P9_TA(2023)0113

ELi kiirsiirmisvõime, ELi lahingugrupid ja ELi lepingu artikkel 44: edasised sammud

Euroopa Parlamendi 19. aprilli 2023. aasta resolutsioon ELi kiirsiirmisvõime, ELi lahingugruppide ja ELi lepingu artikli 44 kohta: edasised sammud (2022/2145(INI))

(C/2023/448)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) V jaotist ning eriti selle artiklit 44,

—	võttes arvesse tegevuskava „Julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegiline kompass Euroopa Liidule, kes kaitseb oma kodanikke, väärtusi ja huve ning toetab rahvusvahelist rahu ja julgeolekut“, mille nõukogu kiitis heaks 21. märtsil 2022 ja Euroopa Ülemkogu kinnitas 25. märtsil 2022,

—	võttes arvesse nõukogu 22. märtsi 2021. aasta otsust (ÜVJP) 2021/509, millega luuakse Euroopa rahutagamisrahastu (1),

—	võttes arvesse nõukogu 19. novembri 2018. aasta järeldusi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tsiviiltegevust käsitleva kokkuleppe sõlmimise kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 22. jaanuari 2018. aasta järeldusi väliskonfliktide ja -kriiside puhul järgitava integreeritud lähenemisviisi kohta,

—	võttes arvesse riigipeade ja valitsusjuhtide 11. märtsi 2022. aasta mitteametlikul kohtumisel vastu võetud Versailles’ deklaratsiooni,

—	võttes arvesse nõukogu 24. ja 25. märtsi ning 30. ja 31. mai 2022. aasta järeldusi,

—	võttes arvesse oma 18. jaanuari 2023. aasta resolutsiooni ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamist käsitleva 2022. aasta aruande kohta (2),

—	võttes arvesse Põhja-Atlandi lepingut,

—	võttes arvesse Walesi tippkohtumise deklaratsiooni, mille võtsid vastu Põhja-Atlandi Nõukogu kohtumisel Walesis 5. septembril 2014. aastal osalenud NATO riigipead ja valitsusjuhid, ning eelkõige meetmeid, millega muudetakse NATO reageerimisjõud reageerimisvõimelisemaks ja võimekamaks,

—	võttes arvesse Madridi tippkohtumise deklaratsiooni, mille võtsid vastu Põhja-Atlandi Nõukogu kohtumisel Madridis 29. juunil 2022. aastal osalenud NATO riigipead ja valitsusjuhid, ning eelkõige sellel tippkohtumisel vastu võetud NATO uut strateegilist kontseptsiooni,

—	võttes arvesse 8. juulil 2016 ja 10. juulil 2018 allkirjastatud ELi ja NATO koostööd käsitlevaid ühisdeklaratsioone ning ELi liikmesriikide ja NATO liitlaste poolt heaks kiidetud 74 ettepanekut ühismeetmete kohta,

—	võttes arvesse 9. mai 2022. aasta aruannet Euroopa tuleviku konverentsi lõpptulemuste kohta,

—	võttes arvesse välisasjade nõukogu (kaitseküsimused) 15. novembri 2022. aasta istungi tulemusi,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—	võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9-0077/2023),

arvestades, et alates 2003. aastast on EL omandanud laialdased kogemused sõjaliste operatsioonide ja tsiviilmissioonide lähetamisel rahu, julgeoleku, stabiilsuse ja progressi edendamiseks Euroopas ja kogu maailmas, mis on saadud 19 lõpetatud ja 18 käimasoleva missiooni käigus; arvestades, et need ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) operatsioonid ja missioonid tegutsevad üldjuhul koos liikmesriikide, ÜRO, NATO, muude rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikide missioonidega ning täiendavad neid; arvestades, et paljud ELi liikmesriigid on ka peamised ÜRO juhitavatesse missioonidesse ja operatsioonidesse panustajad; arvestades, et mitme osaleja, missiooni ja operatsiooni samaaegne kohalolek ühes konfliktipiirkonnas rõhutab koordineerimise ja tööjaotuse tähtsust sidususe ja tulemuslikkuse parandamisel;

arvestades, et Euroopa geopoliitiline maastik on pärast sõja puhkemist Euroopa pinnal drastiliselt muutunud; arvestades, et ülemaailmne julgeolekuolukord on halvenenud, ning arvestades, et liit peab kriiside lahendamisel olema reageerimisvõimelisem ja usaldusväärsem; arvestades, et EL on püüdnud juba üle 20 aasta saada tulemuslikuks julgeolekuvaldkonnas tegutsejaks ning julgustab ELi liikmesriike tegema koostööd mitmesuguste struktuuride ja vahendite kaudu, nagu Euroopa Kaitseagentuur, võimearendusplaan, alaline struktureeritud koostöö (PESCO), sõjaliste missioonide plaanimise ja juhtimise teenistus (MPCC) ning kaitseküsimuste iga-aastane kooskõlastatud läbivaatamine (CARD), et parandada Euroopa kaitse võimekust ja koostalitlusvõimet ning leida kulutõhusaid lahendusi; arvestades, et nende vahendite tulemused ja mõjusus on endiselt üsna piiratud; arvestades, et alates 2017. aastast on käivitatud 61 PESCO projekti ilma käegakatsutavaid tulemusi saavutamata;

