Raportöör:

Carlos Manuel TRINDADE

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Liidu Nõukogu, 9.6.2023
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	5.9.2023
Vastuvõtmine täiskogus	20.9.2023
Täiskogu istungjärk nr	581
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	197/2/5

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab tervitatavaks nõukogu otsuse ettepanekut liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta. Need suunised annavad kasuliku võrdlusaluse kvaliteetsete töökohtade loomiseks keskkonnasäästlikus ja sotsiaalselt kestlikus ning konkurentsivõimelises majanduses. Tööhõivepoliitika koordineerimine ja liikmesriikide sotsiaalsete näitajate jälgimine on keskse tähtsusega ülespoole suunatud lähenemise edendamisel liikmesriikide vahel ning sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse vähendamisel.

1.2.

Komitee kutsub liikmesriike üles kohaldama tööturu toimimise suhtes ülespoole suunatud lähenemise põhimõtet ning kutsub komisjoni üles töötama välja protsessi selle põhimõtte rakendamiseks.

1.3.

Komitee juhib tähelepanu jätkuvale poliitilisele ebastabiilsusele ning suurele inflatsioonile ja kõrgetele intressimääradele, mis vähendavad kodanike ostujõudu ja ettevõtjate konkurentsivõimet, mõjutades investeerimisotsuseid nii era- kui ka avalikus sektoris. Need raskused võivad ohustada tööhõivepoliitika suuniste rakendamist liikmesriikides, Euroopa sotsiaalõiguste samba elluviimist ja 2030. aasta eesmärkide saavutamist.

1.4.

Sellises olukorras on komitee arvates veelgi olulisem astuda samme, mille abil tugevdada nii sotsiaalpartnerite rolli kui ka nende kaasamist tööhõive-, sotsiaal- ja majandusreformide ja -poliitika kujundamisse ja rakendamisse, muu hulgas nende suutlikkuse suurendamise kaudu.

1.5.

Komitee kutsub liikmesriike üles looma soodsa keskkonna, muu hulgas kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes tegelevad tööhõive- ja sotsiaalküsimustega.

1.6.

Komitee väljendab muret tagajärgede pärast, mis võivad tekkida, kui 2024. aastal taastatakse eelarvereeglid, mis viimastel aastatel olid peatatud. Sellega seoses viitab komitee oma hiljutistele seisukohtadele ELi tulevase eelarveraamistiku muutmise kohta: nimelt peaks see a) tugevdama avaliku sektori investeeringuid, b) võimaldama rohkem tsüklilist tegutsemisruumi ning c) lubama suuremat paindlikkust ja riigipõhist diferentseerimist võla ümberkujundamise kavade suhtes, tagades samal ajal riigi rahanduse jätkusuutlikkuse (1).

1.7.

Komitee on kindlalt veendunud, et kokkuhoiumeetmed ei ole lahendus, nagu on näidanud ka minevik. Vajalik on hoopis jätkusuutlik solidaarsusel põhinev avaliku sektori poliitika, mis sarnaneb pandeemia ajal ja sõja puhkemisel rakendatud poliitikaga.

1.8.

Komitee toetab tööturule juurdepääsu lihtsustamist, eelkõige suurendades naiste, noorte, puuetega inimeste, mitteaktiivsete inimeste, madala kvalifikatsiooniga kodanike, kolmandatest riikidest pärit inimeste ja muude haavatavate rühmade tööturul osalemise määra. See edendaks ettevõtete majanduslikku ja sotsiaalset jätkusuutlikkust ning aitaks täiendada töötajate kutseoskusi ja parandada töötingimusi. Seda eesmärki on võimalik saavutada, kui kasutatakse täielikult ära digitehnoloogiaid ja keskkonnasäästlikkuse vahendeid ning edendatakse elukestvat õpet. EL ja liikmesriigid peaksid tugevdama jätkusuutlikku tööhõivet maapiirkondades, eelkõige suurendades VKEde ja mikroettevõtjate ning piirkondliku toodangu konkurentsivõimet, näiteks toetades sotsiaalseid ettevõtteid ja edendades ettevõtlust, muu hulgas asjakohaste maksumeemete ja toetusfondide kaudu.

1.9.

