P9_TA(2023)0105

Ühtse turu toimimist toetavate digitaalsete avalike teenuste kiirendamine e-halduse abil

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2023. aasta resolutsioon ühtse turu toimimist toetavate digitaalsete avalike teenuste kiirendamise kohta e-valitsuse abil (2022/2036(INI))

(C/2023/444)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni 19. aprilli 2016. aasta teatist „ELi e-valitsuse tegevuskava 2016–2020: valitsussektori digitaalse arengu kiirendamine“ (COM(2016)0179),

—	võttes arvesse oma 16. mai 2017. aasta resolutsiooni ELi e-valitsuse tegevuskava kohta aastateks 2016–2020 (1),

—	võttes arvesse 2017. aasta Tallinna e-valitsuse deklaratsiooni, mis tehti Euroopa Liidu Nõukogu Eesti eesistumise ajal 6. oktoobril 2017. aastal toimunud ministrite kohtumisel,

—	võttes arvesse ÜRO 2022. aasta e-valitsuse uuringut,

—	võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) uuringut „The E-Leaders Handbook on the Governance of Digital Government“ (E-juhtide käsiraamat digivalitsuse juhtimise kohta),

—	võttes arvesse 8. detsembri 2020. aasta Berliini deklaratsiooni digiühiskonna ja väärtuspõhise digivalitsuse kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet ettevõtjatele suunatud e-valitsuse meetmete kohta,

—	võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatist „Euroopa andmestrateegia“ (COM(2020)0066),

—	võttes arvesse oma 25. märtsi 2021. aasta resolutsiooni Euroopa andmestrateegia kohta (2),

—	võttes arvesse komisjoni 9. märtsi 2021. aasta teatist „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“ (COM(2021)0118),

—	võttes arvesse komisjoni talituste 28. juuli 2022. aasta töödokumenti „Digital Economy and Society Index“ (Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks) (DESI) 2022 (SWD(2022)0205),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (3),

—	võttes arvesse komisjoni 23. septembri 2019. aasta rakendusmäärust (EL) 2019/1780, millega kehtestatakse riigihankega seotud teadete tüüpvormid ja tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2015/1986 (e-vormid) (4),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (5),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (uuesti sõnastatud) (6) (edaspidi „avaandmete direktiiv“),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (7),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrust (EL) 2021/694, millega luuakse programm „Digitaalne Euroopa“ ja tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2015/2240 (8),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (9),

—	võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtne teeninduskeskkond ja muudetakse määrust (EL) nr 952/2013 (COM(2020)0673),

—	võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa andmehalduse kohta (andmehaldust käsitlev õigusakt) (COM(2020)0767),

—	võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 seoses Euroopa digiidentiteedi raamistiku kehtestamisega (COM(2021)0281),

—	võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse 2030. aasta poliitikaprogramm „Tee digikümnendisse“ (COM(2021)0574),

—	võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühtlustatud õigusnormide kohta, millega reguleeritakse õiglast juurdepääsu andmetele ja andmete kasutamist (andmemäärus) (COM(2022)0068),

—	võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühtse Euroopa terviseandmeruumi kohta (COM(2022)0197),

—	võttes arvesse Teadusuuringute Ühiskeskuse aruannet „GovTech Practices in the EU“ (GovTech-tavad ELis),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi liidu sisepoliitika peadirektoraadi teadusuuringut „The Digital Single Market and the digitalisation of the public sector: GovTech and other innovations in public procurement“ (Digitaalne ühtne turg ja avaliku sektori digiteerimine: GovTech ja muud uuendused riigihangetes),

—	võttes arvesse eksperdirühma 2022. aasta märtsi aruannet ELi tolliliidu reformi kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 30. märtsi 2021. aasta eriaruannet 04/2021 „Tollikontroll: ebapiisav ühtlustamine kahjustab ELi finantshuve“,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A9-0065/2023),

arvestades, et avaliku halduse tõhus digiteerimine suurendab avaliku sektori tootlikkust ja vastupanuvõimet (10), tõstab avalike teenuste kvaliteeti ning võimaldab vähendada kulusid ja avab ettevõtluspotentsiaali, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) jaoks, kes moodustavad ühtse turu alustala;

arvestades, et avalikud teenused peaksid täielikult vastama oma kasutajate vajadustele, olema internetis ligipääsetavad, sealhulgas puuetega ja eakatele inimestele, ning saama kasu kergesti mõistetavatest ja kergesti kasutatavatest vahenditest, mis vastavad rangetele turvalisuse, eraelu puutumatuse ja andmekaitse standarditele;

arvestades, et kooskõlas määrusega (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, peaksid kõik liikmesriigid eraldama 20 % oma taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest digiüleminekule; arvestades, et komisjon peaks nõuetekohaselt hindama ja mõõtma kodanikele ja ettevõtjatele pakutud digiteerimise tulemusi ja kasu;