C.	arvestades, et Rootsi ja Soome esitasid 18. mail 2022 ühiselt NATOga ühinemise taotlused; arvestades, et NATO liitlased allkirjastasid Soome ja Rootsi ühinemisprotokollid 5. juulil 2022;

arvestades, et Euroopa on maailmas rahu ja stabiilsuse tugisammas, mis nõuab Euroopa kodanike tugevat toetust; arvestades, et sellega seoses on tekkinud vajadus võidelda vaenulike desinformatsioonikampaaniate vastu ning teavitada Euroopa kodanikke, asukohariikide kohalikke elanikke ja rahvusvahelist üldsust ennetavalt ELi kiirsiirmisvõime lähetuste otstarbest ja eesmärkidest;

arvestades, et ELi kiirsiirmisvõime on Euroopa Liidu strateegilise autonoomia oluline komponent ning peaks märkimisväärselt parandama meie julgeoleku- ja kaitsevõimet tegutsemiseks väljaspool ELi territooriumi; arvestades, et ELi kiirsiirmisvõime loomine peaks looma uusi julgeolekualaseid sünergiaid ja tugevdama tegevussuutlikkust, sealhulgas suhetes meie partneritega;

arvestades, et ÜJKP missioonid ja operatsioonid sõltuvad üldjuhul ELi integreeritud lähenemisviisi heast rakendamisest, rahvusvaheliste partnerite missioonide tulemuslikust tegevusest, usaldusväärsest koostööst, õigeaegsest teabejagamisest ning vastuvõtva riigi siirast institutsioonilisest ja ühiskondlikust toetusest, isevastutusest, rahvusvahelise inimõigustealase õiguse, rahvusvahelise humanitaarõiguse ning demokraatlike ja läbipaistvuse standardite järgimisest, samuti liikmesriikide poliitilisest tahtest tagada piisav personal ja rahalised vahendid; arvestades, et eelnimetatuist ükskõik millise puudumine võib seada ohtu ÜJKP missiooni mandaadi eduka täitmise ja viia lõpuks ELi juhitavate vägede väljaviimiseni; arvestades, et mandaatides tuleks seada ELi missioonidele ja operatsioonidele selgelt määratletud eesmärgid, sealhulgas nende saavutamise ajakava, ning terviklik väljumisstrateegia;

G.	arvestades, et Saheli piirkonna hiljutiste kogemuste valguses on vaja õppust võtta ja seada kohaliku elanikkonna julgeolekuhuvid tõelise inimeste julgeolekule keskenduva lähenemisviisi keskmesse;

arvestades, et ÜJKP missioonide enneaegne lõpetamine võib nõrgendada vastuvõtvate riikide ja nende ametivõimude positsiooni oma elanikkonna kaitsel, luues sellega võimuvaakumi, mida võivad ära kasutada teised riiklikud ja valitsusvälised osalejad, sealhulgas terroristid ja äärmuslased, sealhulgas need, keda toetavad meie ülemaailmsed konkurendid;

arvestades, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid peaksid ÜJKP missioonide ja operatsioonide ettevalmistamisel, läbiviimisel ja jätkamisel üritama koordineerida oma tegevust sarnaselt meelestatud partneritega; arvestades, et liit peaks suutma kiiresti lähetada rahvusvahelisi, mitmemõõtmelisi ja modulaarseid vägesid, neid vajaduse korral kiiresti tugevdada ning säilitada neid nii kaua, kui see on vajalik, koordineeritult sarnaselt meelestatud partneritega, kuid kolmanda poole toetusest sõltumata;

arvestades, et ÜJKP missioonide läbiviimisel kasutatakse liikmesriikide pakutavaid inimressursse ja võimeid ning need sõltuvad piisavast vägede ja varustuse olemasolust; arvestades, et liikmesriigid ei suuda sageli tagada ÜJKP missioonidele piisavalt vägesid ja varustust, mis seab ohtu missiooni tulemuslikkuse; arvestades, et liikmesriikide võimeid kasutatakse riiklikel eesmärkidel ning nende panuseks kollektiivsesse kaitsesse ja välismissioonidesse; arvestades, et ÜJKP missioonidesse on panustanud ka kandidaat- ja assotsieerunud riigid;

K.	arvestades, et kollektiivkaitse tagamiseks koordineerivad paljud liikmesriigid oma jõupingutusi ja kasutavad oma vägesid NATO raames; arvestades, et paljud liikmesriigid panustavad ka ÜJKP raames toimuvatesse missioonidesse väljaspool ELi;

arvestades, et suutlikkuse suurendamine ja selle kohandamine sõjaliste vajadustega nõuab ühist strateegilist kultuuri, ohtude tajumist ning lahenduste väljatöötamist ja kombineerimist doktriinis ja kontseptsioonides, vägede korraldust ja struktuuri, regulaarset individuaalset, kollektiivset ja rahvusvahelist koolitust, piisavat logistikat, kaitsevarustuse arendamist, hangete ja elutsükli juhtimist, sõjaväelise juhtkonna arendamist, isikkoosseisu värbamist ja arendamist, kaitsetaristuid, -käitisi ja -rajatisi, koostalitlusvõimet ja standardimist;

M.	arvestades, et ühised hankealgatused on otsustava tähtsusega ELi strateegilise autonoomia tagamiseks praegu ebastabiilses piirkondlikus ja rahvusvahelises keskkonnas;

N.	arvestades, et liikmesriigid peaksid tegelema strateegiliste võimaldite võimelünkadega ja võtma endale kohustuse vähendada 2025. aastaks märkimisväärselt kriitilisi puudujääke, eelkõige neid, mis on seotud ELi kiirsiirmisvõimega;

arvestades, et õppusi tuleks kohandada vastavalt praegusele ohumaastikule ja võimalikele ELi kiirsiirmisvõime kasutuselevõtu stsenaariumidele; arvestades, et ühtsete jõudude põhimõttel põhinev koolitus- ja sertifitseerimisstandardite lähendamine võib parandada ELi liikmesriikide olemasolevate jõudude koostalitlusvõimet; arvestades, et ELi kiirsiirmisvõime tsiviil- ja sõjaväeametnike ühine koolitus nõuab ühismeetmega 2008/550/ÜVJP loodud Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledži pakutava õppe ja koolituse järkjärgulist kohandamist;