Komitee märgib, et oluline on suurendada tööjõupakkumist ning parandada juurdepääsu elukestvale tööhõivele, oskustele ja teadmistele. See tähendab, et iga liikmesriik peab suutma kavandada koolituse ja tööturu jaoks riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ning struktuurifondidega ette nähtud investeerimismeetmete tõhusat koordineerimist. Tehnoloogia kiire arengu ja rohepöörde kontekstis on veelgi olulisem tunnistada ja tagada inimeste õigust saada elukestvat õpet ja tagada tõhus ligipääs kvaliteetsele haridusele ja koolitusele ning oskuste täiendamisele. Kolmandate riikide kodanike töölevõtmine ja kvalifikatsioonide tunnustamine võib olla oluline vahend tööjõupuuduse vähendamiseks ja tööturule integreerimise parandamiseks.

1.10.

Seoses tööturgude toimimise parandamise ja sotsiaaldialoogi tõhususe suurendamisega kordab komitee oma järgmisi varasemaid seisukohti: (2) — iga liikmesriik peab vastu võtma ohutus- ja riskiennetusmeetmed, mille alusel edendatakse laialdasemat ennetuskultuuri, mis on nn töökultuuri levitamise ja jagamise üks põhikomponent; — sotsiaaldialoog ja kollektiivläbirääkimised on Euroopa riikide majanduse jätkusuutlikkuse ja vastupanuvõime oluline tugisammas, kuid mõnes liikmesriigis oleks töösuhtesüsteemide hõlbustamiseks ja toetamiseks siiski vaja riiklikku reguleerivat ja institutsioonilist raamistikku.

1.11.

Seoses kõigi jaoks võrdsete võimaluste tagamise, sotsiaalse kaasatuse edendamise ja vaesuse vähendamisega kordab komitee tõhusa kaasamispoliitika väljatöötamise tähtsust, sealhulgas asjakohased meetmed madala kvalifikatsiooniga ja mitteaktiivsete inimeste jaoks, et toetada nende osalemist tööturul ja suurendada nende tööalast konkurentsivõimet, sest väga oluline on kehtestada sidusate vaesusevastaste meetmete kõrval mehhanismid, mis väldiksid väikese sissetulekuga töötajate puhul uute vaesuse vormide tekkimise ohtu. Komitee kordab ka järgmisi seisukohti (3).

1.11.1.

Palgavaesuse vähendamiseks on vaja kombineeritud tegevust, mis hõlmab mitmesuguseid sotsiaalpartnerite läbirääkimistel otsustatud poliitikavahendeid ja -meetmeid. Lisaks inimväärsele palgale, mis hõlmab piisavat miinimumpalka, võivad need poliitikavahendid hõlmata hästi kavandatud ja ajutisi rahalisi stiimuleid, millega kaasnevad sihipärased ja tõhusad oskuste omandamise ja täiendamise meetmed. Liikmesriike tuleb nendes protsessides toetada.

1.11.2.

Sihipärane toetus on eriti oluline pikaajalistele töötutele ja/või mitteaktiivsetele inimestele, sest see suurendab nende võimalusi tööturule siseneda (või sinna naasta) ja on oluline tegur töökohtade säilitamisel. Kuna pandeemia on eriti rängalt tabanud noori, on asjaomased erimeetmed väga olulised.

1.11.3.

Tööturult kõrvalejäämise määra vähendamine nõuab jõupingutusi, et taasintegreerida tööturult kõige kaugemal olevaid inimesi. See on eriti oluline praegu kogu ELis valitsevas tõsise tööjõupuuduse olukorras. Liikmesriike ja eelkõige neid liikmesriike, kes on sotsiaalvaldkonna tulemustabelis määratletud alasooritajatena, tuleks julgustada – ka ELi vahendite järjepideva kasutamise kaudu – looma soodustavat raamistikku, mis aitab tööandjatel võtta tööle puuetega inimesi või aktiveerida füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise võimalusi seal, kus see võimalik on. Sotsiaalmajanduse üksused on selles suhtes keskse tähtsusega.

2.   Üldised märkused ja taust

2.1.

Euroopa poolaasta kevadpakett sisaldab teatist selle põhielementide kohta, aruandeid ja konkreetseid soovitusi kõigi 27 liikmesriigi kohta (4).

2.2.

Euroopa Komisjoni 2023. aasta ettepanek liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta on identne 2022. aasta ettepanekuga, sest kontekst on jäänud samaks, eelkõige need elemendid, mis on seotud Venemaa sissetungiga Ukrainasse.

2.3.

ELi tulemused on olnud pandeemiast ja Ukraina sõjast tingitud kontekstis oodatust paremad ning hoolimata 2023. aasta eeldatavast aeglasemast majanduskasvust (1,0 % 2023. aastal võrreldes 3,5 %-ga 2022. aastal) prognoositakse 2024. aastaks 1,7 % suurust kasvu. Jätkuv sõda ja püsiv inflatsioon on aga põhjustanud ostujõu märkimisväärse vähenemise, (5) mis on endiselt probleemiks ettevõtjatele, eelkõige VKEdele ja mikroettevõtjatele.

