Raportöör:

Rudolf KOLBE

Konsulteerimistaotlus	a) Euroopa Liidu Nõukogu, 6.9.2023 Euroopa Komisjon, 2.6.2023 b) Euroopa Liidu Nõukogu, 6.9.2023 Euroopa Komisjon, 2.6.2023 c) Euroopa Parlament, 11.9.2023 Euroopa Liidu Nõukogu, 7.9.2023 d) Euroopa Parlament, 12.6.2023 Euroopa Liidu Nõukogu, 12.6.2023 e) Euroopa Parlament, 11.9.2023 Euroopa Liidu Nõukogu, 7.9.2023 f) Euroopa Parlament, 15.6.2023 Euroopa Liidu Nõukogu, 21.6.2023
Õiguslik alus	a) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304 b) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304 c) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 lõige 1 d) Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 114 ja 207 e) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 lõige 1 f) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	4.9.2023
Vastuvõtmine täiskogus	20.9.2023
Täiskogu istungjärk nr	581
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	220/0/1

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pooldab Euroopa Komisjoni kavatsust võtta meetmeid täiendava kaitse tunnistuste valdkonnas. Eriti toetab komitee kava luua uus tsentraliseeritud täiendava kaitse tunnistus mitte ainult traditsioonilistele Euroopa patentidele, vaid ka ühtse toimega Euroopa patentidele (ühtsed patendid). Need on äärmiselt olulised selleks, et luua ELis ühtlustatum patendisüsteem. Kõnealused ettepanekud tsentraliseeritud menetluse kohta täiendava kaitse tunnistuse saamiseks ning ettepanekud ravimite ja taimekaitsevahendite täiendava kaitse tunnistusi käsitlevate kehtivate määruste täiustamiseks on väga teretulnud. Ettepanekutes tuleb veel üksikasju täpsustada (vt punkt 3 allpool), kuid üldine kontseptsioon on saanud positiivset vastukaja.

1.2.

Ettepanek standardi rakendamiseks oluliste patentide (SEP) tsentraliseeritud süsteemi loomiseks võib tõhusalt edendada standardi rakendamiseks oluliste patentide läbipaistvust ja prognoositavust. Projekti tehnilise ja õigusliku keerukuse tõttu peitub selle algatuse väljakutse selles, kuidas luua asjakohased protsessid ning haldus olulisuse ning õiglaste, mõistlike ning mittediskrimineerivate tingimuste (FRAND-tingimused) määratlemiseks asjaomase SEP puhul. Seetõttu soovib komitee, et komisjon jätkaks projekti uurimist (tuginedes variandile 4) ning kaaluks ekspertide ja pädevate asutuste, sealhulgas ühtse patendikohtu edasist kaasamist (vt punkt 5 allpool).

1.3.

Täiendava kaitse tunnistust puudutavad uued ettepanekud ning asjakohane ja läbipaistev lähenemisviis SEP-dele toovad märkimisväärseid eeliseid ELi uuenduslikele VKEdele. Need ettepanekud võivad olla osa täiustatud ELi intellektuaalomandi süsteemist, mis võimaldab konkurentsivõimelisi investeeringuid ELi uuenduslikesse VKEdesse. Seejuures annaks süsteem ELi idufirmadele võimaluse tuua turule oma uuenduslikke ideid nii ühtsel turul kui ka väljaspool seda.

1.4.

COVID-19 kriis ja viis, kuidas EL sellega edukalt tegeles, on näidanud, et kriisi korral oluliste toodete (nt COVID-19 vaktsiinid) kättesaadavaks tegemine ei mõjutanud nende toodete ja tehnoloogiate patente. On asjakohane ja äärmiselt oluline, et patendisüsteem pakuks sundlitsentsimise süsteemi, mis on läbipaistev ja õiglane kõigi sidusrühmade (õiguste omajad, võimalikud litsentsisaajad ja üldsus) jaoks ning kaitseb põhiõigusi (vt ka punktid 2.5 ja 4). Praegune ettepanek ei vasta nendele kriteeriumidele: see ei ole kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ega ka intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingus sätestatud miinimumnõuetega (1). Praegune ettepanek sundlitsentsimiseks kriisiohje eesmärgil ei kehtesta õiglast ja läbipaistvat katsesüsteemi, (2) kus patendiomanik on täieõiguslik osaline, (3) ega paku konkreetseid õiguskaitsevahendeid (4). See ei ole sellise sundvõõrandamise puhul asjakohane.

