Käesolevas dokumendis esitatakse tehnilised vastused küsimustele, mis on komisjoni talitustele esitatud ja mida on liikmesriikide ekspertidega arutatud seoses määrusega (EL) 2021/2117 Euroopa Parlamendi ja nõukogu, (1) millega muudetakse määrust (EL) nr 1308/2013 Euroopa Parlamendi ja nõukogu (2) (edaspidi ka „muudetud ühise turukorralduse määrus“), kehtestatud veinimärgistamisnõuete kohaldamisega.

Käesoleva dokumendi eesmärk on aidata liikmesriikide ametiasutustel ja ettevõtetel kohaldada kõnealuseid ELi õigusakte. ELi õiguse siduva tõlgendamise pädevus on ainult Euroopa Liidu Kohtul.

Sisukord

Üldised küsimused

1

Koostisosade loetelu

4

Toitumisalane teave

7

Elektrooniline märgistamine

9

Üldised küsimused

1)   Mis seos on määruse (EL) nr 1308/2013 ja määruse (EL) nr 1169/2011 Euroopa Parlamendi ja nõukogu (3) vahel seoses koostisosade loetelu ja toitumisalase teabe esitamisega märgistusel?

Ühise turukorralduse määruse artiklis 118 horisontaaleeskirjade kohaldatavuse kohta on sätestatud, et veinisektoris kohaldatakse märgistamise ja esitusviisi suhtes määrust (EL) nr 1169/2011 (edaspidi „toiduteabe määrus“), kui ühise turukorralduse määruses ei ole sätestatud teisiti. See tähendab, et kui veinisektorit käsitlevates valdkondlikes õigusaktides ei ole sätestatud erinõudeid, kohaldatakse toiduteabe määruses sätestatud märgistamise ja esitusviisi üldnõudeid. Toiduteabe määruse artikkel 1 sisaldab samasugust sätet, mille kohaselt kohaldatakse toiduteabe määrust, ilma et see piiraks teatava toidu suhtes liidu erisätetega ette nähtud märgistamisnõuete kohaldamist.

Seega kohaldatakse toitumisalase teabe suhtes toiduteabe määruse sätteid, eelkõige selle määruse artiklite 30–35 asjakohaseid sätteid, välja arvatud muudetud ühise turukorralduse määruses sätestatud erinorm, mis võimaldab toitumisalase teabe esitamisel pakendil või märgistusel piirduda ainult energiasisaldusega ja esitada täielik toitumisalane teave elektrooniliselt.

Koostisosade loetelu suhtes kohaldatakse samuti toiduteabe määruse sätteid, eelkõige artikli 18, artikli 20, artikli 21 lõike 1 ja artikli 22 ning VI–VIII lisa asjakohaseid sätteid, välja arvatud muudetud ühise turukorralduse määruses sätestatud erinormid, mis võimaldavad esitada koostisosade loetelu elektrooniliselt, ning komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/33, (4) eelkõige artiklis 40 (esitus märgisel), artiklis 41 (allergeensete ainete märgistamine), artiklis 48a (veini koostisosade ja kasutatava väljendi esitamine) ja I lisas (allergeensete ainete puhul kasutatavad väljendid) sätestatud erinormid.

2)   Kuidas tuleks märgistusel esitada uus kohustuslik teave?

Toitumisalane teave ja koostisosade loetelu peavad muudetud ühise turukorralduse määruse artikli 119 kohaste kohustuslike andmeelementidena olema esitatud vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 40 lõikele 1, st asuma pakendil samas vaateväljas muude kohustuslike andmeelementidega, nii et neid oleks võimalik ühe korraga lugeda ilma pakendit pööramata, olema kustumatus kirjas ja eristuma selgesti ümbritsevast tekstist ja visuaalsest teabest.

Kui kogu kohustuslik teave on esitatud pakendil või lisatud märgistusel, on kohustuslikud andmeelemendid, mis peavad olema esitatud samas vaateväljas, seega järgmised: i) viinamarjasaaduse kategooria nimetus (sealhulgas vajaduse korral väljend „alkoholitustatud“ / „osaliselt alkoholitustatud“), võttes arvesse ühise turukorralduse määruse artikli 119 lõikes 2 teatavate kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega veinide puhul ette nähtud erandit, ii) tähis „kaitstud päritolunimetus“ (KPN) või „kaitstud geograafiline tähis“ (KGT) ja veini nimetus kaitstud päritolunimetusega / kaitstud geograafilise tähisega veinide puhul, iii) tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides, iv) märge toote päritolu kohta, v) villija nimi või teatavate tootekategooriate (4, 5, 6, 7) puhul vajaduse korral tootja või müüja nimi, vi) netomass, vii) vahuveini kategooriate (4, 5, 6, 7) puhul suhkrusisaldus, viii) toitumisalane teave, ix) koostisosade loetelu, x) minimaalse säilimisaja tähtpäev viinamarjasaaduste puhul, mis on läbinud alkoholitustamise.

Kui toitumisalane teave ja/või koostisosade loetelu esitatakse elektrooniliselt, peab link (ruutkood vms) toitumisalasele teabele ja/või koostisosade loetelule olema esitatud märgistusel samas vaateväljas kui muud kohustuslikud andmeelemendid.

Kui täielik toitumisalane teave esitatakse elektrooniliselt, tuleb pakendil või märgistusel esitatav energiasisaldus esitada samas vaateväljas kui muud kohustuslikud andmeelemendid.

Kui täielik koostisosade loetelu esitatakse elektrooniliselt, tuleb allergiat või talumatust põhjustavad ained esitada pakendil või märgistusel, kuid mitte tingimata samas vaateväljas kui muu kohustuslik teave (kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 40 lõikes 2 sätestatud erandit).

Delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 40 lõikes 2 sätestatud erand, mille kohaselt võib teatavad kohustuslikud andmeelemendid esitada väljaspool sama vaatevälja, kehtib ka importija nime, partii numbri ja minimaalse säilivusaja kohta (alkoholitustatud veinide puhul).

3)   Millised veinid ja millises turustusetapis peavad uute märgistamissätete kohaldamise alguskuupäeval olema varustatud toitumisalase teabe ja koostisosade loeteluga? Nt aamis/ankrus/vaatides olev vein või ainult pudelivein?