2.4.

Intressimäärade tõus on mõjutanud eelkõige VKEde ja mikroettevõtjate investeeringute taset ning eluasemekulusid, mõjutades ettevõtjate konkurentsivõimet ja kodumajapidamiste ostujõudu ning vähendades Euroopa majanduse suutlikkust luua töökohti ja tagada inimväärne elatustase, seades seeläbi potentsiaalselt ohtu Euroopa 2030. aasta eesmärkide saavutamise.

2.5.

Komitee rõhutab taas: „Lisaks kaasavuse ja õigluse tagamisele peaks liikmesriikide tööhõivepoliitika kajastama ka majanduslikku ja sotsiaalset arengut. Tööturupoliitika mõju tuleks hoolikalt hinnata, et see stimuleeriks pigem kestlikku taastumist kui tööhõive määra vähenemist, halvema kvaliteediga töökohti ja üksikisikute ostujõu vähenemist. Rohkem tähelepanu tuleks pöörata tööjõu ja oskuste nappusele ning järgida tuleks konkreetseid poliitilisi soovitusi ja algatusi kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavaga.“ (6)

2.6.

Komitee märgib, (7) et tööturu toimimise osas ei ole rakendatud liikmesriikide ülespoole suunatud lähenemist, ning kutsub liikmesriike üles rakendama tööhõivesuuniseid ja tagama selle lähenemise.

2.7.

Komitee märgib, et tööhõivesuunised on otseselt seotud stabiilsuse ja kasvu pakti kriteeriumidega, milles on liikmesriikide eelarvepuudujäägi ja valitsemissektori võla ülemmääraks kehtestatud vastavalt 3 % ja 60 % SKPst. Nende reeglite täitmine peatati aastatel 2020–2022 ja aastal 2023 pandeemia ja Ukrainas toimuva sõja tõttu, mis tõstis energia- ja toiduhindu ning tõi kaasa kõrge inflatsiooni ja intressimäärade tõusu, mõjutades seeläbi negatiivselt võla teenindamist, eelarvepuudujääki ja avaliku sektori investeeringuid liikmesriikides.

2.8.

Jätkuv ebakindlus, inflatsioon ja kõrged intressimäärad õigustavad kodumajapidamisi ja ettevõtjaid toetava riikliku poliitika jätkamist, mis võib tähendada avaliku sektori kulutuste suurendamist või vähemalt mitte vähendamist. Komitee kutsub üles hindama avaliku sektori poliitika tõhusust, sealhulgas ideid võimaliku kokkuhoiu/ümberpaigutuste kohta, et tagada see, et poliitikameetmed on hästi läbi mõeldud ja nendega saavutatakse oodatud tulemused.

2.9.

Kui aga stabiilsuse ja kasvu pakti reeglid 2024. aastal taas kehtima hakkavad, milleks komisjon kavatseb ettepaneku teha, (8) väljendab komitee varasematele kogemustele tuginedes tõsist muret potentsiaalsete kokkuhoiumeetmete ja nende võimaliku mõju pärast tööhõivesuuniste rakendamisele.

2.10.

Kavandatud uutes eeskirjades (9) nähakse ette, et komisjon esitab oma võla jätkusuutlikkuse analüüsi meetodi alusel eelarve kohandamise võrdluskava, mis hõlmab nelja aastat. Iga liikmesriik peab esitama keskpika perioodi kava, milles on sätestatud selle eelarvetrajektoor ja prioriteetsed avaliku sektori investeeringu- ja reformikohustused, mis koos tagavad püsiva ja järkjärgulise võla vähendamise ja kestliku ja kaasava majanduskasvu ja hoiavad ära protsüklilise eelarvepoliitika. Kavas peavad olema samuti sätestatud laiemad reformi- ja investeerimiskohustused, sealhulgas rohe- ja digipöörde, sotsiaalse ja majandusliku vastupidavuse ning Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise valdkonnas. Selleks et anda liikmesriikidele suuniseid keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava koostamiseks, peab komisjon esitama tehnilise trajektoori, tagamaks et valitsemissektori eelarvepuudujääk viiakse ja hoitakse alla kontrollväärtuse 3 % sisemajanduse koguproduktist (SKP). Komitee on mures selle pärast, et komisjoni ette nähtud uue reegli kohaselt peavad liikmesriigid, kelle eelarvepuudujääk ületab 3 % SKPst, vähendama oma eelarvepuudujääki vähemalt 0,5 % SKPst aastas. See tähendaks, et kõik asjaomased 14 liikmesriiki peavad järgmisel aastal oma kulutusi vähendama ja/või makse suurendama.