P.	arvestades, et strateegiline kompass võeti vastu 21. märtsil 2022, väga varsti pärast Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja algust, ning selles on sätestatud ELi tasandi meetmed paljudes nendes valdkondades;

arvestades, et strateegilise kompassi vastuvõtmisel leppisid liikmesriigid kokku, et nad peavad ühiselt suutma reageerida vahetutele ohtudele või reageerida kiiresti kriisile väljaspool liitu konfliktitsükli mis tahes etapis ning arendama välja kiirsiirmisvõime, mis võimaldaks ELil kiiresti kasutusele võtta modulaarsed jõud, sealhulgas maismaa-, õhu- ja merekomponendid, ning vajalikud strateegilised varad;

arvestades, et strateegilises kompassis nähakse ette, et „ELi rahastamisvahendite, eelkõige Euroopa Kaitsefondi täieliku potentsiaali märkimisväärne suurendamine ja ärakasutamine on väga oluline meie kaitsevõime tugevdamiseks, samuti liikmesriikide relvajõudude ettevalmistamiseks tuleviku lahinguväljade jaoks“;

S.	arvestades, et Euroopa Kaitsefond on ELi vahend, mis on juba kasutusele võetud, mille eesmärk on parandada sõjalisi võimeid ja mis hõlmab tööstusbaasi konkurentsivõime tugevdamist;

T.	arvestades, et Euroopa Kaitsefondi ja Euroopa rahutagamisrahastut on juba kasutatud; arvestades, et Euroopa Kaitsefond on vahend, mille eesmärk on parandada sõjalisi võimeid, samas kui Euroopa rahutagamisrahastu eesmärk on edendada operatiivtoetust, koostööd ja koormuse jagamist välisriikides;

U.	arvestades, et kavandatavad ühishangete õigusakti abil Euroopa kaitsetööstust tugevdava vahendi ja Euroopa kaitseinvesteeringute programmi määrused peaksid hõlbustama ELi liikmesriike tõelises koostöö vaimus kaasavaid ühishankeid, suurendades seeläbi riikide relvajõudude koostalitlusvõimet;

arvestades, et Euroopa rahutagamisrahastu eelarve ümberhindamine ja asjakohane suurendamine, et tagada ELi kiirsiirmisvõime nõuetekohane ja õigeaegne rahastamine mis tahes mõeldava stsenaariumi korral, on äärmiselt oluline; arvestades, et rahastamise suurendamise puhul tuleks arvesse võtta vajadust kaasrahastada Ukrainale antavat sõjalist toetust, ning seetõttu tuleks seda suurendada nii, et Euroopa rahutagamisrahastu eelarvest oleks võimalik katta selle kavandatud tegevuse kulud ja ELi kiirsiirmisvõime tegevuskulud; arvestades, et üle 50 % Euroopa rahutagamisrahastu 2021.–2027. aasta esialgsest eelarvest on juba kulutatud;

W.	arvestades, et tuleks kaaluda, milliseid kiirsiirmisvõimega seotud kulusid saab rahastada ELi eelarvest ELi lepingu artikli 44 alusel;

X.	arvestades, et ELi kiirsiirmisvõime on ÜJKP jaoks väga oluline, kuna see on ainus võimalikeks operatsioonideks valmisolev sõjaline võime ning aitab suurendada liikmesriikide relvajõudude tulemuslikkust;

Y.	arvestades, et lahingugrupi kontseptsioon on aidanud arendada rahvusvahelist kaitsekoostööd ja koostalitlusvõimet, samuti vägede üleminekut kiirsiirmisele ja nende ajakohastamist;

Z.	arvestades, et otsuste tegemise ja poliitilise tahtega seotud probleemid on struktuurselt takistanud ELi lahingugruppide lähetamist alates nende loomisest 2007. aastal ning seetõttu ei ole neid kunagi kasutatud;

AA.	arvestades, et üldiselt ei ole liikmesriigid aastate jooksul näidanud üles piisavat poliitilist tahet, et muuta sellised olulised vahendid nagu lahingugrupid usaldusväärseks ja hästi toimivaks suutlikkuseks;

AB.

arvestades, et juhtudel, kui ELi lahingugruppe ei ole lähetatud, on üksikud ELi liikmesriigid tegutsenud selle asemel aeg-ajalt väljaspool ELi raamistikku, kas üksinda või koos teiste ELi või kolmandate riikidega, vältimatult piirates või isegi õõnestades ELi väljendatud püüdlust integreerida poliitikavahendeid, institutsioone ja osalejaid ühiste huvide ja väärtuste poole püüdlemisel, sealhulgas ka välispoliitikas; arvestades, et neil juhtudel ei ole Euroopa Parlament seega saanud teostada ei ametlikku ega mitteametlikku demokraatlikku järelevalvet;

AC.	arvestades, et lahingugruppide rahastamise põhimõte, et kulud kannab see, kellel need tekivad, ei motiveeri väeüksusi lähetavaid liikmesriike neid valmisolekuetapis tegelikult lähetama; arvestades, et see on olnud peamine põhjus, miks liikmesriigid ei soovi väeüksusi lähetada;

AD.

arvestades, et Euroopa välisteenistus ja Euroopa Ülemkogu on ametlikult tunnistanud, et lahingugruppide ühise rahastamise puudumine on kõige suurem takistus; arvestades, et tõendid ja varasemad näited viitavad sellele, et otsustamine tundub olevat palju lihtsam, kui osalevatele riikidele ei teki lisakulusid;

AE.	arvestades, et iga kord, kui lahingugruppide kasutamist on arutatud, kuid kokkuleppele ei ole jõutud, on tugevdatud negatiivset pretsedenti, mis õõnestab solidaarsuse ja koostöö vaimu;

AF.	arvestades, et lahingugruppide algusaastaid iseloomustas ÜJKP vähenev hoog, eelkõige kaitsekärbete tõttu pärast 2008. aasta finantskriisi;

AG.

arvestades, et liikmesriikide tegelik lähenemine ohuprioriteetide osas, millega Euroopa Liit silmitsi seisab, ja vajaduse osas suuta neile kiiresti reageerida, on olnud suhteliselt piiratud; arvestades, et strateegiline kompass teeb selles valdkonnas ühise ohuanalüüsi kaudu märkimisväärseid edusamme;