D.	arvestades, et turvaline ja eraelu puutumatust soodustav digitaalne identiteet on tähtis selleks, et üksikisikud saaksid suhelda valitsuste ja ettevõtjatega kogu Euroopa ühtsel turul;

E.	arvestades, et vaatamata sellele, et olukord on paranemas, puuduvad ligikaudu 42 %-l eurooplastest endiselt elementaarsed digioskused, mistõttu on vaja korraldada kodanikele suunatud teavituskampaaniaid ja koolitusi;

F.	arvestades, et digimeetmed, mida valitsused võtsid COVID-19 pandeemia ajal testimise, vaktsineerimise või reisimise registreerimise korraldamiseks, näitasid, kui oluline on, et igaühel oleks juurdepääs internetile ja elektroonilistele avalikele teenustele;

G.	arvestades, et 2019. aastal moodustasid EL 27 valitsuste ostetud kaubad ja teenused valitsemissektori kulutustest ligi 12 % ehk 774 miljardit eurot;

H.	arvestades, et ligipääsetavad ja koostalitlusvõimelised andmed aitavad riigihangete puhul ühtlasi võidelda pettuste vastu, parandada läbipaistvust ja hangete tulemuslikkust ning piiriülest koostööd;

I.	arvestades, et ligikaudu 250 000 ELi avaliku sektori asutust kulutavad riigihangete kaudu ligi 14 % ELi SKPst;

J.	arvestades, et Euroopa Kontrollikoda soovitab oma e-haldust käsitlevas eriaruandes komisjonil tugevdada rakendusraamistikku, et julgustada liikmesriike viima lõpule e-halduse teenuste kasutuselevõtt ja töötada välja terviklik strateegia e-halduse teenuste tõhusaks edendamiseks;

E-valitsus digitaalsel ühtsel turul

rõhutab, et ühtse turu tugevdamiseks on vaja ellu viia digipööre, mis suurendab internetipõhiste avalike teenuste kättesaadavust; tuletab meelde, et e-valitsus peaks parandama avalike teenuste pakkumist ja kodanike kaasamist, suurendama valitsuse avatust ja andma andmepõhise aluse valitsuse suuremale vastutusele; tuletab meelde, et e-valitsus hõlbustab suhteid kodanike, ettevõtjate, töötajate ja valitsustega, ning peab kiiduväärseks Euroopa digitaalse identiteedi loomist;

rõhutab, et digiüleminek peaks aitama kaasa paremale õigusloomele kõigis ühtse turu sektorites, võimaldades praeguste ja kavandatavate määruste hindamist tõendite alusel ning regulatiivsete lünkade ja põhjendamatute tõkete tõhusamat kindlakstegemist; kutsub komisjoni ja liimesriike üles kasutama digiteerimist ära ja looma mõõdetavad näitajad projektide, õigusnormide ja investeeringute mõju ja tulemuste jaoks;

rõhutab, et digiteerimine peaks olema kõikide avaliku poliitika meetmete ja haldusmenetluste lahutamatu osa; on veendunud, et e-valitsus peaks olema peamine viis, kuidas riiklikud teenused toimivad, tagades samas, et avalikud teenused on kõigile täielikult kättesaadavad;

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama piiriülese koostöö edendamist haldusasutuste vahel, sealhulgas teadlikkuse suurendamise ja premeerimiskampaaniate kaudu, nagu jagamise ja taaskasutamise auhindade konkurss (Sharing and Reuse Awards Contest) (11);

on kindlalt veendunud, et digitaalsete avalike teenuste edasiarendamine võib märkimisväärselt kaasa aidata haldustõkete vähendamisele ettevõtjate, eelkõige mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks; kutsub liikmesriike üles kahekordistama oma jõupingutusi avalike teenuste edasiseks digiteerimiseks;

tuletab meelde, et OECD avatud valitsemise nõukogu soovituse (2017) kohaselt võib sidusrühmade osalus avalike teenuste kavandamises ja osutamises suurendada valitsuse vastutust, suurendada kodanike mõjuvõimu ja mõju otsuste suhtes, luua kodanikusuutlikkust, parandada poliitikakujundamise tõendusbaasi, vähendada rakenduskulusid ning kasutada ulatuslikumaid võrgustikke ja ökosüsteeme innovatsiooniks poliitikakujundamisel ja teenuste osutamisel;