2.11.

Sellega seoses toonitab komitee tõsiasja, et EL peaks vältima sellise 2008. aasta kriisi majandusliku ja sotsiaalse keskkonna taasloomist, mil teatavates liikmesriikides rakendati kokkuhoiumeetmeid. See tõi kaasa paljude VKEde pankroti, vähem töökohti, madalamad palgad, suurema vaesuse ja avalike teenuste alarahastamise, mis mõjutas inimeste juurdepääsu tervishoiule ja haridusele. Nüüd, viisteist aastat hiljem ja seistes silmitsi järjekordse välise kriisiga sõja vormis, võivad kokkuhoiumeetmed tõsiselt kahjustada tööhõivesuuniste rakendamist, samuti rohe- ja digipööret ning Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamist.

2.12.

Komitee kutsub praeguses raamistikus komisjoni üles võtma nõuetekohaselt arvesse järgmisi ettepanekuid: i) kaaluda avaliku sektori investeeringute nn kuldreegli kehtestamise võimalust, et liikmesriigid saaksid eraldada piisavalt rahalisi vahendeid rohe- ja digipöörde toetamiseks ning ELi eesmärkide saavutamiseks; ii) säilitada edukad ELi solidaarsusmehhanismid, nagu taaste- ja vastupidavusrahastu; iii) tagada, et liikmesriikides on täidetud avaliku sektori vahendite kasutamise tingimused ning et maksukohustusi ja tööalaseid õigusakte mittetäitvatel ettevõtjatel ei oleks juurdepääsu avaliku sektori rahalistele vahenditele.

3.   Konkreetsed märkused

3.1.   Suunis 5. Tööjõunõudluse suurendamine

3.1.1.

Liikmesriigid peaksid eelkõige keskenduma kestliku sotsiaalse turumajanduse aktiivsele edendamisele ning kvaliteetsete töökohtade loomisse investeerimise soodustamisele ja toetamisele, kasutades 2030. aastaks seatud tööhõivealaste eesmärkide saavutamiseks ära digi- ja rohepöörde potentsiaali. Nad peaksid samuti keskenduma naiste, noorte, puuetega inimeste, mitteaktiivsete inimeste, madala kvalifikatsiooniga kodanike, kolmandatest riikidest pärit inimeste ja muude haavatavate rühmade tööturul osalemise määra suurendamisele, (10) tagades piisavate tööhõive tugiteenuste ja -meetmete kättesaadavuse.

3.1.2.

2021. aastal oli viies liikmesriigis mitteaktiivsuse määr üle 30 %, (11) mis on vastuvõetamatu. Komitee kutsub liikmesriike üles kiiresti reageerima ja kavandama tõhusaid meetmeid, et vähendada mitteaktiivsuse määra ja tuua rohkem inimesi tagasi tööturule.

3.1.3.

Komitee leiab, et liikmesriigid peaksid kiirendama taaste- ja vastupidavuskavade rakendamist ning kasutama olemasolevaid rahastamisvahendeid avaliku ja erasektori investeeringute suurendamiseks. Kavandatud lahenduste tõhususe ja lisaväärtuse seisukohast on väga oluline kaasata nende kavade rakendamisse riiklikud sotsiaalpartnerid. Komitee leiab, et avaliku sektori vahendite eesmärk on edendada kvaliteetsete töökohtade loomist, pöörates eritähelepanu noortele, naistele ja puuetega inimestele, ning et juurdepääs sellistele vahenditele peaks olema sellega otseselt seotud.

3.1.4.

Inflatsioon ja intressimäärad põhjustavad majanduskasvu aeglustumist ja reaalpalkade vähenemist liikmesriikides, (12) säilitades Euroopas suure palgavaeste osakaalu. Komitee toetab üleskutset, et liikmesriigid jälgiksid ja leevendaksid inflatsioonisurve mõju, eelkõige energiale, toidule ja kodumajapidamiste ostujõule, sealhulgas võideldes energiaostuvõimetuse vastu ning toetades energiatarbimise ja energiatõhususe meetmeid. Liikmesriigid peaksid edendama kollektiivläbirääkimisi ja palgakujundust, sealhulgas seadusjärgse miinimumpalga rakendamist, kaitstes seeläbi eelkõige madalapalgaliste töötajate ostujõudu ning austades samal ajal sotsiaalpartnerite sõltumatust ja riiklikke tavasid.