AH.

arvestades, et terviklik lähenemisviis on konfliktipiirkondades julgeoleku ja stabiilsuse suurendamisel kestlike tulemuste saavutamise eeltingimus; arvestades, et ELi integreeritud lähenemisviis näeb ette eri vahendite sidusa kasutamise konfliktide eri etappides; arvestades, et integreeritud lähenemisviisi eesmärk on samuti seada esikohale ennetamine ja edendada kohaliku elanikkonna julgeolekut;

AI.	arvestades, et NATO on jätkuvalt Euroopa ja Atlandi piirkonna julgeoleku peamine institutsiooniline raamistik;

AJ.

arvestades, et Euroopa Liit peab võtma kiiremas korras suurema vastutuse oma julgeoleku eest, tegutsedes oma naabruses ja kaugemal; arvestades, et selle eesmärgi saavutamiseks peab EL parandama oma julgeoleku- ja kaitsevõimet, et tagada oma strateegiline autonoomia ning suutlikkus kaitsta oma väärtusi ja huve;

AK.

arvestades, et nõukogu võttis 14. novembril 2022 vastu järeldused naiste, rahu ja julgeoleku kohta, mille punktides 7 ja 14 rõhutatakse selgesõnaliselt, kui oluline on naiste sisuline juhtpositsioon kogu konfliktitsükli vältel ning naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskava rakendamine ÜJKP missioonide ja operatsioonide kontekstis;

AL.	arvestades, et ELi ja NATO koostööd käsitlevates ühisdeklaratsioonides tuleks määratleda koostöö ja koordineerimise valdkonnad ja määrata kindlaks igas raamistikus täidetavad ülesanded ning nendega peaksid kaasnema ülesannete täitmise tegevuskavad;

AM.

arvestades, et strateegilises kompassis on esitatud selge tegevuskava ELi tasandi meetmete rakendamiseks, eelkõige ELi lahingugruppide süsteemi ümberkujundamiseks, luues ärksama ja paindlikuma ELi kiirsiirmisvõime, tuginedes oluliselt muudetud ELi lahingugruppidele ja sillutades teed konkreetsete ÜJKP ülesannete täitmise usaldamiseks liidu raamistikus liikmesriikide rühmale kooskõlas ELi lepingu artikli 42 lõikega 5 ja artikliga 44;

AN.

arvestades, et kuna ELi kiirsiirmisvõime on strateegilise kompassi peamine väljund, tuleks seda seetõttu kiiremas korras rakendada ja ELi liikmesriigid peaksid võtma arvesse vajalikku kiireloomulisuse taset; arvestades, et selleks, et ELi kiirsiirmisvõime oleks täielikult toimiv, peaks ta ületama takistused, millega lahingugrupid minevikus kokku puutusid, ja mitte kordama samu vigu;

AO.	arvestades, et nagu on märgitud strateegilises kompassis, peaks ELi kiirsiirmisvõime põhinema eelnevalt kindlaksmääratud tegevusstsenaariumidel ja praktilistel kogemustel ELi kiirsiirmisvõime kasutamisel ning muu hulgas tuleks võtta arvesse strateegilise kompassi suuniseid;

AP.	arvestades, et ELi lepingu artiklit 44 ei ole kunagi kasutatud ja see on ebatäpne selles osas, kuidas see praktikas toimiks;

AQ.

arvestades, et ELi lepingu artiklis 44 on nähtud ette võimalused reageerida ELi raamistikus erinevatele kriisidele kiiremini ja paindlikumalt, et kaitsta liidu väärtusi ja huve; arvestades, et pärast seda, kui nõukogu (mis esindab 27 liikmesriiki) on otsustanud luua artikli 44 alusel liikmesriikide rühma, võivad sellesse rühma kuuluvad liikmesriigid kasutada oma sõltumatust otsuste tegemisel ja panna veto mis tahes edasistele nõukogu otsustele;

AR.	arvestades, et ELi lepingu artikli 44 võimalikku rakendamist ning ELi kiirsiirmisvõime loomist ja toimimist tuleks käsitleda ÜJKP põhiaspektidena, mille puhul komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja peab Euroopa Parlamendiga korrapäraselt konsulteerima;

AS.

arvestades, et kooskõlas ELi lepingu artikliga 41 ning tuginedes Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledži kogemustele, tuleks ELi kiirsiirmisvõime halduskulud katta liidu eelarvest, välja arvatud Euroopa rahutagamisrahastust kaetavad kulud, säilitades siiski osalevate liikmesriikide võimaluse anda ELi kiirsiirmisvõimesse tasuta panuseid;

AT.

arvestades, et Petersbergi ülesanded hõlmavad humanitaar- ja päästeülesandeid, konfliktide ennetamist ja rahuvalvet, relvajõudude ülesandeid kriiside ohjamisel, sealhulgas rahusobitamist, ühiseid desarmeerimisoperatsioone, sõjalist nõustamist ja abistamist ning olukorra konfliktijärgse stabiliseerimise ülesandeid;

AU.

arvestades, et seetõttu tuleks laiendada ELi kiirsiirmisvõime ühiste kulude ulatust väljaspool liitu toimuvate missioonide puhul; arvestades, et sellega seoses võib osutuda vajalikuks ajakohastada ELi teiseseid õigusakte või teha ettepanekuid uute liidu õigusaktide kohta, et kõike eespool nimetatut arvesse võtta;

AV.

arvestades, et strateegilise kompassi kohaselt on MPCC ELi kiirsiirmisvõime eelistatud juhtimisstruktuur sõjalis-strateegilisel tasandil ning peaks saavutama oma täieliku tegevusvõime võimalikult kiiresti kooskõlas nõukogu 19. novembri 2018. aasta järeldustega, milles seati selleks tähtajaks 2020. aasta;