rõhutab vajadust jagada ELi ja teiste riikide parimaid tavasid e-valitsuse strateegiate ja kavade elluviimise, rakendamise ja järelevalve kohta; kutsub komisjoni üles koguma, analüüsima ja avaldama liikmesriikide ja muude riikide parimaid e-valitsuse tavasid;

on veendunud, et digivalitsuse teenuseid tuleks vastavalt kodanike vajadustele pidevalt ajakohastada; rõhutab, et kasutajate sisendi ja tagasiside vastuvõtmine ja kasutamine peaks olema kõikide haldusasutuste töö tavapärane osa;

rõhutab, et digitaalsete avalike teenuste osutamine eeldab isikuandmete kasutamist, ning kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles pöörama inimeste isikuandmete, eelkõige selliste tundlike andmete nagu meditsiiniliste ja valimisandmete kaitsele erilist tähelepanu, ning tagama, et digitaalsete avalike teenuste osutamine on täielikult kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega; rõhutab, et selleks, et suurendada usaldust institutsioonide ja digitaalsete avalike teenuste vastu ning edendada nende teenuste kasutuselevõttu, peab andmekaitse olema kõrgeimal tasemel;

10.

rõhutab, et võttes eelkõige arvesse üha ebastabiilsemaks muutuvat rahvusvahelist poliitilist olukorda ja valitsuste veebisaitide vastu toime pandud rünnakuid, peaksid valitsused tagama, et isikuandmete töötlemisel rakendatakse kõige rangemaid küberturvalisuse standardeid, et üksikisikud oleksid kaitstud oma andmete väärkasutamise või lekkimise eest; on veendunud, et see peaks hõlmama tundlike andmete, näiteks biomeetriliste tunnuste lahterdamist ja krüpteerimist;

11.

kutsub komisjoni üles koguma e-valitsuse seisukohast asjakohaseid COVID-19 pandeemia ajal saadud kogemusi ja õppetunde ning välja kujunenud tehnoloogiaid ja parimaid tavasid ning hõlbustama nende vahetamist, eelkõige seoses juurdepääsetavuse ja andmekaistega, et muuta institutsioonid vastupanuvõimeliseks, nii et nad oleksid tulevasteks kriisideks valmis;

12.

rõhutab, et digilahendused, lihtsustatud haldusmenetlused ja -meetmed, eelkõige haldusmenetluste digitaalse läbimise võimalus, mis COVID-19 kriisi ajal kasutusele vastu võeti ja tõhusaks osutusid tuleks säilitada seal, kus see on asjakohane;

13.

rõhutab, et ühendatus ja stabiilse interneti lairibaühenduse kättesaadavus, eriti saartel ja maapiirkondades, on e-valitsuse arengu jaoks keskse tähtsusega; kutsub seetõttu komisjoni üles tagama koostöös liikmesriikidega vajaliku taristu lairiba internetiühenduseks, sealhulgas valguskaabelühenduseks lõppkasutajani; tuletab meelde Euroopa elektroonilise side seadustiku universaalteenuse osutamise kohustuste jaos kõikidele liikmesriikidele seatud kohustust tagada lairibaühendus kõikidele kodumajapidamistele; ergutab liikmesriike kasutama võimalust osutada universaalteenuse osutamise kohustuse kohast teenust mobiilse interneti pakkujate ja interneti püsiühenduse pakkujate kaudu; kutsub liikmesriike üles suurendama jõupingutusi oma taristu, sealhulgas merekaablite kaitsmiseks;

14.

juhib tähelepanu sellele, et ilma digioskuste ja digikirjaoskuse parandamiseta, eelkõige eakate, puuetega inimeste ja majanduslikult ebasoodsas olukorras olevate kogukondade puhul, ei saa Euroopa digitaalset ühtset turgu üles ehitada; kutsub seetõttu komisjoni üles digiõppe tegevuskava jõuliselt ellu viima, sealhulgas üksikute liikmesriikide ja muude riikide parimate tavade avaldamisega ning niisuguse raamistiku loomisega, mis võimaldab ELis digihariduse poliitikat võrrelda, jälgida ja selle tulemusi hinnata; rõhutab, kui oluline on viia haridussüsteemid ja mitteformaalne õpe töökohtadel vastavusse turu ja ühiskonna vajadustega;

15.

tuletab meelde, et järelevalve avalike teenuste digiteerimise üle, sealhulgas e-valitsuse üle peaks keskenduma ka mõjule, mida digiteerimine avaldab kasutajatele ning muutustele, mida see pika aja jooksul esile kutsub, ning et digiteerimine ei tohiks olla eesmärk omaette, vaid pigem vahend, mis aitab kasutajatel paremaid tulemusi saavutada; juhib tähelepanu sellele, et digiteerimine peaks vähendama bürokraatiat ning pakkuma kiiremaid, vähem kulukaid ja tõhusamaid avaliku halduse teenuseid;

