse komisjoni 25. jaanuari 2023. aasta teatist „Sotsiaaldialoogi tugevdamine Euroopa Liidus – selle täieliku potentsiaali ärakasutamine õiglasel üleminekul“ (COM(2023)0040),

—

võttes arvesse komisjoni 13. detsembri 2013. aasta teatist „Muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitlev ELi kvaliteediraamistik“ (COM(2013)0882),

—

võttes arvesse oma 19. jaanuari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta (9),

—

võttes arvesse oma 17. detsembri 2020. aasta resolutsiooni tugeva sotsiaalse Euroopa kohta õiglaste üleminekute jaoks (10),

—

võttes arvesse nõukogu 21. novembri 2022. aasta otsust (EL) 2022/2296 liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (11),

—

võttes arvesse komisjoni 4. märtsi 2021. aasta teatist „Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava“ (COM(2021)0102),

—

võttes arvesse komisjoni 29. septembri 2022. aasta teatist „Suunised ELi konkurentsiõiguse kohaldamise kohta füüsilistest isikutest ettevõtjate töötingimusi käsitlevate kollektiivlepingute suhtes“ (C(2022)6846),

—

võttes arvesse nõukogule ja komisjonile esitatud küsimusi sotsiaaldialoogi tugevdamise kohta (O-00019/2023 – B9-0020/2023 ja O-00020/2023 – B9-0021/2023),

—

võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,

—

võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.

arvestades, et töötajate õigus kollektiivläbirääkimistele, kollektiivlepingutele, ühinemisvabadusele ja kollektiivsele tegutsemisele on põhiõigused demokraatias;

B.

arvestades, et ametiühingute ja tööandjate esindajate vaheline sotsiaalne partnerlus ja kollektiivläbirääkimised ettevõtete, valdkondade, riigi ning ELi tasandil on Euroopa sotsiaalmudeli põhiaspektid, mille sotsiaaldialoogi, töötajate osaluse, kollektiivläbirääkimiste, töötervishoiu ja tööohutuse esindajate ning kolmepoolsuse põhimõtte ühine pärand on mitmekesise ning majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt kestliku tuleviku alustalad, mis aitavad saavutada konkurentsivõimet, majanduslikku ja sotsiaalset vastupanuvõimet ning paremat ja kaasavamat ELi majanduskasvu;

C.

arvestades, et kollektiivläbirääkimised võimaldavad sotsiaalpartneritel näiteks töötingimusi paindlikult ja sihipäraselt kohandada; arvestades, et kollektiivläbirääkimiste süsteemid põhinevad üldiselt riiklikes õigussüsteemides kehtestatud keerukatel reeglitel ja tavadel ning põhinevad sageli sotsiaalpartnerite pikaajalistel traditsioonidel;

D.

arvestades, et hästi toimiv sotsiaaldialoog sõltumatute sotsiaalpartnerite vahel on ülioluline, et leida tasakaalustatud lahendused praegustele ja tulevastele probleemidele, kohanedes töömaailmas toimuvate muutustega viisil, mis toob kasu nii töötajatele kui ka tööandjatele, nagu näitavad muu hulgas Euroopa sotsiaalpartnerite vahel sõlmitud aktiivsena vananemist ja digiteerimist käsitlevad raamlepingud, samuti käimasolevad läbirääkimised kaugtöö üle ja õiguse üle olla mittekättesaadav; arvestades, et sotsiaaldialoog on osutunud vajalikuks ka ootamatu kriisi ajal, näiteks töötingimuste kohandamisel pandeemia ajal; arvestades, et sotsiaaldialoogil on oluline roll uutele töökohtadele üle minevatele töötajatele aktiivse toetuse pakkumisel ja vajalike oskuste prognoosimisel, tegeledes struktuurimuutustega ja tugevdades liikmesriikide vastupanuvõimet; arvestades, et sotsiaaldialoogi edukus sõltub suurel määral sotsiaalpartnerite suutlikkusest pidada vabalt läbirääkimisi keerukate eeskirjade ja tavade alusel, mis on sageli kehtestatud riiklikes õigussüsteemides ja traditsioonides; arvestades, et see eeldab, et riiklikud ja Euroopa seadusandjad usaldaksid sotsiaalpartnerite suutlikkust töötada heade tingimuste nimel tööturul, nõudes samal ajal sotsiaalpartneritelt, et nad võtaksid seda vastutust tõsiselt ja leiaksid kompromisse, mis vastavad nende vastavatele huvidele, tuues kasu ka ühiskonnale tervikuna;