1.5.

Komitee soovitab, et Euroopa ja ühtsete patentide sundlitsentsimisega kriisiohje eesmärgil tegeleks tehniliselt pädev kohus, näiteks ühtne patendikohus, läbipaistva õigus- ja menetlusraamistiku alusel. Raamistik tuleks välja töötada kooskõlas Pariisi konventsiooni artikli 5A osa lõigetega 2 ja 4 ning intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artikliga 31 ja lähtudes liikmesriikide kohtupraktika suunistest. Riiklike patentide ja kasulike mudelite sundlitsentsimisega peaksid tegelema riiklikud ametiasutused ja kohtud, mis on juba loodud selleks, et esitada taotlusi sundlitsentsimiseks kriisiohje eesmärgil. Seejuures peavad nad juhinduma asjakohasest ELi direktiivist kriisiolukorras sundlitsentsimise kohta, mis vastab ühtse patendikohtu menetluste õigusele ja tavale.

2.   Üldised märkused

2.1.

Ühtsed patendid ja ühtne patendikohus tuleks kõnealustesse ettepanekutesse paremini integreerida. Ühtse patendikohtu kohtunikud ja eelkõige tehniliselt pädevad kohtunikud on kõige sobivamad inimesed, et tegeleda keerukate tehniliste ja õiguslike küsimustega kõigis kolmes projektis. Nendel kohtunikel on ulatuslikud teadmised patentidega seotud tavadest ja asjakohastest tehnoloogiavaldkondadest (ravimite ja taimekaitsevahenditega seotud patentide täiendava kaitse tunnistuste ja kriisiohje eesmärgil sundlitsentsimise vallas või seoses IT valdkonna patentidega SEP-de jaoks). Ühtsel patendikohtul on tegelikult juba ainupädevus otsustada täiendava kaitse tunnistuste ja SEP-de kehtivuse üle. Ühtse patendikohtu ainupädevusse kuulub ka kostja täiendava kaitse tunnistustega antud kaitse patendiõiguste rikkumise asjades, sealhulgas vastuhagid litsentside kohta, (5) mis hõlmavad FRAND-põhiseid litsentse. Seepärast võiks kriisiolukorras sundlitsentside väljaandmise integreerida ühtse patendikohtu pädevusse. Lisaks võiks ühtne patendikohus olla pädev apellatsiooniorgan Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) poolt esimeses astmes tehtud täiendava kaitse tunnistuste (ühtsete patentide täiendava kaitse tunnistuste puhul võiks seda teha lihtsal viisil otsekohe) või SEP-de kohta tehtud otsuste edasikaebamisel. Selliseid kaebusi võib esitada samamoodi nagu apellatsioonimenetlusi ühtset patendikohut käsitleva lepingu artikli 32 lõike 1 punktiga i (6) seotud küsimustes. Ühtne patendikohus (patentidikohtusüsteemi kõrgeim võim) tuleks kaasata ja täielikult integreerida praegustesse projektidesse. See kaitseks kaheosalise süsteemi loomise eest EUIPO ja ühtse patendikohtu vahel.

2.2.