Üldjuhul tuleb need uued kohustuslikud andmeelemendid esitada veinide puhul, mis lastakse turule alates määruses (EL) 2021/2117 sätestatud vastavast kohaldamise alguskuupäevast, st 8. detsembrist 2023. Enne kõnealust kuupäeva „toodetud“ veine võib kuni varude ammendumiseni siiski jätkuvalt turule lasta enne 8. detsembrit 2023 kohaldatavate märgistamisnõuete kohaselt.

Vastavalt toiduteabe määruse artiklile 2 tähendab „kohustuslik toidualane teave“ üksikasju, mis tuleb lõpptarbijale esitada; see kehtib sõltumata sellest, millises mahutis toit turustatakse. Seda sätet kohaldatakse ka veinide suhtes. Tarneahela ettevõtjate vastutust märgistamise ja esitusviisi eest selgitatakse toiduteabe määruse artiklis 8 ja eelkõige selle lõikes 7.

4)   Millal võib veini käsitada „toodetud“ tootena?

ELi õigusaktide kohaselt ei hõlma veinitootmine mitte ainult alkoholkäärimist, vaid võib hõlmata ka mõne veinivalmistustava rakendamist. Ühise turukorralduse määruse artiklis 80 viidatakse veinivalmistustavadele, mida tuleb kasutada „VII lisa II osas loetletud toodete valmistamiseks ja säilitamiseks“, ning täpsustatakse, et veinivalmistustavasid kasutatakse üksnes toodete asjakohase valmistamise, säilitamise või töötlemise tagamiseks. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/934 (5) artiklis 1 („Reguleerimisala“) ja artiklis 3 („Lubatud veinivalmistustavad“) on tootmist ja säilitamist seostatud samamoodi.

Sellega seoses peetakse viinamarjasaadust „toodetuks“, kui see vastab ühise turukorralduse määruse VII lisa II osas asjaomase veinikategooria kohta sätestatud omadustele ja nõuetele, sealhulgas vajaduse korral kõnealuse määruse artiklis 80 ja VIII lisas sätestatud korral põhinevate lubatud veinivalmistustavade rakendamise kaudu.

Näiteks „vein“ (1. kategooria) on ainult värskete purustatud või purustamata viinamarjade või viinamarjavirde täielikul või osalisel käärimisel saadud saadus. Lisaks peab vein olema saavutanud nõutava alkoholisisalduse ja happesuse, nagu on sätestatud ühise turukorralduse määruse VII lisa II osa punktis 1.

Kui „vahuvein“ (4. kategooria) on toodetud teise alkoholkäärimise teel, võib seda pidada „toodetuks“ alles pärast seda, kui teine käärimine on toimunud ja toode on saavutanud nõutava alkoholisisalduse ning täidetud on ülerõhu tingimused, nagu on sätestatud ühise turukorralduse määruse VII lisa II osas. Pelk baasveinide valmistamine või kuveede tootmine enne 8. detsembrit 2023 ei õigusta toitumisalase märgistamise kohustusest erandi tegemist.

Vastavalt ühise turukorralduse määruse artiklile 80 võib pärast tootmist rakendada muid veinivalmistustavasid, et tagada viinamarjasaaduse nõuetekohane säilitamine või töötlemine.

5)   Kuidas kontrollitakse märgistamisnõuete täitmist, eelkõige „toodetud“ toodete puhul?

Veinide märgistamisnõuete täitmise tagamine on liikmesriikide ametiasutuste pädevuses.

Kõik kodumaised või imporditud veinid, mis lastakse ELi turule pärast 8. detsembrit 2023, peavad põhimõtteliselt vastama uutele märgistamisnõuetele. Enne 8. detsembrit 2023 toodetud veini (sõna „toodetud“ kohta vt vastus 4. küsimusele) võib siiski kuni varude ammendumiseni lasta turule kooskõlas enne kõnealust kuupäeva kohaldatavate märgistamisnõuetega. Imporditud veinide puhul peetakse enne kõnealust kuupäeva imporditud veine enne seda kuupäeva toodetud veinideks ja seega on neil õigus sellele erandile.

Koostisosade loetelu

6)   Millises vormis tuleks koostisosade loetelu esitada?

Koostisosade loetelu esitamise vormi suhtes kohaldatakse toiduteabe määruse üldnõudeid, kuna veinide jaoks ei ole erinõudeid kehtestatud. Need üldnõuded on sätestatud toiduteabe määruse artiklites 18–22 (vt vastus 1. küsimusele). Seoses loetelu esitamisega:

—	koostisosade loetelule eelneb pealkiri, mis sisaldab sõna „koostisosad“;

—	loetelus esitatakse kõik toidu koostisosad, mis on esitatud kaalu järgi ning kahanevas järjestuses vastavalt nende kasutamisele toidu valmistamise ajal. Koostisosad, mille sisaldus valmistootes on alla 2 %, võib esitada suvalises järjestuses muude koostisosade järel;

—	koostisosad peavad olema tähistatud nende täpse nimetusega, välja arvatud toiduteabe määruses ja delegeeritud määruses (EL) 2019/33 sätestatud erandid (nt „viinamarjad“, mis viitab toorainele).

7)   Kuidas nimetada veinitootmises kasutatavaid lisa- ja abiaineid? Kas lisaained tuleks esitada koos nende tehnoloogilise funktsiooniga?

Vastavalt toiduteabe määruse VII lisa C osale tuleb lisaainete nimetamisel koostisosade loetelus kasutada nende funktsionaalse rühma nimetust, millele järgneb nende ainete täpne nimetus või vajaduse korral E-number. Veinimärgistamissätetes ei ole sellega seoses kehtestatud mingeid täiendavaid esitamisnõudeid.

Delegeeritud määruse (EL) 2019/934 I lisa A osa tabelis 2 on esitatud veinitootmises kasutatavate lisa- ja abiainete täielik loetelu, rühmitatud need asjakohastesse funktsionaalsetesse rühmadesse (happesuse regulaatorid, säilitusained/antioksüdandid, stabilisaatorid jne) ning nähtud ette sõnad, mida tuleb kasutada funktsionaalsete rühmade nimetamiseks, ja koostisosade loetelus esitatavad ained, mille esitamisel tuleb kasutada kindlaksmääratud nimetusi (1. veerg) või teise võimalusena lisaainete E-numbreid (2. veerg).

Delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 48a lõikes 5 on sätestatud võimalus märkida kategooriatesse „happesuse regulaatorid“ ja „stabiliseerivad ained“ kuuluvad lisaained, mis on sarnased või vastastikku asendatavad, kasutades väljendit „sisaldab... ja/või“, märkides kuni kolm lisaainet, kui lõpptoode sisaldab vähemalt ühte neist.