3.1.5.

Komitee kordab arvamuses SOC/737 (13) esitatud seisukohti alalise vajaduse kohta investeerida töökohal õnnetuste, kutsehaiguste ja riskide ennetamise kultuuri (3.1.6), miinimumpalga kohta (3.1.7) ning sotsiaalpartnerite sõltumatuse ja kollektiivläbirääkimiste kohta (3.1.8).

3.2.   Suunis 6. Tööjõupakkumise edendamine ning parem juurdepääs tööhõivele, elukestvale oskuste omandamisele ja pädevusele

3.2.1.

Komitee kordab oma toetust komisjoni üleskutsele, et liikmesriigid edendaksid kestlikkust, tootlikkust, tööalast konkurentsivõimet ja inimkapitali, soodustades elukestvat oskuste omandamist ning vastates tööturu praegustele ja tulevastele vajadustele, et saavutada ELi 2030. aasta peamine oskuste-eesmärk. Komitee nõustub ka liikmesriikidele esitatud üleskutsega ajakohastada haridus- ja koolitussüsteeme ning neisse investeerida, et pakkuda kvaliteetset ja kaasavat haridust, sealhulgas kutseharidust ja -koolitust, ning juurdepääsu digi-, keele- ja ettevõtlusalastele oskustele. Sellised oskused nagu probleemide lahendamine, loovus ja innovatsioon on ajal, mil töömaailm muutub, jätkuvalt olulised.

3.2.2.

2023. aasta ühise tööhõivearuande põhjal võib esile tuua mõned praeguse olukorra aspektid, sealhulgas järgmised.

3.2.2.1.

Haridusest ja koolitusest väljalangemise määr oli 2021. aastal 9,7 %. Esinesid erinevused liikmesriikide, piirkondade ja kõige ebasoodsamas olukorras olevate elanikkonnarühmade vahel, kelle puhul on määr kõige kõrgem.

3.2.2.2.

Sotsiaal-majanduslikud erinevused põhjustavad jätkuvalt ebavõrdsust õpitulemustes: 22 % 15-aastastest ei täida õppimise miinimumnõudeid (lugemise, matemaatika ja loodusteaduste valdkonnas). See osakaal on kõrgem Euroopas 2030. aastaks seatud eesmärgist, mis on alla 15 %. Kõige ebasoodsamas olukorras olevates elanikkonnarühmades on osakaal suurem ning siinkohal võiks lahenduste leidmisele kaasa aidata traditsiooniliste ametite ja oskuste õppimine ja taaselustamine.

3.2.2.3.

Digitehnoloogia kasutuse tase 8. klassi õpilaste (13-aastased) seas ei ole ikka veel piisav: tulemused on soovitust madalamad arvuti- ja infokirjaoskuse alal (alla 15 %), kusjuures tüdrukute seas on see näitaja parem (ligikaudu 10 protsendipunkti).

3.2.2.4.

Hoolimata kolmanda taseme hariduses osalemise kasvust, mis küündis ELis 2021. aastal 41,2 %-ni, püsivad liikmesriikide- ja sugudevahelised erinevused.

3.2.2.5.

Täiskasvanukoolituses osalemine on kõigis liikmesriikides suurem kõige kõrgema haridustasemega inimeste puhul ja väiksem madalaima haridustasemega inimeste puhul. Esinevad erinevused liikmesriikide, linna- ja maapiirkondade ning kõige ebasoodsamas olukorras olevate elanikkonnarühmade vahel, kelle puhul lõhe on suurem. Komitee leiab, et maapiirkondades tuleks tehnoloogia kasutamist tugevdada hea taristuga, mis toetaks veebiharidust ja -koolitust ning võimalikku kaugettevõtlust.

3.2.2.6.

2021. aastal oli vaid 54 %-l ELi täiskasvanud elanikkonnast põhilised digioskused, mis on tunduvalt väiksem määr kui 2030. aastaks seatud 80 % eesmärk.

3.2.2.7.

Noorte olukord on paranenud, kuigi seda sageli tänu ebakindlale ja ebakvaliteetsele tööle: 15–24-aastaste noorte töötuse määr langes 19,1 %-lt (2020. aasta III kvartal) 15,3 %-le (2022. aasta III kvartal). See määr on peaaegu kolm korda kõrgem kui 25–74-aastastel (5,2 %) ja erinevused liikmesriikide vahel püsivad. Komitee peab oluliseks ajakohastada praktika kvaliteediraamistikku, et aidata noortel tööturule pääseda.

3.2.2.8.