EUIPO on ELi kaubamärkide ja ühtsete disainilahenduste registreerimise ning sellega seotud intellektuaalomandi kaitse küsimuste keskus (7). Siiani ei ole EUIPO seotud oluliste patendiküsimustega. Sellest hoolimata soovitatakse kõnealustes ettepanekutes kehtestada EUIPOs kõigi kolme projekti jaoks vajalikud haldusmenetlused. Asjaomased projektid (täiendava kaitse tunnistused, SEP-d ja sundlitsentsimine kriisiohje eesmärgil) võivad hõlmata keerulisi tehnilisi ja õiguslikke küsimusi, näiteks: a) kas toode (mille jaoks täiendava kaitse tunnistust taotletakse) on kaitstud kehtiva aluspatendiga (täiendava kaitse tunnistuse ettepanekute artikli 3 lõike 1 punkt a – probleem, mis on esile kerkinud paljudes Euroopa Liidu Kohtu kohtuasjades); b) kas patent on SEP (standardi rakendamiseks oluliste patentide ettepaneku artikkel 20, kaasa arvatud V jaotises sätestatud olulisuse kontrollid, mille kohaselt „peab vähemalt üks patendinõudlus vastama vähemalt ühele standardit käsitlevale nõudele või soovitusele, mida saab kindlaks teha standardi nime, versiooni (ja/või publikatsiooni) ja alapunkti järgi“); c) FRAND-tingimuste kindlaksmääramine (standardi rakendamiseks oluliste patentide ettepaneku VI jaotis); d) kas õiguste omaja puhul on sundvõõrandamine kriisiolukorras sundlitsentsimise raames põhjendatud ja „rangelt piiratud kriisi seisukohast oluliste toodetega seotud asjaomase tegevusega liidus“ ning kas kriisiolukorras sundlitsentsimise eest makstav litsentsitasu on piisav (praeguse kriisiolukorras sundlitsentsimise ettepaneku artiklid 4 ja 5). Selliseid küsimusi käsitlevad siseriiklike menetluste raames tavaliselt haldusasutused ja kohtud, kuhu on kaasatud tehniliselt ja õiguslikult pädevad kohtunikud, ametnikud ja esindajad.

2.3.

Spetsialiseerunud töötajate kaasamine võib toimuda hindamiskomisjonide loomise kaudu, nagu on soovitatud täiendava kaitse tunnistuse ettepanekute artiklis 17, kuna riiklike patendiametite täiendava kaitse tunnistuse ekspertidel on õigus osaleda. Ent EUIPOs olulisuse kontrollimiseks loodav pädevuskeskus ning FRAND-tingimuste kindlaksmääramine ei paku ettepanekute praegusel kujul veel kavandatud ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid ja personali, sest kvalifitseeritud hindajatele ja lepitajatele esitatavad nõuded ei ole rahuldavalt määratletud.

2.4.

Praeguste projektide jaoks kavandatud keelesüsteemid on keerulised. Patendiga seotud protsessid, eelkõige need, mis hõlmavad konkreetse patendi kaitse ulatuse hindamist (nt standardi rakendamiseks vajalike patentide puhul olulisuse kontroll ja täiendava kaitse tunnistuste puhul selle väljaselgitamine, kas toode kuulub aluspatendi alla), ei ole kaugeltki lihtsad ning keerukus suureneb koos tõlkevajadustega. Kuigi arvutipõhised tõlked on patentide valdkonnas juba väga kasulikud (nõukogu määruse (EL) nr 1260/2012 (8) põhjendused 11–13), nõuab menetluslike avalduste vahetamine läbivaatamise menetluse käigus või rohkem kui üht poolt hõlmavas menetluses (nagu vastulausemenetluses) selget ja läbipaistvat keelerežiimi. Patentide valdkonnas on Euroopa Patendiameti (EPO) kolmekeelne süsteem (saksa, inglise ja prantsuse keel) juba tõestanud oma kasulikkust. EPO keeled või ainult inglise keel võib samuti olla sobiv süsteem kõigi kolme projekti jaoks, sest kõik ühtsed patendid antakse ühes neist kolmest keelest. Süsteemi kasutajad, kellele muidu praktiline keelesüsteem tekitab lisakoormust, näiteks keelesüsteemi tõttu ebasoodsas olukorras olevad VKEd, võivad saada asjakohast hüvitist.