8)   Kas koostisosade loetelus tuleb esitada ainult allergeensed lisa- ja abiained?

Toidu lisaaineid peetakse koostisosadeks vastavalt toiduteabe määruses sätestatud „koostisosa“ üldisele määratlusele (artikli 2 lõike 2 punkt f) ja seetõttu on kõik veinitootmises kasutatavad lisaained koostisosade loetelu lahutamatu osa. Vastavalt toiduteabe määruse artikli 20 punktile b ei pea lisaained ja toiduensüümid, mida kasutatakse abiainetena, olema kantud koostisosade loetellu. Sama määruse artikli 9 lõike 1 punktis c on siiski sätestatud, et kohustuslik on märkida kõik allergiat või talumatust põhjustavad koostisosad või abiained, mida on kasutatud toote valmistamisel ja mida valmistoode – ka muudetud kujul – sisaldab.

Kõik ELis veinitootmises kasutada lubatud lisa- ja abiained on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2019/934 I lisa A osa tabelis 2.

Kokkuvõttes peab koostisosade loetelu sisaldama kõiki allergiat või talumatust põhjustavaid lisa- ja abiaineid, mida on kasutatud märgistatud veini tootmisel ja mis sisalduvad valmistootes.

9)   Kuidas esitada märgistusel allergeensed ained?

Kõik allergiat või talumatust põhjustavad ained, mis sisalduvad valmistootes, isegi muudetud kujul, peavad olema märgistusele märgitud. Nende esitamiseks märgistusel on kaks võimalust.

a)

Kui märgistusel on esitatud koostisosade loetelu, tuleb kõik allergiat või talumatust põhjustavad ained märkida koostisosade loetelus koostisosadena. Aine või toote nimetust tuleb toiduteabe määruse artikli 21 lõike 1 kohaselt rõhutada trükikirjas, mis selgelt eristab seda teistest loetletud koostisosadest, kasutades selleks näiteks kirjatüüpi, stiili või taustavärvi.

b)

Kui koostisosade loetelu esitatakse elektrooniliselt, tuleb kõik allergiat või talumatust põhjustavad ained märkida pakendile või sellele kinnitatud märgistusele. Neile peab eelnema sõna „sisaldab“, millele järgneb vastava aine või toote (ainete või toodete) nimetus(ed), mis on esitatud vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artiklile 41, artikli 48a lõikele 4 ja I lisale. Sellisel juhul peaks elektrooniliselt esitatud täielik koostisosade loetelu vastama samadele nõuetele, nagu on kirjeldatud punktis a.

10)   Kui märgistusel on esitatud allergiat põhjustavaid aineid sisaldavate koostisosade loetelu, kas teavet allergeeni kohta võib korrata, kasutades sõna „sisaldab [...]“ või kasutades piktogrammi?

Teavet allergiat või talumatust põhjustavate ainete kohta ei tohiks korrata, ilma et see piiraks konkreetsete toiduainete suhtes kohaldatavate kehtivate liidu sätete kohaldamist (6). Toiduteabe määrus nõuab sõnaselgelt, et koostisosade loetelus tuleb esitada teave allergiat või talumatust põhjustavate ainete kohta. Koostisosade loetelu puudumisel peab selliste ainete märgistus koosnema sõnast „sisaldab“, millele järgneb aine või toote nimetus.

Veini puhul on vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 41 lõikele 2 ainus võimalik kordusviide endiselt vajaduspõhine piktogrammi lisamine viidatud kohustuslikele andmeelementidele.

11)   Millised on allergiat või talumatust põhjustavate ainete märgistusel esitamise nõuded?

Delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artiklis 41 on sätestatud, et teatavate toiduteabe määruse artiklis 21 osutatud allergiat või talumatust tekitavate ainete või toodete korral ette nähtud koostisosade tähistamisel kasutatakse sulfitite, piima ja piimatoodete, munade ja munatoodete puhul kindlaid väljendeid. Need väljendid on loetletud sama määruse I lisa A osas.

Neid väljendeid tuleks järjepidevuse huvides ja arvestades, et tarbijad on nendega tuttavad, jätkuvalt kasutada ka koostisosade loetelus.

Delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 48a lõikes 4 viidatakse allergiat või talumatust põhjustavatele ainetele, mis ei ole loetletud artiklis 41, kuna teatavad teadaolevad allergeensed ained ei kuulu artikli 41 kohaldamisalasse. Nendel väga piiratud juhtudel tuleb allergiat või talumatust põhjustavad ained loetleda vastavalt nende täpsele nimetusele, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2019/934 I lisa A osa tabeli 2 1. veerus (nt „nisuvalk“).

12)   Kas koostisosade loetelus tuleks esitada rikastamiseks kasutatavad ained?

Jah, rikastamiseks kasutatavaid aineid peetakse koostisosadeks toiduteabe määruse artikli 2 lõike 2 punkti f tähenduses, kuivõrd need lisatakse tootmise käigus ja sisalduvad lõpptootes, ka muudetud kujul, ning seetõttu tuleks need esitada koostisosade loetelus.

13)   Kuidas märkida koostisosade loetelus rikastamiseks mõeldud suhkrut?

Lubatud rikastusprotsesse ja aineid on kirjeldatud ühise turukorralduse määruse VIII lisa I osas. Vastavalt määruse (EL) 2019/33 artikli 48a lõikes 2 sätestatud nõuetele seoses viinamarjasaaduste koostisosade loeteluga võib kontsentreeritud viinamarjavirde ja puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde asendada mõistega „kontsentreeritud viinamarjavirre“ või võib koostisosade loetelus viidata neile üheskoos ainult nimetusega „kontsentreeritud viinamarjavirre“. Sahharoos, teine rikastamiseks lubatud aine, tuleb loetleda eraldi. Toiduteabe määruse VII lisa B osa kohaselt on lubatud nimetada „kõiki sahharoosiliike“ nimetusega „suhkur“, kuigi see nimetus ei ole kohustuslik.

14)   Kas pärmid peavad olema nimetatud koostisosade loetelus?