16.

väljendab heameelt 2030. aasta poliitikaprogrammis „Tee digikümnendisse“ seatud ulatuslike digieesmärkide üle, arvestades, et eri liikmesriikide riiklikud raamtingimused on erinevad; on veendunud, et nende eesmärkide saavutamiseks peavad liikmesriigid ja sidusrühmad omavahel konsulteerima ja tegema tihedat koostööd; rõhutab digikümnendi olukorda käsitleva aastaaruande tähtsust, võttes eelkõige arvesse teavet asjaomaste riiklike poliitikameetmete, programmide ja algatuste kohta ning nende mõju kohta kasutajatele;

17.

on veendunud, et e-tervise süsteemil on veel kasutamata võimalusi ja väljendab seetõttu heameelt komisjoni kavatsuse üle luua Euroopa terviseandmeruum; rõhutab lisaks, et e-tervisekaardid on äärmiselt kasulikud piiriüleste teadusuuringute soodustamiseks, piiriüleste tervishoiuteenuste pakkumiseks ning Euroopa kodanikele antud lubaduse täitmiseks, mis peaks võimaldama nende tervisandmete piiriülest juurdepääsetavust ja vahetamist; rõhutab vajadust tagada selles valdkonnas andmekaitse kõrgeim tase; peab vajalikuks tagada, et e-tervise teenused vastavad kõrgetele turva- ja ohutusstandarditele ja et need teenused vajavad selle saavutamiseks ka inimjärelevalvet; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid mõõdaksid nõuetekohaselt tulemusi, et tuua inimestele kasu ning luua alus võrdluseks ja parimate tavade väljaselgitamiseks;

18.

juhib tähelepanu sellele, et e-õiguskeskkonna eesmärk on parandada ja lihtsustada juurdepääsu teabele õigusvaldkonnas ning toetada piiriüleste kohtu- ja kohtuväliste menetluste digiteerimist; märgib siiski, et koroonaviiruse pandeemia ajal oli tarbijate ja ettevõtjate juurdepääs kohtutele piiratud; on seetõttu veendunud, et Euroopa e-õiguskeskkonna strateegiat ja tegevuskava aastateks 2019–2023 tuleb ajakohastada kavadega edasiseks digiteerimiseks ja kohandamiseks võimalike tulevaste kriisidega, et tagada õiguskaitse süsteemidele takistusteta, vastupidav ja läbipaistev kättesaadavus, näiteks e-valitsuse süsteemi kaudu;

19.

rõhutab, et digitaalsete lahenduste kasutuselevõtt õiguskaitsemenetlustes võib kulusid märkimisväärselt vähendada ning kogu protsessi kiirendada; kutsub komisjoni üles hindama, kuidas digitaalsed lahendused saaksid jõustamismenetluste kulusid tarbijate jaoks vähendada;

20.

peab vajalikuks siduda avaliku konsultatsiooni menetlustes osalemine e-valitsuse süsteemiga; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama juurdepääsu avalikule konsultatsioonile digitaalsete avalike teenuste kaudu;

21.

juhib tähelepanu sellele, et inimesed on harjunud internetiostude ja -teenustega, kus nende vajadused rahuldatakse vaid mõne hiireklõpsuga; toonitab, et COVID-19 pandeemia ajal viidi peaaegu kõik tegevused üle internetti, mistõttu inimestel kujunesid avalike teenuste osas välja ootused ja nad eeldavad nüüd, et need peaksid olema internetis kättesaadavad; on veendunud, et kodanike kontakt avaliku halduse ja selle teenistustega peaks vastama nende ootustele ning teenused peaksid olema mugavad ja tõhusad;

22.

kutsub komisjoni üles esitama soovitusi, et üksikisikud saaksid jälgida haldusmenetlusi, millesse nad on kaasatud, ning suhelda sidusrühmadega e-valitsuse teenuste kavandamisel ja pakkumisel;

23.

märgib, et väga suur hulk inimesi Euroopas kasutab mobiilseadmeid ja paljudel ei ole lauaarvutit või täissuuruses sülearvutit; rõhutab, et valitsuse veebisaidid ja teenused peaksid olema täielikult ühilduvad mobiilsete veebilehitsejatega ja enamiku seadmete piiratud ekraanisuurusega; märgib samuti, et inimestel on üha vähem printereid, ning palub valitsustel tagada, et vorme oleks võimalik täita, allkirjastada ja esitada ilma neid välja printimata;

24.