2.5.

COVID-19 kriis tõestas, kui tähtis on uuenduslike ELi ettevõtete (nt eduka mRNA-põhise COVID-19 vaktsiini väljatöötaja BioNTech) juurdepääs tugevale patendisüsteemile. See võimaldas muu hulgas nõuetekohast rahastamist nende uuenduslike projektide väljatöötamise varastes etappides (nt vaktsiinide jaoks mRNA tehnoloogia väljaarendamine). Ilma selliste intellektuaalomandipõhiste kaitsemehhanismide ja asjakohase finantsinvesteeringute keskkonnata ei oleks kriisi korral oluliste toodete kiire ja eduka pakkumiseni viinud vahendeid loodud ega arenguid toimunud.

3.   Konkreetsed märkused täiendava kaitse tunnistuse ettepanekute kohta

3.1.

Praegused täiendava kaitse tunnistuse ettepanekud võivad sobida selliste probleemsete kohtuasjade ületamiseks nagu: a. Medeval põhinev kohtupraktika (kohtuasi C-322/10: toimeained, mida ei ole selle aluspatendi nõudluse sõnastuses nimetatud, ei saa olla tooted, millele saab anda täiendava kaitse tunnistuse); b. Smithkline’il põhinev Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktika (kohtuasi C-181/95: müügiloa omanikust (kes tegi sellesse tootesse suuri investeeringuid) saab lihtsalt mööda minna); c. küsimus, millistel tingimustel võib samale tootele anda rohkem kui ühe täiendava kaitse tunnistuse (Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktika, mis põhineb kohtuotsusel C-482/07 (AHP Manufacturing). See muudab süsteemi prognoositavamaks, mis on eriti kasulik uuenduslikele VKEdele.

3.2.

Põhjendustes esitatud kavatsuste kindlakstegemiseks tehakse siiski järgmised ettepanekud. Toetudes Medeva kohtuasja kohtupraktikale (C-322/10) tuleks määruse eelnõu artiklis 2 esitatud aluspatendi määratlusse lisada asjakohane säte kaitse ulatuse kohta (nii Euroopa kui ka ühtse patendi puhul), nimelt Euroopa patendikonventsiooni artikkel 69 (kaitse ulatus):   „ „aluspatent“ – patent, mis kaitseb vastavalt Euroopa patendikonventsiooni artikli 69, sealhulgas Euroopa patendikonventsiooni artikli 69 tõlgendamise protokollis määratletud kaitse ulatusele toodet, toote valmistusprotsessi või toote kasutamist, ja mille patendi omanik esitab tunnistuse saamiseks.“ Seetõttu tuleks olemasolevate läbivaadatud täiendava kaitse tunnistuse määruste põhjendustes 16 ja 18 sõna „rangelt“ välja jätta.

3.3.

Praeguste ettepanekute põhjendustes käsitletakse Smithkline’il põhinevat Euroopa Liidu Kohtu praktikat (C-181/95) (täiendava kaitse tunnistust ei anta ilma müügiloa omaniku nõusolekuta). Määruse ettepanekutesse ei ole siiski lisatud ühtegi sätet müügiloa omaniku õiguste kaitsmiseks. Seetõttu tuleb lisada sätted, et käsitleda neid õigusi näiteks läbivaatamismenetluses või vähemalt vastulause põhjusena (see põhjus peaks sellisel juhul piirduma müügiloa omaniku või tema õigusjärglasega).

3.4.