AW.	arvestades, et asjakohaseid liidu õigusakte tuleks ajakohastada, et need kajastaksid kõike eespool nimetatut;

Euroopa Liidu kiirsiirmisvõime loomine

väljendab heameelt strateegilises kompassis, mille kiitsid heaks ELi välis- ja kaitseministrid ning mille kinnitas Euroopa Ülemkogu, esitatud komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepaneku üle luua kiirsiirmisvõime; rõhutab, kui oluline on, et ELil oleksid vajalikud paindlikud, töökindlad ja usaldusväärsed vahendid, võimed ning juhtimisstruktuur, et tegutseda tulemuslikult ning reageerida kiiresti ja otsustavalt kriiside ennetamiseks ja ohjamiseks, et olla usaldusväärsem julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas tegutseja ning teenida ja kaitsta liidu kodanikke, huve, põhimõtteid ja ELi lepingu artiklis 21 sätestatud väärtusi kogu maailmas; on seisukohal, et ELi kiirsiirmisvõime on väga oluline, et kaotada lõhe ELi ambitsioonikuse taseme ja tema tegeliku suutlikkuse vahel; rõhutab sellega seoses, et:

a)	ELi kiirsiirmisvõime puhul tuleks arvesse võtta strateegilises kompassis kindlaks tehtud vajadusi ja tegevuskeskkonna arengut;

b)	ELi kiirsiirmisvõime on vaja kujundada nii, et see kajastaks uut geopoliitilist konteksti;

c)	ELi kiirsiirmisvõime peaks saavutama täieliku tegevusvõime hiljemalt 2025. aastaks;

soovitab tungivalt, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja teeks ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus ELi kiirsiirmisvõime loomise kohta, et kaitsta liidu väärtusi ja teenida liidu kui terviku huve, reageerida vahetutele ohtudele või reageerida kiiresti kriisiolukorrale väljaspool liitu, sealhulgas tõrjuvas keskkonnas ja konfliktitsükli kõigis etappides, võttes samal ajal arvesse ka muutusi geopoliitilises kontekstis, järgmiselt:

a)	ELi kiirsiirmisvõime tuleks luua Euroopa Liidu kriisidele reageerimise sõjalise võime ühe liigina, millel on oma õiguslik ja institutsiooniline identiteet, et võimaldada luua ELi kiirsiirmisvõime kui püsivalt kättesaadav ja ühiselt treeniv jõud eesmärgiga saavutada alaline üksus;

ELi kiirsiirmisvõime peaks kajastama ELi ohuanalüüsis määratletud probleeme, riske ja ohte, hõlmama kõiki 1992. aastal määratletud Petersbergi ülesandeid ning keskenduma oma kontseptuaalse planeerimise puhul ELi lepingu artiklis 43 sätestatud kriisiohjamise ülesannetele, kuid mitte ainult nendele; selle ülesanded peaksid hõlmama ka pääste- ja evakuatsioonioperatsioone, stabiliseerimisoperatsioonide esmast sisenemist ja algetappi, muude missioonide ajutist tugevdamist ning väljumise kindlustamist reservväena; nõukogu võiks määrata täiendavaid ülesandeid ELi lepingu artikli 43 alusel ning ülesannete kestus ja ulatus peaksid olema kooskõlas ELi kiirsiirmisvõimele eraldatud vahenditega; märgib, et ülesannete ja stsenaariumide kavandamisel tuleks rakendada paindlikkust, et ELi kiirsiirmisvõime oleks valmis tegelema kõigi võimalike kriisiolukordadega;

ELi kiirsiirmisvõime peaks koosnema vähemalt 5 000 sõjaväelasest, välja arvatud sellised strateegilised võimaldid nagu õhu- ja mereveo personal, luurevahendid, strateegiline transport ja satelliitside ning strateegilise rekke vahendid, erioperatsioonijõud ning meditsiinilise evakuatsiooni ja hoolduse üksused, koos erinevate „liikumisteate“ tähtaegadega ELi kiirsiirmisvõime eri osade jaoks, kusjuures mõnedel on „liikumisteate“ pikkus 5–10 päeva; märgib, et minimaalsete vägede täpset arvu saab hinnata alles pärast seda, kui kontseptuaalsed planeerijad on analüüsinud võimalikke stsenaariume;

ELi kiirsiirmisvõime peaks korraldama korrapäraseid ühisõppusi strateegilisel, ühendvägede ja taktikalisel tasandil kooskõlas NATO standarditega ELi raamistikus, mis põhineb tegevusstsenaariumidel ning järgib ühtseid koolitus- ja sertifitseerimisstandardeid, nagu NATO standardid, et parandada valmisolekut ja koostalitlusvõimet; õppuste ajakava peaks koostama komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning need peaks kavandama ja läbi viima MPCC, et suurendada valmisolekut ja koostalitlusvõimet; rõhutab, et tegevusstsenaariumid peaksid olema paindlikud ja kohandatud vastavalt geopoliitilisele tegelikkusele, praegusele ohumaastikule ja võimalikele ELi kiirsiirmisvõime kasutuselevõtu stsenaariumidele; rõhutab tungivat vajadust korraldada alates 2023. aastast korrapäraseid lahinguõppusi;

kõik ELi kiirsiirmisvõime jõuelemendid tuleks assigneerida üksnes talle, säilitades siiski liikmesriikide võimaluse kutsuda neid hädaolukorra puhul riigi teenistusse; rõhutab, et komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal peaks olema oluline roll meetmete NATOga sünkroniseerimisel, et NATO ei mõjutaks ELi ambitsioone ja vastupidi, sealhulgas ELi kiirsiirmisvõime ja NATO vägede mudeli valmisolekukategooriate ühtlustamise kaudu; rõhutab, et ainult „ühe mütsi alla viimine“ tagab ELi kiirsiirmisvõime töölerakendamise ning selle jõudude ja võimete kättesaadavuse kriisi korral; kutsub seetõttu liikmesriike üles täitma oma vastavaid kohustusi, et tagada ELi kiirsiirmisvõime tegevusvalmidus; väljendab sellega seoses heameelt ELi ja NATO koostööd käsitleva kolmanda ühisdeklaratsiooni üle ja rõhutab, kui olulised on edasised sammud selle partnerluse süvendamiseks, tuginedes ELi strateegilisele kompassile, NATO uuele strateegilisele kontseptsioonile ja konkreetsetele sammudele selle koostöö edasiseks tõhustamiseks;