E.

arvestades, et kollektiivläbirääkimiste süsteemid, kus sõltumatutel sotsiaalpartneritel on õigus pidada iseseisvalt läbirääkimisi kollektiivlepingute üle ja neid sõlmida, aitavad kaasa tööturu pikaajalisele prognoositavusele; arvestades, et selliste hästitoimivate kollektiivläbirääkimiste süsteemide eeltingimus on see, et riiklikud ja Euroopa seadusandjad usaldavad sotsiaalpartnerite suutlikkust võtta vastutus heade töötingimuste eest tööturul ning tasakaalustada töötajate ja tööandjate huve;

F.

arvestades, et valdkonna ja valdkonnavahelisel tasandil sattusid kollektiivläbirääkimised 2008. aasta finantskriisi järel mõnes liikmesriigis surve alla; arvestades, et kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate osakaal on enamikus liikmesriikides viimase 30 aasta jooksul märkimisväärselt vähenenud ning hinnanguliselt on ELi keskmine hõlmatus vähenenud 66 %-lt 2000. aastal 56 %-le 2018. aastal (12) mitmesuguste tegurite tõttu, sealhulgas ametiühingusse kuulumise vähenemine, kollektiivläbirääkimiste tavade ja protsesside regulatiivsed muutused (13), eelkõige seoses kollektiivläbirääkimiste süsteemide detsentraliseerimise, ettevõttepõhiste läbirääkimisprotsesside kasvava tähtsuse ning ebakindlate tööhõivevormide ja näilise füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise sagenemisega; arvestades, et on oluline märkida, et olukord on liikmesriigiti väga erinev; arvestades, et enamikus liikmesriikides on kollektiivläbirääkimistesse kaasatud pigem rohkem neid töötajaid, kellel on tähtajatu leping ja kes töötavad suuremates ettevõtetes; arvestades, et läbirääkimiste ulatus on oluliselt suurem riikides, kus on sõlmitud valdkondlikke kokkuleppeid ja kus neid laiendatakse sageli hõlmamata ettevõtetele või töötajatele;

G.

arvestades, et alla 30-aastased töötajad ühinevad ametiühinguga vaid poole tõenäolisemalt kui vanemad töötajad (14), samal ajal toetavad nad väga kollektiivläbirääkimisi ja usaldavad ametiühinguid suurel määral;

H.

arvestades, et Euroopa töötajad ja tööandjad seisavad praegu silmitsi suurte probleemidega, mis tulenevad pikaajalistest sotsiaalsetest ja keskkonnaalastest probleemidest, nagu vaesus, sotsiaalne tõrjutus, suurenev ebavõrdsus, sotsiaalsed kriisid ning kliima- ja elurikkuse hädaolukorrad, mis kasvavad jätkuvalt ja millega tuleb tegeleda; arvestades, et neid probleeme on süvendanud pandeemia ja alates 24. veebruarist 2022 Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ning sellest tulenev elukalliduse, inflatsiooni ja energiakriisi tagajärjed; arvestades, et need sündmused on näidanud tungivat vajadust sotsiaalpartnerite laiema ja tugevama osalemise järele, et kasutada kestliku ja õiglase rohe- ja digipöörde võimalusi ning kajastada vajadust mitte kedagi kõrvale jätta; arvestades, et Eurofoundi andmebaasi EU PolicyWatch kohaselt olid sotsiaalpartnerid pandeemia ajal kaasatud peaaegu pooltesse riiklikul ja/või Euroopa tasandil registreeritud poliitikameetmetesse, samas vähenes see osalus mõnevõrra 2022. aastal, kui kaardistati täiendavad elukalliduse kriisiga seotud poliitikameetmed;

I.

arvestades, et kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivlepingute säilitamise ja edendamise meetmed võivad tõhusalt reageerida elukalliduse tõusule ja hõlbustada kõikjal hädavajalikku reaalpalga tõusu;