märgib, et valitsuse dokumentide füüsiliste koopiate puudumise tõttu peavad valitsused tagama ametlike dokumentide turvalise pilvsalvestuse ning tagama, et kõiki dokumente säilitatakse nii kaua, kui selleks on õiguslik alus, ja neid ei kustutata, välja arvatud juhul, kui seda teeb kodanik ise; rõhutab vajadust seadusliku viisi järele, mis võimaldaks perekondadel pääseda juurde surnud pereliikmete ametlikele dokumentidele, sealhulgas varale, maksudele ja muudele olulistele dokumentidele;

E-valitsuse roll stiimulite pakkumisel ettevõtjatele, eelkõige VKEdele

25.

rõhutab, kui oluline on kõrvaldada ühtsel turul allesjäänud tõkked, ning rõhutab, et rahastamisele juurdepääsu parandamine soodustab uuenduslike ettevõtete turuletulekut ja kasvu ning edendab konkurentsi; on veendunud, et e-valitsus võiks aidata seda üleminekut kiirendada; märgib ka, kui oluline on ELi ettevõtjate ja tarbijate jaoks piiriülene veebipõhine juurdepääs teabele, haldusmenetlustele ja abiteenustele; rõhutab sellega seoses vajadust tagada vaikimisi koostalitlusvõime, et vältida killustatust ja võimaldada digiteenuste sujuvat osutamist kogu ELi siseturul;

26.

juhib tähelepanu sellele, et kinnistusraamatud ei ole liikmesriikides täielikult digiteeritud ja et kinnistusraamatute andmed ei ole sageli kooskõlas kinnisvara tegeliku olukorraga, mis toob kaasa probleemseid õigustehinguid; nõuab kinnistusraamatute võimalikult kiiret täielikku digiteerimist;

27.

rõhutab e-valitsuse rolli ehituslubade väljastamisel; on veendunud, et tuleks teha märkimisväärseid edusamme ehituslubade taotluste lihtsustamisel ja nende väljastamise tähtaegade lühendamisel hoone igas arendusetapis, alates ehitusloast kuni lõppkontrollini;

28.

kutsub komisjoni üles soodustama kõigi liikmesriikide ettevõtlusregistrite omavahelist ühendamist, et hõlbustada läbipaistvust ning äriühingute ja tegelike tulusaajate kohta ajakohase teabe ja finantsaruandluse kättesaadavust;

29.

tuletab meelde, et enneolematud investeeringud digiteerimisse, sealhulgas e-valitsusse, meelitavad ligi ebaseaduslikku käitumist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võimaldama läbipaistva ja vaba juurdepääsu avalikele andmetele, lepingutele, dokumentidele ja andmebaasidele, sealhulgas vaba juurdepääsu äriregistritele, äriühingute finantsaruannetele ja tegelike kasusaajate teabele, mis aitab võidelda korruptsiooni, sealhulgas ELi vahendite väärkasutamise vastu;

30.

rõhutab GovTechi olulist rolli e-valitsuse uuenduste väljatöötamisel; toonitab selle peamisi elemente, nimelt kodanikukeskseid avalikke teenuseid, mis on üldiselt kättesaadavad, kogu valitsemissektorit hõlmavat lähenemisviisi valitsuse digitaalsele ümberkujundamisele ning lihtsaid, tõhusaid ja läbipaistvaid valitsemissüsteeme; julgustab liikmesriike looma GovTechi programme, et edendada läbipaistvust, uuendusi ja kasu selle kasutajatele; väljendab heameelt algatuse üle arendada programmi „Digitaalne Euroopa“ raames Euroopa GovTechi turgu, pöörates suurt tähelepanu VKEdele ja idufirmadele;

31.

toetab valitsuse siseteenuste suuremat automatiseerimist, seda ka valitsuste, reguleerivate asutuste ja eraettevõtete vahel; rõhutab, et valitsused peavad looma rakendusliidesed, mis võimaldavad andmete otsest esitamist automatiseeritud kujul või muude vahendite abil;

32.

toetab ka valitsuste testkeskkondade loomist, et katsetada uusi viise kasutajatega suhtlemiseks ja uuenduste väljatöötamiseks e-valitsuses;

33.

julgustab valitsusi olema rohkem andmepõhised ja kasutama olemasolevaid andmeid, et paremini prognoosida ja kohandada kasutajate nõudmisi ja vajadusi kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega;

34.

tuletab meelde, et vastavalt 2030. aasta poliitikaprogrammile „Tee digikümnendisse“ peavad liikmesriigid saavutama eesmärgi pakkuda Euroopa kodanikele ja ettevõtjatele 100 % veebipõhiselt olulisi avalikke teenuseid, mis vähendab märkimisväärselt ettevõtjate halduskoormust ning suurendab avalike teenuste kvaliteeti ja tõhusust;