Veini valmistamiseks kasutatavad pärmid ei pea olema esitatud koostisosade loetelus. Vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2019/934 I lisa A osa tabelile 2 kasutatakse neid abiainena. Toiduteabe määruse artikli 20 punkti b alapunkti ii kohaselt ei pea lisaaineid, mida kasutatakse abiainena, esitama koostisosade loetelus. Muid pärmi komponente või osi millel on veinitootmises oma kindel funktsioon, peetakse samuti abiaineteks ja need kuuluvad seega sama erandi alla. Ainus pärmiühend, mis tuleb koostisosade loetelus esitada, on pärmi mannoproteiin, kuna seda kasutatakse lisaainena, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2019/934 I lisa A osa tabelis 2.

15)   Kui märgistusel esitatakse kõik happesuse regulaatorite ja stabiliseerivate ainete rühma võimalikud alternatiivid, siis kas need tuleb esitada kindlas järjekorras?

Ei. Ainus koostisosade esitamise järjekorrale esitatav nõue on sätestatud toiduteabe määruse artikli 18 lõikes 1 koostoimes VII lisa A osaga. Lisaks sellele ei pea kõiki neid koostisosi, mille sisaldus valmistootes on alla 2 %, esitama toiduteabe määruse VII lisa A osa punktis 6 sätestatud järjekorras.

16)   Kas väljenditele „villitud gaasikeskkonnas“ või „villimine võib toimuda gaasikeskkonnas“ peaks järgnema märge kasutatud pakendamisgaasi kohta või tuleks teise võimalusena loetleda võimalikud pakendamisgaasi alternatiivid?

Delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 48a lõikes 6 on selgelt sätestatud, et „ [k]oostisosade loetelus kategooria „pakendamisgaasid“ alla kuuluvate lisaainete märke võib asendada konkreetse märkega „Villitud gaasikeskkonnas“ või „Villimine võib toimuda gaasikeskkonnas“ “ . Kui kasutatakse ühte neist konkreetsest märkest, ei pea konkreetseid kasutatud gaase eraldi loetlema ei koostisosade loetelus ega lisaks konkreetsele märkele. Viide pakendamisgaasidele, mis on esitatud koos eespool nimetatud konkreetsete märgetega, peab kasutamisel olema esitatud koostisosade loeteluga samas vaateväljas.

Kui pakendamisgaasid on esitatud koostisosade loetelus (st kui konkreetset märget ei kasutata), tuleb need esitada samade nõuete kohaselt nagu muud lisaained (st funktsionaalne rühm, millele järgneb nimetus või vajaduse korral E-number).

17)   Kui kasutatakse pakendamisgaasi alternatiive, siis kas pakendamisgaasid tuleb esitada kindlas järjekorras?

Delegeeritud määrus (EL) 2019/33 ei võimalda alternatiivseid pakendamisgaase märgisel loetleda. Konkreetne kasutatav pakendamisgaas tuleks esitada koostisosade loetelus koos selle täpse nimetusega või asendada ühega järgmistest märgetest: „villitud gaasikeskkonnas“ või „villimine võib toimuda gaasikeskkonnas“ .

18)   Kuidas tuleks märgistusel esitada veini peamine koostisosa? Määratluse kohaselt valmistatakse veini purustamata või purustatud viinamarjadest või viinamarjavirdest. Viinamarjavirre on looduslik vahesaadus, mis on valmistatud otse viinamarjadest. Millises olukorras tuleks seega esitada koostisosana viinamarjavirre ja millises olukorras viinamarjad?

Delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 48a lõikest 1 tulenevalt võib veini peamiseks koostisosaks oleva tooraine esitada nii, et märgitakse täpselt, kas on kasutatud viinamarju, purustatud viinamarju ja/või viinamarjavirret, või asendatakse need kõik üheainsa mõistega „viinamarjad“. Säte pakub ettevõtjatele võimalikku lihtsustust, mille kasutamine on vabatahtlik.

Toitumisalane teave

19)   Kuidas esitada toitumisalast teavet? Kas tabeli kujul või mõnes muus võimalikus vormis?

Toitumisalase teabe esitusviisi reguleerib toiduteabe määruse artikkel 34.

Kui ruumi on, tuleb toitumisalane teave esitada tabelina, paigutades numbrid üksteise alla. Kui tabeli jaoks ruumi ei jätku, võib andmed esitada üksteise järel. Kui toitumisalane teave esitatakse elektrooniliselt, tuleks toitumisalane teave esitada alati tabelina, paigutades numbrid üksteise alla, kuna ruumipiiranguid ei ole.

Toitumisalase teabe eri elementide esitamise järjekord on kindlaks määratud toiduteabe määruse XV lisas. Kohustuslike elementide puhul oleks see järjekord järgmine: energiasisaldus, rasvad (millest küllastunud rasvhapped, ...); süsivesikud (millest suhkrud, …); valgud, sool. Või tabelina:

Kehtivad ka erinõuded selliste muude andmeelementide järjestuse kohta, mida võib lisada toitumisalasele teabele vastavalt toiduteabe määruse artikli 30 lõikele 2 (nt polüoolid), kuid need ei ole kohustuslikud.

Kui toitumisalase teabe esitamisel pakendil või märgistusel piirdutakse energiasisaldusega, st juhul, kui täielik toitumisalane teave esitatakse elektrooniliselt, on muudetud ühise turukorralduse määruse artikli 119 uue, lõikega 4 sõnaselgelt lubatud väljendada energiasisaldust, kasutades sümbolit „E“, millele järgneb väärtus.

20)   Toiduteabe määrus näeb ette, et lisaks energiasisaldusele tuleb esitada rasvade, küllastunud rasvhapete, süsivesikute, suhkrute, valkude ja soola kogus. Kui vein mõnda neist ei sisalda (nt rasvad või küllastunud rasvad), siis kas see peab olema märgitud nulliga („0“) või ei ole lihtsalt vaja märgistusel rasvasisaldust näidata?

Toiduteabe määruse artikli 34 lõikes 5 on sätestatud, et kui energiasisaldus või toitaine(te) kogus tootes on väheoluline, võib teabe nende ainete kohta asendada näiteks toitumisalase teabe vahetus läheduses esitatud sõnadega „sisaldab väheolulisel määral […]“.

Muul juhul tuleb kõik kohustuslikud andmeelemendid esitada toiduteabe määruse artiklis 34 sätestatud järjekorras, sealhulgas juhul, kui nende sisalduse väärtus on 0.

21)   Kas toitumisalases teabes tuleb peale rasvade, küllastunud rasvhapete, süsivesikute, suhkrute, valkude ja soolade esitada ka mõni muu komponent?