Mittetöötavate ja mitteõppivate noorte osakaal oli endiselt 13,1 % ja erinevused liikmesriikide vahel püsivad. Esinevad erinevused naiste ja meeste vahel (14,5 % võrreldes 11,8 %-ga) ning kolmandatest riikidest pärit noorte ja liikmesriikide kodanike vahel (24,7 % võrreldes 12,3 %-ga). Komitee arvates tuleb asjakohase avaliku sektori poliitika abil tegeleda maa- ja linnapiirkondade vaheliste tööhõiveerinevustega. Komitee tunnistab kihtkursuste suurt potentsiaali noorte tööturule sisenemise soodustamisel ja suurendamisel ning kutsub liikmesriike üles seda vahendit tugevdama ja rakendama.

3.2.2.9.

Soolised erinevused tööhõivemäärades on ELis endiselt suured (meeste puhul 78,5 % ja naiste puhul 67,7 %); sooline palgalõhe on jätkuvalt 13 % (2020).

3.2.2.10.

Vanemate inimeste (55–64aastased) tööhõive määr ulatus 2021. aastal 60,5 %-ni (1,3 protsendipunkti kõrgem kui 2020. aastal ja 15,4 protsendipunkti kõrgem kui kümme aastat tagasi). Tuleb märkida, et eaka elanikkonna hulgas suurenes naiste tööhõive rohkem kui meeste tööhõive. ELi liikmesriikide vahel esinevad suured erinevused (põhjapoolsetes ELi riikides on see osakaal üle 70 % ja teistes riikides alla 50 %).

3.2.2.11.

ELis erineb kolmandatest riikidest pärit inimeste ja liikmesriikide kodanike tööhõive määr 10,8 protsendipunkti võrra (74,2 % võrreldes 63,4 %-ga) ja liikmesriigiti on see erinev (14). Täheldatakse, et kõrge haridustasemega inimeste tööhõive määras ei ole märgatavaid erinevusi, kuid madala haridustaseme puhul on liikmesriikide kodanike tööhõive määr 54,7 %. Komitee kutsub liikmesriike üles kasutama kolmandatest riikidest pärit kvalifitseeritud töötajaid, et vähendada tööjõupuudust, tagades neile inimväärsed töö-, elamis- ning muud sotsiaalsed tingimused ning võimaluse saada kodakondsus, kui selleks vajalikud tingimused on täidetud.

3.2.2.12.

On suur potentsiaal suurendada puuetega inimeste osalemist tööturul, sest tööhõivemäära erinevus on suur (23 protsendipunkti) ja liikmesriikide vahel esinevad märkimisväärsed erinevused. Komitee rõhutab, et selle rühma tööhõive suurendamise peamine tingimus on, et neil oleksid oskused, mida tööandjad vajavad, sageli kohalike tööturgude kontekstis. Ka kaugtöö pakub uusi võimalusi, et lihtsustada nende juurdepääsu tööturule. Komitee kutsub liikmesriike üles seda olukorda parandama.

3.2.3.

Komitee kordab arvamuses SOC/737 esitatud seisukohti elukestvate oskuste ja koolituse vajalikkuse (3.2.1), tõsise tööjõupuuduse ja täiskasvanuõppesse investeerimise (3.2.4), kõigis liikmesriikides oskuste suurendamise vajaduse (3.2.7) ja soolise palgalõhe (3.2.9) kohta.

3.3.   Suunis 7. Tööturgude toimimise parandamine ja sotsiaaldialoogi tulemuslikumaks muutmine

3.3.1.

Komitee toetab liikmesriikidele esitatud üleskutset teha koostööd sotsiaalpartneritega, et luua õiglased, läbipaistvad ja prognoositavad töötingimused, tagades tasakaalu tööandjate ja töötajate õiguste ja kohustuste vahel. Liikmesriigid peaksid välja pakkuma sobiva poliitika ja meetmed, et vähendada ja ära hoida tööturu killustatust ja ebakindlust, võidelda deklareerimata töö ja fiktiivse füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise vastu ning soodustada üleminekut avatud töövormidele. Liikmesriigid peaksid koostöös sotsiaalpartneritega parandama tööturgude toimimist ja suurendama sotsiaaldialoogi tulemuslikkust (15).

3.3.2.

2023. aasta ühise tööhõivearuande põhjal võib esile tuua mõned praeguse olukorra aspektid, sealhulgas järgmised.

3.3.2.1.