E-hanked ja elektrooniline toll

35.

on arvamusel, et täielik juurdepääs riigihangete andmetele võib märkimisväärselt parandada avaliku sektori ausust, edendada innovatsiooni ja toetada ühtse turu eesmärke ning suurendada avaliku sektori kulutuste alal läbipaistvust ja aruandekohustust; kutsub sellega seoses komisjoni üles kaaluma riigihangete lisamist avaandmete direktiivi väärtuslike andmestike loetellu, järgides samal ajal õiguslikke kohustusi, sh andmekaitsenõudeid ja ärisaladuste konfidentsiaalsust; kutsub komisjoni üles hindama riigihankeid käsitlevate normide tulemuslikkust nende ajatõhususe osas ja avaldama sellega seoses parimad tavad;

36.

rõhutab asjaolu, et üks e-riigihangete eesmärke peaks olema lihtsustada avaliku sektori hankijate ülesandeid hankemenetluste läbiviimisel ja hõlbustada ettevõtjate osalemist, suurendades samal ajal riigihangete tõhusust ja aruandekohustust; on seisukohal, et selleks võib olla kasulik hankesüsteemide ja avatud andmete süsteemide koostalitlusvõime;

37.

rõhutab vajadust parandada avatud andmete poliitika tulemuste, edusammude ja mõju hindamist; märgib, et valitsuse seisukohast on äärmiselt oluline toetada investeeringuid, et avada valitsuse andmearvestus, mis tugineb usaldusväärsele ärimudelile, esitada selged väärtusettepanekud ja tutvustada avatud andmete kasutamise hõlbustamise võimalikku kasu ning järelhindamise vahendeid, et näidata sellise kasu realiseerimist;

38.

väljendab heameelt komisjoni algatuse üle luua riigihangete jaoks Euroopa andmeruum, mis oleks tulevase riigihangete andmestrateegia nurgakivi; on seisukohal, et eelkõige ELi piirmäärasid ületavate ja neist allapoole jäävate hankeandmete parem avaldamine ning kvaliteetsemad ja ühtlustatud andmeallikad ja vormingud aitavad komisjonil seda ülesannet täita;

39.

võtab teadmiseks 12 riigihangete näitajat ühtse turu tulemustabelis; kutsub komisjoni üles tegema korrapäraselt kindlaks parimad tavad, et parandada liikmesriikide üldist punktisummat, sealhulgas e-hangete ja digitaalsete uuenduste valdkonnas; rõhutab vajadust mõõta ka digiülemineku tulemusi ülemaailmses ulatuses, et tehtud edusamme nõuetekohaselt hinnata; kutsub komisjoni üles e-valitsuse strateegia raames korrapäraselt mõõtma rahvusvahelisi indekseid ning tegema kindlaks liidu tugevad ja nõrgad küljed;

40.

kutsub komisjoni üles toetama liikmesriike andmebaasi Tenders Electronic Daily (TED) e-vormide terviklikul rakendamisel, sealhulgas julgustades liikmesriike kasutama e-vorme, et avaldada andmeid kogu hanketsükli kohta, sealhulgas andmeid, mis jäävad allapoole ELi piirmäärasid ja väljapoole kohustuslikku kohaldamisala;

41.

rõhutab, et lisaks õige tehnilise taristu, vahendite ja standardite kehtestamisele nõuab üleminek täielikule e-riigihangete süsteemile investeerimist avaliku sektori hankijate koolitusse ja nende suutlikkuse suurendamisse;

42.

tunnistab innovatsioonihangete tähtsust ja julgustab liikmesriike lõimima need üldisesse e-riigihangete raamistikku; kutsub liikmesriike üles parandama hankesüsteemide koostalitlusvõimet, rakendama vajadusel kõrgtehnoloogiat ning tagama vastavuse tulevastele õigusaktidele;

43.

märgib, et kuritarvituslik tava esitada edasikaebusi ainsa eesmärgiga pikendada elektroonilist riigihankemenetlust, põhjustab õiguskindlusetust ja takistab investeeringuid ühtsel turul; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hindama, mil määral seda õigusakti kuritarvitatakse, ning kaaluma võimalusi selle parandamiseks, tagades samal ajal täielikult edasikaebamise õiguse;

44.

märgib avatud lähtekoodi võimalusi Euroopa digitaalses suveräänsuses ja müüjate seotuse vältimisel, võimaldades IT-lahenduste jagamist ja taaskasutamist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jälgima ja tegema avalikult kättesaadavaks andmed avatud lähtekoodiga tehnoloogiate kasutamise kohta haldusasutustes;

45.