J.

arvestades, et töökeskkonnas demokraatlike põhimõtete järgimisel on oluline roll inimõiguste tugevdamisel nii töökohal kui ka ühiskonnas, eriti kui töötajate esindajad, sealhulgas ametiühingud, osalevad aktiivselt ettevõtete hoolsuskohustuse protsessides; arvestades, et töötajate õigeaegne ja sisuline kaasamine asjakohasel tasandil aitab kaasa äriühingu kestlikule üldjuhtimisele; arvestades, et sotsiaalpartnerite häälel on oluline osa ELi algatustes, mille eesmärk on tagada äriühingute kestlik ja demokraatlik üldjuhtimine ning hoolsuskohustuse täitmine seoses tegelike ja võimalike inimõiguste rikkumistega, sealhulgas tööjõudu ja kahjuliku keskkonnamõjuga silmas pidades, ning ELi algatustes, mille eesmärk on vähendada ebaseaduslike tavade kasutamist, nagu tööalane ärakasutamine ja kõlvatu konkurents ühtsel turul;

K.

arvestades, et demokraatia töökohal ulatub kaugemale kui ametiühingu organisatsioonide ametlik osalemine nn sotsiaaldialoogi koosolekutel või nende organitega lihtsalt konsulteerimine; arvestades, et demokraatia edendamine töökohal nõuab mitmesuguste õiguste ja põhimõtete, sealhulgas organiseerumisõiguse, kollektiivse tegutsemise ja kollektiivläbirääkimiste õiguse, ametiühingute õiguste, streigiõiguse ning ebaõiglase vallandamise keelamise ja võrdse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtete kaitsmist ja järgimist;

L.

arvestades, et Euroopa sotsiaalõiguste samba 8. põhimõtte kohaselt tuleks majandus-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika kujundamisel ja rakendamisel konsulteerida sotsiaalpartneritega vastavalt riiklikele tavadele; arvestades, et sotsiaalpartnereid tuleb julgustada kollektiivlepingute üle läbi rääkima ja neid lepinguid neile olulistes küsimustes sõlmima, tagades samas nende täieliku sõltumatuse ja kollektiivse tegutsemise õiguse; arvestades, et töötajatel või nende esindajatel on õigus, et neid teavitatakse ja nendega konsulteeritakse nende jaoks olulistes küsimustes õigeaegselt, eelkõige seoses ettevõtete ülemineku, ümberkorraldamise ja ühinemisega ning kollektiivse koondamisega; arvestades, et Porto sotsiaalkohustuse dokumendis kutsuti kõiki asjaomaseid osalejaid üles arendama sõltumatut sotsiaaldialoogi kui Euroopa sotsiaalmudelit kujundavat komponenti ja tugevdama seda Euroopa, riiklikul, piirkondlikul, valdkondlikul, kohalikul ja ettevõtte tasandil, pöörates erilist tähelepanu kollektiivläbirääkimisi võimaldava raamistiku tagamisele liikmesriikides kasutatavate erinevate mudelite raames;

M.

arvestades, et taaste- ja vastupidavusrahastu määrus (15) sisaldab liikmesriikide kohustust konsulteerida oma riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamisel sotsiaalpartneritega, kasutades selleks suuremat mitmekesisust; arvestades, et nende osalemise kvaliteet ja intensiivsus on suhteliselt paljudes riikides siiski ebaühtlane ja üsna nõrk; arvestades, et taaste- ja vastupidavusrahastut käsitlevas komisjoni läbivaatamisaruandes märgitakse, et taaste- ja vastupidavusrahastu edu sõltub sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning muude sidusrühmade tihedast kaasamisest;

N.