Praeguste täiendava kaitse tunnistuse ettepanekute eesmärk on hõlmata tsentraliseeritud täiendava kaitse tunnistuse taotluste puhul kõik ELi keeled. See võib olla taotluse puhul teostatav (välja arvatud juhul, kui avaldus artikli 3 lõike 1 punkti a (9) kohta esitatakse vabatahtlikult), kuid see keelerežiim ei sobi kogu protsessi jaoks. Pärast esialgse taotluse esitamist täiendava kaitse tunnistuse menetluses võivad õiguslikud argumendid (mis on sageli tehniliselt omavahel põimunud) olla keerulised (ja palju keerulisem on neid automaatselt tõlkida kõikidesse ELi keeltesse ELi kaubamärgi või ühenduse disainilahenduse toodete ja teenuste loeteluna). See kehtib eelkõige seoses kolmandate isikute võimalusega jälgida, koguda tõendeid või vaidlustada täiendava kaitse tunnistuse andmise menetlust. Lisaks tuleks ettepanekutesse lisada ka mõiste „kontrollitud masintõlge“ õiguslik määratlus ja selle mõju.

3.5.

Praeguste täiendava kaitse tunnistuste ettepanekute puhul on suur probleem leida õiguslikult ja tehniliselt kvalifitseeritud liikmed, kes viiksid läbi käesolevate täiendava kaitse tunnistuste ettepanekute jaoks kavandatud protsessid. Veelgi suurem probleem on asjakohase kaebusemenetluse kehtestamine EUIPOs ja Üldkohtus. Praegustel EUIPO apellatsioonikodadel on ELi kaubamärgi ja ühenduse disainilahenduse küsimustes kõrgeim pädevus. Neil puudub pädevus patentide või täiendava kaitse tunnistuste valdkonnas. Seetõttu on õiglaste ja asjakohaste apellatsioonimenetluste tarvis vaja ette näha võimalus esitada täiendava kaitse tunnistuse küsimustes pärast EUIPO esimest astet apellatsioonikaebus. Selle üle teostaks järelevalvet mõlemas valdkonnas (patendid ja täiendava kaitse tunnistused) kõrge pädevusega asutus, näiteks ühtne patendikohus (vt punktid 2.1 ja 2.2 eespool).

3.6.

Täiendava kaitse tunnistustega tegelevad tavaliselt kvalifitseeritud riiklikud või Euroopa patendivolinikud, sest täiendava kaitse tunnistusega seotud küsimused nõuavad põhjalikku kvalifikatsiooni ja arusaamist iga täiendava kaitse tunnistuse juhtumi õiguslikest ning tehnilistest (keemilistest/bioloogilistest) üksikasjadest. Seega tuleb tagada õigus täielikult esindada täiendava kaitse tunnistust taotlevaid kliente tsentraliseeritud täiendava kaitse tunnistuse saamise menetluses ilma tarbetute lisakuludeta. EUIPO menetlustes, sealhulgas EUIPO apellatsiooninõukogus (või ühtses patendikohtus) ei ole see probleem. Aga käesolevatesse täiendava kaitse tunnistuse ettepanekutesse tuleb lisada õigus jätkuvale esindamisele kvalifitseeritud patendivolinike kaudu Üldkohtus EUIPO apellatsiooninõukogu otsuste vastu algatatud menetlustes (10) ja edasistes menetlustes Euroopa Liidu Kohtus. Kvalifitseeritud patendivolinikel on alati olnud ja on endiselt õigus esindada oma täiendava kaitse tunnistusega seotud kohtuasju Euroopa Liidu Kohtus (esindajatena Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 267 alusel Euroopa Liidu Kohtusse pöördumisel), kuid see õigus peaks olema sõnaselgelt kättesaadav ka Üldkohtu jaoks. Kui jätta patendivolinikud ilma võimalusest esineda esindajana ELi kohtutes (luues seeläbi vajaduse palgata selle hilise etapi jaoks advokaat), tooks see kaasa väga ebaõiglase tulemuse ja suured lisakulud, mille all kannataksid märkimisväärselt just uuenduslikud VKEd. Lisaks loodi koos ühtse patendikohtuga spetsiaalne kõrgetasemeline patendivoliniku kutsekvalifikatsioon (Euroopa patendiga seotud vaidluste lahendamise tunnistus, mis võimaldab omanikel esindada kliente ühtses patendikohtus ning ühtse patendikohtu pöördumistes Euroopa Liidu Kohtu poole täiendava kaitse tunnistuse alusel Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 267 kohaselt). Seega peab nende omanikel olema esindajatena täielik juurdepääs kõigile võimalikele käesolevate ettepanekute kohastele menetlustele.