f)	suurem osa ELi kiirsiirmisvõime moodulitest peaks jääma standardsele valmisoleku tasemele, välja arvatud need, mis on seotud kiireloomuliste ülesannetega; märgib, et sõltuvalt julgeolekuolukorrast võiks MPCC otsustada suurendada konkreetse missiooni jaoks vajalike moodulite valmisolekut;

g)	ELi kiirsiirmisvõime kasutab roteeruvaid üksusi, mille rotatsiooniperiood on 12 kuud, et kaotada liikmesriikide ajendid viivitada otsuste tegemisega, kui nad on asunud ELi kiirsiirmisvõimet juhtima;

ELi kiirsiirmisvõime peab olema võimalik kohapeal kasutusele võtta, mistõttu kõik osalevad liikmesriigid peavad enda kaasamise ajal teatama ELi kiirsiirmisvõime peakorterile, millised üksused ja seadmed, sealhulgas õhu-, mere- ja maismaatransport, on alaliselt ELi kiirsiirmisvõime käsutuses, et vastutav riik saaks need viivitamata kasutusele võtta; riigid, kellel ei ole piisavalt personali, materjali või logistilist suutlikkust, peaksid eelnevalt sõlmima kokkulepped teiste riikidega, et nad saaksid täita oma kohustusi ELi kiirsiirmisvõime vastu, kui nad võtavad üle ELi kiirsiirmisvõime juhtimise;

ELi kiirsiirmisvõimet rahastatakse järgmiselt:

i)	kooskõlas ELi lepingu artikliga 41 tuleks kiirsiirmisvõime halduskulusid rahastada liidu eelarvest, tingimusel et ÜVJP eelarvet suurendatakse märkimisväärselt ja et käimasolevate ÜJKP tsiviilmissioonide eelarvet seetõttu ei vähendata;

ii)

tegevuskulud, sealhulgas seoses ühisõppustega täieliku tegevusvõime sertifitseerimiseks ja laskemoona kulud, sõjalise varustuse liisimine ELi poolt ning kulud, mis on seotud lahinguõppuste korraldamise ja läbiviimisega, tuleks katta läbivaadatud Euroopa rahutagamisrahastust, mille eelarvet on suurendatud; märgib, et Euroopa rahutagamisrahastu eelarvereeglid lubavad seda, kui nõukogu nii otsustab, ning julgustab nõukogu tegema sellistel juhtudel positiivseid otsuseid; nõuab sellega seoses ka ELi kiirsiirmisvõime ühiste kulude ulatuse laiendamist; väljendab heameelt nõukogu 2022. aasta detsembri järelduste ja Euroopa Ülemkogu kinnituse üle suurendada Euroopa rahutagamisrahastu eelarvet 2024.–2027. aastaks 2 miljardi euro võrra;

iii)	ELi lahingugruppe tuleks rahastada ELi tasandil nende ettevalmistus-, valmisoleku- ja tegevuse lõpetamise etapis; nende rahastamine peaks hõlmama ka tegevuse käigus kaotsi läinud või ära kasutatud seadmete asendamise kulusid;

kutsub liikmesriike üles näitama üles poliitilist tahet ning eraldama piisavalt rahalisi vahendeid ja personali, et võtta võimalikult kiiresti meetmeid ELi lahingugruppide süsteemi muutmiseks tugevamaks ja paindlikumaks vahendiks, mis vastaks ELi kiirsiirmisvõime vajadustele;

kutsub liikmesriike üles kohandama riiklikke menetlusi, et võimaldada kiiret lähetamist, tunnustades samal ajal liikmesriikide endi strateegilist kultuuri, võimeid ja pädevusi julgeoleku ja kaitse valdkonnas;

rõhutab, et ELi kiirsiirmisvõime arendamisel tuleks tugineda ELi lahingugruppidest saadud õppetundidele ning et ELi kiirsiirmisvõimet ei tohiks käsitleda ELi lahingugruppide muudetud kontseptsioonina; on seisukohal, et ELi lahingugrupi kontseptsioon kannatab struktuursete projekteerimisvigade all, mis võimaldasid liikmesriikidel teha riiklikke kulude-tulude arvutusi iga kord, kui lähetustaotlus esitati, ning kasutada oma vetoõigust, esitades selle kohta alternatiivseid selgitusi; märgib, et ELi kiirsiirmisvõime kõrgem ambitsioonikuse tase võrreldes lahingugruppidega on seega peamiselt kvalitatiivne, sest see lahendab lahingugruppide puudused; on seisukohal, et ELi kiirsiirmisvõimel on suur potentsiaal asju oluliselt paremini teha ja tugineda lahingugruppidest saadud õppetundidele, tugevdada ELi strateegilist autonoomiat ning anda positiivne panus ELi julgeolekut ja rahu käsitlevasse integreeritud lähenemisviisi;

rõhutab, et kiirsiirmine nõuab paindlikkust poliitiliste otsuste tegemisel ja sõjaliste moodulite piisavat valmisolekutaset, mis hõlmab lisaks maavägedele ka vajalikke õhu-, mere- ja erioperatsioonikomponente ning strateegilisi võimaldeid;