Ajutise töö määr 20–60-aastaste töötajate hulgas oli 11,2 % ja liikmesriikide vahel esineb erinevusi. Mõnes liikmesriigis on kõrge ajutise töö määr (üle 15 %) ja samal ajal madal alalistele lepingutele ülemineku määr (alla 30 %).

3.3.2.2.

Renditöö on kõige levinum 15–24-aastaste noorte seas (48,9 %), mis on 37 protsendipunkti kõrgem kui 25–54-aastaste seas ja 42,7 protsendipunkti kõrgem kui 55–64-aastaste seas. Liikmesriikide määrad on väga erinevad, jäädes vahemikku 3–55 %. Sooline ebavõrdsus ajutise töö puhul on veidi suurenenud ja liikmesriikide vahel on erinevusi.

3.3.2.3.

Mittevabatahtliku ajutise tööhõive määr oli 7,8 % ning püsivad erinevused liikmesriikide vahel.

3.3.2.4.

Osalise tööajaga töötamise osakaal oli 17,2 % ja liikmesriikide vahel on suured erinevused. Üldiselt on märkimisväärne osa osalise tööajaga tööst liikmesriikides mittevabatahtlik. Komitee leiab, et tuleb kõrvaldada tõkked, mis takistavad inimesi tegemast muid valikuid. Neile tuleb anda vahendid, mis on vajalikud töö- ja eraelu tasakaalu saavutamiseks, ning osutada neile peretoetusteenuseid. Eriti oluline on laste ja eakate hoolduse kättesaadavus.

3.3.2.5.

Füüsilisest isikust ettevõtjad (ilma töötajateta) moodustasid 2020. aastal ELis 9 % 20–64-aastaste kogutööhõivest. Liikmesriikide vahel on erinevusi.

3.3.2.6.

Digiplatvormid on laiendanud oma äritegevust ELis ning nende tulud on hinnanguliselt kasvanud kolmelt miljardilt 2016. aastal 14 miljardini 2020. aastal (4,7-kordne kasv). Nende konsolideeritud kasum suurenes samal perioodil 2,6 miljardilt 6,3 miljardini (2,4-kordne kasv). Üheksa platvormi kümnest ELis liigitab oma töötajad füüsilisest isikust ettevõtjateks. Nagu Euroopa Komisjon märkis, (16) on hinnanguliselt 28 miljonist digiplatvormide kaudu töötavast inimesest kuni 5,5 miljonit inimest ekslikult liigitatud füüsilisest isikust ettevõtjaks ning neile ei ole tagatud õigused ja kaitse, mida kohaldatakse teiste töötajate suhtes. Sellistes olukordades kogevad nad sageli kehvi töötingimusi ja/või ebapiisavat juurdepääsu sotsiaalkaitsele. Mõni liikmesriik on võtnud platvormidel töötingimuste parandamiseks seadusandlikke meetmeid, samal ajal kui teistes liikmesriikides on sotsiaalpartnerid pidanud läbirääkimisi sektoripõhiste kollektiivlepingute üle.

3.3.2.7.

Tööinspektsioonidel ja ametiühingutel on olnud oluline roll halbade töötingimuste tuvastamisel ja ärahoidmisel ning deklareerimata töö vastu võitlemisel. Komitee on seisukohal, et selles valdkonnas tuleb ära teha palju rohkem, eriti tööjõumahukates sektorites, mida iseloomustab sisserändajate massiline tööhõive. Sellega seoses peab komitee tervitatavaks Euroopa Tööjõuameti tehtud head tööd.

3.3.2.8.

Pandeemia tõttu on ELis laialdaselt kasutusele võetud kaugtöö ning liikmesriigid on kasutanud selle töövormi reguleerimiseks erisuguseid vahendeid, sealhulgas õigusakte, valdkondlikke kollektiivläbirääkimisi, ettevõtete kollektiivlepinguid ning tööandjate ja töötajate vahelisi individuaalseid lepinguid. On täheldatud kaugtööga seotud riske, näiteks pingelised tööperioodid, isoleeritus, töö- ja pereelu tasakaalustamatus ning psühhosotsiaalsed riskid. Ent kaugtöö pakub ka palju võimalusi, eelkõige hõlbustab see tööturult eemale jäänud inimeste, näiteks puuetega inimeste või maapiirkondades elavate inimeste juurdepääsu tööturule. Nõuetekohase haldamise ja tasustamise korral võib kaugtöö parandada töö- ja eraelu tasakaalu.

3.3.2.9.

Pikaajaline töötus ELis oli 2021. aastal 2,8 %. Liikmesriikide vahel on erinevusi.

3.3.2.10.