4.   Konkreetsed märkused ettepaneku kohta, mis käsitleb sundlitsentsimist kriisiohje eesmärgil

4.1.

Nagu eespool (punkt 1.4) juba mainitud, on COVID-19 kriis näidanud, et patendikaitse ei takista vaktsiinitoodete kiiret kasutuselevõttu. Võimalus seda teha põhines aga mitmete vaktsiiniplatvormide, sealhulgas traditsiooniliste vaktsiiniplatvormide, aga ka uuenduslike platvormide, näiteks mRNA-põhiste vaktsiinide varasemal arengul. Tugevate ja tõhusate patentide pakkumine ning tõhus ning tasakaalustatud keskkond patentide jõustamiseks oli ja on iga innovatsiooniprotsessi jaoks keskse tähtsusega. Samuti on see äärmiselt oluline kõigi tulevaste arengusuundade jaoks, mida on vaja tulevaste probleemide (nt kliimamuutused, tulevased pandeemiad jne) käsitlemiseks ja lahendamiseks uute tehnoloogiate abil.

4.2.

Patendisüsteemis on olemas vajaduspõhised tasakaalumehhanismid patendikaitse piiramiseks. Traditsiooniline vahend sellise tasakaalu tagamiseks oli 1925. aastal Haagis Pariisi konventsiooni läbivaatamisega (11) rahvusvaheliselt loodud sundlitsentsimise süsteem (12). Selle abil sooviti leevendada varem kavandatud instrumenti patenditud leiutise kasutamata jätmise takistamiseks (ilmajätmine). Patendist ilmajätmine oli sellest ajast alates võimalik ainult siis, kui sundlitsentside andmine ei oleks olnud piisav, et vältida nimetatud kuritarvitusi (st patenteeritud leiutiste kasutamata jätmine).

4.3.

Kõik Pariisi konventsiooni osalisriigid on seetõttu kehtestanud asjakohased ja tasakaalustatud süsteemid sundlitsentsimiseks (13). Kuna kriisiolukorras sundlitsentsimine on tõsiselt vastuolus omandiõigusega, on tegemist sundvõõrandamisega. Seega peavad kriisiolukorras sundlitsentsimist käsitlevad menetlused hõlmama asjaomaseid pooli (vähemalt patendiomanikku kui kriisiolukorras sundlitsentsi võimalikku andjat ja kriisiolukorras sundlitsentsi taotlejat kui selle potentsiaalset saajat).

4.4.

Seepärast on asjakohane ja äärmiselt oluline, et patendisüsteem pakuks sundlitsentsimise jaoks läbipaistvat, kiiret ja kõigile sidusrühmadele õiglast süsteemi. See nõuab esimese astme ja apellatsiooniastme(te) kohtu pädevust nii patentide tehnilises kui ka õiguslikus tõlgendamises. Ühtne patendikohus on oma kodukorra alusel loonud patendivaidluste lahendamise süsteemi, mille eesmärk on teha esimese astme pädevaid otsuseid ühe aasta jooksul, mis on ka kriisiolukorras sundlitsentsimise protsesside jaoks vastuvõetav ajavahemik.

4.5.

Seega soovitab komitee, et Euroopa ja ühiste patentide kriisiolukorras sundlitsentsimisega tegeleks ühtne patendikohus või võrreldava tehnilise ja konkreetse õigusliku pädevusega kohus läbipaistva õigus- ja menetlusraamistiku alusel. Raamistik tuleks välja töötada kooskõlas Pariisi konventsiooni artikli 5A osa lõikega 4 (14) ning intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artikliga 31 ja lähtudes riikliku kohtupraktika suunistest. Olemasolevad riiklikud asutused ja kohtud peaksid andma riiklikele patentidele ning riiklikele kasulikele mudelitele sundlitsentsid, juhindudes asjakohasest ELi direktiivist, mis vastab ühtse patendikohtu menetluste suhtes kohaldatavale õigusele ja tavale.