arvestades, et osades liikmesriikides on sotsiaaldialoogi võimaldav raamistik loodud, samas kui teistes liikmesriikides survestavad sotsiaaldialoogi niisugused põhjused, nagu hilinenud ja ebatõhusad konsulteerimismenetlused, suutlikkuse puudumine ja ranged esindamist puudutavad kriteeriumid ning piirangud sotsiaalpartnerite vabadusele pidada iseseisvalt läbirääkimisi ja leida kompromisse kollektiivläbirääkimiste kaudu; arvestades, et ESF+ määruse artikli 9 kohaselt peavad liikmesriigid tagama sotsiaalpartnerite sisulise osalemise eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames toetatava tööhõive-, haridus- ja sotsiaalse kaasamise poliitika elluviimises; arvestades, et kõik liikmesriigid peavad eraldama asjakohase summa ESF+ vahenditest – ja kui nad on saanud nendega seotud riigipõhiseid soovitusi, vähemalt 0,25 % – sotsiaalpartnerite suutlikkuse suurendamiseks, sealhulgas koolituse, võrgustike loomise meetmete ja sotsiaaldialoogi tugevdamise kaudu, ning sotsiaalpartnerite ühisele tegevusele;

O.

arvestades, et kollektiivläbirääkimiste all peetakse silmas kõiki läbirääkimisi, mis toimuvad liikmesriigi õiguse ja tava kohaselt ühelt poolt tööandja, tööandjate rühma või ühe või mitme tööandjate organisatsiooni ja teiselt poolt ühe või mitme ametiühingu vahel töötingimuste ja töölepingutingimuste kindlaksmääramiseks; arvestades, et ametiühing on töötajate rühm, mis on moodustatud töötajate huvide edendamiseks ja kaitsmiseks siseriikliku õiguse ja/või tava kohaselt; arvestades, et tööandjate organisatsioon on organisatsioon, mille liikmeskonda kuuluvad üksikisikust tööandjad, muud tööandjate ühendused või mõlemad, ning mis on moodustatud oma liikmete huvide edendamiseks ja kaitsmiseks siseriikliku õiguse ja/või tava kohaselt;

P.

arvestades, et kooskõlas töötajate esindajate konventsiooniga, mille on ratifitseerinud 24 liikmesriiki, võivad töötajate esindajad olla isikud, i) keda tunnustatakse riikliku õiguse või tava alusel, olenemata sellest, kas nad on ametiühingu esindajad või mitte, täpsemalt ametiühingute või nende liikmete poolt määratud või valitud esindajad; või ii) kes on valitud esindajad, s.t esindajad, kelle ettevõtte töötajad valivad vabalt kooskõlas riiklike õigusaktide, reeglite või kollektiivlepingute asjakohaste sätetega ja kelle ülesannete hulka ei kuulu tegevus, mida asjaomases riigis tunnustatakse ametiühingute ainuõigusena; arvestades, et kui samas ettevõttes tegutsevad nii ametiühingu esindajad kui ka valitud esindajad, ei tohiks valitud esindajaid kasutada ametiühingute või nende esindajate positsiooni kahjustamiseks, pidades eelkõige silmas kollektiivläbirääkimisi, mis on ametiühingute eesõigus;

Q.

arvestades, et hästitoimiva sotsiaaldialoogi eeltingimused on: i) tugevate, sõltumatute ametiühingute ja tehnilise suutlikkuse olemasolu tööandjate organisatsioonides; ii) sotsiaalpartnerite tehniline suutlikkus; iii) juurdepääs asjakohasele ja õigeaegsele teabele, mis võimaldab sotsiaaldialoogis osaleda; iv) kõigi osapoolte kohustus osaleda konstruktiivselt ja heas usus sotsiaaldialoogis, sealhulgas kaasata sotsiaalpartnerid asjakohaste küsimuste tuvastamisse, tõendite kogumisse, teabe jagamisse, võimaluste otsimisse ja eelistatud lahenduste väljatöötamisse; v) ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimistega seotud põhiõiguste austamine; vi) asjakohane institutsiooniline toetus; vii) sotsiaalpartnerite sõltumatuse austamine, mis võimaldab sotsiaalpartneritel pidada iseseisvalt läbirääkimisi kollektiivlepingute üle ja neid sõlmida; viii) digiajastuga kohanemine ja kollektiivläbirääkimiste edendamine uues töömaailmas; ning ix) ametiühingute ja töötajate esindajate piisav kaitse ametiühinguvastase diskrimineerimise eest;

R.