Toiduteabe määruse artikli 30 lõike 1 kohaselt tuleb kohustuslikus toitumisalases teabes esitada energiasisaldus ning rasvade, küllastunud rasvhapete, süsivesikute, suhkrute, valkude ja soola sisaldus. Kooskõlas sama määruse artikli 30 lõikega 2 võib kohustuslikku sisu täiendada vajaduse korral teabega ühe või mitme järgmise aine koguse kohta: monoküllastumata rasvhapped, polüküllastumata rasvhapped, polüoolid, tärklis, kiudained, sama määruse XIII lisa A osa punktis 1 loetletud mis tahes vitamiinid või mineraaltoitained, mida esineb märkimisväärsetes kogustes, nagu on määratletud XIII lisa A osa punktis 2.

22)   Kuidas määratakse kindlaks eri toitainete väärtused? Kas iga veini ja iga korje kohta tuleb teha analüüs või võib väärtused ka välja arvutada (nt kalorid alkoholisisalduse ja jääksuhkru alusel)?

Toitumisalase teabe väärtuste märkimise suhtes kohaldatakse toiduteabe määruse asjakohaseid artikleid.

Vastavalt artiklile 31 („Arvutamine“) on toitumisalases teabes esitatud väärtused keskmised väärtused, mille aluseks on: a) tootja analüüs toidu kohta, b) kasutatud koostisosade teadaolevad või tegelikud keskmised väärtused või c) üldiselt kehtivad ja heakskiidetud andmed.

Energiasisalduse arvutamisel tuleb kasutada toiduteabe määruse XIV lisas sätestatud ümberarvestuskoefitsiente ning see tuleb esitada kilodžaulides (kJ) ja kilokalorites (kcal), märkides kõigepealt kilodžaulid ja seejärel kilokalorid, nagu on sätestatud kõnealuse määruse XV lisas.

Energiasisaldus ja toiteväärtused tuleb esitada 100 g või 100 ml kohta (toiduteabe määruse artikli 32 lõige 2).

23)   Veinitootmise olemuse tõttu võivad eri partiid üksteisest erineda. Kuivõrd võib märgistusel olev teave erineda veini tegelikust energia- ja toitainesisaldusest?

Veini toitumisalase teabega seotud lubatud hälbed on samad, mis on sätestatud toiduteabe määruses, mille kohaselt tuleb energiasisaldus ja toitainete kogus märkida „keskmise väärtusena“, mis on määratletud kui väärtus, mis kajastab kõige paremini konkreetses toidus sisalduvat toitaine kogust, hooajaliste erinevustega seotud kõikumisi, tarbimisharjumusi ja muid tegureid, mis võivad põhjustada tegeliku väärtuse muutumist (vt toiduteabe määruse I lisa punkt 13).

Komisjoni talitused on välja andnud juhenddokumendi (7) liikmesriikide pädevatele asutustele märgistusel esitatava toitainesisalduse lubatud hälvete kehtestamise kohta. Komisjoni talitused on välja andnud ka kokkuvõtliku tabeli, (8) milles esitatakse ülevaade juhenddokumendis sisalduvatest lubatud hälvetest.

Juhenddokumendis märgitakse, et toidukäitlejad peaksid tegutsema heas usus, et tagada toitumisalase teabe täpsus. Eelkõige peaksid deklareeritud väärtused olema ligilähedased mitme partii keskmistele väärtustele ja neid ei tohiks kehtestada kindlaksmääratud lubatud hälvete vahemiku kummaski otsas.

Alkoholisisalduse märkimisel kohaldatakse siiski delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artiklis 44 sätestatud nõudeid lubatud hälvete kohta.

24)   Kuivõrd võivad märgistustel esitatud väärtused erineda veini tegelikust toitainesisaldusest, kui esitatud väärtused võivad veini laagerdumise jooksul muutuda?

Vastavalt toiduteabe määruse artikli 31 lõikele 3 peavad artikli 30 lõigetes 1–5 osutatud energiasisaldus ja toitainete kogus vastama nende kogustele toidu müümisel, võttes arvesse ka eelmise küsimuse vastuses osutatud lubatud hälbeid.

25)   Kui suured peaksid olema kasutatavad tähemärgid?

Ühise turukorralduse määruse artiklis 119 osutatud viinamarjasaaduste kohustuslike andmeelementide esitamise üldnõuded on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artiklis 40. Vastavalt artikli 40 lõikele 3 peab selliste kohustuslike andmeelementide, sealhulgas toitumisalase teabe ja koostisosade loetelu esitamiseks kasutatavate tähemärkide kõrgus olema vähemalt 1,2 mm, olenemata kasutatavast fondist.

Elektrooniline märgistamine

26)   Kas teabe elektrooniliseks esitamiseks tuleb kasutada kohustuslikku konkreetset süsteemi/tarkvara? Kas pakendil märgitud elektrooniliste vahendite abil esitatavat täielikku toitumisalast teavet võib esitada ka vähem levinud 2D-koodide abil?

Muudetud ühise turukorralduse määruses ei täpsustata, milliseid elektroonilisi vahendeid tuleks kasutada toitumisalase teabe ja koostisosade loetelu esitamiseks märgistuseväliselt, ega mingeid konkreetseid elektroonilisi juurdepääsuviise sellisele teabele. Ainus muudetud ühise turukorralduse määruses sätestatud elektrooniliste vahendite kasutamise tingimus on see, et kasutatav süsteem ei tohi koguda ega jälgida kasutajaandmeid. Komisjonil ei ole vastavaid volitusi, et määrata kindlaks täiendavad e-märgistuse nõuded või konkreetsed elektroonilised vahendid, mida tuleb kasutada.

Teavet võib põhimõtteliselt esitada mis tahes elektrooniliste vahendite, elektroonilise märgistuse või e-märgistuse abil, mis on avalikkusele kättesaadav mis tahes liiki vöötkoodi (QR, 2D, mis ei ole QR, 1D, kiip) kaudu, mis tagab juurdepääsu veebipõhisele teabele ja mida saab kasutada universaalsete juurdepääsuvahendite (nt nutitelefoni) abil.