rõhutab, et EL ei ole viimase 20 aasta jooksul teinud strateegiliste võimaldite osas piisavalt edusamme, ning nõuab, et liikmesriigid ja asjaomased ELi institutsioonid tegeleksid kiiresti võimelünkadega ja võtaksid kohustuse vähendada 2025. aastaks märkimisväärselt kriitilisi puudujääke, eelkõige neid, mis on seotud ELi kiirsiirmisvõime ja struktuursete puudujääkidega; rõhutab, et need strateegilised võimaldid peavad olema kohandatud ELi kiirsiirmisvõime vajadustele ja neid tuleb selle kasutamisel prioriseerida; kutsub komisjoni ja komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles tegema lisaks kindlaks ka rahalised vajadused nende puudujääkide kõrvaldamiseks; rõhutab sellega seoses Euroopa Kaitsefondi rolli võimelünkadega tegelemisel; nõuab tungivalt, et liikmesriigid pööraksid olemasolevates raamistikes, nagu alaline struktureeritud koostöö, erilist tähelepanu ELi kiirsiirmisvõime võimalikele vajadustele; väljendab heameelt komisjoni algatuste üle hõlbustada ühishankeid kui täiendavat vahendit ELi suutlikkuse ja koostalitlusvõime parandamiseks;

rõhutab, et Euroopa strateegiliste võimaldite kättesaadavust tuleb parandada, arvestades, et see on eeltingimus täielikult toimivale ja piisavalt varustatud ELi kiirsiirmisvõimele, mis hõlmab tugevat, võimaluse korral autonoomset ja ennetavat luuret, seiret ja reket, strateegilist transporti ja õhuveo võimet, õhus tankimist, satelliitsidet, kosmosesidevahendeid, arstiabi- ja evakueerimisüksusi ning küberkaitsevõimet, mis võimaldab kriisiolukorra hinnanguid nõuetekohaselt hinnata;

rõhutab, et ELi kiirsiirmisvõime tuleks järk-järgult kasutusele võtta eri stsenaariumide puhul, sõltuvalt selle strateegiliste võimaldite küpsusest, alates kõige vähem nõudlikest kuni kõige nõudlikumate operatsioonideni;

10.

juhib tähelepanu asjaolule, et suuremad jõupingutused ja investeeringud strateegilistesse võimalditesse aitaksid kaasa ka NATO laiemale toetusele Euroopas; rõhutab, et EL sõltub strateegiliste võimaldite pakkumisel suuresti USAst; juhib lisaks tähelepanu sellele, et ELi seadusandlikud volitused sellistes olulistes valdkondades nagu hübriidsõda, küberturvalisus või kosmosepoliitika avaldavad olulist mõju ELi kiirsiirmisvõime kasutuselevõtmiseks vajalike strateegiliste võimaldite arendamisele ja kättesaadavusele; rõhutab seetõttu vajadust horisontaalse koordineerimise järele ELi poliitikavaldkondade vahel;

11.

rõhutab, et kiirsiirmine nõuab ELi valmisoleku ja koostöö suurendamist sõjaväelise liikuvuse edendamise kaudu; väljendab heameelt sõjaväelise liikuvuse tegevuskava 2.0 üle, eelkõige selle väljakuulutatud eesmärgi üle toetada sõjaliste jõudude suuri liikumisi kogu ELis, mis on üliolulised, et võimaldada ELil võtta ELi kiirsiirmisvõime kasutusele lühikese etteteatamisega;

12.

rõhutab, et strateegilise kompassi püüdlused saavutatakse ainult siis, kui liikmesriigid suudavad piisavalt suurendada ja koordineerida oma kaitsealaseid hankeprogramme ja riiklikku kaitsevõimet; tuletab sellega seoses meelde, et Euroopa koostöö kaudu tuleks püüda teha püsivaid investeeringuid Euroopa sõjaliste puudujääkide kõrvaldamisse, kuna see on põhinõue ELi kiirsiirmisvõime tulemuslikuks kasutuselevõtuks ning ELi edukaks arendamiseks tõsise ja usaldusväärse geopoliitilise osalejana; väljendab lisaks heameelt komisjoni algatuste üle hõlbustada ühishankeid kui täiendavat vahendit ELi suutlikkuse ja koostalitlusvõime parandamiseks;

13.

on seisukohal, et ELi Satelliidikeskus peaks pakkuma ELi kiirsiirmisvõimele oma teenuseid ja eksperditeadmisi, ning nõuab, et tulevikus võetaks vajalikud meetmed, sealhulgas tagataks EUSatCenile piisavate rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemine;

Sõjaliste missioonide plaanimise ja juhtimise teenistus

14.

juhib tähelepanu sellele, et ELi kiirsiirmisvõimel peaks olema sõjaliste missioonide plaanimise ja juhtimise teenistuse raames alaline täiemahuline operatsioonide peakorter ja see peaks tagama tema tulemuslikkuse, võttes arvesse järgmist:

a)	selle täielik tegevusvõime tuleks saavutada viivitamata, võttes arvesse, et nõukogu 19. novembri 2018. aasta järeldustes sätestati tähtajaks 2020. aasta; rõhutab vajadust teha edusamme tsiviil-sõjalise koostöö valdkonnas;

b)	alaliselt tegutsev peakorter vajab kuni 350 töötajat, kes on võimelised kavandama ja juhtima ELi kiirsiirmisvõime lähetamisi, kui see saavutab täieliku tegevusvõime;

peakorter peaks korraldama koolitusi ja ühiseid lahinguõppusi, järgima ELi väliskonfliktide ja -kriiside puhul järgitavat integreeritud lähenemisviisi, vältides tarbetut dubleerimist NATO algatustega, ning tegema koostööd teiste ÜJKPga seotud struktuuridega, nagu Euroopa välisteenistus, tsiviilmissioonide plaanimise ja juhtimise teenistus, ELi luure- ja situatsioonikeskus, ELi sõjaline staap ja komisjon;

peakorteril peaks olema piisav taristu, integreeritud turvaline side- ja teabestruktuur, mis tugineb ELi turvalise ühenduvuse programmile, ning vahendid turvalisteks kohtumisteks ja luureteenistuste kasutamiseks; nõuab, et MPCC tegeleks koostalitlusvõimeliste sidesüsteemide puudumisega ELi kaitsejõudude vahel;

e)	rõhutab vajadust asjakohase rahastamise järele, et võimaldada peakorteril täita oma funktsioone ja talle antud ülesandeid;