arvestades, et tugevatel alustel põhinevad kollektiivläbirääkimised, eelkõige valdkondlikul või valdkonnaülesel tasandil, aitavad luua ja säilitada kvaliteetseid töökohti ning avaldavad positiivset mõju palkadele; arvestades, et ametiühingud, töötajate esindatus ja osalemine ning kaasatus kollektiivläbirääkimistesse on olulised töötajate õiguste tagamiseks; arvestades, et töötajate esindajate ja ametiühingute õiguste kaitseks on vaja tegevusi, meetmeid ja paremaid õigusakte, et tagada tööandjatele ja töötajatele võrdsetele alustele tuginev läbirääkimispositsioon, mida aitab saavutada demokraatia tugevdamine töökohal;

S.

arvestades, et ILO asutati 1919. aastal kindla veendumusega, et üldise rahu saab luua vaid juhul, kui see põhineb sotsiaalsel õiglusel (16); arvestades, et sotsiaaldialoog, kollektiivläbirääkimised ja töötajate esindatus on ILO põhiväärtused ja -õigused ning need on sätestatud arvukates ILO konventsioonides ja soovitustes; arvestades, et ka Euroopa Nõukogu loeb oma põhiväärtuste hulka demokraatlike põhimõtete järgimise töökohal, nagu on sätestatud Euroopa inimõiguste konventsioonis ja Euroopa sotsiaalhartas;

T.

arvestades, et ILO suunistes õiglaseks üleminekuks keskkonnakestlikule majandusele ja ühiskonnale nõutakse, et kõigil tasanditel edendataks konkreetsete keskkonnasätete lisamist kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivlepingute kaudu;

U.

arvestades, et nõukogu 24. oktoobri 2019. aasta järeldustes „Töö tulevik: Euroopa Liit toetab ILO sajanda aastapäeva deklaratsiooni“ julgustatakse liikmesriike jätkama jõupingutusi ILO konventsioonide ratifitseerimiseks ja tõhusaks rakendamiseks; arvestades, et nõukogu kutsus liikmesriike ja komisjoni ühtlasi üles tõhustama kõigil tasanditel sotsiaaldialoogi, sealhulgas piiriülest koostööd, et tagada sotsiaalpartnerite aktiivne osalemine töö tuleviku kujundamisel ning sotsiaalse õigluse ja ühise heaolu saavutamisel;

V.

arvestades, et sotsiaaldialoog ja kollektiivläbirääkimised on peamised vahendid, mida tööandjad ja ametiühingud saavad kasutada õiglase palga ja heade töötingimuste ning töölepingutingimuste kehtestamiseks ja säilitamiseks ning soolise pensionilõhe ning soolise palgalõhe kaotamiseks; arvestades, et tugev kollektiivläbirääkimiste süsteem suurendab liikmesriikide vastupanuvõimet majanduskriisi ajal; arvestades, et tugeva kollektiivläbirääkimiste süsteemiga ühiskondadel on üldjuhul konkurentsivõimelisem ja vastupidavam majandus ning nad on jõukamad ja võrdsemad; arvestades, et kollektiivläbirääkimiste õigus on teema, mis puudutab kõiki töötajaid Euroopas, ning see võib oluliselt mõjutada demokraatiat ja õigusriiki, sealhulgas põhiliste sotsiaalsete õiguste austamist; arvestades, et kollektiivläbirääkimised on Euroopa põhiõigus, mida Euroopa Liidu institutsioonid on kohustatud vastavalt põhiõiguste harta artiklile 28 järgima; arvestades, et sellega seoses on poliitikameetmed, mille alusel austatakse, edendatakse ja tugevdatakse kollektiivläbirääkimisi ja töötajate positsiooni palgakujundussüsteemides, töötingimuste kõrge taseme saavutamisel ja paremate töötingimuste tagamisel otsustava tähtsusega;

W.

arvestades, et mitteametlikku majandust iseloomustab nähtamatute ja kõige haavatavamate töötajate rühmade suur osakaal; arvestades, et COVID-19 pandeemia on sundinud üha rohkem töötajaid, eelkõige naisi, sisenema mitteametlikku majandusse ja süvendanud juba olemasolevat haavatavust; arvestades, et ELi mitteametlikus majanduses kõige rohkem esindatud valdkonnad, st tervishoid, hooldus, sotsiaalhoolekanne ja põllumajandus, on samuti meie ühiskonna toimimise jaoks hädavajalikud;