on seisukohal, et elektroonilistel tolliprotseduuridel on avalike teenuste digiteerimisel oluline roll ning seetõttu on need kasulikud nii ühtsel turul tegutsevatele ettevõtjatele kui ka tarbijatele; on seisukohal, et elektroonilised tolliprotseduurid võivad hästitoimivale digitaalsele ühtsele turule kaasa aidata, samuti tõhusamale andmevahetusele liikmesriikide ametiasutuste vahel;

46.

väljendab heameelt komisjoni vahehindamise aruande üle, mis käsitleb määruse (EL) nr 952/2013 (12) (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) rakendamist; kutsub liikmesriike üles kõrvaldama kaupade suunamise ja impordiga seotud elektrooniliste süsteemide ning üleeuroopaliste transiidi- ja ekspordisüsteemide nõuetekohase ja õigeaegse kasutuselevõtuga kaasnevad riskid ning võtma liidu tolliseadustikus sätestatud elektroonilised süsteemid 2025. aastaks kasutusele ja need täielikult lõimima;

Uus e-valitsuse strateegia

47.

väljendab heameelt komisjoni algatuse üle luua eri sektorites, sealhulgas tervishoiu-, õigus- ja riigihankesektorites Euroopa andmeruumid; peab väga oluliseks, et need andmeruumid oleksid koostalitlusvõimelised, et tarbijad ja ettevõtjad, eelkõige VKEd, saaksid oma potentsiaali täielikult ära kasutada; juhib tähelepanu sellele, et kõigi tulevaste digiteerimisstrateegiate lähtepunkt peaks olema andmeruumide koostalitlusvõime; peab sellega seoses kiiduväärseks komisjoni seadusandlikku ettepanekut, mis peaks tagama Euroopa ühtsel turul andmeruumide koostalitlusvõime;

48.

rõhutab, et digitaalne avalik haldus peaks olema kaasav ning vaikimisi kergesti ja täielikult kättesaadav erinevate vajadustega inimestele, nagu eakad, puuetega inimesed, majanduslikult ebasoodsas olukorras olevad kogukonnad ja teised; rõhutab, et e-valitsuse rakendused peaksid olema tulevikukindlad, kergesti mõistetavad ning funktsionaalsed ja lihtsad liidesed; kutsub liikmesriike üles tegema kõik endast oleneva tagamaks, et kedagi ei jäeta kõrvale; tuletab liikmesriikidele meelde nende kohustusi, mis tulenevad veebi juurdepääsetavuse aktist, julgustades neid ületama selles minimaalseid kohustusi;

49.

rõhutab põhimõtte „vaikimisi digitaalne“ tähtsust, mis tähendab, et haldusasutused peaksid pakkuma teenuseid eelistatult digitaalsel kujul; rõhutab samal ajal vajadust toetada kasutajaid, kes ei suuda või ei soovi kõiki valitsuse menetlusi veebis läbida; palub kõigil valitsustel tagada teenuste kättesaadavus, et aidata neil kasutajatel, hoolimata nende piirangutest haldusülesandeid täita; rõhutab, et e-valitsus ei tohiks tuua kaasa ühegi kasutaja tõrjumist;

50.

rõhutab, et e-valitsuses tehisintellekti arendamine ja kasutamine võib kaasa tuua nii riske kui ka eeliseid; rõhutab, et otsuste tegemisel peab kesksele kohale jääma endiselt inimene ning inimestel peab olema võimalik automatiseeritud otsused tühistada või tagasi pöörata; märgib, et kodanikud on olnud pettunud lahendamatute vigade pärast valitsuse veebisaitide andmesisestuse vormides, mistõttu nad ei saanud vorme veebis esitada;

51.

palub liikmesriikidel tagada, et nende õigusraamistikud toetaksid ja võimaldaksid võimaluse korral digilahenduste kasutamist, sealhulgas digiallkirjade kasutamist ja füüsiliste originaaldokumentide asemel dokumentide digitaalsete koopiate esitamist;

52.

rõhutab, kui oluline on arendada digitaalseid avalikke teenuseid, mis on keskkonnasõbralikud, kavandatult kestlikud ja koostalitlusvõimelised; on veendunud, et e-valitsuse teenused võivad tuua kasu ka keskkonnale, kui need tuginevad kestlikule ja energiatõhusale digitaalsele taristule, protsessidele ja tarkvarale;

53.

võtab teadmiseks e-valitsust käsitlevas Euroopa Kontrollikoja eriaruandes esitatud järeldused, kuid eelkõige selle, et kontrollikoja järelduse kohaselt ei hinnanud komisjon ettevõtjate teadlikkust olemasolevatest e-valitsuse teenustest ega analüüsinud selle valdkonna vajadusi, kuigi see on e-valitsuse teenuste kasutuselevõtu jaoks oluline samm; kutsub komisjoni üles kontrollikoja soovitusi viivitamata rakendama;