15.

teeb ettepaneku säilitada riiklik „kõrge valmisolekuga“ operatsioonide peakorter ELi juhtimissüsteemi varuvariandina, et ennetada stsenaariume, kus samaaegselt tekib mitu kriisi;

16.

rõhutab, et ELi lepingu artiklis 36 nõutakse, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja teavitaks korrapäraselt Euroopa Parlamenti ning seetõttu peaks ta tegema seda ka edusammude kohta, mida on tehtud MPCC arendamisel täielikuks juhtimisstruktuuriks, mis on võimeline kavandama, kontrollima ja juhtima täitevvolitusteta ja täitevvolitustega ülesandeid ja operatsioone, võimaldades seega Euroopa Parlamendil teostada kontrolli, eelkõige selle üle, kas kõik ELi meetmed on piisavalt koordineeritud, et maksimeerida sidusus ja mõjusus;

ELi lepingu artikkel 44 – tegutsemine Euroopa Liidu nimel

17.

rõhutab, et ELi lepingu artikli 44 kasutamine võib tuua märkimisväärset kasu, nagu kiirus, paindlikkus ja tegutsemisvabadus, säilitades samal ajal ELi ühismeetmed olukordades, kus vägede lähetamine peab olema kiire, et vältida edasist eskaleerumist, ja kus lahinguvägede riskid on kõrgemal tasemel; rõhutab, et otsuste tegemine ELi kiirsiirmisvõime lähetamise kohta ELi lepingu artikli 44 alusel võimaldab ka kolmandate riikide osalemist ELi kiirsiirmisvõime missioonides, kui see on vajalik ja soovitav;

18.

kutsub liikmesriike üles tegutsema Euroopa Liidu nimel, nagu nõukogu on volitanud ELi lepingu artikli 44 alusel, ning kasutama seetõttu kõiki aluslepingus sisalduvaid vahendeid, et suurendada ELi kriisiohjamise usaldusväärsust, paindlikkust ja tõhusust;

19.

kutsub lisaks liikmesriike üles tegutsema ELi lepingu artikli 44 alusel komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepaneku alusel, sealhulgas juhul, kui mõni liikmesriik on seda eelnevalt soovitanud, olles saanud nõukogult ühehäälse heakskiidu, mis võidakse saavutada konstruktiivse hääletamisest hoidumise abil; nõuab tungivalt, et liikmesriigid, kellele on usaldatud ülesande täitmine, kasutaksid oma edasiste otsuste tegemisel kvalifitseeritud häälteenamust;

20.

on seisukohal, et poliitilisi ja majanduslikke stiimuleid tuleb muuta, et parandada artikli 44 kasutamise väljavaateid; nõuab, et artiklit 44 kasutavatele liikmesriikidele antaks lisakulude katmiseks parem juurdepääs ühisele rahastamisele ning et neile võimaldataks suuremat paindlikkust operatiivotsuste tegemisel ning kriisiohjekontseptsioonide ja tegevusplaanide koostamisel; soovitab kasutada stsenaariume, millega eelnevalt simuleerida artikli 44 võimalikku kasutamist ja selgitada sellega seotud korda;

21.

nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja teavitaks korrapäraselt Euroopa Parlamenti, nagu on nõutud ELi lepingu artiklis 36, ning tagaks, et komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekutes võetakse nõuetekohaselt arvesse parlamendi seisukohti;

22.

rõhutab, et liikmesriigid ja ELi kiirsiirmisvõime peavad järgima ELi integreeritud lähenemisviisi, et tagada ELi reageerimise tulemuslik koordineerimine kriisi või konflikti eri etappides, ühendades kaitse- ja julgeolekumeetmed arengu- ja diplomaatiliste meetmetega;

23.

rõhutab, et ELi lepingu artikli 44 kasutamine annab märkimisväärseid eeliseid võrreldes liikmesriikide tegutsemisega väljaspool ELi raamistikku;

Asjakohaste õigusaktide ajakohastamine

24.

kutsub komisjoni üles tegema ettepanekuid asjakohaste muudatuste tegemiseks ELi finants- ja personalieeskirjades, asjakohases eelarvealases institutsioonidevahelises kokkuleppes ning vajaduse korral muudes liidu õigusaktides;

25.

kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles tegema, vajaduse korral koos komisjoniga, ettepanekuid vajalike nõukogu otsuste kohta;

Soolised, sotsiaalsed ja töötajate õigused

26.

rõhutab, et naiste osalemine ÜJKPs aitab kaasa missioonide tulemuslikkusele ning suurendab ELi usaldusväärsust soolise võrdõiguslikkuse toetajana kogu maailmas; nõuab soolise aspekti sisukat arvestamist ÜJKP kujundamisel, eelkõige parema soolise tasakaalu saavutamise kaudu ÜJKP missioonide ja operatsioonide isikkoosseisus ja juhtkonnas ning lähetatud isikkooseisu erikoolituse abil; nõuab, et kogu lähetatud ELi sõjaväeline isikkoosseis saaks piisava väljaõppe soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas ning naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 rakendamise kohta ja eriti selle kohta, kuidas integreerida soolist perspektiivi oma ülesannetesse;

27.

märgib, et ELi kiirsiirmisvõime koosneb vägedest, mis treenivad ja töötavad koos, ning et seni, kuni nad on ELi alluvuses, peaksid ELi kiirsiirmisvõimele määratud vägedel olema võrdsed töö- ja sotsiaalsed õigused;

o o

28.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 102, 24.3.2021, lk 14.

(2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0010.