Elektroonilise teabe lingi esitamine pakendil või märgistusel peaks olema kooskõlas toiduteabe määruse artiklites 12 ja 13 loetletud nõuetega kohustuslike andmeelementide esitamise kohta. Nimelt tuleb see esitada otse pakendil või märgistusel silmatorkavas kohas hästi nähtavalt, selgesti loetavalt ja vajaduse korral kulumiskindlalt. Seda ei tohi mingil viisil peita, varjata, kahjustada või katkestada muu teksti- või kujundlike elementidega või mis tahes muu segava materjaliga.

Lisaks peaks see võimaldama lihtsat, otsest ja üldist juurdepääsu teabele viisil, mis on võrreldav pakendil või lisatud märgistusel olevate andmetega. Väga spetsiifiliste või ebatavaliste teabele juurdepääsu võimaluste pakkumine ei vasta e-märgistuse eesmärkidele ega oleks sobiv tarbijale teabe edastamist toetava vahendina.

27)   Kas elektrooniliste vahendite abil esitatavat täielikku toitumisalast teavet ja koostisainete loetelu on võimalik esitada veini märgistusele lisatava QR-koodi abil, mis juhatab elektroonilise märgiseni, mis sisaldab täielikku teavet ja koostisosade loetelu?

Muudetud ühise turukorralduse määruses on sätestatud, et nii toitumisalase teabe kui ka koostisosade loetelu võib esitada „elektrooniliselt ning selle kohta on pakendil või sellele kinnitatud märgistusel märge“. QR-koodid on tõepoolest üks võimalik viis anda tarbijatele märgistusel või pakendil juurdepääs eelnimetatud elektroonilise teabele.

28)   Kas QR-koodi võib lisada täiendava „kleebisena“ lisaks pudeli originaalmärgistusele või peab see olema osa tootja originaalmärgistusest?

Komisjoni teatise, mis käsitleb küsimusi ja vastuseid toiduteabe määruse kohaldamise kohta, (9) punktis 2.2 on sätestatud, et selleks „[et] mitte vähendada tarbijale mõeldud kohustusliku toidualase teabe kättesaadavust või sellele juurdepääsu, ei tohi märgistus olla kergesti eemaldatav“ .

Lisaks ei vabasta koostisosade loeteluga ja toitumisalase teabega seotud üksikasjaliku teabe elektrooniline esitamine kohustusest esitada asjaomane teave ELi õigusaktide kohaselt, olenemata sellest, kas QR-kood on lisatud kleebisena või mitte. Eelkõige tuleb tagada, et vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 40 lõikele 1 on koostisosade loetelu ja toitumisalase teabega seotud kohustuslikud andmeelemendid (muudetud ühise turukorralduse määruse artikkel 119) samas vaateväljas muude kohustuslike andmeelementidega, nii et neid oleks võimalik ühe korraga lugeda ilma pakendit pööramata, olema kustumatus kirjas ja eristuma selgesti ümbritsevast tekstist ja visuaalsest teabest.

29)   Kas toitumisalase teabe ja selle elektroonilise esitamise kohta on kehtestatud kujundusnõudeid või võib kasutada kohandatud kujundust?

Toitumisalase teabe esitamise nõuded on sätestatud toiduteabe määruse artiklis 34, nagu on kirjeldatud ka eespool, eelkõige 19. küsimuse vastuses (vt ka komisjoni teatise 3. jagu, mis käsitleb küsimusi ja vastuseid toiduteabe määruse kohaldamise kohta8). Neid nõudeid kohaldatakse toitumisalase teabe suhtes, olenemata sellest, kas see esitatakse füüsilisel märgistusel või elektrooniliselt.

30)   Kas on võimalik QR-koodi vms abil ühendada „elektroonilist märgistust“, mis sisaldab täielikku toitumisalast teavet ja koostisosade loetelu, tootja kodulehega kui osaga tema veebisaidist?

Ei. Muudetud ühise turukorralduse määruse artikli 119 lõikes 5 on sätestatud, et täielikku toitumisalast teavet ja koostisosade loetelu ei esitata koos muu teabega, millel on kaubanduslik või turunduslik eesmärk, ning kasutaja andmeid ei koguta ega jälgita. Komisjoni talituste arvates ei näi selle kohustusliku teabe esitamine tootja veebisaidil vastavat artikli 119 lõikes 5 sätestatud tingimustele, sest tavaliselt eeldatakse, et veinitootja veebisait sisaldab turunduseks ja/või müügiks vajalikku äriteavet. Lisaks jälgivad veebisaidid tavaliselt teavet kasutajate kohta.

Elektrooniline vahend/platvorm, kus teave esitatakse, peaks andma samad tagatised, mis kehtivad pakendil või lisatud märgistusel esitatud teabe loetavuse, stabiilsuse, usaldusväärsuse, kulumiskindluse ja täpsuse suhtes kogu toote tarvitusaja jooksul. Nende omaduste tagamine on küsitav, kui teave esitatakse tootja veebisaidil, mida on võimalik igal ajal kergesti muuta, isegi kui toode on juba turul.

31)   Kas tootjad võivad esitada märgistusel täiendavaid QR-koode peale koodide, mis on „elektroonilised vahendid“, millelt saab lugeda turunduslikku teavet?

Vabatahtliku lisateabe, näiteks täiendava QR-koodi esitamist märgistusel reguleeritakse ühise turukorralduse määruse artikliga 118, mille kohaselt võib viinamarjasaaduste märgistusel kasutada muid andmeelemente vaid juhul, kui need vastavad toiduteabe määruse nõuetele.

Toiduteabe määruse artikli 36 lõikes 2 on sätestatud, et vabatahtlikult esitatud toidualane teave ei tohi tarbijat eksitada, see ei tohi olla tarbija jaoks mitmetähenduslik või ebamäärane ja vajaduse korral peab see põhinema asjakohastel teaduslikel andmetel. Toiduteabe määruse artiklis 37 on sätestatud, et sellist teavet ei tohi esitada nii, et see piiraks kohustusliku toidualase teabe jaoks olemasolevat pinda.

Täiendavate QR-koodide kasutamine ei tohiks tarbijaid eksitada ega olla tarbija jaoks ebamäärane ning see ei tohiks piirata kohustusliku teabe jaoks olemasolevat pinda, sh koodid, mis võimaldavad juurdepääsu kohustuslikule teabele elektroonilisel teel.

32)   Kas on võimalik kasutada ühtainust QR-koodi, mis täidab EAN-koodi ülesannet ja kannab ka kohustuslikke andmeid, nagu koostisosade loetelu ja toiteväärtused?