54.

tunnistab, et vaja on analüüsida ELi e-valitsuse tegevuskava 2016–2020 rakendamist, et saada selle tõhususest ja tulemustest ülevaade; palub komisjonil anda tegevuskava rakendamise kohta Euroopa Parlamendile aru;

55.

julgustab liikmesriike võtma järelmeetmeid oma Tallinna 2017. aasta deklaratsioonis kavandatud poliitikameetmete ja viie aasta eesmärkide suhtes; julgustab lisaks liikmesriike kiirendama jõupingutusi saavutamata eesmärkide saavutamiseks, et tõhustada ühismeetmeid ja edendada digitaalset arengut;

56.

rõhutab, kui tähtis on Euroopa e-valitsuse poliitika järjepidevus; kutsub komisjoni üles esitama uue tõenditel põhineva pikaajalise e-valitsuse tegevuskava koos kvantifitseeritud kulude-tulude analüüsi, näitajate ja eesmärkidega, millest on inimestel kasu, et tagada tänapäevase avaliku halduse vastavus digiajastu vajadustele;

57.

tuletab meelde, et avaliku sektori kulutused avalike teenuste digiteerimisele peaksid olema tulemuslikud ja tagama kasutajatele suurima väärtuse; rõhutab, et seepärast on vaja jälgida ja edendada hea finantsjuhtimise põhimõtteid, kavandada, avaldada ja jälgida riiklikke ja Euroopa kulutusi digiteerimisele;

58.

rõhutab, et kasutajate ja valitsuste vaheline suhtlus toimub kõige rohkem kohalikul ja piirkondlikul tasandil; on seisukohal, et erilist tähelepanu ja toetust vajaksid kohalikud omavalitsused, kellel sageli puuduvad rahalised vahendid e-valitsuse lahenduste täielikuks kasutuselevõtuks; rõhutab, et see peaks olema tulevase e-valitsuse tegevuskava oluline osa;

59.

tunnistab, et uue e-valitsuse strateegia eesmärk peaks olema ühekordsuse põhimõte, mis lihtsustab kontakte riigiasutustega, võimaldades avaliku sektori asutustel omavahel andmeid jagada, nii et teave tuleb sisestada ainult üks kord; rõhutab, et ühekordsuse põhimõte vähendab nii kasutajate kui ka ettevõtjate halduskoormust, kuna juba esitatud teavet on võimalik taaskasutada ja avaliku sektori asutused saavad üksteisega suhelda, hõlbustades seega tõhusamalt menetlusi üldiselt, kuid ka piiriüleselt;

60.

märgib info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ekspertide vähesuse probleemi valitsustes ja koolitatud töötajatele korraldatavate valitsuse konkurssidega seotud probleemi seoses erasektoriga; palub komisjonil seda arvesse võtta ja aidata leida võimalikke viise, kuidas julgustada IKT-spetsialiste töötama avalikus sektoris;

61.

tervitab komisjoni tööd platvormiga „JoinUp“ ja Euroopa koostalitlusvõime raamistikuga; on veendunud, et vahendite ja parimate tavade jagamine ning ühised tarkvaraprojektid eri haldusüksuste vahel võivad vähendada kulusid ja kiirendada digiteerimist; rõhutab, et 2017. aasta Euroopa Investeerimisfondi (EIF) 3. versioon tuleks läbi vaadata ja esitada peagi ettepanek uue Euroopa Investeerimisfondi 4. versiooni kohta; tervitab tööd, mida tehakse arukate linnade ja kogukondade Euroopa koostalitlusvõime raamistikuga (EIF4SCC);

o o

62.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 307, 30.8.2018, lk 2.

(2) ELT C 494, 8.12.2021, lk 37.

(3) ELT L 94, 28.3.2014, lk 65.

(4) ELT L 272, 25.10.2019, lk 7.

(5) ELT L 295, 21.11.2018, lk 1.

(6) ELT L 172, 26.6.2019, lk 56.

(7) ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.

(8) ELT L 166, 11.5.2021, lk 1.

(9) ELT L 57, 18.2.2021, lk 17.

(10) Vt „The E-Leaders Handbook on the Governance of Digital Government“ (E-juhtide käsiraamat digivalitsuse juhtimise kohta), 21. detsember 2021: https://www.oecd-ilibrary.org/docserver/ac7f2531-en.pdf?expires=1666604558&id=idcname=ocid194994sum=2918CC03A7580BA51981657D68E9F7AF.

(11) https://ec.europa.eu/isa2/awards_en/

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (uuesti sõnastatud) (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).