2021. aastal oli töötushüvitistega kaetud 42,2 % neist, kes olid ELis lühiajalised töötud, kusjuures liikmesriikide vahel esineb endiselt märkimisväärseid erinevusi (mõnes neist oli kaetus üle 50 % ja teistes alla 25 %).

3.3.2.11.

Riiklikel tööturuasutustel on tähtis roll, kuid on oluline, et nad suurendaksid oma suutlikkust ja hoogustaksid oma tegevust. Samuti tuleks edendada nende koostööd erasektori tööturuasutuste ja sotsiaalteenistustega. Komitee leiab, et tuleks edasi arendada suhteid sotsiaalpartneritega.

3.3.3.

Komitee kordab arvamuses SOC/737 esitatud seisukohti sotsiaalpartnerite rolli kohta tööturu üleminekul ja sotsiaaldialoogis (3.3.2 ja 3.3.4).

3.4.   Suunis 8. Kõigi jaoks võrdsete võimaluste edendamine, sotsiaalse kaasatuse toetamine ja vaesuse vastu võitlemine

3.4.1.

Komitee toetab komisjoni liikmesriikidele esitatud üleskutset edendada kõigile avatud kaasavaid tööturge, kehtestades tõhusad meetmed diskrimineerimise kõigi vormide vastu võitlemiseks ja kõikide jaoks võrdsete võimaluste edendamiseks, eriti tööturul alaesindatud rühmade jaoks. Tööhõive, sotsiaalkaitse, tervishoiu, lapsehoiu, pikaajalise hoolduse, hariduse ning kaupadele ja teenustele, sealhulgas eluasemele, juurdepääsu vallas tuleks tagada võrdne kohtlemine hoolimata soost, rassist või etnilisest päritolust, usust või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (17). Komitee kutsub liikmesriike üles parandama juurdepääsu tööhõive tugiteenustele, muu hulgas laiendades toetatud töövormide kasutamist ning jätkates toetust sotsiaalsele ettevõtlusele.

3.4.2.

Komitee leiab, et kaasavad tööturud vajavad sotsiaalpartnerite, tööturuasutuste ja laiemalt kogu kodanikuühiskonna koostööd, et jõuda mitteaktiivsete inimesteni ja tuua nad (taas) tööturule. Parim viis vaesusest väljumiseks on kvaliteetsed töökohad ja ajakohased oskused, mida pidevalt arendatakse. Nii aidatakse kaasa eneseteostusele ning tagatakse täielik osalemine ühiskondlikus elus ja kõigi kodanikuõiguste kasutamine.

3.4.3.

Komitee kordab arvamuses SOC/737 esitatud seisukohti kõigi jaoks võrdsete võimaluste ja kaasavate tööturgude edendamise (3.4.1), vähekaitstud rühmadele kohandatud lähenemisviisi (3.4.2), laste vaesuse vastu võitlemise (3.4.5) ning elanikkonna vananemise ja sotsiaalkindlustuse (3.4.7) kohta.

---

(1)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „ELi eelarveraamistiku ümberkujundamine kestlikuks taastumiseks ja õiglaseks üleminekuks“ (omaalgatuslik arvamus) (ELT C 105, 4.3.2022, lk 11).

(2)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta“ (COM(2021) 282 final – 2021/0137 (NLE)) (ELT C 517, 22.12.2021, lk 97) .

(3)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta“ (COM(2022) 241 final) (ELT C 486, 21.12.2022, lk 161).

(4)  COM(2023) 600 final, 24.5.2023; COM(2023) 599 final, 24.5.2023.

(5)  Ühine tööhõivearuanne 2023 (COM(2022) 783 final), lk 21.

(6)   ELT C 486, 21.12.2022, lk 161.

(7)  Ühine tööhõivearuanne 2023 (COM(2022) 783 final).

(8)  COM(2023) 600 final, lk 10.

(9)  Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1466/97, COM(2023) 240 final, 2023/0138 (COD).

(10)  Suunis 5.

(11)  Statista Research Department, „Economically inactive population in Europe by country 2022“ ja ühine tööhõivearuanne (COM(2022) 783 final), lk 24.

(12)  Ajavahemikul 2021. aastast kuni 2022. aasta kolmanda kvartalini registreeriti tõeline kasv üksnes Poolas, Ungaris ja Bulgaarias. Ühine tööhõivearuanne, lk 41.

(13)   ELT C 486, 21.12.2022, lk 161.

(14)  Ühine tööhõivearuanne (COM(2022) 783 final).

(15)  Suunis 7.

(16)  2023. aasta ühine tööhõivearuanne.

(17)  Suunis 8.