Peamine kaalutlus teabe esitamisel ei peaks olema mitte see, kas teave on kohustuslik või mitte, vaid see, kellele see teave on mõeldud ja mis on teabe eri osade eesmärk.

Elektrooniliselt esitatava kohustusliku märgistusteabe (koostisosade loetelu ja toitumisalane teave) puhul on sihtrühmaks tarbijad, kellel peaks olema võimalik saada viivitamata teavet, mis on täpne ega eksita neid. EAN-teave ei ole suunatud tarbijatele, vaid hõlbustab ettevõtjatel (tootjad, müüjad, tarnijad) kaupa identifitseerida ning turundustegevust lihtsustada ja jälgida.

Üheainsa QR-koodi kasutamine ei ole välistatud, kui see tagab selle skaneerimisel vastavalt tarbijatele ja ettevõtjatele suunatud teabe selge lahususe. Teisisõnu, see peaks takistama tarbijatele nende jaoks ebaolulise teabe edastamist ühtse koodi skaneerimisel.

33)   Kas märgistusele trükitud veebisaidi aadress, kust tarbija leiab asjakohase teabe, vastab sellele nõudele?

Pelka veebisaidi aadressi märgistusele trükkimist ei saa pidada kohustuslike andmete elektroonilise esitamisega seotud märgistamiskohustuse täitmiseks. Määratluse kohaselt peab asjakohane teave olema vahetult kättesaadav masinloetava koodi kaudu, mis võimaldab otsest juurdepääsu asjakohasele teabele. Universaalne juurdepääsuseade, näiteks nutitelefon, peab olema võimeline lugema/skaneerima märgistusel olevat koodi ja suunama kasutaja kohe asjakohase teabe juurde.

34)   Kas on võimalik, et sama tootja eri veinide märgistused sisaldavad elektrooniliselt samal veebisaidil olevat lisateavet, või peaks iga veinitüübi kohta olema link eraldi veebisaidile?

Eri veinide elektrooniliselt esitatavat kohustuslikku teavet (koostisosade loetelu, toitumisalane teave) võib esitada samal veebisaidil, kuid iga konkreetse märgistuse link peaks üheselt mõistetavalt suunama ühe või mitme partii ühtainust võrdlusveinitoodet käsitleva konkreetse teabeni, mis on selgelt eristatav ja võimaldab tarbijatele lihtsat juurdepääsu õigele teabele, vältides mis tahes võimalust neid eksitada, täpselt samamoodi nagu üksik pabermärgistus võimaldab identifitseerida üht konkreetset toiduainet.

35)   Mis puutub „andmete kogumisse“, siis kas andmesubjekti nõusolek võib muuta andmete kogumise õiguspäraseks?

Ei. Muudetud ühise turukorralduse määruses on sätestatud, et täielikku toitumisalast teavet ja koostisosade loetelu ei tohi esitada koos muu kaubanduslikul või turunduslikul eesmärgil esitatava teabega ning et kasutajaandmeid ei tohi koguda ega jälgida. Sellest reeglist erandeid ei tehta ja seetõttu ei ole võimalik küsida kasutaja nõusolekut tema andmete jälgimiseks. Lisaks peaks tarbijate/kasutajate juurdepääs kohustuslikule teabele olema otsene ja ilma igasuguste vaheetappideta, nagu teabe- või päringuvormide täitmine või vaheveebisaitide läbimine. Komisjoni talitused eeldavad, et pärast asjaomase koodi lugemist/skaneerimist suunab see kasutaja kohe ja otse kohustusliku märgistusteabe juurde.

36)   Kuidas tõlgendab Euroopa Komisjon mõistet „turunduslik eesmärk“? Kuivõrd võib elektroonilisele märgistusele lisatud väidet (nt kestlikkuse, toote päritolu või sertifitseerimise jne kohta) pidada vabatahtlikuks teabeks, mida võib õiguspäraselt märgistusele lisada? Ja millal saab seda väidet pidada hoopis „turunduseks“?

Muudetud ühise turukorralduse määruse artikli 119 lõike 5 punktis b viidatakse „teabe[le], millel on kaubanduslik või turunduslik eesmärk“. Seda tuleks tõlgendada nii, et kohustuslik teave esitatakse neutraalsel viisil, mis tagab, et lugeja tähelepanu ei äratata selleks, et soodustada toote ostmist, seda nii otseselt (nt veebisaidi linkide, reklaami, müügikohtadele viitamise jne kaudu) kui ka kaudselt (nt visuaalselt või heliliselt atraktiivse kujunduse, tarbijale atraktiivsete lausete või avalduste, turustajate sõnavara või muude kaubandusstrateegiate kaudu, mille eesmärk on mõjutada tarbijate ostukäitumist ja -otsust).

Muu vabatahtliku lisateabe esitamist märgistusel (sh e-märgisel) reguleeritakse ühise turukorralduse määruse artikliga 118, mille kohaselt tohib viinamarjasaaduste märgistusele lisada täiendavaid andmeelemente vaid juhul, kui need vastavad toiduteabe määruse nõuetele. Nimelt on toiduteabe määruse artikli 36 lõikes 2 sätestatud, et vabatahtlikult esitatud toidualane teave ei tohi olla tarbija jaoks eksitav, nagu on osutatud artiklis 7, see ei tohi olla tarbija jaoks mitmetähenduslik või ebamäärane ja vajaduse korral peab see põhinema asjakohastel teaduslikel andmetel. Lisaks on toiduteabe määruse artiklis 37 sätestatud, et sellist teavet ei tohi esitada nii, et see piiraks kohustusliku toidualase teabe jaoks olemasolevat pinda.

37)   Kas märgistusele veinitootja e-poe veebisaidile viiva lingi lisamist peetakse turunduslikuks eesmärgiks?

E-poe veebisaidi või veinitootja veebisaidi lisamist peetakse kahtlemata „turunduslikuks eesmärgiks“.

38)   Kuidas tuleks elektrooniliste vahenditega esitatav teave märgistusel tähistada, et teavitada elektrooniliselt esitatava teabe sisust? Kas QR-koodi võib tähistada sümboliga (nt i-täht, mis tähistab „infot tarbijatele“) või peaks selle sõnastus selgelt viitama kohustuslikule teabele, mille juurde QR-kood viib? Kas sõnastus oleks liiga koormav ja võiks põhjustada siseturu killustumise ohtu?