X.

arvestades, et sotsiaaldialoog tugevdab nii demokraatiat kui ka kodanikuühiskonda ning väljendab subsidiaarsuse põhimõtet, kui eeskirjad kehtestatakse neile, keda need puudutavad ja mõjutavad;

Y.

arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 152 kohaselt „aitab [liit] kaasa sotsiaalpartnerite dialoogile, austades nende sõltumatust“; arvestades, et komisjoni otsusega 98/500/EÜ (17) on komisjon loonud valdkondliku sotsiaaldialoogi komiteed, et edendada eri sektorites sotsiaalpartnerite vahelist dialoogi ELi tasandil, ning kehtestanud konkreetsed uute valdkondlike komiteede loomist, nendes esindatuse tagamist ja nende tegevust käsitlevad sätted, kusjuures need komiteed peaksid olema kesksed organid konsulteerimiseks, ühisalgatusteks ja läbirääkimisteks, mis võivad viia lepingute sõlmimiseni ja nende hilisema ülevõtmiseni ELi õigusesse direktiivide abil, kui sotsiaalpartnerid seda taotlevad; arvestades, et nagu komisjon tunnistas oma talituste töödokumendis Euroopa valdkondliku sotsiaaldialoogi toimimise ja potentsiaali kohta (18), on need komiteed aidanud parandada Euroopa tööhõive- ja sotsiaalpoliitikat ning töötingimusi Euroopas ja aidanud kujundada asjakohast tööstuspoliitikat; arvestades, et komisjon jõudis järeldusele, et riikliku sotsiaaldialoogi tõhusa toimimise ja Euroopa tasandi tõhusa toimimise vahel on otsene seos ning et need mõjutavad teineteist;

Z.

arvestades, et vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 154 vastutab komisjon Euroopa sotsiaaldialoogi edendamise ja hõlbustamise eest; arvestades, et Euroopa valdkondlikud sotsiaalpartnerid ja nende riikliku tasandi partnerid peaksid jätkuvalt saama toetust haldussuutlikkuse, õigusabi ja esindamise valdkonnas ning ELi rahalisi vahendeid ühistegevuseks Euroopa projektide ja suutlikkuse suurendamise algatuste kaudu;

AA.

arvestades, et tööturgude kasvav digiteerimine ja uued töövormid võivad kujutada endast tõsist probleemi haavatavate töötajate esindatusele ja ohustada Euroopa sotsiaalset mudelit; arvestades, et ebatüüpilises töösuhtes olevate töötajate või uutes tööhõivevormides osalevate töötajate esindatus võib olla puudulik; arvestades, et uute tööhõivevormide tekkimine võib raskendada ametiühingutel uute liikmete värbamist; arvestades, et komisjon võttis hiljuti vastu uued suunised liidu konkurentsiõiguse kohaldamise kohta füüsilisest isikust ettevõtjate töötingimusi käsitlevate kollektiivlepingute suhtes, millega tagatakse väga vajalik selgus, et teatavad füüsilisest isikust ettevõtjad saavad pidada kollektiivseid läbirääkimisi oma töötingimuste parandamiseks, rikkumata seejuures ELi konkurentsieeskirju; arvestades, et kollektiivhagide ja -läbirääkimiste õigust on selgitatud ja laiendatud füüsilisest isikust ettevõtjatele; arvestades, et sotsiaalpartnerid peaksid tagama, et nad on avatud ja ligitõmbavad igat liiki tööandjatele ja töötajatele, kellel on erinevad töölepingud ja -staatused kõigis sektorites, nagu füüsilisest isikust ettevõtjad või võõrtöötajad, sealhulgas kolmandatest riikidest pärit töötajad; arvestades, et on väga oluline, et see lähenemisviis tagaks kaasatuse ja mitmekesisuse sotsiaalpartnerite liikmesuses ja juhtimises, tunnistades, et tänapäeva töömaailm on globaliseeruv ja kultuuridevaheline;

AB.

arvestades, et hoolekandesektori töötajad on valdavalt naised ja rändetaustaga inimesed, kelle töötingimused ja puudulik esindatus seavad nad ebakindlatele ja ohtlikele töökohtadele;