5.   Konkreetsed märkused täiendava kaitse tunnistuse ettepaneku kohta

5.1.

Nagu juba märgitud eespool punktis 1.2, ei ole lihtne kindlaks määrata, kas patendi puhul on tegemist täiendava kaitse tunnistusega. Praeguse ettepaneku kohaselt täidetakse seda ülesannet (mis nõuab kohtumenetluses sageli sadu töötunde) EUIPO hindaja ja standardi rakendamiseks vajaliku patendi omanike vahelise arutelu kaudu. Iga väidetav rikkuja, kes ei osale hindamises, võib need tulemused kohtus vaidlustada. Samuti peab juhul, kui hindaja ei nõustu omanikuga, olema võimalus EUIPO otsus edasi kaevata. Ka siin (vt eespool punktid 2.1 ja 3.5) tuleb ühtne patendikohus määratleda pädeva apellatsiooniorganina.

5.2.

Praeguses ettepanekus ei osutata, kui palju ressursse on iga hindamise kohta vaja, sest nende eest maksavad süsteemi kasutajad. See on täiendav töö, mis on SEP omanikele koormav, kuna nad peavad läbi viima täiendava hindamise patentide kohta, mida ei pruugita litsentsiläbirääkimistel või kohtuvaidlustes üksikasjalikult kasutada. Ka siin tekib küsimus, kust leiab EUIPO selle tegevuse jaoks spetsialistid.

5.3.

Komitee võtab teadmiseks standardi rakendamiseks oluliste patentide ettepaneku VIII jaotise, milles nähakse ette mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate koolitamine, nõustamine ja toetamine, samuti konkreetsed FRAND-tingimused sellistele ettevõtetele, ning väljendab nende üle suurt heameelt.

---

(1)  Tagada tuleb õiglane kohtumenetlus, kaasa arvatud õigus tõhusale õiguskaitsevahendile (Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklid 6 ja 13 ning intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artiklid 42 ja 59).

(2)  Praeguse sundlitsentsimise ettepaneku artikli 7 lõige 7.

(3)  Patendiomanikul on ainult võimalus kommenteerida praeguse sundlitsentsimise ettepaneku artikli 7 lõiget 3.

(4)  Praeguse sundlitsentsimise ettepaneku artiklis 21 on määratletud ainult see, et Euroopa Liidu Kohus vaatab trahvid või maksed läbi, ilma et oleks täpsustatud, kes ja millistel asjaoludel võib sellist läbivaatamist teha või algatada.

(5)  Ühtset patendikohut käsitleva lepingu artikli 32 lõike 1 punkt a.

(6)  Hagid seoses Euroopa Patendiameti otsustega, mis on tehtud määruse (EL) nr 1257/2012 artiklis 9 osutatud ülesannete täitmisel.

(7)  Euroopa vaatluskeskus.

(8)  Nõukogu 17. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1260/2012 tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas seoses kohaldatava tõlkekorraldusega (ELT L 361, 31.12.2012, lk 89).

(9)  Miks ja kuidas aluspatent kaitseb toodet.

(10)  Tsentraliseeritud täiendava kaitse tunnistuse praeguste ettepanekute artikli 28 lõige 6 ja kehtivate läbivaadatud täiendava kaitse tunnistuse määruste artikli 29 lõige 6.

(11)  Lisada Pariisi konventsiooni praeguse ettepaneku artikli 5A lõiked 2–4.

(12)  Ratkowski juba 1870. aastal tehtud esialgse ettepaneku alusel: „Zur Reform des Patentrechts. Vermittelnde Vorschläge“ (1870), Viin.

(13)  Sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping artiklites 30 ja 31 määratletud nõuded.

(14)  Võttes arvesse teatavaid muudatusi seoses patendikohtu artikli 5A osa lõikes 4 sätestatud absoluutsete tähtaegadega.