Toiduteabe määruse artikli 13 lõikes 1 on sätestatud, et „[k]ohustuslik toidualane teave märgitakse silmatorkavasse kohta hästi nähtavalt, selgesti loetavalt ja vajaduse korral kulumiskindlalt. [...] Seda ei tohi mingil viisil peita, varjata, kahjustada või katkestada muu teksti- või kujundlike elementidega või mis tahes muu segava materjaliga“. Kui märgistusel puudub selge viide elektrooniliselt esitatud teabe sisu kohta, on tarbijatel raske tõlgendada ja mõista lingil sisalduva teabe laadi (kohustuslik või mitte). Seda võib pidada kohustuslikuks teabeks, mis on varjatud, ei ole silmatorkav ega hästi nähtav.

Seega peaks QR-koodi esitusviis olema tarbijatele seoses selles sisalduva sisuga selge, st nad peavad mõistma, et tegemist on elektrooniliselt esitatud kohustusliku teabega. Üldistest mõistetest või sümbolitest (nagu „i“-täht) selle sätte nõuete täitmiseks ei piisa. Kui elektrooniliselt (nt QR-koodiga) esitatavaks teabeks on koostisosade loetelu, tuleb kasutada toiduteabe määruse artikli 18 lõikes 1 osutatud pealkirja, samamoodi nagu praegu kasutatakse muude toiduainete pabermärgistustel (st sisaldades sõna „koostisosad“).

Kasutatavate väljendite suhtes kohaldatakse samade õigusnormide kohaseid keelekasutusnõudeid kui muude ühise turukorralduse määruse artiklis 119 osutatud kohustuslike andmeelementide puhul, st ühise turukorralduse määruse artiklis 121 sätestatud erinõudeid.

39)   Kuidas on reguleeritud see, milline üksus peaks vastutama selle kontrollimise eest, et kasutajaandmeid ei kogutaks ega jälgitaks või et neid andmeid ei esitataks koos muu kaubanduslikul või turunduslikul eesmärgil esitatud teabega?

Muudetud ühise turukorralduse määruse artikli 119 lõiked 4 ja 5, milles on sätestatud nõuded, mida kohaldatakse juhul, kui toitumisalane teave ja koostisosade loetelu esitatakse elektrooniliselt, viitavad kahele kohustuslikule märgistuselemendile viinamarjasaaduste puhul, nagu on määratletud ühise turukorralduse määruse artikli 119 lõikes 1.

Muudetud ühise turukorralduse määruse artiklis 90a viidatakse turustamisreeglitega seotud kontrollidele ja karistustele. Kõnealuse artikli lõikes 1 on sätestatud liikmesriikide kohustused seoses selliste ühise turukorralduse määruse artikli 119 lõikes 1 osutatud toodete turulelaskmisega, mis ei ole märgistatud vastavalt nimetatud määrusele. Sama artikli lõikes 3 viidatakse kontrollidele, mida liikmesriigid teevad, et kontrollida, kas teatavad tooted, sealhulgas vein, vastavad ühise turukorralduse määruses sätestatud turustamisreeglitele.

Seetõttu peaksid eespool nimetatud sätete täitmist kontrollima need samad liikmesriikide asutused, kes vastutavad viinamarjasaaduste märgistamise ja turustamise kontrollimise eest.

40)   Kas tarbijal on õigus kasutada QR-koodi maandumislehte pikema aja jooksul? Kas komisjon esitab soovituse selle kohta, kui kaua peaks QR-kood olema kättesaadav pärast veini müüki?

Toiduteabe määruse artikli 12 kohaselt peab kohustuslik toidualane teave olema kõikide toitude puhul esitatud ja kergesti kättesaadav. Elektrooniliselt esitatud kohustuslik teave (nt QR-kood) peaks olema kättesaadav samamoodi nagu füüsilisel märgistusel esitatud teave, st see peaks olema kättesaadav vähemalt nii kaua, kui konkreetse kategooria veinitoode on eeldatavasti tavapärastes ladustamistingimustes tarbimiseks sobiv, et tagada tarbijatele juurdepääs kohustuslikule teabele igal ajal toote eeldatava tarvitusaja jooksul. Sellega seoses vastutab teabe olemasolu ja täpsuse eest toidualase teabe esitamise eest vastutav toidukäitleja vastavalt toiduteabe määruse artikli 8 lõikele 2. Lisaks sellele vastutavad toidukäitlejad vastavalt toiduteabe määruse artikli 8 lõikele 4 mis tahes muudatuste eest, mida nad toidule lisatavasse teabesse teevad.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2117, millega muudetakse määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, määrust (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning määrust (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks (ELT L 435, 6.12.2021, lk 262),

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32021R2117

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671),

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32013R1308&qid=1697529611776

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004, EMPs kohaldatav tekst (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18),

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=celex%3A32011R1169

(4)  Komisjoni 17. oktoobri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/33, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 veinisektori kaitstud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kaitsetaotluste, vastuväite esitamise menetluse, kasutuspiirangute, tootespetsifikaatide muutmise, tühistamise ning märgistamise ja esitlusviisi osas (ELT L 9, 11.1.2019, lk 2),

https://eur-lex.europa.eu/eli/reg_del/2019/33/oj?locale=et

(5)  Komisjoni 12. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/934, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 seoses viinamarjakasvatusaladega, kus saaduste alkoholisisaldust võib suurendada, viinamarjasaaduste tootmisele ja säilitamisele kehtivate lubatud veinivalmistustavade ja piirangutega, kõrvalsaaduste minimaalse alkoholisisalduse ja nende kõrvaldamisega ning Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni (OIV) toimikute avaldamisega (ELT L 149, 7.6.2019, lk 1),

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/ALL/?uri=CELEX:32019R0934

(6)  Komisjoni 13. juuli 2017. aasta teatis seoses teabe esitamisega allergiat või talumatust tekitavate ainete või toodete kohta, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 (milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele) II lisas (ELT C 428, 13.12.2017, lk 1), https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52017XC1213(01).

(7)  https://food.ec.europa.eu/system/files/2016-10/labelling_nutrition-vitamins_minerals-guidance_tolerances_1212_en.pdf

(8)  https://food.ec.europa.eu/system/files/2016-10/labelling_nutrition-vitamins_minerals-guidance_tolerances_summary_table_012013_en.pdf

(9)  Komisjoni teatis „Küsimused ja vastused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 (milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele) kohaldamise kohta“ (ELT C 196, 8.6.2018, lk 1)

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A52018XC0608%2801%29